Raha kvaliteedi näitajad: hea jaotatavus ehtsus hea kontrollitavus hea säilivus sobiv kaal, mõõtmed hõlbus äratuntavus väikesed emiteerimiskulud hea liikumisvõime vahetusväärtuse stabiilsus Raha funktsioonid: maksevahend arvestusühik vahetusvahend Akumulatsioonivahend Raha liigid: sularaha arveldusraha väärtpaberid tsekid Pangakaardid EESTI KROON on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. 1918 Maapäev otsustas emiteerida riigi 5%lisi lühiajalisi võlakohustusi 30 mln. marga suuruses summas, millega seadustas marga Eesti Vabariigi rahaühikuna. Ajutine Valitsus andis rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti. 1919 Ajutise Valitsuse otsusega asutati Eesti Pank ja kinnitati panga põhikiri
seega täidisõied sageli seemneid ei moodusta, st on steriilsed 103. KIIRJAS e. KORRAPÄRANE e. AKTINOMORFNE ÕIS Korrapäraselt asetunud õieosadega õis, mida saab kahe või rohkema lõikepinnaga jagada sümmeetrilisteks osadeks 104. roomav tulikas SÜGOMORFNE ÕIS Õis, mida saab ainult ühe lõikepinnaga jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks 105. harilik murtudsüda HUULJAS ÕIS Sügomorfne kroon on kokku kasvanud viiest kroonlehest: ülahuul kahest, alahuul kolmest. Ülahuul ulatub kiiverjalt ettepoole, kaitstes tolmukaid ja emakat. Tupp liitlehine, viie terava tipmega 106. 107. mets-nõianõges LIBLIKJAS ÕIS Sügomorfne õis, mille kroon koosneb ühest ülemisest laiemast kroonlehest, PURJEST, kahest külgmisest TIIVAST ja kahest alumisest, mis on kokkukasvanud LAEVUKESEKS. Tupp liitlehine, viie tipmega 108. KIIVERJAS ÕIS
Joonis 1. Sektordiagramm Uurimus Kas sulle meeldib maksta rohkem sularaha või pangakaardiga? Uurimuses osalses sammuti 40 õpilast.Tabelilt on näha ,et poisid eelistavad rohkem maksta sularahas. Joonis 2. Tulpdiagramm 2 Raha eestis Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon,mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Eesti Vabariigis käibib praegu Eesti kroon, mis tuli uuesti käibele 20. mail 1992. Ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon. Eesti kroon jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana
Nimi: Fääri saared (taani k. Faroerne, fääri k. Føroyar) Pindala: 1399 km2 Rahvastiku tihedus: 35 inimest/km2 (01.07.2006.a.) Rahvaarv: 48 412 inimest (01.07.2006.a.) Ametlik keel: fääri keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, laiaulatuslik autonoomia Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II Valitsusjuht: peaminister Jóannes Eidesgaard (alates 03.02.2004.a.) Pealinn: Tórshavn (19 282 elanikku) Rahaühik: Fääri kroon, paralleelselt kasutusel Taani krooniga (1 fääri kroon = 1 taani kroon) Ajalugu Saarestiku asustasid u. 8. saj, Iiri- ja Sotimaalt lähtunud keldi mungad, 9. saj. lisandusid neile normannid. 1035-1380 olid Fääri saared Norra valduses, seejärel läksid koos Norraga Taanile. 1948 sai saarestik sisemise omavalitsuse. 5 Majandus Neljandik Fääri saarte tööjõust on hõlmatud kalandussektoris, mis
Meil oli madalam elatustase kui mujal Euroopas. Kehtestati talongid: või, makaronid, sai, tangained ja viin. Väljalõige ajalehest Saarte Hääl 14. jaanuar 1992. Kaubandusketis hakkas võimust võtma erakaubandus. Loodi erinevaid uusi ettevõtteid ja asutusi. Külasid varustasid söögi- ja joogipoolisega kauplusautod ehk lavkad. Toimus ka pidev omandijärgne tagastamine. 20. juunil hakkas kehtima Eesti kroon. Iga eestimaalane sai vahetada kuni 1500 rubla sularaha vahetuskursiga 10 rubla = 1 kroon. Saime tasku 150 krooni. Rahavahetus kestis kolm päeva. Eesti Panga presidendiks oli sellel ajal Siim Kallas. 1992. aasta suvi oli väga kuiv. Viljasaagid olid kehvad ja inimesed muretsesid talvise leiva pärast. Toimusid ka suured metsatulekahjud, milles hävis palju väärtuslikku puitu. Sel aastal toimusid esimesed taasiseseisvunud Eesti presidendivalimised. Kandidaatide
Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). 2. Granulatsioon- Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb. Graanuli heledas keskosas tõuseb
toiduainete hindu Euroopa Liidu tollimaksu määra võrra. Enim on märgatud kütuste hinnatõusu ning toiduainetest suhkru kallinemist. Tegelikkuses pole aga hindade suurenemine seotud vaid euro tulekuga, vaid hoopis üldise elu kallinemisega. Samas ei saa ka väita, et euro tulekul pole sellega mingit seost, kuna käibemaksu määra ja paljusid muid seadusi muudeti just selleks, et avada tee Euroopa Liidu ühisraha tulekuks. Paljudele inimestele on vastu ka see, et kaob Eesti kroon, kuna seda peetakse üheks eestlaste ühtekuuluvussümboliks. Eesti rahatähti kaunistasid meie tuntud isikud, nagu näiteks Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobson. Mõningate arvamuste kohaselt vähendab Eesti krooni kadumine nende Eesti rahvuslaste tundmist, ning võib juhtuda, et mõne põlvkonna vahetumise pärast neid enam ei tunta. Ilmselt on selles ka tõetera sees, kuna varem puututi nendega kokku igapäevaselt ja seega oldi ka teadlikud, kes nad on.
Üks perekond kogu põhjapoolkeral ja Lõuna-Aafrikas Rohttaimed roomava maa-aluse tärkliserikka risoomiga, ühekojalised Õied ruljates tõlvikutes, ülaosas isasõied, alaosas emasõied Isasõies kolm tolmukat, emasõies üls emakas Vili – pähklike Sugukond loalised - Juncaceae Rohttaimed, lehed kolmes vertikaalses reas, kõrreliste lehtede sarnased Tuultolmlevad Õied silmapaistmatud, tihedates ühe või kahe kandelehega pööristes Õiekate kolmetine, kroon ei ole eristunud Vili: kupar P3+3 A3+3 G3 Umbes 200 liiki põhiliselt põhjapoolkeral Eestis luga (Juncus), 19 liiki ja piiphein (Luzula), 6 liiki Sugukond lõikheinalised – Cyperaceae Põhjapoolkera parasvöötmes, üle 4000 liigi Märjad või niisked kasvukohad Rohttaimed kolmekandilise säsika varrega, sõlmekohtadeta Lehed pikad, kitsad, kinnise tupega, enamasti kolmes vertikaalses reas Õied tuultolmlevad Õiekate tugevalt redutseerunud, iga õis ühe kandelehega
Lisaks sellele on käibel ka metallist mündid. Raha ei pea aga alati olema paberist ja käega katsutav see võib olla ka "nähtamatult" elektroonilisel pangakontol. Ajalugu mäletab, et maksevahendina on kasutatud ka hoopis teistsuguseid asju, näiteks soola, teravilja, karusnahku, ehteid vms. Raha on iga riigi jaoks väga tähtis. Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühik. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne rahaühik euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutusele euro. Üleminek võtab aga aega ja seni same teha ettevalmistusi. Paar lihtsamat näidet ettevalmistustest oleks järgnevad. Esiteks korraldas Eesti Pank mõni aasta tagasi üldsuse teavitamiseks euro sularaha alase infokampaania, mille
vahetuvate valitsejatega vahetusid ka käibivad rahad. Olukord muutus stabiilsemaks alles Eesti Vabariigi algusaastatel. 1918. aastal lasti käibele riigikassatähed margastes ja pennistes kupüürides. Riigikassatäht oli Eesti Vabariigi esimene paberraha. Vabadussõja ajal hakkasid Eestis ringlema ka Soome margad. 1919. aastal kehtestati Eestis seaduslikuks maksevahendiks Eesti mark. 1. jaanuaril 1927. aastal tuli uue rahaseaduse kohaselt Eesti rahaühikuks kroon, mis jagunes 100 sendiks. Nii mark kui ka kroon muutusid võrdlemisi lühikese ajaga stabiilseteks ja arvestatavateks rahadeks. 1940. aasta novembris lasti krooni kõrvale ringlusesse ka Nõukogude Liidus kehtivad rublad. 25. novembrist kehtis Eestis ainult rubla. 1990ndate lõpuks tungis aga üha enam sisse Soome mark ja Rootsi kroon ning Eestis ringles taas mitu arvestatavat valuutat. Eesti oma raha taaskasutuselevõtuni jõuti 1992. aasta juunis ning sellest ajast ringleb
kroonilt) viie mln. kroonini. Määratleti emissiooni mahud kattevara suhtes. Reglementeeriti keskpanga laenutegevus, korrastati laenuportfell. Panga vabastamiseks mittelikviidseks muutunud pikaajalistest laenudest, kanti need üle selleks asutatud Pikalaenu Panka. [4] 1928. a. läbi viidud rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Uue rahaseadusega kehtestati seaduslikuks maksevahendiks Eesti Panga pangatähena Eesti kroon, mis sisaldas 100 senti (1 sent võrdus endise margaga). Kroon võrdsustati ühe Rootsi krooniga. 1924. a. kehtestatud kullastandard (100/428 g) jäi muutmata, kuid see sai reaalse tagatise (kattevara). Riigikassa- ja vahetustähtede emissioon lõpetati. Krooni usaldusväärsuse kindlustamiseks kohustus Eesti Pank kroone välisraha vastu ümber vahetama. [4] Kõik need meetmed taastasid usalduse kodumaise panga- ja rahasektori vastu, aidates kaasa riigi majanduslikule tugevnemisele ning Eesti riigi maine tõusule rahvusvahelises mõõtkavas. 4
keelt ära õppida, kuid mõistmatu on mitte osata selle maa keelt, kus ollakse sündinud. Sellega seoses ma väga pooldan Vabariigi Valitsuse sammu tuleviku poole. Pooldan otsust, millega tahetakse kõikides Eesti Vabariigi koolides vastu võtta emakeelne õpe. Kindlasti tekitab see võõrkeelt kõnelevatele eestlastele raskuseid, kuid eks raskused olegi ületamiseks. Kõigest aasta tagasi kehtis meie riigis veel täiesti ainulaadne rahaühik Eesti kroon. Tänaseks on see asendunud rahvusvahelise valuutaühikuga euro. Paljudes meis tekitas see kurbust ja trotsi, et meie oma raha nii kergelt tohutuks mündimajanduseks muutus. Samas andis see kõik Eestile parema võimaluse maailmamajandusega kaasas käimiseks. Ma arvan, et oli õige otsus minna üle eurole, kuid jään siiski lootma, et kui kunagi veel rahavahetuseks minema peaks, siis tuleb tagasi meie oma kroon, mille pildil olid meie oma riigi rahvusaarded ja aukodanikud.
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
Britmarii Kroon KV11 Vasakpoolsed nurgad Tabeli- Joone Koordinaatide juurdekasvud Direktsiooni- Mõõdetud Tasandatud nurgad nurgad pikkuse Koordinaadid Arvutatud Tasandatud r d ° ' ° ' ° ' Vee- rand ° ' d ± x ± y ± x ± y ± X ± Y 1 1 2 ...
Töötlev 35,1 16,6 14,8 13,7 tööstus Energia 2,0 2,9 3,6 3,2 Ehitus 9,0 5,6 5,2 4,9 Hulgi- ja 7,02 13,5 15,3 14,5 jaemüük Hotellid 1,0 1,1 1,2 Transport 6,9 10,1 9,7 13,2 Kinnisvara 7,3 8,6 11,0 Pangandus 2,8 4,2 3,8 Avalik haldus 16,13 3,9 4,2 4,5 Rahareform 1992. aasta juunis kasutusele võetud Eesti kroon oli majanduse ümberkujundamisel oluline pöördepunkt. Loodi valuutakomitee Eesti kroon seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) Kroonide vahetamine muudesse valuutadesse oli piiranguteta Inflatsioon tõusis ja tõstis hindu ja tootmiskulusid. Tekkisid vabakaubanduskokkulepped uute riikidega ja tõhustati kvaliteedikontrolli. Tänu sellele tekkis juurdepääs uutele Väliskaubandus
müügijuhtimise 6. aasta Saksa laensõnad muusikal ,,Hull sinu järele" konverents riigihankeseadus kali Magus Suvi kampaania ,,Eelista eestimaist" Maksu ja Tolliamet Jaan Krossi kogutud teosed lokaal Suudlevad Tudengid ajakiri Kroon ja Majandus Pimedate Ööde Filmifestival MTÜ Teeme Ära 2 Tartu Hansapäevad Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts Tallinna Linnateatri Taevalava 3
Ilmateade- Ilmaennustus- Kuiv- Külma- Langema- Logiraamat- Mõõdukas tuul- Mõõtma- Mõõtühik- Niiske- Nõrk tuul- Orkaan- Puhanguline- Puhuma- Puhus- Raju- Sammas- Sooja- Soodne tuul- Tuul- Tuulispask- Tuule kiirus- Tuulevaikus maismaal- - Tuulevaikus merel- - Torm- Tornaado- Tuule tugevus- Tugev tuul- Tromb- Tõuseb- Vesipüks- Väljas- Õhurõhk- Õhutemperatuur- 1 2/3/4 5+ 1 2/3/4 5 Britmarii Kroon KV11 Jaanuar, 2012
miljoni km kaugusel.. Päikesel puudub kindel pind kuid me siiski näeme päikest teravana, see on tingitud sellest, et sellel on kiht mis tekitab valgust ... seda kihti nimetatakse fotosfääriks ja seda võib samastada päikese pinnaga. Fotosfäärist kõrgemale jääb päikese ´´atmosfäär´´ mis koosneb kahest kihist kromosfäärist ja kroonist. Kromosfäär on paari tuhande kilomeetri paksune ja see ulatub 7000 km kõrgusele ning temperatuur selles on kuni 500 000 K. Päikese kroon on Päikese atmosfääri välisosa, mille sära jääb täieliku päikesevarjutuse ajal nähtavaks. Päikese kroon: Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level KUST SAAB PÄIKE OMA ENERGIA? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomituumade ühinemisest heeliumi tuumadeks.
probleemideta. Maastrichti kriteeriumide abil saab välja selgitada, kas liikmesriigi majandus on valmis eurot kasutusele võtma. Kriteeriumide põhjal hinnatakse euroala kandidaatriigi rahanduse stabiilsust, usaldusväärtust ja jätkusuutlikkust. 6 Euro plussid ja miinused Inimesed pole harjunud veel mõttega, et alates 01.01.2011 kaob meie vabaduse sümbol Eesti kroon. Inimestel on sellega seoses eelarvamused, et sellega kaasneb suur hinnatõus ning, et suurem osa rahast hakkab olema müntides. Seoses euroga tahavad aktivistid seda muuta. Korraldavad küsitlusi ja miitinguid, aga enam pole võimaik midagi muuta. Korraldatud küsitluse käigus Küsimusele ,,Kas Teie pooldate üleminekut Eesti kroonilt eurole?" vastas eitavalt 52,8%. Eurole ülemineku poolt oli 34,3%. Oma arvamust ei osanud öelda 12,8% küsitletuist. Euro
vabariigis. Eesti esimesed rahatähed (algul kassatähtedena) olid Eesti margad[1]. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1941. Kroon võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992. aastal ja see kehtis 31.detsembrini 2010. 1. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina ainult euro
9,70 dollar Bulgaaria BGN - - 7,96 8,04 8,00 lev Kanada CAD - - 9,87 9,99 9,95 dollar Sveitsi CHF - - 10,31 10,41 10,36 frank Tsehhi CZK - - 0,60 0,61 0,61 kroon Taani kroon DKK 2,08 2,12 2,09 2,11 2,10 Euro EUR 15,55 15,74 15,62 15,67 15,65 Suurbritann GBP 17,17 17,53 17,26 17,44 17,34 ia naelsterling Hongkongi HKD - - 1,33 1,37 1,35 dollar Ungari HUF - - 0,06 0,06 0,06 forint
majanduslikest ja poliitilistest aktsioonidest ja sellega paranesid Eesti suhted NSV Liiduga. Majanduses andsid omariikluse 20 aastat üldiselt häid tulemusi. Kuigi alguses tabas majandust kriis, sest Venemaa sulges idaturu ning pankadest laenati hooletult suuri summasid, suudeti sellest väljuda majanduse ümberkorraldamisega. Et vältida edasisi majanduskriise, teostati 1928 rahareform, millega korraldati ümber Eesti Vabariigi rahandus ja pangandus, kehtima hakkas uue rahaühikuna kroon. 1920. aastatel suudeti kujundada iseseisva riigi vajadustele vastav majandusstruktuur. 1930.-1933. aastal, kui Eestit tabas ülemaailmne majanduskriis, aitas sellest väljuda Tõnissoni valitsuse otsus kroon devalveerida. Järgnenud vaikiv ajastu tõi majanduslikus mõttes kaasa tõusu. Majandusliku edenemisega paranes elanikkonna kõikide kihtide olukord. Omariikluse ajal oli kõige parem olukord minu arvates kultuurivaldkonnas. 20 aasta jooksul arenes Eesti kultuur jõudsalt
Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 30 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). 2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist - kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui
Kliima 7. Söök ja jook Norras ÜLDINFO Riik:Norra Kuningriik (Kongeriket Norge) Pindala:323 802 km² Rahvaarv: 4 950 000 inimest (juuli 2011.a.) Riigikeel:ametlikud keeled - norra keel (bokmål ja nynorsk), kuues kohalikus omavalitsuses ka saami keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea:Kuningas Harald VValitsusjuht:peaminister Jens Stoltenberg (alates 17.10.2005) Pealinn:Oslo 590 041 elanikku, pealinna regioonis (Stor-Oslo-regionen) 1 422 442 elanikku juuni 2010 Rahaühik:Norra kroon, NOK (norra k. krone või krona), 1 kroon = 100 ööri (øre) Vahetuskurss:1 EUR ~ 7,86 NOK; 1 EEK ~ 0,5 NOK (22.12.2010) Kesk-Norra Põnevaid maastikke pakkuv piirkond, alustades hommikul oma teekonda Oslo fjordi kaldalt võite olla kolme tunni pärast kilomeetri kõrgusel ja tunnetada mägede kargust. Kesk-Norra Click to edit Master text styles Second level Third level
• tammeoksa sümboliseerib tarkust; • pealispinda, mis on õigluse sümbol. Seda embleemi kasutamine rõhutab valitud tee poliitilise süsteemis - vabariigi. See seletab teadliku tagasilükkamist sümbolite kasutamise Prantsuse kuningavõimu, ja ennekõike, liilia. • Kuni 1305 Prantsusmaa kuninglik vapp oli taevasina kilp koos kuldse liilia õiede pildiga. Kui Philip V (kuni 1328) kilp raiuti vertikaalselt, parem pool oli punane ja kilp krooniti kuldne kroon. Pärast seda, kuni 1376 Prantsusmaa sümboliks oli kilp kuningliku liiliaga. Alates 1376-1515 pardal oli ainult kolm liiliaid, kuid kroon tagastati. Pärast seda vapp lisati mitmed osad, ja selle nime oli - Kuninga vapp Prantsusmaa Kuningriigi. • Iga järgnev kuningas ja keiser lõi oma vappid, oma sümbolite ja detailidea. Kuigi 1898. aastal oli juba mitteametlik embleem Kolmanda Vabariigi, kus oli juba võimalik näha mõned detaaleid kaasaegse Prantsusmaa vappi sarnased.
plaattinast sulatusnõu. 1839 aastal alustasid vennad Chance`d Inglismaal suures ulatuses optiliste prillide tootmist. 1876 aasta alguses katsetasid Ernst Abbe ja Otto Schott Saksamaalt suure hulga erinevate keemiliste oksiididega klaasi tootmist ning arendasid välja hulgaliselt uusi optilise otstarbega klaase. Peale 1880 aastat olid ainukesed optiliselt kvaliteetsed klaasid kroon ja flint. Lisades flintklaasile plaattina oksiide suurendati murdumisnäitajat ja dispersioonivõimet (hajumisvõime) ning kõrvutati flintklaasi võrdluseks kroonklaasiga. Baariumkroonklaasi avastas1880 aastal Abbe, kes tutvustas klaasi kõrget murdumisnäitajat ilma märgatava hajumisvõime kasvuta. Abbe ja Scotti uuringute tulemusena hakkas Carl Zeissi firma optilise klaasi tootmisel väljapaistvaid tulemusi saavutama.
Rist tähistab Norra ühtekuuluvust Põhjamaadega ning samuti ka seotust kristlusega. (Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 1. Norra riigilipp. (Foto: Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 2. Norra riigivapp. (Foto: Norra ametlik kodulehekülg) Norra riigivapp (vt joonis 2) on üks Euroopa vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. (Gifford 2007: 85) 1.2. Pindala Norra asub Põhja-Euroopas (vt joonis 3). Norra riigi pindala on 323 772 km², mis on natukene väiksem kui Soome riigi pindala. Lähimateks naabriteks on Soome, Rootsi, Taani ja Venemaa. Maismaapiiri on Norral Soomega 727 km, Rootsiga 1619 km ja Venemaaga 196 km. Norra on rikas looduskaunite mägede ja fjordide poolest. Kõrgeim looduslik punkt Galdhopiggen ulatub 2469 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 2,7% territooriumist.
Riik. Tunnused: 1.) territoorium 2.) rahvastuk-kultuuri kommete ja tavadega 3.) avalik võim Riik on sisemiselt korrastatud avalik õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Tegutseb rahva nimel. Rahvusteks on: põhirahvus ja vähemusrahvus. Riigil on alati oma raha, kroon ja sendid. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Eesti on : 2.) parlamentaarne 3.) unitaarne 4.) Vabariik, kus võimu teostatakse põhiseaduse alusel. Rahval on määrav osa ühiskonna probleemide lahendamisel. Riigisümbolid: 1.) 1884.a üliõpilaste lipp 2.) vapp 3.) hümn J.Jannsen/Fr.Pacius Rahvuslikud sümbolid: rukkilill, paekivi, räim, tamm, suitsupääsuke.
Liivapinnas, kõnnumaa: 4000 km² Rahvastik: 278 717 elanikku Keskmine eluiga: naistel 76, meestel 70 Pealinn: Reykjavik (u 108 351 elanikku) Haldusjaotus: 124 kohalikku omavalitsust (sellest 30 linna) Rahvuspüha iseseisvuspäev 17. juuni (1944) Riigikeel: islandi keel Religioon: valdavalt luterlased (89,4%) Rahaühik: Islandi kroon Põllumaj %SKPst: 10% Tööstuse % SKPst: 22% Teeninduse %: 68% Linnastumine: 92% Hekla vulkaan Pisike osa Vatnajökullist Strokkur Kuumaveeallikas Gulflossi juga Samblaga kaetud laavaväli Kliima Majandus Põllumajandus Rahvastik Reykjavik
Põhiseadus ütleb, et riik peab ,, tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade''. Riigikogu valis iseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks Lennart Meri. 1993 aastal alustas tööd Riigikohus. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning suurpõllumajanduse üleminek talumajapidamisele. 1992 aasta juunis toimus rahareform võeti kasutusele kroon. 1993 aastal vastuvõetud kultuuriautonoomia seadusega lubatakse vähemusrahvustel ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid, keele kultuuri identiteedi säilitamiseks. Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige Märtsist 2004 sai Eesti NATO liikmeks
Mälu Britmarii Kroon 10 c Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid Meeldejätmine Kordamine Materjali korrastatus Meelespidamine Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) Känkimine Känkimine 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 Känkimine 162 536 496 481 Känkimine 16 25 36 49 64 81 Simpansite mälu test http://www.youtube.com/watch? v=zJAH4ZJBiN8&feature=player_embedded Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu Lühiajaline mälu Pika-ajaline mälu Mälutüübid ja õpistiilid Nägemine -- visuaalne mälu Kuulmine -- audutiivne mälu Kompimine -- motoorne e. kinesteetiline mälu Õpistiili määramise test http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test. html ...
Mass: 1,989×10 30 kg. Tihedus: 1,409 g/cm³. Pinnatemperatuur: 5800K Kiirgusvõimsus: 3,9*1026 W. Keskmine diameeter: 1,391×106 km. Vanus: u 4,6 miljardit aastat. Fotosfäär Päikese nähtav pind. Paksus: u 300km. Kiirgab suurema osa päikeseenergiast. Temperatuur: 4400- 6400 0C. Teraline muster. Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud Temperatuur madalam ümbritsevast piirkonnast. Tugev päikese magnetväli. Loited. Magnettormid. Atmosfäärihelendused (Virmalised) Päikesevarjutus Päikese Tähtsus Energia Taimed- fotosüntees Inimtegevus Soojus Kasutatud kirjandus Jaak Jaaniste ,,FÜÜSIKA" 12-ndale klassile. www.wikipedia.org http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html www.google.com
Eesmärk: Kehtestada kommunism Venemaa toel; Asjaolud: Veebruarirevolutsioon Venemaal; Kelle vastu: Rünnati valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi, Eesti vastu 10. Suur kriis põhjused ja tagajärjed ning lahendused PÕHJUSED TAGAJÄRJED LAHENDUSED · Ülemaailmne majanduskriis; · Väliskaubanduse bilanss muutus · Eesti kroon devalveeriti; · Rahulolematus liberaaldemokraatliku negatiivseks (sissevedu > väljavedu) · Korraldati hädaabitöid; riigikorraga, taandumine ärid suleti, lühendati tööpäeva, tööliste · Väliskaubanduse kontroll. autoritaarsuse, totalitarismi ees; arvu kärbiti; · Toiduaintete hinna langus ja tollide · Riigikassa täitmine aeglustus SB
Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi). Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese vanuseks hinnatakse umbes 4,57 miljardit aastat. 2. Granulatsioon (nn teraline muster) on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. 3. Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist - kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on
hüdroelektrijaamadest ● Austria on ainus Euroopa mandriline riik, mis ei kuulu NATO-sse ● Euroopa kõrgeimad joad asuvad Austrias Pildid Taanist üldiselt Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43094 kilomeetrit ruudus Suuremad linnad: Kopenhaagen (1,2138 mln.), Arhus (252 tuh.), Odense (168.8 tuh.) Rahvaarv: 5602628 inimest Rahaühik Taani kroon Kõneldav keel: Taani Asend ● Taani asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos ● Põhja-Euroopa lõuna osas ● Asub enamasti Jüüti poolsaarel, mille kõrval on ka temale kuuluvad saared ● Jääb Põhjamere ja Läänemere vahele ● Ainult lõunas on maismaa piir: ümbritsetud veega Naaberriigd ● Taanil on maismaapiir ainult ühe riigiga – Saksamaa ● Idas on Rootsi (ühendatud silla abil)
masinaühistuid, kus ühiselt hangiti moodsaid põllutööriistu) Põllumajanduse pidusriks kujunesid liiga väikesed talud, sest neil polnud võimalust suurteks kasumiteks ja seetõttu ka investeeringuteks. 4) väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turgudele - peamisteks kaubanduspartneriteks olid Rootsi, Inglismaa ja Saksamaa, kuhu eksporditi võid ja peekonit. 5) 1.jaanuaril 1928 teostati välislaenuga rahareform. Rahaühikuks sai kroon, mis seoti Rootsi krooniga ja mille tagatiseks oli olemas kattevara. Põllumajandus-põllumajanduses tegutses ca 65% elanikkonnast. Põllumajanduse taastamise aluseks oli 1919.aastal alanud maareform, millega kaotati mõisad ning lisaks 75 000 varasemale talule loodi juurde 56 000 asundustalu. Põllumajanduses jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine
Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata? Millise riskiga ja millises mahus? Kas ettevõtte eesmärk on olemasolevate aktsiate turuväärtuse maksimeerimine või olemasoleva omakapitali turuväärtuse maksimeerimine? Finantsjuhtimise põhimõtted: 1. Riski-tulu valik. Mida suurem risk, seda suuremat tulu oodatakse. 2. Raha ajaldatud väärtus täna saadud kroon on väärt rohkem kui tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9. Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine
Taasiseseisvumine Esimene murrang 1987 fosforiidikampaania-suunatud moskva kava vastu,rajada lääne-virumaale kaevandusi. Teine-MRP sõlmimise aastapäev. Hirve pargis meeting. Nõuti avalikustamine.Lõi õigusliku aluse nõukogude liidust lahku löömiseks. 1987 löödi muinsuskaitse selts. Esimene omaalgatuslik liikumine 1988 Eesti rahvusliku sõltumatuse partei. (ERSP) Loodi rahvarinne Perestroika toetuseks. 88 Laulva rev. Aast.a. Aitas kaasa terve eesti mobiliseerimisele. Juhtkonna vahetus. Vaino Väljas 1988- suveräänsusdeklaratsioon. Edaspidi eesti seadused ja otsused tähtsamad kui moskva omad. Erinevad leerid. Muinsuskaitse Rahvarinne Interrinne ERSP Töökollektiivide ühendnõukogud jne Kodanikukomiteed Iseseisvus. ...
EESTI vs. SOOME EESTI SOOME LIPP EESTI Pealinn Tallinn Hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Pindala - 45 226 km² Riigikeel eesti Rahvaarv - 1 342 400 (2007) Rahvastiku tihedus - 29,7 in/km² President Toomas Henrik Ilves Iseseisvus - 24. veebruar 1918 Peaminister Andrus Ansip Rahaühik eesti kroon (EEK) Ajavöönd Ida Euroopa aeg Tippdoomen - .ee Telefonikood - 372 EESTI SUUR VAPP EESTI VÄIKE VAPP Eesti ala SOOME Pealinn Helsingi Pindala - 338 145 km² Riigikeeled soome ja rootsi Rahvaarv - 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus - 17,2 in/km² President Tarja Halonen Riigihümn - Maamme Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Ida Euroopa aeg
Taani Üldandmed Pealinn : Kopenhaagen Üldpindala : 43 094 km² Rahvaarv : ~5,2 miljonit Rahaühik : Taani kroon EL-iga ühinemise aasta: 1973 Turism · 2012 majanduslangus Euroopas tarbijatele negatiivne mõju. · Turismiga seotud asjade müük jätkus · 2012 reisisid taanlased palju soojatesse kohtadesse, ilma tõttu · Suured saksa pered · Kallid suvilad · Eestlased ei vaja eriluba 3 kuud registreerimine maavalituses. Legoland · Asub Billundis · Üle 45 miljoni legoklotsi Click to edit Master text styles Second level
Normimine D Turgu tasakaalustav hind H Pakkumine E Nõudlus i Defitsiit A Ülejääk F Konkurents J Tootmisstiimulid G Nõudluse muutus C Informatsioon B Teine ülesanne 1.Tootme kõrgem hind D 2.Turgu tasakaalustav hind on tähtis kuna B 3.Mis kirjeldab kõige paremini jõude, mis panevad hindu üles-alla kõikudes liikuma tasakaaluhinna poole D 4 - selles vastustes pole kindel 4.Moosipallide tasakaaluhind on D 5.Kui moosipallide hind on 1 kroon, siis A 6.Kui moosipallide hind on 4 krooni, siis on A 7.Milline järgnevatest väidetest iseloomustab kõige paremini tasakaaluhindade normivat funktsiooni A 8.1990.aastate alguses tõi ............... B 9.Kui toote nõudlus kasvab pakkumisest kiiremini, mis juhtub tõenäoliselt toote turuhinnaga B 10.Mida teevad tasakaaluhinnad järgnevatest toimingutest vabas ettevõtluses - A
surma teenis rooma oraator Cicero Sitsiilias kvestorina. Ta oli kuulnud lugusid Archimedese hauast, kuid keegi kohalikest ei osanud selle asukohta öelda. Lõpuks leidis ta selle Sürakuusast hüljatud olekus, põõsastest läbikasvanud. Cicero lasi haua puhastada ning suutis näha nikerdusi ja lugeda mõndasid värsse hauakivi pealiskirjast. 4 Avastused ja leiutised Kuldne kroon Tuntuim anekdoot Archimedesest räägib, kuidas ta leiutas meetodi ebakorrapärase kujuga esemete ruumala mõõtmiseks. Vitruviuse järgi pühendati templi ehitamisel aidanud kuningas Hiero II-le kroon, kuna ta aitas ehitust varustada puhta kullaga. Archimedes pidi siis kindlaks tegema, kas kroonile oli lisatud ebaausa kullassepa poolt hõbedat või mitte. Ta pidi lahendama probleemi krooni kahjustamata, seega ei saanud ta seda sulatada korrapärase
Roomlaste idee isegi sõda on reguleeritud teatavate kindlate õigusprintsiipidea. Ka sõjal õiguslikud tagajärjed. Rooma riigi probleemid ehk miks Rooma riik lagunes 1) liiga suur, et koos hoida. Imperial overreach 4ndal sajandil toimus lõhenemine ja riik jagati 2ks pooleks, teiseks pealinnaks sai Konstantinoopol (Bütsants). Need riigipooled kasvasid järjest enam lahti. Ladina keel vs kreeka keel ja hellenistlik kultuur. Kreeka ortodoksi kirik vs Rooma katoliku kirik. Karl Suure kroon. Ida ja Lääne keisririigid Nelja maailmariigi idee läbi Prohvet Taanieli raamatu tõlgenduse. Millised on ajaloolised maailmariigid? Kindel oli, et Rooma riik on viimane maailmariik, mille hukkudes pidi saabuma maailma lõpp. Ja Rooma riik hukkuski 476ndal aastal..... Tõlgendus tegelikult Rooma riik kestab ikka edasi. Ida-Rooma kestis pea 1000 aastat kauem Lääne-Euroopast, kestis kuni Konstantinoopol langes türklaste kätte. Kroon? Ottomanid
Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. Eestis Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Eesti Vabariigis käibib praegu Eesti kroon, mis tuli uuesti käibele 20. mail 1992. Euro sooviti Eestis kasutusele võtta mitte enne kui 2006. aasta keskel, kuid euroraha käibeletulek on
...7 13. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SIREL SYRINGA VULGARIS Sirel on heitlehine aeglasekasvuline põõsas või kuni 10 m kõrgunemadal puu vastakute terveservaliste lihtlehtedega ja ladvaosas laieneva võraga puu. Mõnedel sortidel on võra kitsaspüramiidjas. Õied kahesugulised, neljatised, tupp kellukjas, kroon putkjas, 4 (3-5)-osaline, tolmukaid 2, mis kinnituvad krooni siseseinale ja on tavaliselt kroonist lühemad. Sigimik kahepesaline, igas pesas kaks seemnealget. Õied asuvad suurtes püstistes, harva longus pööristes. Vili kahepesaline piklik kupar, mis avaneb kaheks pooleks, kummaski kaks tiivaga seemet. Perekonda kuulub umbes 30 liiki, mis kasvavad Lõuna-Euroopast kuni Himaalajani, Kirde-Aasias, Jaapanis. Ka Eesti kultuuris on sirel ka väga sage.
Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. ema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Granulatsioon
arenes tunduvalt. Paraku tõi majandustõus 1923.aastal kaasa kriisi. Kriisi põhjustas väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus-ja tööstusettevõtted, tekkis tööpuudus ja elatustase langes. Rahaminister Otto Strandman käivitas uue majanduspoliitika. Tööstuse asemel oli nüüdsest esikohal põllumajandus. Samuti tehti panga-ja rahareform, mille käigus tuli tarbele kroon. Eestimaa Kommunistlik Partei üritas 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset. Selle käigus suruti mäss maha ja EKP kaotas igasuguse rahva toetuse. Eesti üritas normaliseerida suhteid kõikvõimalike vastastega ja otsiti sõprust demokraatlike suurriikide seast. Suur kriis Eestisse jõudis kriis 1933. aasta suvel. Kõigepealt tabas kriis põllumehi, sest põhiliseks majandusharuks oli põllumajandus. Talurahva sissetulekud vähenesid, toomist piirati, talud läksid pankrotti
Asetsevad varrel vahelduvalt. VILI - Korrapäratult avanev ümar kuni munajas umbes 6 mm pikkune ja 5¼8 mm laiune helepruun kupar, mis on enam kui poole ulatuses ümbritsetud tupplehtedega. Seemned krobelised, kiiluga, tumepruunid kuni mustad. MAA-ALUNE OSA - Taimel on pikad roomavad maa-alused võsundid, mis harunevad ja moodustavad arvukaid lisapungi. Tungib mullas väga sügavale. Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega viietised õied. Tupp lahklehine, kroon liitlehine. Tupplehed kileja ripsmelise servaga. Kroon lehterjas, viie tipmega, mis on sageli vähemärgatavad. Värvuselt valge või roosa, roodude kohal tumedam. Õie läbimõõt kuni 3,5 cm. Sigimiku alusel on oranzikaskollane nektaarium. Õied asuvad pikkadel raagudel lehekaenlais, üksikult või sagedamini 2¼3-kaupa (viimasel juhul on õieraag harunenud). Õieraol 2 kitsast kandelehte. Õitseb juunist septembrini. Putuktolmleja. Välimus
Otto August Strandman Otto August Strandman was an Estonian politican, who served as State Elder of Estonia in 1929 and Prime Minister in 1919. He was one of the leaders of the centre-left of Estonian Labour Party. Strandman was born on 30 November, 1875 in the village of Vandu. Vandu is pretty close to Kadrina. Vandu is situated in Undla Parish, Viru County. His father was Hans Strandman, who was a schoolteacher in Undla Parish, Neeruti Mansion. He had also one brother Andres and one sister Anna. Otto was his third child. Hans was a very good father, because first education got Otto by father. In 1886, he went to the municipal school of Rakvere and in 1888 to Emperor Alexander State High School in Tallinn, later High School in Saint Petersburg. In 1896, he graduated as an extern in the Estonian Governorate High School of Tallinn. In 1907, Otto married to Lydia Hindrikson. Their first two ch...
EESTI VABARIIK 12 klass 23.02.1918 02.02.1920 I EV president K. Päts 20.08.1991 Taasiseseisvumine 17.09.1991 ÜRO 06.1992 Eesti kroon II EV president L. Meri 29.03.2004 NATO 01.05.2004 EL III EV president A. Rüütel IV EV president T. H. Ilves 04.2007 Pronksiööd 2008 MASU 01.01.2011 Eurotsoon EV LIPP EV VAPP Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
