PalestiinasMuutused inimese mõttemaailmas, riikluses, sotsiaalses elukorralduses... . Varakristlik muusika ·Meie ajaarvamise alus on kristluse sünd Palestiinas. ·Muutused inimese mõttemaailmas, riikluses, sotsiaalses elukorralduses... ·Esimestel sajanditel levis ristiusk peamiselt Süürias, Väike Aasias, Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas . Kristlik liturgia (jumalateenistuse kord) koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunes Süüria aladel. 4. saj lõpus sai kristlus laguneva Rooma riigi ametlikuks usuks, tugevnes kiiresti, püüdes kinnistada ühtset õpetust. Rooma riigi lõplik lõhenemine tõi kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise tekkis ida- ja läänekristlus Idakristlus tekkis Bütsansi Läänekristlus kujunes riigis, keiser sai kirikupeaks, laguneva Lääne-Rooma riigi kirik seoti riigivõimuga, aladel. Seal ei tekkinud pikka mistõttu sai väga tugevaks kuid samas jäi kinniseks
scriptum õigus loodi selle kirjapanemise läbi. Kuid ka siin ei olnud roomlased esimesed, kes niimoodi oleks talitanud. Vahemereäärsetes maades pandi seadustekstide koostamisele algus juba varem, kirjutatud õigusest on märke ka varasest kuningate ajajärgust. Rooma 449. aastal eKr kehtestatud seadused sidusid esmakordselt aga kõiki selle riigi kodanikke, olles nõnda eelkäijaks kaasaegsetele konstitutsioonidele. Kristlus, mis on kujunenud peamiseks usundiks Põhja-Ameerikas ning Euroopas, pärineb samuti Rooma riigist, kus veetis oma elu ka selle keskne tegelane Jeesus Naatsaretist. Kuigi algselt kummardasid roomlased sarnaselt paljudele teistele muistsetele tsivilisatsioonidele suurt hulka erinevaid jumalaid, siis aastal 381 sai suuresti judaismil põhinevast uudis-usundist impeeriumi riigiusk. Kristlased, kes seni olid olnud põrandaalune vähemus, said endale aja möödudes
Katoliiklus ja reformatsioon Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal? Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus
Augur- Riiklik ennustaja. Sibyll- Sibülliraamatud (ennustusraamatud tähtsateks puhkudeks). Roomlaste kuulsaim eeposte kirjutaja: · Vergilius ,,Aeneis'' Aeneas- Troojalane, kes põgenes trooja sõjast, minnes otsima Itaaliat. Tähtsaim ajaloo kirjutaja: · Titus Livius Ajaarvamine- 753 eKr. Rooma seos juutide ja Kristlusega: · Palestiina ala läks Rooma võimu alla. · Roomas on palju jumalaid, keisrid pidasid end ka jumalateks. Juudid keeldusid neid kummardamast. Miks Kristlus populaarne? · Kuna see levis vaeste hulgas. · Kristlus pidas kõiki võrdseks. · Saad taevasse, kui usud. Pontius Pilatus- Andis käsu Kristuse ristilöömiseks. Kreeka ja Rooma religiooni seos? · Jumalad (nimed) Mida muud lisas Rooma? · Geenius- Maokujuline kaitsevaim. · Laarid- Esivanemate hingede kehastused. · Nuumen- Hingestatud jõud. Ajaloo kuulsaim kõnemees: Cicero- Retoorika. Metseen- Kultuuri toetaja, sponsor.
Religioossed suundumused Eestis 2014 (RSE 2014) Lea Altnurme TNS Emor Kristlus I RSE 2014 80 70 60 50 40 30 eestlased 20 muu rahvus 10 0 Kristlus II RSE 2014 70 60 50 40 30 eestlased 20 muu rahvus 10 0 Peidukristlus RSE 2014 90 80 70 60 50 40 30 20 10 eestlased 0 muu rahvus Vikaarkristlus EUU 2010 70 60 50 40 30 20 10 0 eestlased Kristlikud põhimõtted RSE 2014 1) Ära varasta 90 80 2) Ära valeta 70 3) Ära murra
· 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse
303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. ametlikuks usundiks. Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika
jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olulisemaid ülesandeid, 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riig ülempreester pontifex maximus, nad jälgisid kalendrit, et õigel ajal pidustusi korraldada, Ausustuse valitsemise ajalhakati keisrit jumalana austama ning kuulekust riigile tõid kodanikud keisritele ohvreid., kristlus kujunes välja juutide usust (võeti üle), kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused, aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks.
