eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise. Kristlaste püha raamat on Piibel, see koosneb kahest osast Vanast ja Uuest Testamendist, lisaks apokriivad Eestikeelne Piibel on aastast 1739
Selleks ajaks oli kristlastel kujundatud tervet riiki haarav ristiusukirik. Peamine üksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga. Suuremate eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid. Peapiiskopkondi oli esialgu neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia (Süürias) ja Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol. Peale legaliseerimist sai kirik Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organisatsiooniks ning oli üks suurimaid maavaldajaid. Usku vahetati ka praktilistel eesmärkidel, kristlus muutus prestiizseks. Piiskopid muutusid peamisteks kohtumõistjateks oma diötseesi piires, kirik korraldas kooliharidust. Kirik hakkas järk-järgult üle võtma riigivõimu funktsioone. Vana-Rooma saavutused ja tähtsus ajaloos Rooma õigus pani aluse tänapäeva õigusteadusele. Nende kanalisatsioonisüsteem on samuti üle kandunud. Tänapäeva germaani keeled on pärit ladina keelest Rooma impeeriumi aladel. Rooma impeerium pani ka aluse kõnekunstile.
eksimus. Röövlinnule ei saa panna süüks, et ta on röövlind. Nõrgad mõtlevad nii: Olgem teistsugused kui need kurjad, olgem head! Hea on nende meelest see, kes ei vägivallatse, ei solva ega ründa kedagi, ei tasu kurjale kurjaga, kes on kannatlik ning annab õiguse karistada ainult Jumalalejne. See on aga elu eitav moraal, sest elu ongi võitlus." Ütelus näitab, et Nietzsche oli võitleja hingega, sest muidu ei oleks ta midagi säärast öelnud. Nietzsche väidab, et kristlus on kõige maasroomava ülestõus selle vastu, mis on temast kõrgemal. Selle teema jätaksin parema meelega kommentaarideta, sest ma ei mõista täpselt, kas ta ütles seda sellepärast, et ühiskonda sokeerida või mõtles ta seda tõesti nii, lisaks võib teema kommenteerimine viia teravate konfliktideni. Igavene tagasitulek Nietzsche enda sõnul on tema teose ,,Nõnda kõneles Zarathustra" põhikonsteptsiooniks mõte kõige igavesest taastulekust.
Selle saabumist oodati üsna lähedases tulevikus. Kristluse levik Kristlus tekkis seega juutide usu raames selle ühe sektina (haruna). Kuid Jeesuse jumalariigi- sõnumil oli juutide messiaootusega võrreldes laiem tähendus. Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse taastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Varsti pärast tema surma hakkaski kristlus üsna kiiresti poolehoidu võitma ka Rooma impeeriumi muude rahvaste hulgas. Sellele aitas kaasa asjaolu, et mõneski mõttes sarnanes kristlus teiste tol ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultusega. Mõlemal juhul olid usklikud pühendunud ühele konkreetsele jumalale ja lootsid saavutada tema abil surmajärgset õndsust. Mõnegi jumala surma ja taaselluärkamise müüt meenutas kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta.
tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa 1) Religiooniks oli 2) Ühiskondlik korraldus (mujal algas keskaeg kristlus (katoliiklus), mis põhines feodalismil: hiljem) täitis tolleaegses See reguleeris 2 vaba maailmas nii religiooni inimese senjööri ja kui ideoloogia ülesandeid vasalli suhteid. mõjutades igapäevast elu. Antiigiaegne jagunemine vabadeks
Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi. Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. KOLOSSEUM: · Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat · Lõbustusasutus KESKAJA KUNST VARAKRISTLIK KUNST 100 p.K.r. I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See tekkis Vahemere idarannikul ja levis kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus Rooma võimudega konflikti, sest kristlus oli võrreldes teiste usunditega väga radikaalne - see nõudis inimeselt igapäevase elu ja usu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust ning Jeesuse eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlastele oli vastuoluline ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest vaid ka vaenlast, eriti aga mõte,
