septembril 1217. aastal toimus Sakalas, oletatavasti Vanamõisa küla väljal Madisepäeva ehk Paala lahing, mis oli üheks eestlaste vabadusvõitluse käigus toimunud lahingutest. Ehkki Eesti alad olid endiselt sakslaste ja venelaste rünnakute ohvriteks, ei kavatsenud Lembitu veel püssi põõsasse visata, vaid plaanis terve maaga vaenlasele vastu astuda. Nii saadabki ta saadikud naabermaakondadesse, kutsuma neid üles astuma ühisesse heitlusse vaenlase vastu. Ka venelastelt palutakse abi, saates neile rikkalikke kinke, eesmärgiks nende enda poole meelitamine võitluses sakslaste vastu. Nii tulidki saadikud Novgorodist ning kinnitasid venelastepoolset nõusolekut, lubades appi tulla suure sõjaväega. Samal ajal õnnestub Lembitul kokku koguda seninägematu 6000-meheline armee, mis asub Paala (Navesti) jõe ääres venelasi ootama. Kahjuks jäävad...
Seetõttu on ka muistne vabadusvõitlus üldiselt kasutusse jäänud. Problemaatilised on ka 'muistse vabadusvõitluse' piirid, sest need on antud vaid ühele allikale, Henriku Liivimaa kroonikale tuginedes. Ehkki tolle aja kohta äärmiselt täpne, on selles ka tõsiseid moonutusi, eriti taanlaste tegevuse koha pealt, kelle vastu kroonika suures osas suunatud oligi. On teada, et taanlased korraldasid vallutusretke Saaremaale juba 1206. aastal, kuid said lüüa. Nii võiks ka seda sündmust lugeda sõja alguseks Eestis. 1227. aasta on loetud võitluse lõpuks seetõttu, et Henriku kroonika sama aastaga lõppeb. Kuid on teada, et juba sama aasta teisel poolel tõusid järvalased ja virulased taanlaste vastu üles ning Lääne- ja Saaremaa jagati lõplikult kristlaste vahel alles 1233. aastal. Nii...
1.Kultuur · Ristiusustamine : Kirikute ja kloorstite ehitamine · Toom ja Kloostrikoolid · Arhitektuuris valitses gooti stiil · Usupuhastus Esimese eesti keelse raamatu ilmumine 1525 Oletatav esimene raamat 2535 säilinud raamat (Warnadt Koel Katkekismus) · Maalikunstis Bern Notke ,,Surmatants" Kuulsaim renesanssi kunstnik · Parim keskaja ajaloo allikas Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika " 2.Rahvastik · Elanike arv vähenes 14.saj, Jüriöö ülestõusus ja sellele järgnenud ülestõusude ja katku levikuna · Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareL...
Peale Euroopa ja Venemaa jõudsid nad aastal 1000 isegi Ameerikasse. Viikingite retkedel sattus Eestisse raudrelvi, kuld ja hõbemünte ja ehteid. Selle aja lõppedes ründas Eestit Kiievi vürst Jaroslav Tark, kes 1030. aastal rajas Tartu, kust 1061 välja aeti. Sellel ajal hakkas Eestisse tulema ristiusk, seni valdava loodususu asemele. Tähelepanuväärseks kirjanduslikuks allikaks tolle aja kohta munk Läti Henriku kroonika , kus kuni 200000 eestlast kirjeldatakse põhiliselt pikakasvuliste ja heledapäisetena. Sellel ajal Tekkisid esimaste käsitöölistena sepad ja laevaehitajad. Eesti jagunes maakondadeks, nagu Saaremaa, Sakala, Virumaa, Ugandi, Harjuma ja need omakorda kihelkondadeks. 13. sajandi alguses hakkasid Eestisse tungima ristiusu toojad sakslased, taanlased ja teised. Ümera lahingus 1210. aastal õnnestus eestlaste maleval neid võita, kuid...
pulmade suurus sõltus pruudi kaasavarast). Linnades olid gildid. Tähtsaim oli kaupmehi ühendav Suurgild. Veel oli Mustpeade Vennaskond. Käsitöölistel oli Väike gild. Käsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa. Kaubanduslikult olid Liivimaa linnad soodsa asendi tõttu soodsalt arenenud. Tähtsaim kaubakontor oli Novgorod 2. Kroonik Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana- Liivimaa ajalugu 12.sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr. 5 1. Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Tallinna piiskopid osalesid Riia kiriku ettevõtmistes, seega kiriklikult võib Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna keskusega Riias...
