10.2008 6. [http://www.goldref.ru/biography/Samojlov_D.S./1] 12.12.2008 7. [http://www.jjew.ru/index.php?cnt=8004] 26.11.2008 8. [http://www.krugosvet.ru/articles/69/1006901/1006901a1.htm] 11.12.2008 9. [http://www.litera.ru/stixiya/articles/38.html] 10.01.2009 10. [http://www.litrossia.ru/article.php?article=376] 12.12.2008 11. [http://www.msn.kg/ru/news/23327/] 13.01.2009 12. [http://www.peoples.ru/art/literature/poetry/contemporary/samoilov/index.html] 19.01.2009 13. Kross, J., Põhjatud silmapilgud. Tallinn: Eesti Raamat, 1990 14. , .-.1992,1 15. , ., 16. , .- .1995, 2 17. , ., .- . 1990, 25 18. , ., 19. , . ( . ). . . , 30 2009 20. , ., . : , 1990 21. , ., . -: VIMO, 1993, , . 22 22. , ., . : , 1990 23. , ., 1. : , 2002 24. , ., 2. : , 2002 25. , ., . : , 1981 26. : , 5, , 1988 27. , ., . .- . 2001,14 28. Üliõpilaste kirjalike tööde juhend
Praegu on tulemas kohalikud valimised ning vaieldakse väga palju selle üle, et keda peaks valima ja keda mitte. Erakonnad ise proovivad oma reklaamide, ürituste ja propagandaga meie arvamusi küll muuta, kuid alati see ei õnnestu. Tallinnas on Keskerakond siiski suutnud oma reklaamimisega ning kartulite jagamisega enda poole võita palju venelasi, kuid on väga palju inimesi, kes arvavad, et oleks aeg võimuvahetuseks. Üheks selliseks on näiteks Savisaare konkurent Eerik-Niiles Kross, kes avaldab oma arvamust väga julgelt ning arvatavasti võidab sellega enda poole palju uusi hääletajaid. Rahumeelseid arvamuste kokkupõrkeid tuleb ette kõikjal, need lahendatakse kas tülide või lihtsalt aruteludega. Näiteks riigikogus uusi seadusi luues, ei pruugi kõik alati ühte meelt olla, kuid igaühel on võimalus oma arvamust avaldada ning pika arutamise peale leitakse tavaliselt kompromiss, mis sobib osaliselt kõigile. Loomulikult ei saa kõik alati olla 100 % nõus.
Ellips on kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks. Nt Kes ees, see mees. Lausekatkestus lause jäetakse tundeseisundi tõttu lõpetamata. Nt. Arvad? Kas ma ikka tõesti ... Kiillause ehk parentees lause tervikusse kiilutud seletus, märkus, täpsustus, jääb lauses ühildumata. Nt. Olen arvanud, et eriti pikem ajalooline teos peaks (muidugi ikka siis, kui mina selle autoriks olen!) olema põhiliselt realistlik. J. Kross Rinnastuslik lühiühendus tseugma öeldisega ühendatakse ühte lausesse sisult sobimatud ja vastuolulised alused või sihitised. Nt. Päike ja õpilased tulid välja. Hakklause ehk anakoluut seostumata, katkendlike mõttejätkude ühendus ühes lauses. Nt. Ma ei ole muidugi kindel ... aga ikkagi ... milleks just mina ... eksitus ehk ... absurdne olukord. Sidesõnastuselt hälbiv Sidesõnakus lauseosi ühendavate sidesõnade tajutav paljus. Nt. ... rääkimata
"Jäine raamat", vestekogu "Muhu monoloogid", näidendi "Polkovniku lesk" jpm teoseid, mille ideoloogiline suunitlus oli juba hoopis teistsugune. Riikliku poliitilise piiratuse ning raamatute odavuse ja suurte tiraazide tõttu muutus kirjandus rahva seas tavatult populaarseks, apoliitilisest kultuurist sai varjatud vastupanuvorm. Tuntud kirjanike sekka nagu Aadu Hint, Mart Raud ja Debora Vaarandi astusid ka nooremad, näiteks Ain Kaalep, Arvi Siig, Ellen Niit ning Jaan Kross. J. Smuul ,,Poeem Stalinist'' Sel aastal on kevad veel mihklikuul. Meri valgesse vahtu end ehtis. Külmas ahnuses väinadelt tuhisev tuul puudelt lendu viis kollaseid lehti. Neljakümnendal kevad on mihklikuus. Mida loeb siin kalendrite teadus, kui Eestisse jõudnud on õige ja suur rahvaid vabastav stalinlik seadus! Sellel sügisel üks minu sõpradest sai uue võimu käest kaksteist hektaari. Nii. Noorus on noorus. Ta haare on lai: poiss kohe läks kalliga paari.
