4026 Poorsest asfaltbetoonist PAB x/y kiht, h=8cm m2 28000 69709,154 5488619,956 4030 Tihedast asfaltbetoonist TAB x/y kiht, h=5cm m2 28000 91706,265 5488619,956 4035 Olemasoleva katendi süvafreesimine m2 28000 30421,253 404602,663 Peenarde kindlustamine (purustatud kruus, killustik 4037 jne.) m2 4000 4345,893 1047360,277 4040 Äärekivid jm 200 217,295 8800,434 4046 Betoonplaat m2 60 65,188 2451,084 4047 Settebasseinide ehitus m3 4000 4345,893 165143,944
Hüpoteesiks on väide, et ehitusmaterjalidena kasutatakse betooni rohkem kui puitu. 1. TEOREETILINE TAUST 1.1. Betoon Betoon on põletamata tehiskivi, mis tekib sideaine, täitematerjali ja vee kivinemisel. Koostisosade segu nimetatakse betooniseguks või värskeks betooniks. Sideainena kasutatakse betoonisegus portlandtsementi, tsemendi eriliike, harvem lubisideainet, kipsi ja põlevkivituhka. Täitematerjaliks on tavaliselt liiv, kruus või killustik. Täitematerjale on betoonis umbes 70% ja nad moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist ja veest sideainekivi. Betoonisegu omaduste reguleerimiseks kasutatakse mitmesuguseid lisandeid, näiteks plastifikaatoreid, õhku sisse viivaid, tardumist kiirendavaid ja aeglustavaid lisandeid jpm. (Otsman, 1976: 24). Betoonisegu valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile, sealjuures
1) Estii kunstimuuseumid 1. Adamson-Ericu muuseum Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson- Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb maalikoguks ja tarbekunstikoguks. Muuseumi
läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist. Näide: Kõnega esinenud Skytte märkis, et “oleks iseäranis suur heategu, et ka need alamast seisusest inimesed, kel on puudus ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara, mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka muud”.1 -------------------------------------------------------------------------------------------- 1Hans Kruus, Eesti ajaloo lugemik, 2. Tartu 1926, lk. 67-68 Tekstisisesel viitamisel eristatakse tavaliselt osa andmeid põhitekstis ja osa ümarsulgudes. Näiteks: Nimetatud probleemi on käsitlenud U. Mereste oma õpikus “Majandusanalüüsi teooria” (1987, lk 163- 164). Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri– või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale
niiskumise-kuivamise, vee ja teiste mehaaniliste tegurite mõjul (maa pinnal ladestunud ja kivistunud) või on moodustunud loomsete organismide või taimse päritoluga jäänuste settimisel (veekogudest välja settimise käigus moodustunud kihtidena ladestunud kivimid). 2.2.1.Mehaanilised setted Sõmeratest mehaanilistest setetest kasutatakse ehituses niii jämedaid kui peeneid põhiliselt täitematerjalidena. Jämedatest kruus so. üle 5mm terasuurusega osa ja peentest liiv so. fraktsioon 0,14...5 mm tera suurusega osa. Tsementeerunud mehaanilistest setetest on tuntumad liivakivid, konglomeraadid ja bretchad. Kruusadest on moodustunud konglomeraadid. Liivast liivakivid. 2.2.2.Keemilised setted Anhüdriit Kipskivi Dolomiidid Keemiliste setete hulka kuuluvad ka magnesiidid , mida kasutatakse tulekindlate materjalide 2.2.3. Organogeensed setted
C on õige. Alkohol on väga energiarikas. 115. Kas Malthuse võrrandiks nimetatakse: A. Populatsiooni piiramatu kasvu võrrandit? B. Populatsiooni piiratud kasvu võrrandit? C. Konstantse saagi võrrandit? D. Suurimat võimalikku Lotka-Volterra võrrandit? Malthus õigustas sõdasid populatsioonide võimega eksponentsiaalselt kasvada, samas kui ressursid samamoodi ei kasva. A on õige. 116. Milline mullaerim on parima vee kinnipidamise võimega: A. Sidus liiv? B. Kruus? C. Saviliiv? Väiksemad osakesed seovad vett paremini. Õige on C. 2015. aasta eksamilt 117. Mida tähistab populatsiooni piiratud kasvu võrrandis parameeter K: A. Liigi biootilist potentsiaali? B. Populatsiooni minimaalset võimalikku tihedust? C. Konkurentsi tugevuse skaalarit? D. Keskkonna kandevõimet ehk maksimaalset stabiilset populatsioonitihedust? Maksimaalne populatsioonitihedus ehk kandevõime näitab kui suurt populatsiooni vaadeldavates
