DNA on kaksikahel, seega on geen üks DNA lõik. Geenid määravad organismi tunnuste kujunemise. Osa geene kontrollib teisi geene. Kromosoomid paiknevad paari kaupa. Igal liigil on kindel arv kindla kujuga kromosoome. Kromosoomide arv ühe organismi kõigis raku tuumades on ühesugune. Erandi moodustavad sugurakud, milledes on võrreldes keharakkudega poole vähem kromosoome (kromosoomid ei moodusta paare vaid on ühe kaupa.) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes aga 23 kromosoomi. Kõik antud organismi kromosoomid kokku moodustavad antud organismi kromosoomistiku. Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka geenid keha- ehk somaatilistes rakkudes kahe kaupa. Seega võib ühel geenil olla kehas 2 erinevat vormi ehk alleeli. Need on paarilised geenid ehk alleelsed geenid. Üks neist saadakse emalt ja teine isalt. Geenid võivad olla kas avalduvad ehk dominantsed (A) või allasurutud ehk retsessiivsed (a)
Hemofiilia Hemofiilia on kaasasündinud veritsushaigus, mis tekib vere hüübimisprotsessis osaleva hüübimisfaktori puudulikkuse või aktiivsuse vähenemise tõttu. Häirub vere hüübimine, mis avaldub verejooksudena ja/või kauakestva veritsusena. Hemofiilia puhul tekivad üsna sageli iseeneslikud verejooksud liigestesse ning pehmetesse kudedesse ja mõnikord ka siseelunditesse. Haigus kulgeb erineva raskusega, sõltuvalt sellest, kui palju on säilinud hüübimisteguri funktsioon. Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Hemofiilia esinemissageduseks on üks haige 10 000 terve inimese hulgas. Kogu maailmas on hetkel orienteeruvalt pool miljonit hemofiiliahaiget, Eestis orienteeruvalt 80. Levinum on A-hemofiilia , mis tekib faktor VIII puudulikkuse tõttu. B-hemofiiliat, mis tekib faktor IX puudulikkuse tõttu, esineb harvemini. Hemofiiliat põhjustab X-kromosoomis oleva hüübimi...
tsentrioolidest hakkavad lähenema. Toimub kromatiidide lahknemine. 4. telofaasis toimub tuumamemraani süntees. Kääviniidid kaovad ning tekivad tuumakesed ning tekib 2 tütarrakku. Mitoosi e. Rakkude jagunemist on vaja organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees seemneraku areng Sügoot moodustub viljastumisel. Inimese haploidse kromosoomistikuga rakus on 23 kromosoomi Sarnasused: 1) spermis ja munarakus on dna hulk poole väiksem kui keharakkudes. Mõlemis on 23 kromosoomi 2) mõlemis sisaldub vanemorganismi geneetilisi omadusi. Erinevused: 1) mehel arenevad spermid kogu suguküpsuse perioodi, naisel aga lõpeb munarakkude paljunemine looteeas. 2) Mehel moodustuvad spermid munandite seemnetorukestes aga naisel munarakud moodustuvad munasarjades. Ontogenees Organismi individuaalne areng.
tähistatakse tähtedega (X ja Y või Z ja W). XY-soomääramistüüp on kindlaks tehtud inimesel ja teistel imetajatel, samuti äädikakärbsel, ZW-soomääramissüsteem aga peamiselt lindudel, ka mõningatel putukatel (liblikatel) ja mõnedel roomajatel. Imetajatel (sealhulgas inimesel) määrab isendi soo Y-kromosoomi olemasolu (isane) või selle kromosoomi puudumine (emane). Seega on emasel sugukromosoomid XX ja isasel XY. ZW-soomääramissüsteemis on emastel kaks erinevat kromosoomi (WZ) ja isastel kaks sarnast kromosoomi ehk homoloogilised kromosoomid (ZZ). See sugukromosoom, mis esineb mõlemal sugupoolel (X või Z), sisaldab mitmesuguseid vegetatiivseid tunnuseid määravaid geene. See gonosoom, mis ei esine (Y või W) mõlemal sugupoolel, sisaldab tavaliselt märksa vähem geene. Näiteks on Y-kromosoomi sugumäärav funktsioon seotud ainult ühe geeniga testiste kujunemist määravat tegurit (TDF) määrava geeniga (SRY geen)
Interfaasis toimuvad rakusisesed muutused: Organellide arv suureneb ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Raku mõõtmed suurenevad Enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad ära pärilikke tunnuseid. Muutused kromosoomidega mitoosi käigus: Kromosoomid pole mikroskoobis vaadeldavad ja esinevad rakutuumas nukleosoomsete fibrillidena. Iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul. Interfaasi lõpuks on kromosoomid kahekromatiidilised. Ühe kromosoomi kromatiidid( ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom) on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Tsentromeer jagab iga kromatiidi 2 osaks- kromosoomi õlgadeks. Mitoos- jagatud 4oskas. Profaas kromosoomid keerduvad nii kokku, et võib mikroskoobis näha. Rakutuum suureneb. Tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas- rakk polaliseerub. Moodustuvad
Küsimused paljunemise kontrolltööks 1.Mille poolest erinevad: a) keha- ja sugurakud Keharakkudel on 46 kromosoomi, sugurakkudel on 23 kromosoomi. Sugurakke on vaja ainult paljunemiseks. Sugurakud on kehavõõrad. b) autosoomid ja sugukromosoomid Autosoomid ei määra sugu. Sugukromosoomid on X- ja Y-kromosoomid, määravad soo. c) mitoos ja meioos Mitoosil tekivad keharakud. Meioosil tekivad sugurakud. Mitoosil 4 faasi, meioosil 8 faasi. Mitoosil tekib 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku. Mitoos aitab parandada vigaseid rakke, aitab kasvada, asendatakse vanu rakke.
