Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950). Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Ants Oras. Märkmeid Gustav Suitsu luule hilisemast stiilist, Looming nr. 9, 1933 Ants Oras. Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult, Looming nr. 9, 1933 Hans Kruus. Murdekuudel 1917--18, Looming nr. 9, 1933 Johannes Semper. Kilde Gustav Suitsu puhul, Looming 1933, nr. 9 Ants Oras. Gustav Suitsu teekond läbi värsside, Eesti Kirjandus nr 11, 1933 Ants Oras. Gustav Suits: Aastate aknal., Looming nr 4, 1934 Henrik Visnapuu. Gustav Suits rahvusliku aateluuletajana, Looming nr. 2, 1934 S. Sinimets. Soome mõjudest Gustav Suitsu luules., Eesti Kirjandus nr 6, 1937 Kirjandus Aino Thauvón-Suits, "Gustav Suitsu noorus
*Mandrijää taandus kagust loodesse!! *Jääserv ei taandunud ühtlaselt. *Madal-Eestisse kuhjusid pärast jääaega merelised setted. *Kõrg-Eestis jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist vooluvete uuristuste ja setete kuhje, tuule jm tegurite toimel(Kõrg-Eestit mered ja suurjärved ei puutunud) PINNAVORMIDE KUJUNEMINE Mandrijäätekkelised pinnavormid *Enamik Eestis eristavad pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Voor: ovaalne, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku voolimine. *Saadjärve voorestik on üks Euroopa suurimaid . Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm. *Rohkesti Kõrg-Eestis ( Kagu-Lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) Otsamoreen: piklik, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku kuhje. Nt. Vaivara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje Nt. Kõrvemaal
savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid pimss, tuff Süvakivimid graniit, gabro Setted liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi Laamade lahknemine pangasmäestiku teke Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumine või kahe mandrilise laama põrkumine kurdmäestiku teke Kontinentaalse rifti vöönd kurd-mäestiku teke Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnas aset leiavad: vulkanism, kurrutused, murrangud, nihked, maavärinad Laamade lahknemine Vaikse ookeani kandis, India ookeanis, Atlandi ookeanis, ookeanide kõrgmäestikes
Tallinn: Oomen 4. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas : seisusühiskonnast kodanikuühiskonda .Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2007 (Tartu : Greif) 5. Karilatsi aeg. Põlva Talurahvamuuseum, http://miksike.ee/? showurl=/lisakogud/karilatsi , 11.11.2010 6. Kasemets, A. (1999). Maarahvakultuur ja Eesti jätkusuutliku arengu ideoloogia. Eesti Agenda 21. Oja, A. (Koost), Raukas, O. (Toim.) . Tallinn http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_29maarahvakultuur.html, 11.11.2010 7. Kruus, H. (1927). Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. I, Eesti rahvusliku ärkamiseni. Tartu: Loodus 8. Pärdi, H. (2008). Eesti taluhäärberid oma ajastu märgid. Ettekanne 6.12.2008 Eesti Genealoogia Seltsis, http://www.genealoogia.ee/tartu/lood/taluhaarberid.htm 9. Sirk, V. (2008). Talurahvahariduse eesmärgid ja vormid. Rootsi aja lõpust pärisorjuse kaotamiseni. Acta Historica Tallinnensia, 13, 25-47, http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2008/issue_2/Acta-2008-13-25-47
Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Fig. 107. Degree of groundwater protection: 1 - unprotected; 2 - weakly protected; 3 - moderately protected; 4 - protected. Compiled by L. Savitskaja. Pleijel, H. 1993. Ökoloogia raamat. lk. 33 Lõhmus, E. 1984. Eesti metsakasvukohatüübid. Tekkelt e. geneesilt jagunevad pinnakatte setted: Liustikutekkelised e. glatsiaalsed (n. moreen) Liustikujõetekkelised e. glatsiofluviaalsed (liiv, kruus, veeristik) – vana nimega fluvioglatsiaalsed Jääjärvetekkelised e. limnoglatsiaalsed (n. savi, viirsavi) Meretekkelised e. mariinsed (n. veerised, klibu, liiv) Tuuletekkelised e. eoolilised – (n. luite liiv) Järvetekkelised e. limnilised – (n. järvemuda, järvelubi) Jõetekkelised e. alluviaalsed – (mitmesugused jõesetted) Ajutise vooluvee tekkelised e. delluviaalsed – (n. uhtsetted künka jalamil) Raskusjõutekkelised e. gravitatsioonilised – (n. rusukalded)
tähelepanemist, nii et ta laskis uurimise toime panna. Toomhärrade juuresolekul otsiti kõik kahtlased ruumid läbi ja leiti koorilaulja poiss naisterahvas olevat, kes meesterahva riideid kandis. Piiskop kutsus varsti nõukogu kokku ja see mõistis, et naesterahvas peab müüri sisse müüritama, mis sel ajal just pooleli oli ja toomhärra lossi vangimajasse kinni pandama, kuhu tal nälga lasti surra. Siis jäeti müüri sisse õõnsus, kuhu õnnetu neiu sisse pandi ja temale tükk leiba ja kruus vett jäeti ning müür ümberrringi kinni müüriti. Lühike aeg kestis veel õnnetuma hädakisa. Aga kaua aega näitab ennast naisterahva kuju täiskuu ajal akna peal. Pilt nr.5 Haapsalu Valge Haapsalu toomkiriku küljes asuva ristimiskabeli aknal võib augusti täiskuuöödel näha naisterahva kuju - Valget Daami. Legend räägib, et keskajal, kui Saare-Lääne piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kloostri seaduse järgi kasinalt elama ja ühegi naisterahva jalg ei tohtinud üle
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõiku...
ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest; · 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti paigaldamise käigus sisserullitava killustikuga asfaltbetooni KPA (kuumpinnatud asfaltbetoon). · TAB sobib katete ehitamiseks seotud ja sidumata alustele, teedele, tänavatele, õuedele, parklates, jalgratta- ja kõnniteedel, tööstuspõrandatel ning spordirajatistel. · Sideainena kasutatakse sitkeid ja pehmeid naftabituumeneid. · Skelett tard, kruus või lubjakivikillustik, looduslikust liivast ja (või) sõelmetest ja fillerist. · Kahekihilise katte ülakiht mitte alla 2,5 cm PAB- · Sobib kahekihiliste asfaltbetoonkatete alumise kihi ehitamiseks, aluste ehitamiseks kahekihiliste tihedast asfaltbetoonist katete alla ning aluste tasanduskihiks. Erandina, mitmekihilise asfaltbetoonkatte etapilisel ehitamisel voib poorse asfaltbetooni kiht jaada 1- 2 · Sideainena kasu sitkeid naftabituumeneid
Saaremaa Ühisgümnaasium Artur Alliksaar Referaat Kuressaare 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ELULUGU 4 2. LOOMING 5 2.1. „Nimetu saar“ 5 2.2. „Luule“ 6 2.3. „Päkesepillaja“ 6 2.4. „Alliksaar armastusest“ 7 2.5. „Alliksaar mälestustes“ 7 3. ISIKLIK ARVAMUS ARTUR ALLIKSAAREST 8 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 Lisa 1. Luulenäited 10 1.1. „Kahe ääretuse vahel“ .10 1.2. „Ärev on ärkamine äikesesse“ 12 1.3. „Hetkede surematus“ 14 1.4. „Aduvik“ 15 1.5. „Kõik on kõige pe...
http://www.abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi ...
Kullamaa Keskkool Birgit Hallkivi BETTI ALVER Referaat Juhendaja: Õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Armastatuim Eesti luuletaja, Betti Alver (1906-1989) Elulugu. 1906. aasta 23. novembril sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid teda hakkati kutsuma Bettiks. Ta kasvas koos oma neli aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õpima Tartusse, Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pansionis pidamiseks ...
Tardkivimitel on kristalliline ehitus ja nad võivad olla ka klaasjad, samuti on tardkivimid väga kõvad/tugevad ja rasked. Settekivimid: Päikesekiirguse ja õhu käes temperatuuri kõikumisel ja vee toimel laguneb tardkivim väiksemateks osakesteks, seda pudedat kivimmurendit nimetatakse setteks (näiteks rahn, veeris, kruus, liiv, savi). Samuti on setteks mereveest sadestunud soolad ning taimejäänustest tekkiv turvas. Setteid kantakse eemale voolava vee, tuule ja liustike abil. Need kuhjuvad orgudesse kihiti, tihenevad aja jooksul raskuse all ja muutuvad niimoodi settekivimiteks. Liivast tekib liivakivi, lubjast lubjakivi(paekivi, peenestatud lubjakivist on tehtud kriit, ka fossiilid on lubjakivist
Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põlevkivi, fosforiit), vedelaiks (nafta, mineraalvesi) ja gaasilisteks (maagaas), kasutusotstarbe ja koostise järgi kütteaineteks (kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi), metallilisteks maavaradeks ehk maakideks (raua-, vasemaak ja boksiit) ja mittemetallilisteks maavaradeks. Viimased jaotuvad ehitusmaterjalideks (lubjakivi, graniit, kruus, liiv), sooladeks (kivi- ja kaalisool, kips), vääris- ja dekoratiivkivideks (teemant, malahhiit, marmor) jm. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale
Kuna Eesti jäi MRPst lähtudes NSVLiidu mõjusfääri, siis kisti ka meie kodumaa Teise maailmasõtta. Teise maailmasõja lõpuks loetakse Euroopas 8.maid 1945, mil kapituleeris Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas? Üks väikene osa eestlastest langetas valiku nõukogude kommunistidega koostöö kasuks. Neid nimetatakse Juunikommunistideks ( nt: Johannes VaresBarbarus, Hans Kruus, J.Semple), tegu oli eestlastega kes pooldasid kommunismi ning aitasid kaasa okupeeritud Eestis (17.juuni 1940) Moskval läbi viia Juunipööret. Millest võisid Juunikommunistid oma valikut langetades lähtuda? Nähtavasti oli Juunikommunistide näol tegu kommunismi pooldavate inimestega, kes tõenäoliselt leidsid Juunipöördes võimalust eneseteostuseks. Ei saa unustada tõsiasja, et 1940
ALUSED JA VUNDAMENDID Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjuvad: Hoone konstrutsioonidelt tulevad vertikaal koormused, horisontaalne pinnasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnase perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agresiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitise ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu ( mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12 cm ) Kohtades, kus on ette näha ebaühtlast v...
eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu. JÄMETÄITEMATERJAL: betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik. Olenevalt materjalist tihedusest jaotatakse-kerged või rasked täitematerjalid( kergkruus) Killustiku doseeritakse fraktsioonidena. Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid-võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi. Kivinemist kiiirendavad lisandid võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures betooni tugevust kiireminei suurendada. Tardumist aeglustavad lisandid-kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade taha ja kuuma ilmaga
Eesti Vabariigi jätkuvalt okupeeritud territooriumiks. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis julgeolekuminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega. Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Johannes Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Rahuolematus valitsuse poliitikaga väljendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu
Nad lohutasid, et isamaa saab veel vabaks. Visnapuu teeb seda luuletuses ,,Astugem isamaa palge ette", kus kirjutab, et ta näeb ,,... Eestit endiseksi, / isandaksi, homsepääle.", ,,.. hõbedast hooned, mis olid kord vasest, / ehitame taas vabana.", ,,... Päike paistab ka silmavette, / selja taha jääb tapper ja taud.". Under pani aga oma mõtted kirja luuletuses ,,Lahti", kus kirjeldab Eesti tulevikku: ,,...Nagu kivi lõi ruutu!... Nüüd kummuta kruus! / Ja kiusa kiusa end lahti!". Hoolimata sellest, et mõlemad olid Siuru liikmed, on nende luule vägagi erinev, kuigi võiks arvata, et samasse rühmitusse kuulumise tõttu on see pigem sarnane. 1917. aastal loodud kirjandusrühmituse liikmed olid täis elujõudu ja saavutasid sellega kirjanduse populaarsuse kasvu Eestis. Mida vanemaks said rühmituse liikmed, seda enam on tunda nende luules ka pessimismi, nagu see avaldub Underi ja Visnapuu luules. Eriti suureks mõjutajaks
Toitu valmistatakse alati selle hooaja kaubast, värskest ning enamasti äsja püütud/puhastatud kalast. Restoranidest on sushimajad Jaapanis äärmiselt populaarsed söögikohad, millede tase ning hinna klass varieeruvad võrdselt näiteks autodega, on nii Ziguli kui ka Rolls-Royce klass. Sushi koosneb riisist, erinevatest kaladest, juurviljadest, seentest ning siis loomulikult wasabist ja marineeritud ingverist. Vahel tehakse sushisöömisele eelnevalt omale ka kena kruus misosuppi mõnekümne grammi rohelise sibulaga. Samuti on olulise komponendiga söömiselamuses ka mõnus sake ehk riisiviin. NB! Kuumana juuakse ainult madalakvaliteedilist saket. Hea ja kallis sake libiseb külmana. Uni Uni on Jaapani keeles merisiilik ning kõva, kivise kilbi sees asuv pehme plägajas sisu on see mis makirulli otsa keeratakse. Mida värskem, puhtam ning mõnusam on uni seda kvaliteetsem ja parem on restoran.
üldvalem C8H10N4O2, valge, kristalne pulber, molekulmass 194, sulamistemperatuur 234236 oC, lahustub halvasti külmas ja väga hästi kuumas vees. Tänapäeva keemia edusammud lubavad kofeiini valmistada ka sünteetiliselt. Sellele vaatamata seostavad inimesed kofeiini ikkagi kõige rohkem kohviga. Kuid kofeiini leidub ka teistes taimesaadustes. Keskmise suurusega tass kohvi sisaldab, sõltuvalt valmistamisviisist, kofeiini 60140 mg; tass teed 2590 mg; kruus kakaod 530 mg, klaasitäis koolajooki 1030 mg ning viimase aja moeröögatus, energiajook, 1132 mg/100 ml kohta. Morfiin 1806. aastal isoleeris Friedrich Wilhelm Sertürner morfiini, mille nimetas kreeka unejumala Morpheuse järgi. Morfiini kasutatakse meditsiinilistel näidustustel peamiselt selle valuvaigistava toime tõttu. See põhineb morfiini võimel osaleda organismi valuregulatsiooniprotsessis.
