allakäik *eelistab dramaatilisi olukordi ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel *stiil sageli iseäratsev,raskepärane ja ülepingutatud *oma fantaasia *äärmuslike asjade teostamine KLASSITSISM *au sees mõistus,mõistuspärane *tragöödia pidi puhastama ja õilistama, ei tohtinud olla labane *draamas kõigutamatuks normiks nn 3 ühtsuse põhimõte(ajaühtsus-1ööpäev,õige kronoloogiline järjekord, kohaühtsus-1 koht kus tegevus toimub ja tegevusühtsus-1 oluline süzeeliin) *luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *N.Boileau' ,,Luulekunstis" on kokku võetud põhimõtted: 1)rangelt hoida lahus kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist 2)viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku *võitles poliitilise ja kultuurse
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
kirjendamise puhul. Selgitage kirjendi nõudeid oma praktikast lähtuvalt. Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema. Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis. 15. Registri nõuded. Peab oskama kirjeldada kassapõhist ja tekkepõhist registrit ning nende erinevusi. Miks on registrit üldse ettevõtjale vaja? Nõuded: kronoloogiline järjekord(päevaraamat), kontode kaupa(pearaamat) Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud.Tekkepõhine raamatupidamine-majandustehingud registrites tehingu tekkimise alusel. Kohustuslik juriidilistele isikutele. Täpne kauba, materjali, arvelduste arvestus, PV arvestus. Põhjalik arvestus
7. Selgita mõisted:antigeen, antikeha, antiseerum, hübridoom 8. Too näiteid, kus kasutatakse hübridoomitehnoloogia abil toodetud monokloonseid antikehi. 9. Viljastamiseks in vitro kasutatakse kaht meetodit (vt.õp.lk.26-27 j.1.14). Millist neist eelistaksid Sina, kui vaja peaks olema ja miks? 10. Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesel? 11. Selgita lühidalt tuumkloonimise nn Dolly-meetodi põhimõtet. Koosta kronoloogiline tabel seni kloonitud liikidest. 12. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused. 13. Põhjenda (vähemalt 3 poolt- või vastuväidet!) oma arvamust kloonimise kohta. 14. Milles seisneb tüvirakude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada (näited)? 15. Millised on GMO-de kaks tüüpi? Võrdle neid. 16. Selgita, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub? 17
juhuvalimi loogika). · Reeglina esmane analüüs terviklikult üksikute juhtumite kaupa, seejärel ühe juhtumi järeldusi teis(t)ega kõrvutades. Eritüübiliste primaarsete ja sekundaarsete andmete kombineerimine, lähtuvalt uuringu eesmärgist ja küsimustest triangulatsioon. Andmete analüüs algab koos andmete kogumisega. · Juhtumi ja selle konteksti kirjeldus Juhtumi (sündmuste, protsesside) ja selle konteksti "tihe kirjeldus", kronoloogiline või temaatiline. · Juhtumi-sisene analüüs (within case analysis) Nii lihtsa kui mitmese juhtumiuuringu puhul: erinevad andmed ja nende analüüsi tulemused seostatakse terviklikuks ühe juhtumi analüüsiks. · Juhtumite-ülene analüüs (cross-case analysis) Mitmese uuringu puhul: erinevate juhtumite analüüsi tulemuste võrdlus ja süntees. Tüüpilised etapid analüüsis: · Juhtumi kui terviku "tihe kirjeldamine" (uurimiseesmärgist ja -küsimustest lähtudes)
Põhimõtteliselt saab IQ-teste jagada kahte alagruppi: 1) Klassikaline IQ-test näitab inimese vaimset vanust; 2) Standardtest omaltpoolt vahendab informatsiooni selle kohta, milline on inimese ,,tase või järk" ühiskonnas (kvoot tähendab määrosa, seetõttu räägitakse intelligentsuskvoodist ehk üksikindiviidi suhestatusest ülejäänud rahvastikuga). · A.Binet & T.Simon Stanford-Binet IQ test IQ = Vaimne areng (mantal age) / Kronoloogiline vanus (cronological age) x 100 · N.Bayley mõeldud esimese eluaasta kasutamisele, sisaldab spetsiifilised detaalid, mis võimaldavad last uurida. Jaguneb: vaimne areng, motoorne areng, käitumise alaskaala Bayley Scale of Infant Development DQ (development quotient) vs IQ (intelligence quoient) IQ-testide tulemused IQ-testide tulemused jäävad 0 ja 200 vahele. Keskmine tulemus on 100 punkti. ,,Normaalse" intelligentsuse alampiir jääb 80 punkti juurde
läheneda. Töö raamistiku püstitamise esimene nõue oli vaadeldava ajavahemiku piiritlemine. Kompromissina mahukuse ja põhjalikkuse vahel otsustasin luubi alla võtta kolm tänapäeva kõige populaarsemat personaalarvutite operatsioonisüsteemi: Linux, Mac OS ja Windows. Möödaminnes vaatlesin ka nimetatud kolme operatsioonisüsteemiga seonduvaid projekte, mis aitasid kaasa nende väljakujunemisele. Töö ülesehituse tingib valdavas osas sündmuste kronoloogiline järjestus. Esimesed kolm peatükki kirjeldavad sündmusi varasemast hilisemani, neljas peatükk aga püüab läbivõetu ning küsitluse najal seoseid luua. Ehkki tegu on selgelt arvutiteemalise tööga, on läbivalt viidatud ka sellega külgnevatele distsipliinidele nagu ajalugu ja majandus. Allikmaterjalidena on kasutatud internetiallikatele lisaks erinevaid raamatuid ja artikleid.
