armastusromaan,talupojaromaan, ajalooline romaan, psühholoogiline romaan. 2. autorite temperamendist lähtuv: lüüriline(romantiline) ,tendents( esitab teatud mõttemaailma), humoristlik, satiiriline(terva pilge, millegi välja naermini) 3. vormilisstrultuurilised tunnuste põhjal: minaromaan( mina vormis) kiriromaan(sõndmustik väljendatakse kirjade najal), päevik(päeviku kujul), kroonika ( ilukirjanduslik romaan, aga antakse edasi kroonika vormis), värss ( Onegin) , eksperimentaalne , lühiromaan, jõgiromaan(mitme osaline, ulatuslik tegevus, sündmused põlvnevad) 4. voolu tunnuste järgi: realistlik, romantiline, naturalistlik, eksistentsialistlik Realistlikromaan sündis 19. Sajandil . 20 sajandi moodne romaan keskendus inimese sisemaailmale ja loobus traditsioonilistest romaani printsiipidest. (Franz Kafka). Eesti kirjandusse jõudis romaan 19 sajani lõpus. (Eduard Vilde). Karakteri käsitlus romaanis:
TALLINNA AJALUGU ANNAMARIA LJUBIMOVA EUROGUMNAASIUM Tallinn Taani kuninga ja Saksa Ordu võimu all Esimesed usaldusväärsed kirjalikud andmed Tallinna kohta pärinevad Läti Henriku kroonikast. Kroonika kirjelduse kohaselt maabus 1219. aasta juunis Lindanise linnuse all Taani laevastik kuningas Valdemar II juhtumisel. Taanlaste retk oli osa saksa-skandinaavia kolonisatsioonist tollasele Liivi- ja Eestimaale, mille käigus saksa ristisõdijad hõlvasid Läti ja Lõuna- ning Kesk-Eesti alad, samuti Saaremaa, Taani kuningas aga Põhja-Eesti. 1238. aastal tagastati Tallinn koos Põhja-Eestiga paavsti legaadi Modena Guillelmuse vahendusel Stensby lepinguga Taani kroonile. Kümme aastat hiljem, 1248
Karl-Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas Isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. Elulugu 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaa...
õli lõuendil 55x 46 cm Pariis, Musee' d'Orsay KUNSTIÕPINGUD · Bonnat' ateljee- Fernard Cormon'i ateljee (1845-1924).(aktimodellide joonistus) 1884 lahkus, 1886 pöördus tagasi. EMA · Adele de Toulouse- Lautrec: · Innustas poega kunstiõpingutel. · Materiaalne toetus. · Lahus olles, tihe kirjavahetus. · Ainuke isik, keda Henri nii tihti portreteeris ning nii tundeküllaselt väljendas. ELU KROONIKA · Pöördus vaimustunult avangardistliku kunsti (nt. Edgar Degas') loomingu poole. · Asus elu mööda saatma täiesti oma tahtmise järgi. Suurenenud alkoholitarbimine ning sagedased bordellide külastused täitsid sellest ajast alates olulise osa tema elust. · Jäädvustas Pariisi ööelu visandiplokki- ..ateljees menukad õlimaalid. "Kassiahastus: joodiknaine (Suzanne Valadon)" 1889 Guass papil STIILI TÄIUSTAMINE · Toulouse- Lautrec oli hämmastvalt
dominiiklased -(usuline ordu) Tallinn, Tartu · frantsisklased- Tallinn, Tartu · benediktlased Tallinn, Tulid Itaalia mägedest ja aretasid kloostrites benhardiini koeri ja kasutasid ravimina maarohtudest valmistatud napsu ravimina . · Birgitta ordu Pirita (tegutseb siiani) mungad+nunnad · Katolik ja vene usk (kloostrid , ntks Kuremaa klooster on vene õigeusu klooster ) · 1578.a Balthazar Russow kroonika Usupuhastus ja reformatsioon usupuhastus usu uuendamine, lihtsaks tegemine reformatsioon ühiskonna muutmine · 1517.a Wittenberg Martin Luther, kirikuõpetaja ja teoloogiaprofessor · lauakirik lihtne kirik , hariv ning teenistus omas keeles · 1517.a kirjutas 101 teesi, algselt oli katoliku vastu · 1524. a jõudis Tallinnasse, algas reformatsioon. · Kirikuid hakatakse puruks peksma Põhinõuded Luteri usule (luterism) · jumala ees on kõik võrdsed
2. Sõlmiti 1645a 3. Saaremaa läks Rootsile Ivan IV- Ivan Julm, Vene tsaar, juhtis vene vägesid Liivi sõjas ja sai sõjas lüüa. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister. Alistus Poola kuningale. Kuramaa hertsog. Juhtis ordu vägesid Livi sõjas. Hertsog Magnus- Liivimaa kuningas, Taani kuninga vend. Saare-Lääne piiskop. Ta oli Ivan IV liitlane ja hiljem läks Poola poolele üle. Ivo Schenkenberg- Kaitses Tallinna kaks korda, käsitööline, vägev väejuht. Balthasar Russow- Kirjutas kroonika, mis käsitleb Liivi sõda. 16 sajandi kohta. Stefan Batory- Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Liivimaa sõda: 1. Sõdisid: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani, Eesti. 2. Põhjused: Geograafiline asend, saada ülemvõimu kaubanduse üle. 3. Tähtsamad sündmused: · 1560ndad- venelased jäid aktiivsest sõjategevusest kõrvale; jätkusid heitlused Rootsi-Poola-Taani vahel; Rootsi valdused laienesid.
