teatavaks. Leiduri saatuse tragöödia peitub selles, et Bernhard Schmidt ei elanud nii kaua, et näha oma teleskoobi imetlemisväärset levimist üle kogu maailma pärast 1936. aastat, kui Schorr oli avaldanud korrektsiooniplaadi valmistamise saladuse. Schmidt on seotud ka paljude teiste leiutistega, nt leiutas ta paindliku optilise süsteemi, mis arstideaduses kannab gastroskoobi nime. Schmidti nime kannab väikeplaneet nr. 1743 ning tema elukäigust on inspireeritud Jaan Krossi romaan "Vastutuulelaev" (1987). Kasutatud allikad 1. Bernhard Schmidt- Eestist pärinev XX sajandi silmapaistvaim optik { P. Müürsepp TK 25 1959 76-84 } http://www.aai.ee/muuseum/Kalender/HTML/index.html? bernhardschmeestits.htm 2. Galileist Schmidtini Aprill 04 / Ülo Vaher http://www.tehnikamaailm.ee/est/tech/2005/04/? headerID=311 3. The irish astronomical yournal december 1955 no. 8 http://articles.adsabs
kirjutatud teosega, siis on selles palju mõtisklusi ja sisemonolooge. Kross tõi sisse ka alateadvuse, tänu millele Jakob nägi Jettest unenägusi ja taipas, et ta teda ikka veel armastab. Samuti on autor eestikeelsele tekstile lisanud saksa, prantsuse ja vene keelseid lauseid, mis iseloomustaks tollast aega. 6.Hinnang teose kohta. Mulle meeldis see teos väga. Alguses oli küll raskusi arusaamisega, aga mida edasi lugeda seda arusaadavamaks ja põnevamaks raamat läks. Mulle meeldis ka Krossi kirjutamisviis, et ta ei alustanud kohe Timo ja Eeva tutvumisega ja niimoodi sündmuste kronoloogilises järjestuses edasi minnes, vaid et ta põimis omavahel oleviku ja mineviku. See tegi raamatu lugemise hulga huvitavamaks. Kokkuvõttes suurepärane meistriteos Jaan Krossilt ja soovitan ka teistel seda lugeda.
a. pikendas 2011. aastani. 15. juunil 2007 toimus Haagis Residentie Orkester'i Neeme Järvi 70. juubeli galakontsert, osales Eesti president Toomas Hendrik Ilves.7 3.2.2. Kirjandus 11. septembril 2008 korraldas saatkond Põhja-Hollandis, Groningenis, koostöös Groningeni Ülikooli soome-ugri keeleteaduskonnaga Eesti pärastlõuna, kus osales ca 70 inimest nii ülikooli-, kultuuri- kui äriringkondadest. Pärastlõuna kavasse kuulusid Eesti Instituudi fotonäitus EV 90, Jaan Krossi romaani ,,Paigallend" hollandikeelse tõlke esitlus ja J. Tusty dokumentaalfilmi ,,Laulev revolutsioon" näitamine. Publiku huvi oli suur ja tagasiside soe.8 7 http://www.estemb.nl/est/eesti_ja_holland 8 http://www.estemb.nl/est/eesti_ja_holland 3.2.3. Haridus Eesti Välisministeeriumi finantstoel registreeriti 2007. aastal Eesti kool Hollandis. Pühapäeviti, üks kord kuus toimuvast õppetööst võtab osa 39 last. Teised lapsed, kes
Ja ka esimest korda käis käärikus, kus vaatles kümnevõistlejaid ja võttis ise ka osa nende treeningutest. Hoolikas fikseeritud ettevalmistus: treeningpäeviku pidamine. Valter Külvet hakkas treeningpäevikut pidama 1978. aasta novembri kuusest. Raudkindel oli see, et igat trenni alustati kahekilomeetrise krossijooksuga. Joosti aasta ringi, vaatamata ilmase, kas sadas siis vihma, lund või rahet jooks toimus alati. Krossi jooksu vahele oli põimitud kiirjooksu lõigud. Põlveliigesed olid neljateistkümneselt paranenud, tehnika ABC käes, põhitähelepanu sai pöörata füüsiliste võimete arendamisele. Viieteistkümneselt tuli Valter Rovnos üheksavõistluses taas Nõukogude Liidu noortemeistriks ja sügisel oma esimesel kümnevõistluseproovil Tallinnas täitis meistrikandidaadi normi. Terve aasta oli treeningkoormus liiga tugev, ilma järeleandmisteta, teinekord taastumiseta
hoopis Arvole pihta. Kui Arvo toibunud oli suurest ehmatusest, kanti ta autosse. Vilma nutab ja mõtleb omaette, miks kõigi meestega midagi halba juhtub, kes talle natukenegi meeldivad. Kokkuvõte Mats Traat on öelnud, et ta ei kujutaks ennast ette tegemas midagi muud, kui kirjutamas. Tema on üks nendest inimestest, kes sulepea käes sündinud. Ja ka ta anne ei ole märkamata jäänud, sest ta on oma tunnustuse hulgas saanud ka näiteks Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna ja ka Jaan Krossi preemia. "Mul on kuri kahtlus, et Mats Traat jääb viimaseks suureks kirjanikus, selliseid enam ei tehta" Kirjanik Mihkel Mutt Kasutatud kirjandus http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=124 http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/mats-traat.html http://www.postimees.ee/251086/mats-traat-taitsin-aastakumneid-tagasi-voetud-kohustuse/ http://www.maaleht
