firma, tootmisharu) Makroökonoomika- uurib majandussüsteemi kui tervikut. Majanduspoliitika: 1. Tavamajandus-maailma kõige vaesemates ja vähem arenenud piirkondades. Inimesed tegelevad põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega oma tarbeks. 2. Käsumajandus e. plaanimajandus- riik juhib vastavalt plaanile kogu majandustegevust. Eraettevõtlus sisuliselt puudub.(nt. NL) 3. Turumajandus- on vabaturu konkurents ja kõigil võrdsel võimalused enese teostuseks. Peamine kriteerium on efektiivsus. 4. Segamajandus-kõrvuti turumajandusega tegutseb valitsusesektor, mis sekkub vähem või rohkem majandus ellu. Enamus tänapäeva arenenud riike. Riigi eelarve: Riigi tulude ja kulude plaan üheks aastaks. 1. Ministeeriumid esitavad valitsusele raha soovid. 2. Valitsus teeb kärpeid. 3. Eelarve projekt läheb riigikokku 3-le lugemisele. 4. Parlament võtab 3ndal lugemisel vastu koosseisu häälte enamusega. 5. President kuulutab välja.
Kontekstisidus lause: elliptiline, sõnajärg mitteneutraalne, tekstipartiklid jne. Tekstianalüüs, vestlusanalüüs. Grammatilised ja ebagrammatilised laused. Vrd: 1. Ma tahaksin taotleda õppelaenu 2. *Ma tahaksin taotleda õppelaen 3. Kas te ütleksite, kuidas saab õppelaenu? 4. ?Õppelaenu kas ütleksite te saab kuidas? 5. ?Õppelaenu kuidas? Kontekstisidusus või ebagrammatilisus? Kas leidub kontekst, kus on normaalne? Mis on kriteerium: intuitsioon või kasutusjuhud? (see näitus tuleb korduma aastast aastasse; turistide saun lahkus ära; osad inimesed usuvad nõidust; Ei ühtki süstalt.) Grammatilisus käsitletavas suhtes, nt. partitsiip eesatribuudina, mitte järelatribuudina väsinud külaline, aga ?külaline väsinud. Semantiline või süntaktiline vastuvõetavus? 1. Mootor käib mürinal 2. Poiss käib koolis 3. ?Mootor käib koolis 4. ?Poiss käib mürinal
Inimese rikkust mõjutavad kaks peamist tegurit: 1)Ühiskond 2)Inimene ise Ühiskond mõjutab üksikisiku rikkust: 1) SKP ( SKT )ehk sisemajanduse koguprodukt *näitab ühiskonna rikkuse taset *ühe aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtus, mis on jagatud riigi elanike arvuga. 2) Inflatsioon *raha väärtuse vähenemine. *hinnad tõusevad, ilma et kauba/teenuse tegelik väärtus suurene. Aja möödudes saab sama rahasumma eest vähem kaupa. Inflatsioonimäär oli oluline kriteerium eurole üleminekul. ( kuni 2 % ) *inflatsioonist sõltuvad inimese reaaltulu ja ostujõud.
väärtustumisel 0ks, väärtustub ka funktsioon ise 0ks. Ühte säilitav funktsioon: funktsioon on ühte säilitav, kui kõikide ta muutujate väärtustumisel 1ks, väärtustub ka funktsioon ise 1ks. Loogikafunktsioonide täielikud süsteemid. Baasid Baas: minimaalne täielik loogikafunktsioonide süsteem Loogikafunktsioonide täielik süsteem: loogikafunktsioonide süsteem, mille abil on võimalik kujutada suvalise keerukusega loogikafunktsiooni Täielikkuse kriteerium: loogika funktsioonide süsteem on täielik, kui ta sisaldab vähemalt ühte igast järgnevast funktsioonist: 0 mittesäilitav, 1 mittesäilitav, mittepööratav, mittemonotoonne, mittelineaarne **** Graafid Graaf: objektidevaheliste seoste joonismudel, mis koosneb tippudest ja kaartest. Orienteerimata graaf: kõik kaared suunamata, neid tähistatakse harilike joontega Orienteeritud graaf: kõik kaared suunatud, neid tähistatakse nooltega Ahel: tee orienteerimata graafis
Haldusprotsess Avalik haldus · Haldus kõige laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. Halduse mõistet saab vaadelda erinevatest aspektidest. · Haldus esineb ka eraõiguses, nt majandusõiguses ja ühinguõiguses. Halduse kandjaks võib olla inimene, äriühing, mittetulundusühing. Sellest tulenevalt võime rääkida tööstus- jm ettevõtete haldamisest, ühingu asjade haldamisest. · Halduse kandjaks võib olla ka riik ja tegemist on riigihaldusega laiemas tähenduses ning seda sisustab avalik haldus, mis moodustab haldusõiguse sisu. Avaliku halduse tüüpilised tunnused Tüüpilised tunnused ja kui kõik tunnused ei esine alati, kuid ikkagi esinevad reeglipäraselt ja on olemuslikud avalikule haldusele. 1. Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus. 2. Haldus on suunatud avalikele huvidele. 3. Haldus on suunatud tulevikku. 4. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksi...
g 2 g g 2g 22. Vedeliku voolamise reziimid, kirjutada Reynoldsi arv. Vedeliku voolamisel on kaks reziimi laminaarne ja turbulentne. Laminaarse voolu puhul vedelik liigub püsiva kujuga jugadena mis üksteisega ei segune. Turbulentset voolamist iseloomustab intensiivne segunemine kogu ristlõike ulatuses. Turbulentne voolamine algab Reynoldsi arvust mille väärtus on 4000. Reynoldsi arv on voolamist iseloomustav kriteerium mis avaldub järgmiselt ja ümara toru korral . V on voolu kiirus ja L on voolu iseloomustav geomeetriline suurus. 3 23. Valem hõõrdesurvekao arvutamiseks l v2 pl = d 2 24. Valem kohtsurvekao arvutamiseks v2 pk = 2 25. Millest sõltub kohttakistustegur?