20. sajand Ekspressionism Ekspressionism Pr k expression väljendus Kunstivool, mis püüdis väljendusjõu ning spontaanse värvi- ja valguskäsitluse kaudu lõplikult eemalduda tegelikkuse looduslähedasest edasiandmisest Iseloomulik on kõikide vormide lihtsustamine, ka moonutamine, samuti jõulised, murdmata värvitoonid Dramaatiline elamuslikkus ja isikupärane reaalsusetaju Ekspressioniste mõjutas V. van Goghi ja E. Munchi looming, samuti foovid Die Brücke Asutati Dresdenis 1905 arhitektuuriüliõpilaste poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika" Rühmitus lagunes 1913 Ludwig Kirchner (...
Veel mõned sajandid tagasi tundus lugemisoskus inimestele kui lõik mõnest tänapäevasest ulmefilmist uskumatu ja ennenägematu. Tänapäeva moodsas maailmas aga näib võimatuna, et kusagil Eestis võiks leiduda keegi, kes ei omandaks elu jooksul lugemisoskust. Lugemine on meie elu paratamatu osa. Igasugune lugemine annab meile uut informatsiooni ja aitab meil end täiustada ja pidevalt arendada. Muidugi on vahe, kas inimene loeb päevast-päeva ajakirja Kroonika või maailmakirjanduse klassikat. Kollase ajakirjanduse lugemine ei anna inimestele midagi. Annab vaid hetkelise rahulolu ja teadmise, millised püksid olid eelmisel päeval jalas Paris Hiltonil või millise kuulsuse koer pissis murule. Kuid on ka palju neid inimesi, kes lisaks kollasele ajakirjandusele ja silme eest kirjuks võtvatele veebilehtedele valivad ka lugemiseks vanu koltunud paberilehtedega raamatuid. Just selliseid, mida nina juurde tõstes tunned
Hamleti iseloomustus Hamlet on Shakespeari vaieldamatult kuulsaim näidend, mis on kirjutatud aastail 1600-1602, aluseks on võetud Taani kroonika. Peategelaseks on näidendi huvitavaim isiksus Hamlet. Hamlet on üliõpilane, kes äsja kaotas oma isa, Taanimaa kuninga. Hamleti heaks iseloomuomaduseks on luulelisus. Ta oskas sõnu ritta seada ja pani Ophelia endasse armuma. Hamlet oli varem tegelenud ka näitlemisega. Selle tõttu austab ja armastab ta näitlejaid väga. Hamlet oli kindlate eesmärkidega mees. Peamine neist oli kättemaks Claudiusele, viimane tappis tema isa. Hamlet on väga kindlameelne mees
Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale Euroopa ja Venemaa jõudsid nad aastal 1000 isegi Ameerikasse. Viikingite retkedel sattus Eestisse raudrelvi, kuld ja hõbemünte ja ehteid. Selle aja lõppedes ründas Eestit Kiievi vürst Jaroslav Tark, kes 1030. aastal rajas Tartu, kust 1061 välja aeti. Sellel ajal hakkas Eestisse tulema ristiusk, seni valdava loodususu asemele. Tähelepanuväärseks kirjanduslikuks allikaks tolle aja kohta munk Läti Henriku kroonika, kus kuni 200000 eestlast kirjeldatakse põhiliselt pikakasvuliste ja heledapäisetena. Sellel ajal Tekkisid esimaste käsitöölistena sepad ja laevaehitajad. Eesti jagunes maakondadeks, nagu Saaremaa, Sakala, Virumaa, Ugandi, Harjuma ja need omakorda kihelkondadeks. 13. sajandi alguses hakkasid Eestisse tungima ristiusu toojad sakslased, taanlased ja teised. Ümera lahingus 1210. aastal õnnestus eestlaste maleval neid võita, kuid
Turgenevi ja Gogoli teoseid prantsuse keelde Teosed Juba oma esimese näidendikoguga ,,Clara Gazuli teater" saavutas Merimee tuntuse.Nagu romantikule kohane,debüteeris ta skandaalselt kasutades väljamõeldud autori nime Järgmises teos ,,Guzla ehk Valimik Illüüria luulet" sisaldas valdavalt Merimee enda loodud lõunaslaavi rahvalaulude ,,tõlkeid" Merimee järgmised teosedromaanid ,,Jacquerie,, ja ,,Charles IX valitsemise kroonika,,1572.a Pärtliööst valmistasid ette zanrimuudatust.Põhizanriks sai novell. Novellides "Etruski vaas", "Kahekordne eksitus" , "Arsene Guillot" hukkuvad kangelased armastuse pärast. Mérimée kirjutas ka eksootilie ainestikuga jutte "Tamango" käsitleb neegerorjade mässu ja osutab tsivilisatsiooni pahadele. "Mateo Falcone" räägib korsiklaste kommetest ning "Colomba" veritasust korsika moodi "Lokis" põhineb leedu rahvamuistendeil
Eesti kirjakeele algusaeg Laura Tumala Carmen Leet LiisaMargit Paats Renate Prees Reelika Vihvelin Raili Mõisama Sissejuhatus Vanad teksid · annavad teadmisi kirjakeeles kasutusel olnud sõnavara ja grammatika kohta · lubavad teha järeldusi kirja ja keelekultuuri arengust · võimaldavad jälgida keele arengut Esimesed eestikeelsed kirjapanekud Hendriku "Liivimaa kroonika" · Ladinakeelne · Vähe eestikeelseid sõnavorme 13. saj Taani hindamisraamat · Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil · Kirikukeele ajajärk ehk eesti kirjakeele varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud · Kullamaa vakuraamat · 1535. aastal Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekis...