kogu elu vaid teatud perioodi. . Ka tänapäeval me käitume paljude inimestega nii nagu nad osaleks meie isiklikus näitemängus. Me käitume inimestega ja nende tunnetega täpselt nii nagu me heaks arvame. Lihtsam on manipuleerida ja kasutada neid enda hüvanguks ära. Meil ei ole viitsimist ega soovi tegeleda inimeste tunnetega. Samamoodi käituvad ka tänases Eestis poliitikud. Näiteks võin tuua Edgar Savisaare või EerikNiiles Krossi, kes manipuleerivad ja kasutavad ära vanureid ning teisi inimesi, et saada linnapeaks või tegelikult lihtsalt soovivad nad võimu. . Aga kas see on ikka eetiline kasutada inimesi lihtsalt ära. Muidugi ei tee seda tänapäeval ainult Savisaar ja Kross vaid iga inimene. John Fowless on öelnud: ,, Ma tahtsin näidata mitmeid inimlikke pettekujutlusi millestki, mida pole tegelikult olemas, kujutlusi kõikteadvusest ja kõikvõimsusest
Seda võlasummat tõotabki noor parun koos 5 %-ga selles 1. mail 1846. aastal Tartus allkirjastatud kirjas järgnevalt iga aasta esimesel mail tagasi maksma asuda. 1869. aastal on Mooste mõisa alla kuulunud Karuküla, Kauksi, Külajärve, Hirmuküla, Suurmetsa, Viiraküla, Säkna ja Mooste külad, kokku 73 talukohaga. Tollane keskmine talu oli väärt ligikaudu 15-20 taalrit. Mooste mõisa talude koguväärtuseks hinnati 1869. aastal 1218 taalrit ja 48 21/112 krossi. Omavahelised suhted olid üpriski totrad sel ajal. Näiteks 27. novembril 1872. aastal oli Mooste mõisavalitsus kohalikus vallakohtus kaevanud, et kubjas Jaan Tuberg ,,omma ammetid mitte ei täida, ööd kodust ärra ollevad, teomehhed töle ajamatta jätvad nink päiwa warjopiagas maggawad kos tedda ütski ülles ei leia kui tedda tarwis om". Selle kaebe tõttu palus mõisavalitsus, et kohus kubjast karistaks ja kui ta ennast parandada ei luba, siis ametist vallandaks
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist
toimivaid spordialasid. Tuntuim, maailmas enim harrastatav ja ühtlasi üks kaheksast Rahvusvahelise Ratsaspordi Liidu ehk FEI (Federation Equestrian International) ametlikust võistlusalast on takistussõit (Show Jumping). Tuntuselt järgmine on koolisõit (Dressage), kus põhirõhk on hobuse liikumiste koordineeritusel ning kolmevõistlus (Eventing). Viimane sisaldab endas nii kooli- kui takistussõitu, lisaks maastikusõitu ehk krossi, kus ületatakse nn looduslikke takistusi. (Pidepunkte ratsaspordi kajastamiseks meedias.) Ametlik ratsaspordiala on veel kestvusratsutamine. Kestvusratsutamises (Endurance), mida Eestis on nimetatud ka rännakuspordiks, läbitakse arvestatava pikkusega vahemaid (30 – 160 km), kus kõige olulisem on hobuse vastupidavus ja taastumine. Viimastel aastatel on eestlased ka sel spordialal lülitunud rahvusvahelisse konkurentsi. (Pidepunkte ratsaspordi kajastamiseks meedias.) 1.2
püsitud läbi raskete aegade. Tegelased asetatakse keerulistesse olukordadesse, milles ilmnevad rahvusliku karakteri niisugused tahud nagu visadus, jonnakus, kavalus, praktilisus jt. Raamatukangelased rändavad mööda Euroopat ringi, kui Eesti jääb neile alati tähtsaks paigaks, mida hinges kaasas kantakse. Lennart Meri kujutab teoses ,,Hõbevalge" meie esivanemate tulekut oma ajaloolisele kodumaale 5 tuhat aastat tagasi. Eesti ajaloolise proosa tippautoreid on Jaan Kross. Krossi proosa peateemaks on kompromiss/kompromissitus ja reetmine: eestlaseks olemise ja jäämise köietants võõraste jõudude meelevallas 1970.-1980.aastate vahetumist märgivad süvenev venestumine ja üldine pettumusmeeleolu. Lugejat meelitab ennekõike realistlik kirjandus e olmekirjandus. Need teemad pakuvad äratundmisrõõmu ja lugeja on sellest ammu puudust tundnud. Selle suuna esindajaks on Raimond Kaugver, kes kirjutab kooliprobleemidest, kuritegevusest, põlvkondade ja peresuhetest.
turvavärav (kaubamajas), keskkonnahoidlik, lendav taldrik, must kast) või tulla mõne senise keelendi asemele või kõrvale. Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. Ta käibib nüüdiskeeles otsetähenduses ega lisa keelele värvi, küll aga viitab mingile ajastule. Nt klarett, killing, kneht, oldermann. Rohkesti on historisme Jaan Krossi ajaloolistes romaanides, kus nad annavad tekstile ajastu hõngu. Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (aga ka väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti. Ntheris (= petis, nurjatu, kelm), hüüs (= vara, hüvis), joht (= teps, küll mitte), amak (= kuni), kuumatõbi (= palavik), väekargamine (= deserteerimine), lõhna andma (= valu andma, läbi
Eestikeelse kirjasõna jaoks on 16 saj tähtis Balthasar Russow. Ta oli eesti päritolu mees, kes ilmselt proovis seda maha salata. Liivi sõja ajal andis ta välja kroonika/jutustuse, mis rääkis 16 saj Liivimaast ''Liivima provitsikroonika'' ''Russovi kroonika''. Väga palju infot seal reformatsiooni kohta ja Liivi sõja kohta. See oli esimene eestlase poolt kirjutatud, eesti keeles leviv raamat. See üsna pea keelati ära, aga levis üsna kiresti. Sääilinud ka koopiad tänase päevani.Jaan Krossi kirjutatud''Kolme katku vahel'', kus Russov on tegelane.