sündis. Oma vanematele Antonio Jose'le ja Maria Manuelale oli Nelly Furtado kolmandaks lapseks. Juba väikse lapsena meeldis Nelly Furtadole muusika, nimelt ta alustas neljaselt klaverikursusi ning laulmist. Juba seitsemeselt oskas ta oma laule ise ukulelel saata ning ta võttis osa ka kiriku juures toimuvatest portugali rahvatantsutundidest. Esimesi ameerika popartiste, kelle lugusid Nelly on kuulanud, on tal meeles Kris Kross ning Billi Joel. Kuid juba 17-aastasena hakkas talle üha enam meeldima rock. Samal aastal hakkas ta ise lugusid kirjutama ning kolis Torontosse oma vanema õe juurde. Just Torontos ongi kirjutatud lood tema esimese albumi "Whoa, Nelly!" jaoks. Samalt albumilt on pärit ka Grammy-vääriline singel "I'm Like A Bird". Samalt albumilt on veel välja antud kaks edukat singlit: "Turn Off The Light" ja "...On The Radio". Viimaseks singliks samalt albumilt oli "Hey, man!", mis ilmus 24. juunil 2002
läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse) Kross- kutseline kirjanik (al 1954), rohkete autasude omanik, mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat, valdab ja tõlgib saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ning inglise keelest, Tartu Ülikooli audoktor (al 1989) Tõi nõukogude eesti luulesse tagasi vabavärsi, prosaist 1970ndatest aastatest, enamasti ajalooline proosa, Kross on kirjutanud ajaloolise näidendi, mitmeid novellikogusid ja esseid. 2. Seleta, mida tähendab pluralism, milles see väljendub 1990. aastate kontekstis? Pluralism- mõtteviiside, väärtushinnangute ja valikute paljusus. Kunsti vallas on pea samatähenduslikuks postmodernism 3. Iseloomusta TNT (Tallinna Noored Tegijad) ja NAKi (Noorte Autorite Koondis) tegevust. Argumenteeri, mille poolest erinevad nad "Noor-Eestist", "Siurust", "Arbujatest"?
Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973)
2006 Palestiina mässulised ründasid maailmakongress Kaljo Kiisk 140. Aastaseks 0 EL-i peahoonet Gazas 2006 Suri viimane Vabadussõja 2010 müüduim raamat ,,Söö, palveta, armasta" 2007 lahkus kirjanik Jaan Kross 2008 Arvo Pärt pälvis maineka 2010 Eesti Teatri Festival 2011 Tele2 Rahvusooper 1 veteran Ants Ilus 2007 Pronksiöö
1932-37 ilmus "Eesti Entsüklopeedia", 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Riikliku kultuuripoliitika ja kultuurkapitali toel muutus kunst professionaalseks. 1922 asutati Kirjanike Liit, 1923 alustas ilmumist ajakiri "Looming". Tegutsesid kirjanduslikud rühmitused "Siuru", "Tarapita" ja "Arbujad". Kõrge kunstiväärtusega proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare jt. Vastupanu ja kompromissi paineid on oma teostes ilmekalt kujutanud Jaan Kross. Nõukogude ajastu eesti kirjandusele sai üldiselt iseloomulikuks n-ö ridade vahele kirjutamine ning kassi-hiire mäng ideoloogilist järelevalvet tegeva Glavlitiga.
Ta ei julge isegi mõelda selle peale, et Timo mõtted võiksid isegi õiged olla. Väga vaevaliselt ja aegamööda suudab ta seda lõpuks endale tunnistada. Saab ju Timo ,,keisritruu" poeg tema ülestähendused ja Timo kirjagi lõpuks endale. Kulgeb Jakobi elu mõistlikult ja tasaselt, tahaks teda raputada, üles äratada, elu sisse puhuda. Tema kõrval on ju von Bock, lummav, täiesti ettearvamatu, kummaline ja nii erinev. Tõeline Ristisõdija suure algustähega. Kross raputab meid virgeks. Paneb mõtlema. Mis teeb inimesest hullu? Kus läheb piir terve ja haige inimese vahel? Kas see, kes tahab tõde, on hull ja haige? Selles peab ilmselt igaüks ise selgusele jõudma.
Famuli tuorum, Solve polluti, Labii reatum, Sancte Joannes! 12. saj. - kandilised noodipead http://www.youtube.com/watch?v=ISs6BaJP4JE&feature=related 13. Sajand loobuti neumadest Helivältuste jagamine (Kölni Franco) 14.Sajand võeti kasutusele 2-osaline taktimõõt (P.de Vitry) esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik SOOVITUS LUGEMISEKS Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia Aron Gurevit. Keskaja inimese maailmapilt Jaan Kross. Kolme katku vahel Umberto Eco. Roosi nimi Ann Kramer. Akvitaania Eleonore lisavaatamist KESKAEG TAANIS http://www.youtube.com/watch?v=SrzN_7KOXgw KESKAEG FILMIKUNSTIS ,,First knight" http://www.youtube.com/watch?v=zO1_r6slUlk ,,Braveheart" http://www.youtube.com/watch? v=vBXBtORI7pE&feature=related Viimne reliikvia http://www.youtube.com/watch? v=fMH2H6aKPWk ,,The name of the rose" http://www.youtube.com/watch?v=sc- _hkLBVnc&feature=related
,,Sõda Kärbestega" (,,Wikmani Poisid" Jaan Kross) Algas uus kooliaasta, juba teist nädalat kooli direktor olnud härra Ambel vallandati ja haridusministeeriumis osakonnajuhatajana töötav Peeter Puhm saadeti Wikmani Gümnaasiumi uueks direktoriks. Ta andis poistele ka kodanikuõpetuse tunde. Ühel päeval, kodanikuõpetuse tunnis, lendas klassiaknast, direktori ette kateedrilauale päikeselaigule kärbes. Teda nähes, katsus direktor ta maha lüüa, kuid ebaõnnestunult, kärbes pääses minema. Järgmise kodanikuõpetuse tunni eelneval päeval, aga püüdsid poisid tühja tikutoosi kärbseid täis. Sellest innustust saades ja ka teisi sütitades leiti tühjad purgid, tühjendati tikutoos kärbestest purki tühjaks ja mindi toosiga, milles on veidi magneesiumit uute kärbeste jahile. Nii oligi järgmisel hommikul kärbestest sumisevad purgid vähemalt 20-s abiturientlikus portfellis. Teisipäeval kodanikuõpetu...