Nii tekivad sugurakud. Replikatsioon-DNA kahekordistumine Muutlikuse vormid. Mittepärilik muutlikus-põhjus-keskkond, sõltub geenidest. NT:Suvel tumedama nahaga, talvel heledama. Pärilik e. Geneetiline a)kombinatiivne, ei tekita uusi tunnuseid. Nt: Silmad nagu emal, juuksed nagu isal. b)mutatsiooniline-uued DNA järjestused. Mutatsioonid. Muutuse ulatuse järgi: 1.geenimutatsioonid- kui muutub üksiku geeni struktuur 2.kromosoommutatsioon-46 kromosoomi, aga kromosoomi Kuju võib olla muutunud.nt. kassikisa sündroom. 3.geenimutatsioon-kromosoomide arv on vale. Nt:downi sündroom. Polüploidsus-kromosoomistiku kordistumine inimese Sugurakus-23kr=n, keharakus-46=2n,rakus-3n või 4n Mõju järgi-1.kahjulikud, neutraalsed,kasulikud. Tekkepõhjuse järgi-iseeneslikud-raku jagunemisel. Mutageenide toimel.Tekkekoha järgi-keharakkudes-elu jooksul tekkinud, Ei pärandu. Sugurakkudes-päranduvad. HAIGUSED. Mittepärilikud-põhjustab keskkond.
Kaasasündinud haigus, mis tekib vere hüübimisprotsessis osaleva verevalgu hüübimisteguri puudulikkuse või aktiivsuse vähenemise tõttu Hemofiiliat põhjustab X-kromosoomis oleva hüübimisteguri geeni defekt Defekt on X-kromosoomiga retsessiivselt päritav Haigus esineb perekonniti Naistel on kaks X-kromosoomi ning seetõttu kompenseerib ühes kromosoomis olevat vigast geeni teises kromosoomis olev terve geen. Meestel on ainult üks emalt saadud X-kromosoom. Kui selle kromosoomi hüübimisfaktori geenis on defekt, siis tekib hemofiilia. Vähestel juhtudel ei ole hemofiilia päritud, vaid geenimutatsioon on tekkinud inimesel endal. Sümptomid · Raskemal juhul avaldub hemofiilia juba varases lapseeas, kergema vormi korral alles täiskasvanueas · Iseloomulikuks on verejooks liigestesse ja lihastesse, mõnikord ka siseelunditesse · tekib mõne aja pärast peale tagasihoidlikku traumat või iseeneslikult ·
kromatiidi ei rekombineeru. Seega iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed kaks. 4. Kiasmide sagedus ja geneetiline distants Kiasm on koht, kus kahe homoloogse kromatiidi vahel toimub ristsiire ehk krossingover. Iga homoloogiliste kromosoomide vahel jälgitav kiasm meioosi profaasis peaks kajastama üht profaasi algusosas toimunud ristsiiret. Seega peaks kiasmide loendamine võimaldama meil samuti määrata keskmist ristsiirete arvu kromosoomi kohta. Liidame kiasmid kokku ja jagame uuritud rakkude arvuga. Kui näiteks 100 raku kohta loendati 215 kiasmi, siis keskmine kiasmide arv raku kohta on 2,15 ning kromatiidi kohta poole väiksem 1,07. Sellest leiame, et kromosoomi pikkus on 107 cM, sest kiasmide arv kromatiidi kohta väljendab kromosoomi geneetilist pikkus. Võime arvutada ka geneetilise pikkuse ja keskmise kiasmidevahelise arvu suhte, see on: 107 cM : 2,15 kiasmi = 50. See tähendab, et geneetilise kaardi 50 cM-le
Nt: healt tõult lehmalt võetakse munarakk ja viljastadakse. Kasvatadakse embrio, see jagatakse osadeks ja saadakse mitu testitud embriot. Milles on kõik rakud et areneda tervik organismiks. Need siirdadakse mitmele lehmale, kes indlevad. Need on retsipendid, kes surrogaat emana sünnitavad. Tuuk kloonimine seisneb keharaku tuuma siirdamises teise raku mille oma tuum on kõrvaldatud. Dolly kloonimine Sotimaal sünd juuni 1996. Tuuma doonoriklt võetakse udararakud, mille tuumas on 2n kromosoomi. Teiselt lambalt võetakse munarakk ja tehakse see tühjaks ( tuum eemaldadakse). Munarakk pannakse udararakust eraldatud tuum (2n). Järgneb ( vegetativse sügoodi) areng kultuuris. Varajane embrio siirdadakse kolmandale lambale e. Asendus emale. Asendus ema sünnitab. Kloonimine jaguneb reproduktiivne ja terapeutiline. Terapeutiline on ravi kloonimine, et haiged koerakud asendadakse plastotsüsti tüvirakkudega või võetakse patsiendi tüvirakud viiakse kultueri ja mõjutadakse neid
Seda seadust defineeritakse alternatiivsete reeglitena: · aheldusreegel: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad enamasti koos, sealjuures seda sagedamini, mida väiksem on nende vahemaa piki kromosoomi; · ristsiirdereegel: aheldunud geenid rekombineeruvad meiootilise ristsiirde kaudu, kusjuures nende ümberkombineerumise sagedus on seda suurem, mida suurem on geenide vahemaa piki kromosoomi. Poiss või tüdruk? Nii munarakk kui seemnerakk sisaldavad kromosoome (kumbki 23 üksikut kromosoomi). Seega on viljastatud munarakus kromosoomide arvuks 46. Nendesse kromosoomidesse on kätketud meie tunnusjooned. Igas munarakus on 22 tavalist ja üks niinimetatud X- kromosoom. Seemnerakkudes on 22 tavalist ja lisaks umbes pooltel X-kromosoom ja pooltel Y- kromosoom. X ja Y kromosoomide omavaheline kombinatsioon määrabki loote soo. Kui Y
Muutlikkus. MÕISTED. Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Geneetiline muutlikus - pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks
· Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. 15. Milline on rakutuuma ehitus? · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid · Tuumasisene plasma on karüoplasma · Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. · Tuumas on üks või mitu tuumakest 16. Mis juhtub kui rakul tuuma pole? · Kui tuum kõrvaldada, siis kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub 17. Näide inimese tuumata rakust. · Punane vererakk 18. Mitu kromosoomi on inimesel ja simpansil? · Inimesel on 46 kromosoomi · Simpansil on 48 komosoomi 19. Millest koosneb kromosoom? · Kromosoom koosneb valkudest ja DNAst. 20. Mis on homoloogiline kromosoom? · liigi kromosoomikomlekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus 21. Mitu paari homoloogilisi kromosoome on inimesel? · 23 paari 22. Mis on karüogramm? · organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel 23. Mis on rakumembraan
on alati vanemaga geneetiliselt identne. EOSELINE- toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või jaguneb kaheks. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. VEGETATIIVNE- paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Mitoos 46 kromosoomi, Meioos 23 kromosoomi. prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. POOLDUMINE - toimub DNA MEIOOS- Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. I replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. PUNGUMINE - alamatel taimedel ja JAGUNEMINE 1) Profaas: tuuma membraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolid loomadel, pärmseentel
veel 46 kromosoomi). Enne meioosi minekut on toimunud DNA replikatsioon ja siis on juba 46 2-kromatiidilist kromosoomi. Küpsemine e. meioos Meioosis toimub 2 jagunemist: I jagunemise tagajärjel tekib ühest I järku spermatotsüüdist 2 II järku spermatotsüüti, milles kummaski on 23 2-kromatiidilist kromosoomi; II jagunemise tulemusena tekib ühest II järku spermatotsüüdist 2 spermatiidi, milles kummaski on 23 1-kromatiidilist kromosoomi. Formeerumine Selle etapi tulemusena omandab spermatiid spermatosoidi ehituse ja kuju: viburi ehk saba formeerumine; suur hulk tsütoplasmat eemaldatakse rakust; tekib akrosoom. See on spermatosoidi pea osas olev membraanidega piiritletud hüdrolüüsitud ensüümide kompleks. 2 OVOGENEES emasugurakkude areng Ovogenees on kõrgdiferentseerunud (viljastumisvõimelise) munaraku valmimine.
DNA. DNA desoksüribonukleiinhape: · On kõikides organismides. · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Koosneb kahest ahelast. · Ahelad on teineteise ümber keerdunud. · Enne raku jagunemist DNA kahekordistub: a) ahelad eralduvad teineteisest. b) kummagi ahela vastu sünteesitakse uus ahel. c) saadakse 2 ühesuguse koostisega DNA molekuli. d) kopeeritud DNA paikneb tütarrakku. · DNA on rakus kokku pakitud valkude abil. · Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. II KROMOSOOMID · Igal liigil on kindel kromosoomide arv ja iseloomulik kuju (inimesel 46 kromosoomi) · Kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. · Sugurakkudes on kromosoome poole vähem (inimesel 23). III GEENID Geen DNA lõik , mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises pärilikkuse algüksus. Inimesel ~23 000 -25 000geeni! DNA koostises päranduvad geenid vanematelt lastele! Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse valgud, mis
Esineb peamiselt meestel, jätab põlvkondi vahele o Hemofiilia o Daltonism o Duchenne lihasdüstroofia Y liiteline mutatsioonid Y-kromosoomis. Mehed ainukesed haiguse kandjad. o Viljatus 13. Mutatsioonide tüübid, kromosoommutatsioonide tüübid genoommutatsioonid kromosoomide arvu muutused kromosoommutatsioonid - kromosoomide ehituse muutused geenmutatsioonid väike muutus DNA nukleotiidide järjestuses Sõltuvalt kromosoomi struktuuri muutumise iseärasustest jaotatakse kromosoommutatsioonid 4 tüüpi: kaod; kahekordistumised; ümberpöördumised; ümberpaiknemised. 14. Osata nimetada 5 tunnust, mis võib viidata pärilikule haigusele Muutused on mitmes elundis Aeglane areng, arenguhäired Düsmorfsed näojooned Psüühilised kõrvalekalded Liiga kiire või aeglane kasv Korduvad nurisünnitused Viljatus 15
MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemise viis, kromosoomide arv tütarrakkudes püsib sama. Diploidsed rakud, kus on 2n-46 kromosoomi. rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- toimub enne mitoosi! Organellide arv suureneb, toimub ATP süntees, tsentrioolid kahekordistuvad. Raku mõõtmed suurenevad. DNA kahekordistub. Kromosoomid on lahtikeerdunud- neid pole näha. Iga kromosoomi ehituses on interfaasi lõpus 2 DNA molekuli. Rakud diferentseeruvad (omandavad mingi vastava koe kuju, talitluse) Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele
Sõnajalg kasv oma eosed lehe all ja kui eos on küps kukub maha ja hakkab mullas kasvama. Pärmseened. 3. Mis on mitoos? on päristuumsete keha rakkude areng. Tekib 2rakku. On vajalik organismi kasvamiseks ja taastamiseks. 4. Mis on meioos?- on sugurakkude areng. Kahekordne jagunemine. Tekib 4 rakku, on vajalik organismide paljunemiseks. 5. Mis on rakutsükkel? on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfraasi teise mitoosi alguseni. 6. inimese keharakus on 46 krom ja sugurakus on 23 kromosoomi. 7. spermatogenees- on spermide areng. Sp algab suguküpsuse saabumisega ja kestab kõrge eani. 1st spermatogoonist tekib 4 spermi. 8. Millal tekib sügoot e viljastatud munarakk? siis kui ovulatsiooni ajal on valminud munarakk vallandunud munasarjast, liikunud munajuhasse, seal kohtunud spermiga, ühinenud- tekib viljastatud munarakk. *Munarakk-on suur, toitainerikas. *Seemnerakk on munarakust väiksem, viburiga. 9. keha sisene ja väline viljastamine- keha sisene on nt inimese rasedus