Käesoleva teema olulisemad mõisted 1) Jätkusuutlik turism Jätkusuutlik turism turism, mis ühel poolt kaitseb tänast turisti ja võõrustavat regiooni ja teiselt poolt tugevdab tulevikuvõimalusi (Eesti Ökoturism: http://klaster.ecotourism.ee/okoturism/) Turism, mis on majanduslikult võimekas, kuid ei riku ressursse, millest ta on tulevikus sõltuv- füüsilist keskkonda ning võõrustava kogukonna sotsiaalseid suhteid. Eesmärgid: · saada majanduslikku kasu turismikoha toimimisest · toetada kohalikku kogukonda ja kultuuri · kaitsta ja edendada ehitatud ja looduslikku keskkonda Võtmeküsimus on jätkusuutlik kohalike ressursside kasutamine: tööjõud, loodus-, ajaloo- ja kultuuriressursid, toiduained, ehitus- ja muud materjalid, oskusteave. Kohalike ressursside ja toodete maksimaalne otstarbekas kasutus tähendab eelkõige senisest suurema tulu jäämist piirkonda, väiksemat vajadust importkauba järele ja teenuste müügist...
KONKURENTSIANALÜÜS Kolme juukse hooldus salongi külastamine juukseravi ja -hoolduse eesmärgil. 1.1. Rahuldatava vajaduse kirjeldamine Tarbija probleemiks olid lõhenenud ja kuivad juuksed. Tarbija vajab kogenud juuksurisalongi teenust, et saavutada terved ja ilusad juuksed.Tarbija ootas hinnangut juuste seisukorrale ja sellele vastvalt juuste lõikust ja hooldust. Teenuse puhul olid olulised professionaalne (elukutseline) hinnang ja kvaliteetne lõikus (korralik lõikus), lisaks soovitusi iseseisvaks juuste hoolduseks. Olulised ootused: 1. Juuste hooldus 2. Aeg- lõikuse sooritamise pikkus ajalises mõttes. 3. Hind 1.2. Võrdluskriteeriumide püstitamine, andmete kogumine ja teenuste võrdlemine Tabel 1. Teenuste võrdluskriteeriumid Võrdluskriteerium Vanalinna Heaolu- Salon + Kuldne Juus salong Ratsionaalsed võrdluskriteeriumid: Töö kvaliteet ...
vastupanu hilisematele suunatud küsimustele. Seetõttu ei ole korduvad küsitlused, milles kasutatakse avatud küsimusi nii kahjulikud ning need võivad osutuda uurimisel üpris kasulikuks. 1. UURIMUSE MEETOD Kohtuekspertiisi intervjuud viidi läbi Iisraeli uurijate poolt NICHD (National Institute of Child Health and Human Development) protokolli alusel ning uurimuses osales 40 6-13aastast last, kes olid kõik väidetavalt seksuaalkuriteo ohvrid. Kriteerium, mille alusel lapsed katsesse valiti oli, et laps pidi olema ühe seksuaalkuriteo ohver, mille kahtlusalune oli keegi väljastpoolt perekonda. Muid kriteeriume katses osalemiseks vaja ei olnud. Igat last küsitleti kaks korda ning kahe intervjuu vahel oli lühike paus (30 min.). Mõlemat intervjuud tegi lapsega sama uurija. Kokku osales uurimuses 22 uurijat, kes kõik sooritasid 1 kuni 6 intervjuud. Süüdistused kahtlusalustele olid seksuaalne paljastus/eksponeerimine (N=12), seksuaalne
polüamiidikiud on elastaaniga kahepoolselt kaetud mikrokiud omadus tõrjuda pinnalt tagasi niiskust, olles seega ilmastikukindel Sirje Mets 28 Erimärgised Ökotex on spetsiifiline märgis tekstiilitoodetele, mis seab tingimused eelkõige ohtlike ainete kasutamisele toodetes. Tooted on nahasõbralikkus NB! Tegu ei ole ökomärgisega, arvesse on võetud vaid tootmise üks kriteerium. Euroopa Ühenduse ökomärgis (1992. aastast) tuntud ka kui Euroopa Liidu lilleke, mida võib kasutada tooteil ning teenustel, mille puhul on keskkonnasäästlikkusega arvestatud terve elutsükli vältel. Toodete hulgas võivad olla nii kontori- kui kodumasinad, tekstiili- ja paberitooted, jalanõud ja riided. Sirje Mets 29 Jalanõude märgistus Jalatsite märgistamise nõuded1 Vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 12
Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Karl R. Popperi kriitiline ratsionalism Seminarikava Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi teadusfilosoofia? Ta käsitleb teadusfilosoofias küsimusi näiteks: kuidas võis juhtuda, et üks vaatlustes ja eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks ei avastatud selle teooria puudujääke mitme sajandi vältel, vaid see paistis kaasaegsetele hoopis lõpliku tõena? Kas ei või sama saatus oodata ka neid teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda? Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi poliitiline filosoofia? Poliitilised probleemsituatsioonid filosoofias tekitasid Popperil küsimusi, näiteks: milline on totalitaarsete ühiskondade tekke- ja püsimisemehhanism? Kuidas oleks võimalik selliste reziimide tekkimist ära hoida? Millistele tingimustele peaks vastama ühisko...