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kui...
Kool Nimi ALBERT KIVIKA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Nimi 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I ALBERT KIVIKA ELU 4 4.1. Lapsepõlv ja noorus 4 4.2. Vabadussõda 4 4.3. Ülikooliaastad 5 4.4. Ajakirjanduslik tegevus 5 4.5. Paguluses 6 II ALBERT KIVIKA LOOMING 7 5.1. Esimesed katsetused 7 5.2. Futuristlikud teosed 7 5.3. Vabadussõja temaatika 8 5.4. Uusrealistlik looming 9 5.5. Pagulaskirjandus 10 5.6. Tõlked, Teosed 11 III "NIMED MARMOTTAHVLIL" 13 KASUTATUD KIRJANDUS 16 Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele...
Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad. 1. arvulised ehk kvantitatiivsed: Pidev tunnus võib omada kõiki reaalarvulisi väärtusi Diskreetne tunnus saavad omada väärtusi ainult kindlate vahemike järel 2. mittearvulised ehk kvalitatiivsed: Järjestustunnus loogiliselt järjestatavad (haridustasemed) Nominaaltunnus - vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust (rahvus) Binaarne tunnus tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu) Kogumi maht (liikmete arv) Moodustatavate rühmade arv 40 60 68 60 100 7 10 100 200 9 12 200 500 12 15 Intervalli laiuse saame, kui valimi suurima ja vähima väärtuse vahe jagame valitud intervallide arvuga. Sagedusjaotus näitab kui palju vaatlusi langeb igasse intervalli. Mahukeskmised arit...
Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte andmeid algdokumendi koostaja nimi. Majandustehingud kirjendatakse raamatupidamisregistrites, raamatupidamisregistrid jagunevad kronoloogilisteks ja süstemaatilisteks. Kronoloogilistes registrites kajastatakse majandustehingud kronoloogilises järjekorras, süstemaatilistes registrites peetakse arvestust kontode lõikes. Kronoloogiline ja süstemaatiline register võib olla ühendatud ühte registrisse. Parandused dokumentides ja registrites Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine
mobiilne telefoniside polnud selles suhtes mingi erand. Näiteks raadiotelefonide ajaloos on nii mõnedki tähtsad sündmused seotud NSV Liidu inseneridega, kuid erinevalt muust maailmast ei jõudnud sarnased saavutused meie kunagisel internatsionaalsel kodumaal tavakodanike taskutesse. Nagu selle ülevaate koostamise käigus selgus, on mobiilsete trendide ajalugu kohati rohkem kui segane ja loodetavasti meie kronoloogiline tõlgendus mõnd ajaloohuvilisemat kodanikku ei solva. Kel huvi mineviku-GSM-aparaate lähemalt uurida, saab seda teha Tallinnas Elisa peakontoris, kus asub väljapanek alates 1990ndatest aastatest. 5 Kokkuvõte 1G; 2G; 3G mis need täpselt tähendavad? Tegemist on kärgvõrgu mobiilside tehnoloogiliste generatsioonidega. Suurim põhimõtteline hüpe oli vast kahe esimese vahel ehk analoogist täisdigitaalseks, edasised generatsioonide
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsünd...
