õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juhtimine on laiem mõiste, haarates protseduure, planeeritud harjutusi ja õpetaja poolt kavandatud ja hästi ettevalmistatud tegevusi, mis aitavad muuta keskkonna, milles lapsed viibivad nende jaoks turvaliseks ja arusaadavaks. Järgnevate teemade käsitlused tuginevad peamiselt Edgar Krulli õpikule Peadgoogilise psühholoogia käsiraamat (TÜ Kirjastus 2000) Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliini mõiste ja olemus. Kaks vastandlikku arusaama distsipliinist; normaalne distsipliin. Distsipliin on kindlaks määratud kord. Distsiplineerima on korrale harjutama. Laiemas tähenduses on distsipliin nii kasvatustöö tingimus kui ka tulemus , mis tagab õpilastel
Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas
seletab, mis on õpilase tegevuses kiiduväärne (Brophy, 1981; O'Leary & O'Leary, 1977, viidatud Krull, 2000) Selleks et positiivne käitumine saaks tasustatud, tuleb õpetajal eemaldada negatiivset käitumist alalhoidvad tegurid. 4) Lubamatu käitumise lõpetamist karistusega võib rakendada vaid siis, kui positiivse käitumise tasustamine või õppetöö atraktiivsemaks muutmine ei anna tulemusi. Krulli (2000) sõnul on see ainsaks alternatiiviks juhtudel, kui väärkäitumine kujutab vahetut ohtu kas õpilasele endale või teda ümbritsevatele inimestele. ,,Karistamine on õpilase lubamatu käitumise allasurumine, selle seostamine õpilasele negatiivsete või ebameeldivate tagajärgedega" (Krull, 2000, lk 518). Seitse põhimõtet, millest juhinduda karistamisel selleks, et karistus toimiks tõhusalt: · Karistus on tõhusam, kui seda rakendaval õpetajal on õpilasega juba head suhted
Hasso krull (käsileht) · Hasso Krull on sündinud 31. jaanuaril 1964. · Ta on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija. · Krull lõpetas Eesti Humanitaarinstituudis kirjandusteooria eriala. Luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. 2014 avaldas Krull kaheosalise kogumiku "Pesamuna". Selle esimene köide "Pesa" koondab mütoloogia-teemalisi tekste, mis on kirjutatud aastatel 20002012. Teine köide "Muna" sisaldab luulesarju ajavahemikust 19872012, mõned neist varem tervikuna avaldamata ("Osa / tervik" 198789, "Kaksikkirved" 1990). Raamatule "Luuletused 19871991" on iseloomulik tsitaatide ja parafraaside küllus ning seda on peetud murranguaja kirjanduse mõjukaimaks raamatuks. Krulli raamat ...
lisaks informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides ning metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimese sisu on kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Teine peatükk käsitleb informatsiooni töötlemist ja säilitamist erinevates mälustruktuurides ja metakognitsiooni. Töö põhiseks allikaks on Edgar Krulli õpik ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat". Lisaks on kasutatud materjale, mis toetavad teema psühholoogilist aspekti. 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus Edgar Krulli õpiku ,,Pedagoogiline psühholoogia" järgi on kognitiivsete õppimisteooriate põhiliseks tõukejõuks õppija sisemine huvi. Laias laastus võib kognitiivsetes teooriates eristada kahte äärmuslikku suunda: 1. õppimine kui info vastuvõtmine, 2
suunata ka enne kõrgkoolidiplomi saamist õpingud jäid Krullil pooleli, hiljem lõpetab ta siiski Eesti Humanitaarinstituudi ning kaitseb ka magistrikraadi. Ta on Tallinnas elades vaheldanud vabakutselisekirjaniku elu lektoriametiga ning mõjutanud kirjanduse käekäiku luuletaja, tõlkija, esseisti ja kriitikuna, olles kõige järjekindlam poststrukturalistliku filosoofia tutvustaja Eestis. Oluline osa Krulli kriitilisi tkste on koondatud raamatusse ,,Katkestuse kultuur" (1996) ja ,,Millimallikas" (2000). Ka on ta osalenud erinevaid tegevusalasid ühendavates ettevõtmistes, näiteks kunstikoosluse Rühm T tegevuses. Looming Hasso Krulli esimene luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust
(Lancelot),Le Chevalier au Lion (Yvain), Le Conte du Graal (Perceval). 15-16. saj hispaania rüütliromaan: Montalvo "Amadis de Gaula" Pastoraalromaan Jacopo Sannazaro "Arcadia" (1504), Cervantes "La Galatea" (1585), Honore d'Urfe "L'Astrée" D. H. Lawrence, Evelyn Waugh, Philip Roth "American Pastoral" (1997) Kelmiromaan 16. saj hispaania kelmiromaan ("Tormese Lazarillo elukäik") 18.-20. saj: Defoe, Lesage, Thomas Mann ("Seikleja Felix Krulli pihtimused"), Romain Gary (alias Roman Karcew, Emile Ajar) Gooti romaan Inglise eelromantism ja romantism: H. Walpole, M. C. Lewis, Ann Radcliffe, Mary Shelley Saksa Schauerroman Prantsuse "roman noir"
kui esimene plaat. J.M.K.E tõi Punki uue elu. Aastad 1994 1996 Bänd tegutses edukalt ja tänu oma nimele hakkasid tema tegemised ka rohkem silma, kui ülejäänud Eesti punkbändide omad. 1995. aastal ilmutas Stupido Twins nende versioonid kõiksugustest vene revolutsiooni- ja muudest lauludest plaadina "Sputniks In Pectopah". Bändis oli selleks ajaks toimunud ka muudatus - nimelt asendas Sten Seripov Lembit Krulli. 1995. aasta suvel tegi J.M.K.E. muusikat Mati Undi lavastatud Eesti Draamateatri suvelavastuses "Suveöö unenägu", millest alates on Villu Tamme juustevärviks roheline. 1996. aasta juulis ilmus neljas CD "Jänesteinvasioon".Sellel aastal peeti J.M.K.E. 10. sünnipäeva ja Eestis ilmus kassett "Rumal nali" . "Sputniks In Pectopah" ,,Jänesteinvasioon" "Jänesteinvasioon Aasta 1997 J.M.K.E. sai sedavõrd
Luuletuses "Helleenlane ja pärslane" kirjeldab Liiv sarnast olukorda: Ei, võõras! Sinu kuld mu ustavust ei murra, ma olen kreeklane- mind lase nõnda surra! Väärtustades oma rahvust, ongi ka väike inimene juba piisavalt suur ja võib surra, tundes uhkust selle üle, kus ta on. Võib ka juhtuda, et inimene ei soovigi olla suur ja tähelepanuväärne. Hasso Krulli ütleb oma ettekandes "Marginaalne Juhan Liiv", et luuletaja ainuvõimalikuks olemisviisiks oligi saanud vähemuses olemine. Liiv küll ei olnud oma teoste avaldamise vastu, kuid ta ei kavatsenudki hakata klassikuks. Oma luuletuses "Noor-Eestile" annab ta sellest mõista sel viisil: Mind ärge austage, ei iial iganes!