4. Mulla tähtsus, vajadus ja talitlused. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. 1. Toidu, sööda ja muu biomassi tootmine (bioproduktsioon) 2. Keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energia varud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine; vee ja õhu kvaliteet) 3. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine (elupaigad, liigi- ja geenivaramu) 4. Tooraine allikas (liiv, savi, kruus jne) 5. Kultuurilise ja tehnoloogilise keskkonna kujundaja (haljasalad, pargid, teed, ehitised) 6. Geoloogilise ja arheoloogilise pärandi varamu Neist kolm esimest on mulla ökoloogiliseks talitluseks ning kolme viimast tuleb pidada inimkonna vaatepunktist oluliseks sotsiaal-majanduslikuks hüveks. Muldade talitlused saavad toimivad mitmel tasandil ning on määratud mulla omaduste (näit. lõimis, orgaanilise aine ja toitainete sisaldus, pH,
Koostas: Meeli Kams 4 Hoone osad EPMÜ 1. ALUSED Looduslikud alused pinnasekihid, mis võtavad vastu ehitiste koormuse. Pinnas koosneb skeletist (teradest) ja pooridest. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Ehitusalustele esitatavad nõuded: - vajalik tugevus - vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel) - ei tohi külmumusel paisuda (vastasel korral rajatakse vundament allapoole külmumispiiri 1,2 m) - peab olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Oluline on vee hulk savipinnases, mille tõttu savi esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana
küljeerosioon – oru laiendamine meandreerumine, meander – looklemine meander – jõe looge vanajõgi, struuga – jõega ühenduses olev vana looge soot – jõest eraldunud looge 2. keskjooks (sängorg) – org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid; lang: keskmine; vooluhulk: keskmine, suur; voolukiirus: aeglasem; oru põhi: liiv, kruus, muda; vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit 3. alamjooks (lammorg) – org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm luht, terrassid; lang: väike; vooluhulk: suur; voolukiirus: aeglane; oru põhi: savi, liiv, muda, vesi soe, palju veetaimi, ajupuit, üleujutused Jõe morfoloogilised osad: põrkeveerg – sügavam looke väliskülg kaldamadal – madalam looke sisekülg haudmik – sügavaim looke ees olev osa
maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Aluspõhi ehk pealiskord- settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. Pinnakate-aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. Eestis mõistetakse pinnakatte all kvaternaari setteid, mis koosnevad peamiselt purdsetteist(liiv, kruus, moreen jm), vähemalt määrel keemilistest(järvelubi) ja biogeenseist setteist(turvas). Pinakate on meil peamine ehitusalus ja mulla lähtekivim ning oluline veereziimi ja vee keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ning ta on üks põhilisi tegureid, mis määrab maastike ja taimkatte kohaliku eripära. 2 7. Mulla aluskivim ja lähtekivim.
Õigusvili – tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62 lg 3). Asjast vastavalt tema otsarbele saadavaid vilju (piim, kartulid, kruus, turvast jms) nimetatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks (nt sissetulekud kruusakaevanduse väljarentimisest). Õigusest saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetud õigusviljad ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eest) kaudsed õigusviljad. Siit on näha, et see, mis rendileandja seisukohalt on kaudne asjavili (nt kruus) on rentniku seisukohalt vahetu õigusvili. Kaudne õigusvili on ka litsentsi üleandmise eest saadav tasu. Vahetu õigusviljana on nimetatud veel kasu, mida vastav õigus annab rentnikule, kasutusvaldajale, reaalservituudi omajale jne.
