jm), rohelised, argikeeles sõnadel metallist ‘heavy metal’i huviline’, miksima ‘kokku segama’, tankist ‘variisik’, triip ‘pulbriline narkootikum’. Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. Ta käibib nüüdiskeeles otsetähenduses ega lisa keelele värvi, küll aga viitab mingile ajastule. Nt klarett, killing, kneht, oldermann. Rohkesti on historisme Jaan Krossi ajaloolistes romaanides, kus nad annavad tekstile ajastu hõngu. Juhtub aga ka eksimusi keelendi mingisse aega paigutamisega. Neid vääralt kasutatud sõnu kutsutakse anakronismideks. Nt lauses „1923. aastaks oli Eesti võrkpall jõudnud linnadest rajoonidesse” on rajoon anakronism, sest tollases Eesti Vabariigis olid maakonnad. Riigikogu saadikud on Nõukogude aja anakronism: tollal olid ülemnõukogu saadikud, praegu on riigikogu liikmed.
Krossi "Väljakaevamised" tegevus toimub 1954. aastal. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk. Ta on hea jutuvestja, Mirk oskas alati jutu huvitavaks teha, kui ta mõne tuntud inimesega rääkis. Ta oli ka natuke norija tüüp, sest kui talle midagi ei meeldinud, siis ta hakkas kohe selle inimesega norima. Peeter tuleb Siberist tagasi ja alustab tööd arheoloogilistel väljakaevamistel ja sealt leiab ta ühe libelli, mis on Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimus ja see on kirjutatud 700 aasta eest. Libelli võtab ta enda kätte ja laseb selle ära tõlkida. Lõpuks hakkab see teda piinama, et ta ei ole seda juba ära andnud. Ning siis hakkab otsima neid, kes saaksid selle viia sinna, kuhu vaja, et libell õigetesse kätesse jõuaks. Peetril tekib ka väike suhe Loolaga. Kuid see ei lõppe hästi. Romaani lõpus saab Mirk libellist lahti ja hakkab sellest romaani kirjutama. Andres kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele...
Samamoodi oli ka lugu Konrad Mäega, kes oli tuntud, kuid tundmatu kunstnik. Tihtipeale ei ole aga kunstniku amet sugugi meelakkumine. Väga vähesed kunstnikud teenivad oma eluajal maalidega palju raha. Kunstnikud on inimesed, kes saavad tuntuks peamiselt pärast surma. Ka Konrad Mäe elu polnud lihtne. Tema unistus oli minna Pariisi, kuna see on koht, kus iga kunstnik peab oma eluajal ära käima. Peagi ta unistus ka täitus. Tal õnnestus minna Helsingist Pariisi, kuid seejuures ainult paar krossi taskus. Pariis pakub kunstnikele palju, kuid selle jaoks peab raha olema. Konrad Mäel ei olnud raha ning peamiselt hoidis ta endal hinge sees tisleriametiga. See on ehtne näide sellest, et kunstniku töö ei ole tasuv, seda tuleb teha eelkõige soovist ning armastusest kunsti vastu. Pariis oli koht, mis vaimustas Konrad Mäge väga palju. Seal oli nii palju kunsti, et enamik kunstnike püüdsid haarata kõike, kuid samas oli kõike uut niivõrd palju, et pooltki ei õnnestunud haarata.
ulme teemad tungivad kirjandusse. Mängitakse läbi eetilisi teemasid. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Luulekeskne aeg (1960ndad). Teist nii luulerohket polegi olnud. Suurte tiraazide fenomen. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) kas Eesti Nõukogude luules võib kasutada vabavärssi või mitte. Topeltmängu kahtlus Noor kirjanik Nirk avaldas värssparoodia, kus ta parodeeris noorema luuletajate (Niidu, Krossi jne) luulet. Pärast 1960ndaid polnud enam vabavärss keelatud. 196268 luulekassetide väljaandmine. Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised pöördumised ja küsimused), romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine
Jäljed ja neist tuletatav järelduskäik mõrvaversioonist on illusoorset laadi ning kohtuprotokolli kirjutatakse põhjusena surm õnnetusjuhtumi läbi. Päeviku viimane sissekanne on kirjutatud 23 aastat hiljem, Jakob muretseb, kas lugu Timotheus von Bockist saab kunagi avalikuks või ununeb keerulise elusaatusega iseäralik aadlik minevikuhämusse. Ta jätab päeviku ja seega ka otsustamise Bockide pojale, Jürile. S(sõnum): Minu silmade läbi võib Jaan Krossi ,,Keisri hullule" läheneda mitte ainult kui ajaloolisele romaanile, vaid kui ka Vastupanu- ja truuksjäämise romaanile, mille peategelaseks oleks nõrga ja ara Jakob Mättiku asemel Timotheus kui kangelane, kui päevikule, milles Jakob oma tunnete ja mõtetega maadleb ning kui ka armastusromaanile, mis üsna traagilise lõpu läbi kahe loo leidis (siinkohal pean silmas Eeva ja Timo armastuslugu ning Jakobi, Jette ja Anna lugu).