4. Kuidas teha vahet argumendil ja seletusel? Seletus aistab mõista (väidet või olukorda), argument aga põhjendab kindlat teesi. Seletus on argumendi moodi, sest pakub samuti teatud mõttes põhjenduse ja isegi kasutab “sest”–tüüpi sõnu, mis on sageli argumendi indikaatoreiks (vt p. 5) Kuid sageli on seletuse sisuks millegi põhjusliku päritolu selgitamine, mis on hoopis teine ülesanne kui mõne teesi poolt argumenteerimine. Üks praktiline kriteerium seletuse ja argumendi eristamiseks on niisugune: tarvis on üle kontrollida, milline on arutatav põhitees, ning vaadata, kas osapoolte vahel on teesi osas üksmeel või ei. Kui üksmeel puudub, on tegu argumendiga; kui üksmeel on olemas, võib tegu olla seletusega. 5. Millisel juhul on argument kehtiv ning millisel juhul korrektne? Kehtiv argument on selline, kus üleminek eeldustelt järeldustele on sooritatud õigesti: eeldustest tõesti järeldub järeldus
näitajat siis, kui ta on üle 4. T-stat e. t kriitiline on tõene, kui näitajad on suuremad kui 2, saadud regressioonianalüüsis on see väiksem. P- value peab olema alla 0,05, siis on õige, kuid antud töös on see suurem. Et saada usaldusväärsemaid andmeid, tegime uue regressioonianalüüsi. Selleks eemaldasime mõned näitajad. Eemaldasime ostetud-, müüdud ja omatarbeveised. Uue regressioonigraafiku tulemused olid paremad. Determinatsioonikordaja oli 0,77, mis on väga hea. F kriteerium tuli167, mis näitab et see on õige. P value väärtus peab olema alla 0,05, kuid oli ikkagi rohkem. Meie ülesandes on kõikidel näitajatel P- value osa näitajaid suuremad kui 0,05 ehk näitajad ei ole usaldusväärsed. Kriteerium T- stat peab olema üle 2 , saadud lahendis oligi see üle 2. Kuna osa näitajaid klapib sellega, mis peab olema, ja osa mitte, siis ei saa lugeda päris usaldusväärseks. Nüüd saab välja kirjutada regressioonivõrrandi
Z 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 veeb Klipp SumIF Funktsioonid COUNTIF ja SUMIF COUNTIF leiab kriteeriumile vastavate väärtuste arvu antud piirkonnas COUNTIF(piirkond; kriteerium) SUMIF leiab kriteeriumile vastavad väärtused piirkonnas1 ning liidab kokku samades positsioonides olevad väärtused piirkonnas2. SUMIF(piirkond1; kriteerium [ ; piirkond2 ] ) Kui piirkond2 puudub, siis liidetakse piirkonna1 vastavad väärtused. Kriteeriumiks võib olla: konstant: 13, "kask" lahtrinimi või -aadress: kood , B15 võrdlus kujul "võrdlusmärk väärtus": "<0", ">=5000" Arvud arv 23 21 3 Mitu korda esineb loetelus arv 13 -45 2 Mitu korda esineb loetelus lahtris arv olev arv 13 122 Positiivsete arvude summa
EXCEL – Funktsioonid 1 - 11 Sisukord 1 Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid.....................................................................................................2 2 Kuupäeva ja kellaaja funktsioonid...............................................................................................................................2 3 Statistilised funktsioonid..............................................................................................................................................3 4 Tekstifunktsioonid.........................................................................................................................................................3 5 Loogilised funktsioonid....................
Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 Materiaalõiguse kaasus A ja B otsustavad pargis jalutavatelt üksikutelt vanadelt naisterahvastelt varastada käekotte. A ja B lepivad kokku, et A haarab jooksu pealt naisterahvalt käekoti ning viskab selle siis põõsasse, kus ootab B, kes omakorda toimetab käekoti eelnevalt väljavaadatud peidukohta. Mõeldud, tehtud. A ja B lähevad parki, kus nad näevad lähenemas vanemat naisterahvast C. B jääb põõsasse passima, samal ajal A jookseb selja tagant C juurde ja haarab viimaselt käekoti. A ei pannud aga tähele, et samal ajal jõudis sündmuskohta kõrvalrajalt meesterahvas D, kes naisterahvale appi ruttas. D saab A kätte veel enne, kui see jõuab koos käekotiga C juurest minema joosta. A ründab seepeale D-d. D tõrjub A rünnet, kuid rüseluse käigus kukub A peaga vastu äärekivi ja sureb. B, nähes juhtunut, karjub eemalt D-le, et viimane veel kahetse...
üldist faktorite seletusvõimet, kui on rohkem kui 1 faktor. o Täisnurkne pööramine – lineaarsed kombinatsioonid on alati 90° nurga all ning see eeldab, et faktorid ei ole omavahel korreleeritud o Kaldnurkne pööramine – ei kehti eelnevad eeldused; psühholoogias peamiselt kasutatav meetod! Faktorite arvu eraldamine o Kaiseri kriteerium – omaväärtused (Eigenvalues y-teljel; näitavad faktori seletusvõimet) suuremad kui 1 o Catelli kriteerium – võetakse arvesse faktorid enne jõnksu (enne kui tekib platoo); kohati subjektiivne. o Paralleelanalüüs – programm simuleerib paralleelandmestiku, millega saadud tulemusi võrrelda. Mõitsed: Faktorlaadung (factor loadings)– mõõdetud tunnuse ja faktori vahelised
arvutame valemiga: a-b W1 = 100% a kus a - proovi algkaal; b - kaal pärast kuivatamist. Kui aparaadis on saavutatud etteantud õhutemperatuur, paneme riiul 2 koos prooviga kuivatuskambrisse alusele 3 ja hakame registreerima (intervallidega 5 min) kontrollmõõteriistade näitusid. Katse lõpetame, kui kuivatatava materjali kaal praktiliselt enam ei vähene. VALEMID. wõ L Reynoldsi kriteerium Re = (1) Gõ Õhu kiirus kuivatuskambris wõ = m/s, (2) õ' S kus 'õ - kasutades õhu parameetrite keskmisi väärtusi enne ja pärast kuivatuskambrit Õhu masskulu kambrisse sisenemisel Gõ = Võ õ sisse , kg/s , (3)
Vahest peab laskma lapsel lusikaga vastu põrandat kopsida ja sokke jalast ära kiskuda ja neid 10 korda tagasi panna, täiskasvanu ei pruugi sellest aru saadagi, aga lapse jaoks on sel tohutu tähtsus. Samuti on loomulik,et teatud reeglid on paika pandud, Hiina vanasõna ütleb: " Kui sa mängima pead otsusta kõigepealt kolmes asjas; mängu reeglid, mängu panus ja mängust loobumise aeg". Väikeste laste puhul õnneks see viimane kriteerium on kerge täita, sest juba 10 minutit on piisav aeg,et tegevusest tüdineda ja uude tegevusse süveneda. Eneseväljendus puudujääk võib osutuda lapsele väga problemaatiliseks. Tihti peale on vägivaldsed ja probleemidega lapsed just need, kes on allasurutud või tähelepanust ilma jäänud. Nende tagajärgede vältimiseks tuleks lasta lapsel ennast võimalikult palju ja tema vajadusi arvestades väljendada.