Kõikjal nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogu-sõbraliku kabinetiga. Väike osa demonstrante korraldas revolutsiooni. Neil õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad, ajalehtede toimetused. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. 21. juuni õhtul andis Päts allkirja otsusele ametisse nimetada uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Peaministriks oli Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks Hans Kruus. Sise-, sotsiaal- ja põllutööministriks olid Riigivolikogu liikmed. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel. Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja Riigikogu valimised (Riiginõukogu ei moodustatud). Moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis propageeris Moskva-meelseid kandidaate. 14.-15. juulil toimunud valimised (samal ajal kõigis Balti riikides) olid ehtnõukogulikud.
cfm?id=106026 11. http://www.gassigns.org/bigemblm/droz-usa002.jpg 12. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm 13. http://www.viridiandesign.org/images/Ensco64.jpg 14. http://www.postimees.ee/220206/esileht/192894_1.php Jüri oli Mõisas, aga eemal Anne Veskis Loopis Uuno Evet Kividega. Samal ajal kui Rein Langil oli, läks Jaan omapead Krossi sõitma, sinna põllu peale, kus Ellen Niitis. Eemalt Võsast filmis Peeter, kuidas Tõnu Karguga tuli, Kalevi Kruus käes ja jõi Hillari Kohvi. Tõnis Mäe otsas Noolis Erki Reeta Linnast. Anu läks Jaani Kirsipuud Saagima ja Mart Juuris Jüri Tamme välja, hiljem Meelis Ladus kõik riita. Kui Maarja-Liis oli Ilusaks joodud, julges ka Marju Kuudist välja tulla. Siim Kallas selle peale juurde, kui Rein hõiskas, et Ot*s*asson. Kui Mart tuli uue Laariga, oli Lennartil Meri juba põlvini. Pidu oli täies hoos-Virge Naeris, Tõnu Kilkas ja Anu Sääris edasi-tagasi. Aga
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus. =b+2h1+m2 = h(+...
suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. 5 4.2.1 Maavarad Maavarad moodustavad majanduslikust kasust suure osa. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas. Kaevandatakse rauamaaki, püriiti ja vasemaaki, titaanimaaki, molübdeenimaaki ja kivisütt. Liiv, kruus ja killustik on Norra maavaradast ühed olulisemad. Igal aastal kasutatakse Norra ehitussfääris neid materjale umbes 53 miljonit tonni, mis teeb 12 tonni iga Norra elaniku kohta. Tähtsamad liiva- ja kruusa maardid on tekkinud viimase jääaja jooksul jääsulamisvetest kokku kantuna. Tehnilised mineraalid, mida Norras kaevandatakse on ilmeniit, oliviin, grafiit, karbonaadid, talk, kvarts, ja nefeliin. 4.3 Kliima Arvestades Norra asukohta kaugel põhjas, on sealne kliima üllatavalt mahe.
Hongkong, Iisrael, Indoneesia, Kullarannik (Ghana), Lõuna-Vietnam, Nigeeria, Nõukogude Liit, Saarimaa, Saksamaa LV ja Tai. Noorim olümpiavõitja oli sõudja Bernard Malivoire (sündis 20. aprillil 1938, Prantsusmaa): 14 aastat, 3 kuud ja 3 päeva. Noorim sportlane oli 1500 m ujuja Enirique Granados (sündis 9. augustil 1939, Hispaania): 12 aastat, 11 kuud ja 21 päeva. Kuldmedali sai Johannes Kotkas kreeka-rooma maadluse raskekaalus, hõbemedali Heino Kruus, Ilmar Kullam ja Joann Lõssov korvpallis, pronksmedali Bruno Junk 10 km käimises. August Englas oli vabamaadluse poolraskekaalus 4. Nõukogude Liidu koondises osalesid eestlastest veel kergejõustiklane Mihhail Velsvebel, ujujad Endel Edasi ja Endel Press ning jalgrattur Nikolai Matvejev. Varumeestena olid Helsingis kaasas purjetajad Aare Aavik ja Hans Kaasik. Melbourne 22. november 8. detsember 1956 Esmakordselt toimusid olümpiamängud lõunapoolkeral, millest johtus hiline aeg.
Kupar, 1990, lk16-23
2. Eesti pulmaagentuur, Heinsaar, T. Vool, E. Hõissa pulmad. Tallinn: OÜ
Hansaärigrupp, 2004, 112 lk.
