19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Kahekromatiidilised. 20. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? On oluline, et tekkivatele tütarrakudele jääks ühesugune kromosoomistik. 21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Niitjatst valkudest koosnevad kääviniidid 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koostises kaks identset DNA molekuli 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus?koostises vaid üks DNA molekul 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? LEHEL OLEMAS! 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? Taimedel algkoerakud, hulkraksed ei jagune lõputult, sest mõõtmed ei suurene lõputult, seotud DNA kahekordistumisega (sellele järgneb mitoos), suur osa rakkudest jääb interfaasi (jagunemist pole) 28
• Kromatiid on geneetiliselt identse informatsiooniga koopia kromosoomist, mis on ühendatud sellesama kromosoomiga tsentromeeri kaudu. • Kromatiin on eukarüootse organismi kromosoomide DNA ja valkude kompleks, mis värvub kromosoomide diferentsiaalvärvimisel eri moodi sõltuvalt kromosoomide kokkupakituse astmest ja DNA-järjestusstruktuurist. • Telomeer on on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas. • Nukleosoom on DNA ja histooni kompleks, peamised kromatiini struktuurühikud. • Histoonid on aminohappest koosnevad aluselised valgud, mille ümber keerdub DNA. • Histooni kood on histooni kindlas kohas paiknev kindel amoinohape, mille atsüleerimisel või siis deatsüleerimisel tekitatakse eukromatiin (aktiivne/avatud) või heterokromatiin (inaktiivne/kondenseeritud).
Kus geneetiline info säilib? Rakutuumas paiknevad kromosoomid, Need koosnevad ainest, mis sisaldab ja säilitab pärilikku Informatsiooni - DNA DNA kandub edasi vanematelt järglastele Igas inimese rakus on u 3 meetrit DNA ahelat DNA - desoksüribonukleiinhape Rakutuumas olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni Koosneb kahest pikast teineteise ümber keerdunud ahelast On valkude abil kokku pakitud Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi Geen Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. (sisaldab infot ühe kindla valgu molekuli sünteesimiseks) Kõik organismi rakud sisaldavad samu geene ja seega infot kogu organismi kohta Tunnuse kujunemine Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud Valgud pole mitte ainult raku koostisosad vaid ka ensüümid ja katalüsaatorid, samuti teiste molekulide transportijad ja säilitajad
GEEN – üks lõik DNA-st, milles oleva info järgi tehakse valmis valk. DNA – rakutuumas RNA – pendeldab, kopeerib infot. Mitoos – raku jagunemis viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsime. Paljuneb. Keharakkude paljunemine. Rakutüskkel – interfaas – eluperiood, kus rakk ei paljune. Ja MITOOS tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustab kaks vanemrakuga identset tütarrakku. Joonis + faasid. Meioos – sugurakkude paljunemine. MITOOS Interfaasis on iga kromosoomi ehitus üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimub DNA kahekordistumine, mille tulemusena on jagunenud kromosoomid rakujagunemisel (mitoosi alguseks kahekromatiidsilised) koosnevad kahest DNA molekulist. Mitoosi ja interfaasi pikkus on erinevatel rakkudel erinev ja sõltub raku ja koe tüübist ning keskkonnatingimustest Mitoosi vajalikkus - organismi kasv, areng, hukkunud rakkude asendamine, vigastuste paranemine. Peale diferentseerumist kaotab enamus rakke oma pooldumisvõime.
● Kromosoomid keerduvad lahti (kromatiin) ● DNA replikatsioon (2x e. DNA kahekordistumine, täpse koopia valmimine (mis läheb uude rakku) ● ATP süntees 1. Profaas ● Tsentrioolid liiguvad poolustele ● Kromosoomid keerduvad kokku (kromatiin → 2-kromatiidiline kromosoom) ● Algab kääviniidistiku kujunemine 2. Metafaas ● Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile (keskele ühele reale) ● Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. 3. Anafaas ● Kääviniidid lühenevad ● Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP arvelt) 4. Telofaas ● Kääviniidid kaovad ● Sünteesitakse uued tuumamembraanid ● Toimub tsütokinees (tsütoplasma ja organellide jagunemine) ● Mitoosi tähtsus ● Kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel ● Tütarrakud on geneetiliselt identse (a la õige kude õigesse kohta)
lahknevad kromosoomid või kromosoom läheb kaheks. Mitoosi faasid: profaas metafaas anafaas telofaas. Meioos: Profaas I, Metafaas I, anafaas I, telofaas I, Profaas II, Metafaas II, Anafaas II, Telofaas II. 2. Kromsoomide tuvastamisemeetodid valgusmikroskoobis Meetodeid on mitmeid, kuid kõige sagedamini kasutatakse G-vöödistust. G-vöödistus on peamine meetod, mida tsütogeneetilisel analüüsil kasutatakse. See võimaldab täpselt identifitseerida iga kromosoomi ja üles leida kromosoomide nähtavad struktuurimuutused. Mida pikemad on kromosoomid, seda rohkem vööte neile värvimisel peale tuleb. Q-vöödid/ Q-banding R-vöödid (R-banding reverse banding) Ag-NOR-vöödid T-vöödid DAPI(Distamütsiin) A-vöödid 3. Polüteenkromosoomide ja lambihari-kromosoomide võrdlus Lambiharikromosoomides toimub RNA süntees väga suurelt alalt, polüeteenkromosoomil on üksikud sellised alad