Heebrealased uskusid nimelt ühte ülimasse jumalasse, kes, erinevalt pigem ükskõiksetest Olympose ja Rooma jumalatest, oli hõivatud iga üksiku indiviidi juhtimisega. Samuti evisid heebrealased jäiku moraalinorme, ning kui indiviidi käitumine oli selle moraalikoodeksiga kooskõlas, tunnustas jumal inimest; kui ei, siis järgnes jumalapoolne karistus. Seega inimesed olid heebrealaste nägemuses vastutavad oma tegude eest. Kõik see oli segu, millest kristlus välja arenes. Aleksandria linn Egiptuses pakkus sobiva raamistiku, kus Ida religioonid, heebrea traditsioon ning kreeka filosoofia kombineerusid varakristlikuks mõtteviisiks. Jeesus Kristus Loomulikult koondus kristlik religioon ehk ristiusk Jeesuse isiku ümber (4. a. e. Kr. 30. a. p. Kr), kes õpetas muude asjade hulgas, et teadmine heast ja kurjast tuleneb jumalast ning kui see teadmine on kord omandatud, peab see juhtima inimese käitumist. Jeesus ise aga ei olnud filosoof,
Judaism Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund.1 Judaism on tihedalt seotud "äravalitud rahva" saatusega. Iisraeli ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk. Iisraeli rahva ajalugu on ere ja kannatusterikas kirjeldus püüdest säilitada oma monoteistlikku usundit ja rahvuslikku kultuuri pärandit ning tahtest iseseisev riik tõotatud maale. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati juudid taas kodumaalt. Alles pärast ligi 2000 aasta möödumist said nad
räägivad nii Taani kui ka Grööni keelt, kuid osa räägib ainult kas ühte või teist. Inglise keel on kolmanda keelena. Grööni keel on kõige levinum Eskimo-Aleuudi keeltest. Äratuntavad on 3 murret: Põhja-Grööni murre (mida räägivad 1000 inimest Qaanaqi piirkonnas, Lääne-Grööni murre (või Kalaallisut) mis on ametlik standartne keel ja Ida-Grööni murre (Tunumiutut ida-gröönimaal) USUNDID: Inuittidel samanism , Üldiselt kristlus, luterlus. Tegevus: Gröönimaa elanike peamiseks tegevuseks on kalade (tursk ja lõhe) ning krevettide püük ning töötlemine.. Ekspordist saadud tulust moodustab 95% kalaeksport. Kasvatatakse lambaid ja põhjapõtru. Kütitakse hülgeid ja polaarrebaseidGröönimaa maavarad on märkimisväärsed. Kaevandatud on krüoliiti, sütt ja marmorit, hilisemal ajal ka tsinki, tina ja hõbedat. On eeldused
Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Türgi 31.Kes pani islamile aluse? Prohvet Muhammad 32.Mida loetakse islami ajaarvamise aluseks? Hezirat, mil Muhammad pidi oma lähikondlastega Mekast lahkuma Jatribi, kus inimesed tülitsesid omavahel Muhammad lepitas nad ära linn nimetati ümber Mediinaks(prohvetilinnaks). 33.Kes oli Islamile alusepanija ametilt? kaupmees 34.Millise kolme usu segu on islam tegelikult? Judaism, kristlus, islam 35.Miks ei suhtunud hõimupealikud ja kaupmehed Muhamedi õpetusse sõbralikult? sellepärast, et Muhamed tahtis, et teda tunnistataks kui prohvetit. Nii hakkas Muhamed pidama juudi usku ja kristlust väärõpetuseks,mis Allahi sõnumit valesti tõlgendavad. 36.Kelleks pidasid Muhamedi Bütsantsi teoloogid? Miks? kurjaks ja ebainimlikuks, tema käsk levitada mõõgaga usku, mida ta jutlustab 37.Mis on ühist islamil ja kristlusel? seadused on küllalt leebed mõlemil