Schmidt Alfred 1924 Pariis Tõstmine Neuland Arnold 1928 Amsterdam Tõstmine Luhaäär Nikolai 1936 Berliin Poks Stepulov 1936 Berliin August Neo Vabamaadlus Poolraskekaal Ilmar 1952 Helsingi Korvpall Kullam 1952 Helsingi Heino Kruus Korvpall Joann 1952 Helsingi Korvpall Lõssov Võistles Edvin Kreeka-rooma Kärbeskaal (kuni Rootsi 1956 Melbourne Vesterby maadlus 57 kg) Kuningriigi koosseisus.
Meie läheme. lāua – nemad kaks – Ko lāua ka wō. Nemad (kaks) lähevad. lātou – nemad, kolm või rohkem – Ko lātou ka nōnō. Nad jäävad. 6 Pukapuka keeles esineb reduplikatsioon (sõnatüve täielik või osaline kordumine) tuki – lööma tukituki – korduvalt lööma amo – kandma amoamo – kandma midagi rasket, vähehaaval 6 Väga palju homonüüme: Lima – viis, viies, käsi, looma esijalg Kelekele – neeger, kruus, liiv Ivi – luu; pandanuse vilja südamik, lõpetamata ülesanne, mis inimese muretsema paneb; jutluse kokkuvõte; vimma pidama 6 mā aku – mulle, mā au – sulle, mā ana – temale, mā ai? – kellele? 6 prefiksit waka- kasutatakse verbide moodustamiseks, väljendab jõudmist selleni/saamist selleks, mis prefiksi järel asub: wakatāne – meheikka jõudma (tāne – mees) wakaipo – armuma (ipo – armuke, kallim) 6 Keelenäide: Väljendid: Pewea – Tere, kuidas sul läheb
moleekulid) . ! Kristallid ei kanna nägu aksesuaar.et kristallid mõne aja pärast hakkavad katki saama, ja nad kahjustavad nahka! KRISTALLIDE LIIGID monokristall– õige kristall (õige kristalli polükristall– kristall millal on teiset kristallid kokku kuju). kasvanud. MEILE ON VAJA: 1.lehter 2.piirituslamp 3.kolb 4.keraamiline kruus 5.statiiv 6.mõõtetsilinder 7.filter Töö kaik Keeduklaasi valatakse u 50 ml – 100 ml keevat vett (mida rohkem vett, seda rohkem kulub lahustuvat ainet) Veele hakatakse lisama suhkrut/soola (u 100 ml läheb 5-7 teelusikat) Samal ajal kui segad, lisa ainet juurde Protsess nõuab kannatlikkust. Kiirustades protsess nurjub Ainet lisatakse nii kaua kuni enam ei lahustu. Põhja sadestuvad kristallid Saadud üleküllastunud lahus tuleb valada topsi
tema ümber. Fabrizio, kes kogu näitemängu vältel oli pigem kõrvaline tegelane, arvas, et tema on just see, kelle valib Mirandolina oma kaasaks. Siinkohal tuleks märkida seda, et oli selgesti näha, kuidas Mirandolina kaitses kirglikult Fabriziot igas olukorras (järelikult oli ta oma peas otsuse langetanud ning tahtis ainult ‘’mängida’’). Õnnestunumaks stseeniks peaksin mina hetke, kui de Ripafratta ja markii omavahel vaidlesid, nii et kruus puruks lendas. Samuti oli meie näitemängu juures meeldejääv see, kuidas Tammaru tõmbas puruks markii jaki, lisades, et see oli niikuinii nende viimane etendus. Lavakujundus oli iseenesest primitiivne - lava oli jaotatud kaheks valge lina abil. Samuti avaldas mulle muljet valguskunstnik Sander Põllu teostus, nt. see, kuidas Mirandolina seisis publiku ees ja mõlemale auditooriumi vasak- ja parempoolsele seinale kerkis Mirandolina siluett. Ajastutruudust
● Kõrgeim mõõdetud temperatuur on +36.4° C ● Madalaim mõõdetud temperatuur on -31.2° C Pinnamood ● Suhteliselt tasane maapind ● Keskmine kõrgus on 31m ● Kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj, kõrgusega 170.86m ● Madalaim punkt on Lammefjord, kõrgusega -7m ● 11% riigi maast on kaetud metsadega, 655 aga põllumaaga Loodusvarad ● Nafta ● Maagaas ● Lubjakivi ● Sool ● Kriit ● Liiv ● Kruus ● Kala Rahvastik ● Rahvaarv: 5602628 ● Keskmine eluiga on riigis 78.5a: meestel 76.3a, naistel 80.7a ● Taanis on peamiselt taanlased, kuid leidub ka türklasi, bosnia ja hertsegoviinalasi, inglasi ning ka muude põhjamaade rahvast ● Kõneldavad keeled on taani ja saksa ● Valdavaks usundiks on luterlus ● Rahvastiku tihedus on 129 in/km² Majandus ● Peamiseks majandusharuks teenindus
vähenenud ja kliima jahenenud ja niiskem Siseveed Valgla/valgala - maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab Põhjavesi - sademetest tekkinud maakoore ülemises osas kivimite vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus
3. Arnold Kask. Ülevaade J. V. Veski elust ja keelelisest tegevusest. – Johannes Voldemar Veski keelelisi töid. Tallinn, 1958, lk 277–300. 4. Jaak Põldmäe. „Kirjandusliku oskussõnastiku” saatusest ja sisust. – Keel ja Kirjandus, 1973, nr 6, lk 351–358. 5. Huno Rätsep. J. V. Veski ja tänapäev. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 366– 368. 6. Aino Valmet. Veski, Johannes Voldemar. – Eesti kirjanike leksikon. Koost Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat 2000, lk 658–659. 7.http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=51&table=Persons 8. https://www.muuseum.ut.ee/et/content/johannes-voldemar-veski 9. https://elvaturism.ee/turistile-infoks/johannes-voldemar-veski-elamu 7
