Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
Jung – kollektiivne alateadvus. Tundestruktuuri avaldumine: Williams uuris romaine, kus toimusid raamatu lõppedes sellised asjad nagu vaene inimene sai päranduse või abielu naise abikaasa suri ära, et ta saaks teise mehega olla. Selliseid teoseid on vaja lugeda nii, et teada saada millest tundestruktuur kooneb. Tragöödia. Vastuhakule/mäss erinevad arvamused: see on halb ja ebameeldiv, kuid romantismi ajal arvati, et vastuhakk on inimkonna osa jne. Jutt Jaan krossi “kolme katku vahel” teosest Tundestruktuur on miski, mis on seotud teatud aja ja ruumiga. Kui see aeg läheb mööda hakkab tundestruktuur lagunema. Inimesed konkreetses ajas ja ruumis. On võimalik vaadelda inimesi nende tundestruktuuri sees. Suur osa ajast võetakse salvestusena kaasa, sest kultuur ei lähe kaduma vaid jääb alles. Sest et toimub dokumentatsioon. Culture of selective tradition
liinis võis seega näha Mikiveri osundust kunstniku distantsihoidmise vajadusele hukutavate võimumängude suhtes. „Neljakuningapäevaga” algaski Mikiveri lavastajabiograafias eestluse teema ja omakirjanduslik suund, mis keris end vaikse järjekindlusega üha edasi – Rein Saluri „Poiste sõidud” (1978); Kitzbergi „Tuulte pöörises” intiimne ja askeetlik, väga heade näitlejatöödega (Heino Mandri, Martin Veinmann, Helle Pihlak-Meri jt.) lavastus (1979); Jaan Krossi novellil „Pöördtoolitund” põhinenud monotükk Heino Mandriga (1979) –, ning jätkus ka 1980ndatel. Külalislavastaja Adolf Šapiro tundlikud ja kujundiküllased Tšehhovi lavastused 1970. aastate alguses – „Kirsiaed” (1971 Noorsooteatris) ja „Kolm õde” (1973 Draamateatris; seda mängiti 1973–1975 ja 1977–1981) – kinnitasid psühholoogilise teatri elujõudu ja paindlikkust. „Kirsiaia” puhul võlus lava-
7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit. 8. Kas on rajatud matkaradasid? Sportlik rattarada "3 kilo maha" - asub kaitseala põhjatipus, pikkus 12,5 km. Üsna palju tõuse ja langusi, sobib ennekõike maastikurattaga sõitmiseks. Kui soovite veel lisakoormust, siis rada läbib Ehavere metsa, kus on talviti murdmaa suusarajad. Suviti on mööda neid samu radu võimalik jalgrattaga krossi sõita või joosta. Rattarada "Piknikupäev Vooremaal" - rada asub kaitseala keskosas, pikkus 13,5 km, valdavalt kruusatee. Annab hea ülevaate vooremaale iseloomulikust maastikust, kus piklike voorte vahelistes nõgudes, asuvad pikliku kujuga järved. Ilmselt üks maalilisemaid kohti Vooremaal. Raja alguspunktis asub ka üks Eesti siseturismi suuremaid magneteid - Elistvere loomapark. Rattarada "Kolme järve rada" - rada asub kaitseala keskosas, pikkus 23 km, valdavalt kruusatee.
