Tallinna Teeninduskool Eesti majanduse hetkeseis Referaat Marlin Kroon Ko15-KE 2016 Eesti majanduse hetkeseis on rahuldav ning seda on oodata ka lähikuudel, kuid majanduskasvu pidurdavad euroala majandusprobleemid ja Venemaa-Ukraina konflikt, näitab Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring. Konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertide hinnangul kasvab Eesti majandus sel aastal 2,0%, eratarbimine 3,5% ja tarbijahinnaindeks 0,2%. Selle aasta keskmiseks brutopalgaks
Omariikluse taastamine 20. augustil · algas põhiseadusliku riigivõimu ülesehitamine · uus põhiseadus (1991 hääletusele) 1992 Presidendi- ja Parlamendivalimised · riigipea valis esimeseks iseseisvunud Eesti riigi presidendiks Lennart Meri · valitsusejuhiks sai Isamaa liider ajaloolane Mart Laar Üleminek turumajandusele · iseseisvuse taastamise poliitilised ja majanduslikud eeldused · majandusreformi põhialus rahareform, kasutusele kroon · 1. rublatsoonist eralduja · Eesti-keskne majanduspoliitika · Eesti majandus läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks protsessiks · põllumajanduse ümberkorraldamine-valuline, tagasilöökidega · majandusliku edu kõrval varanduslik ebavõrdsus ja tööpuudus · võõrväed (okupatsiooniarmee) lahkuvad · Eestis asuvate sõjaväebaaside likvideerimine (toetasid rahvusvahelised organisatsioonid ja avalikkus) 1993?! 1994
VÄIKE PRINTS Ühel imetillukesel planeedil elas kord üks Väike prints, kes ei mõistnud suuri inimesi, kes veel kunagi oma elus polnud loobunud küsimustest, mille ta kord oli esitanud ning kes armastas meeletult oma koduplaneedil olevat väikest roosi. See prints polnud sugugi mitte tavaline prints, kes ihkas elas uhkes lossis, seljas kullatud rüü ning peas sädelev kroon. Ta oli tilluke prints veelgi tillukesemalt planeedilt, kus ta valitses oma kahte tulemäge ja roosi, kuid talle piisas sellest, et õnnelik olla. See prints oskas vaadata asju läbi oma südame ning ta teadis, et kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Ta oli Väike prints. ''Väike prints" on lugu printsist, kes lahkus imetillukeselt koduplaneedilt, sest läks tülli seal kasvava roosiga. Rännakul läbi mitmete planeetide kohtab ta veidraid inimesi- kuningat, joodikut, uhkeldajat, ärimeest, laternasüütajat ja maadeuurijat. Lõpuks jõuab ta planeedile Maa, ku...
1) kuidas mõjutas majanduskriis saksamaad/ tema sise- ja välispoliitilisi eesmärke ja kuidas need realiseerisid Saksamaa elas ülemaailmset majanduskriisi üle suhtelikselt rängalt, kannatades näiteks suure tööpuuduse all, mis hõlmas ligi 40% elanikkonnast, hüpperinflsioon, meeleheide. Sisepoliitilisteks eespärkideks seadis Hitler selle, et ta soovis juhtivatele positsioonidele rohkem natse, mille tõttu kutsus kokku erakorralised valimised. Vaatamata sellele, et ta enamust ei saanud, ei soovinud kommunistid hitleriga koostööd teha. Selle tõttu saigi Hitler kogu valitseva positsiooni enda kätte. Toimus ka riiklik reguleerimine ning tootmine allus plaanimajandusele. 2) Eesti sisepoliitilised/majanduslikud probleemid, põhjused, kuidas püüti lahendada ja kas õnnestus? Rahvas võõrandus riigist, suurparteid ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, riigiasutuste autoriteet vähenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitil...