suhetest üleüldse. Timotheus von Bock oli eestimeelne mees, kes tahtis tsaaririigis juurutada demokraatiat. Bock nägi, et erinevad rahvused on eestlasi ja Eestimaad pidevalt ekspluateerinud ning et see tuleb lõpetada. Nõukogude okupatsiooni tingimustes sümboliseeris Timotheus von Bocki idee terve eesti rahva vabaduse soovi. Bock oli selle idee elluviija, kes astus oma eesmärgi nimel ka võitlusse. Tundub, et Kross püüab leida inimesi, kes samuti hakkaks eestimeelsust propageerima avalikumalt, või vähemalt lasta mitte unustada meil meie ajalugu. ,,Keisri hull" on kui meeldetuletaja ja Timotheus von Bock oma järjepidevuse ja kindlameelsusega vabaduse idee kandja.
Suurim õnn armastus. Ja millega võiksin end siin surma ja armastuse vastu kindlustada? Selle kahe häda vastu on olemas ainus abinõu /.../ Abielu. Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks aga kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa. Lapsi kasvatades kasvame kõigepealt ise. Võta sandi taskust kross ja sa lähed vanglasse, aga organiseeri terved röövrühmad ja rüüsta kogu maa paljaks ning kõik näevad sinus, kui mitte just inimsoo heategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe inimese, sul võetakse pea otsast, aga tapa tuhat, saad ausamba, tapa miljon ja kõik usuvad. et sinu peaks valima presidendiks, kuningaks või keisriks ning kuulutama surematuks.
1. Eesti kirjanduse jaotumine Kodu-Eesti ja Välis-Eesti kirjanduseks. Millal: 1940.aastate alguses miks selline jaotumine tekkis: põgeneti sõja ning massiküüditamiste pärast välismaale millised kirjanikud millisesse gruppi kuulusid: pagulaskirjanikud, kes olid juba Eesti Vabariigis tuntud: G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit pagulaskirjanikud, kes ära minnes olid u 20.aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro pagulaskirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pa...
1967 Eesti Õpilaste Töömalev (Eesti Õpilasmalev) 2001 ,,Kohvikumuusikat" läbivad 2 suuremat tsüklit 1969 esilinastuvad ,,Tallinnfilmis" Kruusemendi ,,Kevade" ja Kromanovi ,,Viimne reliikvia" Alustas tipphelilooja Pärt Estraadilauljad- Sallo, Loop, Tennosaar, Lääts. Hipiliikumise kümnend. Hipi- lillelaps- lihtsuse ja armastuse poolt ning vägivalla vastu. Alliksaar, Rummo, Runnel, Kross, Traat. Keskel süvenes stagnatsioon (seisak). Kultruurielus ilmnes palju KULTUURIELU 1970ndatel lahendamata probleeme (rahvaküsimus). 1980 Moskva OM purjeregatt Tlns. -> ehitati mitmeid hooneid: Algas optimistlikult
Lugemiskontroll Jaan Kross "Wikmani poisid" 1)Romaani kohta on väidetud: romaan räägib koolist, kus meest mõõdab see, mida ta suudab. Analüüsi. Romaan räägib koolist, kus poistel oli palju tegemist. Seal hakkama saamiseks pidi olema võimekas nii enda kaitsmises kui ka õppimises. Kui sa polnud just parim õpilane, aga suuutsid siiski läbi lüüa oma muude võimetega, siis olid sa siiski arvestatav. Tark inimene ei saagi oskata kõike, aga tuleb osata olla tark ja lüüa elus läbi ka nendel aladel, mida sa täpselt ei tea. Kavalusega on võimalik välja tulla ka raskematest olukordadest. Nii oli see ka Wikmani koolis. 2)Võrdle Jaak Sirkelit ja Richard Laasikut. Sirkel oli sile poiss, diplomaat ja poeet, kes püüdis juukseid kammida seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda laiali. Ta oli priimus ja hea koolivõimudega suhtleja. Sirkel oli heast perest. Ta oli hooliv ja armastav. Ta oli Virve vastu väga hea ja tegi kõik, et tüdrukule meeldida...