2) kristalliseerunud intelligentsus omandatud faktiteadmised, kultuurispetsiifiline, ennustab õpiedukust. Verbaalsed, numbrilised ja üldinforemeeritavuse ülesanded. Intelligentsus = vaimne võimekus x võimalused x motivatsioon James Cattell 19.saj- sensomotoorne test intelligentsue mõõtmiseks (ei sobi, nt nägemisteravus) Binet 1905. esimene rakenduslik vaimsete võimete skaala, et eristada kooli Stern intellignetsuse koefitsent IQ IQ = vaimne vanus / kronoloogiline vanus x 100 Stanford-Binet vaimse võimekuse test (1916) verbaalne, ruumiline, numbriline, lühimälu Wechsler 11 alaskaalat, verbaalne, mitteverbaalne Raveni progresseeruvad maatriksid populaarne, hinnatud, Kaufmann K-ABC kuni 12. a lapsed, arenguhäiretega laste võimekuse eristaja Flynni efekt IQ tõuseb iga generatsiooniga 10 punkti 7. loeng : Motivatsioon ja emotsioonid motivatsioon tegevust mõjutavate tegurite kogum motiiv tegutsema ajendav tegur
Kirjandusse tulevad uued vormid ja teemad. Nt draamast sai domineeriv zanr. Der Typus des Stationendramas: Der Gang der Handlung verläuft nicht in einer geordneten Reihenfolge, sondern setzt sich aus einzelnen, meist unverbundenen Elementen, Stationen oder Bildern zusammen. Ühesõnaga stseenid on nagu peatused, mis on isoleeritud, kuid samas teatud figuuride kaudu siiski ühendatud. Sisuliselt pole ühendus eriti tugev. Võib-olla üks teema. Aga nt pole kronoloogiline. Ühendus on vaba. Klassikalises dramas koha-tegevus-ajaühtsus. Siin loomulikult mitte. Ajaline edasi-tagasi liikumine on tavaline. Üks steen toimub ühes, teine teises kohas. Wandlungsprozess des Protagonisten: Ernst Toller die Wandlung (1919). Idée - Schaffung des Neuen Menschen. Teema on tavaliselt siiski olemas. E.Toller on üks kuulsaim ekspressionistlik näitekirjanik. Uus ühiskond vajab uut inimest. Natuke religioosne sisu poolest. Sarnasus Kristusega. Tavaline inimene
2) Vaba - olete kõne ette valmistanud, kuid mitte sõna-sõnalt pähe õppinud. 3) Päheõpitud kõne - loete kõne peast sõna-sõnalt ette. 4) Kirjutatud kõne - loete ette kirjutatud kõne. Kõne ülesehituse kuldreeglid: 1) Igal heal kõnel peab olema sissejuhatus, keskpaik ja kokkuvõtte. 2) Selleks, et oluline info publikule meelde jääks, peab seda rõhutama vähemalt kolm korda. Sõltuvalt eesmärgist ja teemast võib keskmist osa mitmel viisil üles ehitada: 1) Ajaline e kronoloogiline. 2) Ruumiline. 3) Struktuur/funktsioon. 4) Teemade kaupa. 5) Probleem/lahendus. 6) Põhjus/tagajärg. Silmas tuleks pidada järgmist: 1) Kasutage lihtsat sõnastust. 2) Kasutage lihtlauseid. 3) Korrake jutt üle. 4) Pange tähele teeviidad. 5) Isiklik pöördumine. Teisi sõnu või arvamust edastades pidage silmas: 1) Tsitaat on täpne. 2) Need mõtted toetavad teie väidet. 3) Tsiteeritav ekspert on publikule autoriteet. 18
Tagantjärele peeti nii kodu- kui välismaal Eesti rahareformi üldiselt õnnestunuks, kuid sellele vaatamata puhkes pärast reformi mitmeid diskussioone ühe või teise majandusliku või poliitilise otsuse õigsuse üle. Rahareformi tehnilist läbiviimist ei kritiseerinud peaaegu keegi, küll aga sattusid rünnaku alla sokireformide vajalikkus, üledevalveeritud kroon ning fikseeritud kursi ja valuutakomitee nõrgad küljed (Kelder 1997, lk. 61-67, 101-112). Tähtsamate sündmuste kronoloogiline loetelu: · 26. september 1987 - ajalehes "Edasi" avaldati artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused" · 7. detsember 1989 - Kuulutati välja avalik konkurss Eesti paberraha kujunduse leidmiseks. · 15. detsember 1989 - Võeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta 1. jaanuarist 1990. · 28. detsember 1989 - Võeti vastu Eesti Vabariigi pangaseadus, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Panga presidendiks nimetati Rein Otsason.
keskmine)- uus jagatud eelmisega; aluskasvutempo- uus jagatud esimesega); juurdekasvutempo(aheljuurdekasvutempo- ahelkasvutempo-1; alusjuurdekasvutempo- aluskasvutempo-1. Kui <1, siis langus; kui >1, siis kasv); juurdekasvude juurdekasv(uus aheljuurdekasv-vana aheljuurdekasv) a- absoluutne; b- baasiga võrreldes. Keskmise taseme näitajad · Aritmeetiline keskmine (perioodrea keskmise taseme leidmiseks) · Kronoloogiline keskmine (momentrea keskmise taseme leidmiseks) · Geomeetriline keskmine Kasvutempo-GEOMEETRILINE KESKMINE Aegridade tasandamine- Empiirilised aegread võivad olla küllaltki hüplikud. Sagedaste tõusude ja languste tõttu võib olla raske hinnata, kas areng toimub tõusu või languse suunas, seetõttu kasutatakse pikemaajaliste tendentside määramiseks ridade tasandamist. Aegridade tasandamise meetodid:
1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala. Esiteks töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis ta edasi mõtteni eristada vaimne vanus kronoloogilisest (nt 7-aastan ei oska lugeda, st on nagu 5-aastane). Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäävusega lastega hakkama saamiseks (???). W. Stern töötas välja intelligentsus koefitsenti (IQ). IQ= vaimne vanus /(kronoloogiline * 100). Laps, kelle vaimne vanus = kronoloogiline vanus, siis st et ta on keskmiselt intellektuaalne. J.M. Baldwin (1861-1934) peetakse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogiale alusepanijaid. Ta oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja (1805) The Psychological Review. ,,Geneetiline loogika" lapse mõtlemise arengust. Ta pani aluse nende raamatutega lapse teadmiste progressiivse arengu teooriatele. St seda, et tema arvates toimub lapse areng läbi erinevate
tähelepanu sõnumile", kõneleja, auditoorium, sõnum)? 95. Millest sõltub esineja usutavus(autoriteetsus, iseloom, dünaamika, eelnev usutavus, esinemise ajal tekkiv usutavus)? 96. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid(ekspromtkõne, maha loetud kõne, päheõppitud kõne, vabalt rääkimine)? 97. Mis on auditooriumi analüüs(demograafiline analüüs, eesmärgileorienteeritud analüüs)? 98. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid(teema järgi, kronoloogiline, ruumiline, probleemlahendus, põhjustagajärg)? 99. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis? 100. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis(käsu funktsioon, suhte funktsioon, erimeelsuste lahendamise funk. .../... toetus, usaldus)? 101. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(efektiivsus: rohkem on parem, kuid teatud piirini,..