Küsimusele, kas kriisiaeg on ka inimeste ostuharjumusi temaatiliselt mõjutanud, vastas Tiia Laul, et pikem trend paistab olevat esoteerilise ja eneseabi kirjanduse müügi kasv. Samuti mõjutab müüki ka see, mis konkreetselt ilmub, kas mõnest konkreetsest raamatust saab müügihitt, samuti seegi, mida hinnatakse alla, sest need trükised hakkavad siis paremini müüma. Elulooraamatud lähevad muidugi hästi, lisas Laul. «Näiteks aasta eest veebruaris olid suured müügihitid Jaan Krossi «Kallid kaasteelised II» ja koguteos «Eesti Vabariik 90», nii tugevaid asju pole möödunud kuust ette näidata. Sellised menuraamatud võivad ehk moodustada kuni 5 protsenti kogukäibest,» selgitas ta. Mägi rääkis, et kasvanud on biograafiate, ilukirjanduse ning vaimsuse ja eneseabi raamatute müük, väikest langust on tunda kallimate kinke ja kunstiraamatute osas. Tõelised hittraamatud on alati avaldanud nii kogu maailmas kui ka Eesti raamatuäris arvestavat mõju, nentis Mägi
nähtustele, esemetele, mõistetele. Päike irvitab soo peal, majad vahivad üle lagendiku, emake loodus, öö võttis linna oma hõlma, tuulesellid; ja me läheme läbi mere / mis tõuseb me vastu tige (PE. Rummo) Sümbol ehk võrdkuju (kreeka k märk, tunnus) on stilistiline termin, kus üksiku ja konkreetse kaudu väljendatakse üldist. Nähtuste, eseme või nähtusterühma tähistamine piltlikult mingi muu nähtuse või esemega, mis antud eset meenutab. Nt J. Krossi romaan ,,Taevakivi". Mõtlemiseks sümbolpealkirjad: J. Liiv ,,Vari", A. Kitzberg ,,Libahunt" Allegooria ehk mõistukõne on abstraktse mõiste esitamine piltlikul, asjastatud kujul, nähtuse esitamine mõistu. Nt Eesel rumaluse, lõvi julguse ja jõu kehastusena, kohtumõistmist kujutatakse allegooriliselt naise kujul, kel on silmad seotud ja kaalud käes, lootuse allegooria on ankur Paradoks vastuoluline ja ebaloogiline, isegi absurde väide, lühike, tuumakas ütlus, mis
Kui Timotheus von Bock kannab romaani sõnumit, siis suure osa ülejäänud baltisakslaskonna funktsioon on suuresti rõhutada von Bocki eripära, olla kes vähem, kes rohkem n-ö tüüpilise baltisakslase rollis. "Keisri hullu" von Bock on omapärane, ideaalilähedane ja kompromissitu kangelane, kellele vastandub alalhoidlikum eestlane (Jakob). Kross on loonud positiivse baltisakslase kuju, kelle puhul eesti kirjanduses nii sagedasest mõisniku stereotüübist rääkida ei saa. J. Krossi Timotheus von Bock on "võib-olla et siiraim kompliment baltisakslastele".
Kasvulava oli seega piisavalt avar järelkasvu järjepidevuse tagamiseks, kuid soovida jättis treeninguline kvaliteet ja ala perspektiivne juhtimine. Mitmes klubis ei olnud krossisõit aastaringne harrastus, mõnel pool sõideti krosse mitme teise motoalaga kahasse. Mis Tallinnasse puutub, siis kahes meie põhilises motoklubis: Tööjõureservisdes ja Kalevis oli eelisalaks muidugi ringrajasõit. See ei tähendanud, et seal krossiga ei tegeldud. Asfaldipiloote, kes krossi ei sõitnud oli tegelikult vähe. Motokross oli asendamatu vahend filigraanse sõidumeisterlikkuse omandamisel, ilma milleta ühelgi motoalal hakkama ei saadud. Kross oli kõige alus ja sellest kõik ka alustasid. Paljud pealinna motosportlased saavutasid ka krossisõidus kõrgeid kohti, kuid põhialaks jäi neil siiski kas 5 ringraja- või hipodroomisõit
Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan Kross 7 Kaunimad laulud Friedrich Saebelmann / Peeter Ruubel Väga pingsalt tuleks jälgida koodat, et seal ei pea punkteerima nii palju. Ei ole lüüriline laul vaid energiat tootev laul. minek maha millest kasu ei ole. Pikad noodid
realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Kalkunitelt on raske saada suurt heteroosiefekti. Neljaliinilise krossi korral peaks hübriidlindudelt saadav ökonoomiline efekt lähteliinidega võrreldes olema 12...18, kolmeliinilisel krossil 8...12 ning kaheliinilisel krossil 6...8%. Viimasel ajal kasutatakse rohkem kahe- ja kolmeliinilisi krosse või universaalseid liine. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Levikuala Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode- Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini
pöördus isamaalise luule poole ja tuli avalikkuse teadvusse tagasi 1962. aastal koguga "Rannapääsuke", mis oli tegelikult valminud juba 1958. aastal. Samuti 1958. aastal oma esikkogu "Söerikastaja" avaldanud, nii saksa kui ka nõukogude vanglatest läbi käinud Jaan Kross, kellelt järgneva kümnendi jooksul ilmus kuus luulekogu ning tema abikaasa Ellen Nüt, kelle esikkogu "Maa on täis leidmist" (1960) põhjustas (nagu ka Krossi "Söerikastaja") poleemika vabavärsi sobilikkusest nõukogude kirjandusse. Krossi luulekogu ilmumine avas eesti luules uue lehekülje. Ellen Niit avaldas ajakirjanduses oma luulet juba 1945. aastast alates, aga et ta oli pinnuks silmas neile, kes valvasid, et kirjandus oleks ikka ideoloogiliselt õige, siis sai Ja siis sähvatasid esile noored vihased mehed, "kassetipõlvkond" - nende luulevihikud ilmusid 11,5 x 17,5 sentimeetri suurustes pappkassettides, millesse kogutud
sooloprojekte. 1985 ilmus debüüt selles vallas "The Dream Of The Blue Turtles", milles rohkelt Sting armastust jazzmuusika vastu. Lõike Pariisi kontserditelt võib leida ka muusikafilmist "Bring On The Night". 1987 ilmunud "Nothing Like The Sun" sisaldas järgmise kõva hittloo "Englishman In New York". Tiheda tuurikava ja heategevusüritustega hõivatud popstaar suundus 1989. aasta lõpus vahelduseks Broadway'l, et teha kaasa kuulsas Bertold Brechti "3 krossi ooperis". 1991 ilmus vastuoluline plaat "Soul Cages". Osadele meeldis see väga, teistele üldse mitte. 1992 Sting abiellus uuesti, valituks Trudy Styler. Aasta hiljem ilmutas tugeva albumi "Ten Summoner's Tales", kus leida klassikud "If I Ever Lose My Faith in You" ja "Fields Of Gold". Mahuka tuuri vahepeal lõi ta kampa Bryan Adamsi ja Rod Stewartiga, et teha kõva filmilaul "All For You". Mõistagi "Kolme musketäri" tarvis. Tema lalule on leida ka
Kalju Kiisk (1926), Grigori Kromanov (19281984), Valentin Kuik (1945), Leida Laius (19231996) jpt. Eesti lauljad olid Venemaal, eriti nõukogude perioodil, väga populaarsed: vene rahva vaieldamatuks lemmikuks oli Georg Ots (19201975), tuntud olid ka noorema põlvkonna esindajad -- ansambel 'Laine', Jaak Joala (1950), Anne Veski (1959). Teati Eesti maletajat Paul Kerest (19161975), näitleja Jüri Järvetit (19191995), vaimustusega loeti Jaan Krossi ajaloolist romaani 'Keisri hull' ja Mati Undi jutustustust 'Hüvasti, kollane kass!', Juhan Smuuli 'Jääraamatut' (mis sai Lenini preemia) ning Eno Raua lasteraamatuid 'Sipsik' ja 'Naksitrallid'. Vaadati kõiki Urmas Oti teleintervjuusid vene kuulsustega, imestades julgete, vene vaatajale harjumatute küsimuste üle. Vene kogukond Eestis Vene kogukond Eestis on kujunenud mitmete sajandite jooksul: 1897. aasta rahvaloenduse andmetel
Kultuuri arengu seisukohalt kõige kahetsusväärsem oli aga see, et kirjanudse, kunsti ega muu üle ei saanud toimuda avalikku ja vaba mõttevahetust. 1970ndail saabus seisaku- ehk stagnatsiooniaeg, millega optimism taandus. Eesti kultuur andis päris hulgaliselt huvitavaidja mitmemahulisi teoseid, mille juures sageli kasutati n.-ö. Ridade vahele kirjutamist autor kirjutas üht, aga luges välja (ka) muud.Näiteks J. Krossi romaan ,,Keisri hull,, (1978), mis jutustab balti aadlikust, kes söandas keiser Aleksander I-le tõtt rääkida ja kes selle eest hulluks kuulutati. Lugeja mõistis, et samasuguse, iseenesest üldinimliku dilemma ees kas kõnelda despootial tõtt või mitte seisab iga aus inimene ka nõukogude võimu aluses Eestis samuti. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus Vanapagan! Kõlas selles üldinimlike küsimuste kõrval selgesti kaasa inimestesse kuhjunud mure eesti rahva saatuse pärast
9. http://news.bbc.co.uk/1/hi/business/1989453.stm 10. http://www.portlandonline.com/shared/cfm/image.cfm?id=106026 11. http://www.gassigns.org/bigemblm/droz-usa002.jpg 12. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm 13. http://www.viridiandesign.org/images/Ensco64.jpg 14. http://www.postimees.ee/220206/esileht/192894_1.php Jüri oli Mõisas, aga eemal Anne Veskis Loopis Uuno Evet Kividega. Samal ajal kui Rein Langil oli, läks Jaan omapead Krossi sõitma, sinna põllu peale, kus Ellen Niitis. Eemalt Võsast filmis Peeter, kuidas Tõnu Karguga tuli, Kalevi Kruus käes ja jõi Hillari Kohvi. Tõnis Mäe otsas Noolis Erki Reeta Linnast. Anu läks Jaani Kirsipuud Saagima ja Mart Juuris Jüri Tamme välja, hiljem Meelis Ladus kõik riita. Kui Maarja-Liis oli Ilusaks joodud, julges ka Marju Kuudist välja tulla. Siim Kallas selle peale juurde, kui Rein hõiskas, et Ot*s*asson. Kui Mart tuli uue Laariga, oli Lennartil Meri juba põlvini