Jaan Krossi romaanid. (luuletaja ja tõlkija, prosaist, palju tõlgitud välismaal. Asus esimesena Eestis tutvustama Karl Ristikivi ajaloolisi teoseid). Kirjanik on oma proosateosed kirjutanud valdavalt Eesti ajaloo ainetel. Olevat huvitav elada sisse möödunud aegade tegelikkusesse, avastada sarnasusi mineviku ja oleviku sündmustes ja inimeste tegutsemise põhimõtetes. Kirjanik töötab iga teose eel läbi ajaloouurimusi, arhiiviürikuid, kirjavahetusi. Kross on probleemikirjanik, teda huvitab eeskätt inimese käitumine ja siseheitlused ajaloo poolt määratud olukorras. Tema tõstatatud probleemid on tegelikult ajatud, üldinimlikud, olenemata sajandist. Olulisim on rahvuslikkus. Tema tegelased on tavaliselt reaalsed isikud Eesti aja- ja kultuuriloost, K.J.Peterson, O.W.Masing, J.Köler...võimekad, teotahtelised karakterid, ei ole oma ajaga rahul. Eralduvad oma kihist, rahvusest, keskkonnast. Tähtis on isiklik vabadus, piiride murdmine
Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu" "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) "Mingem üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment) Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste (pühendatud Alo Mattiiseni emale) Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud muusika neljale filmile: Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" Film "Semm" Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B
autoritena on kõige viimasel ajal saanud Eestis tuntuks Eeva Joenpelto, Paavo Rintala, Helvi Hämäläinen, Antti Tuuri, Hannu Salama, Eino Säisä, Erno ja Arto Paasilinna, Olli Jalonen, Danil Katz, Leena Krohn, Annika Idström, Juhani Salokannel, Matti Yrjänä Joensuu ja veel mitmed. Soomes kujunesid eesti kirjanduse väljaandmisel eriti märkimisväärseks 1980ndad aastad, mil vastastikune vahendamine tasakaalustus. Eesti proosakirjanikest on soome lugejate vaieldamatuks lemmikuks Jaan Kross, kelle loomingust on soomendatud peaaegu kõik ta peateosed. Aga väga tuntuks on saanud ka Viivi Luik, Lennart Meri, Mati Unt ja Jaan Kaplinski, Mats Traat, Raimond Kaugver, Juhan Peegel, Arvo Valton, Enn Vetemaa, Ülo Tuulik, Emil Tode.
• Südameinfarkt, • Allergia. 112- ABIKUTSE • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist tuleb kohe helistada 112 hädaabi numbril. KASUTATUD KIRJANDUS • Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Erakorraline esmaabi. Kiired juhendid esmaabivõteteks. Tallinn: Sinisukk. • Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Esmaabi käsiraamat. Esmaabivõtted igaühele tööl, kodus, puhkehetkel. Talinn: Sinisukk. • Pukk, K., Lehtmets, A., Ringo, H., Kross, E., Javed, P. (2010). Elupäästev esmaabi vigastuste korral. Eesti Haigekassa. • Grünthal-Drell, M. (2013). Esmaabi. Tallinna Pedagoogiline Seminar. • Porval, H. Männik, R. 2015. Traumahaige käsitlus haiglaeelsel etapil. Regionaalhaigla Kiirabi koolituskeskus • Pildid- google
suhetest üleüldse. Timotheus von Bock oli eestimeelne mees, kes tahtis tsaaririigis juurutada demokraatiat. Bock nägi, et erinevad rahvused on eestlasi ja Eestimaad pidevalt ekspluateerinud ning et see tuleb lõpetada. Nõukogude okupatsiooni tingimustes sümboliseeris Timotheus von Bocki idee terve eesti rahva vabaduse soovi. Bock oli selle idee elluviija, kes astus oma eesmärgi nimel ka võitlusse. Tundub, et Kross püüab leida inimesi, kes samuti hakkaks eestimeelsust propageerima avalikumalt, või vähemalt lasta mitte unustada meil meie ajalugu. ,,Keisri hull" on kui meeldetuletaja ja Timotheus von Bock oma järjepidevuse ja kindlameelsusega vabaduse idee kandja.
surmatunnini armas. Ellen Niit Oma koht on kirjanduses ka reisikirjadel. Vanasti, kui reisimisvõimalused ei olnud sellisel tasemel nagu praegu, kirjutasid need inimesed, kes reisidel käisid, detailseid reisikirjeldusi, et ka teised saaksid aimu muude maade eluolust ja kultuurist. Eesti kirjanikest on reisikirju kirjutanud näiteks F. Tuglas (,,Teekond Hispaania"), E. Niit ja J. Kross (,,Muld ja marmor"), J. Smuul (,,Atlandi ookean", ,,Jaapani meri, detsember"). Kirjandus on läbi aegade kandnud armastuse aususe ja truuduse sõnumit. Kuid siit ei puudu ka hoiatussõnumid inimeste alatusest, kurjusest, silmakirjalikkusest, näiteks Claude Frollo tegelaskuju V. Hugo romaanist ,,Jumalaema kirik Pariisis" või teise näitena isa Goriot` tütarde suhtumine oma isasse. Inimene õppis kirjutama selleks, et anda edasi sõnumeid, mis jääksid püsima
kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar 4. Iseloomusta kassetipõlvkonda. Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin. Alustas reeglina traditsioonilise luulega, mõni aeg hiljem hakkasid loomingulaadid eri suundadesse harunema. Luulekassetid ilmusid 1962-68 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. 5. Iseloomusta närvitrüklasi. Luuletajad nimetasid end närvitrüki põlvkonnaks luulevihiku ,,Närvitrükk" järgi. Tegemist oli
Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi all. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio" jm). 1970. aastatel sai Eesti olulisimaks kirjanikuks Jaan Kross, kes kirjutas peamiselt ajaloolisi romaane. Tema selleaja romaanid: ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) ,,Keisri hull" (1978) 4 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Omakirjastuslik_tegevus_Eestis 2. http://www.scribd.com/doc/44685324/ENSV-kultuur 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kultuur 4. http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=2629&layer=146&lang=est#2629 5. http://www
Thecurriculumvitae STEFANI KASK Personal DualEstonian-Russiannationality, born Tallinn, 27 april 1980. Careergoals Looking forchallenging, intellectuallystimulatingdevelopmentworkinmediajournalism. Wouldtomoveintoteammanagement. Skills IT Office 2010 and Windows XP, Excel, Internet, Powerpoint. Effectivemultitasker good at prioritizingtasks and working on several at once. Experience 2000-now Press Office searchscientist. Nixon Inc, UK. Professional development July 2005FutureexecutivesdevelopmentcourseorganizedbyNixon. January 2003Two-weekcourseinouterculturaltraining at LancasterAssociates, UK. Qualifications 1999-2000Master'sdegreeinJournalism, New York, USA. 1996-1999Bachelor'sdegreein Media Studies, New York University, USA. Languages NativeRussianspeaker, fluent Estonian and English. Interests Asiancooking, designing, volleyball, swimming, kross-countryskiing Jobenquiry DearSir/Madam, I amwritingtoenquire a job at yourcompany. I ...