Kokkuvõtte Vanemate ja järglaste sarnasuse kindlustab pärilikkus. Pärilikkuse kandjaks organismis on rakutuumas paiknev DNA. Geen on DNA lõik. Ühes kromosoomis on palju geene. Geen osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel. Ühel geenil on tavaliselt kaks vormi ehk alleeli. Alleelid võivad erineda või olla ühesugused. Dominantse alleeli olemasolu avaldub organismil selle alleeli poolt määrarud tunnus. Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Ajalooliselt on välja kujunenud mitmed soo määramise viise. Kõige täiuslikum on soo määramine sugukromosoomidega. Sugukromosoomid on inimesel kõikides rakkudes, niikeha kui ka sugurakkudes. Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi mis moodustavad 23 paari. Neist ühe paari moodustavad sugukroomid mis mehel (XY) ja naisel (XX) on erinevad. Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Iga naise sugurakkus on üks X kromosoom
Silma joonis. Mõelge oma silmast kui kaamerast, mis ümbritsevat maailma salvestab. Kui te midagi vaatate, peegeldub valgus sellelt objektilt ja siseneb teie silma, kõigepealt läbi selge kaitsekesta, mida nimetatakse sarvkestaks, seejärel läbi pupilli, ehk augu teie vikerkestas, mis laieneb ja tõmbub kokku, et reguleerida siseneva valguse hulka, just nagu kaamera objektiivi ava. ASTIGMATISM See juhtub tavaliselt siis, kui sarvkest on ragbipallikujuline: ühelt poolt kumeram ja teiselt poolt lamedam ja mitte ümmargune nagu korvpall. Selline ebaühtlane kuju põhjustab silma sisenevate valguskiirte fokusseerumise võrkkestal mitmesse punkti, mitte ühte punkti, nagu normaalselt peaks. Kui teil on astigmatism, tekib kujutise fookus silmas enam kui ühes kohas, sest silm on ebaühtlase kujuga. (joonis) KAUGNÄGELIK Kaugnägelikkust on võimalik korrigeerida, kandes sfäärilisi prille või kontaktläätsi. Vajalikud on täiendava optilise jõuga pluss-...
See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad.. Neid enamus rakkudes ei näe, kuna nad on lahti keerdunud väga peeneteks niitideks. Tuumas võib näha mitut tuumakest. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. Kromosoomide arv ja kuju on muutumatu. Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Need võib sarnasuse alusel jagada 23 paariks. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandina mehe kromosoomid, mis tähistatakse X ja Y. Need on erineva suurusega, samuti ei ole nad geenide sisalduselt homoloogilised. Kui inimese kehas on 46 kromosoomi, siis igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Peamised kromosoomi valgud on histoonid. Need kaitsevad DNA-d ning
eraldatud intergeensete mittetranskribeerivate speisseraladega. rRNA geenide transkribeerimise tulemusena saadakse prekursorRNA, mis allub posttranskriptsioonilisele protsessingule Funktsioon. valgud osalevad samuti geneetilise info realiseerimises. See toimub geneetilise koodi abil. Geneetilises koodis määravad aminohappe ära tripletid. Kromosoomid Organismide genoom on suuremas osas jaotunud kromosoomidesse. T.Brown defineeib kromosoomi kui isereplitseeruvat nukleiinhappe molekuli, mis sisaldab geene. Prokarüootide kromosoomiks on rõngas-DNA molekul. Kogu prokarüoodi genoom on pakitud ühte kromosoomi. DNA on kokku pakitud mitmekümneks linguks, mida hoiab koos RNA. Valkude abil kinnituvad DNA lingud basaalse alaga bakteriraku sisemembraanile, moodustades nukleoidi ala. Eukarüootidel on nukleoomse struktuuriga kromosoomid, mis asuvad rakutuumas ja on tsütoplasmast eraldatud tuumamembraaniga.
siis kas hakkab jagunema või sureb. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad (et oleks energiat), rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel-raku eluring 1 mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Kromosoom jagunemise ajal lahti keerdunud (2 kromatiidiline)- et infot lugeda, sünteesida Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Rakutsükli pikkus väga erinev nt kärbse embrüo 8 min, maksarakud 1 aasta 1 kromosoomi kromatiidid on omavahel üendatud tsentromeeri abil, tsentromeer jagab iga kromatiidi 2 osaks, need on kromosoomi õlad Apotoos- kontrollitud raku surm, mida juhib valm p53, vajalik: vanade rakkude kõrvaldamiseks, sõrmede, varvaste tekkimisel, mutatsiooniga rakkude hävitamiseks Mitoos -päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kae tütarraku geneetiline identsus -enne mitoosi DNA replikatsioon -järgneb DNA õigsuse kontroll 4 faasi
5. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse homosügootsuseks. Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nimetatakse h eterosügootsuseks. 6. Selgitage geeni ja alleeli mõistet. Geen ehk pärilikkustegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu. Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks. 7. Millist alleeli nimetatakse dominantseks ja millist retsessiivseks? Alleeli, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub, nimetatakse dominantseks ning alleeli, mis heterosügootses olekus ei avaldu, nimetatakse retsessiivseks. 8. Mis tähtsus on Mendeli esimesel ja teisel seadusel?
5. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse homosügootsuseks. Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nimetatakse h eterosügootsuseks. 6. Selgitage geeni ja alleeli mõistet. Geen ehk pärilikkustegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu. Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks. 7. Millist alleeli nimetatakse dominantseks ja millist retsessiivseks? Alleeli, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub, nimetatakse dominantseks ning alleeli, mis heterosügootses olekus ei avaldu, nimetatakse retsessiivseks. 8. Mis tähtsus on Mendeli esimesel ja teisel seadusel?
mmHg. Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud: peavalu, pearinglus, väsimus,ninaverejooks, närvilisus. Kurttummus Kurttummus on pärilik haigus mille tagajärjel inimene ei kuule ega saa rääkida. Downi tõbi Downi sündroom ehk trisoomia 21 on inimese kõige levinum kroomsoomhaigus. Seda põhjustab 95 protsendil juhtudest 21. kromosoomi trisoomia (21. kromosoomist on 3 eksemplari, normaalne on 2), ülejäänud võivad olla 21. kromosoomi translokatsiooni mõjul. Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John LangdonDowni poolt, kes kirjeldas seda kromosoomihaigust esmakordselt aastal 1866. Suhkurtõbi Suhkurtõbi on haigus, millele on iseloomulik liiga kõrge veresuhkru tase ning sellest tingitud häired. Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Liigne
Gümnaasiumi bioloogia KÕ KT II-1 ,,Organismide paljunemine" 1.Iseloomusta paljunemis viise looduses. Suguline paljunemine-sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Mittesuguline eoseline paljunemine-uus organism saab alguse ühes vanemorganismis moodustunud üherakulisest (haploidsest) moodustisest - eosest. Eoselist paljunemist iseloomustab osaline kombinatiivne muutlikkus. Eostega paljunevad samblad ja sõnajalad. Mittesuguline vegetatiivne paljunemine-uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, pärilik info on samane vanemate omaga. 2.Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegatatiivselt? Kuna vegetatiivselt paljundatud taimede järglased on identsed algse organismiga. 3.Mis on mitoosi eesmärk? Rakkude arvu suurenemisega tagatakse organismi kasvamine ja areng. Mitoos on vajalik ka surnud ja hukkunud rakkude a...
sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust. Tuuma ümbritseb kahekihiline tuumamembraan, milles on ainevahetuseks poorid. Tuumamembraan koosneb 2-st membraanikihist, mille vahel on õõs. Ta eraldab tuumaplasma tsütoplasmast ja reguleerib pooride kaudu tuuma ainevahetust. Tuuma sees on DNA, karüoplasma ja tuumakesed. Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 5. Kirjelda inimese kromosoomistikku. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi,pooled on ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku on 23 kindla kuju ja suurusega paari. 1-22 kromosoomipaar on mehel ja naisel ühesugused. 23 paari moodustavad sugukromosoomid X ja Y, mis erinevad üksteisest. Naistel on kaks X-kromosoomi ( Kromosoomivalem 46XX ) , meestel on X ja Y. ( valem on 46,XY ) 6. Kirjelda rakumembraani ehitust. Milline on tema tähtsus? koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid on
- Aegade jooksul on erinevad olnud ka heks intiemste arvukust reguleerivaks teguriks Leviku tüübid: - Pandeemiline e ülemaailmne - Endeemiline e teated piirkonnas erinev - Sporaadiline e harvade üksikjuhtudena - Epideemiline e rändava levikuga - Enzootiline e tuatara piirkonna loomadel erinev - Epizootiline e rända eri piiskondades loomadelt loomadele. VIIRUSHAIGUSED Viiruslik nukleiinhape integreerib peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse raku sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub. Enda immuunsüsteem on tõhusaks vahendiks viirushaiguste vastu samuti vaktsineerimine. Virused on oluliseks tööriistaks geeniteraapias. Lüsogeenne faas - virus seab end raku sisse ja normaal talitust ei mõjuta Lüütiline faas - nakatumise teine staadium, normaalne elutegevus katkestatakse. Uued viirushaigused väljuvad rakust. See kutsub esile tõsise viirushaiguse. DNA-VIIRUSED
sugukromosoomist. avaldub haigusele omase välimusena. Lapsed sünnivad välimuselt tüdrukutena. nende munasarjad ei ole normaalselt arenenud, ega tooda munarakke ega naissuguhormoone. Haigus avaldub erineva raskusega, olenevalt kui suur osa kromosoomist on puudu. esineb sagedusega 1:1500-2500 tütarlapsel. Tekkepõhjused ja mehhanismid Haiguse põhjust ei teata. Üks X-kromosoom on normaalne ja üks X-kromosoom on muutunud ringikujuliseks. Igal inimesel on normaalselt 46 kromosoomi. Turneri sündroomi korral on tegu tütarlapsega, kellel on 45 kromosoomi, kuna puudu on 1 X-kromosoom. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE haigus avaldub alles siis, kui oodatav puberteet ei alga. käe- ja jalalabadel turse, iseloomulikud on voldid kaelal. Lapsed on lühikest kasvu, kuigi 3-5 eluaastani on kasv normaalne, siis edasi jääb pikkus ~140cm. kuklal madal juustepiir, üksteisest kaugel asetsevad rinnanibud, suured kõrvad, kõrge suulagi, palju sünnimärke.