Sisukord Lk 1- 2 Jaan Kross, ning Jaan Kross ajakirjanikuna Lk 3- 7 Kirjanduslik tegevus Lk 7- 8 Tunnustused, lemmik luuletused. Lk 9 Kasutatud kirjandus Jaan Kross Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross Kalju lepiku eakaaslane alustas luuletamist Tallinna...
Püünsi Kool Ajalugu REFERAAT EGIPTUSE VAARAO TUTANHAMON Kaisa-Kristi Kruuspak 6. klass Juhendaja : õp. Veronika Uussaar 16 Oktoober, 2008 1 Kes oli Tutanhamon ? Tutanhamoni päritolu on siiani segane. Ühel Solebi templi suurel punasest graniidist lõvil olev raidkiri nimetab tema isaks Amenhotep III-t. Kui Ehnaton valitses umbes 16 aastat ja Tutanhamon oli troonile asudes umbes 9-aastane, siis on täiesti võimatu, et Amenhotep oleks võinud olla tema pärisisa (rääkimata sellest, et kuninganna Tii oli lapsekandmiseks liiga vana). Pigem kasutati sõna "isa" ülekantud tähenduses, rõhutamaks noore valitseja aatelisi sidemeid Amenhotep III ja vana usu juurde ta...
Üksikisiku väärtuse määrab rahvuslähedus, usk rahva ajaloolisse ossa, soov väljendada rahva huve. Kõrgema seltskonna ja poliitikategelaste taotlus ajaloo kulgu määrata on edutu. (EE 1996, lk 463) Antakse laiaulatuslik panoraam Euroopa ja eriti Vene elust XIX saj. alguses, väljendub ka autori omapärane ajaloofilosoofia. Romaanis seisab esikohal kahe vene aadliperekonna Rostov'ide ja Bolkonski'te kroonika ning Pierre Bezuhh'i hingelise arengu lugu. (Eesti Entsüklopeedia, lk 215) ,,Anna Kareninas" on rahvus langenud sotsiaalseks rühmaks ja perekond üksikisikuks. Naispeategelane on isiklikele õnnetaotlustele vaenuliku ühiskonna ohver ja sünnitis ühtaegu. (EE 1996, lk 463) See on suur psühholoogiline romaan vene kaasaegse kõrgema seltskonna elust. 9...
Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajalugu mõjutanud tegurid. V...
Üldlevinult loetakse eestlase nimi tulnud aestist. Fennidena nimetas ta tõenäoliselt soomlasi. Eestlased muinasaja lõpul. 2. aasta tuhande alguses toimus meie esivanemate elus tõusev periood. Rahvaarv kasvas, maa oli tihedalt asustatud. 13. sajandi alguses olid olemas ka hiljem tuntud külad ja asulad. Elanike arv küündis 150000-ni. Sellest perioodist pärinevad esimesed kirjalikud allikad, nendest oluliseim on Läti Hendriku Kroonika aastatest 1184-1227. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli kujunenud põlluharimine ja me olime kõige põhja poolsem põlluharija rahvas. Põldu hariti raud otsaga (adraga). Kasvatati peamiselt rukist, maad mõõdeti adramaades. See oli maa mida suudeti harida ühe hobuse ja ühe adraga. Kasutati kolme välja süsteemi. Kasvatati koduloomi, peeti jahti, kala püüti sisemaal. Eestis tegeldi ka mesindusega, saadi mett ja vaha. Vaha järele oli Lääne-Euroopas suur nõudlus. 1...
Ta töötas aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondendina. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. 1992-st aastast oli ta tööl Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes Pühapäevaleht ja Õhtuleht. Aastast 1988 osalenud Tartu Noorte Autorite Koondise, kirjandusliku rühmitise ,,Hirohall" ja Eesti Kostabi Seltsi tegevuses (oli viimase asutajaliige ja esimene esimees). Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on ka ETV kultuurisaate OP! saatejuht. Luule...