Lüürika – kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab kujundlikkus ja autori tunnete väljendamine Näit. Peamised vormitunnetused on riim, värss ja stroof. Metafoor – piltlik väljend Näit. Lase jalga Miljöö – teose aeg-ruum Miniatuur – lühike, täpse sisuga proosa-väikevorm, mida iseloomustab lüüriline meeleolu Näit. Lydia Koidula ,,Talvine meeleolu“ ja A.H.Tammsaare „Poiss ja liblik“ Monoloog – ühekõne Näit. Juhan Smuul „Muhu monoloogides“ ja Jaan Kross „Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ Muinasjutt – üks rahvaluule põhiliike, mis pajatab väljamõeldud sündmustest Näit. Araablaste „Tuhat üks ööd“ ja Arvo Vallikivi ,, Ajaprintsess“ Muistend – välja mõeldud lugu, mis taotleb tõepära. On seotud, kas kohaga, ajaga, esemega, uskumusega või isikuga. Näit. F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd“ ja ,,Koit ja Hämarik“ Mõistatus – mingist asjast, nähtusest antud jutt, mille põhjal peab ära arvama, millest jutt käib Näit
Hispaania kodusüda, Teine maailmasõda, II maailmasõda Esimene maailasõda, Kuues volvosõda, Valge Daami päevad, Valgete Ööde ralli stiiz,pretensioon,profaanne,professionaalne,progressiivne,propaganda,prozektor,psühholoogia,psüühiline, religioosne,renessanss,renessanslik,reportaaz,ressurss,r Viie Veski kross, Soome saun, Hiina kapsas, Baski barett, Rooma hoor/saun. Rootsi laud essursi,rezissöör,revans,revolutsioon,rutiinne,röntgen,sekretär,staaz,standardne,stiihiline,sufiks,suveräänne,sabloonne,Santaaz,Sarz,Saslõkk,sedööver,seflus,zoo
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Kati Küngas, Kaija Lukman Referaatide koostamise ja vormistamise juhend Juhend Tallinn 2013 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Õppeotstarbelised teadustekstid .............................................................................................. 4 1.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 1.2 Teadusartikkel ................................................................................................................... 5 1.3 Uurimus ................
armastaja kogumikust võib leida mõne pärli. Väga targa inimese luuletusi ja mõtterida on vahel väga raske mõista. Seega eelistan ise lihtsamat luulet. Ise vilelen vabavärssi ning räägin eale sobivalt armastusest. On ka tavalisi luuletusi, kuid nende sisuni kipun üksi vaid ise jõudma. Meie kuulsamate luuletajate nimekiri on pikk. Leelo Tungal, Artur Alliksaar, Doris Kareva, Hando Runnel, Marie Under, Betti Alver, Juhan Liiv, Lydia Koidula, Juhan Viiding, Jaan Kross, Jaan Tätte jne. Igal ühel neil on neil omane luule käekiri ja neilt igalt ühelt on meil õppida. I
Kersti Merilaas Eesti luuletaja. Sündis Narvas, elas lapsepõlves Peterburis, hiljem Tartus. Kersti Merilaas on sündinud 7. detsembril 1913 Narvas. Sündis nimega Eugenia Moorberg, vahetas oma kodanikunime aastast 1936 Kersti Sang-iks. Ta oli luuletaja, laste- ja näitekirjanik ning tõlkija. 1917. aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike- Maarja ümbruses. 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis, seejärel aasta Väike-Maarja gümnaasiumis ning kolm ja pool aastat Rakvere erakommerts-gümnaasiumis, kust pahempoolsest õpilasringist osavõtu pärast 1932 a. välja heideti. Keskkooli lõpetas samal aastal Tapal. Tegi juhutöid Tallinnas, Haapsalus ja mujal. 1935-1936 oli ametnik Rakveres Viru maavalit...
Näiteks uurimused, teaduslikud artiklid ja esseed. Eestlane sõjas ja võõrvõimude all Aastal 1940 lavastas Nõukogude Liit okupeeritud Eestis riigipöörde. Aasta hiljem toimus juuni massiküüditamine. 1044. aastal pages kolmandik eesti kirjanikkonda kodumaalt. Aastal 1949 toimus märtsi massiküüditamine. 1956. aastal algas Nõukogude ,,sulaaeg´´. Aastast 1962 algas nn kassetipõlvkonna tulek. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Jaan Kross (1920), Betti Alver (1906-1989), Juhan Smuul (1922-1971), Mati Unt (1944) ja Paul-Eerik Rummo (1942). Eestlane laulab ennast taa vabaks 1986. aastal hakkas ilmuma ajakiri Vikerkaar. Aasta 1987 oli uue ärkamisaja algus. 1988 aastal loodi rahvarinne ning samal aastal toimus ka laulev revolutsioon. Aastal 1989 koostati Balti kett. 1990. aastal toimus Eesti Kongressi valimine ning aasta hiljem taastati iseseisev Eesti Vabariik.