RELIGIOON Maailmareligioon (hinduism, budism, moslem, kristlus) Uusreligioon (IXX-XX saj. tekkinud, nt mormoonid) Surnud religioon (ei praktiseerita aktiivselt, nt. Egiptuse religioon) Rahvuslik religioon (rahvuse identiteedist lahutumatu, nt. judaism) Loodusreligioon (polüteism, vaim-inimesed, pühad paigad, jumalate mõju ja nendega suhtlemine) Animism (kesksel kohal vaimud, elutule hinge andmine) Polüteism (kesksel kohal mitu jumalat nt. Antiik-Kreeka/Rooma) Panteism (kesksel kohal jumal on kõikjal & kõiges) Monoteism (kesksel kohal üks jumal, nt. judaism, kristlus) ...on nähtus, mis omab inimeste üle suurt mõjuvõimu, annab lootuse paremale homsele ja ühendab, hirmutab, äratab inimestes aukartust. Tekkis sest - Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse Brahman Brahm...
Varakristlik kunst Üldiseloomustus Varakristlik kunst on ristiusuga seotud kunst Rooma riigi aladel I aastatuhande I poolel pKr (eksisteeris samaaegselt antiikkunstiga). Varakristlik kunst eristub tänu usulisele alusele. Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käidi kodudes, looduses
Tartu Descartes'i Lütseum Tsiili Vabariigi rahvastiku-, majandus- ja loodusgeograafiline analüüs Miniuurimus Lee Laanemäe juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2009 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. ÜLDANDMED Tsiili Lipp Keel: hispaania Pealinn: Santiago (1) Rahvaarv pealinnas: 5,278,044 inimest (2009) President: Michelle Bachelet Valitsusjuht: Valitsusjuht on president. Pindala: 756 950 km² Rahvaarv: 16 970 000 inimest (2009) Rahvastiku tihedus: 22,4 in/km² Iseseisvus: 18. september 1810 Rahaühik: peeso (CLP) Ajavöönd: maailmaaeg4 Riigihümn: Himno Nacional Usuline koosseis: Roomakatoliku 70%, Evangeeliumiline 15.1%, Jehoova tunnistajad 1.1%, Teised kristlased 1%, Muu 4.6%, ...
Saanud teada, et tal on homokalduvused, pani see asjaolu punkti ka nende sõprusele, kuigi Nietzsche elu oli vürtsitanud sõprus Richard Wagneriga, oli väga valuline ärapöördumine temast Ometi kutsub Nietzsche üles mitte pead liiva alla toppima, vaid asjadele ausalt näkku vaatama. Inimene ei pea häbenema ennast ja oma ressursse, vaid need kasutusele võtma. Kui me häbeneme oma loomalikkust, niisiis ka loomulikkust, tähendab see ainult seda, et Euroopa kultuur ja eelkõige kristlus on meid juba nii ära rikkunud, sisendades meile mingeid tobedaid väärtusi, lähtudes millistest me ainult saamegi nii teha. "Tegelikult", ütleb Nietzsche, "väärtusi ei ole olemas (kui siis ainult üks ja nimelt see, et neid ei ole) ja seega ei saa me ennast ka häbeneda." Vaatamata kohutavatele haigushoogudele õpetas Nietzsche oma teostes vitaalsust ja elujaatust, pidades pessimiste jõuetuteks dekadentideks. Ei ole üldisi väärtusi ega üldist tõde; need on vaid igal inimesel omad
Kristluse teke ja areng Rooma riigis Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis
uksele tegi 95 teesi. Antiikaeg- 8.saj ekr kuni 5.saj. pkr. Hõlmab vana-kreekat ja vana-roomat. Seda aega iseloomustab optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse. Antiikajal elati polistes need on linnriigid. Inimesed uskusid jumalatesse ja müütidesse. 5.saj jõudis kreeka orjanduslik ühiskond oma suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni. Keskaeg- Hõlmab 5saj. Kuni 15.saj. oli ristiusk ehk kristlus. Ühisnimetaja oli katolik kirik. Ehitati suuri katedraale, käidi ristiretkedel. Oli feodalism ehk läänikord. Saavutsed teaduses(prillid,aurumasin, tuuleveskid.) Tehnika hakkas arenema, arenes pangandus. Keskajal oli kapitalistlik ühiskond ning majandus. Sel ajal oli kiire linnade kasv, arenes rüütlikirjandus ja rahakirjandus. Kloostritest said kultuurikeskused. Ristiusk hävis euroopas , jäi ainult iirimaale ja islandile. Kirjutati kangelaseeposeid.