Tuglas (1886-1971) Tuglas oli : *prosaist *kriitik *tõlkija *kirandusteadlane Tuglas on öelnud : ,,Kirjaniku looming on ju avaram, kui ta biograafia. Kuid päris tõelisel põhjal baseerub see looming ikkagi tolle biograafia ulatuses. Seejuures siiski mitte unustada : ka tähelepanu, uurimuslik süvenemine ja fantaasia kuuluvad samuti biograafiasse. " Elukäik. *Friedebert Mihkelson sündis 2, märtsil Tartumaal Ahja mõisas. *Kanepi kihelkond, Kirepi mõis (teine kodu) *1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis *1901 asus elama Tartusse *1901-1903 õppis Tartu linnakoolis *1904-1905 õppis H.Treffneri(poistekool) gümnaasiumis *1906-1917 pagulasaastad *1917 asus elama Tartusse *Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) *1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele *Suri 15. aprill 1971 aastal. Looming 1. 1901-1909 2. 1914-1925 3. 1935-1971 Realistlikud teosed: *1901 jutustus,, Siil" *1903 novell ,,Hunt" *1905 novell ,,Hingemaa"...
Autor elas aastatel 1803-1870.Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta.TA keskendus tavadele,keeltele,minevikule. Tema esimene näidend oli ,,Clara Gazuli teater".Alguses ta jättis mulje et ta on kõigest teose tõlkija.,,Clara Gazuli teater" saavutas suure tuntuse.Romaanid: ,,Jacquerie", ,,Charles IX valitsemise kroonika ". Tuntumad novellid: ,,Etruski vaas", ,,Kahekordne ehitus", ,,Arsene Guillot".teistest teostest veel ,,Tamango", ,,Matero Falcone", ,,Colomba" ja ,,Carmen". Novellid oli Merimee põhizanriks.Tema teosed panevad kaasa mõtlema ja elama. Carmen Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu ,kes vallutas meeste südameid.Pidas ennast vabaks hingeks.Carmen keerab enda sõrme ümber Don Jose .Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela.Jose peab Carmeni trellid...
Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku. EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE Muinas-Eestis oli u 40 kihelkonda, kümmekond maakonda, ühtne riigivõim puudus. Henriku Liivimaa kroonika andmeil korraldati Raikkülas iga-aastasi ühisnõupidamisi (parlamendilaadne). 13. saj oli Eesti samuti ühtse riigivõimuta, ordu, piiskoppide, nende vasallide ning linnade lõdvalt seotud konföderatsioon. Ühisküsimusi lahendati konsensuse alusel Liivimaa üldistel maapäevadel, kus talurahva esindajad ei osalenud. Eestlased säilitasid isikliku vabaduse ja relvakandmisõiguse 1507. a-ni....
2.1.Misjonärid Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada paganatega ja siis neile ristiusku peale suruda. Nende töö tulemusena hakkas ristiusk vaikselt levima. Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal. Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see väga edukalt. Esimene kindel teade ristiusust Iirimaal on Aquitania Prosperiuse, 5. sajandi krooniku ja kirikutegelase, kroonika viide aastast 431. Iiri õpetlane Püha Columbanus levitas 6. sajandil ristiusku Sotimaal. Eestlased ristiti saksa ja taani preestrite poolt enamasti 13. sajandi teise ja kolmanda kümnendi jooksul. Sageli jagati ristimissakramenti kiirustades ning ristiusu õpetuse sisu selgitamine jäi formaalse ristimise käigus arvatavasti tahaplaanile. Võib siiski oletada, et päris unarusse seda vahetult pärast ristimist ei jäetud, iseäranis...