· Soojendus Reede · Sisse-väljajooksud 6x200m, 4x40m · Soojendus · Jõuharjutused · Sisse-väljajooksud 3x200m, · Venitusharjutused · Teatejooksud · Venitusharjutused · Lõdvestus Laupäev puhkus Pühapäev kerge kross ca 30 min I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine. 18.märts kuni 3.aprill treeninglaager Portugalis Treeningvahendid: Jooks: · Aeroobne jooks mererannas või metsas · Jooks tõusude ja langustega metsaradadel (lõikude pikkused 120 ja 260m) · Erinevad stardiharjutused metsaradade tõusudel ja langustel Lihas-ja jõuvastupidavuse harjutamine: · Ringtreening värskes õhus ·
NOVELLE Edgar Allan Poe 19. jaanuar 1809, Boston - 7. oktoober 1849, Baltimore Novelle: Ligeia Usheri maja hukk William Wilson Ligeia Minavormis jutustus elust, kahest abikaasast, kellest esimene, Ligeia, oli südamele armsaim teine, Rowenna, vaid vari mehe silmis Ligeia iseloomustus: "väga vana päritolu", "sõber ja kihlatu", mees oli unustanud ta perekonnanime, nägu kaunis kui "oopiumunelm", suured tumedad"gasellisilmad", brünett, sale, elevandiluu nahk Elu ajal mees ei osanud Li armastust hinnata, aga kui haigus tolle endaga hauda kaasa hakkas viima, siis abikaasa mõistis, kui väga oli naine teda armastanud Mees abiellus peale leina taas, kuid uus naine oli blond ja sinisilmne, nõrgema iseloomuga kui Ligeia oli olnud. Rowenna ei armasta meest, too on samuti jahe nende abielu lõpphetked mööduvad samas kambris, kus ka pulmaöö. R...
Liivimaa kroonikad 13 kuni 17 sajandil 13 saj. 1 . Läti Hendriku Liivimaa Kroonika. Kirja pandud 1224 27 ladina keeles. Kirjutatud ristisõdijate vaatepunktist. Tähtsus: · ainus sedavõrd põhjalik kirjalik mälestusmärk, mis käsitleb perioodi, mida tuntakse eestlaste muistse vabadusvõitlusena. · Ka keeleajalooline väärtus: kohanimede järgi on võimalik näha keele arengut ja muutumist. Ilukirjanduslik funktsioon: õhtusöömaaegadel ettelugemine. · Pannud aluse mitmetele edasistele kirjanduslainetele.. mõjutused tänapäevani. Räägib Saksa ordu asutamisest. Kõige olulisem eestlaste jaoks on piiskop Albert, kelle juhtimisel viiakse läbi ristisõda. Paavst kuulutab ristisõja välja. Läti Hendrik teeb kogu sõjakäigu kaasa (1208- 27) Kroonika kujutab ühelt poolt eestlaste muistset pag...
Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini "Deemonis" Mitmete eesti heliloojate looming on laiemalt tuntuks saanud just tänu Georg Otsale. Tema loomingutee üheks tippsaavutuseks oli Imre Kalmani opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel Lenfilmi stuudios valminud film "Mister X". Sellest alates hakkas tema hääl kõlama raadios ja televisioonis üle kogu Venemaa, ka tema plaadid osteti poest kiiresti ära. Eesti kinoajalukku kirjutas Georg Ots ennast filmiga“Kolme Katku vahel“ (Jaan Kross samanimelise romaani ainetel), mängides selles Tallinna kroonikut ja pastorit Balthasar Russowit. Ta oli suurepärane eesti laulude interpreteerija, aga ta esitas unustamatult ka Franz Schuberti, Modest Mussorgski, Pjotr Tšaikovski ja paljude teiste heliloojate loomingut. Noil aegadel oli Nõukogude artistide reisimine välismaale praktiliselt võimatu, seetõttu jäi tema tuntus laias maailmas piiratuks. Siiski, lisaks Nõukogude Liidule õnnestus Georg
Kuidas poliitika mind igapäevastes tegevustes saadab Poliitika on meie lõppematu otsing igapäevaprobleemide lahendamiseks. Poliitika puudutab iga päev iga inimese elu otseselt või kaudselt. See kujundab ja struktureerib ühiskonda ja määrab sotsiaalsete gruppide vahelistest suhetes kehtivad reeglid. Inimesed peegeldavad oma käitumise, mentaliteedi ja tegudega oma ühiskonna konditsiooni. Keskmine eestlane, kes on ühe poliitiku jutu järgi vaene, endasse tõmbunud ja nõutu kuuldes pidevaid kinnitusi Eesti majandusreformide edust, tõuseb hommikul, paneb kohvi jooksma ja naaseb oma igapäevaste tegevuste juurde. Keskmine eestlane ei mõtle tavaliselt poliitikast, vaid hoopis tööst, eraelust, reisidest ning sõpradest. Poliitika on keskmise eestlase jaoks igav ning mitte midagi ütlev jama, sest hariliku maarahva esindaja arust see ei mõjuta tema igapäevast elu. Ka mina olen keskmine eestlane, kes ei joo küll kohvi ja ei tea Eesti majandusreformid...