Tallinna Inglise Kolledz Estonia Topic Alice Tärk, 9b Tallinn 2007 FACTFILE Area: 45 228 sq km Poplulation: under 1.4 million Capital: Tallinn Language: Estonian Currency: Eesti kroon (EEK) Main religion: Lutheran National holiday: 24 February (anniversary of the republic) National flower: Cornflower National bird: Barn Swallow National stone: Limestone LOCATION The Republic of Estonia is the northernmost and smallest of the three Baltic States. It is located on the eastern shores of the Baltic Sea in the north east of Europe. To the east the country borders Russia. Latvia is the countries neighbour to the south
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Kati Kroon Punane ja Must Stendhal Juhendaja : Anne Rand Kuressaare 2008 1.Raamat räägib ühest 18-aastasest puusepa pojast Julien Sorel'ist , kes unistab ühiskonna kõrgkihti pääsemisest, kuulsusest ja rikkusest. Tal on tugev tahtejõud, suurepärane mälu ja kujutlusvõime ning ta on erakordselt auahne. 2.Välimuselt on Julien habras ja ilus noormees, kes kasvab despootlikus isakodus, kus
''La Traviata'' arvustus Käisin elus esimest korda ooperis 25. märtsil 2009 ning vaatasin Giuseppe Verdi ooperit ,,La Traviata''. Peaosalist Violettad kehastas Peterburi Maria teatri väga hinnatud solist Svetlana Trifonova ja kõrvalosi Juhan Tralla, Oleg Balashov, Eduards Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks. Esietendus toimus 1853. aastal
ETTEÜTLUS NUMBER 6 1) Zooloogia on bioloogia haru, mis uurib loomi. Zooloogia harud on entomoloogia, malakoloogia, ihtüoloogia, ornitoloogia, terioloogia jt. 2) Kui bors on värvitu, võib sellele lisada eraldi valmistatud peedileent. 3) Vahetult enne sööki pannakse borsi kuumutatud liha, sinki või suitsurinda, hapukoort ning maitserohelist. 4) Eesti on suveräänne riik. 5) Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim. 6) Kui oleme raha ära pannud seifi, võime minna golfi mängima. 7) Ema ütles mulle, et ma pean minema poodi. Ta lisas veel, et ma ei kulutaks raha tähtsusetutele asjadele. 8) Isa, keda ma nägin viimat lapsepõlves, tuli mulle külla ja tahtis minuga reisile minna. Ta ütles: "Poiss, tule siia. Mis sa arvad,"värisedes võttis ta ema pildi taskust välja,"kui läheks õige puhkama ja otsime ema ka üles?" 11) Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. 12) Mulle meeldib Eesti ...
euro. Hakkas kehtima uus liiklusseadus, mis tõi kaasa mõned muudatused. Toimus riigikogu ja presidendi valimised. Aasta suurimaks tragöödiaks võib pidada pantvangidraamat Liibanonis ja väiksemaks tulistamist kaitseministeeriumus. Ka meie kodulinnas Sauel toimus nii mõndagi - Saue Gümnaasium 25. Juubel ning avati noortekeskus. Suurim muutus paljude eestlaste jaoks on kindlasti euro kasutuseletulek. Paljud eestlased olid sellele vastu ja tahtsid, et eesti kroon jääks alles. Siiski jäi euro peale ja Eesti on nüüdseks eurotsooni osa. Paljud arvavad, et euro tõstis hindu kolossaalselt. Meedias lubati aga kindlalt, et euro hindu mitte mingil juhul ei tõsta. Selline asi tekitas jällegi rahvas palju pahameelt. Rahvas tunneb, et neil on nahk üle kõrvade tõmmatud. Mina isiklult arvan, et euro on meile kasulik. See aitab parandada majandussuhteid teiste Eurotsooni liikmetega ning muuta kaubandust sujuvamaks. Samuti on
SISUKORD) KOKKUVÕTE võtab lühidalt kokku kõige olulisema referaadist TÖÖ PÕHIOSA ON REFERAADI KÕIGE OLULISEM OSA! KASUTATUD KIRJANDUS Kõik referaadis kasutatud allikad ( tähestikulises järjekorras) RAAMAT Autor(id). Pealkiri. Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta. N: Pihu, E. Matk kalariiki. Tallinn. Valgus, 1987. AJAKIRJAARTIKKEL Autor(id). Pealkiri. Ajakirja nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number,leheküljed. N: Kroon,K. Vikerkaar Eesti jõgedes vikerforell. Eesti Loodus, 1999, nr.1, lk.16. JÄLGI KIRJAVAHEMÄRKE! LISAD Referaati täiendav või illustreeriv materjal Tabelid Joonised Skeemid Diagrammid Kaardid Koopiad Ankeetküsitlused jne. PEALKIRJASTA JA NUMMERDA LISAD! LISADE PEALKIRJAD ESITA SISUKORRAS!