Rakud, mille pinnal on retseptorid LDL osakeste jaoks neelavad need klatriiniga kaetud vesiikulitesse. Klatriini eraldumisel moodustuvad endosoomid. Happelise keskkonna toimel retseptorid eralduvad ja liiguvad vesiikulite membraani koostises tagasi rakumembraani, kus toimub LDL sisu kasutamine membraanisünteesil. 69. Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud? Testikulaarne feminisatsioon, mis esineb XY genotüübiga inimestel, kelle fenotüüp on XX. Põhjuseks mutatsioon X kromosoomi AR-geenis, mis kodeerib testosterooni retseptori. 70. Millised võimalused on lipiidide liikumiseks rakus ühest membraanist teise, nimetage lipiide transportivaid valke. Vesiikulitega, monomeertransport (võib olla spontaanne või proteiini assisteeritud) - fosfolipiidide üksikute molekulide liikumine neid transportivate valkude abil. Flipaas liigutab membraani ühelt küljelt teisele 71. Milline transpordisüsteem peaks endosoomi membraanis olema, et pH endosoomis muutuks happeliseks
Geneetika Bioloogiaharu, mis tegeleb pärilikkuse seaduspärasustega Genoom- liigile omane ühekordne kromosoomide komplekt. 46 kromosoomi on inimesel Genotüüp- on isendile omane geenide kogum Fenotüüp- (väliste) tunnustunnusete avaldumine, isendile omane Geenivormide alleelid Homosügoot- tunnused määravad ühesugused geenid Genteetikaülesanded Kas pruunisilmsel emal (homosügoot) ja pruunisilmsel isal (heterosügoot) võib sündida sinisilme laps? Milline on tõenäosus? P p P PP Pp P PP Pp Tõenäosus on 0 A B AB 0 Ia i IA IA IA IB IA IA IA IA IB
Iseseisev töö 3.1 muutlikkus 1. Loetle muutlikkuse vormid: a. Pärilik e.geneetiline b. Mittepärilik e.modifikatsiooniline 2. Mille poolest erinevad pärilik ja mittepärilik muutlikkus? .Pärilikul on omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuseid, mittepärilikul muutused, mis järglastele edasi ei kandu. 3. Kirjelda kombinatiivse muutlikkuse tähtsus looduses (mida see annab liikidele?) See seisneb vanemate geeniallelide ümerkomineerumises järglaste genotüüpideks, see aitab looduses eristada isendeid. 4. Milliste muutuste järgi on nimetatud alljärgnevad mutatsioonilise muutuse liigid: a. Geenmutatsioon muutus DNA nukleotiidses järjekorras b. Kromosoommutatsioon Kromosoomi pikkuse/kuju muutus c. Genoommutatsioon kromosoomide arv suureneb 5. Nimeta tegureid, mis neid mutatsioone esile kutsuvad (ehk mutageene) a. Kiirgus b. Ravimid c. taimekait...
Bioloogia 7. aprill 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid. 2. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA' st. Teatud kromosoomi lõigud ehk DNA lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid. 3. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune. 4
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Restriktaas bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt. Ligaas ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. Geenides on intronid ja eksonid : · Intron lõigatakse · Ekson liidetakse Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast :
Folliikul- selles toimub munaraku küpsemine Kollakeha- munaraku vabastamises järgselt muutub folliikul kollakehaks Apoptoos- ehk rakusurm, selle abil väheneb munarakkude arv Menstruaaltsükkel- toimub 28.päevase intervalliga, ovulatsioon toimub 12.-16.päeval Menstruaaltsüklis munarakk väljutatakse menstruatsiooni ajal, emaka limaskest irdub Rasedaks on võimalik jääda ovulatsiooni ajal ehk siis menstruaaltsükli 12.-16.päeval Viljastatud munarakul on 46 kromosoomi Sügoot- viljastatud munarakk Moorula- toimub lõigustumine (jääb sama suureks, tekivad väiksed rakud) Blastotsüst- põisloode Gastrula- välja on kujunenud loote kindlad tunnused Diferentseerumine- rakud hakavad võtma kindlaid koetüüpe, toimub peale moorulat, toimub blastotsüstis Vesikest- ehk amnion, kaitseb loodet mehaaniliste mõjutuste eest ja loode ei kuiva ära Kusekott- ehk allantois, jääkainete kogumine ja gaasivahetus, selles moodustub nabaväät
ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom, geen, genoom. Vastus: Kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on võimalik inimene ära kirjeldada(22keha+2sugu)) geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. 5. Matriitssünteesid (nende toimumise koht rakus, aeg, läbiviivad ensüümid, mis on info ülekandel aluseks): ◦ replikatsioon; ◦ transkriptsioon; ◦ translatsioon. Vastus: Matriitssünteesid on sünteesid, mis toimuvad olemasoleva ahela alusel. Replikatsioon – ehk DNA kahekordistumine. Toimub DNAs (mitmes kohas korraga),
Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: (7p) 1. Mis on pärilikkus? - Tunnuste edasikandumine (pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. 2. Palju on inimese keharakkudes kromosoome? - Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. 3. Nimeta inimesel esinevaid tunnuseid, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju - 4. Mis on maatritssüntees, too näiteid. - Matriitssüntees – DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Nt. transkriptsioon ja replikatsioon. 5. Kas ja kuidas mängib geenide avaldumises rolli meid ümbritsev keskkond? - Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist
Kõik valku sisaldavad toiduained sisaldavad ka fenüülalaniini ning peavad seega olema rangelt piiratud. Tsüstiline fibroos Tsüstiline fibroos on hingamiselundeid ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Tsüstiline fibroos on kõige sagedasem eluiga lühendav geneetiline haigus. Haigus algab tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on haigete eluiga lühike. Põhjuseks on geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal. Kujuneb välja hingamisteede ahenemisest põhjustatud hingamishäire. Keskmine eluiga on 31 aastat. Diagnoos ja ravi Haigust saab kindlaks teha ka enne sündi: raseduse esimesel kolmandikul uuritakse lootevees spetsiaalset markerit (alkaalne fosfataas), mille sisaldus on tsüstilise fibroosi esinemise puhul vähenenud. Ravi hõlmab hingamisteede topistumise (ahenemise) vältimist ning infektsiooni ennetamist.
DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on võimalik inimene ära kirjeldada(22keha+2sugu)) geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. 5.Matriitssünteesid (nende toimumise koht rakus, aeg, läbiviivad ensüümid, mis on info ülekandel aluseks): Matriitssünteesid on sünteesid, mis toimuvad olemasoleva ahela alusel. Replikatsioon – ehk DNA kahekordistumine. Toimub DNAs (mitmes kohas korraga), kestab umbes
Rakkude jagunemise vorm, mille Suguliselt paljunevaid organisme on nii seente, taimede ja kui tulemusena kromosoomide arv ka loomade hulgas. tütarrakkudes väheneb kaks korda. Inimese keharakkudes esineb iga kromosoom kahes Meioosil on kaks jagunemist: korduses ehk 2*23=46 kromosoomi. · Meioos I Vältimaks kromosoomide mitmekordistumist on sugurakkudes kromosoomid ühes korduses ehk 23 · Meioos II (mis on sarnane kromosoomi. mitoosile) Sarnaselt mitoosiga toimub ka enne meioosi DNA
http://www.abiks.pri.ee 1. elemendid: H,C,O,N,(S) 2. Monomeerideks on 20 aminohapet R (radikaal) | H C NH2 | COOH 3. polümeeriks on hiigelsuur valgu molekul a) esmane e primaarstruktuur aminohappejääkide ahel peptiidside b) teisene e ekundaarstruktuur (heeliks, voltunud ahel) c) kolmandane e tertsiaarstruktuur (gloobul) d) neljandane e kvaternaarstruktuur mitu valgu molekuli seotud S sidemega lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadusedmõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioonvalk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioonvalk taastab oma struktuurid hüdrolüüsvalk laguneb tagasi ami...
vähendada raskete ravimatute puuetega laste sünnisagedust vastavate geneetiliste defektidega loodete abortimise ja siirdavate embrüote valiku teel. Embrüdiagnostika Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Defektse alleeli tuvastamine märgistatud DNA-proovi abil Uuritava kromosoomi DNA denatureeritakse ja lisatakse teadaolevale mutatsioonipiirkonna järjestusele komplementaarsed DNA proovid. DNA-proovi seostumine kromosoomis on tuvastatav neil oleva märgise järgi DNA-sõrmejälgede metoodika Iga inimese sõrmejäljed on kordumatud DNA-fragmentide pikkuserinevused annavad DNA elektroforeesi käigus mustri,mis on individuaalselt sama kordmatu kui tõelised sõrmejäljed. DNA-restriktsioonanalüüs:DNA-sõrmejäljed
Vastavalt __________ esinemisele rakus jaotatakse kõik organismid kahte rühma : eeltuumsed ehk __________ ja päristuumsed ehk ___________. Iga rakk on ümbritsetud ___________, kuid taimerakul esineb lisaks sellele ka __________.Raku sisemus on täidetud poolvedela aine - ___________ , mis seob organellid ühtseks tervikuks.Tuumasisest plasmat nimetatakse ___________. Tuuma olulisemad osad on kromosoomid,mis on tavaliselt ___________ lahti keerdunud.Päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendavat kohta nimetatakse ____________. Paarilised kromosoomid rühmitatakse ja reastatakse väliskuju ja värvumismustri alusel ning nii saadakse organismi ___________.Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitut __________, milles toimub ribosoomide moodustumine.Ribosoomid liiguvad sünteesijärgselt läbi tuumamembraanide ________ tsütoplasmasse või kinnituvad ___________________.Ainete transporti läbi rakumembraani
Sugukromosoomide arvude muutus Annika Teder, Mihail Lustin, Carolin Kaljuvee Mis on kromosoom ? *Kromosoon on rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja. (X ja Y-kromosoomide arvu muutus ei põhjusta suuri kõrvalekaldeid vaimses ja füüsilises arengus. Peamiseks probleemiks nende puhul on lastetus) “supernaise” sündroom - XXX * Üks liigne X-kromosoom * Enamik normaalsed, vähestel viljakuse häired * Intelligentsi langus * Hästi arenenud lihastik “supermehe” sündroom - XYY * Kaks Y-kromosoomi * Enamus nii viljakuse kui ka välimuse poolest normaalsed, ainult pikk kasv võib olla *Ilmekas asümeetria näojoontes *Käitumis probleemid (agressiivsus, hüperaktiivsus) *Sagedus 1:1000 Turneri sündroom ● Kaasasündinud pärilik haigus, kus puudub osaliselt või täielikult üks kahest sugukromosoomist. ● Avaldub haigusele omase välimusena. ● Avaldub erineva raskusega, olenevalt kui suur osa kromosoomist on puudu. ● Esine...