Eesti keeles tuleb kasutada eesti k nimetusi. Kuidas spetsiiline perioodi Eesti keskaeg on ajalooteaduses loodud. Seotud poliitilise ajaloo tähtsündmustega, samas päris vaieldamatu niisugune periood ei ole. Kõige pealt aluse sellisele, periodiseerimisele pani kesk- ja varauusaegsed ajalookroonikud, kelle jaoks jutustatav lugu hakkas piiskop Meinhardi tegevusega Väina ääres. See on see perioodi algus, mida teised kroonikud üle võtsid, nt Liivimaa Henriku kroonika. Üldjoontes on see kroonikute jutustatud Liivimaa ajaloo algushetk. Kui me võtame omaks keskaja ja esiaja piiri, millest alates ma saame kirjalike allikate põhjal jutustatada ajalugu. Ka varasemaid teateid Eesti ala kohta - Vene leetopissid, milles võib leida Eesti ala kohta käivaid teateid Eesti alade kohta, Skandinaavia saagad. Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse baltisaksa koduuurijatest, hiljem ajaloolased. Neile oli tähelepanukeskmes Saksamaa kui Liivimaa asi
See kogudus eksisteerib tänaseni ja tähistab 2007. a. jaanuaris oma 130. aastapäeva. Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow.Kes elas umbes 1536 24. november 1600.Ta oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Russowi tähtsus ja tuntus põhineb "Liivimaa kroonikal", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivi sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel 15561561. Russowi kroonika ilmus esmakordselt Rostockis 1578. aastal, teine trükk sama aasta sügisel samas kohas ning 1584. aastal ka tunduvalt täiendatud kolmas trükk Barthis. Kroonika moraliseeriv ning julge ja otsekohene stiil ei meeldinud paljudele aadlikele, mistõttu mitmed neist teosele ka vastuväiteid esitasid. Tuntumad neist olid Elert Kruse, Heinrich von Tisenhausen ja Tönnes Maydell. 4 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened KOKKUVÕTTE
saa sammugi paigast. 3 1870. 1880. aastatel kirjutab palju satiirilisi teoseid M. Saltõkov Stsedrin (1826 1889), milles ei jätnud häbimärgistamata ühtki olulist kaasaja elu pahelist nähtust, näiteks "Ühe linna ajalugu", "Psehhonje vana-aeg". Tippteoseks kujunes romaan "Härrased Golovljovid", mis ülesehituselt on romaan-kroonika, ühe aadliperekonna mandumise ja allakäigu kroonika. Omapärase ainevalla tööstuskeskkonna tõusmine kirjaniku tähelepanu alla tõi kirjandusse D. Mamin- Sibirjak (1852 1912) oma teostega "Privalovite miljonid", "Mägipesa", "Kuld". 4
ootas rootslaste abivägede saabumist. Ordule oli oluline ülesõtusnute vägi enne abi tulekut purustada. Eestlased asusid laagris Sõjamäel, mille lähistel oli ka raba, kuhu nad oleksid saanud rünnaku korral peituda. Seetõttu otsustas ordumeister Dreileben saata ühe osa vägedest eestlasi rabast ära lõikama ja peavägedega eestlased alistada ning ülestõus lõplikult maha suruda. Ordu plaan ka õnnestus, eestlased said kroonika andmetel rängalt lüüa, neid langenud 3000, ordu poolel langenud aga vaid üks noor orduisand. Need andmed on ilmselt taas liialdatud, eriti ordu pea olematu kaotus; seda enam, et hiljem märgitakse kroonikas, et pärast lahingut, kui linnakodanikud läksid lahinguvälja uudistama, püüdnud üks poolsurnud eestlane ühte linlast maha lüüa. Kindel on aga see, et Sõjamäe lahingu kaotamine oli eestlastele väga suureks hoobiks:
·G. Kettler Liivimaa ordumeister ·Magnus Taani kuningriigi prints ning 1570-1577 Liivimaa kuningas ·Ivo Schenkenberg Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka ·S.Batory Poola kuningas 1567. a. alates kuni surmani ·Gustav II Adolf Rootsi kuningas 1611-1632 ·Karl XI Rootsi kuningas 1660-1697 ·B.Russow Kroonik ja Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja, kes kirjutas alamsaksakeelse kroonika ·J.Skytte Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane ·Forselius Eesti kirjakeele uuendaja, rahvavalgustaja ·Andreas Virginius 1658. aastast Eestimaa piiskop. 1632-1658 Tartu Ülikooli I usuteaduse professor ·Adrian Virginius Otepää pastor ja eestikeelse kirjasõna üks autoriteetsemaid ja asjatundlikumaid arendajaid omal ajal ·von Patkul Baltisaksa aadlik, kes osales Rootsi vastase koalitsiooni moodustamisel ning mille tulemusena vallandus Põhjasõda ·H
vahendite. Kuid ehk on neiski lugudes alles mälestusi vanast kultuurist, kõlasid ajast, kui muusika tähendas rohkem suhtlemist ja suhtumist ning vähem esinemist. 2. Eesti muusika ajalugu enne ja pärast usureformi 5 Esimesed kirjalikud teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200, kust pärineb Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonika „Taanlase teod“ (Gesta Danorum) ning Läti Henriku Liivimaa kroonika. Mõlemad kirjutavad Eesti- ja Liivimaa ristiusustamise ajast ning eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. Koos ristiusuga toodi 13. sajandi Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis Eestisse rajatud kirikutes ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana toodi Eestisse nii ladinakeelne Gregori koraal kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ehitama ka oreleid. Juba 1329