Tulemused: 1949 - NL meister 1950 - NL 8 linna turniiri võitja 1950 - NL mv. II koht 1951 - NL mv. III koht 1952 - NL mv. IV koht (ÜSK) 1952 - NL 10 linna turniir II koht (Tallinn) Märkus: 1952.a. erinevad meeskonnad, vaid I. Kullam nii Tartu ÜSK-i kui Tallinna meeskonnas. 6. Perioodi lõpuks E. Naaritsa taandumine ainult naiste treeneriks (siiani vedas nii meeste kui ka naiste klubisid ÜSK-is). 7. Mängijaisiksused NL koondises: J. Lõssov, I. Kullam, H. Kruus või koondise lävepakul: A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer, ka H. Raudsik. Treeneriisiksused: E. Naarits, ka J. Dudkin (NSVL 1. koondise 1947.a. üks ettevalmistajaid), J. Lõssov. (1953.aastast minek NL naiste koondise treeneriks). 8. Korvpall laiema kandepinnaga Eesti spordiühingutes (Dünamo, Spartak, Tööjõureservid, mitte ainult Kalevis). Korvpalli tulek peale ÜSK-i ka TPI ja EPA Spordiklubidesse. Terve laiapinnaline konkurents Eesti siseselt. 9
veel sool, kips, fosfotiir, uraan) Maailma mastaabis suurim põlevkivitööstus ning euroopa suurim fosforiidimaardla. · Põlevkivi energeetika (90%), põlevkiviõli tootmine (8%), Jääkide kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks (2%) · Fosforiit suletud, 2 maardlat kaitsealal, kolmandas vähe · Lubjakivi toorainena nõutud tema puhtuseaste kõrge (vähe lisandeid) · Graniit asub sügaval, eestis majanduslikult pole hetkel võimalik · Liiv ja kruus klaasi tootmiseks, täite materjal · Savi - kergesti sulav, raskesti sulav, tulekindel sõltub kaoliniidi sisaldusest. Keraamika tehas, tsement. (tellised, keraamilised plaadid, fassaaditellised · Turvas väetamisel, kütteks e briket. Kuid saaks ka filrtsid, medikamendid, kosmeetika, vaha,vaigud, aktiveeritud söe )puhastuseadmetele) Eksporditakse enam kui 100-sse riiki. Holland, belgia, saksamaa
kivimi pragudes. (temperatuuri jäätumine, vee jäätumine) Keemiline murenemine e porsumine selle käigus muutub kivimi keemiline koostis. Kivimis olevate elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Porsumisel vabanevad toiteelemendid, mida taimed saavad kasutada, eriti intensiivne palavas ja niiskes kliimas. Murend- kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal, nt rahnud, kruus, liiv. Lähtekivim- pinnakatte sete, pealiskorra või harvemini aluskora kivim, millest ja millele on tekkinud muld. Selle omadustest sõltub mullateke, mulla omadused ja areng. Mulla mineraalosa- erineva suurusega kivimiosakesed Mineraliseerumine- orgaaniliste ühendite lagunemine anorgaanilisteks peamiselt bakterite ja mõnede seente toimel. Huumus- tumepruun või mustkeeruka koostisega mulla orgaaniliste ja nimeraalsete ühendite kompleks
Peamised leiukohad asuvad Taanis. Jellingi stiilis ei esine haarava looma motiivi, küll aga on esindatud haaravate käppade motiiviga loomi. Paeljate kehadega loomi kujutati külgvaates. Kehad olid kaunistatud redelimustriliste triipudega. Loomadel olid avatud lõuad ja nende ülahuul oli sik - sakiline. Nad olid kujutatud pikkade seasabadega ja spiraalsete puusadega. Materjalidest kasutati pronksi, hõbedat, kulda ja puud. See on Jellingi kruus Taanist. Pildil on näha Jellingi stiilile omast loomafiguuride põimumist koos Oserbergi stiili meenutavate viinamarja väetidega. Pindmine kehade dekoratsioon seevastu näitab kindlat serva täppide
Sai alguse lennunduses 1950- ndatel. Esimene süsteem autodel 1965 Jensen FF (Dunlop Maxaret analoogsüsteem) 1978 Boschi esimene ABS süsteem 1995.a üle 50protsendi uutest autodest on varustatud ABS-iga · ABS-i tarvidusest ja teoreetiline põhjendus eelistele ja puudustele eelised enamustel teekatetel kindlustab suurima aeglustuse ja tagab sõiduki juhitavuse. Puudus keerukas ning teatud teekatetel (kohev lumi, kruus ja sile jää koos naastrehvidega ei toimi nii efektiivselt kui läbilibiseva ratta korral). Läbilibisemise mõiste ja sobilik vahemik ca 15 kuni 30 protsenti · Sõsteemi üldkomponendid: lisada pildid: · Üldine tööpõhimõte: rataste pöörlemiskiiruse (nurkkiirenduse) analüüs ning töösilindrites oleva rühu reguleerimine nelja asendi vahel: 3 rõhu kasvu lubav asend muutumatu rühuga asend
Luuleraamat Hando Runnel Sisukord Elulugu 3 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu 4 Lapse palve Paide pärast 5 Angerjaid ja põngerjad 6 Umbluu 6 Rong 7 Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodup...