.." ·Hando Runnel ,,Maa tuleb täita lastega..." ·Artur Alliksaar ,,Aeg" Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1985 · Autobiograafiline romaan · Ajastu: 1950. aasta sügis 1951. aasta kevad lapse silmade läbi · Ajastutruu pilt · Väga hea keel ja stiil · Katkendi analüüs (lk 12 13) 1970ndad · 70ndate teisel poolel venestamine · Karl Vaino EKP Keskkomitee esimene sekretär · Kirjanduses kesksel kohal proosa: Mati Unt, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Mats Traat, Jaan Kross jt · Luules: Juhan Viiding, Doris Kareva jt Mati Unt (1944 2005) · ,,Hüvasti, kollane kass!" 1963 · ,,Võlg" 1964 · ,,Elu võimalikkusest kosmoses" 1967 · ,,Sügisball" 1979 (Vt lühikonspekti) · ,,Doonori meelespea" 1990 · Näidendid · Filmistsenaariumid · Esseistika Mati Unt ,,Sügisball" Tegevus Mustamäel 70ndatel Tegelased: · Restoranisveitser Theo; kirjutab raamatut ,,Mees ja naine" · Luuletaja Eero · August Kask, juuksur · Maurer, arhitekt · Laura, telefonist
annavad märku, et Eesti ratsasport on kanda kinnitamas suures ratsamaailmas. (Ratsaspordi ajalugu – takistussõit.[www] http://ratsaspordikool.ee/oppeained2/ratsaspordi-ajalugu- takistussoit/) Kokkuvõte Käesolevas referaadis on antud ülevaade ratsaspordi olemusest ja selle ajaloost Eestis. Ratsasport on hea viis testida ratsaniku ja hobuse koostöövõimekust. Töös on iseloomustatud ka populaarsemaid ratsaspordialasid, milleks on takistussõit, koolisõit, kolmevõistlus, kross ja rännak. 9 Töö andi uusi teadmisi ratsutamise ajaloo ja ratsutamise kui spordiala kohta. Referaadi koostamine andis juurde ka oskusi referaadi tegemiseks tulevikus. Kasuks tuli ka kirjalike allikate otsimine ja õppisin vormistama antud tööd. Kasutatud allikad Kirjalikud allikad: Kollom, Raigo; Nõmm, Evald; Rätsep, Helle. Ratsutamine: minevikust tänapäevani. Tallinn: Eesti Raamat Julie Whitaker; Ian Whitaker
J.Viiding 7.2 Stagnaaegne proosa ja draama Maailmas on vähe rahvaid, kes nii pikka aega on olnud paiksed, ühele asu/alale truud. Lennart Meri 1970ndaid peetakse proosa/keskseks ajaks. Jõuliselt realistliku ajaloolise proosa esiletõusu esindajateks on Jaan Kross ja Mats Traat. Tegemist on ajalooproosa kolmanda lainega eesti kirjandusloos. Esile tõstetakse rahvusliku identiteedi ja mälu küsimused: mida tähendab eestlaseks olemine, mis on eestluse sisu, kuidas eestlased kujunesid rahvuseks ja mille varal on püsitud läbi raskete aegade. Tegelased asetatakse keerulistesse olukordadesse, milles ilmnevad rahvusliku karakteri niisugused tahud nagu visadus, jonnakus, kavalus, praktilisus jt. Raamatukangelased rändavad
Ristikivi võttis I vaatluse alla romaanides Euroopa ajaloo Keskaja triloogia o I osa-inimestel suured ideed o II osa- idee seatakse kahtluse alla(teostamatu) o III osa-selles osas pööratakse I osa pahupidi, paroodia o Sama juhtub ka teoses ,,Tõde ja õigus" JAAN KROSS · 1920-2007 · enim tuntud Eesti autor maailmas · väga palju tõlgitud · on esitatud ka Nobeli kirjanduspreemiale · oleks pidanud saama preemia aga tema elutee lõppes ennem otsa · teised kaks, kes ka preemiale kandideerisid olid Marie Under ja Jaan Kaplinski · Kross sündinud Tallinnas · isa oli masinatehases insener · Kross on kirjutanud ka oma Vikmani koolist ehk Westholmi gümnaasiumist · sai hea hariduse
3. Võimu ja vabaduse probleem J. Krossi romaanis "Keisri hull"Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval vabadust. Võim pani enamuse reegleid paika ja teisiti mõtelda ei tohtinud. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaari põlu alla. Valitsevale võimule ei meeldinud endise alama vaated, kuigi riigivalitseja oli nõudnud, et mees talle alati tõtt räägiks. Venemaa tsaaririik ei olnud demokraatlik ja sellises ühiskonnas tekivadki probleemid valitseja ja teisiti mõtlejate vahel. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada.Selleski romaanis ei jäta autor eestlasi sündmustest eemale. Peategelase naine ja tema sugulased oli eestlased. Teised tolle ajastu kõrgklassi inimesed suhtusid taunivalt madalast klassist tõusikutesse. Timotheus aga oskas eestlasi hinnata. Tema vaadetega ei ol...