HARIDUS: · Õppis orelit ja koorijuhtimist · Kompositsiooniõpinguid alustas Tallinas ning jätkas Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini käe all( lõpetas 1956) · Vabakutseline helilooja LOOMING: · põhineb soome-ugri rahvalauludel · kirjutanud 1 ooperi Luigelend- Eesti parimate hulka arvatud kammerooper. Käsitleb inimese ja looduse suhet, eneseotsinguga seostatud. · kantaat-ballett Eesti ballaadid- rahvalauluainelise loomingu kroon, ühendatud regilaul ja tants. · koorimuusika: Maarjamaa ballaad, Meeste laulud, Naistelaulud, Unustatud rahvad(suursari)- koosneb soome-ugri väikerahvaste folklooril põhinevatest kooritsüklitest(Liivlaste pärandus,Isuri eepos,Karjala saatus) Hiidtsükkel Eesti kalendrilaulud(1967)- aluseks kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosnev 5 alltsüklist: Mardilaulud,Kadrilaulud,Vastlalaulud,Kiigelaulud ja Jaanilaulud
stencil sabloonidega maalitud pilt muraltervet seina kattev grafiti tag kirjutaja nimi seinal Sümbolid grafitis Oluline tähendus on nime taha lisatud numbril. Paljud rühmad võivad kasutata grafitites oma tänava numbreid ja telefonikoode. Näiteks : 187 tähendab sõna otseses mõttes surmaähvardust, mõrva eest määratud karistus Californias 13 (XIII) ja 14 (XIV) tähistavad tähestikus kindlal asukohal olevat tähte kroon tähistab kuningat rõngas tag` i kohal tähendab pühakut Grafiti tegijad Grafiteid viljelevad erinevad inimesed, leidub nii väikesi lapsi kui ka täisikka jõudmas noorukeid. Jõugud kasutavad grafiteid, et märkida oma ümbruskonda. Märgistajate meeskonnad erinevad jõukudest motivatsiooni poolestnende jaoks on grafiti kultuuriline tegevus ja elustiil. Grafiti legaalsus Grafiti teostamiseks on kaks viisi: legaalne
kroonmündid panka viia. Alates oktoobrist on toimunud müntide kogumise kampaania, mille käigus on võimalik kõik sendid ja mündid panna oma arvele, ilma teenustasuta. Sularaha võiks soovitatavalt hoida pangakontol. 2011. aasta alguses on soovitatav eelistada kaardiga maksmist, et vältida arvutusvigadest tulenevat pettuse ohtu. Kõike eelnevat arvesse võttes leian, et Eestile ja Eesti rahvale tuleb Euro siiski kasuks. Kaob küll eesti kroon, mis on meid 18 aastat teeninud, kuid meile jäävad väga paljud teised asjad, mis meie riiki koos hoiavad, keel, hümn, lipp. Neid asju mille üle meie rahvas saab uhke olla, on palju. Mina ei leia euros midagi negatiivset, see ainult aitab meie väikest riiki ja rahvast. Tänan tähelepanu eest!
Jaguarundi Koostaja: Britmarii Kroon 7.klass Laagri Kool Juhendaja: Liivi Lents Tallinn 2006 Sisukord: Sissejuhatus ................................................................................. lk 3 Sisu ............................................................................................. lk 4 ja 5 Kokkuvõte .................................................................................. lk 6 Kasutatud materjalid .................................................................. lk 7 -3- Sissejuhatus: Jaguarundi on väga suur metsik kass. Teda kutsutakse weasel catiks, kuna ta ei näe välja nagu tavaline kass. Inglismaal kutsutakse neid Otter catiks, Prantsusmaal Jaguarondiks, Saksamaal Wieselkatzeks või Eyraks. Neil on väikesed pead ja kõrvad asetsevad neil...
väga olulist rolli, kuid ka teadus ning poliitika. Kõike ei saa võtta ehtsa tõena, vaid üha enam valetatakse ja manipuleeritakse inimestega. Filmis oli suur osa pühendatud rahale, selle pettustele, võimule. Seda, et meile valetatakse, meie eest varjatakse ning meid tahetakse orjastada. Üha enam inimesed laenavad. Filmis on öeldud, et mida rohkem raha, seda suurem võlg. Mida suurem võlg, seda rohkem raha. See on minu silmis tõde, sest siis raha ringleb. Iga kroon rahakotis oli kord laenatud. Väga oluline on intress, mis tihtipeale unustatakse. Intressid võivad olla väga suured. Dokumentaalfilmis oli toodud näide pangast, mis laenab inimestele 1 miljard dollarit, aga võib suureneda 9 miljardile dollarile. Intressid on nii suured ning raha ainult tuleb juurde. Pangad saavadki niimoodi kasumit. Eestis tuli mõned aastad tagasi päevakorrale kiirlaenud. Tekkisid igasugused uued firmad nagu Raha24, Credit24, Monetti ja paljud teised
Official name: Republic of Estonia Territory: 45 227 km Population: 1 342 000 Official languafe: Estonian Largest ethnic groups: Estonians 68%, Russians 26%, Ukrainians 25, Belarussians 1%, Finns 1% Capital of Estonia: Tallinn Number of islands: 1 521 Highest point: Suur-Munamagi (Great Egg Hill) 318 m Religion: Lutheran Currency: Estonian Kroon (EEK),1 EUR = 15,65 EEK Estonia has two Independence Days - Estonia first achieved independence from the Soviet Union on the 24th February 1918 and again on the 20th August 1991 after 51 years of occupation. The second date is known as the Restoration of Independence Day The Estonian language belongs to the Finno-Ugric group and is most similar to Finnish Estonia was the first country in the world to introduce online political voting