aktiivsusest, võivad mõjutada ka keskkonnatingimused. · Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teise makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudes algab ka tsentrioolide kahestumine. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine. · Interfaasis esinevad kromosoomid nukleosoomsete fibrillidena, iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (koostises on kaks DNA molekuli). · Ühe kromosoomi kromatiidid on ühendatud omavahel tsentromeeri abil, tsentromeer jagab ühtlasi kromatiidi kaheks osaks: kromosoomi õlgadeks. · Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid
(Poljanski 1987). Mutatsioonid on loodusliku valiku algmaterjal, pakkudes muutusi, mis aitavad kõikidel organismidel kohaneda uute keskkondadega. (Timmer 2009). 4 Mutatsioonide liigitus ja tüübid Mutatsioonide tüüpe eristatakse genotüübi muutumise iseloomu järgi. Mutatsioonid, millega ei kaasne kromosoomiehituse muutusi, on kõige levinumad. Need mutatsioonid on peamiselt üksikute geenide kvalitatiivsed muutused ja neid nimetatakse geenmutatsioonideks. Need tulenevad kromosoomi koostisesse kuuluva DNA keemilise struktuuri muutumisest. Geenmutatsioonide peamiseks põhjuseks on nukleotiidide paiknemise muutus DNA ahelas või üksikute nukleotiidide väljalangemine. Geenmutatsioonid ei ole mikroskoobi all nähtavad. (Poljanski 1987). See, millise geenmutatsiooni vormiga on tegemist, oleneb nukleotiidipaarist. Nukleotiidipaar kas lisatakse, see kaob või see vahetatakse ümber. Sealt tulenevalt võivad
toimub geenide ja kromosoomide erivormide pärast Mutatsioon- muutub geenide või kromosoomide struktuure (Hugo de Vries- mutatsioonid) Geenmutatsioonid: muutused DNA nukleotiidses järjestuses(võivad tekkida uued alleelid) Geenmutatsioon ei avaldu fenotüübis- kui nukleotiidi vahetumine teisega ei põhjusta aminohappe vahetust molekulis, (aminohappe vahetumisel ei muutu valgusüntees) (suhkrutõbi) Kromosoommutatsioon- kromosoomi pikkuse, struktuuri muutused. Põhjus vead mitoosis või meioosis Genoommutatsioon- homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. (Downi sündroom) 46 kromosoomi asemel 47 kromosoomi. Polüploidsus-kahekordistub kogu kromosoomistik- inimesel põhjustab see loote surma Spontaansed mutatsioonid-iseeneslikud Indutseeritud mutatsioonid- kuntslikud Mutageen- mutatsiooni tekitav tegur(benseen, raskemetall) Vähktõve tekitajad- kantserogeenid generatiivne mutatsioon- kanduvad edasi järglastele
!!! EKSAMIL!!! 1) Taimel on kloroplastid ja seal toimub fotosüntees.!!!!!!! 2) Vakuool (hoida varuaineid, vett, jääkaineid jne) 3) Taimel on rakukest, mis kooseb tselluloosist, tal on vaja püsti seista, tal on tuge vaja!! Loomarakul on membraan. Bakteril POLE tuuma, DNA on niisama laiali Mitoos ja meioos (rakkude paljunemine) Kromosoom kokkupakitud DNA molekul Kromatiin lahtipakitud DNA molekul Geen DNA 1 lõik, mille info järgi tehakse valk Inimesel 46 kromosoomi Mitoos raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine. tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks vanemrakuga identset tütarrakku. KEHARAKKUDE PALJUNEMINE!!! Meioos sugurakkude paljunemine Emalt 23 ja isalt 23 kromosoomi ja asi vonks. Kokku 46 kromosoomi. Rakk tehakse kaks korda pooleks, et saada 23 kromosoomi. SIHT SILME EES! - Elemendid ( mendelejevi tabel) HCONPS jne :D põhielemendid, makroelemendid,
-) Entoderm sisemine lootekiht, millest arenevad hingamis- ja seedeelundkonnad. -) Karükokinees eukariüootse rakutuuma jagunemine mitoosi, meioosi teel. Jaguneb pro-, meta-, ana- ja telofaasiks. -) Partenogenees viljastamata munarakust areneb isend (näiteks mesilased). -) Diploidne kromosoomistk kõiki hanogeenseid kromosoome on kahekordselt. -) Haploidne kromosoomistik ühekordne kromosoomistik, kus on 23 kromosoomi. -) Embrüogenees loote areng viljastumisest surmani. -) Entoderm sisemine lootekiht, millest areneb hingamis- ja seedeelundkond. -) Ektoderm väline lootekiht, millest arenevad meeleelundid, närvisüsteem, pindmine nahakiht. -) Otsene areng areng, kus järglane on sündides vanemate sarnane (inimene) ja hakkab siis edasi kasvama. -) Ovogenees munaraku areng. -) Tsütoginees pärast kasiokiheasi toimuv tsütoplasma jagunemine, kahe tütarrakku tekkimise eesmärgil.
