Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Töö teoreetilised alused: Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonikromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõte on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise ja võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil.
1 geelkromatograafia meetodil Õpperühm: Töö teostaja : Kati Muldma 123907 YASB 21 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Tiina Randla 27.02.2013 12.03.13 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Töö eesmärk Eesmärgiks oli ette antud lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmasside suuruse järgi. Seda saab läbi viia geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafiaga, mis on üks kromatograafia meetoditest. Tänu ainete erinevale molekulmassile liiguvad nad geelist läbi erineva kiirusega, kusjuures geeli poorsus peab olema selleks võimalikult ühesugune. Seda meetodit võib kasutada makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. 1.2 Segu geelkromatograafilise lahutamise põhimõte Protsess viiakse läbi kolonnis, mis on kinnine süsteem ja ta on täietud pundunud
me keemilise analüüsi teel määrame; ei määrata kogu objekti täielikku keemilist koostist vaid mõne konkreetse analüüdi sisaldust. · Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 60. Analüüt ja maatriks · Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime. · Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt. proov = maatriks + analüüt 61. Kromatograafia põhimõte · Kromatograafia on meetodite grupp segudes olevate ainete eraldamiseks üksteisest. · Põhimõte. Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi. Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis. 62. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt · Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt
turbomolekulaar pumba abil. Detektori signaal esitatakse nüüdisajal arvutis graafikuna, kus x-teljel on massi ja laengu suhe ja y-telje tekkinud fragmendi suhteline hulk. Seda graafikut nimetatakse massispektriks. Kui rääkida orgaanilise materjali analüüsist, siis kasutatakse massispektromeetriat tavaliselt kombinatsioonis teatud lahutamisprotsessiga nn kromatograafiaga, kus toimub orgaaniliste komponentide lahutamine kromatograafia abil ning mass-spektromeeter täidab detektori rolli. Nende analüütiliste seadmete koostoime annab perfektse tundlikkuse keskkonnaanalüüsides erinevate orgaaniliste saasteainete nn pestitsiidide, ravimi preparaatide, sisesesekretsioonisüsteemi kahjustajate. Keskkonnaanalüüsides leidis samuti aset ICP ja massispektromeetria kombinatsioon, mis võimaldab määrata ülisuure tundlikkusega ja täpsusega anorgaanilisi saasteaineid nn raskmetalle. Ionisatsiooniliikidest levinud kk-analüüsil:
Eesmärk võib olla aine koostisesse kuuluvate elementide või funktsionaalsete rühmade kindlakstegemine või ühendi keemilise struktuuri identifitseerimine. Kui palju on neid aineid uuritavas objektis sees?Kvantitatiivne analüüs. See on proovis sisalduva(te) komponendi (komponentide) kvantitatiivse sisalduse määramine, s.t. ühendite koguse määramine. Fraktsioneerimine või komponentide lahutamine füüsikalis-keemiliste meetoditega (destillatsioon, ekstraktsioon, kromatograafia jt) ning vastavate koguste määramine võib olla omaette eesmärk või see eelneb edasisele analüüsile. 59. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt (analysis object) on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analüüsi teel määrame. Enamasti ei määrata mitte objekti täielikku keemilist koostist vaid ainult mõnede konkreetse juhu jaoks huvipakkuvamate ainete analüütide sisaldust Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured selleks, et neid tervenisti analüüsiks
Tallinna Tehnikaülikool 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia on kromatograafia meetod, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine. Ained fraktsioneeritakse nende molekulmassi järgi, see tähendab, et erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Proovi transportimine läbi kolonni toimub vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis. Kolonn on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on vastavuses lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega
1. Valkude struktuurne ja funktsionaalne klassifikatsioon Lihtvalkud koosnevad ainult AH jääkidest ja liitvalkud Ahjääkid + teised mittevalgulised rühmad.(glükoproteiinid, fosfoproteiinid,lipoproteiinid,metalloproteiinid) Lihtvalgud jagunevad veel fibrillaarseteks ja glonulaarseteks. Fibriallaarsed valgud on niitjad, reglina vesilahustumatud, vastupidavad hapetele/alustele,seedensüümidele ja denaturatsioonile. Nad on kaitse ja tugifunktsiooniga( kollageeid,elastiinid,müosiinid,keratiinid,fibroiinid). Globulaarsed valgud on arvukaim valkude rühm(liit ja lihtensüümid,hormoonid). Lahustavad füsioloogilises lahuses. Põhirühmad albumiinid ja globumiinid. Ensüümid( pepsiin, trüpsiin) Transportvalgud ( hemoglobiin) Struktuurvalgud ( histoonid, kollageen, elastiin) Kontraktiilsed valgud ( aktiin, müosiin) Regulaatorvalgud ( insuliin, histoonid) Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibronogeen) Toite ja varuvalgud (piima kaseiin) 2. ...
MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Peptiidside, C ja N teminus, peptiidid ja valgud, dalton. Peptiidside on kovalentne side pep...
Tänu PCR-ile saame väikesest kogusest DNA-st teha uurimiseks vajaliku suurusega nukleiinhappe. Saame näiteks muteerunud geene uurida, genoome sekveneerida, uusi ravimeid väljatöötada, kriminalistikas “geneetilist sõrmejälge uurida ja palju muud. 47. Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist? Tsentrifuugides eraldatakse lahusest teatud suuruse, kuju, tiheduse, viskoossusega osakesi. Mõõdetakse molekulide suurust. 48. Kromatograafia Sisuliselt meetodite grupp segudes ainete eraldamiseks üksteisest. Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuse järgi. Moodsad seadmed lisaks eraldamise ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, seega on tegemist mitte lihtsalt eraldamise vaid täieliku määramise meetodiga. See on enam-vähem kõige võimsam segued lahustamise analüüsimise vahend, mis olemas on.
Lipiidid Alkohol + rasvhappejääk Biomolekulid Hüdrofoobsed (ei lahustu vees), orgaanilistes lahustites lahustuvad hästi. Pika ahelaga rasvhapped on praktiliselt lahustumatud vees, lahustuvus suureneb süsinike arvu vähenemisega ja cis-kaksiksidemete arvu suurenemisega. Kõik küllastumata rasvhapped, mis sisaldavad üksikut cis-kaksiksidet, absorbeerivad UV- valgust (190nm). Rasvade sulamisomadused sõltuvad atsüüljääkide asetusest kristallvõres. FUNKTSIOONID I. Energeetiline funktsioon (1g=9,3kcal) II. Ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool rakumembraani koostises) III. Varuaine ja struktuurne funktsioon IV. Ainevahetuslik funktsioon (metaboolse vee teke -> lõplikul lõhustumisel CO2 ja vesi) V. Olulised sapiväljutajad VI. Kaitsefunktsioon (nahaalune ja siseorganite ümber olev lipiidide kiht, kehavõõraste ainete talletamin...
2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil · Töö teoreetilised alused Töö eesmärgiks oli segu erinevate komponentide lahutamine. Selleks kasutasin kromatograafilist meetodit segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (= mobiilse) ja liikumatu (=statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilise protsessi realiseerisin kinnises süsteemis kolonnis (kolonnkromatograafia). Kromatograafia liigina kasutasin geelkromatograafiat selle meetoditest omakorda kasutasin kõige tuntumat ehk geelfiltratsiooni, meetodit tuntakse ka molekulaarsõelte, aga samuti eksklusioonkromatograafia nime all. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi
Kvalitatiivne analüüs- millised ained on uuritavas objektis sees? Kvantitatiivne analüüs- kui palju on neid aineid uuritavas objektis sees? 92. Analüüsiobjekt ja proov Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me keemilise analüüsi teel määrame. Proov on osa analüüsiogjektist, mida kasutatakse analüüsil. 93. Analüüt ja maatriks Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määata soovime. Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüs. 94. Kromatograafia põhimõte Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segades ainete eraldamiseks üksteist. Ta on enam-vähem kõige võimsam segude analüüsimise vahend, mis olemas on. 95. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala, piigi kõrgust. 96. Kolorimeetria Kolorimeetrilisel analüüsil muudetakse määrav komponent ühendiks, mille lahus või emulsioon on värviline
aine on mittelenduv, siis tõstab selle lisamine keemistemperatuuri. Osmoos – nähtus, kus solvent tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse. Membraan laseb läbi vaid osasid molekule. Pöördosmoos – kui rakendatakse suuremat rõhku kui osmootne rõhk, madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale liikumine, liikumine puhtasse lahustisse. Kasutatakse joogivee tootmisel mereveest. 42. Jaotusseadus. Destillatsioon, ekstraktsioon ja kromatograafia. Psum=PA+PB aurufaas rikkam lenduvama komponendi osas = fakti saab kasutada puhastamiseks. Destilleerimine – segu keemine temperatuuril, kus tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Kasutatakse puhastamiseks. Solventekstraktsioon – meetod lahustunud ainete segude lahutamiseks, lahust segatakse teise, temas mittelahustuva solvendiga. Lahustunud ained jaotuvad kahe vedela faasi vahel, olenevalt nende lahustuvusest kummaski faasis. Sarnaselt saab