Alates 1950. aastate lõpust tekkis ka esimesi arglikke kontakte piiritaguse eesti kirjandusega -- järgnenud perioodil saab kõnelda isegi kahe kirjanduse rööbitisest arengust. Seoseid maailmakirjandusega tugevdas oluliselt 1957. aastast ilmuma hakanud, valdavalt tõlkekirjandusele orienteeritud ""Loomingu" Raamatukogu". Oli maailma taasavastamise aeg, mida sümboliseerisid Kersti Merilaasi luuletus kevadisse koplisse pääsevaist vasikaist, J. Krossi debüütkogu "Söerikastaja" ja Ellen Niidu"Maa on täis leidmist", mis tõid kaasa kurioosse poleemika vabavärsi sobivusest nõukogude kirjandusse. Sel taustal tuli aastatel 19621967 kirjandusse uus, nn. kassetipõlvkond, mida nõnda nimetati pappkarpides mitmekaupa välja antud esikkogude järgi. Kassetipõlvkonna tuumiku moodustasid tänaseni täies loomejõus kirjanikud: esimestes luulekogudes lapsemeelne
aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude
ühe kolmandiku tööle kuluvast ajast. Valik kirjanditeemasid 1. Vigadest ei õpita 2. Töö tähendab elu 3. Armastus arm ja vastutus 4. Kellele rajaksin ausamba? 5. Meestegelane eesti kirjanduses 6. Unistused ja tegelikkus eesti kirjanduses 7. Minu lemmiktegelane 20. sajandi kirjanduses 8. Vargamäe kirjanduses ja elus 9. Kuritegu ja karistus 10. Olla raudnael keisririigi ihus (J. Krossi romaani "Keisri hull" põhjal) 11. Inimese elu on ta enese nägu 12. Elu ilu ja valu 13. Meeleheide on halb teekaaslane elus 14. Tõeline armastus võidab kurja (vabalt valitud teoste põhjal) 15. Aja laulud 16. Ühiskond ei salli teisitimõtlejaid 17. Raskolnikov kurjategija või ...? 18. Kuradi mitu nägu (vabalt valitud teoste põhjal) 19. Suur aeg nõuab suuri inimesi 20. Väärt maa Arutlev kirjand kui eesti keele riigieksam
ajalooliste hetkede tunnistajaks. Näiteks: kui Ullo tõlkis Eesti Vabariigi valitsuse kõne inglise keelde ning siis luges selle raadios ette, lootes, et lääneriigid tulevad appi. Selliseid fakte ei saa lugeda kooliõpikutest, vaid saabki teada nendelt isikutelt, kes selles olukorras olid. Seetõttu oli ka huvitav lugeda seda raamatut, kuna see aitas mul mõista paremini tol aegset Eestit (1930-1940). 6. Miks nimetatakse Krossi sageli poliitiliseks kirjanikuks? Milline on J.Krossi suhe ajalooga. Jaan Krossi nimetatakse sageli poliitiliseks kirjanikuks sellepärast, et oma romaane ta üritab alati siduda selle aja ühiskonna ja poliitikaga, millest ta kirjutab. Oma romaanides ta annab ka hinnanguid teatud ajaloolistele sündmustele. Näiteks: Roosevelt ei julgenud Stalinile vastu hakata ning andis Baltimaad Stalinile.
Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal räägib ka eesti olust paralleelselt, varjatult kaur kender – praegu kõike kindlama kuvandiga kirjanik eestis david lodge sofi oksanen – osav meediaga suhtleja, selle kaudu ei lase end unustada __________________________________________________________________________________ __________________ nüüdiskirjandus on peamiselt mõjutatd kultuurilisest muudatustest ja vabadusest. Teemaks tulevad ka sõltuvuskäitumised, pahelised tegevused jne
ühe kolmandiku tööle kuluvast ajast. Valik kirjanditeemasid 1. Vigadest ei õpita 2. Töö tähendab elu 3. Armastus arm ja vastutus 4. Kellele rajaksin ausamba? 5. Meestegelane eesti kirjanduses 6. Unistused ja tegelikkus eesti kirjanduses 7. Minu lemmiktegelane 20. sajandi väliskirjanduses 8. Vargamäe kirjanduses ja elus 9. Kuritegu ja karistus 10. Olla raudnael keisririigi ihus (J. Krossi romaani "Keisri hull" põhjal) 11. Inimese elu on ta enese nägu 12. Elu ilu ja valu 13. Meeleheide on halb teekaaslane elus 14. Tõeline armastus võidab kurja (vabalt valitud teoste põhjal) 15. Aja laulud 16. Ühiskond ei salli teisitimõtlejaid 17. Raskolnikov kurjategija või ...? 18. Kuradi mitu nägu (vabalt valitud teoste põhjal) 19. Suur aeg nõuab suuri inimesi 20. Väärt maa Arutlev kirjand kui emakeele eksam
Järgnevad aastad kulgesid Eesti motoradadel suhteliselt rahulikult ja alles 1960-aastatel hakkas suurem tegevus uuesti peale (Kaldmaa, „Krossirajal“ lk 9). 1960. aastaks oli Eesti mootorisport hoogsasti arenenud ja areng jätkus ka edaspidi. Selleks ajaks oli motoklubide võrguga ühinenud kõik linnad ja rajoonid. Samal ajal loodi rajoonidesse „ALMAVÜ“ tehnikaspordiklubisid, mille põhiline ala oli mootorisport. Krossi aga arendas jõudsasti edasi sel ajal juhtivaks spordiühinguks kujunev „Jõud“, seda sellepärast et nelja aastaga olid maanoored asutanud 16 motoklubi, kus tegutses üle 600 inimese. Majandite jõukuse kasv võimaldas uutele ettevõtmistele muretseda varustust. Selleks ajaks koosnes „Jõu“ motoklubide tehnika 4 park 250 mootorrattast, millest 57 olid spetsiaalsed krossirattad. Lisaks võib mainida,