Selle aasta all on Henrik oma kroonikas nimetanud ühe haavatud Turaida liivlase ristimist. Teda on hiljem samastatud Kaupoga, kuigi see on suhteliselt kaheldav, sest Henrik, kes hiljem Kaupot korduvalt nimeliselt mainis, tundis teda ilmselt küllaltki hästi ja seega oleks võinud teda juba ristimise puhul Kaupoks nimetada. Siiski on suur osa ajaloolasi leidnud, et Kaupo võidi 1191. aastal ristida ja tema ristijaks hilisemat Eestimaa piiskoppi Theoderichi, kes haavatud liivlase kroonika järgi ka tõepoolest ristis. Kaupo annab oma pojad piiskop Albertile pantvangideks. 1200. aastal, kui piiskop Albert esmakordselt Liivimaale saabus, olid liivlased tema suhtes üpris vaenulikult meelestatud ja seetõttu vangistas piiskop nende vanemad, sealhulgas ka Kaupo. Nad vabanesid alles seejärel, kui olid oma pojad Albertile pantvangideks andnud. Tol ajal näib see levinud praktika olevat, sest hiljem kordasid ristisõdijad sama ka Sakala vanemate, kaasa arvatud Lembitu puhul
sajandil, mil Eestisse, ühte viimastest paganlikest maadest kogu Euroopas, jõudsid saksa ja skandinaavia ristisõdijad. Eestlaste vastast ristisõda kirjeldab 13. sajandi algusest pärit ladinakeelne Henriku Liivimaa kroonika mis sisaldab juba ka eestikeelseid sõnu ja lausekatkeid. Samast, 13. sajandist on teada arvukalt eestikeelseid koha ja isikunimesid: nõnda on aastatel 1219–1220 koostatud maksuloendis,
Eesti keele eksamiks. Kokku ja lahku kirjutamine · Täiendsõna on nimetavas käändes või lühenenud:inimelu,telenäidend,hobujõud,infoühiskond jne. · Täiendsõna näitab liiki või laadi(missugune):koerailm,isamaa,kodumaa,lauanuga,juusturiiv,puitmööbel jne. · Ühend väljendab hulka või kogu:kivihunnik,leivaviil,kuraditosin jne. · Täiend kuulub pähisõna juurde:koerakuut,kassipoeg,lambatall, · Tekib uus mõiste:lasteaed,vihmavari,rahvastepall,lepatriinu,ämblikmees · Omadussõna kirjutatkse kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste:tumepunane,heleroosa,sinakashall,mereroheline. · Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku järgmised tüved eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-:ebareaalne,alakaaluline,imeilus,puhtsüdamli,püstirikas. · Ne-ja-line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva õhe täiendiga alati kokku : rõõmsameelne,majakõrgu...
Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus 1. Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks ehk esiajaks. Millega see algab, millega lõpeb? Ajajärku millal esimesed inimesed saabusid kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 2. Mille alusel periodiseeritakse muinasaega? Tööriistade materjali alusel 3. Kunda kultuur ja selle asulad.esimene kiviaja kultuur.Pulli,lammasmäe ja pärnu jõgi 4. Kammkeraamika kultuur.- sel ajal valmistati savist nõusi ,kus hoiti neid asju mida oli vaja säilitada. 5. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes...
Sissejuhatus Eesti muusikasse 26. jaanuar 2012. a. 12:07 · Folkloori ülestähendused on alles siis, kui vanarahvalaul on juba hääbumas. · Eestlaste laulmistavadest võib leida juhuslike märkusi vanadest kroonikatest (Läti Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega (kadri- ja mardipäev) · Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik. VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL · Tekkis u 2000a tagasi · 18. sajandil tekkis ja 19. Soome lahte ümbritsevatel hõimudel saj laiem levik LIIGID: pärisorjuse kaotamine...
3. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13. sajandi algul oli Eesti suure ja väikese maakonna nõrgalt teostatud koondis. Siin oli umbes 22000 adramaad ja 15 000-18 000 elanikku. Eestlaste majandusliku arengu ja riigi kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12. sajandi lõpul alustatud agressioon. Sel eesmärgil ja paavsti toetusel organiseeris Liivimaa piiskop Albert ristisõja. 1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti nin...
1989 ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondent 1991-1997 õppis Tartu ülikoolis veel inglise filoloogiat ja õigusteadust 1992. aastast Eesti Ekspressi toimetuses 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses 20002010 ETV kultuurisaate ,,OP!" saatejuht Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees Alates 2010. aastast ETV2 kultuurisaate ,,Jüri Üdi klubi" saatejuht Luule Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Tõnu Trubetsky, Ringo Ringvee ja Märt Väljatagaga. Juba Sinijärve esikkogus avaldus ta
VALJALA MAALINN Caspar Koit T-12 AJALUGU vAjaloolased on avaldanud arvamust, et 800 aastat tagasi võis pääseda laevadega mööda jõgesid üsna linnuse külje alla, sest maapind oli ca 2,5 m praegusest madalam. vValjala maalinn, Henriku Liivimaa kroonika järgi castrum Waldja oli tugevaim saarlaste linnus. 1227. aasta talvise piiramise käigus seda ei vallutatud, vaid 20 000meheline vägi sundis linnuse jõu ja ähvardustega alistuma, kasutades kiviheitemasinaid ja ambe. v PÕHIPLAAN vLinnus rajati looduslikule kühmule, mis oma põhiplaanilt oli ümarovaalne, välisnõlva kõrgus 58 m (topograafilistel kaartidel 10 m), kalle 2528 kraadi. Linnuse läbimõõt on kagu-
Keskaeg 1227 1561 (Muistse vabadusvõitluse kaotusest Liivi sõjani, kuna kadusid keskaegsed riigi piirid. 1.Kultuur · Ristiusustamine : Kirikute ja kloorstite ehitamine · Toom ja Kloostrikoolid · Arhitektuuris valitses gooti stiil · Usupuhastus Esimese eesti keelse raamatu ilmumine 1525 Oletatav esimene raamat 2535 säilinud raamat (Warnadt Koel Katkekismus) · Maalikunstis Bern Notke ,,Surmatants" Kuulsaim renesanssi kunstnik · Parim keskaja ajaloo allikas Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 2.Rahvastik · Elanike arv vähenes 14.saj, Jüriöö ülestõusus ja sellele järgnenud ülestõusude ja katku levikuna · Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareL...
Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus Liivimaa piiskop, alustas ristisõda. Albert Riia piiskop, rajas Riia linna. Kaupo Liivlaste vanem, esimene eestlane, kes võttis vastu ristuusu. Lembitu Sakala vanem, Madisepäeva lahingu eestvedaja, hukkus lahingus. Valdemar II Taani kuningas, 1219.a tuli Eestit vallutama, ehitas kivilinnuse. Innocencius III Rooma paavst, kellele allus ilmalik võim. Johann I Rajab Lihulasse linnuse Hendrik Alberti kroonika kirjutaja(Meinhard,Berthold, Albert, Saaremaa v.). Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? 1208-1227 Põhjused Tagajärjed 1.)Katoliku kiriku toetamine (ristisõja 1.)Baltimaade ristiusustamine (paganate väljakuulutamine, lootis kiiresti rikastuda, alistamine.) Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud.) 2.)Sõjaline allajäämine (süstemaatiline sõjaline 2
Järvamaa Kutsehariduskeskus Puit-ja Kiviehitiste restauraator Rauno Schubbe Järva-Jaani Kirik referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Ajalugu Järva- Jaani ühelöövilise kiriku ehitamisele on asutud arvatavasti 13.saj.lõpul või 14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Järva-Jaani kiriku torni vanuse suhtes ühtivad suulised andmed ajaloolistega. 1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn. Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurk...
Esialgu jäi punaste ajal paika pandud Ruhnu valla täitevkomitee veel ametisse. Vahest tähistasid Ruhnu mehed oma esimest võitu tõepoolest pika ja piduliku õllejoomisega, nii et poliitika jaoks enam aega ei jäänudki. Tõsi on aga see, et senine täitevkomitee esimees Strömfeldt tagandati ametist alles 20.juulil, mil vallavanemaks valiti tagasi enne nõukogude aega seda ametit pidanud Isak Melders. Meenutusi raamatust: ''Mürskudest küntud saarte kroonika.'' 15.juuli koidikul andis suur sakslaste lennukigrupp pommilöögi Kogula lennuväljale, millel paiknes major Kudrjavtsevi 12.Punalipu ordeniga üksik hävituslennueskadrill. Lendurite juurede sõitis otsekohe poliitosakonna ülem Kopnov, et kohapeal sakslaste pommitamise tagajärgi teada saada. Fašistid pommitasid tühja kohta, ütles Kudrjavtsev. ,,Trumpasime nad üle...'' Eskadrill kaotusi ei kandnud, kuna lennukid olid hoolikalt metsa peidetud. See-
30. Feodaal oli keskajal feoodi saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes 31. Pärisori - Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega seega omada peret 32. Ruunikivi haua-või mälestusmärgid 33. Islam on üks maailmareligioonidest(araabia keeles-alistumine Allahi tahtele) 34. Koraan islami püha raamat 35. Piibel ristiusu kanoniseeritud Pühakiri 36. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses 37. Katedraal kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku, anglikaani või luteriusu kirik 38. Fresko seinamaaliliik ja-tehnika 39. Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi tükkidest 40. Ikoon pühapilt 41. Absoluutne monarhia valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim 42
Lõi mõõgavendade ordu. 2) Kaupo sakslaste poolele üle läinud endine Liivi vanem. Sõdis Eestlaste vastu madisepäeva lahingus ja suri saadud vigastustesse järgmisel päeval 3) Lembitu 1212 aastal 21. Septembril langenud Liivlaste kõveim vanem 4) Valdemar II 1219 aastal läks Tallinna alla ja vallutas selle, ise oli Taani kuningas, hiljem vallutas terve mandri Eesti (hakkas võiduristimine sakslastega) 5) preester Henrik kirjutas Henriku Liivimaa kroonika mille põhjal saamegi teada Eesti ajaloost tänapäeval. Kokkuvõte: Liivlased (lätlased ja eestlased) olid ainukesed paganad Euroopas. Sakslased hakkasid neid vägisi ristiusku pöörama. Algul taheti olla leebe ja saadeti piiskope Liivi aladele et meid ristida. Kõik piiskopad tapeti. Viimane ja kõige karmikäelisem piiskop oli Albert kes lõi omale tugipunkti Riia peale Läti vallutamist jõuga. Peeti mitmeid sõdu Eestlastega aga edutult. Kutsuti appi Taanlased
Venestussurve kujundas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele, mis omakorda põhjustas rahulolematuse süvenemist ühiskonnas.-> 1980 noorsoorahutused.Kadrioru staadionil toimunud tele ja raadiotöötajate jalgpallimats, mille ajasid laiali võimud, vastuseks sellele oli noorte protestimarss, millest osavõtjaid korravaldurid hakkasid kinni võtma. Intelligentsi protestivaim., ,,40 kiri".- muu maailma tähelepanu. 1978- põrandaalune Kroonika. Mõned Eestimaa piirkonnad Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. Majandus 1980 aastateks oli üle 90% tööstustest nii või teisiti allutatud üleliidulistele ametkondadele. Ökoloogilise olukorra tuntav halvenemine- loodusvarade raiskav areng.