august 1930 – 21. jaanuar 2017 Eesti helilooja BIOGRAAFIA 1937-1942 elas Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama 1942-1943 võttis ta August Topmanilt orelitunde 1943-1944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli esimestest lõpetajatest 1949 hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist, see talle ei sobinud ning ta vahetas järgmisel aastal eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp BIOGRAAFIA 1951-1956 õppis Tormis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni, Šebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi
Tema kavandatud on Soome rahvamuuseum, Helsingi raudteejaam, Hvitträski villa ning arvukad muud ehitised üle Soome. Pärast Esimest maailmasõda läks Saarinen Ameerikasse, kus jätkas ühishoonete projekteerimist ning samal ajal töötas ka arhitektuuriõppejõuna. Eliel Saarinen Suur Tallinna projekt Tallinn hakkas jõudsalt arenema koos majanduse arenguga. Venemaal rajati PeterburiTallinn raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Krulli ja Volta suurtehas. Linnaelanike arv kasvas ning lähenes sajale tuhandele elanikule, vastavalt tollastele seadustele pidi nii suurel linnal olema üldplaan. 1913.aastal kuulutaski Tallinna linnavalitsus välja SuurTallinna üldplaneeringu arhitektuurivõistluse. Võistluse üks osa oli linna kasvuperspektiivi määramine. Võitjaks kuulutatud arhitekt Eliel Saarinen, kes oli
öösel". Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo (Eero Epner jt) ,,The Rise and Fall of Estonia" (2011). Eero Epneri, Tarmo Jüristo ja Aare Pilve ooperlikus võtmes ,,Savisaar" (2015). 14. Mille poolest erinevad 21. sajandi eesti luule põhijooned 1990. aastate luulest? Kivisildniku skandaal (1996) toimus kirjandusmuutuste uute kehtestamise aeg (internet). Hüpertekstuaalne versioon Aare Pilve luulekogu ,,Üle" ning Hasso Krulli ,,Trepp" hakati uut moodi tekste kirjutama tänu internetile. Tehti luuleteos, mida ei saa raamatukujul esitada. Tehnika muudab kirjanduse olukorda ja selle levikut. Alates 1990. aastate keskpaigast ja/või 21. sajandi algusest. Varasema murrangu juhtautorid (Krull, Kivisildnik jt) saavutasid järk-järgult hea positsiooni. Murrang 90ndate alguses oli järsem, kui varasemad ja hilisemad muutused. Tekkisid vastuolud ja pinged. Uusi luuletajaid tuli juurde 00ndate alguses murrangujärgsetes
· Eesti helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20.sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui ka teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. · Aastatel 19421943 võttis ta August Topmanilt orelitunde · 19431944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. · Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli üks esimestest lõpetajatest. · 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp. · 19511956 õppis Tormis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi.
See iseloomustab ettehaaravalt ka järgnevat aega eesti ühiskonnas kui ka kultuuris. Ei eksisteeri enam midagi sellist, mis oleks ühtne. Ka nõukaajal polnud kõik väga ühtsed, kuid igal juhul oli see ühtsus suurem. Nüüd taasiseseisvunud vabariigis see ühtsus järjest kaob ja pole enam midagi klassikalises mõttes rahvuslikkust. See subjekt eestlane võib sisaldada endas mitmesuguseid maailmavaateid, ideoloogiaid, mis erinevaid objekte liikuma panevad. Hasso Krulli manifest Väikese kirjanduse poolt. Selle teksti inspirastioon on ilmselt pärit G. Deleuze ja F. Guattari teostest. Nende raamatus ,,Kafka" on samuti alapetükk ,,Väikese kirjanduse poole". See idee pärineb neilt. Nad iseloomustavad selle sõnaga väike suure kirjanduse rüpes oleva igasuguse kirjanduse revolutsioonilisi tingimusi. Nendele migitele tingimustele, võimalikkusele see väikese kirjanduse kontseptsioon ka viitab. See ei pruugi ise
Knut Hamsun (4. august 1859 19. veebruar 1952) oli norra romaani- ja näitekirjanik. Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk- Norras Vågå vallas (ekslikult mainitakse tema sünnikohana Lomi valda) vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja- Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 1882 1888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena.Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun Oslost ja kolis maale...