poliitilise jõu rahulolematus perestroikaga ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid dessantväelased Tallinna ja hõivasid Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Mõisted, mida on vaja teada (ülesanded, tegevusaeg üldiselt, kellele allus või kes talle allus) Institutsioonide ajaloo allikad: aadressraamat, koodeks, kronoloogiline seadustekogu, põhiseadus, põhikiri Tsaariaeg: 1. Kuberner, kubermanguvalitsus Ministeeriumid ja peavalitsused olid täitevvõimuks Vene impeeriumi keskvalitsuses. Siseministeeriumi juurde kuulusid kuberner ja kubermanguvalitsus. · Kuberner viib ellu valitsuse ja keisri tahet. Jälgib, et kubermangus oleks seadused täidetud ja avalik kord tagatud. Korra hoidmiseks oli õigus appi kutsuda sõjavägi.
1. MÕÕTMINE Mõõtmine on objektide võrdlemine - Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel. Kui objekte palju, valitakse välja üks (etalon) ning teisi võrreldakse sellega. Otsene mõõtmine ja kaudne mõõtmine – otseste mõõtmiste kaudu Nimi- ehk nominaalskaala – objektide eristamiseks – sugu, rahvus, huvid, kaubakood, ettevõtte registrinumber Järjestusskaala – võimaldab objekte järjestada mingi tunnuse alusel – nt ettevõtted: väikesed, keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, mingi tegev...
sõnumile", kõneleja, auditoorium, sõnum)? 95. Millest sõltub esineja usutavus(autoriteetsus, iseloom, dünaamika, eelnev usutavus, esinemise ajal tekkiv usutavus)? 96. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid(ekspromtkõne, maha loetud kõne, päheõppitud kõne, vabalt rääkimine)? 97. Mis on auditooriumi analüüs(demograafiline analüüs, eesmärgile-orienteeritud analüüs)? 98. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid(teema järgi, kronoloogiline, ruumiline, probleem-lahendus, põhjus-tagajärg)? 99. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis? 100. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis(käsu funktsioon, suhte funktsioon, erimeelsuste lahendamise funk. .../... toetus, usaldus)? 101. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(efektiivsus: rohkem on parem, kuid teatud piirini,... võim: positsiooni võim, stimuleeriv võim, karistav
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju. Liigitatakse abiootilisteks (ehk eluta loodus: muld, õhk, vesi, temp, niiskus, valgus, pH-tase jm) ja biootilisteks teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava lii...
Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme. Ester Mägi (1922) helilooja.Miniaturist. Kasutab vanu rahvaviise.Viimistletus.Kammermuusika suur osakaal. Teosed: kooriteos `Tuule tuba', kooritsükkel `Mõtisklused', klaveriteos `Vana kannel', orkestriteos `Bukoolika'. Kirjalikult kronoloogiline tabel eesti heliloojatest alates 19. sajandist tänapäevani ; sünniaasta järgi (vähemalt 50 ees-ja perekonnanime+ eluaastad), vali tuttavamad nimed Kunileid-Saebelmann, Aleksander (22.11.1845 27.07.1875) Hermann, Karl August (23.09.1851 11.01.1909) Saebelmann, Friedrich August (26.09.1851 07.03.1911) Kappel, Johannes (02.07.1855 01.06.1907) Läte, Aleksander (12.02.1860 08.09.1948) Härma, Miina (09.02.1864 16.11.1941) Türnpu, Konstantin (13.08.1865 16.04.1927)
Viimased sõnad olgu meeldejäävad, Anna alsti võimalust küsimusi esitada,Pea meeles, et esinemine pole lõppenud seni, kui see läbi on. 13. Millist kokkuvõtet tuleb vältida? - Olematu lõppsõna, "Puu kukkus mu autole peale"-lõppsõna, Vinguv lõppsõna, Kuulimäng-lõppsõna, "Bensiin saab otsa"-lõppsõna, Lõputu lõppsõna. 14. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? - Teema järgi, Kronoloogiline, Ruumiline, Probleem lahendus, Põhjus tagajärg. 15. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused? - Miinused - (Hälbinud publik, Visuaalsetele vahenditele rääkimine, Varustuse mured) Plussid - (Tõmbavad tähelepanu, Aitavad põhilist meelde jätta, Aitavad kõne kulgemist paremini mõista, Asendavad kõneleja märkmeid, Aitavad tagada sõnumi ühtlase vastuvõtmise kõikide kuulajate poolt) 16. Mida tuleb silmas pidada slaidide ettevalmistamisel
STATISTIKA KESKMISED · Kogumit ühe arvuga iseloomustavad üldistavad näitarvud, mis edastavad informatsiooni kogumisse kuuluva tunnuse väärtuste taseme kohta. · Mahukeskmised sõltuvad statistilise rea mahust. Rea maht ei ole otseselt rea liikmete arv. Ritta kuuluvate elementide väärtuste summa. Reageerivad igale muutusele, väga tundlikud. Mahukeskmised: aritmeetiline keskmine, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine ja teised astmekeskmised, kronoloogiline keskmine. · Asendi ehk struktuurikeskmised kuuluvad keskmised mis ei reageeri igale muutusele elementide väärtuste osas. Oluline on struktuur. Asendi ehk struktuurikeskmised: mood, mediaan, kvartiilid, pentiilid, sekstiilid, oktiilid (teoorias), detsiilid protsentiilid. · Harmooniline keskmine on mitmese tähendusega. Sõltuvalt andmete iseloomust võib ta tähendada kas mingi suuruse aritmeetilise keskmise leidmist kaudselt antud andmete abil..
b. Proosa soosib narratiivsust c. Eepos, romaan, novell, jutustus, essee 19. Narratoloogia kesksed mõisted. Mida kujutavad endast narratoloogilisest seisukohast tekst, lugu ja jutustamine? a. Tekst - ei pruugi olla kronoloogilises järjestuses b. Lugu koosneb tekstis aset leidnus sündmustest kronoloogilises järjestuses c. Jutustamine on sündmustest rääkimine tekstis d. Faabula on kronoloogiline süzee e. Süzee on see, kui sündmused on esitatud sellises järjekorras nagu nad tekstis on 20. Mis on fokusseerimine ja kuidas see avaldub narratiivses tekstis? a. Fokusseerimine on tajumise küsimus 21. Millised on põhilised võimalused tegelaste analüüsiks? a. Tegelast saab analüüsida nelja aspekti kaudu i. Bioloogiline aspekt Milline on tegelase päritolu ja välimus? Perekonnaromaani
TEMA INTELLIGENTSUSKONTSEPTSIOON SISALDAB 3 MÕTLEMISPROTSESSI KARAKTERISTIKUT: 1. tendents vastu võtta ja täita korraldusi 2. ingimuste ümberkujundamisvõime soovitud lõppeesmärgi suunas 3. enesekriitikavõime STERN, William (1871 1938) oli juudi päritolu Saksa psühholoog, intelligentsuskvoodi (IQ) kasutuselevõtja. Pakkus 1912 aastal välja võrrandi, mis arvestab objektiivselt vaimse ja kronoloogilise vanuse vahekorda. Vaimne vanus = Kronoloogiline vanus × 100 Sellel meetodil aga üks puudus. Nimelt pärast 20.eluaastat vaimne vanus enam ei kasva. Nii peaks 40-aastase inimese IQ olema poole võrra väiksem kui 20-aastasel. Seega täiskasvanute jaoks see meetod ei sobi. Tänapäeval kasutatakse teist meetodit. Lähtutakse vanusegrupi keskmisest testitulemusest. Vanusegrupi keskmine tulemus võrdsustatakse 100 IQ punktiga
* Kui toorandmed jaotuvad normaaljaotuse kohaselt, võib z-skoori väljendada protsentiilides * Tuleb kindlasti arvesse võtta 2 kohta pärast koma, muidu teeme teisendustes suure vea Kasutatavamad skaalade teisendused: T-skoor (e T-skaala) - T=(z-skoor*10)+50. Kaotab vajaduse komakohtade väljendamiseks ja on alati positiivne. IQ skaala - IQ skoor = 100 + 15 x z keskmine on 100, standardhälve on 15 Algselt oli W. Sterni kohaselt IQ = vaimne vanus / kronoloogiline vanus * 100 staniin-skaala (standard nine)- täisarvudes 1-st 9-ni; steenide skaala (standard ten) - täisarvudes 1-st 10-ni. Protsentiilskaala - näitab, milline osa grupist sooritas testi antud isikust paremini või halvemini. 9. Testi reliaabluse mõiste, reliaablusteooria põhiideed. Reliaabluse e. usaldusväärsuse, sh. skooride konsistentsuse põhiidee: mil määral me mõõdame mingit nähtust süstemaatilisel ja korrataval viisil (küsimata, mis see nähtus/omadus tegelikult on).
Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. (Vikipedia 2009) Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Suurade pikkus on väga erinev. Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi. Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi. (Ibid) Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Kuna koraanis sisalduvad vihjed on tavainimesele sageli mõistetamatud, on koraani lugemisel vajalikud selle sisu tõlgendused. Peamiselt loodi tõlgendused islami esimestel sajanditel, aga mõned õpetlased tegelevad sellega ka tänapäeval. Eksisteerib mitmeid erinevaid tõlgendusi, aga neid kõiki loetakse võrdselt õigeiks. Koraaniteaduslikust vaatenurgast esineb tänapäeval seitse erinevat koraani
Autoriteersusest, iseloomust, dünaamikast. Lisaks ka eelnevast usaldusest ja esinemise ajal tekkivast usaldusest.7 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Ekspromtkõne, maha loetud kõne, päheõpitud kõne, vabalt rääkimine. 78. Mis on auditooriumi analüüs? Demograafiline analüüs, eesmärgile orienteeritud analüüs. Vaadatakse kuidas publik käitub(millele ja kuidas ta vastuvõtlik on) 79. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? Teema järgi, kronoloogiline, ruumiline, probleem-lahendus, põhjus- tagajärg. 80. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis?tööjaotus, juhtimise piiratus, juhtimise püramiid. 81. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis?Toetus, Usaldus, järjekindlus ja kooskõlalisus, terviklikkus, jagamine ja delegeerimine, info täpsus, selgus ja avatus, empaatia. 82. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Kaotsi minek ja moondumine, liiasus,võim 83
Samuti võivad lood panna inimesi teatud moel käituma. Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Loovad. Nad panevad inimesi edasi mõtlema ning tegutsema. Narratiivi mõiste. Narratiiv - mistahes korrapärane jutustus toimunud sündmustest, esinegu see müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu näol. Faktoloogilised – tõestisündinud, fiktsionaalsed - väljamõeldud Mis on tekst ja lugu? Lugu (faabula,story) – sündmuste kronoloogiline järjestus. Tekst (süžee, plot) – loo kunstikavatsuslik esitus mistahes märgisüsteemis (kiri,pilt,tants) ning sündmuste ajalisest järgnevusest tingimata kinni pidamine; loo narratiive struktuur. Mis on süzee ja faabula? Vt eelmist küsimust. Klassikaline (suletud) narratiiv ja kõrvalekalded sellest. Suletud narratiiv on omane eelkõige realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sarnast skeemi. Nt romaanis on avatud algused ja lõpud,
soovitakse jõuda; mitte unustada, et töö peab olema uurimuslik, seega analüüsiv ja üldistav; esitada tööhüpoteesid väited, mille paikapidavust tahetakse oma töös tõestada või ümber lükata; fikseerida konkreetsed ülesanded, mis näitavad, mida tuleb hüpoteeside tõestamiseks ja eesmärgi saavutamiseks teha; valida juhendaja abiga sobiv uurimismeetod: kronoloogiline (materjali esitamine ajalise toimumise järjekorras), süsteemne (probleemide kompleksne, seostatud käsitlus), analüütiline (probleemide käsitlus, liikudes üldiselt üksikule),sünteetiline (käsitlus, liikudes üksikult üldisele), kvalitatiivne (sõnalised kirjeldused), kvantitatiivne(statistilis- matemaatiline analüüs ja prognoos); koostada esialgne sisukord. Et uurimistöö peab olema terviklik, selge ja loogiline, siis
koolis õpetamisest, nendest, kes vajavad eriharidust. Esimese intelligentsustesti autor oli 1904 aastal prantslane Alfred Binet. 1916 aastal täiendas Stanfordi Ülikooli professori Lewis Stermani Binet testi intelligentsuskoefitsendiga IQ, mille tulemusena sündis Stanford Binet test. 116. Mida ennustab IQ eelkõige? Esialgselt tähendas IQ vahet kronoloogilise vanuse ja vaimse vanuse vahel, mis väljendati valemiga: IQ= vaimne vanus / kronoloogiline vanus x 100 Kronoloogiline vanus * vanus aastates. Tänapäeval on IQ tähendus muutunud. See on tavaline lühend inimese sooritusele mingis hästi järele proovitud vaimsete võimete testis. Tänapäeval on selle arvutamise valem järgmine: IQ = (100 + x - µ) / x 15 117. Kuidas on omavahel seotud Intelligentsus ja õnnelikkus? Intelligentsusel ja õnnelikkusel ei ole mingisugust seost. Väga intelligentne inimene võib olla
On andnud nime r-strateegiale. Populatsiooni vanuseline struktuur: Näitab erineva vanusega isendite sagedust populatsioonis. Enamike organismide vanust on raske määrata. Taimede ja mikroorganismide puhul pole tähtis vanus vaid arengustaadium. Rääkida tuleks arengujärkude struktuurist. Oskarid (`Plekktrumm') organism (peamiselt taimed) jäävad püsima oma arengu algstaadiumites. Kuigi kronoloogiline vanus võib olla suur, ei käitu oskar sellele vastavalt vaid ootab oma arenemiseks paremat aega. Virginiilne staadium- täiskasvanud isendid ei hakka paljunema (sest olud ei ole selleks soodsad). Seniilne staadium järglasi enam ei saada vanaduse tõttu. Populatsiooni sooline sruktuur: Eri soost isendite suhe. Sõltub populatsiooni ajaloost ja valitsevatest keskkonnateguritest
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: 1. Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suh...