3. Peterson, A. Eesti maarahva elust 19.ndal sajandil. Tartu: AS Atlex, 2006, 104 lk.
4. Tedre, Ü. Eesti pulmad. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 123 lk.
5. ENE 4 Tallinn: Valgus, 1989, 703 lk.
6. EE 5 Tallinn: Valgus, 1990, 703 lk.
7. Heinsaar, T [http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm]
03.06.2009
8. Kruus, T. Tomingas, K. Toome, K. Vaba, M. Suur perenaise käsiraamat. Tallinn:TEA,
2007
9. Perekonnaõpetus, 11. klassi õpik, T. Annuk
10. http://pedja.edu.ee/failid/opilased/puusepp/refpul.html
11. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm
12. http://www.pulmad.ee/node/115
13. http://www.annaabi.com/download.php?matid=13908
liitudes. Kaugeleulatuvad tagajärjed: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloo mälu vastu. · August Jakobson eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonna tegelane. · Hans Kruus eesti ajaloolane ja poliitik. 50ndatel ,,kodanlik natsionalist". Varem kõrged kohad, hiljem vangilaager. · Nigol Andresen eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik. 1951 kohtu alla (25+5, kandis 4). · Adamson-Eric eesti maali- ja tarbekunstnik. 50 heideti välja Kunstnike Liidust, võeti ära ateljee ja võimalus kunstnikuna töötada.
Koostanud: Marko-Eero Kruus Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ...
ÜLDSÄTTED - TERMINID §1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel. §2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: · Anda teed liikleja ei tohi jätkata ega alustada liikumist, ega teha mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus l...
Lihtsustatud mulla mehaanilise koostise jaotus: osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv osakesed alla 1 mm mulla peenes osakesed üle 1 mm mulla kores Mulla peenes jaotub: alla 0,000001 mm molekulid 0,000001...0,0001 mm kolloidid 0,0001...0,001 mm ibe 0,001...0,05 mm tolm 0,05...1 mm liiv Mulla kores jaotatakse: 1...10 mm kruus 1...10 cm peenkivid (rähk, klibu, veeris) 10...20 cm väikekivid 0,2...1 m suurkivid (munakad, kamakad) >1 m rahnud, pangad 8. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. Füüsikalise savi sisaldus, % Mulla lõimis 0.
nemad oma asju teistele suurt ei näidanud. Kirjandusest rohkem tõmbasid Vetemaad peod, tantsimas käis ta Pritsimajas Viru väljakul, Tombis, harvemini Tselluloosi klubis. Vetemaad, Udamit ja tema vendi sidus huvi fotograafia vastu, koos pildistati neidusid. Teet Kallasega koos käis Vetemaa Noorte Autorite Koondises ja pikapeale hakkaski kirjandus muusikatudeerimist segama. NAK-id oli tollal väga tähtsad asutused, Tallinna oma juhtis Oskar Kruus. Kolmas sõber oli Margus Veanes, andekas tsellist. Kolmiku kogunemiskohaks oli Niguliste kirik, mida tol ajal renoveeriti. Kambas olid veel Henno ja Jüri Arrak, Jüri Palm, Ivalo Randalu ja teised. Ometi on Vetemaad alati iseloomustanud härrasmehelikkus ja korrektsus. Vetemaa ja naised Mati Unt Sireen Sireenid (näkid) on ohtlikud, näitavad välja, mis nad on
• komponentanalüüs –kategooriad (komponendid) on selgete piiridega, neid saab määratleda duaalselt (on/ei ole); • prototüüpanalüüs: mõistete piirid võivad olla hägusad, mõistetel on tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikeks (tihti metafooride kaudu) Prototüüpanalüüs Tüüpiline lind – väike, lendab, laulab?Prototüüp: metsvint? Tüüpiline puu – lehtedega, kõrge?Prototüüp: pärn? Tüüpiline tass ja tüüpiline kruus? Aga pingviin on ka lind ja kääbusmänd puu ningon kruusi ja tassi vahepealseid anumaid.
Ilmus ka spetsiaalne laadaleht. Toimus veel muudki põnevat. Lastele oli organiseeritud mänguväljak. Sellel aastal oli pastoraadi suures saalis Koonga valla suurte ja väikeste poolt valmistatud käsitööesemete näitus. Kaminasaalis oli kohvik. Selle aastased laada toetajad olid OÜ Tarven, AS Mool, AS Lauremal, OÜ Lõpe Farmer ja Oidremaa Mõis. Laada piletite põhjal toimus loosimine. Oli võimalik võita erinevaid auhindu: veekeedukann, kohvipurk ja kann, kruus, hoiupõrsas, töökindad, Mati Nuude kassett, kauss, korv, aiatööriistad, kandik ja siirup, punane ja roheline särk, kilekott, joogikott ja õlu ning võtmehoidja. Õhtul toimus simman, kus esinesid ansambel ,,Igatahes" ja ,,Koonga Ansambel Läbi aegade". (Junnumaa kuukiri 1998) 2. Mihkli laat 2000 - 2007 2000. aastal toimus Mihkli laat. 15. juulil. Laadal esinesid valla taidlejad, Mihkel Smeljanski, Jüri Vlassov ja rahvatantsurühm ,,Pastlapaar". Edasi peeti mitmesuguseid võistlusi
Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidas...