Lk 55-Päristuumne rakk 1. Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organismid eel-ja päristuumseteks? Rakud jagatakse ära tuuma alusel, kas see on olemas, siis on päristuumne ja kui tuum puudub, siis on eeltuumne. 2. Millised organismirühmad kuuluvad eukarüootide hulka? Eukarüootide hulka kuuluvad päristuumsed organismid, näiteks imetajad 3. Nimetage tsütoplasma peamised koostisained. Tsütoplasma koosneb 60%-90% ulatuses veest ja lisaks veel 10% hulgas erinevad orgaanilised ja anorgaanilised ained. 4. Kirjeldage rakutuuma ehitust. Rakutuum koosneb kahest membraanist, kus on poorid. Tuumases on lisaks veel ka karüoplasma, kromosoomid ning tuumakesed. 5. Mis tähtsus on rakutuumal? Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 6. Kirjeldage nukleosoomse fibrilli ehitust. Nukleosoomne fibrill on DNA, mis on keerdunud ümber histoonide (kromosoomi valgud) 7. Milliseid kromosoome nimetatakse homoloog...
Bioloogia Molekulaargeneetika Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Kromosoom koosneb DNAst ja valkudest, asuvad rakutuumas. DNA lämmastikaluseid on 4 erinevat: A; T; C; G GC; AT Komplementaarsus nukleotiidide vastavus üksteisele. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s on lämmastikalused A; U; C; G AU; CG DNA replikatsioon Inimeste keharakkudes 46 kromosoomi. Replikatsioon DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. Toimub tuumas, tuumapiirkonnnas, kloroplastides, mitokondrites. Replikatsioon etapid: · Ensüüm keerab DNA lahti ja lõhub vesiniksidemed. · Teine ensüüm sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad. · Replikatsioon lõppeb kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul. DNA transkriptsioon
Täiskasvanuna kasutame korraga vaid 10 protsenti oma geenidest. Loote arenemisel emakas seevastu kasutatakse korraga peaaegu pooli igas tuumas asuvatest geenidest, kontrollimaks kiirel arenguperioodil rakkude tööd. See tähendab, et geneetiliste vigade tagajärjeks on sageli loote väärareng. Geenid ei paikne tuumas suvaliselt, vaid on koondunud gruppideks, mis meenutavad nööri otsa aetud helmeid- selliseid jupikesi nimetatakse kromosoomideks. Igas keharakus on 46 kromosoomi. 46 kromosoomi koosneb 23 paaris, igas paaris on üks kromosoom kummaltki vanemalt. Iga kord, kui rakk pooldub, moodustuvad uued rakud, mis sisaldavad jällegi sama aru kromosoome- 46. Ainsateks inimkeha rakkudeks, kus kromosoome on poole vähem, st. 23, on muna- ja seemnerakud. Nii on muna- ja seemneraku ühinemisel tekkiva raku puhul tagatud standardse, 46 kromosoomi sisaldava raku moodustumine. 5 2
inimese surmani. · Kasvamise all mõeldakse füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. · Geneetiliste ja keskkonnamõjude analüüsimiseks uuritakse sageli kaksikuid ja lapsendatuid. · Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. · Pärilikud tunnused saame oma vanematelt kromosoomidega. Inimese saab kaasa 23 kromosoomi isa spermast ja 23 kromosoomi ema munarakust. · Kromosoomid koosnevad geenidest, mille arv võib ühes kromosoomis küündida tuhandeni. · Geen on pärilikkuse kandja ja DNA struktuuriosa. · Meestel ja naistel erineb ainult 23. kromosoomipaar. Naistel on selles kaks X-kromosoomi, meestel üks X ja üks Y kromosoom. Emalt saab laps Xkromosoomi, tema soo määrab isalt saadud X või Y kromosoom. · Polügeensus mitme geeni mõju
Mutatsioon=muutus geneetiline muutus Hugo de Vries XX sai, mutant pärilikult muutunud isend Mutatsioonid geen (muutus DNAs), kromosoom (muutus kromosoomis), genoomühe raku kogu DNA (kromos arvu muutused) Geenmutatsioonid muutus DNAs nukleotiidipaari juurdetulek, kadumaminek, ümbervahetumine; ei avaldu muutus geenide väliselt, nukelotiid vahetub aminohape ei vahetu, aminohape vahetub valk ei vahetu, retsessiivne mutatsioon Kromosoommutatsioon kromosoomi pikkuse/kuju muutus; liigid: väljalangemine, kahekordistumine, järjestuse muutus, ümberpaiknemine Geenmuatsioonid kromosoomide arv suureneb (mõni kromosoom juurde Downi sün, kromosoomistik kordistunud meioosi viga 2n+n=3n triplod) Mutatsioonide liike spontaansed (iseeneslikudvead replikatsioonis, ristsiirdes, meioosis) või indutseeritud (mutageenide poolt esile kutsutud); generatiivsed (sugurakkudes) või somaatilised (keharakkudes), kasulikud, kahjulikud, neutraalsed
Tallinna Pirita Majandusgümnaasium Edwardsi sündroom ehk trisoomia 18 Edwardsi sündroom Edwardsi sündroom (Edward syndrome) e. 18. kromosoomi trisoomia on saanud oma nime inglise geneetik John Hilton Edwards'i järgi, kes esimesena kirjeldas ja määras sündroomi põhjused 1960. aastal. Edwardsi sündroom on sageduselt teine autosoomne trisoomia, mida leitakse elusalt sündinud vastsündinutel (umbes 1 : 8 000). Sündroomi leitakse sagedamini tüdrukutel. Trisoomia 18 sünnirisk tõuseb koos ema vanuse tõusuga. Edwardsi sündroom on seotud raskete hulgiväärarengutega ja sellised