Nimi... FAKTID Pealinn ... Praha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik Riigikord: parlamentaarne demokraatia President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvastiku tihedus ... 134 in/km² Rahvaarv ... 10 548 500 (2011) Rahaühik ... Tsehhi kroon Iseseisvus ... Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 Euroopa liiduga ühinemine 2004 aastal Kuulub Schengeni alasse PAIKNEMINE Naabriteks: Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkia Merepiirita riik Kesk-Euroopas Ajavöönd: Kesk Euroopa aeg LOODUS Loodusvöönd: sega- ja lehtmetsade Madalmägine: keskmäestike ja noorte mäestike vahepeal Palju karstinõgusid- ja koopaid kust voolavad välja allikad
Kuidas euro Eestisse tuli? · Eestis võetakse euro kasutusele esimesel võimalusel, kui on täidetud vastavad nõuded. · Kroonid vahetatakse eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga 15,6466. · Kahe nädala jooksul on kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel. · Kroonihoiused vahetatakse üleminekupäeval automaatselt eurodeks. · Kuue kuu jooksul vahetavad kõik pangakontorid kroone eurodeks Eesti Panga kursiga ja teenustasuta. Osades pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul. · Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja ilma teenustasuta. · Kauplused näitavad mõned kuud enne ja pärast
Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava ja tuhamassid ning tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi (laamasisene vulkaaniline piirkond) ala kohal. island Islandi pealinn on Reykjavik. Pindala on 103125 ruutkilomeetrit. Riigikeel on islandi keel. Rahvaarv: 318800 Rahaühik: kroon (ISK) Iseseisvus 17.juunil 1944. aastal. Vulkaanid Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siitsealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. 2010.aasta aprillis alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise.
Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus üldjuhul ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Eesti inflatsioonitase Euroopa liidus: Kõige kõrgema inflatsioonitasemega võrreldes 2006. aasta septembrikuu hindadega on Läti 11,5protsendilise kasvuga. Eesti asub 7,5 protsendiga kolmandal kohal, teisele kohal oli Bulgaaria 11,0protsendilise hindade tõusuga. Võrreldes eelmise aastaga on elukallidus Leedus suurenenud septembris 7,1 protsenti, mis asetab riigi neljandale kohale. Madalaima näitajatega riigid on Malta (0,9 protsenti), Taani (1,2 protsenti) ja Holland (1,3 pr...
Peale riigikogu valimisi lõpetas oma töö ka Eesti Kongress ning pagulasvalitsus. 1993. aasta kevadel alustas tööd Eesti esimene Riigikohus. Suurt tähelepanu hakati pöörama kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. Iseseisvusele üleminek tõi kaasa kõik vajalikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandus reformi üheks põhjuseks oli 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon. Rahareformi tulemusena eraldutu rublatsoonist, see võimaldas muutuda Eesti keskseks majandus poliitikal. Eesti majandus hakkas avanema läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks. Turumajandusele üleminekul oli suur roll erastamisel ja panganduse arengul. Erastamine kulges üldjoontes päris edukalt ning 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges maa erastamine. Aeglasemalt ja
laenuintress kõrgem. Omafinantseeringu määr kõrgem ja laenuraha seega raskemini kättesaadav ja raskemini ka teenindatav. Eesti krooni kasutusega seotud riskid tulenevad Eesti krooni kasutusala suurusest ja mahust võrreldes euro kasutusalaga. Euro kasutusala on kordades suurem, kasutusel olevate eurode hulk arusaadavatel põhjustel samuti. Seega on euro valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv, seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Eesti kroon on võrreldes euroga vastuvõtlikum ja tundlikum muutustele majanduskeskkonnas, millega kaasneb Eesti krooni teistesse valuutadesse vahetuskursi risk, mis tõstab tehingute turuhindasid. Eestis toodetud toodete ja teenuste konkurentsivõime on madalam kui liidame Eesti krooni konverteerimise kulud teistesse valuutadesse. Eestis euro kasutusele võtmine 4
vahetussüsteemi nim deviisistandardiks. 14. Bretton Woods'i süsteem USA-s Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA dollar. St USA kohustus ostma kulda hinnaga 35 dollarit unts. (kulla-dollari fikseeritud suhe) 15. eesti rahasüsteem Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Seaduslik maksevahend Eesti kroon, mille vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes (1EUR=15,6466EEK). Kehtiv vahetuskurss on ekvivalentne 1992.a rahareformiga kehtestatud Eesti krooni vahetuskursiga Saksa marga suhtes. Kroon on vabalt konverteeritav, st puuduvad piirangud kapitali vabale liikumsele Eesti ja välisriikide vahel. 16. eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana
(339 km) to the south and Russia (229 km) to the east. It is separated from Finland in the north by the narrow Gulf of Finland and from Sweden in the west by the Baltic Sea. Estonia has been a member of the European Union since May 1, 2004 and of the NATO since March 29, 2004. The area of Estonia is about 45000 square kilometres and the population is about 1.4 million people. The capital of Estonia is Tallinn and the official language is Estonian. The currency is Eesti kroon. The main religion is Lutheran. Anniversary of the republic is celebrated on February 20. The national flower is cornflower, national bird is barn swallow and national stone is limestone. It is a land of great natural beauty with a long and varied history and rich culture. It has served as a junction of international trade routes for centuries. History. The oldest marks of habitation on the territory of Estonia date from the 8th millennium BC