III Projekt. Kadri Laur 12B ,,Keisri hull" Jaan Kross Teatritükk: Lavastajad: Peeter Tammearu, Jaak Allik Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Kui etendus sai muusikaga algusakordi ning lõpp oli tulnud, sain aru, et olen saanud võimsa elamuse! Jaan Krossi "Keisri hull" oli midagi väga erakordset. See on lugu mehest, kes ei ole nõus end suruma etteantud raamidesse, mees kes astub vastu igasugustele vanamoodsatele tõekspidamistele ja võtab endale naiseks lihtsa neiu, kuigi mehe aadliseisus seda ei soosi. Timotheus von Bock säilitab oma au, mõistuse mingil määral ja ka armastuse siis kui talle pole enam midagi jäänud, siis kui talt on kõik võetud. See on lugu inimestest aja suures loos
Eesmärkide poole püüdlemine Kogu inimkond püüdleb millegi kauge ja kättesaamatu poole, kuritarvitades selleks nii oma võimu kui ka jultumust tõde väänata enesele meelepäraselt. Kuhu jõuab säärane ühiskond? (Sissejuhatus peaks konkreetse probleemi püstitama, mida järgnevas tekstis arutatakse) Jaan Krossi raamatus ,,Keisri hull" võtab Timo ette julgustüki ja saadab keisrile kirja, milles kristiseerib ühiskonnakorraldust impeeriumis. Timo ei ole rumal ega hull, ta on tark, eluga rinda pistnud ja otsusekindel mees, kes ei näe kõike ainult omaenese mätta otsast. Timol oli julgust ja tahtmist läbi viia otsuseid, mis tol hetkel kõrvaltvaatajale hullumeelsed võisid tunduda, kuid sisimas paljud seda ootasid. Ja nagu igas muinasjutuski juhtub- leidub keegi kuri, kes otsutab kõik head
Kaks tegelast- kaks erinevat elukäsitust Jaan Krossi teoses ,,Keisri hull'' oli mitmeid tegelasi ning neil kõigil üsna erinevad elukäsitused. Inimesed erinevatest seisustest, oma murede ja hoiakutega. Suured erinevused leidsid aset just aadlite ja talurahva vahel aga erinevusi võis tuua ka samast soost isikute vahel. Võrdleksin kahte aadli soost erinevat meest Timotheus von Bock'i ja tema õemeest Peeter Zoege von Mantauffel'it. Milline oli Timo elu? Milline oli Peetri elu? Miks tekkisid lahkhelid?
Inimesi hakatakse ühiskonna normide järgi kujundama juba lapsepõlves. Lastele sisendatakse, mis on õige ja vale ning kuidas tuleb käituda erinevates olukordades. Tavaliselt kujuneb inimene siiski temale antud keskkonnas ning haridus ei ole alati kõige suurem mõjutaja. Mida annab haridus inimestele tulevikuks? Paljudel vanematel on tavaliselt oma laste suhtes kõrged ootused. Tahetakse, et lapsed saaksid tulevikus hakkama ning kujundaksid heaoluühiskonda. Näite võib tuua Jaan Krossi teose "Wikmani poisid", kus poiste vanemad lootsid, et hea haridus toob hea töökoha. Paraku on reaalsuseks see, et kõik alati ei õnnestu ning võib juhtuda, et tulevikust on oodata ainult halba. Selle tulemusena inimene otsutab, et haridus ei ole tema jaoks ning ühiskonda on raskem sobituda. Nad saavad aru, et on olemas ka teisi võimalusi edu saavutamiseks, proovides olla tuntud inimeste seas või elada teiste kulul
Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing. 16. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Uusromantiline (arbujalik) peatee, uuema rahvalaulu esteetika, modernistlikud alternatiivid. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (vastupanuluule), luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus, looduslähedus, väikeste asjade poeetika, lauluteksti osakaal luules kasvab, absurd ja iroonia. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat. 17. Jaan Krossi looming. „Kolme katku vahel“, „Taevakivi“, „Keisri hull“, „Professor Martensi ärasõit“, „Wikmani poisid“, „Paigallend“. Alustas luulega, satiiriline. Maailm on tehislik, looduslikkust vähe. Pole eriti lüürikat. Pöördutakse ajalukku, minevikku kasutatakse tuleviku huvides. Klassikaline periood – ajalooaineline proosa, üks ajaloolise proosa juhtautoreid. Tekstid on realistlikud, aga samas avatud ka modernistliku proosa mõjutustele. Vaatepunktide vaheldumine,
pärast naabrinaisele tõe väljarääkimist midagi sellist: naabrinaine ei räägi enam sinuga, jätab oma mehe maha ning tõenäoliselt jäävad lapsed isata. Sina oled käitunud hästi ja ausa inimese kombel, kuid sellest hoolimata on olukord toonud palju kahju kõigile osalistele. On väga raske tagajärgi ette ennustada, kuid elukogemuse kasvades peaks inimesel seda lihtsam teha olema. Minu jaoks peitub hea ja halva vahekord kirjaniku Jaan Krossi mõtteteras: ,,Me peame järjest pidama silmas õige ja väära proportsiooni küsimust. Selles on moraali tuum. Selles on eetika ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas Hea, mida me taotleme, on küllalt suur, ja Halb, mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et Hea, mida me taotleme, suudaks lahustada Halva, mida me kasutame, olematuks?" Aja jooksul on maailmapilt muutunud jumalakesksest inimesekeskseks. Näiteks keskajal oli inimesel
1. loeng Kommunikatsioonimudel. Stiilimõiste kujunemislugu. Stiiliõpetus ehk stilistika. Isikustiil, funktsionaalstiil Sõnaga stiil puutume kokku paljudes valdkondades, nt stiilne riietus, hea tööstiil, ajaleheartikkel on lodevas stiilis, gooti stiilis kirik, floppstiilis kõrgushüpe, J. Krossi nõudlik stiil jne. - niisiis mitme valdkonna termin. Stilistikakursus keskendub termini filoloogilisele aspektile, selles valdkonnas kujunes mõiste välja kõige varem ja tekkimispaik oli Antiik-Kreeka. Stiilimõiste kujunemisloost Stylos (kreeka keeles sõna), stilus (ladina keeles pulk, millega kirjutati vahatahvlile; terav ots oli kirjutamiseks, lame ots kustutamiseks ja vaha tasandamiseks) ,,Tal on hea sulg" kirjutaja omapära
JAAN KROSS 12.KLASS Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) ◈ Eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija; ◈ esitati mitu korda https://kultu ur.postimee Nobeli s.ee/227169 /jaan-kross- kirjandusauhinna avatud-voim alikkuse-kirj kandidaadiks. anik 2 EELLUGU ◈ õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis; ◈ 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 3 , ◈ 1944. aastal arreteeriti ◈ 1946. aastal ta ta Saksa arreteeriti jälle, nüüd Julgeolekupolitsei Eesti NSV Riikliku poolt ning ta viibis Julgeoleku eeluurimise all. Rahvakomissariaadi ◈ Samal aastal ta poolt ja mõisteti süüdi vabanes ja jätkas ...