1991 François Mauriac "Endise aja nooruk", 1992 Sébastien Japrisot "Daam ja auto, päikeseprillid ja püss", 1993 Françoise Gilot, Lake Carlton "Elu Picassoga: kümme aastat armastust" (koos Salme Lehiste ja Kalju Uiboga), 1993 Antoine Chalvin "Punapäine tüdruk", 2000 Charles Baudelaire "Kurja õied", 2001 Romain Gary "Elu alles ees", 2003 Allen Ginsberg "Ameerika: valik luuletusi 1947-1996" (koos Hasso Krulli, Contra, Lauri Kitsniku, Andres Langemetsa ja Jürgen Roostega), 2004 Marcel Proust "Taasleitud aeg", 2005 Marie Catherine d'Aulnoy "Valge kassike ja teisi Madame d'Aulnoy haldjajutte", 2009 Oscar Brenifier "Suured vastandid filosoofias", 2009 Fernando Pessoa "Tubakapood", 2012 E. M. Cioran "Sündimise ebaõnnest", Tunnustused Tõnu Õnnepalu on saanud oma töö eest mitmeid nimekaid tunnustusi.
*kasutati kunstväetisi *aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: *külades süvenes sotsiaalne kihistumine *viljahindade langus *pankrotid *maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang Kundas ja Aseris Viinavabrikud maakohtades Militaartehnika Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra
tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega kasutati kunstväetisi aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus à Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus à ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus à Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang à Kundas ja Aseris Viinavabrikud à maakohtades Militaartehnika à Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra
Ta oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Aastatel 19371942 elas Tormis Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama. Veljo Tormis võttis 12. aastasena August Topmanilt orelitunde ning oli tema oreliõpilane Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Seoses õppeasutuse reorganiseerimisega jätkas Tormis 1944. aastal oreliõpinguid Salme Krulli juhendamisel Tallinna Muusikakoolis, mille lõpetas 1947. aastal. Edasi õppis Tormis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist ja aastail 19501951 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Villem Kapi kompositsiooniklassis. Heliloojadiplomi omandas Tormis Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini õpilasena aastatel 19511956. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. 1955
................................................................... 10 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on anda lühiülevaade kognitiivsete õppimisteooriate olemusest ning lahti seletada tänapäevased arusaamad mälu talitlusest ja ja informatsiooni töötlemisest inimteadvuses. Järgnevalt võetakse vaatluse alla kognitiiv-informatsiooniline õppimisteooria, erinevad mälu liigid, geshtaltpsühholoogia ning tutvustatakse lühidalt ka metakognitsiooni. Abimaterjalina kasutatakse E. Krulli teost "Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat". 1. Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria Suunad, mis käsitlevad õppimist informatsiooni vastuvõtmisena eeldavad, et õpetajad edastaksid õpilastele kindlapiirilist informatsiooni ja õpilased toimivad selle vastuvõtjatena. Õppetöö korraldamisel pööratakse palju tähelepanu õppe-eesmärkidele, õpetatava sisule ja selle edastamise meetoditele, kuid tihtipeale kipuvad ära ununema õpilased
rahvamuuseum, Helsingi raudteejaam, Hvitträski villa nin arvukad muud ehitised üle Soome. Pärast Esimest maailmasõda läks Saarinen Ameerikasse, kus jätkas ühiskondlike hoonete projekteerimist, ning samal ajal töötas ka arhitektuuriõppejõuna. Eliel Saarinen Suur- Tallinn projekt 1913 Tallinn hakkas jõudsalt arenema XIX sajandi lõpukümnenditel koos majanduse arenguga Venemaal- rajati Peterburi-Tallinn raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Fr. Krulli ja Volta suurtehas. Linnaelanike arv kasvas jõudsalt ning XX sajandi esimesel kümnendil lähenes see sajale tuhandele. Vastavalt tollastele seadustele pidi nii suurel linnal olema üldplaan. 1913.aastal kuulutaski Tallinna linnavalitsus välja Suur-Tallinna üldplaneeringu arhitektuurivõistluse. Võistluse üks osa oli linna kasvuperspektiivi määramine. Võitjaks kuulutatud arhitekt Eliel Saarinen, kes oli võistlustingimuste väljatöötamisel