MITOOS Uued rakud tekivad rakkude jagunemisel ja neid kutsutakse tütarrakkudeks Tsütokinees - rakutuuma jagunemine Mitoos päristuumsete rakkude jagunemine viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, koosneb karüokineesist ja tsütokineesist Mitoosi alguses keerduvad kromosoomid kokku, kromatiidid on ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab iga kromatiidi kaheks ja neid nimetatakse kromosoomi õlgadeks ning need ei pruugi olla ühepikkused Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, millega rakk valmistub järgmiseks jagunemiseks, raku mõõtmed suurenevad, enne jagunemist toimub DNA kahekordistumine Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest
Tsüstiline fibroos Üldine avastas 1938. aastal D. H. Anderson ravi puudub, haigusest ei paraneta CF füsioterapeudiline abi Pärandamine · autosomaalne retsessiivne haigus · üks retsessiivne geen mõlemalt vanemalt https://en.wikipedia.org/wiki/Cystic_fibrosis#/media/File:Autorecessive.svg Spetsiifiline CFTR geen lokaliseerub 7q31.2 ( 7. kromosoomi suure õla 31. esimese piirkonna teises vöötmes) organism ei suuda toota täielikult funktsionaalset CFTR-valku kahjustab peamiselt hingamis- ja/või seedesüsteemi https://et.wikipedia.org/wiki/Ts%C3%BCstiline_fibroos#/media/File:CFTR_gene_on_chromosome_7.sv Võimalikud mõjud sitke lima hingamiseteedes kopsupõletikud, bronhiid Kõhunääre disfunktsioon kõhunäärmepõletik, diabeet
T. H.Morgan USA teadlane, geneetik. Uuris äädikakärbseid. Leidis, et ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad edasi koos ühes aheldusrühmas. *kromosoomis (ühes DNA ahelas) paiknevad geenid on aheldunud ning ei ole võimelised meioosis sõltumatult lahknema. *Mida väiksem on geenide vahemaa kromosoomis, seda sagedamini nad koos päranduvad. * Ristsiire võib aheldatust muuta. SUGUKROMOSOOMID JA SUGULIITELISED PUUDED: lk 163-166 * Inimesel on 46 kromosoomi. * Need jagunevad paaridesse 23 paari. * Üks paar on mehel ja naisel erinevad sugukromosoomid. * Ülejäänud 22 paari on autosoomid. * sugukromosoomid on inimestel XX - naistel ja XY- meestel. Lindudel Z Z isaslinnul ja ZW emaslinnul. Uue organismi sugu määratakse viljastamisel: *Meioosi tagajärjel saavad pooled spermidest X kromosoomi ja pooled Y. Sugu oleneb sellest, millise kromosoomiga sperm munaraku viljastab. *********************************************
See lahutab üksteisest geenide avaldumise etapid ja kaitseb DNAd füüsiliste ja keemiliste mõjutuste eest. *Tuumamembraanis on tuumapoorid, mis reguleerivad ainete liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel. *Kõiki rakutuumas paiknevaid kromosoome kokku nim kromatiiniks ning selle kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus. *Tuumas on ka üks või mitu tuumakest. Neis sünteesitakse ribosoomi-RNAd, samuti moodustuvad seal ribosoomid. *Inimesel on rakus 46 kromosoomi v.a. sugurakkudes. *Peale tuuma sisaldavad väikesel hulgal DNAd ka mitokondrid ja taimede kloroplastid. DNA JA RNA SÜNTEES DNA replikatsioon protsess, mille käigus kopeeritakse DNA-molekul Transkriptsioon protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel Ensüümid valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus (muudavad reaktsiooni kiirust või võimaldavad reaktsioonil toimuda sobimatuses tingimustes, nt madalama temp-ga kui muidu)
VIIRUS BAKTER LEVIK Võimalik kasutada vaktsineerimist. PALJUNEMINE Toimub rakusisene paljunemine. Paljunevad mittesugulise pooldumise teel. Sugukromosoomid Inimesel on 23 paari kromosoome, millest ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Sugu määratakse sugukromosoomidega. Naistel on kaks X kromosoomi (XX) Meestel on üks X ja üks Y kromosoom (XY) Suguliitelised haigused Geenides võivad esineda mutatsioonid. Kui mutatsioonid esinevad sugukromosoomide geenides, nimetatakse neid suguliitelisteks. Eristatakse: X-liitelised pärilikud haigused Y-liitelised pärilikud haigused Haigused võivad päranduda kas dominantselt või retsessiivselt. X-liitelised retsessiivsed haigused hemofiilia; daltonism; kanapimedus; Duchenne'i lihasdüstroofia
Pidev fenotüübiline muutlikkus on täheldatav kõigis populatsioonides. Näiteks meritähe värvus varieerub läbi paljude vahepealsete variantide purpursest oranzhini. Kromosoomide struktuuri polümorfism. Igal liigil on iseloomulik karüotüüp, kromosoomistiku tunnustekogum (kindel kromosoomide arv ja struktuur). Siiski võib sageli kromosoomide struktuuris teatavaid erinevusi leida. Näiteks Kalifornias on Drosophila pseudoobscura populatsioonis kirjeldatud kolme erinevat kolmanda kromosoomi inversiooni mustrit Standard (ST), Arrowhead (AR) ja Chiricahua (CH). Kuigi väliselt eristamatud, on erinevate inversioonitüüpidega isendid aktiivsed erinevatel aastaaegadel. ST sagedus langeb ning CH sagedus tõuseb märtsist juunini ning kuumal perioodil juunist augustini tõuseb jälle ST sagedus ja langeb CH sagedus. Sellised kõikumised populatsioonis näitavad, et teatud tingimustes on erinevate inversioonidega isendite kohasus (fitness) erinev. ST ja CH