pinnal. Tekkinud sügoodist* (2n) areneb sõnajalgtaim (sporofüüt, 2n), millele aja möödudes ilmuvad eoslad. Sporangiumites meiootiliselt* tekkinud üherakulised eosed on taas haploidsed*(n). Seega on sõnajalgtaime rakud erinevalt sammaltaimest diploidse kromosoomistikuga. Sellist eluperioodi nimetatakse sporofaasiks. Sõnajalgtaime gametofaasi moodustavad eos, eelleht ning sellel arenenud suguorganid ja sugurakud. Haploidne (ühekordne) kromosoomistik - igat kromosoomi rakus on vaid üks komplekt. Neil puuduvad paarilised, nendega sarnased (homoloogilised) kromosoomid selles rakus. Meioos - rakkude jagunemise viis, mille käigus tekkinud tütarrakkudesse jääb poole vähem kromosoome. Sügoot - viljastatud munarakk. Sõnajalgtaimed on osjad, kollad ja sõnajalad. Neid rühmi eristab ehituse, paljunemise ja muu eluviisi omapära. Osjad Osjadel(perekond Equisetum) on tavaliselt õõnsad varred, sõlmed ja sõlmevahed ning männastena* asetsevad oksad
looted · immunoloogiliste mehhanismide ealine taandareng 2) Isa vanuse tõus. 5-10% Downi sündroomi juhtudest on põhjustatud mittelahknemisest spermatogeneesi I või II meiootilises jagunemises. 3) Ovulatsiooni ja viljastumise vahelise perioodi pikenemine. Vanuse tõusuga sugulised vahekorrad harvenevad, põhjustades sagedamini hilistunud viljastumist. Struktuursed kromosoomianomaaliad on põhjustatud kromosoomi või kromatiidi murdudest. Mikelsaar, R. (2001) Kromosoomihaigused. Tartu: Atlex KROMOSOOMISÜNDROOMID Jagunemine Kromosoomihaigused jaotatakse kahte rühma: 1) Autosoomide arvu- ja struktuurianomaaliad 2) Gonosoomide e sugukromosoomide arvu- ja struktuurianomaaliad Geneetilise materjali hulga muutuse järgi jaotatakse kromosoomishaigused kahte rühma:
välja erinevaid aineid. Tuumakestes toimub rRNA ja ribosoomide moodustumine. Kromosoom Kokkupakitud DNA- Päriliku info Inimesel on kõikide molekul koos avaldamine ja keharakkude tuumas valkudega. edasiandmine. 46 kromosoomi, Kromosoome ehk Lahtipakitud sugurakkude tuumas pärilikkusainet koos kromosoomide pealt aga poole vähem, s.o valkudega nimetatakse sünteesitakse RNA- 23 kromosoomi. kromatiiniks. molekule, mis Iga kromosoom edastavad geneetilise moodustub ühest pikast info valgusünteesi DNA-ahelast. kohta. Teised RNA-
) Esieb ka kaasasüninud südamerike Ravim puudub Edwardsi sündroom Esineb rohkem tüdrukutel 18. kromosoon on kolmekordistunud Esinevad nii kehavälised kui ka kehasisesed väärarengud ( kompäed, puudub osa sisikonnast, kopsud välja arenemata, kõrv puudulik, vähem sõrmi, jalad väljapoole) Surevad väga noorelt Sündroomi kirjeldas ja määras põhjuse Inglise geneetik John Hilton Edwards Turneri sündroom Esineb ainult tüdrukutel Üks kahest X-kromosoomist puudu, kromosoomi struktuur on muutunud või see on kahjustunud Tunnused-lühike kasv, laienenud, madal juuksepiir kuklal, palju sünnimärke kehal, käsivarred on küünarnukist väljapoole paindunud Võib esineda ka füüsilisi ja psühholoogilisi kõrvalekaldeid Leidub ka ravim Marfani sündroom Avaldub väga pika kasvu ja mitmete organite kaasasündinud haigustena Kahjustunud on 15. kromosoom ehk pärilikkusaine kogumiku üks üksus Saadud pärilikul teel oma vanemalt
, kilpkonnadel näiteks (> 32°C saame emased; < 28°C saame isased). Ka keskkond võib määrata ära millisest soost isendid tulevad. Arvatakse, et soo tekkimine on evolutsioonis olnud juhuslik protsess ja ta on lihtsalt edasi arenenud. Kui peaks juhtuma, et see lõppeks ära ja jääks suguta paljunemine, siis tõenäoliselt ei tekiks uut sugulist paljunemist. Suguline paljunemine on paljunemise mõttes ebaefektiive, sest järglase saamiseks peab olema kaks erineva sooga indiviidi. Y kromosoomi olemasolu ükipäini ei mõjuta sugu, vaid tähtis on see, palju on X-kromosoome sugukromosoomide suhtes. Üks x-kromosoom annab meile elujõulised isendid, kes on küll teatud puuetega, kuid on siiski elus. Y kromosoomi roll: Y kromosoom määrab arengu isase suunas. 1. Seda näitab aneuploidia: XO "Turner Syndrome" :Emane; Steriilne; 1/10,000 (enamus looteid küll sureb enne sündimist). Ellujäänutel madal sünnikaal, lühike kasv, mitte arenenud sekundaarsed soo tunnused ja genitaalid
mõistab osavamaks. Kiire Õpeta käitumist võõraste arve, oskab õppimise ja inimestega (vältida juhiste vaimse kaasaminemist ja järgi te- arenemise kingituste gutseda periood. vastuvõtmist). ja ülesan- dele keskenduda Pärilikud tunnused saame oma vanematelt kromosoomidega. Inimene saab kaasa 23 kromosoomi isa spermist ja 23 kromosoomi ema munarakust. Neist 46 kromosoomist moodustub 23 kromosoomipaari. Kromosoomid koosnevad geenidest, mille arv ühes kromosoomis võib küündida tuhandeni. Meestel ja naistel erineb ainult 23 kromosoomipaar. Naistel on selles kaks X- kromosoomi (XX) ja meestel on selles üks X ja üks Y kromosoom. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 2 kohaselt on laps alla 18-aastane inimene. Igal lapsel on sünnipärane õigus elule ja tervisele ning laps
Interfaas on aeg, kus toimub DNA replikatsioon, tsentrioolide kahestumine ja kromosoomid on lahti keerdunud. Mitoos kromosoomide võrdväärne jagunemine tütarrakkude vahel, mis on geneetiliselt identsed. 1. Profaas - algab kääviniidistiku kujunemine. Kromosoomid keerduvad kokku. Tuumamembraan lõhustub. Tsentrioolid liiguvad poolustele. 2. Metafaas kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. 3. Anafaas kääviniidid lühenevad. Kromatiidid liiguvad poolustele, milleks on vaja energiat (ATP). Mõlemale poole 46 kromatiidi. 4. Telofaas kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Meioos. Esimene jagunemine 1. Profaas lisaks ristsiire (vahetatakse samapikkusega DNA lõike, mis annab
1.Kirjuta lünka puuduvad sõnad inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, aga sugurakkudes 23 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendest ei muutu. Geeniks nimetatakse DNA lõiku, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu Järglastele. Ühemuna kaksikute erinevus on tingitud ainult keskkonna tingimustest. 2. a) Miks muundatakse taimi geneetiliselt 1) vastupidavust kahjurite vastu 2)kuivuse või külma talumiseks b)Nimeta 2 enim tuntud ja maailmas kasvavat GMO taime soja ja mais c) kuldkala, helendav kala 3. A Joonista skeem
korrutamisel. Gameetide ühinemine on juhuslik, seepärast nende sõltumatute sündmuste tõenäosused korrutatakse. (siia oleks näidet vaja) 10. Geenide aheldus ja rekombinantsed gameedid Kui geenid asuvad samas kromosoomis suhteliselt lähestikku, siis on geenid aheldunud ja päranduvad edasi järglasele enamasti koos. Geenide aheldust väljendab kõrvalekalle oodatavast geenide sõltumatu lahknemise Mendeli printsiibist. füüsiliselt aheldunud-asuvad samas kromosoomi DNA niidis geneetiliselt aheldunud (lahknevad sõltumatult teineteisest). Teema 2. Otsegeneetika: geenilt tunnusele. 1. DNA STRUKTUUR DNA sisaldab kombinatsioone neljast erinevast keemilisest ühendist, mida tähistatakse tähtedega A, T, C ja G. Iga raku tuumas asub genoom organismi DNA täielik komplekt, mis on koondatud kromosoomidesse. Inimesel on 23 paari kromosoome ning iga paari üks kromosoom on pärit emalt ja teine isalt.