Vaenutsevad patriitsi ja aadliperekonnad pidasid tihti tänavalahinguid. Selle üheks näiteks on kuulsa inglise kirjaniku W. Shakespeare'i teos ,,Romeo ja Julia". Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Linnas oli mõttelaad, et olemasolevat raha peab kasvatama. See läks vastuollu ristiusuga. Eriti liigkasuvõtjad, seetõttu andsid rikkad pankurid oma vara enne surma vaestele. Kerjuseid oli vaja, sest neile anti almust, et ise patust vabaneda. Kõrgkeskajal läksid tugevasti vastuollu kristlus ja tegelik elulaad linnas. Inimesed olid küll usklikud, kuid samas levisid pahed, millesse ka kirik hakkas suhtuma leplikumalt. Linna valitses linnanõukogu ehk raad. Raad oli linna omavalitsus ja kohtu organ. Nõukogu ei olnud valitav, vaid koosnes kõige jõukamatest kodanikest ehk patriitsidest. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha
Aasid: Kõrgem suguvõsa,Pikse- & sõjajumalad. Peajumalaks Odin/Thor ; Vaanid: madalam suguvõsa,viljakusjumalad, peajumalaks Fre (frö)Thori kujutati haamriga,võitles hiiglastega ja kõmistab piksega Sõdalased said temalt jõudu. Vastab muistsete eestlaste Taarale. Thori nädalapäev on neljapäev (Thursday-Torsdag- Thoripäev) Samanism -see on:paleoliitikumi korilaste ja küttideusk; loodus usk ja vaimude kummardamine. Tuntud Siberi ja Kagu-Ida rahvastelt. Kristlus kuulutas samanismi paganlikuks. Samanismi nimetatakse läänes ekstaasiatehnika kogumikuks ning primitiivseks ja algupäraseks usundiks, samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaoks. -päritolu: samanismi levikut on seostatud rahvaste Euraasias rändega. Tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel (handed,mausid,udmurdid). Samanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvaad juba 18
oma ratsionaalse lahenduse inimese praktikas ja selle praktika mõistmises. Marx peab religiooni illusiooniks ja oopiumiks rahvale, väites, et religioosne viletsus on ühel ja samal hetkel nii tegeliku viletsuse väljendamine ja selle sama tegeliku viletsuse suhtes ka vastandumine. Saksa filosoofi tsitaatidest ilmneb, et religioon on midagi trivaalset ja aegunut, see on rõhutud olendi hingetõmme, armutu maailma südam. Marxi meelest õigustab kristlus antiikset orjandust, ülistab keskaja pärisorjust, mida ta kaitseb ning millega ekspluateerib inimkonda. Kristlikud sotsiaalsed printsiibid täheldavad klasside vajalikkuses. Edasi nõutakse õiglast karistust patustele, või siis katsetust, mida issand enda lõputus mõttetarkuses läkitab lunastust nende pattude eest. Nende sotsiaalsete printsiipide hulka kuuluvad ka arglikkuse heakskiitmine, iseenese põlastamine, vaoshoidmine, alistuvus jne. Kõik see mõjub proletariaadi
Oleg- rajas Vana-vene riigi Vladimir-Kiievi vürst, kes lasi 988 oma riigis uue usu kehtestada. Muhamed- meka kaupmees, hakkas islami usku -allumist jumala tahtele - kuulutama. Augustinus-kristlik õpetlane, kelle teos ,,jumala riigist" Püha Patrick-misjonär Iirimaal, kes pööras inimesed ristiusku. Ta oli pärit Lääne-Prantsusmaalt. Püha Benedictus- Elas Itaalia kloostris. Oli eremiit, kes rajas Monte Cassino, rajas reeglid, mille järgi mungad elasid. 3. Mis toimus? 381 kristlus kuulutati ristiusuks 375 568 - rahvasterändamine 476 Lääne-rooma hävinemine 481 511-Frangi riiki valitses GLODOVECH 527 565- Keiser Justinianuse valitsesaeg 630 islami võiduplaan. Muhamed pöördub tagasi Mekasse, puhastas linna ja Kaaba pühamu ebajumalakummardamisest. 732 Politiers´ lahing 756 1870- Paavsti valitsemisaeg Itaalias ??????????? 756 tekkis paavsti riik 768 814 - Karl suure valitsusaeg
Tonga Lipp Vapp Rahvaarv (2006): 101990. Vanuseline struktuur: 38% alla 15, 8% üle 60 aasta. Iga-aastane kasv (2006): 0,4%. Etnilised grupid: Tongalased 98%, muud Polüneesialased 2%. Usk: Kristlus Keeled: Tonga ja inglise. Tervis: laste suremuse määr (2006.) --19/1000. Eluiga - 68,56 aastat.: Naiste - 73 aastat; mehed - 67.3aastat. Tööjõud (2003) :36500 neist põllumajanduses - 65%. Töötus (2003): 5,2%. Valitsus Liik: põhiseaduse pärilik monarhia. Põhiseadus: 1875 (muudetud 1970). Sõltumatus: 4. juunil 1970. Filiaalid: riigipea monarh, peaminister, ühekojaline assamblee. Erakonnad: Demokraatlike inimeste partei, Sõbralikud saared demokraatlik liikumine.
Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige Israelis valitsev usk. Judaismi esiisad on Avraham ehk Aabraham Itshak ehk Iisak ja Jakov ehk Jaakob (2000-1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale. Tõotatud maa on tänapäeva Palestiina ja Iisraeli alad. Jaakob võitles jumalaga ning sai teise nime Jsrael ehk Israel. Tema kaheteistkümnest pojast pärinevad ka kaksteist juudi suguharu.
saj-l kasvas rahvaarv Euroopas kiiresti ning eurooplased rändasid Põhja-Ameerikasse, Kaug-Itta ja Siberisse. Teise rändelaine põhjustas demograafiline plahvatus XX saj keskpaigas Lõuna riikides. Sealt rännati massiliselt Põhja riikidesse. Hetkel on selline ränne võrreldav eurooplase Põhja-Euroopasse sisserände kõrgajaga. Tänapäeval saabub Põhja-Ameerikasse umbes miljon inimest aastas. 11) Religioonid ning tsivilisatsioonid: levinuimad usundid maailmas on kristlus, islam ja budism. Tsivilisatsioon inimkonna kogu mineviku kestel omandatud majandamis- ja kultuuripärandile tuginev ja pidevalt uuenev, arenev ja nii aineliselt kui ka vaimselt rikastuv elulaad, suhteliselt suletud geograafilises ruumis elav ühiskond. 12) Primaarsektor, selle paiknemine ning mõjud keskkonnale: primaarne sektor majandussektor, mis hõlmab peamiselt põllu- ja metsamajandust ning kalapüüki. Hõlmab põhiliselt
Kes tegi surma? Life sucks and then you die Tundmatu autor Religioossed sümbolid, õpetuslikud teesid muutuvad pidevalt, kuid neid kandev printsiip jääb samaks. Olen ka varem juurelnud Testamendi stroofide vastuolude üle. Kust tuli surm? Kes tegi surma? Vastamiseks tuleb otsida vahendeid e diskursust ja dialektikat, millega ,,probleem" lahendada. Testamendi näol peaks tegu olema enam-vähem algupäraga, sest vastasel juhul kaotaks Piibel oma põhiväärtuse kirjasõna. Mida tähendab, et Jumal pole teinud surma kui ilmeksimatu faktina surm ju eksisteerib?! Ka ilma jumalata. Kuid kes siis tegi surma? Tegelikult polegi Jumal usklikele surma välja käinud. Jumal andvat meile hoopis igavese elu. Ainult tingimusel kui sa oled selle nö välja teeninud e triviaalselt usklikega on asi JOKK. Minu ja ilmselt ka paljude teistega nii lihtsalt asi ei lähe. Mina mädanen kirstus (Hitchskocki versiooni kohaselt ja ka füsiognoomiast lähtudes) ja siis ...
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli ...
Arvati, et see kindlustab nende hinge kohalolekut. - Maalikunst on vähem säilinud, seal on jäljendatud erinevaid materjale, kasutati ka mosaiiki. - Pompeji seinamaalidel jäljendatakse loodust. - Rooma majade keskel oli aatrium - Temaatika mütoloogiast, kirjandusest - Tahvelmaalikunst maaliti portreesi ja pandi need hauda kaasa Ristiusu moju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid - Ristiusk oli väga radikaalne, roomlase eetikaga oli kristlik alandus, väga vastuolus. - Kristlus öönestas kogu antiikaegset ühiskonda, sellepärast kristlasi kiusati. - Mittekristlased paganad - 3 sajandis oli Roomas kriis, mis avaldus ka kunstis. - Visuaalne kunst oli algul lubamatu. - Levis töödeldud loomanahast pärgament - Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv. - Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid.
Rooma ühiskond ja seisused . Ühiskond Rooma oli seisulik ühiskond, mis oli paljuski ära määratud seadustega. Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Ühiskonnaliikmed ei olnud võrdsed, rikastel kodanikel olid oma sõltlased kliendid, kelle nad andsid maad ja raha ning vastutasuks toetas klient teda sõjaretkedel ning hääletas nii nagu patroon seda soovis. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintside linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Senaatorite hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Jär...