intrapersonaalseks (isikusisene, oma võimete, tunnete, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine) Intelligentsuse mõõtmine. Sai alguse 1904 Alfred Binet’ ja Theodore Simoni poolt ministeeriumi tellimusel välja töötatud testiga, mille eesmärgiks oli mõõta laste vaimset arengut, st sõeluda välja need, kes tavakoolis hakkama ei saa. IQ mõiste võttis kasutusele William Stern, algselt tähendas see vaimse ea ja kronoloogilise ea jagatist korda 100, kus kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust; vaimne vanust tähendab inimese vanust vastavalt testi järgi saadud punktidele. Tänapäeval enimkasutatavad on Wechsleri testid (WAIS täiskasvanutele, WISC lastele, koosneb 11 alltestist, mis on nii sõnalised kui ka mitteverbaalsed). Raveni progressiivsed maatriksid: mittesõnaline, näitab ka ülesannetest õppimise võimet. Kultuurist sõltumatu. IQ testi veebiversioonis saab proovida (inglise keeles) näiteks siin NB
c. veemõõtja näit momentrida, d. ettevõtete arv äriregistris momentrida 2. Vali, milline allpool toodud suurustest on varusuurus ja milline voosuurus. a. sissetulek voosuurus, b. summa pangakontol varusuurus, c. valitsuskulud voosuurus, d. ettevõtte töötajate arv varusuurus 3. Milline keskmine on momentrea andmetel leitud aritmeetiliste keskmiste aritmeetiline keskmine? kronoloogiline keskmine. 4. Absoluutne juurdekasv aegrea eelmise elemendiga võrreldes on sama, mis aheljuurdekasv. 5. Sea vastavusse kasvutempod (vasakul) ja juurdekasvutempod (paremal) a. 1,05 5%, b. 0,7 -30%, c. 2,5 150%, d. 1,5 50% 6. Diagrammil on toodud suuruse X absoluutne aheljuurdekasv. Millal jäi suurus X eelmise kuuga võrreldes samaks? juuli, oktoober. 7. Diagrammil on toodud suuruse X absoluutne alusjuurdekasv, baasaastaks on võetud aasta 2006.
Testi koostamist alustas Binet andmete kogumisega laste teadmiste ja oskuste kohta, mida koolis nõuti. Ta andis vastavaid ülesandeid lahendada eri vanuses lastele. Igale vanusele valiti välja sellised ülesanded, mida suutsid lahendada 50-80% selle vanuseastme lastest. Sealt valis ta välja 10 komplekti ülesandeid, igas 6 ülesannet, mis olid ette nähtud 3-12-aastastele lastele. Intelligentsuse hindamisel kasutati mõisteid: Kronoloogiline vanus Vaimne vanus Vaimne vanus leiti eri vanuseastmete ülesandeid järjest lahendades. Testimine lõpetati selles vanuses, kui testitav ei suutnud lahendada 3 ülesannet järjest. Iga õigesti lahendatud ülesanne andis 2 vaimse vanuse kuud. Samas lisatakse 24 vaimse vanuse kuud esimese 2 eluaasta eest. Vaimne vanus oligi Binet intelligentsuse mõõdupuuks. Peagi selgus, et see siiski ei sobi kõige paremini ja ei iseloomusta päris täpselt laste
4. majandustehingu sisu-lühikirjeldus 5. dokumendi nimetus ja number Käibeandmik ja arvestusregistrid: Raamatupidamise süsteemi moodustavad kronoloogilised ja süstemaatilised registrid. Süsteemi iseloomustavad: 1. kasutatavate registrite arv 2. registrite väline kuju ja sisemine struktuur 3. seosed kronoloogiliste ja süstemaatiliste registrite vahel 4. raamatupidamise registrite täitmiseks kehtestatud kord 5. ettevõttes kasutatav tarkvara Arvestus registrid: – Kronoloogiline register: kronoloogilises registris järjestatakse infomatsioon kuupäevade järgi. Kronoloogiline register peab sisaldama järgmisi andmeid: lausendi järjekorra number; kuupäev; kontode nimetused ja operatsiooni sisu; debiteeritavad ja krediteeritavad summad; majandustehingu lühikirjendus; ja kirjendi aluseks oleva dokumendi nimetus ja number. – Süstemaatiline register: päevaraamat, avatakse kõik kontod kontodel on algsaldod, käibed ja
Narratiiv. Narratiiv kombineerib jutustamise ja teadmise aspekti. Tekstitüübina sisaldab narratiiv tegevuse arengut. Narratiiv kui sündmustel rajanev ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst - sündmused(lugu) - jutustamine Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv *päralejõudmise narratiiv *nurilejõudmise narratiiv Lugu - sündmuste kronoloogiline järjestus tekst - loo kunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis, loo narratiivne struktuur jutustamine - teksti esituslik aspekt Fokuseerimine - jutustaja ja tegelaste vaheline suhe. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia. Tüübid: *nullfokuseerimine - kõiketeadev jutustaja. *sisemine fokuseerimine - jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. *väline fokuseerimine - jutustaja teab vähem kui tegelane. Tegelasi vaadatakse kõrvalt.