4.G. Helbemäe kui väliseesti kirjanik(looming, mõjutused, teemad) *sündis Tallinnas *tegeles ajakirjandusega *töötas raadios(kuuldemängud) *1944 lahkub Eestist Saksamaa kaudu ->Londonisse,mis jääb ta põhikoduks *BBC raadios muusikatoimetaja *kirjutab: romaane, jutustusi, novelle, kuuldemänge, 1 näidend (,,Ohvrilaev", ,,Õekesed", ,,Pagejad" jt.) *loomingus kasutab: psühholoogiat, müstikat *eksistentsialismi küsimus(elu) *sümbolid, seksuaalsus 5.Jaan Krossi elu ja looming *19 veebruar 1920 Tallinn -27. Detsember 2007 *õppinud: Jakob Westholmi Gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis õigusteadust *1938 Eesti Üliõpilaste Seltsi *1940-41 koostöö Noorte Häälele *1944 arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ->Keskvangla *1946 arreteerimine Nõukogude võimude poolt ->GULAG Tunnustusi : *mitmekordne Nobeli preemia kandidaat *Herderi auhind *Tallinna vapimärk *EV kultuuripreemia elutöö eest *2006 a eurooplase tiitel jne...
jaoks riidest lahti. Vihm teeb toredaid asju 1970 ,,Kolme katku vahel" Kross pöördus ajaloolise aine poole. Ta arendas välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja- ja kultuuriloo tegelased ja milles taotletakse maksimaalset tõepära. Rahvaküsitluse põhjal (2001.a.), kus teemaks olid 100 Eesti elu enim mõjutanud raamatud, oli J. Krossi raamat "Kolme katku vahel" üheksandal kohal. Romaan "Kolme katku vahel" kujutab XVI sajandil tegutsenud "Liivimaa kroonika" autori, Tallinna eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. "Wikmani poisid" 1988 Wikmani poiste tegevus toimub Eestis aastail 1937-1944. 1937. aastal on
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Ahhal-Tekiini hobune Daniil Bessedin PH1 Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus...............................................................................................................3 Tõu omadused.................................................................................................4 Välimik.............................................................................................................4 Ahhal-Tekiini tüüpe.....
Kuid loodan, ükskõik kuidas surm ka laastaks, sind näha ometi ma peatselt taas! Jaan Kross ●Sündis 1920. aastal Tallinnas. ●Õppis Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ●1944–1946 töötas Tartu ülikoolis õppejõuna. ●1954. aastast kutseline kirjanik. ●Jaan Kross on ka viljakas esseist, kriitik ja tõlkija. Jaan Krossi luule ● "Söerikastaja" ● "Tuule-Juku" ● "Kivist viiulid" ● "Lauljad laevavööridel" ● "Vihm teeb toredaid asju" ●"Põhjatud silmapilgud" Jaan Kross "Eitede tarkus" Kord Veenuse faase oma emale teleskoobiga näitas Gauss. Eit vaatas. Täht paistis sealt temale kui uurakil nikkelkauss. Ja professorist poeg ühes jorus see talle rääkis, mis asi on faas... Eit kuulas. Ja pööras torusse oma vileda pilgu taas: Palju maksma see värk küll pidi sul,
relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le. · Ajalooline romaan- kirjandusteos mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor küllaltki vabalt kasutab. · Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile. · Hull teisitimõtleja, rebel · Husaar - ratsaväelane K - Koht Tegevus toimub Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas. A - Aeg Teose tegevus toimus aastatel 1827-1859. T - Tegevus Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. Timo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine: Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist
Kolmas isik Jutustaja teadmise määr: Kõiketeadev jutustaja Piiratud teadmisega jutustaja Näiteks Tuglase „Väikeses Illimaris“ vaatab jutustaja maailma kord lapse, siis jälle täiskasvanu silmadega. Jutustaja haarab siin loomaailma seest lapselikke pilke ja paneb need ümber sõnadesse. See lapse ja täiskasvanu vaatepunkti vaheldumine loobki romaani iseäraliku efekti. (nt ka Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“) Jaan Krossi „Paigallend“ segab eri žanritüüpide väljendusvõtteid. Memuaarromaan – osutused autori enda eluloole Ajalooline romaan – põhisõlmituseks on sobiva pealtnägijaisiku, tunnistaja sattumine suurte sündmuste servale. Jutustaja vaatepunktid: Intervjueeritav: tumm tunnistaja (Ullo Paerand), kes kõneleb Krossi oma häälega Intervjueerija: mälestuste üleskirjutaja, sekretär, jutustaja – s.o Kross ise.