Üsna palju reisinud on. On mitmekordne Nobeli preemia nominent, see preemia on väga poliitiline. Kirjanikuna on mõjutanud Puskin, Under, Sang, Merilaas, Paul Viiding, Alver. Venemaalt naastes hakkas luuletama. Tema luule on rohkem selline intellektuaalne luue, vähem tunnetteküllane. Üldiselt ühiskonna kajastaja, kuid on ka väga häid armastusluuletusi, ,,Voog ja kompanii". Tarmo ja Toomas Urb esitavad ühte teksti omaenese teksti pähe, tegelikult on Krossi tekst. Esimene luulekogu 1958 kandis ajajärgule omast pealkirja ,,Söerikastaja". On ajaluule kogu, kus on hukkamõist eelmisele ajastule. 1952 kompartei kongress, kus öeldi, et kõik vead, mis tehtud, tingitud Stailinist, isikukultus. Kross kirjutab sellest, et olenemata aegadest saab elada puhta hingega. Inimene ei pea igasuguse kampaaniaga kaasa minema. Puhtuse taotlus. Palju on vabavärsilisi luuletusi. Sellest tuli loomulikult probleem. Armastas üldse vabavärssi kirjutada. Sest
Kritiseerib avalikult keisri võimu. Timo on keisri soosik ja teda ei karistata tavapärases korras vaid tunnistatakse hulluks ta ei saa ju normaalne olla kui ainuisikuliselt vene võimu vastu astub. Suletakse aastateks vaimuhaiglasse. Haiglast vabanedes antakse võimalus põgeneda, laevareis isegi pakutakse välja, kus oleks kergem elada, kus ei pakuks võimuga vastuseisu. Ongi juba minemas, aga taipab, et ta ei saa minna. Otsustab jääda raudnaelaks keisririigi ihus. Krossi teoseid loeti kui ajaloolisi tekste ja kui kirjutati üle mere minekust ja siia jäämisest ja riigi korra õõnestamisest ta ise sai ka liikuda ja oleks saanud välismaale minna ja seal kuulsaks saada, et äkki see kirjeldab miks tema 44 ei läinud. Süsteemi õõnestamine seest kui ka väljast, nõukogude tegelikkus kuidas seal hakkama saada, et peaks reetma üllaid ideid. Mitmekihiline raamat. Ettekanded ,,Sellest mustast mungast" Gert Helbemäe
anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused)). Näide: Andrei Hvostovi näidend ,,Henrik" (2006) Henriku maailma ja tänapäeva kohtumistega virtuaalses ruumis. Suundumused: 1. Lähimineviku sündmuste konservatiivne ja poliitilisest ajaloost lähtuv ülekirjutus (Heino Kiik ,,Maria Siberimaal", Jaan Krossi hilislooming, ka Mats Traat ,,Minge üles mägedele", ,,Harala elulood"). Eesti kirjandusest leiame uutmoodi ajaloolist proosat juba nõukogude okupatsiooni lõpuaegadest ja 1990. aastatest, mil lähimineviku traagilisi aastaid hakati ümber kirjutama tsensuuri kontrollita. Raimond Kaugver ,,Kirjad laagrist", Arvo Valton ,,Masendus ja lootus". 2. Mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelsoni traagiline
13. Tartus toimus Eesti kultuurikongress, et arutada lähiaastate riiklikku detsember kultuuripoliitikat. 1997 Peaminister T. Vähi esitas tagasiastumisavalduse. Vähemusvalitsuse moodustas Mart 25. veebruar Siimann. Uus valitsus andis 17. märtsil Riigikogu ees ametivande ja alustas tegevust. 18. märts Riigikogu seadustas koolides riiklikud lõpueksamid. 1. mai Jõustus Eesti-Soome viisavabaduse kokkulepe. Ilmus Jaan Krossi „Kogutud teoste” esimene köide. Aastaiks 1997–2001 planeeritud 15. juuni sari koosneb 21 köitest. Võrus Tamula järvel toimus esimene järvemuusika kontsert. Eesti Riiklik 23.august Sümfooniaorkester Eri Klasi dirigeerimisel esitas Händeli "Veemuusika” ja "Kuningliku tulevärgimuusika”. Kuulajaid oli üle 20 000. Õpperetkel Suur-Pakri saarelt mandrile uppus Kurkse väinas 14 kaitseväelast. Selle 11
Nõukogu istungjärk, Avinurme pütilaat, Tallinna päevad Kotkas, Tartu maraton, Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival, Eesti mükoloogide X suvelaager, USA grand prix' võistlused, Sõpruse karika turniir. Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a liigisõna (festival, turniir, võistlus, konverents, sümpoosion, näitus jm), pealkirjalaadsed jutumärkides esisuurtähega. Nt Floriaad, Eurovision, Lumefestival, Suhkruturniir, Rahumaraton, Piimatuur, Sõpruse velotuur, Kolme Krossi laat, Pimedate Ööde filmifestival, Rukkilille mängud, Valgete Ööde ralli, Valge Daami muusikapäevad, Viie Veski kross; sümpoosion ,,Inimene ja seadus", konverents ,,Balti riigid Euroopa koostöös", kontsert ,,Renessansist Beethovenini", matkavõistlus ,,Tunne oma kodumaad", rahvusvaheline maimess ,,Ettevõtlus 2008", näitus ,,Raamat ja kiri 1999", turvavöökampaania ,,Traksid peale!", ümarlaud ,,Noorte osalus kodukandi elus". Taimesordid