Samuti on õlireostusel keskkonnale ja ökosüsteemile väga suur mõju. 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? Ülemjooks – jõe algusosa (sälkorg) org: kitsas, sügav lang: suur vooluhulk: väike voolukiirus: kiire oru põhi: kivine (kruus, liiv), vesi külm ja hapnikurikas Keskjooks - jõe keskmine osa (sängorg) org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine, suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus, liiv, muda vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit Alamjooks – jõe lõpuosa (lammorg) org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm, luht, terrassid lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi, liiv, muda vesi soe palju veetaimi, ajupuit üleujutused 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline
07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar e välisministeeriumi juht
toimub esmane mehaaniline puhastus. Peapumplast pevas. Tavaliselt F/M on 0.2-0.5 kg suunatakse heit- ja sademetevesi heitveepuhastusjaama, kus BHT5/pevas/kg akt. muda. vrehoones eemaldavad mehaanilised rehad suuremad jtmed. Peale eelpuhastust eemaldatakse liivapdjates liiv. Biokile Eelselgitites settib heitveest vlja muda, mis pumbatakse Biokile- mikroorganismid on kinnitunud segatud muda lattu. Heitvee bioloogiline puhastus toimub kvale pinnale. Pinnaks vib olla kruus, aerotankides. Jrelselgitis eraldatakse aktiivmuda ja kivid, plastik, liiv ja aktiivssi. Tpilised pumbatakse see tagasi aerotanki. Segatud muda mikroobid - bakterid: Zooglea, Pseudomonas, soojendatakse ja pumbatakse metaantankidesse, kus muda Alcaligenes, Flavobacterium, Bacillus, kritamisel tekib biogaas, mis kogutakse gaasihoidlasse. Corynebacterium, Streptomyces, Nocardia, Kritatud muda kuivatatakse tsentrifuugide ja lintpressidega.
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
b) maaparandus - ................. c) hankiv majandus - ................ d) uue tööstusettevõtte rajamine asulasse - ................ Millised tegurid soodustavad või takistavad sademetevee imbumist pinnasesse numbritega märgitud kohtades. savi 1. 3. 4. 2. Liiv, kruus 5. lubjakivi moreen Maasseimbumine (infiltratsioon): vee liikumine maapinnalt mulda ja poorsetesse kivimitesse Igal pool maailmas imbub osa sademetega langevast vihma- ja lumeveest maasse ja kivimeisse. Kui palju imbub, oleneb mitmest tegurist. Gröönimaa jääkilbile langevaist sademeist jõuab maasse väga vähe, mujal aga, nagu fotolt näha, võib ojagi otse põhjavette voolata! Osa maasseimbunud veest võib jääda
21. juunil kogunes Tallinna Vabaduse väljakule mitu tuhat inimest vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja Nõukogude baaside ehitajaid. Nõuti J. Uluotsa valitsuse tagasiastumist ja uue kabineti moodustamist. Uus valitsus. 21. juuni õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosseis, kuhu kuulusid pahemoolsed tegelased ja opositsioonilised haritlased. Peaministriks sai arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks ajalooprofessor Hans Kruus, haridusministriks Johannes Semper, sise-, sotsiaal- ja põllutööministriteks senised Riigivolikogu liikmed. Kohe pärast juunipööret algas puhastus riigiaparaadis. See tabas esmasjärjekorras ministeeriumide kõrgemaid ametnikke, sõjaväe ja politsei juhtkonda, maavanemaid ja linnapeasid. Seejuures läksid võtmepositisoonid järk-järgult kommunistide kätte. Suleti mitmeid organisatsioonid (Isamaaliit, Kaitseliit, kutsekojad), ainsaks poliitiliseks
· Täitematerjalide olemasolu betoonis vähendab tsemendikivi mahukahanemise mõju betoonile. Peale muude omaduste on täitematerjalid veel vähedeformeeruvad e. jäigad ja hea kulumiskindlusega. · Tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta oleks väga kallis. Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord, kus terad pakitakse niisuguse tihedusega, et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik.Olenevalt täitematerjali tihedusest 5 jaotatakse - kerged või rasked täitematerjalid (rasked on näit graniit, paekivikillustik; kerged - näit keramsiit). Betooni lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust. · Superplastifikaatorid suurel määral veevajadust vähendavad lisandid.