Mulla lõimise määramine pipeti meetodil, põhimõte, erinevus elementide klasifiktsioonis Katshinski ja Lääne-Euroopa klasifikatsiooni vahel. Pipetimeetodi põhimõte seisneb selles, et mullasuspensioonist (kindlast sügavusest) pipetitakse teatava aja möödumise järel kindel maht suspensiooni, määratakse selles leidunud osakeste hul ja arvutatakse see kogu suspensiooni kohta. Proovivõtmise aeg ja sügavus arvutatakse Stokes'i valemist lähtudes. Euroopas on kruus 2mm aga K 1mm. Huumuse määramise põhimõte Tjurini meetodil.üks lihtsamaid. Põhineb mulla huumuses oleva süsiniku ja vesiniku hapendamisel väävelhappelises kroomhappeanhüdriidilahuses. Mullale lisatud kroomhappeanhüdriid on kindla kontsentratsiooninga ja seda lisatakse kindel hulk. Kroomhappeanhüdriidi liig triiditakse tagasi ferroammooniumsulfaadiga (Mohri soolaga). Õigeid tulemsi saadakse sellisel
LOODUS: MERI: Laiu mber on pris sgav, paadiga juurdepsu vimaldav mne veepinnale ulatuva rndrahnuga meri. 2 meetri sgavuspiir kulgeb paarisaja meetri kauguselt mber laiu, ainult Hanerahu ja Krgelaiu vahel on vesi madalam. 5 meetri sgavuspiir kulgeb veel paarsada meetrit kaugemalt lnes, edelas ja lunas. Vinamerele talvel tekkiv j on laiu juurest praguline, seda phjustavad merephja sgavuse jrsud leminekud. Mnel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetri krgused rsijvallid. KIVID: Saart katavad kruus, veeris ja klibu ning viksemad rndrahnud. TAIMED: Kivide vahel kasvavad madalad taimed, niteks vanad ja jmedad trnpuud, mis on sellele laiule eriti iseloomulikud. Neid on tihedamalt saare lunaosas. Krgemad trnpuud on 57 meetri krgused. Teistest psastest on kohatud magedat sstart, heledat sstart, harilikku lodjapuud, harilikku kibuvitsa, koer-kibuvitsa, neljaogalist kibuvitsa, harilikku kuslapuud, harilikku viirpuud, harilikku kadakat, ja verevat kontpuud.
· Ernst Öpik- astronoom · Paul Kogerman- põlevkivikeemik · Ludvig Puusepp- neurokirurg · Teodor Lippmaa- botaanik · Edgar Kant- majandusgeograaf · Johannes Aavik- eesti keele uuendaja · Johannes-Voldemar Veski- õigekeelsuse korrastaja · Andrus Saareste- eesti murrakute uurija · Oskar Loorits- rahvaluule uurija · Julius Mark ja Julius Mägiste soome-ugri võrdleva keeleteaduse uurijad · Harri Moora- tuntuim eesti arheoloog · Hans Kruus, Hendrik Sepp ja Peeter Tarvel- ajaloolased · Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud · Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) · Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud · Jaan Koort, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik- skulptorid · Eduard Viiralt-graafik · Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Riho Päts heliloojad
"Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja elu valguse- ja varjupoolte süvenenud vaatlemiseni. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942) 3 ALLIKAD 1. Hinrikus, Rutt; Kronberg, Janika; Olesk, Sirje; Tepandi, Tio (2003). Maria Under. Tartu, Kirjatus : ,,Ilmamaa" ja autorid. 2. Kruus, Oskar; Puhvel, Heino (1995 ja 2000). Eesti kirjanike leksikon. Kirjastus: OÜ Eesti Raamat 3. Koolielu. Pagulaskirjanikud. www.koolielu.ee/files/Pagulaskirjanikud.ppt ( 15.02.2009) 4
vikult teisel kohal. 2)Füüsikalised omadused: hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. 3)Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri b) reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat c) kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl C)Tsement- lubjakivi + savi. D)Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. E)Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav F)Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat )+lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes. Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga. Kvartsklaas- laseb läbi UV kiirgust. On väikese soojuspaisumisega. SÜSINIK 1
EHITUSMATERJALID 5.loeng Eeldus kontrolltööle on 4 kaitstud laboritööd 24 OKTOOBER !!!!!! Peatükk 2 looduskivid Graniit, dolomiit (dolokivi) Loengu teema lk 37 konspektis 2.1 Üldised definitsioonid 2.2Looduskivide jagunemine jagunevad erinevalt, tuleneb tekkeloost, mismoodi need tekivad, mis selle kujunemise taga on, 2.5Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.6Looduskivide kasutusalad 2.7Looduskivide kaitsmise võimalused 2.8Näited arhitektuuriajaloost Natuke lähemalt kus reaalselt kasutatakse 2.1.1 Looduskivimid Suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse(koosneb mitmest mineralist) koostisega mineraalne mass. Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste prots...