isokromosoomide teke(valet pidi pooleks) 17. Genoommutatsioonid- muutused kromosoomide arvus. -Suureneb kõikide arv- polüploidsus- ainult protistidel, taimedel, seentel. -Väheneb kõikide arv- sisuliselt teoreetiline, erandkorras võib tagasimuutuses esineda polüploide. -Hõlmab ühte kromosoomi- kõikidel päristuumsetel organismidel, ka inimestel. Kujunemine: -Häire meioosis, mis viib üksiku kromosoomi arvu muutuseni meioosis. -Viljastumises osaleb erandkorras diploidne/triploidne munarakk. -Üks munarakk viljastatakse kahe spermiga -Taimede viljastumine eri kromosoomiarvuga vanemate vahel -Viljastumises osaleb sugurakk, kus üks kromosoom on puudu -DNA kahekordistumine, kromosoomide lahknemine poolustel, aga ei toimu raku jagunemist. 18. 1. reparatsioon DNA vigade leidmine ja kõrvaldamine 2
· Toimub sugurakkude abil n. Seemnetega (taimedel) imetajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Organismide paljunemine Moondega · Konnad · Liblikad · Putukad · Kalad Otsene · Imetajad · Linnud Ühenda sobivad paarid Sirel - Juurtega Nartsiss - Sibulaga Kartul - Mugulaga Põder - Suguliselt Puravik - Eostega Soolekepike - Pooldudes Maikelluke - Risoomiga Pärmseen Pungudes Rakud Keharakud 46 kromosoomi, 2 kaupa paarides, diploidne kromosoomistik, 2n=46 M-44+xy, N-44+xx Sugurakud 23 kromosoomi, ühekaupa, haploidne kromosoomistik, n=23 Rakutsükkel - elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos ja amitoos rakkude jagunemine mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkudevahel võrdselt, otsene jagunemine Protsessid raku interfaasi ajal - toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon Replikatsioon Nim interfaasi ajal toimuvad DNA kahekordistumist.
Kromosoomides olev DNA säilitab pärilikku informatsiooni: · Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · See aine on DNA. · DNA on kõikides organismides. · Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. · Organismi paljunemisel kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. · Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi keharakus on pooled kromosoomid pärit isalt, pooled emalt: · Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. · Kromosoome saab sarnasuse alusel jaotada paarideks, paarist üks kromosoom on päritud isalt, teine emalt. · Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. Alleelid on geeni erinevad vormid: · DNA molekulid liigenduvad geenideks. · Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises.
membraanile. LDL retseptorid diffuseeruvad vabalt kuni nad seostuvad klatriiniga kaetud osakestega. LDL osakesed veres seostuvad nende rakuväliste LDL retseptoritega. Klatriiniga kaetud osakesed moodustavad seejärel vesiikulid, mis endotsüteeritakse rakku. Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud? Suguliiteline retsessiivne haigus. Esineb genotüübiga XY inimestel, fenotüüp on XX. Põhjuseks on mutatsioon X kromosoomi geenis, mis kodeerib testosterooni retseptorit. Testosteroon kontrollib nii primaarsete kui ka puberteedis avalduvate sekundaarsete sugutunnuste arengut. Kui ei seostu muteerunud retseptoriga, need tunnused ei teki. Millised võimalused on lipiidide liikumiseks rakus ühest membraanist teise, nimetage lipiide transportivaid valke. Membraanis esinevad valgud nn fosfolipiidide translokaatorid e skramblaasid, mis sageli tagavad
vahendatud endotsütoos). On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajallikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus). Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline Põhjalikumalt virionide ehituse kohta vt virion. Viiruste ökoloogiast Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku, või sisestavad sinna oma nukleiinhappe. Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, või ka transleeritakse otse, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub (pöördtranskriptsioon; vt retroviirused). Nakatunumise esimest staadiumit, kus viirus end nö. rakus "sisse seab" ja oluliselt viimase normaalset talitlust ei mõjuta, nimetatakse lüsogeenseks faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest kesta mõnest minutist paljude aastateni. Nakatumise teine staadium
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