erinevusi ka inimeste vahel. Kui aastasadu tagasi elati ühtede kommete ja arusaamade järgi, siis tänaseks on see võtnud täieliku kannapöörde. Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kristlus Kuigi Eestis on kristlus peamine usk on siiski inimesi, kes seda usku ja kristlasi omaks ei võta ja neid ei austa. Arvatakse, et inimesed usuvad väljamõeldut ja raiskavad lihtsalt selle peale oma aega, mida tegelikult ei eksisteeri. Euroopa riikides tehtud uuringu põhjal tuli välja, et kristlaste ja nende pühakodade vastu pandavaid kuritegusid ei panda eriti tähele ehk siis teistele peale kristlaste enda ei lähe nendega toimuv korda. Antisemitism Antisemitism on termin, mida kasutatakse tähistamaks
Andmed / Riigid Eesti Soome Rootsi Taani Norra Austria Saksamaa SVEITS Pindala 337000 km2 450 000 km2 Rahvaarv 5 miljonit 8,5 miljonit Riigikord Parlamentaarne riigikord USK-RELIGIOON Kristlus ristiusk Kaitseprintsiip Totaalkaitse põhimõte Riigieelarve 2% rk 2,5% rk SKP % 8-11 kuud 5 kuud Ajateenist. kestus 30 000 meest 47 000 meest KV koosseis, arv Muud sõjaväelased koosseis, arv
liigkasuvõtmise lubamist kristluses. Näiteks kuulus reformeerija Johann Calvin üritas teha liigkasuvõtmise lubatavaks öeldes oma õpetuses, et inimese äravalitus on eelnevalt ettemääratud ning et maine rikkus ei riku võimalust taevasse pääsemiseks. Tema motiiviks luua sedasorti õpetus olid tõenäoliselt Euroopas kiiresti levivad kapitalistlik-majandussuhted, mis olid takistatud mingil määral arenemast ja levimast, kuna kristlus keelas liigkasuvõtmist. Reformatsiooni tagajärjel kiriku sissetulek vähenes indulgentside ja kirikuametite müügi vähenemise tõttu ning kapitalistlik-majandussuhted levisid kiiremini seal, kus oli ka kalvinism levinud. Poliitiliselt tähendab reformatsioon püüdlust vähendada katoliku kiriku ilmalikku võimu ning sellega suurendada riigivalitsejate ja linnade ilmalikku võimu. Paljudele riigivalitsejatele ja
Jupiter peajumal Mars sõjajumal Neptunus veejumal Juno taevajumalanna Pluto allilmajumal Janus Uste, alguse, lõppude jumal; (ainuke enda mõeldud jumal) Kristlus tekib palestiinas Levis ruttu kuna lubati kõigile ilusat elu peale surma. I. ja II. Sajand suhtusid roomalsed kristlusesse halvasti kuna selle põhimõte oli ainult ühe jumala olemasolus ning kristluses ei ohverdatud. Hiline kesririik sõdurkeisrid; kristlus legaliseeritakse. Jaguneb Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks sõjaväe barbariseerub - sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast 476. aastal kukutatakse viimane Lääne-Rooma keiser 1453. aastani jääb püsima Ida-Rooma Lääne-Rooma nõrkused majanduslik allakäik rahvaarvu vähenemine sõjaväe barbariseerumine suur rahvasteränne Ida-Rooma eelised Kaubanduse jõukus jäi barbarite rännuteest eemale
Referaat Jõulude usuline taust Kristlik maailm tähistab jõule Jeesus Kristuse sünnipäeva pidustustena. Jõulude traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja religioosseid jooni. Tuhandeid aastaid tähistasid põhjaeuroopa rahvad jõulude ajal talvist pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana. Sõna jõulud on vanaskandinaavia päritolu, sel ei ole midagi ühist kristlusega. Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist
Feminism Esimene laine 18. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hääletus ja valimisõigus Laiemad karjäärivõimalused Lilli Suburg 1888 Oma ajast ees Naiste abitu olukord Teine laine 1960 1970 Laieneb teistele eluvaldkondadele Tööturg Naistevarjupaigad Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi Radikaalfeminism Tähelepanu suhetele naise vaatenurgast Mehed rõhuvad naisi Maskuliinsus ja feminiinsus on tingitud sotsiaalsest ülesehitusest Marksistlik feminism Naiste olukorra parandamine läbi majanduse Religioon Religioon rikub naisi Kristlus Islam Eesti Täname tähelepanu eest!