näiteks ribosoome, proteiine ja viirusi, samuti uurida rakumembraani kihte. Niisugune jõud võib mitte üksnes rakukesta ja selle organellid lõhkuda, vaid lagundada ka üksikuid molekule. Ultratsentrifuugimisel tuleb kiirust suurendada järk- järgult, et aine või kudede lagundamisel saada kõigepealt terved rakud, siis pärast nende lagundamist mitokondrid, lüsosoomid ja teised organellid ning lõpuks ribosoomid ja teised makromolekulid. 48. Kromatograafia. Kromatograafia on meetod molekulide segust sarnaste keemiliste ja füüsikaliste omadustega ühendite eraldamiseks ja identifitseerimiseks. (Mikhail Tswett 1903) Lihtsustatult: ainete segu süstitakse kromatograafilisse kolonni, edasi kantakse see läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende
Titrimeetria – kvantitatiivse koostise määramiseks e. mahtanalüüs. Tiitrimine viiakse läbi selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, millal kogu määratav aine on titrandiga ära reageerinud Sellist hetke nimetatakse stöhhiomeetriapunktiks e. ekvivalentpunktiks Teades kulunud titrandi hulka leitakse määratava aine kogus tiitrimisreaktsiooni võrrandi järgi 98. Võrrelge omavahel titrimeetrilist ja gravimeetrilist analüüsi. 99. Kromatograafia põhimõte. Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segudes ainete eraldamiseks üksteisest (proovi komponendid lahutatakse kolonnis üksteisest kuna nad interakteeruvad erineval määral liikuva ja liikumatu faasiga) Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad
Selgitage erinevust. Tooge näiteid. Kvantitatiivse analüüsi absoluutsed meetodid ei vaja analüüdiga kalibreerimist. Suhteliste meetodite puhul on analüüdiga kalibreerimine vajalik. Absoluutsed meetodid on nt tiitrimeetria (happe-alus tiitrimine), gravimeetria (nikli määramine dimetüülglüoksiimiga ei ole vaja valmistada standardlahuseid). Suurem osa meetodeid ei ole absoluutsed. Suhtelised meetodid on nt UV-Vis ja IR spektroskoopia, AAS ja AES spektroskoopia, kromatograafia, potentsiomeetria. 11. Kalibreerimisgraafiku kasutamine keemilisel analüüsil. Ohud ja võimalused nende kõrvaldamiseks. I don't want to know the answers, I don't need to understand Kalibreerimisgraafiku meetod on põhiline kalibreerimismeetod. Valmistatakse standard- ehk kalibreerimislahused erineva analüüdi kontsentratsiooniga, nende abil koostatakse kalibreerimisgraafik. Kalibreerimisgraafiku meetodi eelduseks on see, et analüüt peab
vahel annab Lambert-Beeri seadus: A = c · · b 8) Lambert-Beeri seadus (ühikud!) A = c · · b [l·mol-1·cm-1] analüüdi molaarne neeldumistegur (ehk ekstinktsioonitegur) mingil kindlal lainepikkusel . Ainete molaarsed ekstinktsioonitegurid on esitatud käsiraamatutes. A absorptsioon (ehk neelduvus ehk optiline tihedus) mingil kindlal lainepikkusel . c [mol·l-1] analüüdi molaarne kontsentratsioon. b [cm] lahusekihi paksus. 9) Õhukese kihi kromatograafia (põhimõte, milleks kasutatakse, süsteemi osad, jaotuskoefitsient) Kromatograafia on ainete segu üksikuteks komponentideks lahutamise meetod. Õhukese kihi kromatograafias kantakse uuritavad proovid kromatograafilise plaadi ühele servale kapillaari või pipeti abil. Plaat asetatakse voolutuskambrisse ja lastakse eluendil tõusta eelnevalt märgitud tasemeni. Seejärel eemaldatakse plaat voolutuskambrist, lastakse kuivada ja märgitakse pliiatsiga indikaatorlaikude keskpunktid
Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete molekule/molekulide osi. Funktsionaalne klassifikatsioonid: Ensüümid (pepsiin, trüpsiin, amülaas) Transportvalgud (hemoglobiin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad) Struktuurivalgud (kollageenid, elastiinid, histoonid) Regulatoorvalgud (insuliin, histoonid) Aktiivkaitse valgud (immuunoglobuliinid, fibrinogeen, trombiin) Toite- ja varuvalgud (piima kaseiin, muna ovoalbumiin) 10. Kromatograafia. Elektroforees Kromatograafia - üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentidel lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsioon tingimustes. Mõiste kromatograafia hõlmab vastavaid meetodeid, protsesse ja teadusharu. Lihtsustatult: praktikas kantakse ainete segu läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas)
© MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 BIOKEEMIA | I TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ | veebruar 2010 I BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 1. Bioelemendid: H, O, C, N + P, S moodustavad üle 99% kõikidest aatomitest inimekehas. H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel. Bioloogilised makromolekulid: valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. - Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat...
• Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. Keemilised ühendid: moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on moleku Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2 , CO2 , H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega. 11. Mis meetodiga saab segud lahutada? Dekanteerimine, filtreerimine, destilleerimine, kromatograafia 12. Aine füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata(värvus, sulamistemperatuur, keemistemp, tihedus) Keemilised omadused on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega.(vesiniku põlemine hapnikus) 13. Lihtaine ja liitaine mõisted ja näited nendest. Lihtained- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Vesinik
järk-järgult lisatava titrandiga. Tiitrimine viiakse läbi selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, millal kogu määratav aine on titrandiga ära reageerinud - sellist hetke nimetatakse stöhhiomeetriapunktiks e. ekvivalentpunktiks. Teades kulunud titrandi hulka leitakse määratava aine kogus tiitrimisreaktsiooni võrrandi järgi. 77. Võrrelge omavahel titrimeetrilist ja gravimeetrilist analüüsi. 78. Kromatograafia põhimõte. Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segudes ainete eraldamiseks üksteisest (proovi komponendid lahutatakse kolonnis üksteisest kuna nad interakteeruvad erineval määral liikuva ja liikumatu faasiga ). Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi. Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, seega on tegemist mitte lihtsalt eraldmise vaid täieliku määramise meetodiga.
kollast ja oranzi värvust. Lükopeenid on ühed tugevamad looduslikud antioksüdandid. Antioksüdandid aitavad kaitsta rakke vabade radikaalide eest, mis võivad kahjustada raku tuumas olevat pärilikkuseainet DNA-d. Lükopeen suudab takistada või likvideerida vabade radikaalide kahjulikku toimet organismile. Samuti kaitsevad lükopeenid silma võrkkesta kollatähni taandarengut, mis on üks peamisi nägemiskaotuse põhjuseid arenenud riikides. Järeldus: Kromatograafia alusel sisaldub tomatis karotenoidina lükopeen. Arvutuste põhjal oli lükopeeni sisaldus tomatis 1,422 mg%. Lükopeen on kirjanduse aluseks domineerivaks karotenoidiks ning selle sisaldus on 2,573-3,025 mg%.
Ultratsentrifuugimisel tuleb kiirust suurendada järk-järgult, et aine või kudede lagundamisel saada kõigepealt terved rakud, siis pärast nende lagundamist mitokondrid, lüsosoomid ja teised organellid ning lõpuks ribosoomid ja teised makromolekulid. Analüütilist ultratsentrifuugimist kasutatakse ainete makromolekulaarsete omaduste kindlaksmääramiseks, näiteks selle kindlakstegemiseks, missugustest aminohapetest koosneb mingi valk. 47. Kromatograafia Kromatograafia on sobiv meetod erinevate segude analüüsiks, segudes eraldatakse ained üksteisest. Statsionaarne faas (ehk paigalseisev faas): Kolonnis paiknev aine, mis kolonnist läbi liikuvaid molekule enda külge seob ja siis jälle vabastab. Mobiilne faas (ehk liikuv faas): Vedelik või gaas mis läbi kolonni voolab ja uuritavaid aineid edasi kannab Retentsiooniaeg: Aeg, mis kulub aine sisestamisest tema piigi maksimumi väljumiseni kromatogrammil. 48
Funktsionaalne klassifikatsioon: · Ensüümid ( pepsiin, trüpsiin, amülaas) · Trantsportvalgud (hemoglobiin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad) · Struktuurvalgud (kollageenid, elastiinid, histoonid) · Kontraktiilsed valgud (aktiin, müosiin) · Regulatoorvalgud (insuliin, histoonid) · Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin) · Toite ja varuvalgud (piima kaseiin, muna ovoalbumiin) 10. Kromatograafia. Elektroforees. <- valkude lahutamise meetodid Kõik kromatograafillised meetodid baseeruvad biomolekulide korduval selektiivses jaotumises kahefaasilises süsteemis. Kromatograafia on meetod (meetodite grupp) komponentide eraldamiseks ainete segudest. Meetod baseerub segu komponentide erineval liikuvusel mobiilsest ja statsionaarsest faasist koosnevas süsteemis. Kromatograafilise ainete eraldamise eesmärgiks võib olla üksikute komponentide kättesaamine, et nendega midagi
