Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
Harva võivad sellised asendused ka säilida ning fikseeruda uue variandina. Mittekodeerivates alades tekkivatel vigadel on väike efekt genoomi funktsioonile või genoomil pole vahel sellest asendusest ning tulemuseks on uus polümorfism. • • • Mutatsiooni ja polümorfismi mõiste • Mutatsioon on organismi kindlas kromosoomilookuses toimuv DNA muutus. Võivad olla nii punkt- kui ka kromosoommutatsioonid (kromosoomide struktuuri muutus). • Polümorfism on kahe või enama geneetilise variandi olemasolu populatsiooni isendite hulgas, kusjuures vähemalt kahe variandi sagedus on suurem kui 1%. • • Negatiivne ja positiivne looduslik valik • Negatiivne ehk puhastav valik eemaldab kahjulikke mutatsioone ja vähendab geneetilist varieeruvust populatsioonis. Ehk negatiivne valik liigub tunnuse kaotamise suunas.
Muutub geneetilise materjali hulk: deletsioon- lõik kaob ära, võib muutuda geenide hulk (kahjulik). Duplikatioon- kahekordistub mingi lõik (kahjulik). (nõukogude õpikus oli ka fragmentatsioon, kus peeti silmas seda, et jäi alles tsentromeerne osa.). Muutub geneetilise materjali paigutus: inversioon- lõik pöördub 180 kraadi ja paigutub tagasi (muutuvad naabrid). Translokatsioon- kromosoomilõigu ülekanne teisele, mittehomolooiglisele kromosoomile. Kromosoommutatsioonid on ulatuslikuma mõjuga sest hõlmavad korraga suuremat materjali hulka. Nii geen kui kromosoommutatsioone saab põhjendada suures ulatuses mutageenide toimega. Genoommutatsioonid: mutatsioonid, mille käigus muutub kromosoomide arv, pmst on kahte tüüpi mutatsioone: 1: kromosoomide arv suureneb v väheneb ja 2. Muutused hõlmavad kõiki kromosoome või ainult ühte. 1.) toimub DNA kahekordistumine, kuid ei järgne mitoosi, (taimedele omane polüpliodiseerumine); 2
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
mitoosikromosoomide analüüs; inimese karüotüüp; meioosikromosoomide analüüs; tsütogeneetiline varieeruvus. Genoommutatsioonid. Eu- ja aneuploidsus. Polüploidsus: steriilne polüploidsus; viljakad polüploidid; polüploidsuse teke; katsed luua uusi polüploide laboritingimustes; koe-spetsiifiline polüploidsus ja polüteenia. Aneuploidsus: trisoomia inimesel; monosoomia inimesel; kromosoomide segmentide deletsioonid ja duplikatsioonid. Kromosoommutatsioonid. Ümberkorraldused kromosoomide struktuuris: inversioonid; translokatsioonid; liitkromosoomid; Robertsoni translokatsioonid; kromosoomides toimunud geneetilise materjali ümberkorraldustest tulenevad fenotüübilised muutused. 8. Aheldumine, ristsiire (crossing over) ja eukarüootsete kromosoomide kaardistamine. Kõrvalekalded Mendeli sõltumatu lahknemise seadusest; rekombinatsiooni sagedus ja geenide