Balti kett- 23. augustil 1989. a moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni . Baltikett aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil . kodanike komiteed- eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel . IME- september 1987.a (Isemajandav Eesti) ja eesmärk Eesti majandust eraldada NSV Liidu majandusest . Põhiseaduslik assamblee- Eesti rahareform- 1992. a juunis toimus rahareform, millega võeti kasutusele kroon . KES OLID JA MIDA TEGID: L.Walesa- Poola sõltumatute ametiühingute juht ja ta oli 1980. a keskseks valitseva reziimi vastaseks jõuks ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas. 1990. a sai ta uueks Poola presidendiks ja tema eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. V.Havel- oli Tsehhi president, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse . N.Ceausescu- oli Rumeenia diktaator, ta oli aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi.
32. Keskkool Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule Uurimistöö Autor: Britmarii Kroon XI C Juhendaja: Krista Kiisler Tallinn 2010 ANNOTATSIOON Tallinna 32. Keskkool Töö pealkiri: Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule Kuu ja aasta Lehekülgede arv 10 Oktoober, 2010 Töö autor :Britmarii Kroon Juhendaja:Krista Kiisler -2- SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. MURULAUK ............................................................................................................................ 5 1.1 Päritolu ...............................................................................................
Jalakat. Teised liikmed on peaminister Tiit Vähi ja Siim Kallas. · 17. juuni 1992 3 Rahareformi komitee võtab vastu dekreedi rahareformi läbiviimisest. · 19. juuni 1992 Kell 21 kuulutatakse rahareformi toimumine avalikult välja. Rahareformi komitee tõstab käibemaksu 18 protsendini ja üksikisiku maksimaalseks tulumaksumääraks kehtestatakse 50 protsenti. · 20. juuni 1992 Kella 4st hommikul kehtib Eestis kroon. · 20. juuni 1992 Rahavahetuspunktid avavad uksed, jäädes avatuks 22. juuni kella 22ni. Kõigile vahetakse kuni 1500 rubla vastu 150 krooni. Raha vahetas 1 096 706 Eesti elanikku ehk 70,4 protsenti elanikest. Keskmiselt vahetati igaühe kohta 136,41 krooni. · 22. juuni 1992 Viljandi Ugala teatris toimub krooniball. · 17. november 1992 Eesti Panga nõukogu kehtestab moratooriumi kolmele pangale: Balti Ühispangale, Tartu Kommertspangale ja Põhja-Eesti Aktsiapangale
17. juuli 1940. Valimistulemused tehakse teatavaks, Vabaduse väljaku miitingul nõutakse Eesti ühendamist NSV Liiduga. 21. - 23. juuli 1940. Riigivolikogu istungijärk; Eesti nimetatakse ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks; K. Päts vabastatakse presidendi kohalt. 6. august 1940 Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu. 25. august 1940 Eesti NSV konstitutsiooni vastuvõtmine. November 1940. Rahareform (1 kroon = 1,25 rubla). 14. juuni 1941. Massiline küüditamine Siberisse. 22. juuni 1941. Nõukogude-Saksa sõja puhkemine. Suvi 1941. 22. Territoriaalse Laskurkorpuse võitlused Wermachti vastu. 7. juuli 1941. Sakslased ületavad Iklas Eesti piiri. 28. august 1941. Saksa väed vallutavad Tallinna. 21. oktoober 1941. Täielik Saksa okupatsioon. 1942. Kuulutatakse välja vabatahtlike värbamine Eesti Leegioni. Detsember 1942. - jaanuar 1943. 8
Märka ja aita Illusioonides elamine ei tule kellelegi kasuks. Lootes, et homne päev on parem kui tänane, ei jõua kaugele. Tänast halli argipäeva saab muuta päikeselisemaks pisiasjadega. Poes olles aseta vahel ostukorvi midagi maitsavat, mis tuju tõstab, ning poest väljudes anneta mõni kroon annetuskasti, sest iga pisemgi heategu lubab sul õhtul rahuliku südamega olnud päevale tagasi vaadata ning sügavasse unemaailma seilata. Tehes teistele head, võimaldades neile natukenegi seda, mis meil enesel küllaga on ning nii saame ka ise õnnelikumaks. Inimesed-kõik väikesed ja suured, noored ja vanad, rikkad ja vaesed suudavad anda enda panuse, et muuta ühiskonnas midagi paremaks. Tänaval kõndides näeme
Päikese pinnaga. Fotosfäärist kõrgemale jääks siis Päikese "atmosfäär", mis koosneb kahest kihist -- kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui ainsaks võimaluseks Päikese väliskihte uurida oli nende vaatlemine täieliku päikesevarjutuse ajal, kui Kuu kattis kinni algul fotosfääri, seejärel aga kogu Päikese. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist; kroon -- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber -- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Nagu õppisime tuumafüüsika osas, nõuab see ühinemisreaktsioon kõrget temperatuuri ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe sisemuses.
Pööristegraanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui Päikese väliskihte uuriti täieliku päikesevarjutuse ajal. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist; kroon on ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber, mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 4. Kuidas Päike pöörleb? Kust saab eneriat? Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Kuna Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja
Alates 1994. aasta augustist ilmub Tahkuranna vallas valla ajaleht ,,Oma Leht". Tänaseks on lugejateni ilmunud juba üle saja ajalehe numbri. Ajaleht ilmub kord kuus, üldjuhul iga kuu teisel nädalal. Raamatukogud. Tahkuranna vallas on kaks raamatukogu: Uulu Raamatukogu ja Võiste Raamatukogu. Juhtivaks seltsiks kujunes rahvaraamatukogu selts ,,Edu". ,,Edu" liikmed soovisid, et kes raamatuid laenutab, see ka seltsi liige oleks. Oli ka väike liikmemaks, aga see oli vähem kui kroon aastas. Raamatuid sai raamatukogu riigi poolt, ent peo rahade eest osteti neid ka ise juurde. Kaua aega oli ,,Edu" seltsi esimeheks helilooja Mihkel Lüdigi poolvend Oskar Lüdig. Ühingud ja seltsid. Seltsid Tahkuranna vallas: Eakate klubi ,,Elurõõm" Võistes ,,Kuldne Iga" Uulus Ühingud Tahkuranna vallas: Tantsuselts ,,Ülejala" Tahkuranna Naisselts Tahkuranna Kultuuriselts Valitsemine. Tahkuranna valla omavalitsuse esinduskoguks on Tahkuranna Vallavolikogu.
Laagri kool Ämblikute sigimiskäitumine Juhendaja: Liivi Lents Koostaja: Britmarii Kroon 8.Klass Harjumaa 2008 Sisukord: Sissejuhatus ............................................................................................. -3- Sisu .......................................................................................................... -4- -5- Kokkuvõte ..............................................................................................
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Kati Kroon Ivanhoe Walter Scott Juhendaja : Anne Rand Kuressaare 2008 1. Romaani `'Ivanhoe'' sündmused arenevad 12. sajandil, mil Inglismaal käis võitlus seal juba sajandeid elanud anglosakside ning 11. sajandil Prantsusmaalt tulnud normannide vahel. See võitlus põimub omakorda vastuoludega talupoegade ja feodaalide vahel.Konfliktid on seega ühelt poolt rahvuslikud, teiselt poolt aga sotsiaalsed
Island Pindala: 103 000 km² Rahvaarv: 300 000 Riigikord: unitaarne vabariik Haldusjaotus: 7 ringkonda. Pealinn: Reykjavik Rahaühik: Kroon Linnastumine: 92% Sündimus: 15 Suremus: 7 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 10 Tööstuse % SKP- st 22 Teeninduse % SKP- st 68 SKP $/in. 21 000 Eksportkaubad kala ja kalatooted, loomakasvatustooted Islandi Vabariik asub samanimelisel saarel Põhja-Euroopas Atlandi ookeani ja Põhja- Jäämere vahel, 287 km Gröönimaast kagus. Islandil kehtib 1944. aasta konstitutsioon
Eesti Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega k...
eurodes. Aasta jooksul peale eurole ülemineku päeva vahetavad kõik pangad kroone eurodeks ilma teenustasu ja kursivaheta. Sealt edasi vahetab Eesti Pank kroone eurodeks tähtajatult, teenustasuta ja ilma koguseliste piiranguteta. Euroala liikmeks saamise otsustavad Euroopa Liidu Nõukogu liikmeteks olevad rahandus- ja majandusministrid, teiste hulgas ka Eesti rahandusminister Jürgen Ligi. Praeguste plaanide kohaselt vahetub kroon euroks 2011.dal aastal.Ma loodan et selleks ajaks kui euro kasutusele võetakse,oleme me selleks valmis.Ja saame öelda nagu heale sõbrale ,soojalt ja siiralt "Tere tulemast, euro!"