taustaga isiku vaheliseks suhtluseks, sest kultuuriline taust erineb juba inimeseti. Igal inimesel on erinev taust, nad on pärit erinevate maailmavaadetega perekondadest. Pöördudes tagasi Sir Edward Burnett Taylor’i mõtte juurde, siis kultuur ei piirdu ainult ühisel territooriumil elavate inimestega, vaid sellesse kuuluvad ka teadmised, uskumused jm. Seega arvan, et igasugust suhtlust saab pidada kultuuridevaheliseks. Sugudevaheline kommunikatsioon on laiem kriteerium, mille alusel analüüsida kultuuridevahelist suhtlust. Kui rääkida meeste ja naiste omavahelisest suhtlusest, siis esimene asi mis sellega seoses pähe tuleb on see, kui lihtsasti tekib üksteise vääritimõistmine ning üksteisest möödarääkimine. Michael Reddy on väitnud, et rahvamudel suhtlemisest põhineb nn „torumetafooril“. „Torumetafoori“ kohaselt on tähendus teksti või sõna sees ning et kontekst pole oluline. Vääritimõistmist toimub
TUNNIKONSPEKT OLGA PRIVALOVA, SKVVM-1 AINE: Vene keel võõrkeelena KLASS: 9 klass, eestikeelne kool TUNNI TEEMA: Riided EESMÄRGID: 1. : - : (, , ) «»; , , ; - : , , 2. : , , , ; , , , , . 3. : , ; 1. Õppeesmärgid: - keeleesmärgid: uue materjali õppimine ja selle kinnitamine (leksika, grammaatika, foneetika), mille üldteemaks on ,,Rõivad", nimisõnade ja omadussõnade sugu (korraldamine), nende seostuvus, äraõpitud leksika kordamine - kommunikatiivsed eesmärgid: õppida rääkida riietest, garderoobist, riieteesemeid kirjeldada 2. Arenemiseesmärgid: 1 Fantaasia, mõtlemise, tähelepanu, vaatlemisoskuse arendamine, üldise silmaringi laienemine, ka lingvistilise silmaringi arenemine, analiseerimisoskuse ja suhtlemisoskuse arenemine 3. Kasvatuseesmärgid: Iseseisv...
ning kõrgemal tasemel ja seeläbi eeldab paremaid/suuremaid näitajaid. Liberod ning sidemängijad nii mees kui naismängijate seas on lühemad ning kehakaalult kergemad. Keskblokeerijad, nurgalööjad ning diagonaalründajad on pikemad, tugevamad ning neil on madalam või sarnane kehamassi indeks (Palao et al., 2014). Naismängijate seas arvatakse keha pikkust olevat otsutavaks faktoriks heaks soorituseks võrkpallis ning seotult keha kaaluga on see üks kriteerium lootusandvate võrkpallurite selekteerimisel. (Malousaris et al., 2008). Liberod on naiste võrkpallis kõige lühemad mängijad võrreldes teiste positsioonidega. Sidemängijad on lühemad kui diagonaal-ning temporündajad ning neil on väiksem keha kaal ning rasvavaba mass. Kõik need faktorid, mis referaadis välja toodi, mõjutavad mängija positsiooni kujunemist võrkpallis. Pikemad mängijad kujunevad reeglina lööjateks või blokeerijates ning lühematele
tulemus. Siia kuuluvad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Tuleb silmaspidada, et neil on liikmesriikude jaoks erinev siduvus. 3) Esmase õiguse aktid on Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustavad 4) Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustlikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnoemide sialdumine õiguaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esimene kriteerium. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nim. ka õiguse üldaktiks. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikat on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nim neid ka individuaalsemateks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: Vali üks: a. 4 b. 7 c. 6 d. 5 Tagasiside Õige vastus on: 5. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustas...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime...
1922. Sissejuhatus Wittgenstein, L. 2005. Filosoofilised Mis on ilu? filosoofiasse. Tln. uurimused. Trt. Mis on kunst? Lill, J. 1877. Jutt ilma päälkirjata. Mis on esteetiline kogemus? Maritain, J. 1987. Filosoof ühiskonnas. Mis on kunsti tõlgendamise kriteerium? Looming 8: 1085-1090. Russell, B. 1951. An Outline of Philosophy. London. 5
Pankroti väljakuulutamiseks Eesti õigusruumis tuleb kohtul hinnata maksejõuetust ajutisuse või püsivuse kriteeriumist lähtudes. Oluline on vaid võlgniku püsiv maksejõuetus, ajutise maksejõuetuse korral puudub alus pankroti menetlemiseks. Maksejõuetuse püsivuse või ajutisuse määramine sõltub paljudest võlgniku suhtes sisemistest ja välimistest teguritest ning võib olla väga keeruline. Tuleb otsustada, kas ajutisuse-püsivuse kriteeriumiks sobib ajaline kriteerium, majanduslik kriteerium või tuleks arvesse võtta mõlemat aspekt. Ajalisest aspektist tuleks määratleda, kui kaua võib kesta maksejõuetus enne, kui seda tuleb lugeda mitteajutiseks ehk püsivaks. Majanduslikust aspektist tuleks otsustada, millised teod ja vahendid peavad esile kutsuma ajutise maksejõuetuse möödumise. (Manavald 2011:99) Ajalise kriteeriumi arvestamine on seaduse mõttes vältimatu, selle mõõdupuuks pole konkreetne ajaperiood. Kriteeriumiks annab seadus mõiste ,,mõistlik ajavahemik".