Teoses on ka erinevaid imelikke asjaolusid. Miks oli Hamlet ainuke, kes vaimu nägi, kas ta tõesti oligi hull või ta teeskles hullu. Teoses tuleb ka sõprusest juttu. Hamletil on ainult üks ustav sõber, aga teised kellega ta lapsepõlves sõber oli, on samamoodi korrupeerunud nagu teised õukondlased. Näiteks siis kui Hamlet pidi Inglismaale minema, ta sõbrad tüssasid ta, aga Hamleti oli neist targem ja lasi neil ise Inglismaale minna. 18. J. KROSSI ELU JA LOOMING, ,,KEISRI HULLU" ANALÜÜS 1920-2007. Sündinud Tallinnas 19. Veebruaril. Isa oli masinatehase Ilmarine meister. Oli perekonna ainus laps. Päris haritud ja kultuurihuvilisest perest, kus räägiti vene, saksa ja eesti keelt. Mitmes keeles kirjandust leidus seal peres. 1928-1938 õppis Westholmi gümnaasiumis ja sellest kirjutab oma ,,Wikmani poistes". Hakkab juba kooliajal oma kirjanduslikke katsetusi avaldama. 1938 astus
). La Fayette Printsess de Cleves (peetakse uuema psüholoogilise proosa alguseks), Maailma kirjanduse lugemikust La Rouchefoucauld Maksiimid ja veel midagi.) 16) 17. saj luule. (Quevedo Valik luulet (esindab barokset vastandite ühendamist, surmateemaline luule, mis ühendab vastuolusid näiva ja tegelikkuse, kehalise ja hingelise vahel. Suurimaid groteski kirjanikke eur-s pärast Rabelais'd). La Fontaine'i Valmid (Kaalepi ja Krossi tõlked MKL-s), Maailma kirjanduse lugemikus Aspel, John Milton, Paul Fleming, John Donne (teda tõlkinud näiteks PE Rummo) 17) Barokk draama. (Carderon Elu on ülenägu, Suur maailmateater; Tirso de Molina Sevilla pilkaja ja kivist külaline; ka valimik Hispaania pärand: Calderon Nähtamatu daam, Armastusega ei tehta nalja (Don Juani müüt saab siit alguse. Hääldus hispaaniapärane!).) 18) Klassitsistlik draama (Moliere'i näidendid. Tema don Juan on juba prantsuse
Meditsiini mõnevõrra tundva inimesena ei olnud tal oma leukeemia suhtes mingeid illusioone. ELUKUTSELT MENUKIRJANIK Kalev Kesküla meenutab 115 000 meest Raimond Kaugverit töös ja võitluses. Raimond Kaugveri käes on üks eesti kirjanduse rekord, mida Kaur Kenderil on väga raske lüüa. Nimelt trükiti tema romaani "Kas ema südant tunned sa?" 115 000 eksemplari. Kui suur on tänapäeval romaani tiraaz? Kaks tuhat. Jaan Krossi trükitakse 2000 ja Kenderi "Ebanormaalset" olevat läbi müüdud ennenägematud 6000 eksemplari. Kas see ongi meie rahvusintelligentsi lugemislagi? Kas see tähendab, et 120 000 mees Kaugver on 20 korda parem kui Kender ja 60 korda parem kui Kross? Kas Jaan Krossi lugejaid asendavad tänapäeval tõesti vaid need võttegrupid, kes sügiseti Nobelite aegu klassiku akna alla kogunevad, et siis jälle vaikselt minema hiilida?
· Venestuslaine põhjustas valitseva reziimi vastase protesti ,,40 kiri" · Iseloomulik oli tulevikuväljavaadete puudumine, see sundis tagasi vaatama minevikku, et vastu pidada kaasajas · Selles olukorras andis eesti kultuur päris hulgaliselt huvitavaid ja mitmetahulisi teoseid, mille juures kasutati n.-ö. Ridade vahele kirjutamist autor kirjutas üht, aga lugeja luges välja (ka) muud. Näiteks Jaan Krossi romaanid (,,Keisri hull") Haridus: · Õpetuse sisu ümberkirjutamine: esmajoones ajaloo, kirjanduse, muusika rakendamine nõukogude korra ülistamise ning Eesti omariikluse mahategemise teenistusse · Hariduse eesmärgiks oli ühekülgse maailanägemisega, reziimile kuulekate inimeste kujundamine · Väga suurt tähelepanu pöörati vene keele õpetamisele · Esialgu kehtestati 7-klassiline, alates 1959. aastast 8-klassiline koolikohustus, 1970.