jooksuvõistlusest ning tema arvates olid ekraanilt nähtud sportlased tõelised kangelased. Mees alustas juba järgmisel päeval tõsise treeninguga ja tegi oma katsumustest ka dokfilmi "Kuidas saada kangelaseks". Mladen lõpetas maratoni küll ühena viimastest, kuid tema näol peegeldus tõeline rahulolu ja õnn. Kombates oma taluvuse piire, saavutas Matievic midagi, mis oli tema jaoks suure tähtsusega. Timotheus von Bock Jaan Krossi teosest "Keisri hull" püstitas endale eesmärgi olla lõpuni aus, hoolimata sellest, mida ainult tõe rääkimine endaga kaasa võib tuua. Keisrile tõe ütlemise eest veetis mees aastaid vangistuses ning hiljem koduarestis. Teda peeti hulluks, kuid Timo jäi oma tõekspidamistele kindlaks. Ta ei põgenenud ka siis, kui selleks võimalus avanes, vaid seisid uhkelt oma arvamuse eest. Eesmärgitu kulgemine oleks kindlasti lihtsam valik kui võidelda paljude
aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine,
Realism-(1830-70), Pr. (kindlapiiriline kirjandusvool)/V.Hugo "Jumalaema..."; Stendhal "Punane ja must"; Dickens, Balzac, Flaubert;/ kriitiline realism- kristieerib ühiskonda ja kihte, enda kogemused C.Dickens- Ing realismi esindaja, tõi realismi emotsionaalsust, puudus haridus, elus õpetusi saanud Cervanteselt ja Londoni aguliseltskonnast // "Oliver Twisti seiklused", "David Copperfiled", 13 romaani Gustave Flaubert- Pr., teostes teaduslikud meetodid, filosoofilised ja psühholoogilised otsingud; range stiili ja keele suhtes; "Madame Bovary"(romantismivastane, lugu Prantsuse provintsielust); "Salambo", "Tundekasvatus"- peategelase luhtunud eneseotsingud ja -teostus E.A.Poe- (1809-1849)- Ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik, toimetaja; sünd Bostonis, 2-a-lt orb, rikas kaupmees lapsendas, tark, probleemid distsipliiniga, loomingu mõjutus- alkohol +naised, kirjastus Broadway Journal pankrotti; looming: 2 teemat- hirm ja surm, ka ar...
ohtralt piina ning kannatusi põhjustas. Ka puhtad ja siirad tunded võivad muuta elu täielikult, kui inimese hingeseisund on olnud hell ning ootamatult on tehtud niivõrd saatuslik otsus.Õigel ajal ja sobivas kohas võib põhimõtetele kindlaks jäämine olla ideaalne, kuid mõnikord tähendab see ränka katsumust. Inimene on puhta südametunnistusega isetu kodanik, kuid ei sobi ühiskonda, kuna tema ideed ja vaated kuuluvad ehk mõnda teise sajandisse. Näiteks Timotheus von Bock (Jaan Krossi "Keisri hull"), kellele said tema ausus ning väärtushinnangud hukatuslikuks. Hakates vastu keisrile, teadis Timo täpselt, millega riskib - kõik oli eelnevalt läbi kaalutud. Mehel tuli teha valik ja ta tegi selle vastavalt oma vaadetele ning tõdedele. Edasine näitab, et põhimõtetele kindlaksjäämine võib otsustajale olla kohutavate tagajärgedega, kuid samaaegselt on ta oma riskidest teadlik - kangelane on oma otsuse teinud.Heitlus inimese sisemuses võib segi
lukustatud toast. Jakob ei usu enesetapu versiooni ning otsib võimalikke jälgi, mis tõestaksid, et Bock on ei sooritanud enesetappu vaid ta mõrvati. Kohtuprotokolli kirjutatakse siiski põhjuseks surm õnnetusjuhtumi läbi. Jakob teeb päevikusse viimase sissekande alles 23 aastat hiljem, kus ta arutab selle üle, kas Timotheuse lugu jääb unustusse või mitte. Ta jätab oma päeviku Jürile, kes oli Bockide poeg. Sõnum Jaan Krossi ,,Keisri hullule" võib läheneda erinevalt. See on nii ajalooline romaan kui ka päevik, milles Jakob ei suuda oma mõtetes selgusele tulla, ning samas ka kui armastusromaan, teoses on kaks armastuslugu. Timotheus von Bock oli eestimeelne mees, kes tahtis kehtestada demokraatiat, tahtis saavutada austust Eestimaa vastu. Raamatus on üks olulisemaid tunnuseid tegelastel nn lõpuni minemine ning oma eesmärkidel truuks jäämine, vaatamata sellel, kas see maksab
Raamatuarvustus: ,,Medaljon" Merilin Aavik Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass Tavaliselt loetakse koolis kohustuslikku kirjandust, kuid vabal ajal ei taha keegi meist seda eriti teha. Suvel, aga toodi mulle see raamat ning kui ma seda õhtul lugema hakkasin, siis ei suutnud seda enam käest panna. Kui kohustuslik kirjandus on raske ja kohati tundub, et otsiks hoopis kokkuvõtte ja teeks töö ära, siis see raamat oli kirjutatud lihtsalt ja noortele mõistetavas keeles. Autor Ene Sepp kirjutas raamatu 17- aastaselt. Teos ,,Medaljon" anti välja 2009 aastal. Ene Sepp kirjutas raamatu, mis räägib tänapäeva noorte elust ja raskustest. ,,Medaljoni" peategelasteks ...
koguni seitsmendajärgulist formaati tegelased. Talle võib ka olla vastu antud võrdväärne ja temaga seotud vastastegelane. Sel juhul, võib tekkida küsimus, et kuivõrd sarnaneb ta Mefistoga. Esimest korda on maininud Oru Pearu ja Mefisto võimalikku ühtivust Tammsaare ise. Oma kuulsas "Avalikus kirjas" kirjutab ta: "Tema oleks võinud kergesti nõrgausulistele lugejaile seletada, et Pearus oleks nagu midagi Mefistost, muidugi talupojarüüs." Krossi arvates võib sellest passaazist järeldada, et Tammsaare teadlikult sisendas lugejale Andrese ja Fausti assotsieerumise mõtet. Ain Kaalep aga järeldab oma essees Tammsaare passaazist, et Tammsaare ise vihjab sellele, et Pearu sarnasus Mefistoga on naeruväärne ja mõttetu. Jaan Kross ise ütleb: "Tundub, et sobiva lähenemishüpoteesina on Fausti-Mefisto ja Andrese-Pearu punktiirne, aga salgamatu rööbiklus koguni üpris kõlblik."
Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulud'', ''Soe õhtu'', ''Tule rüütamine'' jne. Luulekogus ''Ilmakaared'' on luuletusi aastatest 1962-1967. Kogu ilmus aastal 1970. Eesti ajaloos oli 1960ndatel nn ''sulaaeg''. Elu "raudse eesriide" taga vabamaks, ning inimesed said
Laagris kirjutab arbujalikku luulet ning loominus toimub järsk muutus. Ta hakkab kirjutama luuletusi, mida on võimalik tol hetkel avaldada. Ühelt poolt ta lähtub Uno Lahetüüpi satiirist, kuid teisalt tuleb sisse ka poliitilist allegooriat, soovi kuidagi sekkuda ühiskonna küsimustesse ja kui võtta ette „Söerikastaja“ raamatu, millega ta debüteeris, siis sedatüüpi luule on ka kuidagi kontekstuaalsem kui lüüriline luule. Krossi varasema luule lugemine nõuab konteksti teadmist. Edaspidi tuleb Krossil juurde vormiga eksperimenteerimist. Tuleb ka tugevat kodanikupositisiooni. Kross abiellus Ellen Niiduga. Kirjanduslikus mõttes jäi Krossile sotsiaalsem pool ja Niidule lüürilisem pool ja lastekirjandus. Hakkab ilmnema ka rahvuslikkuse motiiv. Ellen Niit – esimesed raamatud on tal lasterkirjandus. Ta esimene
Kokku on teoseid tõlgitud 30 keelde. Traat on tegutsenud ka tõlkijana, näiteks on ta vahendanud läti luuletaja Uldis Berzinsi loomingut. Ta on tõlkinud poola, tsehhi, makedoonia, vene, soome ja läti luulet. Tunnustused Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Vilde-nimeline kirjanduspreemia (1979) Virumaa kirjandusauhind Albu valla A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Tänaseks rohkem kui 60 teosega kuulub eesti kirjandusklassikute Vilde, Tammsaare, Ristikivi ja Krossi kõrvale. Kolmekordne Vilde-nimelise kolhoosi preemia laureaat ja teeneline kirjanik Mats Traat on kirjanik, kelle loomingule tema eluajal on ausammas püstitatud. Nimelt seisab Vilde nim. kolhoosi keskuses Pajustis pjedestaalil aurukatel, premeeritud teose peategelane. 5 Teosed Romaanid "Tants aurukatla ümber" (1971; kordustrükid 1975 ja 2005)
sellega kaasneb eneteostuse puudulikkus, mis võib põhjustada depressiooni. Franz Kafka oli oma isa poolt alla surutud, talle määratud juristi töö ei teinud teda õnnelikuks. Hingevalu väljendamiseks olid tema teosed täis ahastust, allaheitlikkust, leplikkust ja abitust. Kolmas tee on liikuda vastuvoolu. Elu omandab suuremat väärtust, kui healolu on kaalul, ohu ja riski tunne ei anna unustada, et vale otsus võib tuua kaasa traagilisi tagajärgi. Timotheus von Bock, peategelane Jaan Krossi romaanis ,,Keisri hull", liigub ühiskonna vastu ja julgeb tunnistada, et on dissident. Tema vaim ja meel jääb murdmata ning selle kaudu omandab ta elu erilise väärtuse. Kuidas on siis õige elada, kas ratio või emotsioonide ajel? Kas meie eksistents peaks olema kui ere valgussähvatus, supernoova või hämar lambivalgus, mis ei kustu eal? Iga inimene valib oma tee, see teebki elu erakordseks ja ainulaadseks. Eksistentsi saladus peitub selle kiires möödumises
Kooli positiivseimaks küljeks on kahtlemata inimesed kes seal käivad. Võib julgelt öelda, et kool annab inimesele sõbrad, kui viimane ise veidigi säärasest ideest huvitub. Näiteks gümnaasiumi lõpuks on enamus klassi õpilastest koos veetnud ligi kaksteist aastat. Iga nurga alt vaadates on tegu ilmselgelt pika ajaga. Selle perioodi vältel tekib paratamatult inimeste vahel kontakt, mingisugune ühetekuuluvustunne, mingi side. Ka Jaan Krossi teoses "Wikmani poisid" käistleti klassikaaslaste suhteid aastaid peale kooli lõppu. Aeg oli möödunud, kuid üldiselt olid sõbrad jäänud sõpradeks. Tugevamaks seotuseks võib pidada ainult perekonda. Paralleelselt sõpradega tekivad tavaliselt ka vaenlased või teisisõnu inimesed kellega suhtlemine on mingil põhjusel komplitseeritud. Säärane olukord õpetab meile sallimist, mõistmist ja võimet panna ennast kellegi teise olukorda. Kool on see mis meid kujundab
selgeks teha, et tema motiivid selliseks otsuseks polnud piisavad. Kõige tipuks lahkus ka härra Ledoute prantsusmaale ja keegi ei pidanud teda ena nägema. Autor üritas meieni tuua, et alati ei saa seda , ida soovitakse, kuna maailas leidub igasugu idioote, kes meie elu raskeaks muudavad. Siiski ei tohiks lasta end sellest mõjutada, sest vaid me ise teame, kui hea me milleski oleme ja mida väärime, kui teised ei oska seda tunnustada on viga neis. 2. I Ülevaade Jaan Krossi elust ja loomingust. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Jaan Kross õppis 1928-1938 Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja 1938-1944 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Ta oli Saksa okupatsiooni lõpukuudel vangis ning 1946-1954 oli poliitvangina
süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas.Ajalehed kirja muidugi ei avaldanud, kuid see levis käsikirjaliste koopiatena ja sai rahva seas vaimustunud toetuse osaliseks.Kiri avaldati ka välismaal,mis suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Sealt edasi venestamispoliitika Eesti NSV-s mõnevõrra pehmenes. Seisaku- ehk stagnatsiooniajal anti välja hulganiselt teoseid, mille juures sageli kasutati nii öelda ridadevahele kirjutamist. Heaks näiteks on Jaan Krossi romaan "Keisri hull".Eestlaste vastupanuvaim koondus kultuurivalda , sest ei relvastatud ega massiline poliitiline võitlus oma rahvuse säilimise eest ei olnud 70ndatel enam mõeldav.Selle ilminguks võib pidada praktiliselt kõiki tolleaegseid tähtsamaid kultuurisündmusi ja teoseid. Ilmusid "Eesti Nõukogude Entsüklopeediad"ehk ENE-d , eesti kirjandusklassikute (Vilde,Luts,Tammsaare)valiksarjad.Eesti
aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude
Valen in Kuik (1945), Leida Laius (1923-1996) ja teised. Venemaal, eriti Nõukogude ajal, olid populaarsed eesti lauljad. Rahva lemmikuks sai Georg Ots (1920-1975), tema auks vene astronoomid nimetasid väikest planeeti. Tuntuks said ka noorema põlvkonna esindajad - naiste vokaal ansambel Laine, Jaak Joala (1950), Anne Veski (1959). Kuulsad olid male mängija Paul Keres (1916-1975), näitle ja JüriJärvet (1919-1995).Vene lugejad süvenesid lugema Jaana Krossi ajaloolist romaani „Императорский безумец,” ja Mati Undi jutustust„Прощай, рыжийкот,” Juhan Smuuli Jääraamatut (autasustatud Lenini preemiaga) ja Eno Raua lasteraamatuid „Sipsik” ja „Naksitrallid.” Moskva teater„Современник” tegi Monumendi Enna Vetemaaja tuliselle etendusega Eestisse. Terve Liit vaatas Urmas Ottitele intervjuud kuulsustega, imestades julge küsimuse üle, mis
,,Natüürmort pasuna ja kaabuga" (1928) ,,Pudelid" (1928) ,,Kohver vana saapaga" (1928) ,,Natüürmort pannkookidega" (19431944) PORTREED ,,Johannes Semperi portree" (1927) ,,Siuts Barbaruse portree" (1928) ,,Isa portree" (1928) ,,Autoportree silmusega" (1929) ,,Karjane" (1931) ,,Naise portree" (1932) ,,Abikaasa portree" (1938) ,,Mari Adamsoni portree" (1938) ,,Daami portree" (1940) ,,Jaan Krossi portree" (1966-1968) Kasutatud kirjandus : 1. ,,Autoportree silmusega Adamson-Ericu eluromaan" Kaalu Kirme 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Adamson-Eric LISAD : Adamson-Ericu miniatuur ,,Puude varjud" Adamson-Eric
Viljandis, Pärnus, Rakveres, Tartus. Eriti tublid ja huvitatud krossist olid viljandlased kes rajasid Männimääle motodroomi ja hakkasid korraldama liivarajavõistlusi. Üks parimaid ja suurimaid võite oli Eestile see, kui aastal 1956 saavutasid Eesti naisvõidusõitjad Leningradis kolmikvõidu. Eesti motojuhid otsustasid aastal 1957, et soovivad motokrossiga tegelemise võimalusi laiendada. Lõpuks jõuti ühisele nõule, et parimad tingimused krossi harrastamised on maarajoonides. Sel aastal asustati ka Abjas esimene maaspordiühingu motoklubi ,,Jõud". Nõukogude Liidus pandi alus üleliidulistele meistrivõistlustele söeraja-, jääraja- ja hipodroomisõidus. Eestis hakati taaskord korraldama suviseid meistrivõistlusi, mis toimuvad veel tänapäevalgi. Kuuekümnendatel aastatel kujunesid Eestimaal keskseimaks ürituseks rahvusvahelised krossivõistlused. Aastal 1963 hukkus aga õnnetult Krasnodaris
tantsu, laulmist, selliseid instrumentide nagu shamisen, lilleseadet, kimono kandmist, teetseremooniat, kalligraafiat, vestluskunsti, alkoholi serveerimist ja palju muud. Geisad poleerivad oma oskusi kogu karjääri vältel. Huvitavaid fakte · 1964 a toimusid Tokyos esimesed olümpiamängud Aasia kontinendil · Taliolümpia mänge on olnud Jaapanis juba kaks, 1972 ja 1998 · Ka eesti autorite teoseid on tõlgitud jaapani keeldne . Nt Jaan Krossi teoseid. · Jaapani elanikud ei suudle kunagi avalikus kohas. Isegi teismelised piirduvad põgusa huulte puudutusega · 19 % Jaapani 20 aastates olevatest meestest on ülekaalulised · 2011 aastal oli Jaapanis 9-magnituudine maavärin,millele järgnes tsunami, mis tappis 15 000 inimest ja põhjustas tõsise avarii Fukushima tuumaelektrijaamas · Ametlik nimi Jaapan Nihon Koku · Punane ring lipul tähistab ausust ja kirge,valge taust aga ausust ja puhtust
Lisaks, et ajastut paremini tabada, kirjutavad nad ka fraase vastavalt selle ajastu keelekasutusele. Mõlemad kasutavad oma teostes ka palju sisemonolooge ning samuti mõlemad kirjanikud kõnelevad inimeste olemisest ajas ja ajaloos ehk filosofeerivad. Kuid kui enamik Traadi tegelasi on taluinimesed, kes teevad igapäevaseid raskeid töid, mida raputavad sõjad ja sotsiaalsed kriisid ning kes peavad tähtsaks tõde ja õigust, siis Krossi tegelased on seevastu värvikad ja tugevad isiksused edasipürgjad, kes tahavad elus midagi korda saata, kes saavutavad palju, kuid peavad ületama ka tõsiseid raskusi ja pidama keerulisi sisevõitlusi. 5.Hinnang teosele: Mu hinnang teosele on kahevahel. Ühesmõttes, mulle meeldis see romaan, sest läbi teose oli pidevalt tihe sündmustik, et põhimõtteliselt kogu aeg toimus midagi. Samas mind