mõte" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1975) H.-K. Hellati kriitikakogumikus "Raamatu sisse minek", ER, Tallinn 1991, lk 115135 Eino Lainvoo, "Keskustelu Artur Alliksaarega Narva laagri laatsaretis" Akadeemia 1995, nr 8, lk 16331638 Hasso Krull, "Valmisolek ja ihaldav produktsioon. Kaks Alliksaart" (Alliksaar kui arbuja ja arbujate eitus) Looming 1998, nr 5, lk 776784; ka H. Krulli raamatus "Millimallikas: kirjutised 1996 2000", Tallinn 2000, lk 1528 "Artur Alliksaare dokumenteeritud legend" (Alliksaare kirjutatud 4 avaldust seoses vangilaagris viibimisega). Koostanud ja kommenteerinud Paul-Eerik Rummo Keel ja Kirjandus 2003, nr 4, lk 298307 Artur Alliksaare kiri EK(b)P Keskkomitee sekretärile Tuna 2004, nr 3, lk 8385 (Madis Kõivu kommentaar lk 8687) Eino Lainvoo, "Artur Alliksaare saatusekaaslasena Narva laagris";
arhitektuuriõppejõuna. "Arhitekti Eliel Saarineni looming on rahvusvaheliselt tuntud üle kogu maailma ning tema projekteeritud majad kujundavad ka tänase Tallinna esindusrajoone," ( Kaia Jäppinen ) Eliel Saarinen Suur- Tallinn projekt 1913 Tallinn hakkas jõudsalt arenema XIX sajandi lõpukümnenditel koos majanduse arenguga Venemaal- rajati Peterburi-Tallinn raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Fr. Krulli ja Volta suurtehas. Linnaelanike arv kasvas jõudsalt ning XX sajandi esimesel kümnendil lähenes see sajale tuhandele. Vastavalt tollastele seadustele pidi nii suurel linnal olema üldplaan. 1913.aastal kuulutaski Tallinna linnavalitsus välja Suur-Tallinna üldplaneeringu arhitektuurivõistluse. Võistluse üks osa oli linna kasvuperspektiivi määramine. Võitjaks kuulutatud arhitekt Eliel Saarinen, kes oli võistlustingimuste väljatöötamisel
intelligentsuse teooria vaimse intelligentsuse teooriasse. Oluline on teada saada ka IQ testide kasutamise võimalustest koolis. Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses käsitletakse praktilise intelligentsuse teooriaid, võrreldakse neid vaimse intelligentsuse teoritega ning tuuakse välja kaasnenud muutused. Teine petükk räägib aga intelligentsustestidest ja nende rakendamisest koolis. Töö on koostatud ainult kirjalike materjalide alusel. Kasutatud on Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", lisaks sellele on veel kasutatud Robert J. Sternbergi raamatut ,,Praktiline intelligentsus argielus". Lisaks on veel kasutatud mõningaid internetist kättesaadavaid materjale. 2 I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Robert J. Sternberg ja Jelena L. Grigorenko arvates on intelligentsus kui suhteliselt stabiilne isikuomadus, mis areneb välja pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju
Töös annan ülevaate sellest, mis on PQ4R-i meetod ning millised on selle meetodi läbimiseks vajalikud etapid, millised on põhilised märkmete tegemise võtted kirjaliku teksti lugemisel või loengu/õpetaja esituse kuulamisel ning milline on õppimise seisukohalt tõhus konspekteerimine. Juttu tuleb ka sellest, kas ja kuivõrd on tänapäeva massikommunikatsiooni ühiskonnas konspekteerimisoskus üldse vajalik. Referaadi koostamiseks olen kasutanud Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", loengu materjale ning interneti abi. PQ4R-i meetod PQ4R-i meetod on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Meetodi töötasid välja E.L Thomas ja H.A Robinson. Lühend PQ4R osutab kuuele järjestikusele tegevusetapile ingliskeelesete sõnadega Preview- vaata üle, Question- esita küsimusi, Read- loe, Reflekt- mõtle, Recite- arutle ja meenuta ning Review- korda üle. (Krull 2000: 371)
hiljem turbiinide jõul. Töölised peamiselt naised. 1872 suur streik Toiduainetööstus • 19. s lõpus töötas Eestis ligi 250 viinavabrikut. Maksid riigile aktsiisi. • Peamine tooraine – kartul • 19. s lõpus moodustas Eesti piiritusetoodang 1/10 Venemaa piirituse kogutoodangust. Peamine turg - Peterburg • Viinavabrikute sisseseade valmistamine arendas masinaehitustööstust • Wiegandi masinatehas ja Krulli tehased Tallinnas tootsid ainult piiritusetööstuse seadmeid. Õlletehased • Suuremates linnades oma õlletehased • Kasutasid kohalikki õlleotra ja linnaseid • Tartus tehas Livonia, A. Le Coq Masinaehitus • Masinaehitustehased koondusid Tallinnasse: laevaehitus Kopli ps • Vaguniehitustehas Dvigatel alustas Tallinnas tööd 1899. aastal.
) · põllumajanduses hakati senisest rohkem rõhku panema pimakarjale · endiselt oli tulus linakasvatus Linnad, tööstus, kaubandus · I MS eelõhtuks oli linlaste koguarv jõudnud juba 1/4 miljonini. · Ulatuslikult laienes Narvas asuv Kreenholmi Mangufaktuur, mis kujunes Eesti suurimaks ettevõtteks . · Tln-se rajati rida nimekaid tehaseid : Voltra, Dvigatel ja Franz Krulli tehas · I MS eel kerkis Tln-se mitu suurt sõjalaevatehast · Pärnus alustas tööd kogu Venemaa suurim tselluloosivabrik Waldhof · Kunda tsemenditehasest hakkas tulema kvaliteetset tsementi. · Eriti arenes sisekaubandus, milles peegeldub maarahva ostujõu kasv · Ostujõu kasvuga kaasnes mitmete linnaesemete kodusamine talutubades, nagu nt pommiga kell või petrooliumlamp.