Tähelepanu võib pälvida radioaktiivne gaas radoon ja selle laguproduktina tekkiv a-kiirgus. See nn "pehme" kiirgus ei jõua küll inimese organismi (peetakse nahal kinni), kuid võib sattuda õhu kaudu kopsudesse ja põhjustada seal vähki. 11Looduslikes savides on radooni kiirguseks mõõdetud kõikide teiste ehitusmaterjalidega võrreldes siiski oluliselt väiksem väärtus (5,0 mBq/kg h; võrdluseks: kruus - 64,8, tsement - 57,6, ehitusliiv - 54,0 mBq/kg h). 3.2. Savi kui ehitusmaterjali puudustest · Savi ei ole hästi normeeritav ehitusmaterjal. Materjal, mida nimetatakse saviks, on looduses väga erinevate segudena sauest, peenliivast, liivast ja kividest. Tänu sellele varieeruvad suuresti ka savide käitumisomadused. Neid tuleb igal üksikul juhul hinnata ja vajadusel ainete juurdelisamisega sobivaks kujundada. · Savi maht väheneb kuivamisel
MULLASTIK – vastused ! – hüümärgiga märgistatud küsimused, mis kindlasti pidid eksamile tulema. 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid Maakoore pindmine osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Komponendid – mineraalne(45%) ja orgaaniline(5%) aine ning õhk(25%) ja vesi(25%) 2. Muldi kujundavad faktorid • Rohelised taimed, mikroorganismid, vähesel määral ka elusorganismid • Lähtekivim • Reljeef • Kliima • Aeg • Inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon ja pedosfäär Pedosfäär - maapinna pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi. Pedon - kolmemõõtmeline mullasammas, kus kujutatakse reaalseid mullakihte maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Mullaprofiil – kahemõõtmeline vertikaalne läbilõige mullakihtidest. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord – koosneb Eesti aladel peamiselt graniidist ning o...
mõhnastikud, nagu Voorepalu, Kastolatsi, Veski ja Kooraste. Kõikide suurusrühmade pinnavormide hulgas leidub kupleid, s.o ümara või ovaalse põhijoonisega järskude kumerate nõlvade ja kumera laega kõrgendikke (Arold 2005: 192). Selgesti väljakununenud otsamoreeni tunnustega põikseljakuid võib leida ainult Kambja, Tamsa ja Luke ümbruses. Nendesse rajatud karjäärides esineb peamiselt veeriseline kruus, vähemal määral ka liiv (Arold 2005: 192). Otepää kõrgustiku kagunõlva moodustab suuremalt jaolt sandur, mis madaldub Kanepi- Kooraste ümbruse 130-140 meetrilt kagu sihis u 80 meetrile Sõmerpalus. Sellel kaldtasandikul on kujunenud kõrgustiku suurim metsalaam: Kikkamets põhjas, Lajavangu mets idas ja Kärgula mets lõunas ning, mida läbib Võhandu jõe ülemjooks ehk Pühajõe org (Arold 2005: 192). 3. KLIIMA
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devoni ajastu kivimid. Ka nendel kihtidel kallakus lõunasse 3. Pinnakate aluspõhja kivimeid katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakate mõiste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), vähemal määral kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas)setteist. Viimase 1.81 miljonit aasta jooksul kujunenud Kvaternaari ladestu on Eestis väga ebaühtlase paksusega. Eestis: · glatsiaalsed · postglatsiaalsed · (jääajajärgsete) veekogude setted VEESTIK Vee tegevuse võib jaotada:
html Kirjandus: Bartlett, R. Euroopa sünd. Vallutused, koloniseerimine ja kultuurivahetus 950-1350. Tallinn. 2001. Lk. 247-269. Dollinger, P. The German Hansa. 1970. Kättesaadav - http://books.google.ee Hattenhauer, H. Euroopa õiguse ajalugu, Tartu 2007; Kala, T. Lübecki õigus ja Tallinn. Tallinn. 1998. Kala, T. Lübecki õigus Tallinna koodeks. Tallinn. 1998. Laur, L. Mereseadused Lüübeki linnaõiguse koodeksis Tallinnas (1257-1282-1586). Tallinn. 1991. Eesti ajalugu. II Toim. H. Kruus. Tartu. 1937. Lk. 103-119. Läänemaa muuseumi toimetised. II. Haapsalu. 1998. Lk. 7-36. Ebel, W. Lübisches Recht. Lübeck. 1971.
Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks 102. Betoon, Portland tsement betoon. Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui dispergeeritud faas on keraamilised materjalid. Erinevus betooni ja tsemendi vahel: Betoon- komposiitmaterjal, koosneb osakeste agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks kehaks mingi siduva keskkonna toimel ja selleks on tsement. Levinuimad on betoonid, mis tehtud portland ja asfalttsementidest, agregaatideks on kruus ja liiv. Asfaltbetooni kasutatakse sillutiste materjalina, Portland tsement betooni ehitusmaterjalina. Portland tsement betoon: Koosneb portland tsemendist, peentest agregaatidest (liiv) ja jämedamatest agregaatidest (kruus) ja veest. Agregaadid on täidismaterjalid, sest need on odavad, tsement aga kallis. Liivaosakesed peavad täitma vahed kruusaosakeste vahel Põhiline konstruktsioonimaterjal: saab valada kohapeal, kõveneb toatemperatuuril. Puudused:
sulavad ülese. Mille tardudes võib uuesti tekkida moonde kivimeid(gneis, gvartsiid) Magma jahtumisel ja tardumisel maakoores tekivad mitmesugused mettalsed maavarad. Nii näiteks on maailma suurimad värviliste metallide(plii, tsink, tina, vask ,goobalt jt.) leijukohad vanade määstike määmassiivide ümbruses. Settekivimites leidub harilikult mitmesuguseid energeetilisi(nafta, gaas, süsi, põlevkivi) ja ehitusmaterjalidena(dolomiit, kips, savi, kruus jt.) kasutatavaid maavarasid. Bedosfäär. See on Maa sfäär, mis hõlmab muldasid. See sfäär hakkas arenema alles koos elusa loodusega. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed loomad ja mikro organismid aktiivselt kasutavad. Muld tekib elusa ja eluta looduse pikaajalise vastasikusel toimel, ning organismid ja nende jäänuste laguproduktid mudavad seda pidevalt. Mulla tekkes on tähtis osa pindmise kohi
| CuSO4 (aq) | Cu(t) (+) agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks kehaks mingi siduva keskkonna toimel ja selleks on tsement. 106. Elektroodpotentsiaalid, standartne § Levinuimad on betoonid, mis tehtud portland ja elektroodpotentsiaal. asfalttsementidest, agregaatideks on kruus ja liiv. 2Ag+ + Cu = 2Ag + Cu2+ § Asfaltbetooni kasutatakse sillutiste materjalina, n Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide Portland tsement betooni ehitusmaterjalina. potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood
udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär on tsement. VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon § Levinuimad on betoonid, mis tehtud portland ja vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint, veri seebivaht asfalttsementidest, agregaatideks on kruus ja liiv. TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid § Asfaltbetooni kasutatakse sillutiste materjalina, pimsskivi, või, juust, zelatiin, rubiinklaas Portland tsement betooni ehitusmaterjalina. Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: Portland tsement betoon: Aerosool gaasiline dispersioonikeskkond
Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi, järvelubi. Osakeste läbimõõdud määratakse sõelanalüüsiga või setitamisega rasketes vedelikes
Moreen on tekkinud liustikule varisenud või liustiku poolt kaasa haaratud murendmaterjalist, mida jää edasi kandis, purustas ning sulades maha jättis. Valdavalt pärineb moreen Eesti enda aluspõhjast. Põhja-Eestis, kus aluspõhjas paljanduvad lubjakivid, on moreen hallika värvusega ja selles leidub palju lubjakivi tükikesi. Lõuna-Eestis liivakivise aluspõhja alal on moreen aga punakaspruun ja kivimmaterjali on selles vähe. Jämepurdpinnased - Moreeniks olev kruus. Valdav osa üksikosakestest üle 2 mm. Suhteliselt väike kandevõime, kuni 300 kPa. Alati tuleb kontrollida kokkusurutavust. Eriti ebühtlane on Põhja-Eesti moreenis olev kruus. Peenpurdpinnased - Liustike sulamisvete setted, moreenis olev liiv, mere- ja luiteliivad. Üksikosakesed valdavalt alla 2 mm. Sulamisvete setteid esineb Põhja-Eestis paelaval Tallinnast riigi idapiirini. Moreenliiva esineb moreeni levikualal, mereliiva põhiliselt