väiksem Kromosoomid · DNA "pakett" · Karüotüüp individuaalne kromosoomide komplekt (sugu, Down'i sündroom) 22 autosomaalsed ja 1 sugu määravad kromosoomid: XX = naine XY = mees · Paaris komplekt (diploid) kõikides keha rakkudes väljaarvatud sugurakud (haploid) · Igal liigil sama arv: (inimene 46, eesel 62, siga 38) Soo määrab Y · Ema annab X kromosoomi · Isa annab X või Y kromosoomi · Y-puudumine = naine · Y-esinemine = mees · Y kromosoomis on SRY geen, mis lülitab kõikides sugulisel teel paljunevates (kasutavad kaht sugurakku) taimedes ja loomades käiku "mehe programmi" · X kromosoomil on sooga väga vähe seost "naine" on automaatne valik kui Y puudub X ...Y · X kromosoomis on umbes 10 korda rohkem geene (Y = 78 geeni) · Y kromosoom on viimase 320 milj. aasta jooksul loobunud nn
Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Ontogenees organismi individuaalne areng. Ovogenees munarakkude areng naistel. Spermatogenees spermide areng mehel, pidev protsess. Folliikul asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone. Kollakeha toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, ei lase emaka limaskestal irduda. Sügoot viljastatud munarakk. 9. Kromosoomi ehitusse kuulub DNA, tähtsus: kannavad pärilikku informatsiooni organismis edasi. 10. Mitoosi faasid - profaas (moodustub kääviniidistik, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lagunevad), metafaas (kromosoomid liiguvad raku keskossa, moodustub ekvatoriaaltasand), anafaas (kromatiidid liiguvad ekvatoriaaltasandilt poolustele), telofaas (kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan, tekivad tuumakesed, tekib kaks tütarrakku). 11
9) Rakutsükkel- raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni e raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. 10) Ühekromatiidiline kromosoom- rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. 11) Kahekromatiidiline kromosoom- DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. 12) Tsentromeer- päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. 13) Meioos- sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud 14) Haploidne kromosoomistik-sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 15) Diploidne kromosoomistik-keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina 16) Somaatiline rakk e keharakk- organismi ehitusse kuuluv keharakk 17) Gameet- sugurakk
Üks kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega 61.Mis on geen? DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi 62.Mis on kromatiin? Rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, mille kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus 63.Kromosoomide ülesanded? Päriliku info avaldamine ja edasiandmine 64.Millal kromosoomid kahekordistuvad? Enne raku jagunemist 65.Miks näeb kromosoome mikroskoobiga vaid raku jagunemise ajal? Nende mõõtmed on enne pooldumist suurimad 66.Mitu kromosoomi on inimese keharakkudes? 46 67.Mitu kromosoomi on inimese sugurakkudes? 23 68.Walther Flemingi tähtsus bioloogias? Avastas kromosoomid
mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Ülevaade Kõige sagedasem eluiga lühendav geneetiline haigus valgel rassil Esinemissagedus Euroopas 1:2000 Eestis 1:4500 Haigus algab tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on haigete eluiga lühike. 85-95%-l kopsuvorm, 10%-l soolevorm (seotud häirega kõhunäärme töös) Keskmine eluiga 31 a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Bronhiaalnäärmed toodavad liiga paksu ja viskoosset sekreeti, mis ummistab väikesi bronhe, sp lisanduvad kergesti ka infektsioonid Kujuneb hingamishäire Kopsukoes areneb kopsupuhitus, hiljem kujuneb ka sidekoestumine Kaasuvad häired kõhunäärme funktsioonis, mis avalduvad kõhuvaludena Higis suureneb naatriumi ja kloriidide sisaldus Sümptomid ehk avaldumine Häired kopsude töös juba varasest lapseeast alates
Bioloogia 8 märts 2010 orgasnimide loote järgne areng Eristatakse otsest ja moondelist arengut - otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu oma vanematega (imetajad, linnud, roomajad) Moondelise arengu korral erineb vastsündinu oma täiskasvanute vanematest ja muutub tema sarnaseks läbi vahestaadiumite. Selgroogsetest loomadest esineb moondeline areng kaladel ja kahepaiksetel. Putukatel eristatakse täis- ja vaevmoondelist arengut. Täismoondelise arengu korral väljub munast vastne kes meenutab ussikest. ussike mingi aeg toitub ja siis nukkub, nuku laktiivne elutegevus puudub , anatoomilised muutused toimuvad nuku sees. nukust väljub valmik Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium, vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismidest, kuid kõik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse käigus. Kahepaiksetel muutub moondelise arengu käigus lõpmus hingamine kopsuhingamiseks Lootejärkse arengu põhietapid siin eristatakse noorjärku e....