das saia. I variant periood IA zooloogia seeria ideoloogia preemia bioloogia meloodia Bulgaaria energia Serbia teooria Austria paroodia Itaalia stiihia epideemia entsüklopeedia geograafia antoomia akadeemia IUM müsteerium ministeerium suudium akvaarium kollegium territoorium kriteerium auditoorium observatoorium krematoorium oratoorium VÕRDLE DS sünnis sündsa tõrges õnnis õndsa ärgas moodne moodsa ergas varga vargsi hõlbus üldine üldse peatne arg argsi argselt jõud jõudsalt habras õud õudselt tõbras jalg jalgsi iidne iidsed moodne moodsad kuldne kuldsed raudne raudsed
JUHEND KONKURENTSIANALÜÜSI LÄBI VIIMISEKS Iseseisev töö õppeaines ,,Turundus" MS.0755 Konkurentsianalüüsi käigus tuleb: 1. Võrrelda ja analüüsida kolme sama vajadust rahuldavat toodet (kaupa või teenust), mida pakuvad erinevad ettevõtted. 1.1. Rahuldatava vajaduse kirjeldamine Maslow'i vajaduste püramiidi järgi on inimese esmasteks vajadusteks füüsilised vajadused. Kui inimesel on kõht täis, koht, kus elada, puhtad riided ja ise puhas siis alles siis hakkavad rolli mängima muud vajadused. Kuna hambapasta on (suu)hügieeni üks osa on see esmatarbekaup ja rahuldab esmatarbevajadusi. Pasta lõppemisel on esimene automaatne reaktsioon minna seda juurde ostma ja iga endast lugupidav inimene selleta läbi ei saa. Hambapasta ostuprotsess algab tarbija vajaduse tunnetusest - tarbija ostukäitumine on motiveeritud, sest tekkinud on probleem, mis vajab lahendamist: hambapasta on otsas aga hambaid on vaja pesta! Vajaduse ...
Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt mil arvutust teostatakse, nimetatakse tema esialgsest raha väljavoost selle katmiseni Primaarenergia on naturaalsest allikast tunnustatud meetodiks tõenäosuslik nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab kui saadud energia, mida tarbitakse teisteks valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute vastavate tulevikus teostatavate maksete kiiresti projekt teenib tasa esialgsed energialiikideks muundamata. Eestis teoorias puudub mõiste esindav valim. väärtuste ülekannet sellele ajahetkele kulutused projekti käivitamiseks, kasutatakse
rahvusest inimesed, kuid et esmajärjekorras peetakse oluliseks eesti keele ja kultuuri arengut, moodustavad sihtgrupi eestlased. 6. SKAALAD Reformierakond on kindlasti üks neist Eesti erakondadest, mis propageerib kõige enam vabaturumajandust. Turumajandus ehk vaba turu konkurents on süsteem, kus inimesed astuvad vabatahtlikult mitmesugustesse lepingulistesse suhetesse ja majandusprotsesse määrab turg, kusjuures peamine kriteerium on efektiivsus. Siin on kõigil võrdsed võimalused eneseteostamiseks. Selle vastandiks võib tuua endise NSVL-i, mis oli käsu- ehk plaanimajanduslik. Need planeerijad otsustasid, milliseid kaupu toota, kuidas neid toota ja kellele realiseerida. Kogu majanduslik võim oli koondunud riigi kätte. Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkuda. Reformierakonna vabaturumajanduslikku
ühetaolisus. Elementaarmaastik oma tüüpkujul peab olema mingi reljeefitüüp, kivim või sete ja on kogu oma olemasolu aja kaetud teatud taimekooslusega. Kõik need tingimused kujundavad teatud mullaerimi ja annavad tunnistust elementaarmaastiku arengu jooksul toimunud kivimite ja organismide vahelisest vastastikusest mõjust. Elementaarmaastikule on iseloomulik, et selles ei ole mingit sisemist põhjust, mis piiraks tema mõõtmeid. Siit ka elementaarmaastiku eristamise kriteerium: kui panna suvaline maapinna osa elementaarmaastikuks, siis tuleb arvestada kasvõi mõttelise võimalusega, et see elementaarmaastik võiks levida oluliselt suuremale pinnale. 5. Mis on identifitseerimise pind? Identifitseerimise pind on pisim pind, kuhu mahuvad kõik elementaarmaastiku osad. Mida keerulisem on elementaarmaastik, mida intensiivsemalt kulgeb seal keemiliste elementide migratsioon, mida suurem on liigiline ja muu mitmekesisus, seda suurem on identifitseerimise pind
1.1 Funktsioon DEF 1. Kui hulga X igale elemendile x on vastavusse seatud element y hulgast Y, siis öeldakse, et hulgal X on määratud funktsioon f, tähistatakse y=f(x) DEF 2. Kui hulga X c R igale elemendile x on vastavusse seatud element y hulgast Y c R, siis öeldakse, et hulgal X on määratud ühemuutuja funktsioon f. [(x, y) I xX ja y=f(x)] DEF 3. Kui hulga X igale elemendile on vastavusse seatud vähemalt üks hulga Y element ja vähemalt ühele hulga X elemendile on vastavusse seatud mitu elementi hulgast Y, siis öeldakse, et hulgal X on määratud mitmene funktsioon f. DEF 4. Funktsioonide y=f(x) (xX) ja z=g(y) (yY ja f(X) c Y) liitfunktsiooniks ehk superpositsiooniks nimetatakse funktsiooni z=g(f(x)). DEF 5. Funktsiooni f, mille määramispiirkond X on sümmeetriline nullpunkti suhtes nim. paarisfunktsiooniks, kui f(-x)=f(x) DEF 6. Funktsiooni f, mille määramispiirkond X on sümmeetriline nullpunkti suhtes nim. paarituks funktsiooniks, kui f...