Loodusvili kuulub reeglina asja omanikule. Nt õunad õunapuul. 26) Kinnisomandi ulatus Horisontaalselt piiritletud maatükk, piiri nihutada ei või enda alagatusel. Vertikaalselt vaadeldav sambana üles- ja allapoole maapinda. Mõõtude puhul tuleb lähtuda kinnisasja omaniku huvist. Maavaradele üldriikliku tähtsusega maavarad kuuluvad riigile (nt põhjavesi, ravimuda, paekivi, põlevkivi). Pinnasesse puutuvad maavarad omaniku huvi (nt liiv, kruus, turvas, savi). Veekogule väikesed veekogud (kallasrada puudub) ühe omaniku maa peal on eraveekogud. Veekogud naaberkinnistute vahel (suured tiigid, järved) neil on keskel mõtteline joon ja üks osa kuulub ühele, teine osa teisele naabrile. Mere rannajoon tavaline veepiir, kus meri keskmiselt on. 27) Kinnisomandi kitsendused Kitsenduste tõttu kinnisasja omanik kaotab piiranguteta õiguse asja üle ja on kohustatud
negatiivsega vastpidi Veeringe Evaporatsioon - auramine transpiratsioon - aktiivne auramine taimede õhulõhedest evapotraspiratsioon - summaarne auramine mullalt ja taimedelt Jõe pikiprofiil ülemjooks(sälkorg) org:kitsas sügav lang: suur vooluhulk: väike voolukiirus: suur oru põhi: kivine vesi: külm ja hapnikurikas keskjooks(sängorg) org:lai väheste meandritega tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine,suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus liiv muda vesi: soojem alamjooks(lammorg) org: lai palju meandreid tekivad üleujutusalad lamm luht terrassid lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi liiv muda vesi: soe(üleujutused) juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi. kosk - suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita...
osoonikindlusega. BETOON Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteainete segu kivistumisel Sideaine ja vesi on aktviised koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed – need ei reageeri vee ega sideainega Täitematerjalidena kasutatkase lihtsaid ja suht odavaid materjale(liiv, killustik, kruus jne) ja need mood. betooni mahust 70-90% Betooni liigitus Sideaine järgi: tsement, silikaat, kips v polümeerbetoon Täitematerjali järgi: betoon tiheda v poorse eritäitematerkaliga (nt samott- täitematerjaliga) Struktuuri järgi: tihebetoon, poornebetoon, mullbetoon, korebetoon Terastikulise koostise järgi: jämeda ja peenteralise täitematerjaliga betoon ja peenteralise täitematerjaliga betoon
ee/pulmad/planeerimine/article.php? id=23322783] 19.05.2009 2. Eesti pulmaagentuur, Heinsaar, T. Vool, E. Hõissa pulmad. Tallinn: OÜ Hansaärigrupp, 2004, 112 lk. 3. Peterson, A. Eesti maarahva elust 19.ndal sajandil. Tartu: AS Atlex, 2006, 104 lk. 4. Tedre, Ü. Eesti pulmad. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 123 lk. 5. ENE 4 Tallinn: Valgus, 1989, 703 lk. 6. EE 5 Tallinn: Valgus, 1990, 703 lk. 7. Heinsaar, T [http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm] 03.06.2009 8. Kruus, T. Tomingas, K. Toome, K. Vaba, M. Suur perenaise käsiraamat. Tallinn:TEA, 2007 15
soojärvel, tiigis, meres kui ookeanis. Iga veekogu omab isesuguseid kapriise ja nii nagu kasutatakse erinevaid veesõidukeid nende ületamiseks oleme meie välja töötanud parimad lahedused nende randumiseks. Betoonkonstruksioon Betoon (prantsuse keeles béton < ladina keeles bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale. Betoon koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel. Betoon, mille sideaineks on tsement, saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava kõvaduse. Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon). Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga ehitusdetaile või terveid ehitisi.