Hoolimata Augustuse reformidest keskendus Rooma impeeriumi religioon üha enam keisrikoja ümber ning lõpuks hakati keisreid pärast surma jumalaks kuulutama. Jumalaks kuulutamine sai alguse juba enne keisririigi rajamist Julius Caesariga. Keisririigi ajal said populaarseks ning levisid laialt paljud võõramaa kultused, näiteks Egiptuse jumalanna Isise ja Pärsia jumala Mithrase kultus. Viimane oli mõneti sarnane kristlusega. Ka kristlus levis hoolimata tagakiusamistest Nero ja Diocletianuse ajal. Constantinus I (oli ainuvalitseja 324-337) sai kristlusest keisririigi ametlik religioon. Keiser Theodosius I ediktiga 392 keelati kõik paganlikud kultused.
Põhja-Aafrika ja Edela-Aasia- araabia rahvus, Aafrika- hõimud, Põhja-Ameerika- ameeriklased ja kanadalased, Ladina-Ameerika- mestiitsid, mehhiklased. Usundid: Kristlus- vanus 2000 aastat; rajaja Jeesus Kristus; püha raamat- piibel- Uus Testament. Harud: katoliiklus (Kesk-, Lääne-, Lõuna-Euroopa, Ladina-Ameerika); protestandid jagunevad luterlased, metodistid, baptistid, nelipühalised, anglikaanid (Põhja-Ameerika, Põhja-Euroopa); õigeusk (Venemaa). Kristlus väärtustab inimeste võrdsust, armastust, halastust, individualismi. Islam- tekkis 7. sajandil; rajajaks Muhamed; püha raamat- koraan; jumal- Allah; sallimatu teiste usundite suhtes; levik: Põhja-Aafrika, Edela-, Kesk-Aasia; usu tugev mõju haridusele, ärile, kultuurile, poliitikale, käitumisele; kindlad traditsioonid: riietud, 5 korda päevas palvetamine, ei tohi alkoholi juua ja sealiha süüa, üks kord elus tuleb Mekas palverännakul käia, paastumine, olulisel kohal perekond
linnad kõrgelt arenenud käsitöö ja kau- linnad käisid alla, käsitöö ja kaubanduse tähtsus bandusega, silmapaistva arhitektuuriga. vähenesid, hakkas kujunema naturaalmajandus. Sõja- riigipiire kaitses piirikaitsevägi. lisaks piirikaitsevägedele loodi tagavaraväed, mida vägi sai vastavalt vajadusele ümber paigutada. Reli- kristlus keelatud usund. kristlus legaliseeriti. gioon polüteism. polüteistlik religioon hakkas asenduma mono- teismiga.
Muidugi ei ole see jumalate loetelu lõplik, nimetatud on vaid mõned. 2.4 Kristluse tulek Roomlased vallutasid aastal 43 pKr Britannia ning neljanda sajandi algul kuulutati kristlus Rooma impeeriumi soosituimaks usundiks. Romaniseerimisele allus kergemini Britannia lõunaosa; põhja ja lääne pool oli okupatsioon verisem. Iirimaad ei suutnudki Rooma allutada. Iirimaa jäi anastamata, kuid sealgi tõstis kristlus pead. Kristlus võitis Briti saartel kandepinda, kui see oli alles vähemuse usund, ammu enne seda, kui imperaator Constantinus sellele kogu impeeriumis eelissesundi andis.Miks? Mida oli kristlusel välisroomlastele ja kohalikele keltidele pakkuda? See haaras südant niisugusel viisil, nagu ametlikud Rooma kultused seda kunagi ei suutnud. Kristlus oli avatud kõigile, see pakkus lootust. Kristlus tõi kaasa moraalse mõõtme, mis puudus traditsioonilises keldi usundis
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama ...
Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks
Nende kombestik on rahva traditsioonidega niivrd tihedalt seotud, et teitel on raske seda omaks võtta. (nt. sintoism, loodususundid, judaism jne.) 2. Rajatud usundid (nt. Baha'i usund) II Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud e. jumalakesksed - polüteistlikud mitme jumalaga religioonid (nt. religioon Vana-Egiptuses, sintoism, hinduism lihtrahvale. - monoteistlikud ainujumalaga religioon (nt. kristlus, islam) - panetistlikud jumal on kõikjal (nt. loodususundid, sintoism) 2. Monistlikud religioonid religioonid rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu (nt. taosim, konfutsianism) III Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud (pühaks kuulutatud) ning moodustavad pühakirja. (nt. kristlus, islam) 2
saksid, jüütid)Britannias:5.saj. keskel tungisid Britanniasse, loodi kuningriigid ja jõuti tsivini. Taanlased 8.saj lõpul sundisid anglosakse ühte riigi loomisele, tekkisid feodaalsuhted. Viikingid Britannias:8.saj. tungisid viikingid Sotimaale, avaldasid suurt mõju kohaliku rahva keelele, kultuurile ja riikluse kujunemisele. Rüüsteretked, kaupmehed, sõdalased, rajasid linnu. Ristiusu teke ja levik: 313 a tunnistas keiser Constantinus Suur Rooma riigis lubatuks ristiusu. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. Kiiremini levis kristlus Hispaanias ja Gallias, sest nad kuulusid Rooma impeeriumi koosseisu, kui Roomas kuulutati ristiusk riigiusuks. Edasi levis roomlastega kokkupuutuvate barbariteni. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli pikk protsess(üle 1000 aasta kestis), kus tähtsal kohal olid misjonärid. Viimasena ristiti leedulased 1386. Katoliku kiriku org. ja vaimulikkond: Katoliku kiriku õpetus:
1.ÕNNETUSED, KRIISID: mida nimetatakse katastroofideks, mis võib olla nende põhjusteks Katastroof on äkiline ja erakorraline õnnetus, mille põhjustajaks võib olla nii loodus kui ka inimene ning on tavaliselt seotud suurte materiaalsete ja/või inimkaotustega seotud. Selle võib põhjustada uputus, keeristorm, tulekahju, liiklusõnnetus, keemiatehase õhkulendamine jne. mis on paanika, miks see tekib Paanika on kabuhirm ning see tekib tavaliselt ehmatuse tagajärjel. Kaob terve mõistus, käitutakse nagu segane. mida kujutab endast inimese isiklik kriis, mis võib seda põhjustada (lk 35), Inimese isiklik kriis on inimeste endi elu raske periood, seda võib põhjustada millegi puudus ja mingi asja halb seis, aga ka vanusega sotud probleemid murdeiga, keaskeakriis jne. kuidas kriisist väljuda Kriisist saab väljuda näiteks teistele oma murede rääkimisest või endale selle asja reaalsust selgeks tehes, psühholoogi või psühhiaatri abi kasutades, ka ...
Saatür loodusvaim, himurad, labased. Nende labasusest arenes välja komöödia. Hümn kultuslaul, laulis koor. Aoidid kutselised laulikud, laulsid oma laule. Rapsoodid - laulsid teiste laule. Ktesibios leiutas oreli Rooma: Tibia Kreeka aulose täiustatud variant · Meeldis sõu, põnevus. Varakristlik: Psalmilaul aluseks Vana Testamendi lauluraamat, 150 psalmi e vaimulikku laulu sees. · Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias. Keskaeg: Gregooriuse laul üldnimetus, roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta ladinakeelne liturgiline laul. Ei vaja noodikirja. Püha Ambrosius Milano piiskop, lõi hümnitekste, pani alguse ladinakeelsele hümniloomingule. Püha Augustinus kristlik filosoof, arutles muusika jumaliku päritolu ja laulmise funktsiooni üle (jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses). Apostel Peetrus Rooma esimene piiskop. · 313
Uusaja Religioon Mis on religioon? Mida mõistetakse religioonina? Millest religioon koosneb? Need on küsimused, millele pakutakse vastuseid esimesel korral, sest nagu on öelnud juba 19. sajandi lõpul elanud ja kirjutanud religiooniloolane James Frazer ei ole ühtki teist mõistet peale religiooni, mida sisustataks nõnda erinevalt. Erinevad religioonid Suurem osa lõuna- ja idapoolse Euroopa maid nagu Hispaania, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused ja Poola tunnistasid rooma-katoliku usku. Skandinaavia maades ning Põhja-Saksamaal valitses luterlus. Madalmaades, Sveitsis ja mõnedes Saksa vürtsiriikides kalvinism. Inglismaal oli omaette protestantlik kirik, mida nimetati anglikaani kirikuks. Õigeusk valitses Venemaal ja Osmanite impeeriumi alla langenud endistel Bütsantsi aladel ( Kreeka, Serbia, Bulgaaria). Pikka aega pidasid katoliiklased ja õigeusklikud üksteist valeu...