Laagri Kool KESKKONNAKAITSE MÕISTE JA EESMÄRGID Uurimustöö Koostaja: Britmarii Kroon Juhendaja: Siivi Liivik Laagri 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................... -3- 1.KESKKONNAKAITSE MÕISTE ..................................................................... -4- 2.LOODUSKAITSE .............................................................................................. -5- 3.EESMÄRK ....................................
Sissejuhatus Üldandmed § Rahvastik § Majandus § Loodustik § Kliima § Loodusvarad § Taimestik § Loomastik Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Sissejuhatus Järgnev referaat räägib Rootsist,selle majandusest ja loodusest. Rootsi taimestikust,loomastikust ja loodusvaradest. Üldandmed · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi,Soome,Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale. Rootsis elab peamiselt soomlasi ja rootslasi,ning ka peamiselt eestlasi,kes on Rootsi sisserännanud. Majandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt
ühistegevusele(masinaühistud, meiereid jm), maaparandusele sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform. MARKADELT MINDI ÜLE KROONIDELE. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. Majanduskriis ja selle mõju ühiskonnale. Suurenes tööpuudus, sissetulekud vähenesid. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat 27. Juunil 1933. Aastal devalveeriti kroon, millega kaasnes ostupaanika ja inimeste säästude kadumine, kuid algas ka kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis. Valitsusevahetused, ebatabiilsus riigi juhtimisel, 1932-1933 oli ametis neli valitsust. Põhiseaduslik kriis. Kehtiva põhiseadusega ei ole võimalik riiki valitseda. Põhiseaduse muutused said rahva heakskiidu alles kolmandal rahvahääletusel 1933. a oktoobris Vabadussõjalaste poliitilised ideed. Kõikides hädades süüdistati poliitikuid
Suurbritannia ja Põhja- Iiri Ühendkuningriik Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Suurbritannia lipp on saadud Inglismaa lipu, Šotimaa lipu ja Iirimaa Püha Patricku lipu kombineerimisel. Vapil esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Šoti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt šoti ükssarvik. Suurbritannia pindala on 243 610 km². Rahvaarv on 63.181.775 (2011) aasta seisuga. Riigi pealinnaks o...
......................................................... ..... 6 rootsi kuningriik rootsi kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb euroopas skandinaavja poolsaare idaosas (62c põhjalaiust, 15c idapikkust). Keel - Rootsi (de facto). Pealinn - Stockholm. Kuningas - Carl XVI Gustaf. Peaminister - Fredrik Reinfeldt. Pindala - 449 964 km 2. Rahvaarv - 9,060,430 (2006). Rahvastiku tihedus 20,1 in/km2. Iseseisvus 6.juuni 1523. Rahaühik - kroon (SEK). Ajavöönd - kesk- euroopa aeg. Riigihümn Du gamala, Du fria. Maakond 46n 3218 km. Rootsi on silla abil ühendtatud taaniga. Linnastumine: 84%. Sündimus: 12%0 suremus : 11%0 . Keskmine eluiga: 79 aastat. Põlumajandus. % SKP- st 27 teenuse % 71 SKP s in. 19 700. loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi, raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Leidub veel kulda, volframi,arseeni,naftat.
laine miks puhkes kriis 1930 üle oma võimete elamine , ületootmine, riigid ei sekkunud majandusse milles kriis väljendus-kriis põllumaj., toiduhinnad langesid, tollimaks tõusis, pankroti laine, kriis tööstuses, väliskaubanduse neg. bilanss mis vahendeid kasutati kriisist välja tulemiseks-range kokkuhoiu poliitika, KT väliskaubanduse üle, hädaabitööd, põllumeeste abistamine, 1933 devalveeriti kroon . · vaikiv ajastu 12. märts -Laidoner jaPäts tegid riigipöörde(võimu koondamiseks enda kätte) Pärast riigipööret kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord.st keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja vabadussõdalaste ühingud, valimised lükati edasi, parlament saadeti suvepuhkusele, parlament seati vaikivasse olekusse. toimus ühiskonna tasalülitamine: tsensuur ajakirjanduse üle, KT ametiühingute, organisatsioonide, kõrgkoolide, teatrite jne üle.