judaism tormiliselt arenema. Pandi kirja suur osa Tanakist, tegutsesid mitmed prohvetid. 538 eKr lubatakse juutidel tagasi kodumaale pöörduda. Rooma impeeriumi aastatel mitmed juudid müüdi orjusesse, kuna nad ei nõustunud kummardama keisrit ega riiklikke jumalaid. Juutide tempel hävitati. · Tekkis juudi diasporaa väljaspool Iisraeli elavad juudidPärast Rooma riigi langust jäi Iisrael Püha maa Bütsantsi riigi koosseisu. Kristlus levis, juudid langesid üha enam ja enam põlu alla, juudid olid sunnitud elama diasporaas. Juudid jäid pärast Rooma riigi hävingut elama kõikjale Rooma riigi aladele Vahemeremaadesse. Läbi kogu keskaja kiusati juute tagaAastal 638 pKr vallutasid araablased Iisraeli riigi Bütsantsilt. Edaspidi kuulus Tõotatud maa moslemitele. Ristisõdade käigus üritasid kristlased edutult Püha maad moslemitelt tagasi vallutada. 1933 sai Adolf Hitler Saksamaal võimule
Keskaja muusika (5. 13.saj) Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks:
Paljud sotsioloogid väidavad, et vanale sekulariseerumisteooriale on tänasel päeval julgenud vaid vähesed truuks jääda, sest empiirilised andmed räägivad sellele teooriale vastu. Välja arvatud Euroopa, on maailm religioossem kui iial enne, märgatav on äärmiselt jõuliste usuliste liikumiste esiletõus, mõnel neist on kaugeleulatuvad poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed. Kaks ülivõimast lainet on islam nii traditsioonilistes maades kui ka diasporaas ja nelipühi kristlus, mis on väga tugevalt muutnud Ladina-Ameerika usulist olukorda. Religioonisotsioloogi Rodney Starki meelest ei kirjelda sekulariseerumisteooria tänast usulist olukorda, sest erinevalt Euroopast pole kinnitust leidnud, et moderniseerumiprotsess oleks mujal maailmas (nt. USA-s, mis samuti kuulub Lääne tsivilisatsiooni) põhjustanud usu vähenemist. Vastupidi, nii eri maailma- kui ka etnilised usundid elavad üle taassündi. Ka pole mingit põhjust
Agoraa asemel oli Roomas foorum. Samuti erinesid roomlaste ehitised jumalatele. Roomlastel oli jumalatele pühendatud üks eriline tempel . Eriline oli ta just oma kuju poolest . Kuna enamus maju olid neljakandilised siis see hoone oli ümmarguse põhiplaaniga, maailma suurim kuppelehitis - Panteon . Rooma keisririirig ajal sai alguse ristiusk , mis hakkas levima Palestiinas . Keisririigi hiliseks perioodiks tõusis esile üks ja ainus jumal ning keisreid ei tunnistatud enam jumalatena . Kristlus kuulutati ametlikuks riigiusuks. Samuti hakati paganaid taga kiusama . Mina arvan , et kreeka kultuuri mõjutused olid vältimatuks . Seetõttu ,et enamus alistatud rahvaid olid samuti kreeka kultuuri mõjutustega, kreeklaste massilise rändamise tõttu hellenismiperioodil . Rooma teritoorium keisririigi ajal hõlmas endas suursugust impeeriumi. See paiknes vahemerest Reini ja Doonau jõeni . Suure osa moodustas sellest Itaalia ja Hispaania
sajandiks kujuneb välja juba lääne-euroopalik mõttelaad! välja basiilikast ja on ladina risti kujuline. SKULPTUUR on 5. Kujuneb välja ka isiksuse mõiste. Antiikajal oli isiksus oma ehituskunsti kohustuslik osa. Reljeefid kujutavad piibliga seotud õiguste ja kohustustega vaid ühiskonna vaba kodanik, ori ei sündmustikke. On teada, et romaani kirikutes kasutati ka olnud isiksus. Kristlus kuulutab iga inimese jumalast seinamaalinguid, kuid need ei ole säilinud. põlvnevaks, seega ka jumala ees võrdseks (kas aga ka jumala IV gooti kunst võrreldav melismaatilise stiiliga muusikas orjaks, keda ta peab kartma ja kelle ees viimse kohtupäeva (kaunistatud) ning luules keerulise sonetivormiga. See kunstistiil hirmus värisema?). kehastab keskaja lõppu sündis Põhja-Prantsusmaal 12
Veneetsia jaoks polnud kompositsioon nii oluline. Veneetslaste kaks lemmikvärvi sügavsinine ja punane. Tiziani kuulsus algas 19 sajandil. ,,Maarja taevaminek" võrdhaarne kolmnurk, spiraal. Punased toonid, sinakad sambad. ,,Kristuse kroonimine" kibuvitsakroon. Sünge. Sinised-mustad toonid. Tsentrisse suunatud valgus. ,,Urbino Venus" pani aluse renessansi aktimaalile. Mitmeplaaniline. Jõukas daam, taustal teenijatüdrukud. Sülekoer. Taustal tükk loodust. Teemad kristlus, aktimaalid, portreemaal. ,,Karl V portree" mitmeplaaniline. Aitab mõista rõivaajalugu. Raffael Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Raffaeli loomingut austati selge vormi ja lihtsa kompositsiooni tõttu. Peetakse koos Michelangelo ja Leonardoga kõrgrenessansi tippkunstnikuks. ,,Sixtuse madonna" kolmnurk. ,,Ateena kool" avatud uksest tükk valgust, kunstnik paigutab ka ennast maalile. Maal otseselt suunatud antiiki.