kõik aunimetused ja saksa kodakondsus. Elas sveitsis, Prantsusmaal ja USA's. Võttis kahe riigi kodakondsused ( Usa ja Tsehhoslovakkia ). Sakslased austasid teda. Abiellus 30 aastasena. Naine tegeles majapidamisega, Thomas sai ainult kirjutamisele pühenduda. Neil oli 6 last. Looming: 1901 ,, Buddenbrookid" Nobeli preemia ,, Kuninglik kõrgus" ,,Võlumägi" ,,Lotte Weimaris" ( Goethe ainetel ) ,,Joosep ja tema vennad" ( Piibli ainetel ) ,,Dr Faustus" ( Peateos ) ,,Seikleja Felix Krulli pihtimus" Hermann Hesse (1877-1962 ) Sündis 2 juulil 1877 ja suri 9 august 1962. Suri sveitsis. Isa on sündinud Paides. Vanaisa oli tal Tartu Ülikoolis arst. Pere oli usurange. Poiss ei kannatanud seda välja ja põgenes 15 aastasena kloostrikoolist. Töötas raamatukaupmehena. 1911 käis Indias. Seal kiindus idamaisesse kultuuri. Temast sai veendunud patsifist. NB! Sveits. Loomingut iseloomustab inimese eneseleidmine, psühhoanalüüs ja humanism. Alustas luuletajana
põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine XX saj alguseks kujunes maapuudus Tööstuse arenemine Tekstiilitööstus 1857 – Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur Masina- ja metallitööstus Elektrimasinatehas “Volta” Vagunitehas “Dvigatel” Fr. Krulli metallitehas Fr. Wiegandi masinatehas Raudtee Peatehased Paberitööstus Tallinna ja Räpina tehas Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn Tsemendi-, tellise- ja lubjatehased; villa-, jahu- ja saeveskid; viinavabrikud 1900-1903 Venemaa majanduskriis
Kui mässu võimalus kaob, kaob lisaks religioossele sidemele ka väljatõugatuse tunde ületamise võimalus: algpunkti naasta ja leping taasformuleerida. See tähendaks nii reaalse mässu (koos segaduse ja paratamatu toorusega) kui ka sümboolse mässu (mis teostub religioosses või esteetilises sfääris) võimatust: normaliseerivast survest oleks võimatu pääseda ning iga mässuline tegu oleks võltsitav millekski muuks (viimase eest hoolitseks meedia). Selle taustal sõnastab Kristeva Krulli sõnutsi psühhoanalüüsi sõnumi: "õnn eksisteerib vaid mässu hinnaga". Keegi ei saa Kristeva väitel tunda naudingut, kui ta ei põrka kokku mingi tõkke, keelu, autoriteedi või seadusega, millega jõukatsumine võimaldavat end tunda autonoomse ja vabana. Lisaks toodab normaliseeriv kord pidevalt väljatõugatuid ning kui viimastel puudub oma mässukultuur, muutuvad nad lõppkokkuvõttes destruktiivseteks. Kristeva "lubades endale seda paatost" väidab,
luule" (2005) Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. 9. ESIMENE LAINE 1990. aastate algus elab suure kirjandusmurrangu tähe all. Aastad 1994--1995 pakuvad olulisi teoseid, kaante vahel ilmuvad näiteks Kivirähki ,,Ivan Orava mälestused", Mihkelsoni ,,Nime vaev", Kõivu ,,Studia memoriae" esimesed köited, Kaplinski, Ehini, Krulli, Soometsa luulekogud jm. Klassikalise kirjandusloo piire on alati rohkem määranud luule, mis suudab olla rohkem sünkroonne iseendaga. Hoiakud tekivad gruppides, kus näiteks sõltuvalt autorite kujunemiseast on olemas ühine kultuurikogemus. Vanemad saavad olla avatud nooremate kogemusele. 1980-ndate lõpu ja 90-ndate alguse pöörde kõige üldisemad jooned: dünaamika, erinevate keelekihtide (kõnekeel, släng, murre) ja võõraste keelte sissetung kirjandusse, massikultuuri
vesi ning asulat läbis raudtee. Lisaks asus koht pealinnale suhteliselt lähedal. Ehitamist alustati 1937. aasta kevadel ning pooleteise aasta pärast (1937. aasta sügisel) oli tehas valmis. See läks maksma 7,7 miljonit eesti krooni. Tootmishooned laoti paekivist, tellistest laotud 90-meetrine korsten oli tol ajal Baltimaade kõrgeim. Ehitusmaterjali telliti enamasti välismaalt, üksnes aurukatlad valmistati kohalikus Franz Krulli masinatehases. 25.augustil 1938 saabusid Kehrasse erirongiga äsjavalminud tehast avama tolleaegne Eesti Vabariigi president Konstantin Päts, ülemjuhataja kindral Johan Laidoner ja peaminister Kaarel Eenpalu. Avatud tehase omanikuks oli firma „Eesti Metsa ja Tselluloosi Aktsiaühing“, mis asutati kaks aastat varem. Esimestel aastatel tootis tehas umbes 32 000 tonni tselluloosi aastas, see eksporditi põhiliselt USAsse ja Inglismaale. Kui enne tehase rajamist oli Kehra Raudteejaama
Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Hasso Krull, Sven Sildnik (Kivisildnik), Kauksi Ülle. 27. Kivisildniku ja Hasso Krulli looming. Kivisildnik („Nagu härjale punane kärbseseen“). Kasutas ära internetiajastu algust Eestis, riputas üles oma teose „Eesti Nõukogude Kirjanike Liit – 1981. aasta seisuga, olulist“. Elu ja kirjanduse piirid kippusid kergesti segi minema, fiktsiooni ja mittefiktsiooni ümbermõtestamine. Suurprojektid, milles on koos absurdsus ja selgete printsiipide järgimine. Hasso Krull („Luuletused 1987–1991“, „Meeter ja Demeeter“). Tutvustab teisi luuletajaid. Autor
Sinna paigutati ametiruumid, teisele korrusele ametikorterid. Jaamahoones olid ooteruumid, kassa, sidejaoskond, telefonikeskjaam, telegraaf, einelaud. Ehitati uus veetorn koos pumbajaamaga. Endise kolme või nelja rööpapaari asemel oli nüüd neid jaamahoone ees seitse. Veduritele kütuse andmist hakkas kergendama estakaad. Seniseid peamiselt Belgias ja Venemaal valmistatud vedureid hakati välja vahetama omamaiste vastu. Ajaleht Kaja kirjutab 1931. aastal, et AS Franz Krulli tehases valmistatud mootorveduritega tehti esimene proovisõit Tallinnast Türile. Türil võtsid uue veduri vastu orkestrihelid. Rong oli varustatud uusimate seadmetega, maksimaalne kiirus 40 km tunnis (proovisõidul kuni 55 km), veojõud 260 t senise kuni 200 t vastu. Viljandi Tallinna vahelisi sõiduaegu: 1920 auruvedur 8 t 45 min 1934 mootorvedur 6 t 20 min 1937 mootorvagun , nn Mulgi ekspress 3 t 09 min
riiklikud hädaabitööd Tööstus 1930.aa-Riigiettevõtete asutamine: • turbabrikett Ulilas, • metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik • põlevkivitööstus Virumaal, • dolomiidikaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: • Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik • Viljandi tikutehas, • Lutheri vineeritehas Tallinnas, • Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad); • Kawe kompvekitehas • jalgrattad, telefonid, raadiod Mis oli maareform ja miks oli see tähtis? 1919 Asutava Kogu otsus, riigistati mõisate maad (u. 1000 mõisat). Maid kingiti Vabadussõjast osavõtnuile ja müüdi maid ka talunikele (pangalaenud vähemalt 55 aastaks). Tulemus: Eesti – väiketalundite maa – üle 100 tuhande talundi. Millised olid tähtsamad:
Töö eesmärgiks on anda ülevaade klassikalise ja operantse tingimise olemusest ja nende kasutusest koolis ja õppetöös. Referaadis püüan selgitada, mis on biheivioristlikud õppimisteooriad, kes on tähtsamad klassikalise ja operantse tingituse uuriad ning kuidas saab kasutada neid õppimisteooriaid õpetamisel. Referaadi valmistamisel kasutasin interneti allikat (www.kliinikum.ee), kuid põhiliselt kasutasin materjali Edgar Krulli raamatust ,,Pedagoogilise psühholoogia alused". Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis selgitan üldiselt, mis on biheivioristlikud õppimisteooriad. Teises peatükis kekendun klassikalisele tingitusele. Ning kolmandas peatükis annan ülevaate operantsest tingitusest. 5 1. BIHEIVIORISTLIKUD ÕPPIMISTEOORIAD
pärit nii Egiptusest või USA-st. Avati 1854 ning oli Venemaa kõige moodsaim ettevõte, samuti algselt suurim, sest seal töötas umbes 5400 inimest (eestlased, venelased Ivangorodist. Samuti olid olemas Kalevivabrik ning Linavabrik. Tallinnas tegeles Balti puuvilla manufaktuur. Samuti olid kalevivabrikud nii Kärdlas kui Sindis. II Metalli- ja masinatööstus Keskuseks Tallinn. Tekkis ettevõte Dvigatel- vagunitehas. Raudteede peatehased- ettevõte, mis tegeles vedurite remondiga. Krulli tehas- omanik Krull, viinavabrikute sisseseadeid toodeti. III Paberi- ja tselluloositööstus Paberivabrikud asusid Tlns ja Räpinas. Kohilas ja Türil- nii papp kui paber. 1900 avati Pärnus tselluloosivabrik Waldhof. 1915 1. Ms tingimustes Waldhof lasti õhku, sest ei tahetud skslaste kätte jätta. 70% Vm paberitoodangust ei läinud Eestis vaja, vaid veeti raudtee abil laiali. IV Tsemenditööstus Keskus: Kunda V Toiduainetööstus Seal ka viinavabrikud
2 Kolmandas peatükis käsitletakse lapse arengufaktorina sotsiaalset keskkonda. Pikemalt peatutakse perekonna kui mõjusaima teguri juures. Esimeses alapeatükis käsitletakse perekonna mõju lapse psüühilisele arengule. Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele. Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E. Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. 1. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus.