Kes selle rajas? 2.1) Tartu asemel. Jaroslav Tark. 3) Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus? 3.1) 1208-1227a. 4) Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? 4.1) Mõõgavendade ordu. 5) Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk? 5.1) Ristiusu levitamine. 6) Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses? 6.1) Piiskop Albert 7) Kes olid: 7.1) Kaupo - Liivlaste vanem 7.2) Lembitu - Sakala vanem 7.3) Läti Henrik - Kroonika kirjutaja 8) Kirjelda Rootsi ja Taani osavõttu muistsest vabadusvõitlusest. 8.1) Rootsi tuli 1220 Lihulasse ja löödi eestlaste poolt tagasi. 8.2) Taani tuli 1219 Tallinna ja jäi püsima. 9) Kelle poolel oli vürst Vjatsko? Mis oli tema eesmärk? 9.1) Ta oli Venemaal poolel. Lääne-Eesti oleks saanud tema vürstiriigiks. 10) Loetle kolm keskaegse Eesti alal asunud riiki. 10.1) Liivi ordu. 10.2) Saare-Lääne piiskopkond. 10.3) Tartu piiskopkond.
F.Tuglas (1886-1971) Tuglas oli : *prosaist *kriitik *tõlkija *kirandusteadlane Tuglas on öelnud : ,,Kirjaniku looming on ju avaram, kui ta biograafia. Kuid päris tõelisel põhjal baseerub see looming ikkagi tolle biograafia ulatuses. Seejuures siiski mitte unustada : ka tähelepanu, uurimuslik süvenemine ja fantaasia kuuluvad samuti biograafiasse. " Elukäik. *Friedebert Mihkelson sündis 2, märtsil Tartumaal Ahja mõisas. *Kanepi kihelkond, Kirepi mõis (teine kodu) *1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis *1901 asus elama Tartusse *1901-1903 õppis Tartu linnakoolis *1904-1905 õppis H.Treffneri(poistekool) gümnaasiumis *1906-1917 pagulasaastad *1917 asus elama Tartusse *Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) *1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele *Suri 15. aprill 1971 aastal. Looming 1. 1901-1909 2. 1914-1925 3. 1935-1971 Realistlikud teosed: *1901 jutustus,, Siil" *1903 novell ,,Hunt" *1905 novell ,,Hingemaa" ...
Millise jälje ajalukku jättis keskaja kultuur Eestis? Eesti keskaeg ehk Orduaeg ehk Vana-Liivimma aeg algas muistse vabadusvõitlusega ning lõppes Liivi sõjaga. Tolle aja eesti talupojad ei tähtsustanud haridust, kuid siiski olid kombed ja tavad, mida õpetussõnadena põlvest-põlve edasi anti. Keskajal oli tähtis koht eestlaste tänapäevakultuuri väljakujunemisel. On ju sealt ajas meie Tallinna ja Tartu vanalinn ning ka esimene eestikeelne raamat. Haridus. Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga lahutamatu osa, sest kooli peamine ülesanne oli vaimulike ettevalmistamine. Olid ka raele alluvad linnakoolid, kus anti kodanike lastele ilmalikku haridust, et nad saaksid omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Katoliku hariduse ja ilmaliku hariduse vahe oligi selles, et esimeses peeti tähtsaks vaimulikke õpetusi, kombeid ja tavasi, linnakoolides aga tähtsustati lugemis- ...
Balti riigid Nõukogude okupatsiooni all Sulaaeg Baltimaades NSVL algas sulaeg peale Stalini surma. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju. Inimesed hirmu all enam polnud, aga teati, et impeerium on jäänud põhiliselt samaks ja et Läänest pole abi loota. Kohaneti Nõukogude süsteemiga ja astuti komparteidesse, mis olid siiski täielikult Moskva kontrolli all. Detsentraliseerimisega kiirenes Baltimaades majanduse areng Tõusis elatustase, kasvas tarbimine, linnastumine, välisturistid, levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Vaimse surutise lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus. Hoiti ja kaitsti rahvuskultuuri (näiteks laulu- ja tantsupeod). Tallinn 1962 Stagnatsiooniperioodi algus 1964 tagandati Hrustsov ametist ja algas seisak e stagnatsioon Toimus majandusreform taastati tsentraalne juhtimine, liiduvabariikide juhtida jäeti alla 10% ettevõtetest. Areng aelgustus ja seejärel...