kontentanalüüs. Iseloomustage kvantitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Kvantitatiivuuringu põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Uuringu tulemus on vähe sõltuv uurija tõlgendusest ja näitajad arvulised. Kvaliteedi määrab valimi suurus, küsimused (tüüp, järjestus, ühemõttelisus, asjakohasus). Milline kriteerium on kõige tähtsam teooria valimise käigus? Teaduslikkuse kriteeriumid originaalsus, objektiivsus, tolerantsus, tõestatavus, kontrollitavus, täpsus. Mida tähendab reliaablus ja valiidsus kvantitatiivses uuringus? Personali valiku valiidsust (ingl. k. validity) võimaldavad kindlaks määrata valiku kriteeriumide ja prediktorite vahelised seosed. Personali valiku kriteeriumide abil hinnatakse töötajate töösooritust, milleks võib kasutada erinevaid näitajaid, nagu töömaht,
ise väärtuse. Algterm on avaldise koosseisu kuuluv muutuja, inversioon või konstant. Keerukus on koosseisu kuuluvate algtermide arv. Klassid: nullisäilitav, ühtesäilitav, pööratav(muutujate inverteerimine == funktsiooni inverteerimine), monotoone(pole inversiooniga algterme), lineaarne(?). Baas on minimaalne täielik loogkafunktsioonide süsteem. Täielikkuse kriteerium – funktsioonide mittekuulumine klassidesse. Red-müller: konj, +, 1. Katta K-kaart nii, et kontuurid ei kattuks, siis v == +. Või-ei baas(Pierce’i baas), ei oma ülemineku seoseid. KNK topeltinversioon! Ja-ei baas(Shefferi baas). DNK topeltinversioon! Implikatiivne baas: {0 imp}. Või {- imp} Baas {+ imp}
Näide: kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas, turvas, pruunsüsi, tuumakütus. Need varud kulutatakse permanentselt ning seetõttu pole need taastuvad. Varud on limiteeritud ning see mõjutab tarbimist ka tulevikus. 28. Mittetaastuvad ressursid. Selgitada varu ja voo võrrandi abil. Üldvõrrand: St = St-1 + Gt – Et; Kriteerium: Gt = 0; Et>0, siis St<= St-1 (juurdekasv on null; kui ammutamine suurem kui null, siis varude suurus perioodi lõpuks on väiksem/sama suur kui perioodi alguses) Mittetaastuvate ressursside võrrand: St = St-1 – Et (varude suurus perioodi lõpuks võrdub varude suurus perioodi alguses lahutada ammutamine) TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Fossiilkütused on põlevad, süsinikku sisaldavad ja orgaanilise päritoluga
Dünaamiliseks püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna dünaamilisele kreenivale momendile ümberminemata ehk kaadumata. Laeva kreeni vaatlemine dünaamilises kreeniva momendi olukorras, kui moment kasvab suurima väärtuseni väga väiksel ajavahemikul või praktiliselt momentaalselt, on elulise tähtsusega. Nii mõjub laevale järsk pagi või puksiirtrossi tõmme jne. Dünaamilise ümbermineku momendi suhe dünaamilisse kreenivasse momenti pagi survest nn. ilmastiku kriteerium on eriti oluline suhteliselt väikestele laevadele. Registri nõudel peab dünaamiline ilmastiku kriteerium olema väiksem kui 1, s.t. tuule dünaamiline kreeniv moment peab olema väiksem dünaamilisest kaadumise momendist. Selle määramiseks tuleb kõige pealt koostada dünaamilise püstuvuse õlgade diagramm, mis tegelikult on integraalkõver staatilise püstuvuse diagrammist. Ordinaatide arvutus dünaamilise püstuvuse diagrammile toimub tabelis 3.2 algoritmi järgi:
Tulemusanalüüs majandusanalüüsi vorm, mille eesmärgiks on hinnata rakendatud poliitikate ja kavandatud tegevuste mõju. See võib hõlmata kulude - tulude hindamist üksikindiviidile või ühiskonnale laiemalt või siis kitsamalt, hinnates üksnes materiaalset väljundit . Tulemusjuhtimine ametialase tulemuslikkuse hindamine lähtudes eelnevalt läbiräägitud eesmärkidest ja etteantud kriteeriumidest. Tõhusus tegevussüsteemide ja -protsesside produktiivsuse mõõtmise kriteerium Uskumus on isiklik tõesusele pretendeeriv otsus, mida uskuja peab olema valmis kaitsma - tuues esile veenvaid põhjusi või tõendeid. Kuigi suhtumised omandatakse üldiselt teistelt, moodustuvad uskumused suhtumiste alagrupi, mida me isiklikult tõeseks peame. Öeldes, et me usume, et miski on tõsi, ei tähenda veel, et me teame kindlasti, et see on tõsi. Utilitaarne kalkuleerimine tegevuse või toimimisviisi poolt tekitatud õnnetunde mõõtmine. Selle kontseptsiooni võttis tarvitusele J
Osa A. Tabel 1. xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 1 0 0 2132,59 1 1 1 1 2041,23 3 1 3 9 1864,51 4 1 4 16 1779,15 7 1 7 49 1535,07 8 1 8 64 1457,71 10 2 20 200 2617,98 13 3 39 507 3302,74 15 1 15 225 972,19 20 2 40 800 1370,78 22 2 44 968 1169,34 24 1 24 576 491,95 27 1 27 729 367,87 ...