Regulaatorgeenid – reguleerivad peremeesraku geenide avaldumist Replikatsioongeenid – kindlustavad genoomi paljundamise Viiruse LÜÜTILINE elutsükkel: Viiruse LÜSOGEENNE elutsükkel: Nakatumine - Bakteriofaag kinnitub Nakatumine rakule Viirus siseneb rakku Viirus siseneb rakku Viiruse nukleiinhape lülitub bakteri Viiruse replitseerumine kromosoomi Moodustatakse uued viirusosakesed Nukleiinhape jääb inaktiivseks Viirusosakesed väljuvad rakust ja rakk Järgneb lüütiline tsükkel, milles rakk hukkub hukkub Vaktsineerimine: Antigeenide viimine organismi. Valmistatakse surmatud/nõrgestatud haigusetekitajatest või nende mürkidest Ei ravita antibiootikumidega Esimene vaktsineerimine 1796, lehmrõugete seerumiga, katsetas E
- Toimub sugurakkude valmimine ja eoste moodustumine - kindlustab haploidse sugurakkude tekke - ühest diploidsest rakust moodutub 4 haploidset tütarrakku - tütarrakud on geneetiliselt erinevad Mitoosi faasid: 1)Profaas: *Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks *Tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad *Tuumaksesed kaovad *Tsentrioolid liiguvad poolsutele *Algab kääviniidistiku kujunemine 2)Metafaas: *Kromosoomid koonduvad raku keskele *Kaaviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsenromeeri külge ja teisega tsentriooli külge 3)Anafaas: *Kääviniidid lühenevad *Kromatiidid liiguvad poolustele 4)Telofaas: *Kromosoomid keerduvad lahku *Tekivad tuumakesed *Sünteesitakse uued tuumamembraanid *Toimub tsütoplasma jagunemine *Kääviniidid kaovad Paljunemine - elu tunnud, millega tagatakse liigi säilitamine Suguline paljunemine - uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisel e. Viljastumisel. N: Paljaseemnetaimed, õistaimed.
Kordamisküsimused terminite ja raku kohta: 1.Ülesanne – Ühenda paarid. Kraniaalne - peapoolne Kaudaalne - sabapoolne Dorsaalne - selgmine Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine Pronatsioon - sissepööramine Tsirkumduktsioon - koonusliikumine 1. Nimeta 2 raku peamist osa! rakutuum (reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse) ja tsütoplasma (võimaldab hormoonidel liikuda) 2. Mis on rakumembraani põhilised osad? Rakumembraan koosneb peamiselt valkudest ja lipiididest. 3. Nimeta 3 rakumembraani ...
Hakkab moodustuma mitoosikaav raku poolustele lahknenud tsentrioolide vahele. Kromosoomid hakkavad liikuma ekvatoriaaltasapinna suunas. Metafaas kromosoomid on koondunud ekvatoriaaltasapinnale moodustades nn ekvatoriaalplaadi. Sellel tasapinnal asuvad kaht kromatiidi uhendavad tsentromeerid. Selles faasis on voimalik uurida kromosoomide morfoloogiat ja nende arvu ehk isendi karuotuupi. Raku kromosoomide komplekti nimetatakse raku karuotuubiks. Tsentromeer kujutab endast kromosoomi ahenenud osa mida nimetatakse primaartsooniks. See jaotab kromosoomi kaheks osaks. Tsentromeeri asendist tingituna voivad kromosoomi olad olla erineva pikkusega. Eristatakse akrotsentrilisi (uks olg teisest tunduvalt vaiksem), submetatsentrilisi (uks olg teisest vaiksem), metatsentrilisi (olad uhepikkused) ja telotsentrilisi (uhe olaga) kromosoome. Anafaas Tsentromeeridega seostud kaavniidid luhenevad, mistottu tutarkromatiidid eralduvad
Geen on pärilikkuse üksus, mis osaleb ühe või mitme tunnuse määramisel. Joonis. Kromosoom ja geenid 12 13 Meie keha koosneb miljonitest rakkudest. Enamik rakkudest sisaldab terviklikku geenikomplekti. Meil on tuhandeid geene. Geenid asuvad spiraalikujulistes struktuurides, mida kutsutakse kromosoomideks. Enamikus meie rakkudest on 46 kromosoomi, ja me saame nad oma vanematelt, 23 emalt ja 23 isalt. Seega on inimesel 23 paari kromosoome. 22 paari kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel ühesugused, nimetatakse autosoomideks. Üks paar kromosoomidest on mehel ja naisel erinevad - sugukromosoomid. Esineb kahte tüüpi sugukromosoome, ühte kutsutakse X kromosoomiks ja teist Y kromosoomiks. Naistel on kaks X kromosoomi (XX). Naine saab ühe X kromosoomi emalt ja teise isalt. Meestel on X ja Y kromosoom (XY). Mees saab X
Translatsiooni regulatsioon: * transkriptsiooni tasand kui toimub toimub ka valgu süntees. * mRNA molekulide lagundamine(kui ei vajata enam) E=ribonukleaasid MITOOS JA MEIOOS Mitoos Varajane profaas algab siis, kui duplitseerunud tsentrosoomid liiguvad raku vastaspoolte suunas. Nende vahele moodustuvad mikrotuubulitest kiud (mitoskäävid). Algab kromosoomide kondenseerumine. Hilises profaasis (preprometafaas) on kromosoomid kõrgelt kondenseerunud. Iga kromosoomi tütarkromatiidi on tsentromeeride kaudu ühendatud. Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku vastaspoolustele. Tuumamambraan kaob ning toimub mikrotuubulite kinnitumine tsentromeeridele. Metafaasis jäävad kondenseerunud tütarkromatiidide paarid kokku ning jaotuvad raku pooluste vahele jäävale tasapinnale. Metafaasikromosoomide analüüsil on võimalik tuvastada kromosoomide kahjustusi ning muutusi kromosoomide arvus.