* "Nagu teile meeldib" * "Windsori lõbusad naised" * "Kaheteistkümnes öö" * "Talvemuinasjutt" * "Torm" * "Julius Caesar" * "Macbeth" * "Antonius ja Kleopatra" * "Timon Ateenast" * "Coriolanus" * "Mõõt mõõdu vastu" * "Cymbeline" Kogutud teosed eesti keeles Eesti keeles ilmusid 19591975 Shakespeare'i "Kogutud teosed" 7 köites, mis hõlmavad kogu tema loomingu. Väljaande tõlkis ning kirjutas ees- ja järelsõnad Georg Meri, mõned teosed on tõlgitud ka Jaan Krossi ja Harald Rajametsa poolt. Köidete sisu: * I "Ajalookroonikad I": "Kuningas John", "Kuningas Richard Teine", "Kuningas Henry Neljas" III, "Kuningas Henry Viies"; * II "Ajalookroonikad II": "Kuningas Henry Kuues" IIII, "Kuningas Richard Kolmas", "Kuningas Henry Kaheksas"; * III "Komöödiad I": "Eksituste komöödia", "Tõrksa taltsutus", "Kaks veroonlast", "Asjatu armuvaev", "Suveöö unenägu", "Windsori lõbusad naised";
inimene"). Teine võimalik liigitus. Selle järgi, mida need autorilt eeldavad: 1. Teadmisi (,,eestlasted II maailmasõjas"); 2. Ühiskondlike probleemide tundmist (,,Noorte probleemid tänases Eestis", ,,Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu"); 3. Isiklike kogemusi, võib tekkida oht, et jõua analüüsida (,,Sport minu elus", ,,Mina taha, mina võin, mina pean"); 4. Nii teadmisi kui ka isiklikke kegemusi (,,Mille poolest erinevad Jaan Krossi tegelased tänapäeva nortest?", ,,Internet maailm läbi lukuaugu"). On oluline osata ära tunda pealkirjast tuumsõna, mis annaks lahtikirjutamise võtme. MOTO on mingist kirjanduslikust allikast valitud juhtlause või tekst, mis peab teemat 100% toetama. See aitab selgitada kirjandi juhideed ja näitab ka autori suhtumist. TSITEERIMINE 21
"Palju kära ei millestki" "Coriolanus" "Nagu teile meeldib" "Mõõt mõõdu vastu" "Windsori lõbusad naised" "Cymbeline" Kogutud teosed eesti keeles Eesti keeles ilmusid 1959–1975 Shakespeare'i "Kogutud teosed" 7 köites, mis hõlmavad kogu tema loomingu. Väljaande tõlkis ning kirjutas ees- ja järelsõnad Georg Meri, mõned teosed on tõlgitud ka Jaan Krossi ja Harald Rajametsa poolt. Köidete sisu: I "Ajalookroonikad I": "Kuningas John", "Kuningas Richard Teine", "Kuningas Henry Neljas" I–II, "Kuningas Henry Viies"; II "Ajalookroonikad II": "Kuningas Henry Kuues" I–III, "Kuningas Richard Kolmas", "Kuningas Henry Kaheksas"; III "Komöödiad I": "Eksituste komöödia", "Tõrksa taltsutus", "Kaks veroonlast", "Asjatu armuvaev", "Suveöö unenägu", "Windsori lõbusad naised";
Äriluure võib tunduda ebaeetiline ja manipuleeriv, kuid samas on see kõige tõhusam konkurentsianalüüsi vahend.(Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009) Autori firma otsesteks konkurentideks on kõik kauplused, mis pakuvad riidest ostukotte. Eestis on nendeks järgmised: · Rimi · Selver 13 · Säästumarket · Prisma · M aksima · Krossi toidukaubad · Konsum · ... Konkurentide suurimaks eeliseks on odavam hind ja suurem tootlus ning meie eelis konkurentide ees on loodussõbralikus ning materjali vettpidavus. Samuti ei tohi unustada globaalset konkurentsi, mis teeb ettevõtja elu veelgi keerulisemaks. Antud töös siiski nid ei kajastata kuna ettevõtte eelised ja nõrkused on enamasti samad ning vajadusel on võimalik partnerite käest täpsemat infot pärida. 6.6. SWOT-analüüs
realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Kalkunitelt on raske saada suurt heteroosiefekti. Neljaliinilise krossi korral peaks hübriidlindudelt saadav ökonoomiline efekt lähteliinidega võrreldes olema 12...18, kolmeliinilisel krossil 8...12 ning kaheliinilisel krossil 6...8%. Viimasel ajal kasutatakse rohkem kahe- ja kolmeliinilisi krosse või universaalseid liine. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Levikuala Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode-Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini
liigid olid ka laul ja koomiline ooper opera buffa. 18.saj algul valitses Euroopas Itaalia tõsine ooper opera seria. Klassitsismi ajal läks opera seria pankrotti. 1728. Aastal lavastati Londonis palju kõmu tekitanud "Kerjuste ooper", mis oli opera seria mahategemine. Tegelasteks olid põhjakihi esindajad, kelle abil naerdi välja barokkooperi üles puhutud paatos. Vaheldusid tuntud laulud kõne ja tantsudega. (Bertrolt Brecht tegi 1928 "Kerjuste ooperi" ainel näidendi "Kolme krossi ooper"). Esimene klassikaline opera buffa on Pergolesi "Teenija käskijanna" 1733. See oli aastakümneid rändnäitlejate kavas. Aariad olid lihtsad ja lühikesed, tihti korduvad. Ooperis oli ainult kolm tegelast: heasüdamlik vanapoisist doktor, kena ja sõnakas teenijanna ning teener. Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Mozarti puhul on kasutatud ülivõrdeid: imelaps... Lääne muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseerija
Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohvikus, teatris, loomaaias ja mujalgi.