vaheldumine ja ülikaunis vormis obstsöönsused. Kosmilise ja kristliku sümboolika sagenemine 90ndatel ning kõrge-madala dramaatilise vastasseisu suubumine kurvatoonilisusesse. Õrritavale maneristlikule kujundistikule lisandub veel totaalne ja teadlik enesekordamine, mis väljendub selles, et oma 90ndate arvukates luuleraamatutes tavatseb ta ühes vastsetega pidevalt ümber trükkida ka varasemaid tekste. 16. Hasso Krulli ,,erinevuste" luule. Esikkogu ,,Mustvalge" (Max Harnoon), rõhutatud nartsissis ja estetism + uue põlvkonna põhimõttelisemat seljapööramist luule rahvuslikule ,,abiteole" ja tõrksust kõikvõimalike etteantud ühtekuuluvussundide vastu. ,,Luuletused 19871991": kõik siin sünnib piiridel, ühe ja sama luuletuse raames vahetuvad kogu aeg diskursused, kõnesituatsioonid, ajastud. Pidev peitusemäng tähendusega, selle võimalikkuski on küsitavaks tehtud
30ndate Eesti Vabariigis; jälgib peategelast, kes on kunstnik; avatakse huvitavalt toonane vene kogukonna elu. Kõrvalliin Tammsaare „Tõele ja õigusele“... Nüüdisluule [leht olemas] Tänapäeva nüüdiskirjanduses on koos 3 põlvkonda: 80ndate lõpp- 90algus, sajandivahetuse autorid st 90ndate lõpp ja 00algus ja järgmise kümnendi lõpus. Esimene laine: nende autoritega seotud põhimõtteline murrang Eesti luules. Esimesed märgid sellest Hasso Krull või Tõnu Õnnepalu raamatud.. Krulli 1986 ilmunud nõukogude luulest hoopis teistsugune oli „Must-valge“. Teistmoodi luulet oli ka Priidu Beier’i „Õrn & Rõve“. St luule puhul hakati jälgima teisi mõjusi, uusi kontekste, nt väga oluline oli 20.saj alguse avargandi mõju (sürrealism, espressionism, anarhism, futurism jne). 90ndael punk-poeetika nt Tõnu Prddetski???, mis kandis tihti poliitilist kriitikat. Ei leia sel ajal väga isamaa luulet. Isamaalised tekstid on harrastus-luuletajate poolt.
Mõju avaldasid tööstusrevolutsioon Euroopas, urbaniseerimine, kiriku lahutamine riigist, naisliikumine. Uued teadused, füüsikalised uuringud, seksoloogia, inimkeha uuringud. Tehnoloogia kiire areng. Ilmub zanrikirjandus- fantastika, spioonilood, meelelahutuskultuur, Modernse kirjanduse märksõnad: mitmetähenduslik, absurd, subjektivism. Dekatents- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine. 33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire (vt H. Krulli ,,Prantuse sümbolism") C. P. Baudelaire oli prantsuse tõlkija ja kriitik. Õppis juurat. Õppimisest ei tulnud midagi välja kuna armastas boheemlaslikku eluviisi. Pere saatis ta Indiasse, hiljem tuli Pariisi tagasi. Isa pärandus aitas elada 3 a dändielu. Et ta raha ära ei raiskaks kuulutatu ta teovõimetuks. See sundis Baudelaire kirjutama. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880ndatel Prantsusmaal ja Belgias. Sai
sid, tekstiili, mööblit, paberit jms. Oli kooskõlastuse pärast Moskvasse sõi- ka auväärse ajalooga raske ta. Teiseks kujunes majandusjuhtidel tööstusettevõtteid, nagu mingi enam-vähem terviklik elektrimootoreid tootev “Volta”, mit- ettekujutus Eesti tööstusest. mesuguseid masinaid ja seadmeid Tagajärjeks oli tootmisnäitajate tõus. valmistav “Ilmarine”, endisest Krulli Ajavahemikus 1958-65 Eesti majan- tehasest välja kasvanud Tallinna duse kogutoodang kahekordistus. Masinatehas, sõjatööstusettevõte Tõusid ka tööliste palgad. 1961. “Dvigatel”. Rasketööstuse eelisaren- aastal olid need keskeltläbi veel 90 damine oli Nõukogude Liidus rubla kuus. Kui arvestada, et ühe kujunenud dogmaks juba enne Teist inimese toit maksis tollal umbes 1
Kolmandas peatükis käsitletakse lapse arengufaktorina sotsiaalset keskkonda. Pikemalt peatutakse perekonna kui mõjusaima teguri juures. Esimeses alapeatükis käsitletakse perekonna mõju lapse psüühilisele arengule. Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele. Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E. Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus.Pärilikkuse
"Olematus" annab läbilõike A loomingust, näitab erinevad võimalused, mis aja jooksul tekivad. Rummo koostatud ka "Luule". Peaaegu täielik kogu "Päikesepillaja". Loomingus eristub kaks perioodi. Poolituskoht 1960 juures, toimub järsk muutus. Kahe põhivõimaluse koht Krull kirjutanud: "Üks A on Arbuja, kelle värsistiil on lihvitud, teine on arbujate eitus, kelle seisukohalt lihvitus segab" Loomingulaad erineb silmanähtavalt. Krulli väide on enamvähem see, et ta on arbuja, rohkem arbuja kui pärisarbujad. Ta viib arbujad lõpuni 40-50ndatel. Kirjutab ka vangilaagris, see on huvitav, sest teab, et neid ei avaldata. Alliksaar ja Kross alustavad samamoodi, erijooned näha, aga pole põhimõtteliselt. Paljua rbujaid lugenud, maailmaluulet lugenud. Vene sümbolistid mängivad olulist rolli, mõlemad satuvad NL vangilaagrisse, luuletavad seal, hiljem pääsedes luuletavad ka. Kui pääsevad, siis nende