Koonduslaagris kohtab ta Kongot,kes htuti peab Karile tuliseid jutlusi vabadusest ja vastutusest,vastupanu ja otsese aktsiooni vajalikkusest.Ilmar Talve lheb mda sama mereteed Soome kaks ja pool aastat hiljem.Aasta prast tuleb ta koos teiste soomepoistega tagasi,isamaa kaitsele.Ja lahkub uuesti maapagulusse.Ka tema vib olla rahul.Ta on videlnud Rajajel ja Viiburi all ning tulnud tagasi isamaad kaitsma,uurinud teadust,kirjutanud romaane,kaasa arvutatud lumme vajuva maja kroonika .Ka tema on teinud oma osa.Rohkem kui oma osa. Lk 388-390 Teksti autor:Hellar Grabbi Sisukokkuvte:Klastades 1960.1970-ndatel aastatel korduvalt Eestit, avaldas Grabbi ajakirjanduses ulatuslikke reisikirju, mis andsid tsensuurist kammitsemata krvaltvaataja pilgu lbi pildi mitte ksnes kodumaa tollasest kultuurielust, vaid ka olmest, ning on silitanud oma informatiivse vrtuse tnapevani. Kolonel Herbert Grabbi pojana on Grabbile olnud iseranis...
Samuti ka kaubandussuhteid. Etnoloogia Rahvateaduste uurimine. Kasutatakse igapäeva elu leide,et neid tõlgendada. Rahvaluule - See sisaldab vanu pärimusi ja seletus tegevuste kohta, näiteks kuidas künti vms. Kroonikad Kroonikad sisaldavad küllaltki täpseid kirjeldusi muinasaja ühiskonna kohta. Neist mahukaim ja täpseim on Henriku Liivimaa kroonika, mis kirjeldab ristiusus levitamist Läti ja Eesti aladel. 3. Kiviaeg §2 Pulli asula ja Kunda Lammasmägi (aeg, asupaik), arheoloogiline kultuur, Kunda kultuur (aeg, elanike tegevusalad, tööriistad), kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur (venekirveste kultuur) (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, matmisviis) balti hõimud. Vanim teadaolev inimeste peatuspaik Eestis on Pulli asula, kust leiti 9. aastatuhande algusest pärit inimeste tegevuse jälgi...
On teada ka jumal Tarapita. Tal võis olla seoseid skandinaavia päritolu Thoriga. Tuntud oli ka ohverdamine, kui maagiline toiming, kus sooviti saavutada jumalate või haldjate heatahtlikkust. Eesti aladelt on teada ohvrikivisid, kuhu toodi ohvriande ja ohvriallikaid. Arvatavasti olid ka pühad puud, kuhu toodi ohvreid tamm, pärn ja pihlakas. LIIVIMAA RISTISÕJAD Allikaid pole palju, peamine allikas on Henriku Liivimaa kroonika , mõnikord kasutatakse Läti Henriku kroonika nime. Uurijad on jõudnud järeldusele, et kroonika kirjutaja tuli Liivimaale 1205.a., oli pärit Alam-Saksamaalt. 1205-1259. Nägi väga paljusid sündmusi ise pealt, osales ise nendes ka. Ta pidi kasutama varasemaid märkmeid või pidi kogema suulisel teel andmeid, kes siinsetel aladel varem tegutsesid. Kroonika algab juba varasemate sündmustega. Kroonika on kirjutatud 1224-26, 27 a on seda täiendatud. Kroonika kirjutaja on subjektiivne, lähtus...
Novellist erineb hajusama vormi, väiksema kunstilise tiheduse ja sündmuste rahulikuma ning sujuva arendamise poolest. Väldib fantastikat. KROONIKA ajaraamat, ajaloolisi sündmusi ajalises järjestuses esitav jutustus. Neid läbib põhiidee, sündmuste olemuslikke seoseid ega põhjusi ei selgitata, ka inimesekujutusse ei süveneta. Esinevad proosa- ja värsivormis. Tuntuim eesti kroonika on Läti Henriku Liivimaa kroonika. Ajalooaineline ilukirjandus tugineb kroonikais talletatud faktidele ja kirjeldustele, kasutab ka nende vormivõtteid (stiil, leksika) MARGINAAL märkus raamatu või käsikirja valgel äärel, ääremärkus; kirjandusliku zanrina esseistika väikevorm, lüürilise, mõtiskleva, arutleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild või kommentaar kirjanduslikel, filosoofilistel, moraaliõpetuslikel jm teemadel. Eesti kirjanikest tuntuim autor F.Tuglas....
juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika " toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti...