Rahal on mitmeid funktsioone. Eeskätt vaatame rahale kui väärtuse mõõdule. Rahaga mõõdetakse kauba väärtust. Kauba väärtus mõõdetuna rahas on kauba hind. Raha ise on samuti kaup, mida saab osta, müüa ja vahetada. Igal iseseisval riigil on oma raha ehk valuuta (itaalia keelest valuta hind), kuid erinevate riikide rahaühikul võib olla üks ja sama nimetus. Nii näiteks on Taanis, Rootsis, Norras rahaühikuks kroon. Austraalias, Kanadas, Hong Kongis dollar. Sveitsis on rahaühikuks frank. Rahvusvahelise suhtlemise ja arveldamise lihtsustamiseks on iga riigi rahaühikule omistatud kindel rahvusvaheliselt kasutatav lühend. Näiteks Rootsi kroon SEK, USA dollar USD, Inglise nael GBP, Norra kroon NOK, Euroopa paljudes riikides kasutusel olev rahaühik euro EUR. Väärtuse mõõduna ei ole erinevate riikide rahaühikud võrdsed. Näiteks 1 SEK eest ei saa osta sedasama, mis 1 EUR või 1 USD eest
VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingu...
Lisaks tutvustab referaat lühidalt kuidas valmivad erinevad tee sordid ning mis riigid on maailmas tee tootmise esirinnas. Täpsemalt tuleb referaadis juttu Inglismaa, Hiina, Venemaa ja India teega kaasas käivatest traditsioonidest. Lisaks on välja toodud referaadis ka Tiibeti ja Saksamaa kohta huvitavaid fakte nende eripäradest seoses teega. Referaadi materjal pärineb suurel osal Greenfiled tee koduleheküljelt ning K. Kroon ja A.Kang raamatul „Tee“. 3 Tee ajalugu ja ränne Tee on maailma jookide tarbimiselt vee järel teisel kohal – iga sekund tõstab teetassi suule üle 55 000 inimese. Viimase viiekümne aasta jooksul on teetoodang kasvanud rohkem kui kaks korda. Spetsiaalsete kvaliteetteede järele suureneb nõudlus pidevalt. Iirlased, kes on suurimad
Uue vaarao kroonimispüha peeti Memphises, kus tseremooniat juhtivad preestrid andsid uuele jumalikule valitsejale, Ra pojale üle tema võimumärgid. Ta sai diadeemi, piitsa, saua, käepidemega risti, ja mitu krooni. Seejärel andsid preestrid talle viis nime ja viisid ta püha puu juurde, mille lehtedele iibis-jumal Thot pidavat kirjutama uue vaarao nime. Siis ilmus vastne valitseja teda tervitava rahvahulga ette. Vaarao viie nimeline näide: Mida õigupoolest tähendas vaarao kroon? Vaarao ei käinud iial väljas paljapäi. Tai oli palju peakatteid, mida ta olenevalt olukorrast kandis Valge kroon (hedzet) sümboliseeris Ülem-Egiptust, punane kroon (desert) Alam-Egiptust. Kaks ühendatud krooni (psent) sümboliseerisid kahe kuningriigi liitmist. Need kroonid toetusid diadeemile (seshed), millel oli emase kobra kuju- seda madu peeti vaarao kaitsjaks ja kuningriigi vaenlaste hävitajaks. Ka jaanalinnunahast valmistatud kroon sinine kroon
siis võeti 30. novembril 1918 Ajutise Valitsuse istungil vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark, mis oli väärt 100 penni. Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga. Riigi majandusliku olukorra tõttu ei saadud anda kassatähtedele kindlat tagatist, mistõttu muutus mark peagi katteta paberrahaks. Kassatähed kõrvaldati käibelt etapiti 1924. ja 1927. aastal, osaliselt aga alles 1930. aastatel. Peagi tuli kasutusele üks kroon. Marga kiire ja katastroofilise kahanemine soodustas rahareformi teket. Kehtestati kroon, mis vastas 100 margale. Neid hakati 1924. aastal kasutama esmalt väliskaubanduses, kuid 1. jaanuarist 1928 juba igapäevastes tehingutes. Kuna kroonivääringus pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, siis lasti 1928. aasta jaanuaris ringlusse viimane seeria 100-margaseid kassatähti, millel oli kirsipunane ületrükk ÜKS KROON. Alles sama aasta septembris võeti
Mida varem alustada inimese teavitamisega seda parem on tulemus. Kool on parim koht, lastele säästliku mõtlemisviisi edasi andmiseks. Koolist saadud teadmisi hakkatakse kasutama suure tõenäosusega ka koduses majapidamises. 15 KASUTATUD MATERJALID 1. Altpere, E. (1993). Elekter igapäevases elus. Tallinn: Valgus. 2. Loodmaa, V. (1980). Energiast, elektriautost ja elukeskonnast. Tallinn: Valgus. 3. Kroon, K. Energiaõpik. http://www.energia.ee/index.php?id=78&L=0 4. Viks, E. Energiamajanduse olemus ja tähtsus. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm 5. Kalamees-Pani, K. Miks on vaja säästa energiat? http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9702/energia.html 6. Säästlik eluviis saagu me kõigi südameasjaks. http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1898 7. Jõks, K. (2001) Energiasäästu käsiraamat koolidele
Mida varem alustada inimese teavitamisega seda parem on tulemus. Kool on parim koht, lastele säästliku mõtlemisviisi edasi andmiseks. Koolist saadud teadmisi hakkatakse kasutama suure tõenäosusega ka koduses majapidamises. 13 14 KASUTATUD MATERJALID 1. Altpere, E. (1993). Elekter igapäevases elus. Tallinn: Valgus. 2. Loodmaa, V. (1980). Energiast, elektriautost ja elukeskonnast. Tallinn: Valgus. 3. Kroon, K. Energiaõpik. http://www.energia.ee/index.php?id=78&L=0 4. Viks, E. Energiamajanduse olemus ja tähtsus. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm 5. Kalamees-Pani, K. Miks on vaja säästa energiat? http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9702/energia.html 6. Säästlik eluviis saagu me kõigi südameasjaks. http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1898 7. Jõks, K. (2001) Energiasäästu käsiraamat koolidele. Tallinn: Print Pest 8
reisimist eurotsooni riikides. Nii see tõepoolest on. Enam ei peaks reisi planeerides pead valuutavahetusega vaevama. Samuti ei peaks enam välisriikides oste tehes pidevalt kalkuleerima, palju üks või teine asi Eesti kroonides maksab. Täpselt samamoodi muutub lihtsamaks ka Eestisse puhkama tulnud turistide arveldamine. Tegelikult peaks Euro kasutuselevõtu kasulikkust pisut laiemas mõistes vaatlema. Praegu on Eestis käibel kroon, mis on ülemaailmselt vähetuntud valuuta. Kes pole Eestiga kuidagi seotud, see ilmselt ei teagi, mis see kroon on. Lihtne on tekkima mõtteviis "mingi väike tundmatu riik kuskil tsivilisatsiooni ääremail". Täpselt samasugune suhtumine on aga ka ülemaailmsetel suurfirmadel Eestisse. Just ülemaailmsetel neil on tütarfirmasid maailma eri paikades. Ja miks ei võiks mõned neist ettevõtetest Eestis paikneda? Praegu purustab töötute protsent eelnevat rekordit pea iga nädal
1 AUD = 0,63 EUR Jaapani jeen Lühend JPY, tähis ¥ Jaapani rahaühik 1871. aastast 1 JPY = 0,01 EUR Hiina jüaan Lühend CNY, tähis Hiina rahaühik aastast 1889 1 CNY = 0,09 EUR Mehhiko peeso Lühend MXN, tähis $ Mehhiko rahaühik aastast 1866 1 MXN = 0,05 EUR Brasiilia real Lühend BRL, tähis R$ Brasiilia rahaühik 1 BRL = 0,45 EUR Rootsi kroon Lühend SEK, tähis kr Rootsi rahaühik aastast 1873 1 SEK = 0,11 EUR Norra kroon Lühend NOK, tähis kr Norra rahaühik aastast 1873 1 NOK = 0,13 EUR Sveitsi frank Lühend CHF, tähis CHF Sveitsi rahaühik 1 CHF = 0,80 EUR Suurbritannia naelsterling Lühend GBP, tähis £ Suurbritannia rahaühik 1 GBP = 1,16 EUR Islandi kroon Lühend ISK, tähis kr Islandi rahaühik 1 ISK = 0,01 EUR
Õhusaastet ja linnades olevaid heitgaase talub keskmiselt. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine ja kasulikkus Kasvatatakse vahel aedades ilutaimena, sest õied on suured ja dekoratiivsed ning taim õitseb pikaajaliselt. Leidub ka täidisõielisi vorme. Sobib omaette rühmadena ja püsilillepeenrasse. Loetakse meetaimeks. Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Välimus - õis Suured mõlemasugulised kaheli õiekattega longus õied. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupe tipmed 1¼1,5 cm pikad, teravad, algul eemalehoiduvad, hiljem püstised. Kroon on lai, kellukjas, avatud, 2,5¼4 cm pikkune ja 3,5¼4 cm läbimõõdus, lõhestunud laiadeks teravatipulisteks lühikesteks hõlmadeks. Kroon on enamasti helesinine, harva valge. Silma torkab ka kolme karvase suudmega emakas. Õied asuvad tipmiselt või ülemiste lehtede kaenlas lühikestel raagudel, üksikult või vahel moodustavad hõreda väheseõielise kobara
(kõik Egiptuse vaaraod olid tema pojad); Mut - sõjajumalanna; Amoni abikaasa; raisakotkas-jumalanna; Khensu - kuujumal; peas kuusirp ja kuuketas; Sfinks - lõvi inimese peaga Geb - hani; HANESULED - VILJAKUS Min viljakusejumal; Khepra - Skarabeus - päikesejumal; sõnnikumardikas; püha; (veeretab toidupalle (päikest); peeti isetekkinuiks- liiva alt munadepallist ilmusid ühel päeval pisikesed putukad Atum - Uue riigi päikesejumal; Ülem- ja Alam-Egiptuse kroon nn topeltkroon peas; prints; loomvorm puudub; Taurt e Thoris - sünniabi ja lihtrahva pidutsemise jumalanna; jõehobu, krokodilli & lõvi ristsugutis; Bes - lihtrahva pidutsemise jumal; lõvi kehaga; lakub kausist veini; päästab maohammustustest; Hapi Niiluse jumal (Niilus - toitja isa); mees naise rindadega; Sobek - Niiluse jõgikonna jumal; krokodill; Kanoop - urn; sinna sisse pandi siseelundid (4 komplekti); Selkit skorpion-jumalanna; päästis skorpionihammustustest;
8. Millised on majanduspoliitika 4 peamist eesmärki? · Võitlus tööpuudusega · Hindade stabiliseerimine ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus 9. Mis on valuutakomitee? Millised on tema ülesanded? Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat. · Kogu käibelolev Eesti Kroon peab olema tagatud välisvaluutaga · Eesti kroon on vabalt vahetatav iga võimaliku välisvaluuta vastu · Eesti kroon on fikseeritud välisvaluuta suhtes 10. Mis iseloomustab valuutakomitee süsteemi? (3 tunnust) · Kogu käibelolev Eesti Kroon peab olema tagatud välisvaluutaga · Eesti kroon on vabalt vahetatav iga võimaliku välisvaluuta vastu · Eesti kroon on fikseeritud välisvaluuta suhtes 11
Kati-Liis Karu 03.01.2011 The euro in Estonia Joining the European Union in 2004 made people in Estonia think about the changing of currency. We had almost six years to get used to the fact that the Estonian kroon is eventually going to end. In that time there was a lot of discussion about whether we should stick to the kroon or change our money to the euro. Lots of people were afraid that they lose their money during the period of transition - this belief was quite popular among people who still remember the time when the Russian rubles were changed into kroons and did lose much money. Luckily there haven't been any complaints yet. The reason I chose this political concern is its contradictoriness. I myself dislike the fact that the kroon is "leaving us" but I hope that in the long run it will
Rahareform 1992. aasta rahareformiga võttis Eesti Vabariik rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend eesti kroon. Rahareformi sümboolseks alguseks võib lugeda 26. septembrit 1987, mil ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu. 12. aprill 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse üleminekuks oma rahale 24. detsembriks 1991, kuid tulenevalt vastuoludest tollase Eesti Panga presidendi Rein
Valeraha jääb vastava asutuse juurde hoiule. Valeraha uurib ametlikult Politsei kõrval ka Eesti Pank. Uurimiseks kasutatakse spetsiaalset tehnikat, tundlikke mõõteriistu, eriomadustega optikat jne. Eesti krooni ajalugu Aastal 1992, täpsemalt 20. juuni 1992, sai Eesti hakkama julge teoga ja implementeeris omaenda raha krooni (rahvusvaheline lühend EEK). Rublad kaotati mõne ajaga ringlusest. Elanikkond vahetas oma rublad uute Eesti kroonide vastu kursiga 10 rubla = 1 kroon. Mäletan isegi, kuidas ma oma rahapõrsa tühjaks tegin ja koos vanaemaga vahetama laksin. Kui läksin oli mul väga palju raha, aga vastu sain ainult näputaie. Olin väga pettunud, pealegi ei mahtunud uued rahad ka rahakotti, liiga suured olid. Lühikese ajaga muutusid nii hinnad, kui ka palgad Eestis tundmatuseni. Eesti krooni baasraha on tagatud 100% kulla ja konverteeritava välisvaluuta (Saksa mark, euro, dollar jne.) varudega
Kaheidulehelised enam ei ole taksonoomiline ühik! BASAALSED PÄRISKAHEIDULEHELISED Selts Ranunculales tulikalaadsed Sug- Ranunculaceae tulikalised o rohtne, sisaldab bensüülisokinoliinalkaloide Lehed: vahelduvad, sageli lõhestunud Õied: ülemise sigimikuga (hüpogüünsed), sageli pikenenud õiepõhjaga Õiekate: 3-8-tine (tri- kuni oktameerne) Kroon: lahklehine, kroonlehed nektaariumidega, tavaliselt aktinomorfne (kiirjas = polüsümmeetriline), mõnikord ka puudub Tolmukad: tavaliselt palju Viljalehed: mitu kuni palju Sigimik: tavaliselt lahkviljalehine (apokarpne) Vili: mitmesugune o Tulikalistele iseloomulikud pikenenud õiepõhjaga ja spiraalselt paiknevate rohkearvuliste õieosadega õied on primitiivsed, sellist
Proindependence guerrilla forces continued to fight against the Soviets into the 1950s. In the "Singing Revolution" of the 1980s, Estonians showed their desire for independence in peaceful mass meetings. In 1989, 2 million people from the three Baltic countries linked hands in a human chain stretching from Tallinn to Vilnius in Lithuania. Independence was proclaimed(declared) on Aug. 20, 1991.Within weeks Estonia was recognized as a free and independent country On June 20, 1992, the kroon replaced the rouble. In September 1992 Estonians elected their first president and parliament in more than 50 years. On 14 September 200 In May 1993, the Council of Europe voted Estonia a full member. On May, 1, 2004 Estonia joined the European Union. Wordlist 1. vallutama Eestit 2. pärinema 12 sajandist 3. ühinema millegagi 4. nõudma iseseisvust 5. rahareform 6. välja saatma Siberisse 7. ,,metsavennad" 8. ulatuma Tallinnast vilniusesse 9. välja kuulutama iseseisvust
Riik Rahaühik tähistus tähis 8- 8- 8- Jaapani Jeen JPY ¥ 0,0960449 0,0970009 Vene Rubla RUB 0,436468 0,434649 Eesti Kroon EEK 1 1 Hiina Jüaan CNY 1,44414 1,46342 Iisraeli Seekel ILS 2,76349 2,78963 Usa Dollar USD $ 10,7004 10,6313 Euroopa Euro EUR 15,64660 15,64660 Inglise Naelsterling GBP £ 21,6988 21,0521
Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied. Kahekojalised - taime ühel isendil isasõied, teisel emasõied. Õiekate - steriilne kaitsülesandega õieosa, mis meelitab ligi tolmlejaid. o Kaheli: eristub erinevalt värvunud tupeks ja krooniks. o Lihtne: ühevärviline eristumata õiekate. ▪ Tupetaoline, kroonitaoline. o Paljas ehk katteta: õiekate puudub. TUPP JA KROON Tupp koosneb tupelehtedest, mis paiknevad enamasti ühe ringina. Tupp jaguneb: • Välistupp - tupe all lisaring lehetaolisi moodustisi. • Lahkleheline tupp – tupplehed vabad. • Liitleheline tupp – tupplehed omavahel kokkukasvanud alustega. Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine (krooniputk, tagasikäändunud osa, neel) või lahklehine (pinnuke või naast; istuv). Kroon jaguneb kujult:
keelt ja lämmatada kultuuri.Kardetakse ka integreerumist ja võõrtööjõu sissevoolu.Seega selgus selles küsitluses,et Euroopa Liiduga liitumisel on nii tugevaid poolt-kui ka vastuargumente.Siiski on suurem osa noori EL-iga liitumise poolt ja peavad seda Eestile kasulikuks. Viiendaks küsisin uuringus osalejatelt,kuidas nad suhtuvad Eesti krooni vahetamisse euro vastu.Neli inimest seitsmest arvas,et Eesti kroon tuleks vahetada euro vastu.Põhjenduseks toodi,et see lihtsustaks reisimist ja oleks majandusele kasulik.Kolm inimest arvas,et Eesti kroon peaks alles jääma.Peamiseks põhjuseks oli see,et Eesti kroon kajastab meie kultuuri ja ajalugu ning on riigi sümbol.Kahju oleks loobuda meile armsaks saanud rahatähtedest.Peale selle kardetakse suurt hinnatõusu kui kroon vahetatakse euro vastu.Uuringu tulemusel võib öelda,et selles küsimuses
erinevat tooni. Rahatähtede valguse suhtes nurga all hoides on rosetil näha rahatähe nominaalväärtust. Alates 1994. aastast on lisaks eelloetule kasutusel järgmised turvaelemendid: Uut tüüpi seerianumber rahatähe paremal serval (numbrid suurenevad ülevalt allapoole). Hoides pangatähte vastu valgust, katavad tagakülje trükitud kujundid esiküljel oleva kujundi vabad osad. Rahatähel on kasutatud hõbevärvi. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org http://www.eestipank.ee Eesti kroon kõnekeeles EEK on rahaühik, mis oli Eesti vabariigis kasutusel aastatel 1924-1940. Kroon võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis1992.aastal ja see kehtib 14.jaanuarini 2011. Kroon võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga.Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140x70mm, hilisemate kupüüride mõõtmed on 140x69mm
järgmisel päeval okupeeriti meid Saksa vägede poolt, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata. Pikka aega olid samaaegselt käibel ka Vene rublad ja Soome margad, 2. mail 1919.a kehtestati aga mark ainukese maksevahendina. Raha ümbervahetamiseks anti aega 18 päeva. Margad püsisid käibel 1927. aastani. 1. jaanuaril 1928. aastal toimus uus rahareform. Eestis vahetati margad kroonide vastu vahetuskursiga 100 marka = 1 kroon. Kroonide kujundamiseks korraldati kavandite konkurss, mille võitis tuntud graafik Günther Reindorf. 1933. aastal seoses üldise majandussurutisega otsustas Riigikogu krooni 35% võrra devalveerida. Hinnatõusu kartuses puhkes rahva hulgas üleüldine paanika, kuid peatselt selgus, et devalveerimine oli aidanud kaasa Eesti majanduse väljumisele ülemaailmsest majanduskriisist ja soodustanud Eesti kaupade
valge(alumine) eesti rahvusvärvid. Sinine värv- puhas taevas. Must värv- see on maa, mis toidab inimesi. Valge- see on puhtuse värv. Eesti rahvusvärvid räägivad: ela puhta taeva all omal maal ja hoia oma maa puhas. Eesti vapil on 3 sinist lõvi. All kaks tammeoksakest. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Rahvushühm ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", kirjutanud soome helilooja Fredrich Pacius, aga sõnad Johann Voldemar Jannsenilt, Lydia Koidula isalt.Rahvusvaluuta on Eesti kroon. Eesti kroon- sada senti. Eestis on palju ilusaid linnu. Tartu on üliõpilaslinn. Tartus on vana ülikool ja teater ,,Vanemuine". Pärnu-kuurortlinn. Seal on suvel hea puhata. Tallinnas on muuseumid ja teatrid. Kõige suurem, teater Estonia. Veel on Tallinnas kirikuid- Oleviste ja Niguliste. Kirikud on väga ilusad. Eestis on isegi vene kirikuid- näiteks Aleksander Nevski katedraal.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Rätsep Kristi Sepp Peakated Juhendaja: Ene Jaakson Pärnu 2013 Sisukord Sissejuhatus 2 Paeltega müts 3 Tanu 4 Kroon 5 Peapael/avatud kroon 6 Juuksekate 7 Kübar 8 Kiiver 9 Kapuuts 10 Mask 11 Ortodontiline peakate 12 Turban 13 Loor ja ümber pea mässitud kate 14 Parukas 15
Euro kasutuselevõtt on põhjendatud S: Euro kasutuselevõtt Eestis on oluline rahandus- ja majanduspoliitiline küsimus, mis puudutab meid kõiki- üksikisikuid, ettevõtjaid ja riiki tervikuna.. D: Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. K: Euro kasutuselevõtt on Eestile kasulik nii majanduslikuks kui ka poliitilises mõttes. IA: Majanduskeskkonna tugevnemine. Eesti kroon on võrreldes euroga vastuvõtlikum ja tundlikum muutustele majanduskeskkonnas, seega muudaks euro kasutuselevõtt majanduskeskkonna stabiilsemaks ja tugevamaks. IIA: Usaldusväärsus. Euro kasutusala on kordades suurem. Euro on valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv ning seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Euro kasutuselevõtt on rahaturul usaldusemärgiks. See suurendaks usaldust rahapoliitika stabiilsuse
, ! . , , . , (1 = 15,6466 ), . c , , . , 15,6466 1 . , , , . , , . , n ma . n , . , - , . , . , a . . 1.jaanuaril 2011 asendati Eesti kroon euroga. See tähendab, et meie riik astus ühte võimsamasse rahaliitu maailmas, mis parandab stabiilsust ja Eesti usaldusväärsust. Kroonid, mis on inimeste käes ja pangakontodel konverteeritakse eurodesse ametliku vahetuskursiga (1 euro = 15,6466 krooni) ja kõik pangatehingud tehakse eurodes. Eurole üleminek algas alates 1. juulist 2010 kõik müüjad peavad näitama hindu nii kroonides kui ka eurodes. Sellele järgnes 13
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Probleem Prügi ja jäätmed Referaat Koostaja: Mallvio Männik Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pakendid 2. Mida sorteerida 3. Taara 4. Taaramärgistus 5. Plastmassid 6. Vanapaber 7. Papp ja vanapaber 8. Ohtlikud jäätmed 9. Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost 10. Jäätmeprobleemid 11. Eesti üks juhtivamaid prügifirmasid 12. Kokkuvõtte 13. Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Nagu kirjutasin juba Faktide all, on prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad ...
Kullastandard Hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Veel juttu Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu- müügi. Mis oli enne EUROT ? · Silling, mis oli kasutusel Austrias, sai oma nime märgilt, mis oli loendamisel kasutatud pulgal. · Tolar, mis oli kasutusel Sloveenias, pärineb keskaegse mündi taaleri nimetusest, mis esmakordselt vermiti 1518
Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud Konsulteerimine Kindel hoiukoht Valuutakomitee Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992.aastal kehtib Eestis süsteem ja Eesti kroon Valuutakomitee põhimõttele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem. 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark. Vastavalt rahaseadusele peavad kõik käibele lastud Eesti kroonid olema tagatud kulla või välisvaluuta reserviga. Ringluses olevat raha saab suurendada ainult Eesti Panga reservide muutumisel.
Tromso Reisiplaan Üldinfo Tromso on linn Norras Tromso pindala on 2403km2 Elanikke 54 100 Koordinaadid: 69°40 N, 18°55 E Ajavahe Eestiga +2 tundi Asub Eestist ligikaudu 1150km kaugusel Valuutaks Norra kroon(NOK), 100 ööri 1,9 Eesti krooni=1 Norra kroon Kliima Ilmastik on seal muutlik Tänu Põhja-Atlandi hoovusele ei ole kliima nii külm kui sellel laiuskraadil tavaliselt. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 4°C. Madalaim registreeritud õhutemperatuur oli 18,4°C. Suvel tõuseb õhutemperatuur üle 20°C. Keskmine õhutemperatuur augustis on 10°C. Reis Tromsosse Tromsosse tasuks reisima minna talvisel ajal, kuid mõnusa perepuhkuse saad Tromsos veeta ka suvel Sinna saab minna laevaga Soome/Rootsi, edasi auto,
Tekkis 56tuhat uut talu. 23tuhat rendi talu. - Elu maal kiirenes , 10 aasta jooksul ehitati 40tuhat elumaja. - Talud tootsid peekonit, mune , kartulit ja võid piima - Kaupa veeti INGLISMAA (peekon , muna ) Eest või läks saksamaale ! Kartofel - soome ! - Hiinast toodi riisi ja teed ! - Põllumajandus aitas riigil kriisist välja tulla - 1928 teostati rahareform (esimesel jaanuaril) mark---- kroon ehk 100 marka = 1 kroon Sisepoliitika 1920 aastatel - 1920 võeti vastu esimene põhiseadus - Võim kuulus rahvale (demokraatlik riik) kes sai valida , hääletada ja algatada seadusi - Valida sai 20aastaselt. - Seadusandlikku võimu ühendas parlament ehk riigikogu 100 liiget ja valiti 3 aastaks - Rahvale kinnitati kodaniku õigused ja vabadused - 1925 kinnitati vähemusrahvastele kultuurautonoomia. - 1920 aastate keskpaigas muutus nõukogude liidus suhtumine Eestisse
tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas11. sajandil eKr, Euroopas17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. Eestis hakkasid kohalikud valitsejad eri nimetustega hõberaha vermima 13. sajandil. 18.sajandil olid lühikest aega käibel spetsiaalselt Läänemereprovintsides käibimiseks mõeldud livoneesid. Eesti Vabariigi rahaühikuna tekkis 1918. aastal Eesti mark.1928. aastal võeti marga asemel kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes.Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Eesti kroon oli käibel 1941. aastani. Eurole üleminek Eestis toimus 2011. aasta 1.jaanuaril. Alates 15.jaanuarist saab Eestis maksta ainult eurodes. Raha kohta on palju ütlemisi ja vanasõnu, näiteks mõned: Raha ei haise. (Vespasianus)
kirjeldab ta Kutsu optimaalne arv osalejaid Tarmo Salumaa soovitab probleemi lahendamise koosolekust osavõtjate arvu mitte väga suureks ajada. Kuldreegel on, et inimesi peab koosolekul olema nii palju, et nad jõuaksid omavahel reaalajas suhelda. 4-5 inimesega on võimalik diskuteerida, kõik saavad sõna ja keegi ei tunne ennast kõrvalejäetuna. "Infokoosolekul, kus osaleb paarkümmend inimest, on paratamatu, et mõni jääb kuulajaks," ütleb Hillar Kroon. Ka Jan Andresoo ei pea paljude osalejatega koosolekut efektiivseks: "Ikka hakkab keegi arutama mõnd kitsamat probleemi, mis kõiki ei puuduta, ja tekib nagu koosolek koosoleku sees. Seda tuleks vältida." Pealegi ei saa suures hulgas kõik võrdselt sõna ja tähelepanu. Andresoo on kogenud, et need, kes on koosolekul passiivsemad, kirjutavad ka töötajate rahulolu-uuringus, et nad ei tunne ennast piisavalt kaasatuna firma strateegilisse juhtimisse. Koosolekust teata ette
86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistestPõhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 67,5% rootslastest on luteri usku. Rahaühik Rootsi kroon on Rootsi rahaühik. Selle valuutakood on SEK ning lühendatud vorm kr. Kroon jaguneb 100 ööriks (öre). Kroon võeti kasutusele riigitaalri asemele Skandinaavia rahaliidu .Vastavalt lepingule käibis Rootsis, Taanis ja Norras sama raha. Rahaliit lagunes Esimeses maailmasõjas, ent kõik kolm riiki otsustasid säilitada rahaühiku nime. Transport Rootsis on võimalik reisida parvlaevaga(suurim meretransporti korraldav ettevõte Eesti
ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu). Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites.
(prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 6. Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K ning nad on oluliselt tumedamad kohad Päikese pinnal võrreldes ülejäänud pinnaga. Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000, mida põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. 7. Päikese siseehitus: 1. Tuum 2. Radioaktiivne vöönd 3. Konvektiivne vöönd 4. Fotosfäär 5. Kromosfäär 6. Kroon 7. Päikeselaigud 8. Graanulid 9. Protuberantsid 8. Protuberantsid on Päikesest väljapurskuvad tohutud gaasi- ja radiatsioonupursked, mis tekitavad Päikesetuuli. 9. Päikese sisemuses tekkiv energia jõuab meieni kiirguslikul teel. Päikese sisemuses toodetav energia liigub selle tuumast väljapoole jõudes Päikese pinnale. Sealt kiirgub energia edasi tohutu kiirusega kosmoses, jõudes Maale, kus osa energiast
Planeet Maa Maa-sarnased planeedid Hiidplaneedid Kääbusplaneedid Asteroidid, meteoriidid, komeedid Neptuuni-tagused objektid Tolm Rohkem Päikesest Massiivsem ja kuumem 85% tähtedest on massilt väiksemad Läbimõõt: 1392 mln km Mass: 1,9891×10^30 kg Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi kuupmeetri kohta Päike on kuum Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) Millest koosneb Päike? Vesinik (73,46% massist) Heelium (24,85% massist) Ülejäänud elemendid (1,67% massist) Mis toimub Päikeses? Toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit Prootonid -> heeliumi tuumadeks Pärast kümneid, sadu tuhandeid aastaid Valguse footonid jõuavad Maale Sarnased protsessid vesinikupommides ning termotuumareaktorites Päikese omadused Plasmaolekus
vallutajariikide (Saksamaa, Rootsi, Venemaa) rahad. 1918/1919 Paralleelselt erinevate markade ja rubladega võeti 1918. aastal kasutusele Eesti oma raha Eesti mark. Aastast 1919 sai see ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis. 1928 Eesti marga kursi langus ja rahasüsteemi ebastabiilsus viisid olukorrani, kus ainsa väljapääsuna nähti uut rahareformi. Rajati ajakohane rahasüsteem. Eestis hakkas kehtima markade ja pennide asemel kroon. Paberraha väljaandmise õigus oli Eesti pangal. 1933 Majandussurutise survel otustas Riigikogu devalveerida krooni 35% võrra. See tekitas hinnatõusu kartuses rahva seas paanika: poodidest hakati ostma suurtes kogustes kõikvõimalikke kaupu. Hiljem selgus, et krooni devalveerimine oli olnud Eesti majandusele igati kasulik. 1940 Seoses Nõukogude okupatsiooniga jäi Eesti kroon neljaks kuuks kõrvuti kehtima rublaga
X X=rcos Y=rsin r Y 7. Esiteks: geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale kanda Teiseks: valida projektsiooni abipind Kolmandaks: kanda sellele üle maaellipsoidi kaardivõrk ja põhivõrgu punktid 8. Kaardiprojektsioonid- silindrilised(riskülik), koonilised(kolmnurk), tasandilised(ring). Kaardid ja moonutused: konformsed(EST), õigepindsed, õigepikkuselised. Britmarii Kroon Jaanuar, 2013 9. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Telgmeridiaan L=24° 00' Mõõtkavategur =0.9996 Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00° 00', L0=24° 00' lähtepunkti ristkoordinaadid: X0=0 m, Y0=500km 10/12. LAMBERT ESTONIA Lähtepunkti geodeetilised koordinaadis: Bo=57``31N Lo=24``00E Ristkoordinaadid: Xo=6375km Yo=500km Telgmeridiaan L=24``00E
ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi nimetus VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku asetseva laskeavaga ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni LIPUKESED. RAKVERE-WESENBERG 1302 · Pitsatil kolmeharuline KROON, alaosas KUUEHARULI NE TÄHT (sini- punasel taustal kuldne kroon ja täht) KURESSAARE 1563 (Magnus)- Arensburg · Sinisel kilbil 2 lossitorniga hõbedane loss. · Ühel tornil kuldne teravatipuline kiiver tuulelipuga KURESSAARE 1563 · Väravas langevõre all seisab hõbedane kotkas · Vapi kilbil lint: I.P.E.V
tolmeldavaid Enamasti paiknevad tupplehed ühe ringina Lahklehine tupp - tupplehed vabad Liitlehine - tupplehed kokku kasvanud alustega Õiekroon Koosneb kroonlehtedest Õiekrooni kuju kellukjas huuljas keeljas Kroonlehtedel leidub väljakasveid ja näsasid Kui kroonlehti on tavaliselt rohkem nim. Õisi täidisõielisteks Täidisõied tekivad tolmukate või emakaosade muutumisel kroonlehtedeks. Lahklehine kroon kroonlehed vabad Liitlehine kroonlehed kokku kasvanud Õiekate Lahklehised Liitlehised Sümmeetria järgi võivad tupp ja kroon olla Aktinomorfsed e. Kiirja sümmeetriaga paljude sümmeetriatasapindadega Sügomorfsed e. Phe sümmeetriapinnaga Tolmukad Ühe õie tolmukad moodustavad tolmukkonna e. Androtseumi Tolmukas oosneb tolmukaniidist Tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest tolmukakotist Tolmukakotis on tolmuterad milles kaks isassugurakku
Euro meie rahataskus Peatselt vahetatakse Eesti kroon eurode vastu. Järgmisest aastast ei saa me enam imetleda Lydia Koidula pildiga sajakroonist oma rahakotis. Kuid kuidas kõik edasi hakkab minema ? See küsimus vaevab kindlasti väga paljusid eestlasi. Eesti kroon on alati meile kõigile väga südamelähedane olnud. Paljud peavad seda meie ühtekuuluvuse sümboliks. Kuid selleks, et Eesti riik saaks maailmamajanduses hakkama ja kaasa rääkida, tuleb kroonist loobuda ja eurole teed anda. Eurole üleminek aitab kindlasti ühtlustada meie majanduslikku olukorda teiste Euroopa Liidu riikidega. Samuti tagab paremad kaubandussuhted. Lihtsamaks muutuvad meie ettevõtete toodangu müümine välisriikidesse ja samuti ka teiste riikide kaubanduse siia importimine
laiusega keskosa, siis carving- ehk liivakell- suusad on keskelt kitsamad. Suusaliidu hooaja lõpetamisel selgusid parimad 2011/2012 hooaja parimad Tõnis Luik- Parim meesjuunior mäesuusatamises Triin Tobi- Parim naisjuunior mäesuusatamises Tormis Laine- Parim noormees mäesuusataja Carmen Piho-Parim neiu mäesuusataja Warren Trace Smith-Parim mäesuusataja Mäesuusakool · on Eesti Suusaliidu liikmesklubi, mida juhib Nils Kroon. · Mäesuusakool tegeleb algajate ja edasijõudnud mäesuusatajate koolitamisega. Kooli treenerid on Nils Kroon ja Mati Pütsepp. Kokkuvõte Suusapuhkus on parim viis aktiivselt puhata. Mäest alla tuhisedes ununevad kõik argimured ning jääb ainult rõõm puhtast valgest lumest ning kiirest laskumisest. Tänan kuulamast!
Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on Eestis rahana käibel euro. (wikipedia. 2012. Raha. [Online] http://et.wikipedia.org/wiki/Raha. 03.04.12) 5 RAHAREFORM
Sel ajal Eestis münte ei vermitud. Kaubavahetuses kasutati hõbedat, olid ju tolleaegsed mündidki hõbedast. Maksmine hõbedas toimus kaalu järgi - haudadest on leitud kaale ja vihte. Ei ole aga võimatu, et üldtuntud münte anti ja võeti vastu kaalumata. Eesti oma rahasüsteemi kohta puuduvad andmed, küll aga oli eestlastele tuntud Vene rahaarvestus ja ka Skandinaavia arvestusmark. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Eesti Vabariigis käibib praegu Eesti kroon, mis tuli uuesti käibele 20. mail 1992. Ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon. Eesti kroon jaguneb sajaks sendiks.
varem. Muutused on kaasa toonud nii rõõmu kui ka kurbust, mis on inimeste elu palju muutnud. Eesti on suhteliselt noor riik. Peale Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist oli meil raskusi hakkama saamisega ehk vundamendi ehitamisega, mis igal riigil peab olema kindel ja vastupidav. Peatselt hakkas toimuma massiline teiste rahvuste, eriti venelaste, väljaränne, mis vähendas Eesti rahvaarvu drastiliselt. Kadus rubla ja käibele võeti Eesti kroon, mis tundus inimestele algul võõras ja harjumatu, aga hiljem sai väga südamelähedaseks. Krooni väärtus oli üsna väike ning rahvast tabas vaesus, sest töökohtade arv vähenes ja paljud inimesed jäid tööta. Eesti võttis eeskuju teistest riikidest ja hakkas tasapisi omale jalgu alla saama. Tekkisid uued kombed ja traditsioonid, mis Vene ajal olid keelatud. Kultuur arenes jõudsalt ning inimestel hakkas siin riigis elamine aina rohkem meeldima.
..............................................................................................7 2.1Ajalugu...................................................................................................................7 2.2Paide P.A.I..............................................................................................................8 2.3Urvaste urban.........................................................................................................9 2.4Luige kroon..........................................................................................................10 2.5Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel.....................................................................10 2.6Tulevik..................................................................................................................11 kokkuvõte......................................................................................................................13
pääseb transistori T2 baasile. Transistor T2 hakkab voolu juhtima. Vool pääseb transistori T1 baasile ja transistor T1 katkestab ergutusvooluringi. Pinge generaatori klemmidel seejärel natuke väheneb ja pingerelees taastub endine vooluring. Pingerelee võib olla kokku ehitatud generaatori harjahoidikuga. Pingerelee ja harjahoidik Rootori osad: 1- kontaktrõngad, 2- rootori kroon e poolus, 3- ergutusmähis Generaatori ergutusmähisesse juhitakse vool läbi kontaktrõnga. Kui alalisvool läbib ergutusmähis tekib mähise ümber magnetväli ja pooli ühte otsa põhjapoolus ning teise otsa lõunapoolus. Poolusteks muutuvad ka rootori kroonid st üks kroon põhja - ja teine kroon lõunapooluseks. Kui rootor rihmülekandega pannakse pöörlema, hakkab ümber rootori paiknevas staatoris muutuma magnetvälja tugevus ja suurus. Muutuvas
(Vaccinium myrtillus) Mustikas on kuni 40 cm kõrgune kääbuspõõsas. Ta on heleroheline ja marjad tumesinised või peaaegu mustad. Mustika võrsed on kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Mustikas kasvab happelistel, niiskematel muldadel ja mõõdukalt varjatud metsades. Sinakasmustad marjad sisaldavad umbes 7% parkaineid. Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp väike, ebamääraste tipmetega ja lainja servaga. Kroon on kupjas, rohekasvalge kuni roosakas, 4...7 mm. Õied asuvad üksikult lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel. Õitseb mai lõpust juunini. Vili on tavaliselt ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari. Värvuselt tumesinine kuni peaaegu must, enamasti kaetud sinakashalli vahakirmega. Marja tipp on iseloomulikult lame, ääristatud tupe tipmete jäänustega
PÄIKE Annethe Pihlak 12B Sisukord · Ajalugu · Üldiselt · Üldandmed · Päikese koostis · Päikese siseehitus · Päikeseloide · Kroon ja päikesetuul · Päikesevarjutus Ajalugu · Päike on sündinud peaaegu 5000 miljonit aastat tagasi tolmuga segunenud vesiniku- ja heeliumipilvest, mis tõmbus kokku. · Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes, kuni algas termotuumareaktsioon, mis muutis vesiniku heeliumiks. · Sellest hetkest peale Päike helendab. · Teadlased arvavad, et Päike helendab veel 5000 miljonit aastat. Üldiselt Päike on meie Päikesesüsteemi täht.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