kohustusele sõjavägi, alates 15. saj palgasõjavägi, ratsavägi kaotas oma tähtsuse, esiplaanile nihkus jalavägi, sest kasutusele võeti tulirelvad · kristlus lõhenes ja pakuti välja · Ühtne usk katoliiklus, mis oli nii rahvusriigiideid religioon kui ka ideoloogia · kiriku mõju vähenes, tugevnesid · Kiriku väga suur osakaal, vaimlikku loodusteadused. Rahvuskirikud võimu peeti ilmalikust võimust tähtsamaks
· Läks Millsi kolledzisse Oaklandis, Californias -> lõpetas magistri kraadiga kompositsiooni õppes · Töötas San Fransisco Tape Music keskuses · 60ndatel tegi ta kolmele filmile tunnus meloodiad(Plastic haircut, Thick Pucker) · Käis pikkadel muusika õppe reisidel maailmas(Ghanas, Aafrikas) · 80 aastatel hakkas tema muusikat mõjutama tema juudi päritolu · 93 aastal tegi ta koostööd koos oma naisega, millega lisandusid teostesse judaismi juured, kristlus ja islamism · Kopositsioonid mõjutasid paljusid teisi muusikalisi gruppe · Elus Tuntuimad teosed: · WTC 9/11 (2010) · Mallet Quarter (2009) · For strings (-87/2004) · Duet (-93) · Tehillim (-81) · Pendulum Music (-68 ja -73)
ISLAM Kaubandus oaasides nn Meka Nomaadid kasvatavad kaameleid, veavad kaupa: Araabia ps läänerannikul on nn Viirukitee Riiklust pole, hõime juhivad seigid Polüteistlik religioon(pühad taevakehad, kivid, dzinnid e loodusvaimud, kristlus judaism jne) Muhamedi isikust Muhamed elas 570-632 pkr Mohammad ibn Abd Allah sündis Mekas; isa suri kohe; ema, kui ta oli 6- aastane> perekond kasvatas üles Hakkas kaameliajajaks>tutvus judismi ja ristiusuga Muhamedi vaime ärkamine: 25-aastaselt abiellus 40- aastase kaupmehelase Kadidzaga>edukas kaupmees+ muretu eli 15 aastat Usutunnistus ehk sahadah: Ei ole teist jumalat peale Allagi ja Muhamed on tema prohvet Muhamedi kuulutustöö Mekas > kaupmeeste ja preestrite vastuseis Naise surm
teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine. (Pärast 1960.-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt religioon):
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid
Islam. Tööjuhend kultuuriloos õpik ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa keskaeg alusel I osa: lk 50-55 Muhamed ja kalifaat 1. Mis on mis? Leia järgmiste mõistete, sõnade, nimede tähendused, kirjuta oma vihikusse Meka, Kaaba tempel, Allah, Muhamed, islam, moslem, koraan, raamatu rahvad, prohvet, Mediina, kaliif, dzihaad, emiir 2.Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? (lk 50) 3. Millal, kuidas, kus tekib islam? Missugune oli Muhamedi roll islami tekkes? (lk 50-51) 4. Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga ja mis tagas araablaste kiire sõjalise edu? (lk 52-53)Ei ole vajalik, aga kui huvitab, vasta siis. II osa: lk 56-61 Islam. Usk ja kultuur 1. Iseloomusta Koraani (tee ideekaart): mida sisaldab, millest on juttu, milline on tähtsus (lühidalt märksõnadega, kokku u 8 joont) 2
Kaliif Abu Bakr > sunniidid Kaliif Ali > šii-iidid Mahdi – šii-iitide messias, keda oodatakse 622 – islami ajaarvamise algus (Muhammad põgeneb Mediinasse 732 pKr - Frangi riigi majordoomus Karl Martell peatas muslimite sissetungi Euroopasse 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli ja ähvardasid taas Euroopat Koraan / ar. qur´an - islami pühakiri 114 suurat ehk peatükki Sunna – Muhammadi tegude pärimus Raamatu-usundid: Judaism ja kristlus Mussa - Mooses Issa - Jeesus 5 ususammast: Usutunnistus, 5x palvetamine ööpäevas, almuse andmine, paastumine sh. 30-päevane ramadaan, soovitatav palveränd Mekasse Hadzi – palveränaku läbi teinud usklik Mufti – kõrgem vaimulik Medrese – kõrgem vaimulik õppeasutus Šariaat – islami õigussüsteem, mis põühineb muistsete araabia nomaadide õigusel Imaam – vaimulik, eespalvetaja Mulla - külavaimulik Minarett – mošee kuulutustorn
Kultuurilugu Võrdlus: Uski ja poliitika Usk on julge kindelolek, usaldus või uskumus. Poliitika on paljude erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad,
Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? 1) araablaste usk oli polüetistlik; 2) peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid; 3) austati paljusid loodusobjekte, ka kive; 4) Mekasse korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid ja seega muutus Meka tähtsaimaks usukeskuseks; 5) judaismi ja kristluse mõjul tõusis paljude jumalate seas esile üks peajumal, Allah; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis
....................................................................7 2.2 Ümber lõikus ja juudi nime andmine..................................................................7 2.3 Bat-mitsva ja Bar-mitsva.................................................................................... 8 2.4 Elu peale surma................................................................................................. 8 Juutluse pühad ja elutsükkel Sissejuhatus Maailmas on 10 suuremat usundit: kristlus, islam, hinduism, budism, dzainism, sikhism, juutlus, sintoism, taoism, bahai. Maailmas on samuti inimesi kellele usk pole tähtis või on hoopis nuhtluseks. Usulised erinevused on põhjustanud rassismi ja sõdu. Aastast 1333. on säilinud esimene märge sellest, et Tallinnasse saabus Johannese nimeline juut. Kuid see juhtus harva ning ükshaaval tulid juudid Eestisse kuni 16. sajandini. Enamasti ei püsinud nad siin kaua, sest nad aeti lihtsalt minema. Vana testamendi rahvas horisont 1991
Russell ,,Miks ma kristlane ei ole?" Aquino Thomas "Teoloogia summa" Russel kirjutab oma essees "Miks ma kristlane ei ole?" jumala olemasolust ning kristlaste olemusest. Ta arvab,et kristlus põhineb hirmul, ning see on inimvaenulik. Ta tõestab, miks tänapäeva kristlased ei ole õiged kristlased. Ta kirjutab,et kristlus pigem pärsib maailma moraalset arengut. Moraalne olemiseks ei ole vaja olla usklik ning inimesed suudavad käituda üksteise vastu austusega ja heatahtlikkusega ka siis, kui nad ei karda põrgutuld, mis neile vastupidisel käitumisel osaks saaks. Kõik asjad peavad omama põhjust seega peab ka jumala olemasolul olema põhjus, seega ei saa jumal olla algpõhjuseks. See seab kahtluse alla kogu tema olemasolu.
Mõisahärrus maa oli mõisniku eraomand. Mõisamaa jag kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras) ja talumaa(kuulus ka mõisnikule,kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised,peamine neist teorent) ori- pole varandust pärisori- võib olla varan,aga oli sunnismaine. Seisused: vaimulikud,aadlikud,töötegijad Ristiusu kiriku kujunemine- Constantinus Suur andis kristlastele 313. a Milano ediktiga usuvabaduse. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. 4 saj hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks. Kujunes kiriklik ametiastmestikhierarhia. *Peapiiskopkonda juhtis piiskop * kirikukihelkonda juhtis preester e presbüter . Piiskopi kogunesid 2x aastas kirikukogule e sinodile,et otsustada oma piirkonna kirikuasju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule e oikumeenilisele kirikukogule. 4. saj tekkisid impeeriumi idapoolsetele alades esimesed kloostrid. 4
prohvetite kaudu aegade algusest peale. Islam tähendab ka "rahu". kui palju on maailmas moslemeid: Kokku on maailmas u miljard moslemit 30% Indias, 20% Põhja- Aafrikas, 18% Araabias, 17% Kagu-Aasias, 10% Kaug-Idas. islami olulisimad sümbolid: Täht ja noorkuu, Roheline värv üleüldiselt, Koraan, Sahada 2) Mis on sarnast ja mis erinevat islami ja kristluse/ islami ja juutluse vahel: Sarnasused: Tegemist on monoteistliku usundiga, nagu ka kristlus ja judaism. Islam järgib paljuski ka samu põhimõtteid, mida järgivad juudid ja kristlased. Kõigil on ainu jumal (Jumalad: Judaism: Jumal Jahve, Islam: Jumal Allah, Kristlus: Jumal). Kõigil on kirikud, kus palvetatakse. Erinevused: Suurimaks erinevuseks islami ja kristluse vahel ongi see, et kristlased peavad Jeesust Jumala pojaks, moslemite jaoks on ta aga samasugune prohvet nagu näiteks Aabraham vôi Mooses. islami seaduste