Vs Me oleme pidevalt uuenev ja dünaamiline maa. Progressi narratiiv. Sealt tuleb ka arengumaade mõiste (nemad lähevad veel kuskile, kus meie juba oleme). Marksistlik narratiiv. Ohvri narratiiv me olene nii erilised, et keegi meid ei mõista, seega me peame kannatama; Parim kaitse on rünnak jne. Ühiste narratiivide loomine nõuab omavahelist kokkulepet, solidaarsust. Olude muutumisel võib muutuda ka lugude tõlgendamine, näiteks Jaan Krossi teosed. Keel Kirjanduslik keelekasutus. Proosa puhul rääkisid vene formalistid narratiivi võttest. Luule puhul oli kummastava võtte allikaks luule spetsiifiline keel, häälikute asetus ja kõnekuju, jaotamine värssideks. Poeetika Aristotelese teos luulekunstist, oligi vana-kreeka keeles Poeetika. Luule oli tema jaoks matkimiskunst. Uurib kuidas on kirjandusteosed tehtud (lähtub retoorilisest ideest võtab efekti aksioomiks ja hakkab uurima kuidas see efekt saavutati)
jadana. Teos on määratud laval esitamiseks. ülivõimas Ateena õitseajal 5. saj e Kr. Näitekirjanduse- ja lavastamise festivalid-võistlused. Sophokles tuntuim antiikaja näitekirjanik. Peamised draamazanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Draama on tõsise konflikti ja mitmekülgsete tegelastega näidend, mis sisaldab nii traagilist kui ka koomilist. Komöödia ja tragöödia on antiikset algupära, draama tekkis aga 18. sajandi keskel seoses valgustusega. · Krossi elu ja looming, ühe romaani analüüs Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks.Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks
stiili poolest, milles võib aimata tema paralleelset teatritegevust. Lavastuslikkuse moment ning elu teatraliseerimine kajastuvad kujukalt tema mütoloogiates. Samas on tunnetatav tema kriitikalembus. Enamik tema teostest on vaadeldavad kui ühiskonnakriitilised. Samas loob Unt ise uue taustsüsteemi, pseudoühiskonna. Ta naiivistab meie argiteadvust, õpetab, lihtsustab, lammutab - kujukas näide sellest on Jaan Krossi "lahutamine" memuaarseteks kihtideks. Mati Undi stiil on vaatamata argisele sisule ning võetud ajakriituku rollile luuleline, teatraalselt skandeeriv. Argimütoloogia sõnastiku (Unt, 1993) näol on tegemist 1983.-1993. aastal perioodikas ilmunud artiklite, vestete jms. koguga, see on suhteliselt kaootiline, jagab muljeid, teadmisi ja kuulujutte kõigest võimalikust - ajaleht, Albaania, porno, Kingissepp, Milius. Need pole
Müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine Isikunimelise täiendiga ühendid: Avogadro arv, Gregoriuse kalender Mõni tiitel: Tema Pühadus, Tema Majesteet 19 Perioodikaväljaanded: ajalehed Pärnu Postimees, Järva Teataja, Õpetajate Leht; ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus Autasud: Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk, Maarjamaa Risti orden, Valge Roosi orden Üritused: Lumefestival, Sõpruse velotuur, Kolme Krossi laat, Pimedate Ööde filmifestival, Rukkilille mängud, Valgete Ööde ralli Kaubad: Vikerkaare kommid, Kodukandi leib, Kolme Koka kook, kakao Meie Mark, sokolaadikarp Punased Roosid, Viini sai, Soome kelk, kaeraküpsised, soolapulgad, suitsujuust, kätekreem, salatikaste Sõidukid: laev Tormide Rand, mootorpaat Lendav Hollandlane Ajaloosündmuste nimed: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk. Ametlikud nimetused: Vabariigi Valitsus (Eesti valitsus, valitsus), Vabariigi President
TAMMSAARELE". *Kes on mats? tasa ja targu tegutsev, talupoeg, traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev, tagasihoidlik, (esmapilgul) tagaplaanil, niiditõmbajad, kannatajad, nt matsirahvas inglased. Kes on vurle? Tuulelipp, loomutuse ja vormituse kehand, pealetükkiv, kerglane, kunstis (kultuuris) tooni andvad, ei talu rasket tööd. 9. ,,Tõde ja õigus" I osa. Andres ja Krõõt. Andres ja Mari. Andres ja Pearu (vt ka Jaan Krossi esseed ,,Tammsaare ja Mefisto"). Andres ja Juss. Olulist. Juss: Juss oli Vargamäe Andrese sulane. Ta oli umbes 20aastane noormees, kes oli kasvult lühike, kuid jässakas. Tal oli lühike kael ja kõverad jalad, pea kõrgete õlgade vahel. Kõndides vehkis ta omapäraselt ja naljakalt, hoides nad kangest kehast eemale. Aastatega muutus ta arukamaks, samuti oli ta sõna kuulelik, eriti kuulas ta Krõõda sõna ja seda hea meelega. Kuigi ta oli tubli töömees, oli ta ka väga tundlik, ta
Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Oti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohvikus, teatris, loomaaias ja mujalgi.