97. Titrimeetria põhimõte. Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant). Tiitrimine viiakse läbi selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, millal kogu määratav aine on titrandiga ära reageerinud • Sellist hetke nimetatakse stöhhiomeetriapunktiks e. ekvivalentpunktiks • Teades kulunud titrandi hulka leitakse määratava 98. Kromatograafia. Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segudes ainete eraldamiseks üksteisest (proovi komponendid lahutatakse kolonnis üksteisest kuna nad interakteeruvad erineval määral liikuva ja liikumatu faasiga)Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi
analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant). Tiitrimine viiakse läbi selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, millal kogu määratav aine on titrandiga ära reageerinud. Sellist hetke nimetatakse stöhhiomeetriapunktiks e. Ekvivalentpunktiks. Teades kulunud titrandi hulka leitakse määratava aine kogus tiitrimisreaktsiooni võrrandi järgi. 98. Kromatograafia. Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segudes ainete eraldamiseks üksteisest (proovi komponendid lahutatakse kolonnis üksteisest kuna nad interakteeruvad erineval määral liikuva ja liikumatu faasiga ). Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi. Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, seega on tegemist mitte lihtsalt eraldmise vaid täieliku määramise meetodiga
• Ensüümid – pepsiin, trüpsiin, amülaas jt • Transportvalgud – hemoglobiin, transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad jt • Struktuurvalgud – kollageenid, elastiinid, histoonid jt • Kontraktiilsed valgud – aktiin, müosiin jt • Regulaatorvalgud – insuliin, histoonid jt • Aktiivkaitse valgud – immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin jt • Toite- ja varuvalgud – piima kaseiin, muna ovoalbumiin jt 10. Kromatograafia, elektroforees Kromatograafilised meetodid baseeruvad biomolekulide korduval selektiivses jaotumises kahefaasilises süsteemis. Kromatograafiat kasutatakse, et eraldada segunenud ained üksteisest. Siinkohal siis on vaja valgud eemaldada lahusest e rakuekstraktist. Ioonvahetuskromatograafia, õhukese kihi kromatograafia, pöördfaaskromatograafia, geelfiltratsioonkromatograafia. Geelelektroforeesi põhimõte – lahutamine poorses keskkonnas elektrivälja toimel.
· Ensüümid pepsiin, trüpsiin, amülaas jt · Transportvalgud hemoglobiin, transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad jt · Struktuurvalgud kollageenid, elastiinid, histoonid jt · Kontraktiilsed valgud aktiin, müosiin jt · Regulaatorvalgud insuliin, histoonid jt · Aktiivkaitse valgud immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin jt · Toite- ja varuvalgud piima kaseiin, muna ovoalbumiin jt 10. Kromatograafia, elektroforees Kromatograafilised meetodid baseeruvad biomolekulide korduval selektiivses jaotumises kahefaasilises süsteemis. (1 seisev ja liikuvad faasid). Kromatograafiat kasutatakse, et eraldada segunenud ained üksteisest. Siinkohal siis on vaja valgud eemaldada lahusest e rakuekstraktist. Ioonvahetuskromatograafia (laeng), õhukese kihi kromatograafia, pöördfaaskromatograafia, geelfiltratsioonkromatograafia (valkude sadestumine suuruse järgi.
Osmoos on nähtus, kus solvent tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal). Pöördosmoos on nähtus, kus lahust liigub läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine väiksema kontsentratsiooni suunas. 6. Jaotusseadus. Destillatsioon, ekstraktsioon ja kromatograafia. Jaotusseadus : lahustunud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalus olevas lahuses on püsiv suurus. Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentide lahutamiseks paljude sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes. Ekstraktsioon on meetod lahustunud ainete segude lahutamiseks. Lahust segatakse temas mittelahustuva teise solvendiga. Lahustunud ained jaotuvad kahe vedela faasi vahel.