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspekt...
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
............ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis............................................................ 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine......................................................... 17 3.3 Arvestusregistrid (süstemaatiline ja kronoloogiline kirjendamine)................................ 21 3.4 Käibeandmik ................................................................................................................... 28 3.5 Raamatupidamiskontode liigitus ja kontoplaan .............................................................. 31 3.6 Sünteetiline ja analüütiline arvestus ............................................................................... 35 3
Süstemaatilised registrid pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Registrite kuju ehk vormid võivad olla näiteks raamatud, kaardid jne. Pearaamatus on kajastatud kõik ettevõttes kasutatavad kontod, antud kontodel registreeritakse kõik selle konto deebetisse ja kreeditisse tehtavad sissekanded. Igal kontol märgitakse algsaldo arvestusperioodi algul ning arvutatakse lõppsaldo arvestusperioodi lõpuks. Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register kronoloogilist ja süstemaatilist arvestust on lubatud ühendada ühte registrisse ja seda nimetatakse zurnaal-pearaamatuks. Algdokumendid, mis kuulvad kindla arvestusregistri juurde komplekteeritakse kronoloogilises järjekorras ja köidetakse. RAAMATUPIDAMISREGISTRID Sisend Kassa- ja panga Algdokument Ostuarved Müügiarved
Need pole otseselt õpetusliku taotlusega lood, kuigi teatav didaktilisus kumab läbi, need pole otseselt poliitilised, kuid hiilivad sellegipoolest sinnapoole - leivatalongid, sõbrad, nälg. Vastses argimütoloogias (Unt, 1996) kordub umbes kolmandik 1993. aasta väljaande juttudest. See raamat on välisilmelt kenam, esteetiliselt nauditavam, sisult tihedam. Liigendusel lähtub autor juttude tähestikulisest järjekorrast. Võibolla oleks kronoloogiline järjestus isegi põhjendatum, kuivõrd on tegemist kirjutamise hetkega tugevalt haakuvate lugudega ning daatumi lisamine aitaks lugejal esile manada isiklikke mälestusi kirjeldatud perioodist ja tulevastel lugejatel ajaloolist konteksti paremini fikseerida. Undi lemmikteemad viitavad tema püüdlusele analüüsida alateadvust (sügavikud, kosmilised hirmud, arhetüübid - Kalevipoeg, Sügavik, Tüdrukud taevast). Tekstid on tihedalt aktuaalses
See tuleneb lugude korrastavast toimest, kordus kinnistab - tekitab turvatunnet, rütmilisest struktuurist saadavat naudingut. Narratiiv kombineerib jutustamise ja teadmise aspekti. Tekstitüübina sisaldab narratiiv tegevuse arengut. Narratiiv kui sündmustel rajanev ajalise korrastatuse loomise vahend. Eelduseks on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst – lookunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis; sündmused(lugu) – sündmuste kronoloogiline järjestus; jutustamine- teksti esituslik aspekt. Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras. Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslikus järjekorras. Klassikalise narratiiviskeemi rutiinne kordumine on turvaline aga igav. Igasugused katsed seda struktuuri lõhkuda lähtuvad siiski ala esitatud konventsionaalsest mudelist. Klassikalise (suletud)
,,Visualizing Research" ,,A Guide to the Research Process in Art and Design" Uurimuse visualiseerimine Kunsti ja disaini uurimisprotsessi teejuht Carole Gray ja Julian Malins Lugemispäevik Üldine arusaam on, et kunsti ja disaini alal on õppimine kogemuslik kõige efektiivsemalt õpime me midagi tehes, läbi aktiivse kogemuse ning antud kogemust peegeldades. Kogemuslik õppimine on otseselt seotud konstruktiivse õppimise teooriaga. Konstruktivism põhineb kolmel põhiprintsiibil: 1) õppimine on loodud vastuseks iga isiku kogemustele ja eelnevatele teadmistele 2) õppimine toimub läbi aktiivse uurimise 3) õppimine ilmneb läbi sotsiaalse konteksti, õppijate vahelise suhtlemise. Enamikele distsipliinidele on omane üldine uurimisprotsess: * uuringu planeerimine ja ettevalmistamine * uuringukonteksti mõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
