kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine. Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega. • Betoonkatuskivid- koosneb tsemendist, liivast, veest ja värvainetest. Tooraine valmimisel kaetakse tooraine värivkattega. • AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva, tsemendi, lubja ja veetöötlemisel. Kivid on rõhu all paisunud ja pärast seda väga kerged. Omadused ongi tugevus, aga kerge kivim; ei põle ega mädane; hõlpsasti
Tellis 0,40 0,06 - 0,08 Lubiliivakivi 0,48 0,10 Kuna nakkekrohv peab moodustama silla aluspinna ja järgneva kihi vahel on vajalik teha see võimalikult karedana. Kasutatav liiv peab olema puhas ja teralisusega 0-4 mm. Nakkekihti ei loeta normide järgi krohvikihiks. Kui nakkekiht on tehtud poorsele materjalile, tuleb pidada tehnoloogilist pausi vähemalt 4 nädalat enne põhikrohvi pealekandmist. Liiga varajane krohvimine viib pingete tekkimiseni krohvi tahenemise faasis. 2.10 Värvilised fassaadi (viimistlus) krohvid Mineraalsete viimistluskrohvidele värvitooni saab anda toonides juba olemasolevat krohvi või katta hiljem krohv värvkattesüsteemiga. Fassaadile värvitooni andmisega lisanduvad kogu krohvisüsteemile täiendavad füüsikalised mõjud, mida peab samuti silmas pidama. Värvilised mineraalsed krohvid on väga tundlikud töötlemistingimuste suhtes ning tihti erineb pinnal
65 Treppide viimistlemine betoonilakiga m2 38 0,2 7,6 1 1 66 Aknapalede viimistlemine m2 46,8 0,6 28,08 2 2 Lagede pahteldamine 67 1.korrus m2 580 0,6 348 4 11 68 2.korrus m2 580 0,6 348 4 11 Siseseinte krohvimine 69 1. korrus m2 1186 0,6 711,6 6 15 70 2.korrus m2 1386 0,6 831,6 6 17 Lagede värvimine 23 71 1. korrus m2 580 0,6 348 4 8 72 2
katuse avatäited Mõõtmisreeglid: Katusekatteid tuleb arvutada kaetava pinna mõõtmete järgi Kaetava pinna hulka tuleb arvestada ka nt rullmaterjalist ülespöörded parapettidele Harja-, neelu-, viilu-, parapetikatete jms pikkust tuleb mõõta nende teljel Maha arvatakse: Enam kui 1m2 pinnaga korstna-, akna-, uugi- ja avad Enam kui 0,5m pikkused katkestused 50. Millised tööd ehituses kuuluvad viimistlustööde hulka. Nende mõõtmisreeglid Kuuluvad: Pindade tasandamine ja krohvimine, värvimine ja tapeetimine, plaatimine, põrandakattetööd, ripplaetööd, seinavoodritööd, fassaadide värvimine, ehitusplaatkattetööd Käsitleb nii sise- kui välisviimistlust Mõõtmisreeglid: Pindade tasandamine ja krohvimine Tasandus- ja krohvkatte pinda tuleb arvutada töödeldava pinna mõõtmete järgi või kuni piirnevate tarinditeni Sisemiste seinte tasanduspinan kõrgust tuleb mõõta aluspõranda või vahelae tarindi pealt
Vees seened ei arene, sest vajavad õhuhapnikku. 15. Kuidas kaitstakse tüüpiliselt puitkonstruktsiooni tule eest? Puidu süttimistemperatuur on ca 280OC. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse Kuumadest allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivate materjalidega-vooderdamine, krohvimine mittesüttiva materjaliga; puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust. 16. Milliste meetoditega on võimalik puitu kuivatada? Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus
Plastne. 1/3le 1/6le. · Savimört : kasutatakse pottsepatöödel, kuumakindel, savimört kuivab,teised kivistuvad. · Segamört: tsement(tugevus), lubi(plastsus) sideained. Puudub jämetäitematerjal, vesi. Kui kasutatakse krohvimördina 1/le 1/3le. · Lubikipsmört: lisatakse, et saada kiiremat tardumist. Lae krohvimine ( 1 osa lupja, 0,5 osa kipsi + liiva 2 või 3 osa. Krohvitakse kolmes kihis: 1. Sisseviskekiht (vedelema mördiga, aluspind imab niiskust) 2. Põhikiht pind tasaseks 3. Viimistluskiht (peenema liivaga) DEKORATIIVKROHVID 1. TERRASSIIT e. pesukrohv. Tsemendimördi sisse segatakse naturaalset kivipuru paekivi, graniit, marmor vms
• antiseptilised värvid- Antiseptiline värv kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. Erinevad võtted tule eest: Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisi võtteid: • konstruktiivsed võtted - puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest mittesüttivast materjalist katikutega • puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega • puidu immutamine antipüreenidega , mis muudab puidu raskeltsüttivaks • puidu värvimine tulekaitsevärvidega • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid: saadakse palkide piki saagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid •servatud palgid • servamata lauad• servatud lauad • prussid • latid• liiprid
· Hiljem puit kuivatatakse,antisepimine suurendab puitkonstruktsioone märgatavalt. Puidu tulekaitse · Puidu süttimis temp ehk isesüttimine on umbes 220 c juures.puidu kaitsmiseks isesüttimise vastu võidakse kasutada järmisi võtteid · 1)puit kontstruktsioonid eemaldadakse kuumuse allikast mittesüttivad materjalid katikutega,katikuteks võib olla n:kipsplaadist karpkarkass,tsementlaast plaadid jne. · 2)puitkontruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega · 3)puiduimmutamine antipüreenidega.antipüreenid on tuld tõkestavad ained,mis muudavad materjali raskesti süttivaks,nad on mitmesugused ammooniom ühendid. · 4)puidu värvimine puidukaitse värvidega-kus sideaineks on vesiklaas,täitaineks kasutatakse mitmesuguseid mineraalpulbreid ja lisaks pigmenti.värv tekitab puidule mineraalse kooriku mis eraldab ta õhuhapnikust.