,,seisusest", huvidest ja kasust. b) et ekisteerida, peab inimene loodusega (vargamäega) pidevalt võitlema, siis on ka tulemusi, ent Vargamäe on üldse inimese tegevusvälja eneseteostuse sümbol c) T. Hindab inimesi, kellel on ideaale, mille nimel vaeva nähakse, inimesi, kelles on matsile omast kindlust ja püsiväärtusi; taunib pealiskaudset vurlelikku elustiili VIII PILET 1. Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid skeemina 2. J. Krossi ajaloolised romaanid. ,,Keisri hullu" probleemid ja peategelane kui mõistatuslik maailmaparandaja. Vastused: EEPIKA e jutustav kirjandus Muinasjutt, anekdoot, jutustus, 3, eepos, novell, romaan LÜÜRIKA e luule Ood e ülistuslaul, haiku, pastoraal e karjaselaul, valm, ballaad, lüüriline luuletus DRAMAATIKA e näitekirjandus Komöödia, tragöödia, draama ,,Keisri hull" Probleemid: Võimu ja vabaduse probleem. Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval sõnavabadust
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
" Williams "Klaasist loomaaed", "Tramm nimega Iha" Salinger "Novellid" ("Parim päev banaanikala püügiks", "Vaene onu Vemmalsäär", "Just enne sõda eskimotega", "Naerev mees", "Roosisuu ja silmad rohelised") Harper Lee "Tappa laulurästast" Shakespeare "Hamlet" Camus "Võõras" Saint-Exupery "Väike prints", Davidts "Väikese printsi tagasitulek" Goethe "Faust" Bulgakov "Meister ja Margarita" Gross "Pinginaabrid" või Kaugver "40 küünalt" Viirlaid "Ristideta hauad" Lennart Meri või Jaan Krossi romaan Eesti keele kohta mõtteid: Maarja Vaino: meelelahutus ja keelelahutus. Miks me ei hinda eesti keelt? Postimees, 29.03.2017 ,,Eesti keele olukord muutub märkamatult kehvemaks ja seda vähemalt kolmest aspektist: äris, meelelahutuses ja (kõrg)koolis." 1) Globaliseerunud turul on keelteoskus hädavajalik ning võimekus suhelda väliskolleegidega nende emakeeles, võib luua paremaid suhteid ning edendada firmat
Küllaltki populaarseks sai ka näitemäng. Mängukavas on eelistatud eesti autorid, palju lavastatakse klassikuid, nagu Vildet, Kitzbergi. Teatri eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga. Paguluskirjanikest on näidendeid kirjutanud näiteks I. Külvet. Käsitletakse pagulusühiskonna satiiri, inimestevahelised suhted. Näitekunst jääb mõistagi luule ja proosaga võrrldes tagaplaanile. 9. PILET W.SHAKESPEARE 'I ELU JA LOOMING , ÜHE NÄIDENDI ANALÜÜS J. KROSSI ELU JA LOOMING , ÜHE ROMAANI ANALÜÜS W. Shakespeare'i (16-17 saj) peetakse Euroopa renessanssiajastu kuulsaimaks näitekirjanikuks. Sündis jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonda. Haridust omandas kohalikus 'grammatikakoolis' ning abiellus varakult, 18-aastasena. 1587. aastal asus elama Londonisse, kus tegutses näitleja ja dramaturgina, saades kuulsa teatri kaasomanikuks. 1611. aasta paiku naasis tagasi oma sünnilinna. Kuigi nappidele andmetele toetuv elukäik oli mehel
keskkomiteesse Utile lugeda. Utt oli selle peale öelnud, et niikaua kuni on nõukogude võim, see asi ei ilmu, aga see romaan ikkagi ilmus veel nõukogude võimu ajal, 1988. aastal. Mingit esimest preemiat tänu Siia käigule 1979. aastal välja ei antud. Heino Kiigel läks 1967. aastal oma "Tondiöömajaga" natuke paremini. Oled väga produktiivne eesti kirjanik, sinult on ilmunud ligi viiskümmend raamatut, praegu tulevad juba kogutud teosed. Nii et elav, Tammsaare või Krossi mõõdus klassik. Ilmus neljakümne üheksas raamat. Praegu elus olevaist eesti kirjanikest ilmuvad ainult Jaan Krossi ja minu kogutud teosed, aga tahaks, et tuleksid ka näiteks Mats Traadi ja Enn Vetemaa omad. Kuid see on kirjastajate otsustada. Naljaga pooleks on öeldud, et kõige paremini kirjutab Valton lennukis kahe naise vahel istudes. Oled ise väitnud, et kord Marimaal presiidiumis oma kõnejärge oodates kirjutasid valmis terve muinasjutu.
Tuli teha sisseastumiseksamid. Moodustati pingeread, kes eespool sai päevasele õppele. Tagumised said kaugõppesse, kuid siis tuli kooli kõrval ka tööl käia. Õpilaste arv oli ettemääratud. Korraga sai vaid ühte kõrgkooli, ühele erialale avalduse anda. Too näiteid Eesti kultuuri edusammude kohta NSVL ajal. Kirjandus raamatud olid odavad, kuid häid raamatuid oli raske kätte saada Jaan Krossi looming, Mati Unt, Juhan Viiding, raamatusarju oli paar isegi. Filmikunst ,,Viimne reliikvia" , ,,Siin me oleme" piletid odavad, ,,Mehed ei nuta", panoraamfilmid. Tallinn Film loodi (23 mängufilmi aastas). Rein Marani loodusfilmid. Ajakirjandus anti välja suurtes tiraazides, kuigi sisu oli väga ideoloogiline. Leht oli umbes 4 lk. Muusika Propeller, Singer Vinger, JMKE, Anne Veski, Gustav Ernesaks, Arvo Pärt,
ise just täpselt sellel kohal, kus oli vanamehe tükeldatud laip ning ta kuulis ühe kõvemini ja kõvemini kuidas vanamehe kell põrandalaudade all tiksub. Lõpuks ei suutnud ta enam vastupidada ja ütles politseinikele et vanamees on maetud põrandalaudade alla ja ta ei suuda enam kuulda vanamehe südame tuksumist. Hullu meelest tema ülimvõime kuulda asju, mida tavainimene ei kuule tõi talle lõpetuseks kaasa hoopis häda ja vaeva. Novell kuulub hirmujutu temaatikasse. PILET NR.13 1.JAAN KROSSI LOOMINGU ÜLEVAADE Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