Karl Robert Jakobson 1841- 1882 C. R. Jakobson on üks haaravamaid kujusid rahvusliku liikumise lühikeses ajaloos. Sihi- ja tahtekindlus olid tema kõige tugevad omadused, mis viisid ka sihile. Selle võitleva isikuga on lahutamatult seotud Eesti ühiskonna rahvuslik ärkamine. Ja kõige olulisem, mis Jakobson selleks tegi, oli see, et ta õhutas ning kasvatas võitlustahet Eesti rahvas. Ta oli kinnine inimene, kes ei lasknud isegi sõpru ligi oma hingeelule. Samuti ei tahtnud ta avaldada midagi oma lapse- ja varasema noorpõlvest. Kuid teame, et Jakobsoni vaadete kujunemisele avaldasid otsustavat mõju õppeaastad Valga Cimze seminaris . Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1865. aastal kirjutas ta "Eesti Postimehes" vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem täh...
Stromboli, Itaalia Tsiili Kilauea, Hawaii Itaalia Kivimite liigitamine Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid pimss, tuff Süvakivimid graniit, gabro Setted liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi MÕISTED Lõõmpilv - kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv Litosfäär - maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst Astenosfäär - Litosfääri all paiknev poolvedel kiht, mille peal liiguvad laamad. Erosioon - protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel.
Referaat Vundamendi hüdroisolatsioon N imi: Romet Auli Kusus: E3 Sisukord Hüdroisolatsioon…………………………………………………………1. Veekoormused………………………………………………………...…2. Välishüdroisolatsioon………………………………………………..…..3. Renoveerimistööd………………………………………………….……4. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad………………………………….…..5. Allikad……………………………………………………………………...6. Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte ...
Doris Karev a28.11.1958 Ilona Haponen, 11.v klass Biograafia · Sündis Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis: · Tallinna 7. keskkoolis (1966-1977); · TRÜ filoloogiateadus- keskkonnas inglise filoloogiat (1977-1983). Ülikoolipäevil tekkisid sidemed dissidentlike ringkondadega, tulemus komplikatsioonid õpinguis, aga 1983.aastal õnnestus stuudium lõpetada kaugõppe vormis. · Alates 1979 a. töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, hiljem kirjandus- toimetajana. · Oli kirjandus- rühmituse "Wellesto" liige aastatel 1988- 1989. · Aastast 1992 töötab UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretärina. Luuledebüüt Esimesed tekstid ilmusid varases eas: ajakirjas "Noorus" ilmus luuletsükkel "5 tüdrukut ja 8...
Mineraal Osakese paksus Osakese küljepikkuse ja Eripind (m2/g) µm paksuse suhe Kaoliniit 0,05-0,2 10-20 10-30 Illiit 0,02-0,2 20-30 50-100 Montmorilloniit 0,001-0,01 40-100 200-800 2.5 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Jämedamad pinnaseosakesed kruus ja kivid on oma koostiselt samasugused kui kivimid, mille lagunemisel nad on tekkinud ja nende mineroloogiline koostis on mitmekesine. Peenemad pinnaseosakesed on tavaliselt monomineraalsed. Liiva- ja tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist. Harvem esineb kaltsiiti ja teisi mineraale. Võrreldes liiva- ja tolmuteradega on savi mineroloogiline koostis mitmekesisem. See sõltub nii algkivimi koostisest kui ka keskkonna tingimustest, milles
radioaktiivne kiirgus). 5. Mis on killustik? Looduslike kivimite või tehismaterjalide purustusprodukt, mille väikseim teramõõde on 2mm ja millel puudub looduslik pind 8. Mis on sõelmed? Killustike purustamisel tekkiv tehisliiv mille 25-95% teradest läbivad sõela kuni 4 mm. Sõelmed võivad sisaldada kuni 15% peenosised. Sõelmeid iseloomustatakse peensusmooduliga. Kasutatakse asfaltbetoonides ja pinnase stabiliseerimisel. 10. Mis on looduslik kruus? Looduslik kruus on looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erineva terakoostisega ja erineva mineraalse päritoluga kivimaterjalide segu 11. Mis on purustatud kruus? Purustatud kruus on loodusliku kruusa purustusprodukt maksimaalse teramõõduga 8,12,16,20 või 32mm Purustatud kruusa täisjääk sõelal avamõõduga 4mm peab sisaldama 30-70% purustatud teri. 13. Mis on filler ja nõuded fillerile?