Empirism teadmised tulevad kogemustest, mitte kaasasündinud ideedest. Teadmise aluseks on kaemus, sensoorika (läbi õppimise targaks). 22) Bacon: empirism ja vaatlus. Rõhutas looduse vaatlust. Empiiriliste andmete kogumine mingisse süsteemi. Traditsioonide vastu. Teadmine on jõud, mis avab tee õndsuseni. Teadvuses on kõverpeegel. 23) Milline oli Aristotelese ja Galilei maailmanägemine? 1. Individuaalne juhtum: Aristotelesjuhuslik Galileiseaduspärane 2. Seaduspärasuse kriteerium: Aristoteles regulaarsus ja sagedus Galilei ei nõuta 3.Kõikidele juhtumitele on omane: Aristoteles asja või protsessi olemuse väljendus Galilei juhusliku kirjeldus Aristotelesele oli tähtis vabaneda kontekstist ja Galilei lähtus, tingimusi varieerida, et teada saada. 24) Mida tähendab Descartese dualism? · Hing ja keha, kaks erinevat reaalsust. · Teaduse arengu stimuleerimine. · Keha: omab ulatust, piiratud, allub mehhaanikale.
pidama, ta oleks järjekindel ja ei annaks alla, kui tekivad esimesed takistused. Ettevõtja peab olema valmis ka tagasilöökideks, kus kõik edasine tundub mõttetu, sellest ülesaamiseks peab tal olema piisavalt sisemist motivatsiooni ja lähedaste tuge. Asjaajamisel peaks ettevõtja olema kannatlik ja sõbralik ning järgima kõiki nõudeid, mis esitatakse. Tegutsemisel peaks ettevõtja olema edasipüüdlik ja kindlasti palju jõudma. Äriidee valik. Äriidee valikul on kõige olulisem kriteerium see, et alustaval ettevõttjal oleks kindlasti selle valdkonna ja tegevusala vastu isiklik huvi ja kirg. Parem oleks eelistada valdkonda, mis on seotud hobiga või mille vastu on pikemat aega huvi. Samuti tuleb kasuks kui samas valdkonnas on omandatud haridus, kuid see ei ole eelduseks kui on suur huvi ja usk, et suudetakse teha midagi väga head. Teisest küljest on oluline omada konkreetset ideed ja visiooni. Sellest tuleks edasi arendada toode või kogemus, mida soovitakse tarbijale pakkuda
Jada, millel on lõplik piirväärtus nim koonduvaks jadaks, millel ei ole nim hajuvaks jadaks. Jada nim ülalt tõkestatuks kui keidub arv M, et iga xnM (n-N) Jada nim tõkestatuks kui leidub selline arv M0, et IxnIM (n-N) (iga koonduv jada on tõkestatud) jada, mis saadakse jadast mingi lõpliku või lõpmata hulga jada elementide väljajätmisel, nim selle jada osajadaks Bolzano-Weierstrassi teoreem: igast tõkestatud jadast saab eraldada koonduva osajada Cauchy kriteerium: jadal on lõplik piirväärtus parajasti siis, kui vastavalt igale + arvule leidub niisugune naturaalarv n0 ja naturaalarvu p korral kehtib võrratus Ixn+p-xnI Arvu b nim funktsiooni f piirväärtuseks punktis a, kui iga + korral leidub +, et iga x korral, mis tädab tingimust 0Ix-aI, kehtib võrratus f ( x ) - b < . lim f ( x ) = b ehk f ( x ) b , kui x a xa
- lalisemine (3-4 kuul) – kõne ÜHE-SÕNA PERIOOD - mõistavad sõnu :5-8 kuuselt - esimesed sõnad: 10 kuud-aasta - nimisõnad-tegevused: žestid, intonatsioon - tähenduse üldistamine ja kitsendamine EESTI LAPSE SÕNAVARA (Schults ja Tulviste, 2015) - 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu - 10 kuu vanuselt 1. sõna - 12 kuu vanuselt 10 sõna - poiste ja tüdrukute keskmise sõnavara suurus on statistiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3 EESTI LAPSE ESIMESED SÕNAD - kriteerium: 50% valimist kasutab sõna - 10 kuud: aitäh - 11 kuud: nämm-nämm - 12 kuud: ema, aidaa - 14 kuud: auh-auh, anna - 15 kuud: ai-ai - 16 kuud: isa, mõmm-mümm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo, kass HOIDEKEEL (motherese) - lapsele kohandatud kõne KAHESÕNALISED LAUSED (telegraafkeel) - u. kahe aasta vanuses - sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad KÕNE ARENG EELKOOLIDES - 2.5 a laused pikemaks - kolmandal eluaastal morfoloogilised tunnused - üleüldistamine
kohta. Ebainimlik kohtlemine peab jõudma tõsiduse miinimumtasemeni ja põhjustama kas tegelikku kehalist kahju või intensiivseid vaimseid kannatusi. See ei pea olema tahtlik ega põhjustatud sihilikult. Ülemäärane piiramine vahistamisel võib samuti küündida ebainimliku kohtlemiseni. Üksikvangistus ei ole ilmtingimata ebainimlik või alandav, kuid võib seda olla, eriti pika aja jooksul. Kuidas teha kindlaks rikkumise olemasolu? Alustuseks on minimaalse raskusastme kriteerium, see ei ole täiesti absoluutne, vaid sõltub isiku vanusest, soost, tervislikust seisundist ja muudest asjaoludest. Järgmiseks, tuleb vaadata kohtlemise eesmärki, piinamisega on tegemist siis, kui eesmärk oli põhjustada valu ja/või kannatusi. Kannatused võivad olla ka vaimsed või psüühilised. Või kui eesmärk oli isikut alandada või tema vastupanu murda. Tagajärjed ei tarvitse olla pikaajalised. Seega on ebainimlik kohtlemine pehmem kui piinamine. Sagedased rikkumised