aastate alguses ja hakkas kümnendi lõpus ka mõjutama kirjandust. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline, "Loomingu Raamatukogu" ja "Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse, peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad "Looming" ning "Keel ja kirjandus" ja ajaleht "Sirp ja vasar". Luule Sulaaeg 50., 60. aastate vahetusel jõudsid luulesse autorid, kelle tulek oli olude tõttu 5-15 aastat hilinenud. Jaan Kross luuletajana Tema luulelooming kätkeb eneses sotsiaalset aktiivset vabavärssi ja satiiri, ta on ühiskondliku mõttelaadiga kirjanik. Tema luulekogu kannab pealkirja "Söerikastaja" (1958). Uno Laht Oli üks esimesi pürokraatia kritiseerijaid. Tema tekstid paistavd silma julge ütlemise ja huumoriga, kuid samas ikkagi ka nõukogulikkusega. Ellen Niit Äratas juba väga noorelt tähelepanu luuletusega "Õnn". Luuletajana sai ta tuntuks 57
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Juhendaja:Anne Rand ,,Wikmani poisid" Usuõpetuse tunni algul koguvad poisid magneesiumi ja panevad selle prügikasti ja õpetaja paneb Jussi prügikasti kõrvale seisma, kuna ta ajas juttu. Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja
HUMMULI PÕHIKOOL Referaadi koostamise juhend Referaat Põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l. Annab lühidalt edasi alusteksti(de) sisu. Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaati ei lisata enamasti oma arvamust. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaat ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus). Referaadi koostamise põhietapid teema valik allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine Referaadi ülesehitus tiitelleht sisukord sissejuhatus põhiosa kokkuvõte kasutatud kirjandus lisad Tiitelleht ...
1940. aasta Nõukogude anneksioon katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja hariduse ideoloogilisele kontrollile - nõuti sotsialistlikku realismi. Samal ajal arenes märkimisväärne eesti kultuuri haru eksiilis – Rootsis, Kanadas jm andsid eesti kirjastused välja pagulaskirjanike teoseid, levis eesti seltsielu. Ka Eestis jätkus kultuuriinimeste vaimne vastupanu nõukogude võimu survele. Vastupanu ja kompromissi paineid on oma teostes ilmekalt kujutanud Jaan Kross. Kirjandust pidi lugema niiöelda ridade vahelt, käis kassi-hiire mäng ideoloogilist järelevalvet tegeva Glavlitiga. 1960. aastate "sula", lõppes stalinism, mis (MEIE ENDA MÄRGE; EI LOE: Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal NLKP XX kongressil paljastati) võimaldas mõnevõrra suuremat vabadust. (pildid) Luules kerkis esile nn kassetipõlvkond (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik jt). 1970
1956- 1961 töötas E. Niit Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina ning aastatel 1961-1963 töötas ta ETV mittekoosseisulise toimetajana. Tema kohustuseks oli kirjutada kuus kaks stsenaariumi lastesaadete jaoks. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. 3 Ellen Niidul on neli last ning kolmteist lapselast. Esimesest abielust poeg Toomas Niit ning teisest abielust tütar Maarja Undsuk ning pojad Eerik-Niiles ning Märten Kross. Ellen Niit on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Liige. 2005. aasta kevadel pälvis kirjanik Eesti, Soome ja Ungari kultuurisuhteid arendavalt E.W. Ponkala fondilt elutööpreemia ning 2009. aasta suvel avati Ellen Niidu büst Ungaris. (Wikipedia, 2012; Kalda, 1991) 2. ELLEN NIIDU LOOMING 2.1 Loomingu üldiseloomustus Ellen Niidu looming moodustab kompaktse terviku, tema luulemaailm on väga omapärane, konkreetne ja täis üllatavaid leide
Viimasena kava põhjal retsensiooni kirjutamine ja siis viimistlemine. 31. Millal ja kuidas viidata allikatele? Tooge mõni näide Viidata võib nii teksti sees kui ka lehekülje lõpus kui teksti sees on numbriline viit lehekülje all vastavale allikale. 1) Seda teemat on käsitlenud nii Kross[1, lk 4-5] 1. peab olema siis nt: J.Kross ,,Paigallend". Tallinn: Virgela, 1998. 2) Seda teemat on käsitlenud Kross(1) ja ... 3)Sobib ka näiteks : Jaan Kross on öelnud ,,..." (lk 4-5 ,,Paigallend". Tallinn: Virgela, 1998) Töö lõppu tuleb teha kasutatud kirjanduse loetelu, millele võib teksti sees ka viidata. Kasutatud kirjanduse loetelus peab olema esitatud : lk nr, autor, raamatu pealkiri, kirjastus , ilmumisaasta.
Neil olid tütred Helmi-Aino (1917), Virve (1919), Tiiu-Hilja (1921) ja Mai-Linda (1923). Abikaasa ning Virve ja Mai saadeti 1941. aastal 15 aastaks asumisele Tomski oblasti Tsainski rajooni Makarjevka külla. Tiiu ja Helmi (Teder) põgenesid 1944 Saksamaale. Virve vabanes 1. märtsil 1956, abikaasa 21. mail 1956. Anne Eenpalu on Kaarel Eenpalu tütretütar. Kirjandus · Artur Taska. Kaarel Eenpalu / Artur Taska, Lund 1991 · Tiiu Põld. Märgitud mees, Tallinn 2003 · Jaan Kross. Sobimatute seikade võlu: Mälestus või novell. Looming nr 1, 2004.. 7 Karl Einbundi valitsus (19. juuli 1. november 1932) · Karl Einbund riigivanem · Mihkel Pung välisminister · Ado Anderkopp kohtu- ja siseminister · Oskar Köster põllutööminister · Johannes Zimmermann majandusminister · Jaan Hünerson majandusminister · August Kerem kaitseminister
-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming. Kohati arbujalik, siis jälle raskes barokkstiilis. Nooremana on „veel arbujalikum kui arbujad ise“, vormirangus, kõlaline elegants. Ilu- ja kunstikummardus, lihvitud sõnakasutus, maksimalism, eksistentsialism. Luulestiil muutub järsult pärast vangilaagrist vabanemist. Väga pikad read, vabavärsis tekstid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