teener ütles et oli nagu jah ja hakkas talle ette heitma seda et ta koguaeg naisi petab ja arvas et jumal paneb neile mõlemalt needuse kunagi peale. natukese aja pärast tuli ka elvira kes ol iväga solvunud et Juan oli tema eest põgenenud ja ütles et juan on maailma kõige hullem inimene kes ei suuda isegi enda õigustamiseks midagi välja mõelda ja käseb teenril enda eest rääkida. Pierrot räägib oma tüdrukule Charlottele kuidas ta oli vedanud paksuga kihla 5 krossi peale et ta näeb meres mehi. Ja oligi nii meres olid mehed kelle Pierrot koos paksu sõbraga välja aitasid ja lasid ena lõkke ääres kuivatada. Üks neist oli üleni kullatud riided , kes ei olnud keeegi muu kui don juan kes ka kohe hakkas charklottele külge ajama ja palus ta kätt ja ajasi igasugust mesijuttu. Charlotte ei olnud kül lloll aga juan suutis ta ära moosida. Pierrot nägi seda pealt ja läks ligi ja
kirjutatud. Ja mitte ainult seda, vadi koguni legaliseeritud. Nii et tema kunagised õpilased tohivad nüüd ta kunagiste õpilastena surra. Romaan Wikmani gümnaasiumist oleks muidugi kuradi tükk. http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann2.html 9. Aita õpetajat Mis oli tüdruku nimi, kellega Jaak Rootsis flirtis? 11. Autorist Mõnda eluloost Mõnda eluloost Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas. Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. Tema sulest on ilmunud ajaloolisi novelle ja ajalooainelisi romaane, luulet, kriitikat ja tõlkeid. Aastatel 19921993 oli Kross riigikogu liige. Jaan Kross oli abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. http://www.postimees.ee/271207/esileht/siseuudised/303327.php Loomingu üldiseloomustus Loomingu üldiseloomustus Jaan Kross oli luuletaja, ajakirjanik, kirjanik ning Kirjanike Liidu liige 1958. Ta on kirjutanud palju teoseid
_____________________________ laulu tuules ___________ taevani tõustes üles igavikku ___________________? ( ood ,,Kuu") Tema loomingust ilmus raamat ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad" ______ a.Sündis (kus?) _________, õppis (kus?) ____________________, kõndis jalgsi Riiga, maetud (kuhu?) __________, ausammas (kus?) ___________________, temast juttu Jaan Krossi raamatus ____________________. Temast algab eesti _________________ kirjandus. FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN 1798-1850 1 Avaldas (mitu?) ___ rahvaluulelist müüti _________ keeles (näit ______________________________,
Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohvikus, teatris, loomaaias ja mujalgi.
Miguel Sithiumiks (1902), XX sajandi alguskümnenditel sageli Meister Micheliks. Alates 1939. a . on enamasti kasutusel nimevorm Michel Sittow. Meistri looming on huvitanud mitme maailmajao teadlasi. Tuntumad (kümnetest) on Max Friedländer, Paul Johansen, Jazeps Trizna, Martha Wolff, Else Kai Sass, Matthias Weniger ja Chiyo Ishikawa. Legendid, sh teeneka Johanseni kunagine oletus Sittow' konfliktist kadedate ametivendadega Tallinnas said Jaan Krossi romaani aineks. Anu Mänd on tõendanud, et meistriks tunnistati Michel siiski 1506. a jõuluajal, nõudmata temalt aastast selliaega. Eesti kunstiteadlastest on Michel Sittow' kohta artikleid avaldanud veel Mai Lumiste , Rain Rebas ja paljude teiste hulgas siinkirjutaja, Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Looming
läänemaailma unelmad ei suuda mind uppi lüüa. Muutuma peab, aga muutuda ei tohi kellekski teiseks, vaid uueks iseendaks. Pean teadma vana, et arendada uut. Me peaksime teadma võimalikult palju oma minevikust, sest siis mõistame üksteist paremini, talletub põlvkondade elukogemus. Ansambli Neiokõsõ edu Eurovisiooni kohalikus eelvoorus moodsates ürgeestlaslike rahvarõivastega näitas selgtelt eestlaste soovi eestluse järele. Eestlust leiame Kivirähk´i ja Jaan Krossi raamatutes, Taska filmis ja Arvo Pärdi muusikas. Aksepteerin Jakob Hurt´i ütlust: " Eestlased ei ole kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahvasugu, kes ammu juba maailmas elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma jääb". Mina usun, et Eesti on ilus maa ja eestlased fantastiline rahvas. "Tere, armas eesti rahvas...." nii pöördus Johann Voldemar Jansen lugejate poole rohkem kui sada aastat tagasi ja loodan, et seda pühalikku pöördumist