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv...
Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. . 2.5 Puidu tulekaitse Puidu süttimistemperatuur on ca 280C. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: · konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; · puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; · puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. · puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; · puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne
veeslahustuvad faasinihkega soolad, teha seinte krohvsaneerimine saneerkrohvi süsteemiga, vastavalt WTA-andmelehele 2-9-04/D, min. 2 cm paksuselt. Tegemist on suure poorsusega ( mahuprotsent > 40 %) ja väikse veeimavusega (≤ 5 mm) müüritise veeslahustuvaid sooli endas ladestava krohviseguga. o kui krohviproovide analüüsid ei tuvastanud veeslahustuvaid sooli, teha seinte krohvimine traditsioonilise märgmeetodil ( mitte kuivmeetodil ) kustutatud lubjakrohviga (lubi-liiv vahekorras 1/1). Lubjakrohviga krohvimisel on eriti oluline seinte tasakaaluniiskuse saavutamine. 220 o pärast seinte krohvi välja kuivamist ja karboniseerumisprotsessi lõppemist, teha värvviimistlus lubivärviga (lubjavesi segatuna 40-50 % märgkustutatud lubjataignaga).
(voolikus, klaasimine) leht 26 (1. pool) kuni 8 m) treppidelt ja redelitelt. Nende vajadus on normides arvestatud. Välisseinte viimistluseks on ette nähtud valmistellingud. Looduskiviga vooderduse normid on koostatud sirgetele ja kuni 25 m raadiusega pindadele. Vooderdatavat pinna suurust arvutatakse välisparameetrite järgi, s.o. arvestatakse vooderduse paksust. Krohvitööd: lihtkrohv, parema kval. tase, kõrge kval. tase. Fassaadide pinnast arvestatakse maha aknapinnad, mille pindade krohvimine arvestatakse eraldi. Postide, pilastrite krohvimismahuks on nende pinna?. Tarindite karniis ja vööd krohvipinnaks on nende projektsioon seinale. Kui karniisi väljaulatus on suurem kõrgusest, võetakse krohvipinnaks horisontaalne projektsioon. Sisepindade kõrgus võetakse puhtast pinnast laeni. Ribilagede korral võetakse pinnalaotus. Trepimarsside ja mademete pinnaks loetakse nende horisontaal projektsioon. Krohvitellingud lagedel - lagede horisontaalprojektsioon
olevate masside ja nende vahel oleva õhuvahe (vedru koostöötamisel). Vahesein peab olema piisava tulepüsivusega: Eraldama tuletõkke-sektsioone Takistama ettemääratud aja jooksul tule ja suitsu levimist ühest tuletõkkesektsioonist teise. Poorbetoonist vaheseinad: Kandevõime, heliisolatsioon ja tulepüsivus sõltuvad peamiselt seina paksusest ja materjali tihedusest. Seinte omadusi parandavad: Seinte krohvimine mõlemalt poolt +2...4 dB Seinte vooderdamine plaatkattega (kipsplaat) Kihilised seinad. Massiivne sein Kihiline sein Sidemed (ankrud) vähendavad helipidavust ~3dB + heli levik naabertarindite kaudu Sein rajada 400mm sügavusele rajatud eraldatud vundamendile. Poorbetoon Tuletundlikkus A1 (mittepõlev), suhteliselt madal soojusjuhtivus. Survetugevus püsib temperatuuri tõustes kuni +700 kraadi. Seejärel hakkab langema, 800 kraadi juures 50% ja 900 kraadi juures kaob.
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge ...
2. Kuidas jaotatakse antiseptikuid? 3. Mille poolest erineb antiseptiline värv tavalisest puiduvärvist. 4. Nimeta antiseptimise meetodeid. 3.7. Puidu tulekaitse Puidu süttimistemperatuur on ca 280ºC. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse mitmeid võtteid: Konstruktiivsed võtted – puitkonstruktsioonid eraldatakse mittesüttivast materjalist katikutega kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne). Puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega. Puidu immutamine tuld tõkestavate ainetega (antipüreenidega). Need 38 muudavad puidu raskeltsüttivaks. Puidu värvimine tulekaitsevärvidega. Värv tekitab puidule kooriku, õhuhapnik ei ole enam puiduga kokkupuutes. Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. Võõp on pastataoline mass, mis
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