kohal, kuuludes suuremate riikide hulka. Rootsis elab 9,059,651 inimest, seega on seal elanikke üle 6 korra rohkem, kui Eestis. Rahvaarvult on Rootsi maailmas 88. kohal, umbes sama palju elanikke on Valgevenes ja Haiitil. Rootsi pealinnaks on Stockholm, mis asub riigi kagurannikul, seal elab üle miljoni inimese (natuke alla pooleteise miljoni). Riigikorraks konstitutsiooniline monarhia ning riiki valitseb kuningas (Carl XVI Gustav). Riigikeeleks on rootsi keel, rahaühikuks rootsi kroon (SEK). Loodus. Rootsi pindalast on umbes 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik
Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt. Inimeselt oodatakse vastuarmastust, kuid seda on raske määratleda, mida ta tegema peab, kui jumalat armastab. Temalt nõutakse ka sisemist pöördumist. Inimest iseloomustab igatsus millegi puuduva järele. · romantismile omane antropoloogia Inimese mina, tema sisemine saladus peitub tema isiksuses, loomingus. Inimene on tänu oma kujutlusvõimele maailma kroon, ülim. · konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Inimene koosneb mitmest osast. Hegel jõudis järeldusele, et inimese ,,mina" läbib erinevaid vahendatuse protsesse. Marx näeb inimest kui ühiskondlike suhete lõikepunkti. · psühholoogiline antropoloogia Uuritakse inimeses toimuvaid protsesse, st psüühikat. Kuidas teatud tegurid, nt viha, rõõm jt inimest mõjutavad. Inimese teadvust määratletakse kui kogemuste voogu.
Juunis 1992 asendati rubla krooniga ja sama aasta juulist detsembrini tõusid hinnad võrreldes juuniga 1,9 korda. Kui võrrelda protsente, siis hinnatõusu kasvutempo vähenes poole aastaga pärast rahareformi viis korda 450-lt 90ni. Hindade liberaliseerimine juba enne kroonile üleminekut ning õigeaegne rahareform võimaldasid inflatsioonitempot reformijärgsel ajal oluliselt aeglustada. See omakorda suurendas usaldust uue rahasüsteemi vastu ja hoolimata pessimistlikest ennustustest jäi kroon püsima. (Einar Värä, 2009). Lisas 1 on toodud võrdlev tabel põllumajandussaaduste kohta aastate lõikes. 1993. aastal süvenesid majandusliku stabiliseerumise protsessid. Inflatsioonitempo on vaatamata sügis-talvisele tõusule osutunud oodatust aeglasemaks (kogu 1993. aasta jooksul 35.6% 1992. aasta 1053% vastu). Kõige madalam oli kuu inflatsioonimäär augustis - 0.7%. 1993. aastal kallinesid kõige enam tervishoid (115.1%), eluase (83.3%), isiklik tarbimine (51
Päikese andmed *)Päike on meie päikesesüsteemi täht. *)Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. *)Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. *)Päikese mass on 1,9891×1030 kg. *)Päikese pinnatemperatuur on 5780 C°. *)Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). *)märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit C° ja tuum kuni 13,6 miljonit C°. *)Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. *)Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist *)Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. *)Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud
Erinevalt paarist tänavasõbrast pole ta "hingaja". Hingaja tähendab liiminuusutajat, kelle tunneb sügisel ja talvel ära selle järgi, et tal on käised tühjad. Kätega hoiab noor toksikomaan rinnal kilekotti kummiliimi või mõne teise liimiga, mis on tema kalleim vara. Alkoholi on ta ka varem proovinud, kui sellele järgnes haigla ja maoloputus. Romet väidab, et teenib raha pudelikorjamisega. Pudeli eest makstakse kroon, mõnikord olevat ta päevaga teeninud isegi sada krooni. Tänan kuulamast!
1. Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine 2. Maaseaduse sisu 3. Põhiseaduse sisu 4. 1924 aasta 1 Detsembri mäss 5. Peamised erakonnad Eestis 6. Eesti vastuvõtt rahvaste liitu 7. Balti Liidu loomise ebaõnnestunud katsed 8. Eesti suhted Rootsiga 9. Majandus 20-ndatel aastatel 10. Raha reform Eestis 1) Sellal kui rindel käisid alles lahingud ja ükski välisriik Eesti vabariiki veel ei tunnustanud, ladus 1919 aasta jüripäeval ( 23aprill) kokku astunud Eesti Asutav Kogu üles riikluse alusmüüri. Selle alusmüüri kõige tähtsamateks kivideks olid julge maareform (võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, mis kinnitati 1920. aasta juunis. 2) Maaseadus likvideeris mõisad ja avas tee 56 000 uue nn asunikutalu mppdustamisele. Sellega oli Eesti Vabariik realiseerinud sajanditevanuse rahvusliku unistuse maa oli lõpuks rahva omaks saanud. 3) Põhiseadus koostati olukorras kus osalt vali...
Andrus Kivirähk Elulugu Sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 a Eesti Päevalehe huumorikülje ine Kroon toimetaja Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust 1993 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Sotsioloog Juhan Kivirähki vend Abielus uikranlannast ajakirjaniku Ilona Martsoniga 3 tütart Looming Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntus- 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes On kirjutanud:lühiproosat,humoreske,ro
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