Meedia võimalused ja ohud Massimeedia võib olla nii poliitiku vaenlane kui ka sõber. See sõltub sellest, millise pildi on lasknud poliitik meedial endast vormida ning kas ta esineb rohkem kvaliteetses või kollases meedias. Raul Rebane on kirjutanud Postimehes oma arvamusloos, et kohe kui meil hakkasid taas toimuma demokraatlikud valimised, levis poliitikategelaste seas kaks müüti: kui sind pole pildil, pole sind olemas ning igasugune tuntus, ka negatiivne, on hea. Minu meelest need väited on liiga äärmusest äärmusesse, esimesega olen pooleldi nõus, kuid viimasega ei nõustu absoluutselt. On selge, et inimestele, kellele poliitika väga huvi ei paku on meedia suureks abimeheks õppimaks tundma poliitikuid. Läbi meedia on poliitikutel hea võimalus ennast nn lihtrahvale tutvustada. Tunnistan, et kui ajakirjandus neist ei kirjutaks, ei oleks ma pooltki nii teadlik nende tööst ja tegemistest. Poliitik...
kroonikas esinevale ajale. Nende järgnevate aastate sündmuste kohta on iseäranis silmapaistev küsimus: kuidas kujunes tegelikult ja üksikasjaliselt ristiusu ning ristiusuliste valitsuse maksmapanek eestlaste seas ja kuidas kujunes ühenduses sellega eestlaste vabaduse täielik kokkuvarisemine? Ristiusu toojate esimesed peanõudmised pärismaalastele olid: a) pärismaalased võtku vastu kristlaste seadused ja õigused, ristiusu kord ja ike (Christianorum leges recipere - Läti Hindreku kroonika XIX, 8; omnia jura Christianitatis, jugum Christianitatis - sama teos XV, 1 ja teised kohad); b) pärismaalased võtku vastu ristiusulised preestrid ja ristimine (sacerdotes suscipere, baptizari - s. t. XIX, 2); c) mõlemad eelmised nõudmised kuuluvad ühte ja esinevad seepärast ka üheskoos: pärismaalased võtku vastu preestrid ühes kõigi ristiusuliste õigusega (sacerdotes cum omni jure Christianorum recipere - s. t. XXXIX, 4).
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi
maailm, teine oli paganlik ilm, mis ulatus laplastest preislasteni. Liivimaa oli teatud tasakaaluala- eikellegima, mis jäi Ida- ja Lääne-kiriku vahele. Preester Henrik on oluline just informatsiooni vahendajana teise maailma kohta, kuhu meie esivanemad kuulusid. Henrik ise oli tüüpiline kristlik-katoliikliku maailma esindaja; kristliku imperialismi vaimustatud kuulutaja ning neitsi Maarja võidukuulsuse innukas heerold(L. Arbusowi väljend). Kroonika kirjutamise võttis käsile enda sõnul isandate ja kaaslaste palvel, et tagasihoidlikult märkida üles kirjatükk paljudest ja kuulsusrikastest asjadest, mis sündisid Liivimaal paganarahvaste Jeesuse Kristuse usku pööramise aegadel. Seda ülesannet ei saa kindlasti tagasihoidlikuks nimetada, sest sellel ajal tegelised ajalookirjutamisega piiskoppide, paavstide, vürstide või kuningate kapelaanid oma isandate käsul
Vana-Vene riigi lagunemine, Novgorodi vürstiriik. Need riigid ei ohustanud enam Eestit, kuna Vana-Vene riik oli lagunenud ja alles olid vaid väikesed riigid. Novgorodi vabariik korraldas väikeseid sõjaretki, eestlased ründasid ise. 25. Eesti muinasusund – oska seda lühidalt iseloomustada! Tea, kes oli Tarapita! Arheoloogia: Surnuid maeti põletatult – surnukartus, tööriistad lõhuti, linnu-, mao- ja pool-kuu kujulised ripatsid. Kirjalikud allikad: Liivima kroonika, jumalaid austati jumalakujudena, rituaalne inimeste söömine, inimohverdused, Tarapita oli muinasjumal Rahvapärimus: läänemeresoomlastel ühine mütoloogia, ilmalind lõi maailma
Bridge'i lahingus kuningas Haroldi vastu. 2. Millised konfliktid või koostöö leidsid aset kohaliku elanikkonnaga/kohalike valitsejatega? Rüüstamine tekitas kohalike seas palju pahameelt 3. Millised ja kui ulatuslikud allikad on olemas antud perioodi ja piirkonna kohta? Kelle vaateid need peegeldavad (kui tegemist on kirjalike allikatega)? Ruunikivid, Anglo-saksi kroonika, iiri kroonikad, Historia deSancto Cuthberto, Æthelweardi kroonika jt. Kuigi osad kroonikad olid põhjalikumad ja ülevaatlikumad kui teised, olid need kirjutatud subjektiivselt ja tihti moonutatult ja mitte alati ajalooliselt korrektselt. Peegeldasid viikingeid kõrvalt vaadates. Ruunikivide tekstid oli viikingite enda poolt ja andsid edasi skandinaavlaste vaateid. 4. Mis domineerib viikingite tegevust antud piirkonnas: rüüsteretked, kaubandus või kolonisatsioonikatsed? Kas aja jooksul midagi muutub?
Vene kirjandusloo perioodid. Keskaja kirjandus 11-17.saj. tekib varafeodalistlikus riigis. 988.a võetakse vastu ristiusk. Hakatakse sisse tooma kiriku kirjandust, et usku levitada pannakse, alus vene tähestikul. Kitillitsa-üks loojatest oli munk Kyrillos. Oluliseks on see,et venemaal kujunenud rihedad kultuuri sidemed Bütstantsiga(tolle aja euroopa hiigel raamatukogu) . saab alguse ka ilmalik kirjandus,mis tugineb venerahva luulele . zanrid-bölina., rahvaluule. Leetopsid-kroonika laadsed kirjutised. Tuntuim"lugu igori sõjaretkest." Novgorodi ühe noore vürsti ebaõnnestunud sõjakäigust. Keskaja lõpuks on venemaa killustatud välisvaenlasel oli vaba tee. Tasa pisi hakatakse arusaama,et on vaja ühtset keskset võimu. Kerkib esile Ivan IV. Saab alguse ka romaan, tekivad teater ja luule. Lõpuperioodil kerkib esile uut tüüpi tegelane- aktiivne energiline nooruk, kes pilkab moraali,seikleja tüüp. Klassitsism ja eel...
Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. 3. Eesti vabariigi kirjandus 1920-1940 1949 2 romaani: · Väike Hillimar · Feelix Osmussar Reisikirju: · Teekond hispaania · Teekond põhja-aafrika · Ühe Norra reisi kroonika · Pagulusaastad Kirjutas lühikese eesti kirjanduslugu 1918 kirjutas A.H. Tammsaare Eesti kirjandus 1920-40 Ev 24 veb 1918 1919 maaseadus-loodi 50000 talu 1924 majanduskriis 1 sept 1924 kommunistid tahtsid võimu 1928 vahetub mark krooni vastu Kümnaasiumid olid heal tasemel Kõrgem sõjakool 1919 1924.a. Loodi kõrgem kunstikool ,,pallas" 1936 tallinna tehnika ülikool Riigi kõrgem kunstikool 1938.a. 1924 24 kino 1930 2x24
Vanem eesti kirjandus. Tallinn: Koolibri. Murray, Alan V. Eesti keel Heinriku kroonikas. www.keeljakirjandus.eki.ee/559-572.pdf. 25.04.11. Eesti keele ajalugu. www.et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keele_ajalugu. 25.04.11. Millest jutustab Käsu Hans?. www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=32. 25.04.11 Lühhike öppetus. www. et.wikipedia.org/wiki/Lühhike_öppetus. 25.04.11. Tarto maa rahva Näddali-Leht. www. et.wikipedia.org/wiki/Tarto_maa_rahva_Näddali-Leht. 25.04.11. 1. Henriku Liivimaa kroonika XVIII. 8, lk 154/155 2. Hans, Käsu 1714. EELK Tartu Jaani koguduse kirikuraamat. Tartu 6 Lisad Lisa 1 Lisa 2 Henriku kroonika 1982. a. väljaanne Esimene läbinisti eestikeelne raamat, lõunaeestikeelne Uus Testament (1686)
kaotuseni 13 saj alguses p.Kr. nimetatakse muinasajaks. Uurivad arheoloogid ( väikesed kühvlid ja pintslid). Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Zooloogid määravad, mis liiki loomaga on tegemist vms. Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel leitud müntidega. Etnoloogia e. rahvateadus. Rahvaluules esineb palju vanu pärimusi. Kirjalik allikas muinasajast- Henriku Liivimaa kroonika. Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e.Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Asulad rajati veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms. Tööriistad tehti kivist, puidust, luust. Lõikamiseks kasutati tulekivi, kvartstükke
o Lõpu ootus – algab, hargneb, tahame teada lõpp lahendust. Ei kluge lõputult o Küsimused Millal sündmused algavad, millal lõpevad, milline on teose loo kestus? - Sündmuskoht ja aeg o Millal algab? o Millal lõppeb? o Kaua kestab? - Sündmuste korrastatus o Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade) o Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe (ellips) loo ja teksti vaheline ajaline suhe o Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav o - Sündmuste järjekord o Süžee – sündmuste esitamine tekstis, stiil (tekst) Kindlas perspektiivis Kronoloogiline järjestus või mitte o Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (lugu, sündmuste järjekord võib erineda) Pau...
üdini eestlaslikust ja tolle aja teostele omasest vaikivast morbiidsusest läbi igapäevaelu. Kui võrrelda eelnimetatud teost näiteks Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki teostega, kus põhiajastuteks on võetud keskaegne Tallinn ja Muinas-Eesti, on erinevus selge. Nii Indrek Hargla ,,Raudrästiku ajast'' kui ka Andrus Kivirähki ,,Rehepapist'' lausa õhkab eestlaslikku tögamist ja huumorit.,,Raudrästiku aeg'' on jutustus 4 mõrvamüsteeriumi lahendamisest ning ,,Rehepapp'' ühe küla kroonika läbi novembrikuu. Viimased teosed on selge näide postmodernistlikust kirjandusest: ajaloo ja fantaasia segu, näiteks on tegelasteks nii kratid kui mõisnikud, ja rohked kõnekeelsed väljendid. Kui võrrelda eelnevas lõigus mainitud raamatute tegelasi on samuti märgata suurt muutust tegelaste kujutamises. Kui Vargamäe Andres oli tihti vähese jutuga ja tõsise olemisega, siis näiteks Rehepapp oli pigem jutukas ja kaval mees avatud meelega, kel
REALISMIST POSTMODERNISMINI 1. Missugustesse ajapiiridesse realism kirjandusvooluna paigutub? I.1830-1870: relism areneb paralleelselt romantismiga II. 1871-1917: levib paljude maade kirjandusse ja muutub uute kirjandusvoolude mõjul 2. Nimeta realismi olulisemad zanrid. Romaan, novell ja jutustus. 3. Nimeta Stendhali peateos (alapealkiri, moto). Peateos: ,,Punane ja must" (1830) Alapealkiri: ,,XIX sajandi kroonika" Moto: ,,Tõtt, karmi tõtt". 4. Kust pärineb mõiste ,,bovarism"? Mida see tähistab? Bovarism on tuletatud Flaubert'i romaani "Madame Bovary" peategelase nimest. Sõna bovarism tähistab teostumatute romantiliste unistuste hellitamist. 5. Nimeta L. Tolstoi suurromaan kaasajast. Missugustele küsimustele see vastust otsib? L. Tolstoi suurromaan kaasajast on ,,Anna Karenina".Teos otsib vastust järgmistele küsimustele: · Milles seisneb inimeses hüve ja milles kurjus? · Mis on inime...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