Suits, W. Ridala, A. Kallas, A. Taska jne. Hakkab tulema mingi nimede rida, mis tegelikult tähistab Noor-Eestit. Siuru albumite kaudu on ühisosa kahe rühmituse vahel üsna hästi näha. A. Valdesest hakkab kirjutama I MS aegu Tuglas ja hakatakse tootma ka tema loomingut. Kõik Valdese looming ei ole Tuglase kirjutatud, ta hakkab elama omaette elu ka pärast Siuru lagunemist. Ikka ja jälle näeme, et Valdes ilmub kuskilt välja (nt J. Krossi romaanides). Siuru kehtestab end suuremal määral oma väljaannetega: Siuru I-III (1917-1919). Siuru väljaannetega tuleb ka logo. Siuru sõna tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soomekeelse kiuru sõnaga, mis tähendab lõokest. Lisaks kolmele albumile on antud välja rida raamatuid ja suur osa neist on ka otseselt Siuru kirjastatud. + M. Under - Sonetid (1917), Sinine puri (1918) + H. Visnapuu - Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) + F. Tuglas Saatus (1917) + A
Racine Kodanlik draama: ( 18 saj) 2 põhiteemat: ajalugu, armastus (Goethe ja Schiller) Realistlik draama: psühholoogiline olustiku draama ( 19 saj lõpp - ...) Tsehhov, Ibsen, Strinberg Sotsialistlik draama: Tekib peale oktoobrirevolutsiooni liiduvabariikides ja teistes sots. maades. Eriti iseloomulik Gorki "Põhjas". Veel Majakovski "Lutikas" ja "Saun". Moodsad voolud Brecht ( eepilise teatriteooria looja) "Kolme krossi ooper" (peateos) Beckett tuntuim "Godot``d oodates" Maeterlinck "Pimedad", "Sinilind" Ionesco (tüüpline absurdi autor) "Tulevik on muredes", "Kiilaspäine lauljatar" Pilte nr 27 Lüürika olemus Luule e lüürika on ürgseim sõnakunsti valdkondi. Ta sai alguse tantsu saate laulust, kui sõnaline osa muutus määäravamaks. Luule on hääleta laul.
Ta on Eesti modernismi algataja romaanizanris. Ka ajaloolise romaani oluline uuendaja. Kui üldhinnangut anda, siis võiks seda nimetada anglo-saksi taustaga modernismiks hüplemist pole, sisaldab vabavärssi. 13.Loeng Gert Helbemäe · 1960 Ohvrilaev Ta sattus pärast sõda Inglismaale ja oli sealsete eestlaste kultuurihing kuni surmani. Ta on Inglismaal tegnutsenud Eesti kirjanikest kõige olulisem. Jaan Krossi Tallinna temaatika vormija oli Helbemäe. Me rõhutame Helbemäed kui psühholoogilise romaani meistrit. Ajaloolisus ja psühholoogilisus võivad ka koos esineda ja põimuda. Selle põimumise näitena võikski olla ,,Ohvrilaev", millel on realistlik põhikiht, aga samas ka Kreeka ja juudimütoloogiliale tugeinev alltekst. Kolmas tahk võiks olla näitekirjandus paguluses on seda vähe. Tekstimahult kõige väiksem, aga paradoksaalselt
Neist endist tulnud valgusvihud. Need kokkusulatatud peod Jäid meie ainsaks ligiduseks Ning silmis sündind unenäod Me ainsaks ihusigiduseks. / / (John Donne.) biograafia elulugu, isiku elukäigu kirjeldus teatmelises või ilukirjanduslikus vormis. Hinnatud kirjanduslikud biograafiad on Aino Kalda (18781956) "Tähelend" Lydia Koidulast ning Friedebert Tuglase (18861971) "Juhan Liiv". biograafiline romaan romaan, mis põhineb tegelikult elanud inimese elul. Näiteks Jaan Krossi (1920) "Keisri hull". Vt ka romaan. blankvärss renessansiaja inglise draamale iseloomulik korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb. Blankvärssi kasutas teadaolevalt esimesena luuletaja Surrey (15171547), draamasse tõid selle Thomas Norton ja Thomas Sackville 1561. aastal. bukinist vanaraamatukaupmees; vanade raamatute hea tundja ning sageli ka koguja. bukoolika antiikkirjanduses karjaseluule, mis kujutab idealiseerivalt