20saj-keemilised kiud Hõive kergetööstuses on oluliselt vähenenud arenenud maades. Turism: Hõlmab kõiki tegevusi,mida teeb inimene, kes reisib oma elukohast ära mitte kauemaks, kui üheks aastaks Puhkus, äri, muu, eesmärgil. Aastas reisib üle 600 miljonit inimese. Olulisemad religioonid: Kristlik religioon on üle 2000 aasta vana ning sellest on välja kasvanud hulk usuvoolusid, sh. Judaism, õigeusk, katoliiklus ja mitmed protestantlikud usuühingud ja uued usulahud. Kristlus on maailma levinuim usk enam kui 1,6 miljardi inimesega, kellest ca 57% on katoliiklased, 33% protestandid ning 10% õigeusklikud. Maailmas on sadu kristlikke usulahke ning neid tekib ja areneb jätkuvalt juurde. Judaism on üks vanimaid religioone. Õpetab ranget monoteismi ja lunastust käsupärase ning kombeka elu kaudu. Pooldajaid 10-15 miljonit Iisraelis, samuti hajali Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Judaismist on arenenud islam (siiani õpetuse
sajandil pKr tegutses Palestiina aladel rändjutlustajana Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Sinna pääsemise tingimus oli siiiras usk ning jumala- ja ligimesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k `messias`, kreeka k `christos` e `salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused,
Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Tüpoloogiliselt: aabrahamlikud ja dharmalikud religioonid. Varem on usundeid liigitatud ka kõrgreligioonideks ja primitiivseteks religioonideks (vt rahvausund); tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda. Maailmareligioonid on maailmas enamlevinud arvukuselt, pindala ulatuselt või mõjukuselt. Maailmareligioonid on: 1. kristlus 2. judaism 3. islam 4. hinduism 5. budism Suuremad religioonid ja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga) 1. Kristlus 2,1 miljardit · Katoliiklus 1,1 miljardit · Õigeusk 240 miljonit · Protestantism 350 miljonit · Anglikaani kirik 84 miljonit · Muud kristluse voolud 350 miljonit 2. Islam 1,4 miljardit · Sunniidid 940 miljonit · Siiidid 120 miljonit 3
Keskaeg Kristlus legaliseeriti 313.a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõpp...
Mõttemaailm pahed, nähtav ja nähtamatu ja teispoolus. Mis on mõttemaailm? Mõttemaailm on inimese mõtete, kujutluste jms. vaimse elu ring. Keskaja inimese mõttemaailm Keskaja inimsese mõttemaailma mõjutasid ka pahed, nähtav ja nähtamatu, teispoolus, ime, mälu, sümboolne mõttelaad ning kujundid ja värvid. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Pahed Keskaja inimest kummitas patt. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda, lastes end võita patu teesillutajatel, pahedel. Pahesid kujutati sümboolsete loomade või hirmuäratavate allegooriatena, kes sümboliseerisid surmapatte. 12. sajandil oli surmapatte seitse. Surmapattud: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Nähtav ja nähtamatu
Polüteism või monoteism? Usk kellegisse pühasse tekkis juba väga ammu. Teadmatuses oli inimestel vaja olukordi ja loodusnähtusi millegagi seletatada ning tekkis usk jumalasse. Polüteism on usk mitmesse jumalasse, selline usk tekkis kõige varem. Erinevad jumalad seostati loodusnähtuste, piirkondade ja eluvaldkondadega. Tihti olid nad inimtaolised, kuid üleloomulike võimetega. Vana Kreekas ol polüteism. Seal oli palju jumalaid, kellele ohverdati ning ehitati altareid, et elu läheks hästi ning jumal ei peaks viha. Vana Kreekas oli küll peajumal, aga kõik teised jumalad olid ka väga tähtsad. Monoteism on usk ainujumalasse. Monoteistlikud usundid on judaism, kristlus ja islami usk. Selles usundis on jumal kõikvõimas üleloomulik olend. Jumal on inimkonna looja ja juhtija. Sellistes usundites tohib austada ja kummardada ainult ühte jumalat. Kristluse keskmeks ongi Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Monoteism ühend...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