Kokkuvõttev töö luulest Viivi Luik Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. Elukäik Aastatel 1954-1965 õppis V. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik, alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V. Luigel Viljandi lehes ,,Tee Kommunismile" 1962. a. ning esimene luulekogu ,,Pilvede püha" ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu (nt. ,,Taevaste tuul", ,,Pildi sisse minek", ,,Põliskevad", ,,Rängast rõõmust" jne), kolm romaani (tuntuim ,,Seitsmes rahukevad") samuti esseesid ja lasteraamatuid (nt. ,,Leopol...
Veealused padilaavad Murenenud padilaava eraldisvormid padilaava Püroklastiline materjal: vulkaanilised pommid, lapillid, bretsha, kruus, liiv, tuhk, tuff 6 vulkaaniline pomm Asami vulkaanist, Jaapan vulkaaniline bretsa Püroklastilise segakivimi Hõõguva tuha tuffi kihid Oshima saarel
Löwenruh` tiik 4500 aasta eest taandus viimast Valdai jäätumisaega meenutav liustiku järv ning vabanes praegu Lilleküla tasandikuks nimetatud ala. Algselt kasutati märjapoolset maa-ala heinamaana, hiljem kinkis Rootsi kuninganna Kristina selle piirkonna raele. Tänutäheks nimetasid linnakodanikud selle Kristiinentaliks (Kristiina oruks). Kuninganna käsul tükeldati maa-ala 56 ühesuuruseks tükiks, kuhu hakkasid kerkima uhked suvemõisad. Hilisema Löwenruh` suvemõisa kohal asus Staalborn Evesti nimeline häärber. Kui vene väed Põhjasõja ajal Tallinnale lähenesid, käskis asekuberner Diedrich Friedrich Patkull kõik suvemõisad põletada. Pärast Uusikaupunki rahu allkirjastamist ja suurematest sõjahaavadest kosumist, hakati suvituskohti taas üles ehitama. 18.sajandi keskel kerkisid endisele Kristiine heinamaale uued suvemõisad koos parkidega Löwenruh`, Cederhilm`s Höfchen, Natalienthal, Wittenhof jpt. ...
)legi filmi "Magav mees" mõtles välja discokera.armastas teha pinda ruuduliseks, lemmikuim Marilyn Monroe, siiditrükk lenunik. Hüppcrrealism e. fotorealism- 196()ndate lõpp. Chuck Close "Leslie". Duane Hanson"Turistid"-klaasikillud. värviline pölüester. Minimalism- minimaalselt kujundust, käsutavad moodul süst. Carl Andre "Ekvivalent 7". "Tellised" Maakunst-Water de Maria- kunstnikud tegelevad looduses, neid dokumenteeritakse, foto. filmitakse jne.R. Smithson "spiraalne Muul"- kruus ja soolakristallid. Christo- algselt oli neotadist "ümritsetud saared Biscaynei laht Miami. Florida""Sissepakitud Riigipcahoone" Konseptualism- Joseph Kosuth"Tool"-on tool. foto toolist ja kirjeldus toolist. Kehakunst- kunstiobjektina käsul. keha. kunstnikud oma keha jne. soovivad inimesi sokeerida(enda lõhkumine, taloveering. keha käimine maaliga, toolilt Ila hüppamine, rõngastamine jne.)
·peenekoelised pinnased ·eripinnased 8.1.13 Alused ja Vundamendid K.Kenk 4 Kaljupinnased koormuse all praktiliselt üldse ei deformeeru. Nende hulka kuuluvad graniidid, kvartsiidid, pae ja liivakivid. Jämepurdpinnasteks loetakse kivimite murenemisel tekkinud pinnaseid, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50%. Nende hulka kuuluvad paerähk, kruus ja veerised. Põhimõtteliselt võib jämepurdpinnaseid lugeda headeks ehitusalusteks. Liivapinnased on samuti kivimite murenemise produkt, kuid siin on üle 50% pinnase osakesi läbimõõduga alla 2 mm. Liivapinnase omadustest tähtsaimad on lõimis, tihedus ja veesisaldus. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 5 Jämedateraline kuiv liiv on tugev ehitusalus, kui liivakiht on küllalt paks. Jämeliiv laseb vett kergelt läbi ja paisub külmumisel vähe.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