Enamjaolt selline külapoiss tuleb suurde linna, omades taskus veidi raha. Tal ei tule oma pärast väriseda, kui ta oma õnnetuseks ei leia kohe tööd. Tema olukord muutub halve-maks siis, kui, leides tööd, ta selle kiiresti kaotab. Leida uut tööd, eriti talvisel ajal, on raske, 14 kui mitte võimatu. Mõne nädala peab ta veel vastu. Ta saab oma liidu kassast töötu abiraha ja peab veel mõne aja vastu. Kuid kui ta kulutab oma viimase krossi ja kui ametiühingukassa lakkab maksmast talle toetust tema liiga pika töötuse-aja eest, sattub ta suurde puudusse. Nüüd tuleb tal tühja kõhuga hulkuda mööda tänavaid, kõik viimseni pantida ja maha müüa, ta riided muutu-vad viledaks, ise hakkab ta üha enam ja enam füüsiliselt, seejärel aga ka moraalselt alla käima. Kui ta jääb veel ka ilma peavarjuta (kuid seda juhtub talvel eriti tihti), muutub tema olukord juba otse vaevaliseks
saj.st, teistele ei räägi. Saatis selle Trt.sse ja tuleb hämmastav tõlge (piiskop kahetseb vägivalda), reaktsioonid vastakad (võltsing). "Messmeri ring": romaniseeritud memuaarid (mõnes mõttes "WP" järg), tüpaazid samad, üliõpilasaeg, kirev peateg. puudus. "Paigallend": sügav veneaeg, tagasivaade ja elulugu, mis jõuab kaasaega (50ndatesse), peateg vaimsete annetega, aga ei realiseerinud ennast. Kross on tõlkinud luulet, kirjutas Brechi "3 krossi ooperi", "Alice Imedemaal", Shakespeare'i. Dramatiseeris ka oma teoseid (KH, RR). Kirjanduskriitiline looming "Vahelelugemised IV": seisukohavõtud, analüüsid, kriitka. ,,Keisri hull" Pilet nr 4 4.1. Keskaja kirjanduse mõiste. Islandi kirjandus ,,Vanem Edda", keskaegsed kangelaslaulud 515 sajand; Kultuur keskaegses Euroopas arenes kooskõlas muutustega ühiskonna elus, milles on eristatud kaht
analüüsita. Hilisematest Eestit puudutavatest ajaraamatutest võib esile tõsta Liivimaa vanemat riimkroonikat (koostatud 13.sajandi lõpupoolel, autor tundmata) ja Liivimaa nooremat riimkroonikat (autor Hoeneke). Viimases leidub andmeid 14.sajandi esimese poole, peamiselt Jüriöö ülestõusu (nn Harju mässu) kohta. Vene-Liivi sõja (1558-1583) ajaloo allikateks on B.Russowi ja J.Renneri kroonika. Balthasar Russowi kroonika inspireeris Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel“ loomisele. 19.sajandi ajalooliste jutustuste autoreile (E.Bornhöhe, A.Saal) oli tähtsaks allikaks Chr. Kelchi kroonika, milles on tähelepanu pööratud eesti talurahvale nii Põhjasõja-eelsel kui –järgsel perioodil. 13.sajandi teiseks esileküündivaks kirjalikuks mälestusmärgiks Henriku kroonika kõrval on Taani munkade poolt registreeritud Põhja-Eesti asulate (Harju- ja Virumaa) nimekiri, nn Taani hindamisraamat (Liber Census Danaie, 1241)
seadsid oma ajutise valitsuse. Polkovnik Põdder saatis Tallinnasse polguesindajana ajakirjaniku Juhtund. 20. veebruaril ta jõudis Tallinnasse, juhatati välja ta Estoniasse. Seal ta tegi polgu nimel teatavaks: "Järgmisel päeval saabuvad Haapsalusse sakslased ning selle ajaks on võim ära võetud sakslaste poolt, saatke palun osav kõneleja Haapsalusse, kes saaks välja kuulutada iseseisva riigi." Jüri Vilms ja Konstantin Päts, Aleksander Saar asusid teele Tallinnast Haapsalu poole (Jaan Krossi romaan "Tabamatus"). Poole tee peal tulid vastu sõdurid, kes teatasid, et sakslased okupeerisid ära Haapsalu, polnud mõtet enam sõita Haapsalusse. 22. veebruaril tehti teine katse Tartus. Sõitsid nüüd Tallinnast Tartust, et kuulutada välja iseseisvusmanifest ja kuulutada välja Eesti vabariiki. Suur risk oli, sest Tartus ei teatud, mis Tallinnas toimub. Vene garnison Tartus sai teada, et sakslased on sissetungimas Eestimaale ning nad taganesid, võttes endaga
Armukade mõni tore mänguasi. küsimustele, jalal, sõidab samasoolise vanema Matkib vanemaid. Hakkab kujutlusvõimeline, kolmerattalise suhtes. Kujutletavad samastama end deklameerib mõningaid rattaga, imiteerib hirmud pimeduse, samasoolise vanemaga, lasteriime. krossi, hüppab alla traumade jne suhtes rakendab seksuaalrollidele Kasutab kasküsimusi 20 cm kõrguselt (35 a). omaseid tegevusi. Jõuline Oskab öelda oma mõlemat kiigub kiigega, ronib 3 aastane meeldib uurishimu ja huvi teiste nime (kui on õpetatud!) liumäest üles ja kohanduda, laste keha suhtes.