Süsteem: omavahel seotud objektide ja subjektide kogum Suletud süsteem: Sisemine tasakaal koos entroopia kasvuga S > 0 (protsess on raskesti pööratav ilma väliskeskkonna sekkumiseta) Avatud süsteem(jaguneb ka hajussüsteem): Sisemisest tasakaalust väljas olek, entroopia võib väheneda S 0 (protsess on sisemiselt pööratav) Homöostaas süsteemisisene iseenese regulatsiooni mehhanism. Süsteemi dünaamiline stabiilsus(võnkumine etteantud piirides- piiride kriteerium määratud välise fookusega ja sisese kontekstiga) Organisatsioon: kliendid, ühiskond, finantsinstitutsioonid, parternid, varustajad, hankijad, investorid, organisatsiooniliikmed, avaliku sektori institutsioonid Uued juhtimisfunktsioonid: Otsustamine ja kommunikatsioon (vanad: kontroll, planeerimine, eestvedamine, organiseerimine Võrgustiku teooriad Sotsiaalse kapitali kolm vormi: Otseseosed tugevad sidemed nagu perekond Ristseosed nõrgad sidemed nagu ärikoostöö
Termodünaamika teine seadus Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama. Termodünaamika kolmas seadis kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstandile. Spontaansed protsessid iseeneslikult kulgevad protsessid. Mittespontaansed protsessid mitte iseeneslikult kulgevad protsessid. Gibbsi energia muut kriteerium spontaansuse hindamiseks. G = H -T·S ; Protsess on spontaanne kui G < 0. *H < 0, S > 0, G < 0 alati; *H < 0, S < 0, G < 0 madalal temp, G > 0 kõrgel temp; *H > 0, S > 0, G < 0 kõrgel temp, G > 0 madalal temp; *H > 0, S < 0, G > 0 alati 27. Keemiline tasakaal olek, kus lähteainete ja produktide kontsentratsioonid ajas enam ei muutu. 28. Tasakaalukontstant (Kc) kirjeldab matemaatiliselt tasakaaluolekut. Kc sõltub temperatuurist, mitte kontsentratsioonist.
Termodünaamika teine seadus – Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama. Termodünaamika kolmas seadis – kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstandile. Spontaansed protsessid – iseeneslikult kulgevad protsessid. Mittespontaansed protsessid – mitte iseeneslikult kulgevad protsessid. Gibbsi energia muut – kriteerium spontaansuse hindamiseks. ∆G = ∆H -T·∆S ; Protsess on spontaanne kui ∆G < 0. *∆H < 0, ∆S > 0, ∆G < 0 alati; *∆H < 0, ∆S < 0, ∆G < 0 madalal temp, ∆G > 0 kõrgel temp; *∆H > 0, ∆S > 0, ∆G < 0 kõrgel temp, ∆G > 0 madalal temp; *∆H > 0, ∆S < 0, ∆G > 0 alati 27. Keemiline tasakaal – olek, kus lähteainete ja produktide kontsentratsioonid ajas enam ei muutu. 28. Tasakaalukontstant (Kc) – kirjeldab matemaatiliselt tasakaaluolekut.
karakteristikuks on keskväärtus ehk matemaatiline ootus. Otsustamine määramatuse tingimustes Otsustamisel määramatuse tingimustes toimub mäng inimese ja stiihilise jõu vahel. Probleemiks on teha mõistlikud otsused mängus mittemõistlike vastastega. Valiku tegemisel soovitatakse rakendada mitmesuguseid otsustamiskriteeriume, mis aitavad selgitada parimat varianti 4 määramatuse olukorras. Maksimini meetod ehk Waldi kriteerium. Kasutatakse olukorras, kus tuleb olla ülimalt ettevaatlik. Valitakse maksimaalne väärtus minimaalsete väärtuste seast. Minimaksi meetod. Leitakse variant maksimaalsete võimaluste seast, mille väärtus on minimaalne. Maksimaksi meetod. Kasutatakse äärmiselt optimistlikus olukorras ja valitakse variant, mis võimaldab saada parimat tulemust. Hurwitzi meetod. Lähtutakse põhimõttest, et kõige optimistlikum ja pessimistlikum hinnang on vaevalt õigustatud
looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja et sünnipäraselt on ka kõik inimesed head. Kuulsaks sai oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750), milles seab kahtluse alla teaduse ja kunsti osa inimese kõlbelisel harimisel. Ta näitab, et kaasaegne teadus ja kunst on eemal loodusest ja loomulikkusest ning sünnitavad pahesid ja rikuvad inimese vaimu. Mitte mõistus, vaid headus olgu esmane kriteerium inimese hindamisel. Esse tõi talle palju poolehoidjaid, aga ka vastaseid. Rousseau ründas kirjanduses klassitsismi. Tema üleskutsed olid: Rohkem elutõde kunstiloomingus! ... kirjutage lihtsatest inimestest! Eemale tsivilisatsiooni mürgisest mõjuväljast! Rääkige lihtsat keelt! Tagasi loodusesse! Rousseau' üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole võtab eeskujuks 18. sajandi lõpu romantiline liikumine
Jean-Jacques Rousseau Sisukord Sisukord ............................................................................................... 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 2 Elulugu ............................................................................................... 3 Vaated ............................................................................................... 4 Haridusest ................................................................................... 4 Ühiskonna- ja riigifilosoofia ........................................................... 5 Inimestest ja loodusfilosoofia ........................................................... 6 Teadustest ja kunstidest ................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