kokkulepitud ajal Pilviku tänavale. Esimene küsimus, kui olin majja sisenenud, kõlas: "Kuidas sa suhtud Eesti iseseisvusse?" Ma ei olnud jahmunud, üllatunud küll. Mõistsin, et see oli usaldustest, vastasin: "Iseseisvus on hea asi, aga kes seda meile annab?”” Hiljem läbis Traat kõrgemad režissööride ja stsenaristide kursused Moskvas. Mats traat on pälvinud oma elu jooksul mitmeid auhindu: Eesti NSV teeneline kirjanik (1977), Tuglase novelliauhind (1975, 1996, 2002, 2007), Jaan Krossi kirjandusauhind (2011), Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind (2011), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001). Mats Traat on abielus tõlkija Victoria Traadiga ning neil on kaks tütart. Oma elust ja tegemistest talle intervjuudes rääkida ei meeldi, tihti vastab ta hoopis salapäraste luuleridadega. Looming Algselt sai Mats Traat küll tuntuks kui luuletaja, kuid hiljem on oma kõige väljapaistvamad teosed andnud välja proosa alal. Traadist kõneledes nimetatakse teda eeskätt siiski
lätlaste seisukohti on kujutatud suhteliselt vähe. Humanistlikud veendumused kajastuvad teoses peamiselt Aureli ema kaudu. Ta uskus, et kõik rahvad, nii sakslased, venelased, lätlased kui ka eestlased, on võrdsed. Kuigi ka teda tabas valus baltisaksa saatus ning ta jäi kogu varandusest ilma ja oli ka ise vanaduses oma endiste teenijatega võrdne, siis tajus ta oma headuse tõttu suurt poolehoidu. Nii äärmuslikku ja sõgedaks peetud humanismi aga ei kajastu, kui esineb Jaan Krossi ,,Keisri hullu" peategelase Timotheus von Bocki vaadetes. Aurelil küll tekib emotsionaalne side nii mõnegi lätlasest mõisatöötajaga, kuid üldiselt ei suhtu ta läti talupoegadesse kui maa õigusjärgsetesse omanikesse. Ta näeb neid pigem alkoholilembelise massina. Suhtumine eestlastesse leiab küll vähe kajastust, kuid eestlasest paadimees, kelle abil Aurel üle Koiva saab, on sünge ja ei räägi sõnagi. Samuti on
Lihaskasve ja korallid on isaskalkuneil punased, ärritumisel võivad muutuda erksiniseks. Linnud pole eriti kartlikud, loomult on nad elavaloomulised ja uudishimulikud. Aretusfirmades saadakse nüüdisajal kasutatavaid kalkunikrosse just selle tõu baasil. Linnud pole eriti kartlikud, loomult on nad elavaloomulised ja uudishimulikud. Aretusfirmades saadakse nüüdisajal kasutatavaid kalkunikrosse just selle tõu baasil. Laiarinnaliste valgete kalkunite hulka kuluvad ka krossi Hydon liinide linnud. Nimetatud kross on neljaliiniline. Beltsvilli väikesed valged. Tõug on loodud USA-s. Laiarinnalistest valgetest erinevad nad peamiselt kehamassi poolest. 12-nädalaselt kaaluvad isaslinnud 3,4 kg, emaslinnud 2,5 kg, 16-nädalaselt 4,7 kg ja 3,4 kg. Nad on sobivad puuriskasvatamiseks ja neid kasutatakse tihti uute kalkunikrosside aretamisel emasvormina. Uute kalkunikrosside loomisega tegeletakse spetsialiseeritud aretusmajandites pidevalt.
Kui Nõukogude väed olid jälle Eestisse jõudnud, allutati kogu kirjandus Nõukogude ideoloogiale. Arbujad kuulutati dekadentideks ja arvati Kirjanike Liidust välja. Kui 1956. aastast alates hakkas Eestisse jõudma nn sula ilminguid, tähendas see kirjanduses kõigepealt arbujate ja arbujalikkuse taastulekut. B. Alver, A. Sang ja K. Merilaas ennistati Kirjanike Liidu liikmeks ja neil lubati taas avaldada oma loomingut. Arbujate stiilis klassikaline filosoofiline luule kuulub näiteks ka Jaan Krossi, Artur Alliksaare ja Ain Kaalepi selle aja luulesse. 1960. aastate luuleuuenduse ajal võtsid arbujad Alver ja Merilaas omaks vabavärsi. Kui sula oli lõppenud ja algas stagnatsioon, tuli eesti luulesse tagasi arbujate stiil. Loobuti vabast vormist ja kujundirohkusest ning koos nendega ka sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks (nt Betti Alveri "Korallid Emajões"). BETTI ALVER (23. XI 1906-19.VI 1989)
Tekitas uuue ohutunde kultuuris. Eesti seisukohalt, et 57ndal juhtunud asi hulluni ei viinud, sisuliselt sulaaja vabanemise protsess võis jätkuda. Tuleb uusi sisselööke uuesti. Kui Pasternak oli üleliiduline, siis kohalik Eesti juhtum nn vabavärsi poleemika, 1960. Läheb lahti sellest, et enne noor NL kirjandusteadlane avaldab Hermelini nime all paroodia ajalehes "Sirp ja vasar" kus parodeerib noorte autorite loomingut. Kirjutatud nii, et selgelt on seal äratuntavalt Krossi, Ellen Niidu ja Ain KAalepi looming. Kriitik Mart Mäger, kes julgeb midagi öelda. 68ndal eksistentsialismi poleemika: ilmne see, et avalikku vaba dialoogi võimalust pole, kui on, siis piiratud viisil. Selgelt näha, et käib üleüldine noore kirjanduse tümitamine, vastulauseid tuleb vähe või on laveerivad. Kõige kuriossem on võtmeküsimus vabavärsi kohta: kas NL Eesti luuletaja tohib vabavärsis kirjutada. Kui poleemikal positiivne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