Gr0=nGm0(saadused)-nGm0(lähteained) 36. Leidke protsessi maksimaalne mittepaisumistöö suurus. we,max=G 37. Arvutage minimaalne temperatuur, mille korral endotermiline reaktsioon võib iseeneslikult kulgeda. T=Hr0/Sr0 Füüsikaline tasakaal 38. Mis on füüsikaline tasakaal? Mis on staatiline tasakaal? Mis on dünaamiline tasakaal? Füüsikaline tasakaal faasid ja faasiüleminekud; lahustuvus; kolligatiivsed omadused; binaarsed vedelike segud; kromatograafia. Staatiline tasakaal Ahvid köie otsas. Eest vaadates 10, küljepealt 1. Dünaamiline tasakaaal dünaamilise tasakaalu korral päri- ja vastassuunalised protsessid küll toimuvad, kuid võrdse kiirusega. 39. Defineerige aururõhk. Hinnake Clausiuse-Clapeyroni võrrandi abil vedeliku aururõhku ja keemistemperatuuri. Millest lähtudes saab ennustada aine lenduvust? Aururõhk on defineeritud kui vedeliku või tahkisega tasakaalus oleva auru poolt avaldatav rõhk
abil. Reaktsiooni 1 tsükkel kestab u 1min, tunni ajaga võib saada miljon koopiat. Reaktsioonisegus on uuritava isiku proovist eraldatud üliväike DNA kogus, desoksüribonukleotiidtrifosfaate, praimerid ja DNA polümeraas. Automatiseerumise on võimaldanud kuumaveebakterilt pärit nn Taq- polümeraas, mis säilitab aktiivsuse kuni 100 kraadi juures. Saadud DNA fragmendid lahutat mikrokapillaarsel elektrofeesil pikkuse erinevuse järgi. 51. Kromatograafia Käib laboratoorsete füüsikaliste-keemiliste meetodite kohta, kust lastakse läbi mitteliikuva või väheliikuva faasi vedelat või gaasilist vedelikku või segu ja siis tänu sellele jagunevad lõpuks ained erinevalt...tekivad erineva kiirusega komponentide grupid...mis siis hiljem tehakse kindlaks vastavate füüsikaliste meetodite või keemiliste reaktsioonide kaudu 51. Elektroforees. Genoomis on rohkesti muutlikke piirkondi e lookusi, mida saab eristada fragmentide pikkuste järgi
Kvalitatiivne millised ained on uuritavas objektis? Kvantitatiivne kui palju neid aineid on uuritavas objektis? 90. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me analüüsi teel määrame. Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. Proov = maatriks + analüüt 91. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt 92. Kromatograafia põhimõte. Ainete eraldamine teineteisest. Kõige võimsam segude analüüsimise vahend. 93. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala ja piigi kõrgust. Enamuse detektorite puhul on piigi pindala võrdelises sõltuvuses aine konsentratsiooniga, seega on graafik sirge ja läheb punkti 0, 0. 94. Kolorimeetria.
määramine(ainete ja materjalide koostise uurimine). 85. Kvalitatiivne- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine ja kvantitatiivne analüüs- proovis sisalduvate ühendite koguse määramine. 86. Analüüsiobjekt- objekt, mille keemilist koostist määratakse. Proov- osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 87. Analüüt- aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime. ja maatriks- proovi osa, mis ei ole analüüt. 88. Kromatograafia põhimõte- meetodite grupp segude komponentide eraldamiseks üksteisest. Lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, 89. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt: Kasutada võib: Piigi pindala, Piigi kõrgust. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kaliibrimisgraafiku meetodil. 90. Analüüsimeetod- põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse
Kvantitatiivne kui palju neid aineid on uuritavas objektis? 90. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me analüüsi teel määrame. Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. Proov = maatriks + analüüt 91. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt 92. Kromatograafia põhimõte. Ainete eraldamine teineteisest. Kõige võimsam segude analüüsimise vahend. 93. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala ja piigi kõrgust. Enamuse detektorite puhul on piigi pindala võrdelises sõltuvuses aine konsentratsiooniga, seega on graafik sirge ja läheb punkti 0, 0. 94. Kolorimeetria.
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud ehk sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks võib tuua sahharoosi (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoosi ehk linnasesuhkru, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoosi ehk piimasuhkru, mis on m...
kasutatakse bioloogiliste molekulide või rakkude eraldamiseks. 2.Ultratsentrifuugimise abil saab bioloogias eraldada ribosoome, proteiine ja viirusi, samuti uurida rakumembraani kihte, sest meetod võimaldab lagundada ka üksikuid molekule. Esmalt saadakse terved rakud, siis pärast nende lagundamist mitokondrid, lüsosoomid ja teised organellid ning lõpuks ribosoomid ja teised makromolekulid. 3. Analüütilist ultratsentrifuugimist kasutatakse näiteks valgu aminohapete määramiseks. 48. Kromatograafia on meetod molekulide segust sarnaste keemiliste ja füüsikaliste omadustega ühendite eraldamiseks ja kindlaks tegemiseks. Selle käigus süstitakse ainete segu kromatograafilisse kolonni, edasi kantakse see läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas). Toimub segu komponentide jaotumine, sest need liiguvad edasi erineva kiirusega. Moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid ning ained saab üksteisest eraldada.
Eralduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Anioonid Cl-, NO3 - ja SO4 2- peaaegu ei adsorbeeru mullas. Turbamullas on H+ ioonid, mida taimedele vaja ei lähe ja mida on raske vahetada. Happelistele muldadele veetakse lupja, selleks et raskelt vahetatavad ja taimedele kasutud H+ ioonid asendada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega. Maakide moodustumine Veega uhutakse maa seest pinnakihtidesse raskemetallid, millised adsorbeeruvad kivimitele. Need on omakorda tooraineks raskemetallide tööstusele. Ioonvahetus kromatograafia seda käsitletakse põhjalikult analüütilises keemias Vee pehmendamine - Ca2+ ja Mg2+ ioonide eemaldamine ioonvahetajatega - seda käsitletakse põhjalikult protsesside ja aparaatide kursuses. Meditsiin ioonvahetajat kasutatakse reskemetallide väljaviimiseks organismist. tg - pindpinevus faaside 1 ja 3 (tahke-gaas) vahel tv - pindpinevus faaside 1 ja 2 (tahke-vedelik) vahel vg - pindpinevus faaside 2 ja 3 (vedelik-gaas) vahel
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
Kindla NA järjestuse tuvastamine NA molekulide segust kasutates komplementaarsusel põhinevat üksikahelate paardumist. - Geelis lahutatud DNA/RNA kantakse üle (nailon)membraanile, nii et nad oleksid üksikahelad - Meid huvitav järjestus märgistatakse radioaktiivselt vm meetodil (proov) - Lastakse üksikahelatel omavahel paarduda. - Mitteseostunud proov pestakse maha ja NA asukoht tuvastatakse märgise järgi. 46. Kromatograafia valkude puhastamisel Tamme loeng 4, slaid 61 3 etappi: 1. Valgu lahusesse viimine ja esmane fraktsioneerimine 2. Kromatograafiline puhastamine 3. Lõplik „poleerimine“ Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse sorptsiooni( gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale) ja
Kindla NA järjestuse tuvastamine NA molekulide segust kasutates komplementaarsusel põhinevat üksikahelate paardumist. - Geelis lahutatud DNA/RNA kantakse üle (nailon)membraanile, nii et nad oleksid üksikahelad - Meid huvitav järjestus märgistatakse radioaktiivselt vm meetodil (proov) - Lastakse üksikahelatel omavahel paarduda. - Mitteseostunud proov pestakse maha ja NA asukoht tuvastatakse märgise järgi. 46. Kromatograafia valkude puhastamisel Tamme loeng 4, slaid 61 3 etappi: 1. Valgu lahusesse viimine ja esmane fraktsioneerimine 2. Kromatograafiline puhastamine 3. Lõplik ,,poleerimine" Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse sorptsiooni( gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale) ja
tihti pole kalleid seadmeid katse sooritamiseks tarvis Miinused korraga võimalik määrata vaid ühe aine või kitsa ainegrupi 85. Kromatograafia põhimõte. Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segudes ainete eraldamiseks üksteisest (proovi komponendid lahutatakse kolonnis üksteisest kuna nad interakteeruvad erineval määral liikuva ja liikumatu faasiga ). Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi. Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, seega on tegemist mitte lihtsalt eraldmise vaid täieliku määramise meetodiga
LIISI KINK 1 BIOKEEMIA test I Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID ...
· Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused (kontsentratsioonid) 2. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon. · Gravimeetria - meetodid põhinevad massi mõõtmisel; · Tiitrimeetria - põhinevad ruumala mõõtmisel; · Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; · Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; · Ülejäänud meetodid- kromatograafia komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; · Kemomeetria - andmete statistiline töötlus 3. Kvantitatiivse analüüsi astmed. · Enne kui hakata analüüsi teostama tuleb arvestada mitmete faktoritega: - mis meetodit kasutatakse; - proovivõtt ja töötlus; - meetodi rakendamine; - andmetöötlus ja nende registreerimine. · Meetodi valik Arvestatavad faktorid: - täpsus ja tundlikkus - maksumus - analüüsitavate proovide arv - proovi komponentide arv · Proovi võtmine
otsaga fragmente. On ka restriktaase, mis tekitavad tömpotsalisi fragmente (SmaI). 44. DNA kloneerimise etapid. bläblä 45. DNA sekveneerimise põhimõte. Erinevad DNA molekulid liiguvad erineva kiirusega ja siis mingi lahe süsteem oli. http://www.biotech.ebc.ee/praktikum/juhend3.html 46. Polümeraasi ahelreaktsioon. Äö, praimerid ja värk! Pannakse vajalik(?) jama lahusesse ja imeväel toimub DNA kloneerimine. 47. Kromatograafia. Kromatograafiline meetod põhineb erinevate keemiliste ühendite erinevale tasakaalule kromatograafilise kolonni materjali (sorbendi) pinnale adsorbeerunud ja liikuvas kandevkeskonnas (vedelik või gaas) lahustunud molekulide vahel. Tulemusena liiguvad erinevad molekulid kandevkeskonna voos erineva kiirusega ja lahutuvad seetõttu ruumiliselt. 48. Elektroforees. 49. Nukleiinhapete hübridiseerimine.