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
«Kuid öelge mulle, mida te soovite?» «Ei midagi, sest kui ma midagi küsiksin, teeks see ikkagi mitte midagi välja.» Advokaadiemand haaras Porthose käsivarrest ja hüüatas täis valu: «Härra Porthos, ma ei taipa ju sellest midagi. Kas ma siis tean, mis on hobune, kas ma siis tean, mis on hobuse rakmed?» «Te oleksite pidanud selles suhtes mind usaldama, kes 382 ma seda asja tunnen, kuid teie tahtsite odavalt läbi ajada ja mõnd krossi võita.» «See oli eksitus, härra Porthos, kuid ma parandan selle, ausõna!» «Ja kuidas?» küsis musketär. «Kuulake. Sel õhtul läheb härra Coquenard hertsog de Chaulnes'i juurde, kes teda kutsus nõu andma. See kestab vähemalt kaks tundi. Tulge, me oleme üksi ja korraldame oma arved.» «Tore! See on juba teine jutt, mu kallis.» «Te andestate mulle?» «Seda näeme,» ütles Porthos majesteetlikult. Mõlemad lahkusid, öeldes: «Nägemiseni õhtul!»
Vahetajate sillalt mõnuga kuulasid ja nüüd hämmastunult minema läksid, nagu penid, kellele konti näidatakse, aga kivi antakse. 251 IV. 'ANAKH Dhel ilusal hommikul samal märtsikuul, vist oli see laupäeval, 29-ndal, püha Eustache'i päeval, märkas meie noor sõber skolaar Jehan Frollo du Moulin riidesse pannes, et ta rahakukkur püksitaskus ei kõlise enam. «Vaene kukkur,» hüüdis ta seda taskust välja tõmmates. «Kuidas! Mitte ühtki krossi! Kuidas need täringud, õllekannud ja Venus küll sind jumalatühjaks on teinud! Näe, kui tühi, kortsus ja vedel sa nüüd oled! Nagu fuuria rind! Ma küsin teilt, härra Cicero ja härra Séneca *, kelle kaardutõmbunud köited seal maas vedelevad, mis kasu mul sest on, et ma sama hästi kui mündimeister või Vahetajate silla juut tean, et kuldkrooniga eküü kaalub kolmkümmend viis untsi, iga unts kakskümmend viis sol'i
seda röövlijuttu. Pagan teid võtaks, näen nüüd, miks teil oli nii suur himu puudujääki katta: tahtsite kätte saada selle raha, mis ma teenisin «kaelkirjakuga» ja kõige muuga, et siis kõik nahka panna!» Kuningas ütles aralt ja ikka veel nohisedes: «Aga, hertsog, teie ju tahtsite puudujäägi katta, mitte mina.» «Suu kinni! Ma ei taha teilt enam sõnagi kuulda!» ütles hertsog. «Nüüd näete, mis te sest saite. Nad said kogu oma raha tagasi ja meie oma peale paari krossi ka veel. Kasige magama, ja et te mul enam puudujääke ei kata; hoidke end!» Kuningas roomas vigvami ja otsis oma pudelist lohutust; varsti võttis ka hertsog oma pudeli ja umbes poole tunni pärast olid nad jälle kõige suuremad sõbrad. Mida enam nad purju jäid, seda suuremateks sõpradeks nad said. Viimaks jäid nad teineteise kaenlas norinal magama. Nad olid mõlemad purujoobnud; kuid, nagu ma märkasin, polnud kuningas siiski nii purjus, et oleks unustanud, et ta ei tohtinud eitada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
