1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks....
Pipetimeetodi põhimõte seisneb selles, et mullasuspensioonist (kindlast sügavusest) pipetitakse teatava aja möödumise järel kindel maht suspensiooni, määratakse selles leidunud osakeste hul ja arvutatakse see kogu suspensiooni kohta. Proovivõtmise aeg ja sügavus arvutatakse Stokes'i valemist lähtudes. Euroopas on kruus 2mm aga K 1mm. Huumuse määramise põhimõte Tjurini meetodil.üks lihtsamaid. Põhineb mulla huumuses oleva süsiniku ja vesiniku hapendamisel väävelhappelises kroomhappeanhüdriidilahuses. Mullale lisatud kroomhappeanhüdriid on kindla kontsentratsiooninga ja seda lisatakse kindel hulk. Kroomhappeanhüdriidi liig triiditakse tagasi ferroammooniumsulfaadiga (Mohri soolaga). Õigeid tulemsi saadakse sellisel...
* KNO3 kaaliumnitraat. Aianduslik väetis, leiab kasutamist hüdropoonikas väetislahuste valmistamiseks. Hüdropoonika mulda ei kasutata, selle asemel mõnda teist substraati. Idee selles, et taimed põhimõtteliselt vajavad ükskõik mis substraati vaid kinnihoidmiseks, toitained antakse kõik kastmisveega. Nt. on Luunja kurgid kasvatatud kivivillal. Substraadiks sobib killustik, liiv, kruus jpmt. b) Kombineeritud väetised - saadud mitmete keemiliste ühendite kokkusulatamisel ühte graanulisse. Võrreldes lihtväetiste ja väetissegudega on eeliseks see, et kõik vajalik on ühes graanulis koos. Eeslis võrreldes liitväetisega erinevate toitainete vahekorda on võimalik varieerida, nomenklatuur on lõputu. c) Väetisesegud (Blend). Saadakse mitmesuguste lihtväetiste segamisel. Toodetakse põhiliselt individuaalaedadele, ka põldudele...
W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus , killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7.Klassid näitavad survetugevust. Klassi aluseks on proovikehad 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus, peale 28-päevast kivinemist 20 °C ja 95-100 % niiskuse juures. 8. Plastne deformatsioon- materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu 9...
klassile Kersti Jürgenson Eesti ringhäälingu algusaastad 1.1 Righäälingu tekkimine Eesti ajakirjanduse algus on tihedalt seotud soovi ja vajadusega rahvast harida ja valgustustööd teha. Juba äkamisaegsed ajakirjanikud tegelesid ka rahvavalgustamisega, poliitikaga, haridusega. Ligi sajand pärast trükiajakirjanduse algust sündis Eestis raadioringhääling (RH). Hoolimata sellest, et aeg oli edasi läinud, sarnanes raadio esialgne peamine funktsioon trükiajakirjanduse algaastate omaga. Eelkõige nähti raadios uusi võimalusi hariduse ja kultuuri levitamises eriti neisse piirkondadesse, mis jäid keskustest kaugele. Uued võimalused avaldusidki aegruum mõõtmes lisaks geograafilisele...
Illiit 0,02-0,2 20-30 50-100 Montmorilloniit 0,001-0,01 40-100 200-800 2.5 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Jämedamad pinnaseosakesed kruus ja kivid on oma koostiselt samasugused kui kivimid, mille lagunemisel nad on tekkinud ja nende mineroloogiline koostis on mitmekesine. Peenemad pinnaseosakesed on tavaliselt monomineraalsed. Liiva- ja tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist. Harvem esineb kaltsiiti ja teisi mineraale. Võrreldes liiva- ja tolmuteradega on savi mineroloogiline koostis mitmekesisem. See sõltub nii algkivimi koostisest kui ka...
a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
Nihkedeformatsioonide saueosakesed. teinetesisest sõltuvuse graafik, kus määratakse max (max tihedus antud osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui 1.2.3 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Kruus ja liiv on koostiselt energia puhul), d/dmax = parim tihedus ehituse vundamendile, sest pinnase tugevus on ammendumas. Mahumuutus on pinnase puhul seotud kui kivid, peenemad pinnaseosakesed on tav monomineraalsed. Liiva- ja surve tuleb otse peale. Pinnase omakaalust põhjustatud pinge tema poorsuse vähenemisega - tihenemisega. Pinnaseosakeste endi...
Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Vaikiv hämarus üleminekuperiood 1939-1945 II MS aastad 17.06.1940 Punaarmee sissetung Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1944. aastal järk-järgult. Üleminekuperioodi lõpetab Tallinna langemine. Historiograafia Johannes Adamson Eesti Wabariik Eesti Rahva ajalugu. Toimetajad: Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar 1932-1939 Eesti ajalugu. Peatoimetaja Hans Kruus 1935-1940 Hans Kruus Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. 1928 1 1944 M. Ojamaa, A.Varmas, T. Varmas pseudonüümid (Harri Moora, August Annist, Linda Annist) Viron historia, Helsinki 1944, Eesti ajalugu, Stockholm 1946 Eesti NSV Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani), toimetaja Gustav Naan, Tallinn 1952 Eesti ajalugu pöörati pea peale liialt Stalinistlik ja ülepingutatud...
Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe,ärakanne,settimine rahnud, kruus , tardkivim, settekivim, moondekivim, liiv,graniit, basalt, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine,...
SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
Lainetuse mõjul võib tekkida voolamine, varing. Pedosfäär Taimed Kinnituskoht, toitained. Elusorganismid Elukeskkond. Filter Puhastab õhu tolmust ja saasteainetest. Muld : Elus osa Seened, bakterid, mutt, rottm putukad, vihmauss. Eluta osa Vedel osa : mulla vesi. Tahke osa : · Mineraalne osa Liiv, kruus , tolm, kivid. · Orgaaniline aine Huumus, lagunemata jäänused. Gaasiline osa : Mulla õhk. Passiivsed mullatekke tegurid : Lähtekivim Mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise Reljeef Mõjutab osakeste vee ja soojuse jaotumist. Fauna Bioloogiline tegur, esmatähtsad lagundajad. Aktiivsed mullatekke tegurid :...
Mehhaanilised ehk purdkivimid. Purdkivimid on tekkinud kivimite murenemisproduktide mehhaanilisel diferentsatsioonil tuule, mandrijää võl voolava vee poolt. Purdkivimid võivad olla pudedad (purdsetted) või tsementeerunud. Veerised ja kruus tekivad purdmaterjali veelisel transpordil või murdlainetuse tegevuse tulemusel rannikul. Liivadena klassifitseeritakse pinnast terasuurusega 0,1-1 mm. Tsementeerunud liivad on tuntud liivakividena. Tsementeerivaks aineks liivakivides on räni, savi, karbonaadid (kaltsiit. dolomiit) või raua ühendid. Aleuriidid on liivadest peenema koostisega, 0,01-0,1 mm terasuurusega. Eesti keeles kutsutakse neid ka mölliks (liivsavid- saviliivad). Nad on tavaliselt settinud rahulikus veelises keskkonnas....
leidmisega, kuid kui hiljem lugesin artikleid nende jutustuste kohta, sai kõik palju selgemaks. Ju siis olen minagi inimene, kellel on huvi inimese hinge keerdkäikude vastu, kuid samas kohati eelistan lõbu tunda vaid elu pealispinna silmitsemisest. 4 Kasutatud materjalid 1. Hindrey, K. A. (1985). Kaugekõne. Tallinn: Eesti Raamat. (Üle Tedre järelsõna) 2. Kruus , O. (2006). Karl August Hindrey: elukäik ja looming. Tallinn: Eesti Raamat. 3. Liiv, T. (1997). Proosast. Tallinn: Virgela. 4. Internet: http://www.kalale.ee/sisu/NCw0Mzc4NjAsMSwwLDE/ (23.10.2008) 5...
negatiivsega vastpidi Veeringe Evaporatsioon - auramine transpiratsioon - aktiivne auramine taimede õhulõhedest evapotraspiratsioon - summaarne auramine mullalt ja taimedelt Jõe pikiprofiil ülemjooks(sälkorg) org:kitsas sügav lang: suur vooluhulk: väike voolukiirus: suur oru põhi: kivine vesi: külm ja hapnikurikas keskjooks(sängorg) org:lai väheste meandritega tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine,suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus liiv muda vesi: soojem alamjooks(lammorg) org: lai palju meandreid tekivad üleujutusalad lamm luht terrassid lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi liiv muda vesi: soe(üleujutused) juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi. kosk - suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi...
free standing blocks ilma aedadeta asuvad majad(paneelmajad) fundamentally the same enamjaolt ühesugused G granite setts graniit sillutis gravel kruus greenfield põld kuhu maju rajatakse H (southern)hemisphere (lõuna) poolkera high quality detached house kvaliteetne eramaja high quality high low rise apartments(no lift) ilma liftita kvaliteetsed madalal asuvad korterid...
Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. 5 4.2.1 Maavarad Maavarad moodustavad majanduslikust kasust suure osa. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas. Kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt. Liiv, kruus ja killustik on Norra maavaradast ühed olulisemad. Igal aastal kasutatakse Norra ehitussfääris neid materjale umbes 53 miljonit tonni, mis teeb 12 tonni iga Norra elaniku kohta. Tähtsamad liiva- ja kruusa maardid on tekkinud viimase jääaja jooksul jääsulamisvetest kokku kantuna. Tehnilised mineraalid, mida Norras kaevandatakse on ilmeniit, oliviin, grafiit, karbonaadid, talk, kvarts, ja nefeliin. 4.3 Kliima Arvestades Norra asukohta kaugel põhjas, on sealne kliima üllatavalt mahe....
Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus. =b+2h1+m2 = h(+...