uuritavas materjalis vôi näiteks geenidefektide avastamiseks genoomis. Tema tundlikkus on teoreetiliselt selline, et kui uuritavas materjalis on üks DNA-molekul, mille järjestus ühtub materjalile lisatava praimeriga, siis me selle ka avastame. PCR- on kôrvaletôrjumas DNA sondide meetodit geneetiliste haiguste uurimisel, viirusinfektsioonide tuvastamisel ja mikroobide tüpiseerimisel. 46. Kromatograafia vt. konspekt (18.11) 47. Elektroforees vt. konspekt (5.11) 48. Nukleiinhapete hübridiseerimine NH hübridiseerimine pôhineb denatureerunud DNA ja RNA renatureerumise fenomenil, mis seisneb selles, et teatud tingimustel denatureeritud NH ahelad on vôimelised uuesti renatureeruma ja moodustama ka vabade komplementaarsete NH ahelatega topeltahelaid. See on vôimaldanud luua kôrge tundlikkusega meetodid spetsiifiliste NH järjestuste avastamiseks uuritavas materjalis.
pindaktiivsed ained – seega väheneb nende kontsentratsioon lahuse ja suureneb pinnakihis. Absorptsioon on ühe substantsi lülitumine teise koostisse (vedelikke absorbeeritakse tahkistesse, gaase vedelikke jne.). Ainet, millel on võime kontsentreerida oma pinnale teist ainet nimetatakse adsorbendiks ja ainet, mis viimase pinnale koguneb adsortiiviks. e Kromatograafia on meetod väga väikeste erinevate ainetehulkade lahutamiseks nende segudest ja seda nii analüütilistel kui ka preparatiivsetel eesmärkidel. f Kolloidlahuse dispersse faasi üksikosakest nimetatakse mitselliks. Olenevalt mitselli iseloomust, moodustub selle ümber ioonsfäär, mille väline kiht võib omada nii positiivset kui negatiivset laengut. 16.PILET
kasutatakse sadestamist tekkiva reaktiivi meetodil.Sel juhul valmistatakse sadestusreaktiiv uuritavas lahuses kulgeva aeglase reaktsiooni abil.Näiteks kasutatakse katioonide analüüsil mürgise ja ebameeldiva lõhnaga divesiniksulfiidi H2S asemel tioatseetamiidi CH3CSNH2 , mis soojendamisel hüdrolüüsub aeglaselt, moodustades H2S : CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S 2. Füüsikalis-keemilised eraldamismeetodid on ekstraktsioon, elektro-forees, kromatograafia. Ekstraktsioonil lisatakse uuritavale vesilahusele sobivat veega mittesegunevat orgaanilist lahustit ja loksutatakse.Selle tulemusena lähevad teatud keemilised ühendid vesilahusest üle orgaanilisse lahustisse.Näiteks joodi vesilahuse loksutamisel benseeni C6H6 või tolueeniga C6H5CH3 läheb jood üle orgaanilisse lahustisse, moodustades roosa või lillakaspunase kihi (jood lahustub vees halvasti, orgaanilistes lahustites aga hästi). 3
1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; ...
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhas...
ruumis). Teistkordsel kasutamisel helendus taastub, oluline on, et luminool ei anna reaktsiooni keha eritistega nagu uriin, sülg, sperma, ka mäda ja väljaheide, kui selles ei sisaldu verd. 5. spektraanalüüs o selles rakendatakse metoodikat, mis võimaldab määrata aine keemilist koostist tema hõõgumisspektri järgi. 6. kromatograafia o ainete eraldumine elektriväljal XI KIRJA UURIMINE 1. Kirja mõiste Kirja vanim vorm on piltkiri e. piktograafia. Edasisel arenemisel kujunes mõistekiri e. ideograafia. Häälikkiri on kõige abstraktsem ja siin on mõtete edastamine üksikute kirjatähtede abil. Kõrvuti häälikkirjaga kasutatakse veel mõningaid kirjale omaseid märke nagu nuumbrid matemaatikas jne. 2. Käekirja kujunemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