Autorid: Hasso Krull, Kivisildnik, Jaan Malin (sürrealism, häälutused), Karl Martin Sinijärv, Andres Allan (müstiline ilmutuslik eksperimentaalne luule). Kauksi Ülle (,,Kesk umma mäke" (1987) esimese luulekogu, millega alustas, esialgu tuntud luuletajana). Elo Viiding(Vee) ja Triin Soomets 1990ndate jooksul muutub, kuidas naine kirjutab luulet: ühiskondlikku teravust, feministlikku programmi, tuleb uusi märkimisväärseid jooni. 28. Kivisildniku ja Hasso Krulli looming. Murranguaja kirjanduse juhtkujud, luule muutjad. Hasso Krull (s. 1964). Tänaseni Eesti luule muutumise eesotsas. Pöördeliseks saab ,,Luuletused 19871991" (1993) selle perioodi üks olulisemaid luulekogusid. Midagi uut ja imelikku, pole arugi saada, kes kõneleb ja mida. Erinevad tektid ja diskursused saavad kokku ja hakkavad põimuma: leksikon, luule, midagi toimub ka autorilähedases minas, pole kindel, mida autorilähedane mina kõneleb
Jacopo Sannazaro "Arcadia" (1504), Cervantes "La Galatea" (1585), Honore d'Urfe "L'Astrée" D. H. Lawrence, Evelyn Waugh, Philip Roth "American Pastoral" (1997) Kelmiromaan sündmused seotud tavaelug,a tegelane liigub ühisk madalam kihtides, teenib mitut isandat, pettus, sohk; isel ajaloolisus, ere naturalism-ei häbene detaile 16. saj hispaania kelmiromaan ("Tormese Lazarillo elukäik") 18.-20. saj: Defoe, Lesage, Thomas Mann ("Seikleja Felix Krulli pihtimused"), Romain Gary (alias Roman Karcew, Emile Ajar) Gooti romaan kaksikmaailm, teispoolsus ja labane materiaalne maapealne maailm; tegel vaimud, surnud tegelased, surnuaed Inglise eelromantism ja romantism: H. Walpole, M. C. Lewis, Ann Radcliffe, Mary Shelley Saksa Schauerroman Prantsuse "roman noir" Tänapäeva romaaniliigid: · Teadvusevoolu romaan- lõhub reegleid, püsiv tegelaskuju, süzeelisus puudub...Joyce Ulysses
puhul on see vaieldav. Kuskil 90nda aasta paiku tuleb proosa järele. Hasso Krull (s 1964) 1986 Mustvalge (pseudonüüm Max Harnoon) 1993 Luuletused 1987-1991 1996 Trepp (www.eki.ee/kodud/krull/) – üks esimesi hüpertekstuaalseid näiteid. 2004 Meeter ja Demeeter – eepos kasutab pärimuslikku ainest, organiseerib seda narratiivi alusel. 2009 Neli korda neli 2012 Veel ju vist 2014 Pesamuna ( Pesa /Muna) Kui hinnata Krulli kogumõju kirjaniku, luuletaja ja kriitikana, siis tema roll kirjanduses on kõige määravamat laadi. Ta debüteerib samal ajal luuletaja ja kriitikuna. Ta on kriitilise revolutsiooni eesotsas, sest ta hakkab oma esseedes tutvustama teoreetikuid, kes on seotud prantsuse poststrukturalismiga. Ta tõmbab teatava piiri 80ndate lõppu. Tema loomingu juures tuleks öelda, et tema looming muutub koguaeg. Kaks esimest raamatut mängivad
haritavast maast.vastuolusid tekkis, siis kui taheti maad kõigi vahel võrdselt ära jagada. Linnad, tööstus ja kaubandus Linnad kasvasid kiiresti. Esimese maailmasõja eelõhtuks oli lanlaste koguarv jõudnud juba veerandi miljonini, neist elas Tallinnas üle 100 000, Tartus umbes poole vähem. Ulatuslikult laienes Narvas asuv Kreenholmi Manufaktuur, mis kujunes Eesti suurimaks ettevõtteks. Tallinnasse rajati rida nimekaid tehaseid : "Volta", "Dvigatel" ja Franz Krulli tehas. Lisaks neile kerkis Esimese maailmasõja eel Tallinnasse mitu suurt sõjalaevatehast. Pärnus alustas tööd kogu Venemaa suurim tselluloosivabrik "Waldhof" , Kunda tsemenditehasest hakkas tulema kvaliteetset tsementi. Need ja mitmed teisedki suurettevõtted olid osaks kogu Venemaa majandussüsteemist. Tooraine ja suures osas ka tööjõud tulid Eestisse impeeriumi muudest piirkondadest, toodang läks kas tagasi Venemaale või piiri taha
Venemaa Riigiduumas oli ka eestlasi, kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid kahe-kolmeni. Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti Laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Boeckeri tehas ja Noblessneri laevatehas, Fr. Wiegandi masinatehas, Fr. Krulli metallitehas. Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus, Tallinna tselluloosivabrik ja Räpina tselluloosivabrik. Samuti ehitati ulatuslikku kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus, mis ulatus Paldiskist kuni Soomeni, ent mida enne sõja algust valmis ei jõutud. Esimene maailmasõda 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda Eestit esialgu ei puudutanud. Siiski mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi, kogu sõja jooksul umbes 100 000. 1917
11 pärast" tegelik maailm teda ei huvita. Saj. lõpu kultuuris esineb ohtralt mees, kes tahab erinevaid asju proovida, eelistavalt jooke ja lõbusid. Moderne (uudne) ON 19 saj. teise poole 20 saj. uuenduslikkust taotleva te kirjandusvoolude ühisnimetus. Võib nim. iga teost, mis on uudne ja vastandub traditsioonidele. 33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire (vt H. Krulli ,,Prantsuse sümbolism"). Charles-Pierre Baudelaire (1821-1867) oli prantsuse tõlkija ja kriitik. Dekatentsi rajaja. Õppis Lyonis ja Pariisis juurat. Õppimisest ei tulnud aga midagi välja, kuna teda tõmbas eelkõige boheemlaslik eluviis ja Ladinakvartal. Pere saatis ta Indiasse, kuid täisealiseks saamisel pöördus ta Pariisi tagasi. Isa pärandus võimaldas elada 3 aastat dändielu. Et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