Ilmselt võeti midagi üle ka kreeka muusikatraditsioonist, kuid näiteks pillide kasutamine keelati sootuks, sest see muusika oli seotud paganliku kultusega. Idakristuses kehtib see keeld tänase päevani. Varakristuse lauludeks on psalmid, hümnid ja muud vaimulikud laulud, mida ei laulda vaid jumalateenistustel, vaid ka kodus. Tagakiusatud kristlike koguduste olukord muutus oluliselt, kui 313 tagati kristlastele vaba tegutsemine ja 4. saj lõpus kuulutati kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Sellest alates tugevnes kirik kiiresti, kuid Rooma riigi lõhenemine 395. aastal tõi endaga kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise. Idakristlus on tugevasti seotud Bütsantsi riigiga, läänekristlus võttis ühiskeelena kasutusele ladina keele.
Insenerieetika arvestustöö! 1) Mida uuritakse eetikas;millega tegeldakse?Mida ütleb eetika kuldne reegel? o Eetikas uuritakse käitumist ja inimeste teadmisi.Eetika ei anna nõu, kuidas käituda vaid täpsustab, kuidas mõista ja hinnata käitumist-kuidas teha valikuid ja oma valikute eest seejärel vastutada. Eetikas tegeldakse konfliktide lahendamisega eetiliselt küljelt. Eetilisi kuldreegleid on mitmeid, olenevalt kultuuri – ja religiooni rajoonist. Kristlus-„ärge tehke teistele seda, mida te ei taha , et teile tehakse“. Judaism-„ära tee oma kaasinimesele seda, mida sa ise vihkad“. Nigeeria vanasõna-„ kui keegi võtab terava kepi, et sellega linnupoega torgata, peaks ta kõigepealt enda peal järele proovima, kui valus see on“ 1. Mida tähendab eetiline dilemma? Too näiteid- kui tuleb teha valik kahe võrdväärselt ebamugava alternatiivi vahel, mis võib viia konfliktini moraaliprintsii...
9. mai võidupüha 12. juuni Venemaa päev 4. november rahvusliku ühtsuse päev Rahvakalender Juba ammu enne kristluse vastuvõtmist oli venelastel olemas kalender. See põhines eelkõige hooajalistel põllutöödel, ning iga päev ja tund oli tihedalt seotud ümbritseva loodusega. Kõigi rituaalide aluseks oli viljakuse kultus. Selleks, et kindlustada viljasaak, kummardas iidse aja inimene maad, tuld, vett ja taimi ning esivanemaid. Kristlus tõi ühes oma kalendri: kristliku ajaarvamise ja pühakutega seonduva. Oma koha leidsid ka sealsed tavad ja sümboolika. Õigeusu kiriku ja paganluse pikaajalise võitluse tulemusena kujuneski välja igapäevane kalender: kristlike ja paganlike elementide omapärane segu. See rahvakalender on läbi aegade olnud vene traditsoonilise kultuuri oluline osa. Rahvuspühadest on aga saanud vene lihtrahva elu lahutamatu osa. Venelastele kujunesid olulisemateks pühadeks lihavõtted, jõulud,
piisavalt jõukad, samas sai ka vabaks osta. Talu sai ka ära osta ja eraldi sõltumata peremehena edasi majandada. Talupoegi piinas ka nälg, mida põhjustas põllusaagi ikaldus, hinnatõus, epideemia. Suur osa talupoegadest olid kirjaoskamatud. Nende elust teame tänu vaimulikele ja feodaalidele, nende arvates olid nad räpased ja metsikud. Talupojad olid sügavalt usklikud, nende maailmavaates olid segunenud kristlus ja muistne paganlus. Teisalt levis ka ketserlus. Linnad Linnad olid käsitöö- ja kaubanduskeskused. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres. Linna asukoha puhul oli peamine et ta paikseks soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis jõesuudme või silla juurde. Linna arenguks oli ka tähtsad talupoja, kes hoidsid linna majanduslikult üleval. Tähtsad kaubateede sõlmpunktid olid nt Lombardia ja Toscana. Sealsed linnad oli rahvaarvult võrreldes idamaade kunagistele linnadele alla