* Mittehomoloogne- ja homoloogne DNA otste ühendamine' Mittehomoloogne DNA otse ühendamine toimub enne DNA replikatsiooni. Kui heterodimeerid unnevad DNA katkised otsad ära. Katkised otsad liidetakse, kuid esineb deletsioon, osa geneetilist materjali läheb kaduma. Homoloogne rekombinatsioon toimub vahetult peale DNA replikatsiooni ja enne raku jagunemist. Otsi ei liideta vaid katkemiskoht parandatakse kasutades teist homoloogse kromosoomi komplementaarset ahelat. Katkenud kohta lõigetakse 5` otsast lühemaks ja ahelaid vahetakse komplementaarsuse alusel. Katkenud kohale pikendatakse ahel kasutades homoloogse kromosoomi tervet ahealt. 4. Mis on DNA hübridiseerimine? Hübridiseerimine on meetod, mis võimaldab nähtavaks teha, enda jaoks, in vivo olevaid molekule molekule, mis pole sünteeside käigus märgistatud. Palju DNA ahelaid, mis juhuslikult leiavad endale komplementaarse paarilise ja toimub nii paardumine
Eristatakse tuumakeses 3 eri piirkonda: 1) fibrillaarne tsenter, sisaldab DNA-d mida parasjagu ei transkribeerita; 2) tihe fibrillaarne komponent, sisaldab sünteesitavat RNA-d; 3) granulaarne komponent, sisaldab formeeruvaid ribosoomi partikleid. 2 Tuumake moodustub ribosomaalse RNA (rRNA) geene sisaldavate kromosoomilõikude ümber. Vastavat kromosoomi osa, kus see geeniklaster paikneb, nim. tuumakese organisaatori piirkonnaks (NOR). NOR- d paiknevad kromosoomide lühikeste ōlgade otstes. 10 kromosoomi NOR-d osalevad tuumakese moodustamisel. Kokku on inimese genoomis ca 200 rRNA koopiat, mis on tandeemselt organiseerunud. Iga rRNA geen annab ühesuguse transkripti, mis on tuntud kui 45S RNA (ca 13,000 nukl. pikk). Sellest tekib edasise protsessingu teel 3 erinevat RNA-d (28 S, 5
Epideemiline e rändava levikuga, haigestumise puhangud liiguvad eri piirkondade vahel Enzootiline e teatava piirkonna loomadel esinev Epizootiline e rändab eri piirkondades loomadelt loomadele. Viirushaigused: · Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid · Nad sisenevad peremeesorganismi rakku või sisestavad sinna oma nukleiinhappe · Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub · Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel · Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande) · Viirusnakkuste ravi on äärmiselt komplitseeritud ja sisuliselt ainus võimalus, mis
Folliikulmunarakku ümbritsev ja toitev põieke Kollakeha folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud Sügoot viljastatud munarakk Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku moodustavad nad 23 kindla kuju ja suurusega paari. 1.22. kromosoomipaar (autosoomid) on mehel ja naisel ühesugused, 23. paari moodustavad sugukromosoomid X ja Y, mis erinevad üksteisest nii kujult kui suuruselt. Y kromosoom määrab mehe arengu. Vastavalt sellele, milline on sugurakkude kromosoomide kombinatsioon viljastumisel, sünnib kas poiss või tüdruk. Naistel on kaks Xkromosoomi, meestel on X ja Y.
DNA reparaaside aktiivsusest) või välistest teguritest (mutageenidest). Mutant on mutatsioonist põhjustatud fenotüübimuutusega indiviid. Indiviid, kes on pärilikult erinev looduslikus populatsioonis levinud tavavormidest (nn. metstüüpi isendeist). Mutatiivne muutlikkus e. mutatsiooniline muutlikkus, geneetilise muutlikkuse osa, mis on tingitud mutageneesist populatsioonis. Mutatsioon on indiviidi (raku, organelli, viiruse) geneetilise struktuuri (geeni, kromosoomi, genoomi) muutus, mis pärandub tütarrakkudele või ka järglaspõlvkonna indiviididele (va. dominantne letaalmutatsioon ja somaatiline mutatsioon mitte-vegetatiivselt sigivatel organismidel) ja põhjustab sageli muutunud fenotüübiga raku/indiviidi (mutandi) tekke. Suur osa mutatsioone on organismidele kahjulikud (sh. letaalsed), kuid on ka palju neutraalseid ja isegi kasulikke mutatsioone (mutatsiooni adaptiivväärtus võib oleneda organismi elukeskkonnast)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