4.sajandil), siis lisandus hümnidele veel ka vaimulik laul, mille kaudu jõudis kirikusse vaba rahvuslik maneer. 25. Nimeta varakristliku muusika kaks peamist ettekandmisviisi responsoorne – eeslaulja koos koori vastustega antifooniline – kahe koorirühma vastastikune laulmine 26. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395.aastal? Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4.saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Aurelius Ambrosius (u.340-397) kehtestas Milanos ühtse liturgia – vanim meieni säilinud muusikaline pärand. Kuid Rooma riigi lõhenemine tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja läänekristluseks. 27. Ida- ja läänekristluse võrdlus Idakristlus (kreeka katoliku ehk Bütsantsi õigeusu kirik) ühtne ja tugeva keskvõimuga seotud Bütsantsiga (Ida-Rooma riik) konservatiivne
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö NT13 Marie Käige EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700 Eesti rahvakultuur Prof Margus Abel Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti on aastatuhandeid olnud väikene maaala mitmete vastasleeride vahel: võimutsev ida ja lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud. Üldjoontes on Eesti madal maa, kuid majandusliku tegevuse seisukohast jaguneb ta selgelt kaheks: Madal- ja Kõrg-Eestiks (Estonica, 2010)
mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). Igal aastal koostatakse nende näitajate põhjal nimekiri ÜRO liikmesriikidest. On olemas ka inimvaesuse indeks, mis näitab riigi vaesusastet. Religiooni mõju tänapäeval Religioonil on tähtis osa inimeste kultuurierinevustes, isegi uude elukeskkonda tuuakse kaasa religioossed tavad ja harjumused (nt türklased või kurdid Lääne-Euroopas). Maailmas kõige levinum religioon kristlus, ka islam ja budism on oma tekkekohast kaugele levinud, sest mõlema järgijaid leidub arvukalt nii Euroopas kui ka Põhja- Ameerikas. Maailamareligioonidest levib kaasajal kõike kiiremini islam ning prognoositakse. Inimesed peavad jõule, Kristuse taassündi munadepühi, palvetavad, käivad kirikus igal pühapäev. Kristlus ehk ristiusk. Tunnused: üks Jumal Jehoova, kõige tähtsam isik Jeesus Kristus, Kristuse ema Neitsi Maarja, mees oli Joosep, kõige tähtsam raamat piibel, mis koosneb
Aquino Thomas üritab ühendada Aristotelese ja kristluse mõtteviise. Õnn seostub jumala armastamisega, seega pole maises elus seda võimalik lõplikult kätte saada, vaid see on piiratud. Kuid inimene peab elu jooksul ikkagi vooruslikult elama ehk häid oskusi oma elu jooksul arendama. Moraalne on jumalale allumine. Kristlik eetika Kristlik eetika sünnib antiikmaailmas, kus keskkonnaks oli erinevaid mõtteviise. Kristlus on üks suuremaid inimestevahelisi kokkuleppeid ehk eetilisi põhimõtteid. Kristlus on mõjutanud kõiki. Ka Eestit, mis kuulub Lääne protestantlikkusse ruumi. Näiteks 10 käsku selle kohta, mida peab tegema ja mida ei tohi teha. Kristlikus eetikas on põhimõte ,,silm silma vastu" ehk eesmärk on piirata omakohust ja kriitikat teiste suhtes aga enda suhtes mitte. Selle teooria järgi on inimene loomult halb. Kultuuriline relativism
Kord kristlikus abielus olnud ja lahutanud inimese uut abielu ei pruugi kogudus heaks kiita. Baptistidele on oluline kiriku ja riigi lahutatus. Mainitud erinevustest hoolimata langevad usundite üldinimliku eetika põhimõtted paljuski kokku. Seetõttu on religioonide kokkupuutepunktidest rääkides sageli viidatud nn kuldsele reeglile, mis esineb ühel või teisel kujul väga paljudes usundites. Konfutsianism: „Ära tee seda, mida sa ei taha, et teised Sulle teeksid“ (Kong Fu- zi). Kristlus: „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile“ (Jeesus). Islam: „Keegi pole õige usklik, kui ta ei soovi oma vennale sama, mis endale“ (Muhammad). Maausk: „Ela ise ja lase teisel elada“. Judaism: „Mis sulle on põlastusväärne, seda ära teistele tee“ (rabi Hillel). Hinduism: „See on ülim kohus: ära tee teistele midagi seesugust, mis sulle osaks langenuna haiget teeks“ (eepos Mahabharata). Budism: „Ära haava teisi sellega, mis sind ennast
sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud. Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst. Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst stiili nimetus viitab mõnedele sarnastele joontele Vanarooma kunstiga, olles siiski paljude mõjude segu ja üsna omanäoline. Arhitektuur. Juhtiv zanr arhitektuur, eeskätt sakraalarhitektuur. Romaani kirikute eeskujuks karolinglik basiilika
saa. Seega ajaloo kadumine on välistatud. 2 Sõdurite ja tulirelvade kõrval on vajadus luuletajate, psühholoogide, ajaloolaste, kirjanike ja õpetajate järele. Siinkohal on kindlasti oluline rahvavõim. Demokraatia ei ole üksik saar, mis suudab jääda jõukaks vaesuse ookeanis. Sellel on oma missioon. Ta peab laienema, selle kiirgus peab äratama rahvastes lootust ja andma neile usu humaansesse maailma. Loovus ja usk, olgu see siis kristlus, islam, judaism, budism või väikerahvaste samanism, on see hapnik, mis toidab demokraatiat ja võidab totalitarismi, olgu see vasak- või parempoolne. Tulevikku sammudes tuleb kaasa võtta arukas poliitika, mis oma viimased seitseteist aasatat on seda ka olnud. Rahvavõim oma nõudlikus terviklikkuses peab iga päev uuesti sündima lootusega parimale tulevikule, võttes kaasa tõelise ja õige mineviku, mis aitaks säilitada keelt, kultuuri, identiteeti ja rahvust.
lääneriikidele omane demokraatia) ja kommunistlikuks Ida-Saksamaaks. 1990. aastal ühinesid kaks Saksa riiki ühtseks Saksamaaks. Maa idaosa püüab käesoleval ajal oma kommunistliku mineviku pärandist ja looduse saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Saksamaa pealinn on Berliin pindala: 356910 km2 rahvaarv: 80 300 000 Riigikeel: Saksa Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 % Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega. Tema asend on väga hea, sest Läänemeres on palju sadamaid, kuna rannajoon on hästi liigestatud. Ulatus põhjast lõunasse 800 km, läänest itta 650 km. 2 Kliima
kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsid enda hulka kõiki, kes soovisid, sõltumata soost, seisusest, rikkusest jne. 3. Esialgu suhtusid paljud, kaasa arvatud Rooma riik, kristlastesse vaenulikult. Millest oli selline käitumine tingitud? 1) kristlased keeldusid avaldama austust teistele jumalatele 2)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes
Keskaeg Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313. A. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamisek ohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours Prantsusmaal. 1. Gregoriuse koraal · Teadmised muusikakultuurist on lünklikud, senimaani oli kogu kultuur suuline. · Vajadus noodikirja järgi tekkist 8.-9. Saj paiku seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu.
Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid". Teost iseloomustavad sõnad ,,filosoofiline", ,,allegooriline", ,,sümbolistlik", ,,utopistlik". Maailmakirjanduses on teos oluline, sest see on üks filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid. Teose jaoks võttis Swift eeskuju Rabelais'lt naturalistliku groteski näol - tõhus vahend pühaduste
Islam ja teised religioonid Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. Arv Maailmas umbes 1,4 miljardit. Eestis umbes 10 000 (0,7% rahvastikust).
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SÜMBOLID................................................................................................................................2 ASUKOHT JA ANDMED..........................................................................................................4 RELIGIOON JA RAHVASTIK................................................................................................. 7 PILDID........................................................................................................................................8 SÜMBOLID · LÕUNA-KOREA riigilipp on valge; keskel on ülalt punane ja alt sinine yin-yangi sümbol; valge välja igas nurgas on erinev must trigramm. · Lipu mõtles välja Korea suursaadik Jaapanis Bak Yeong-hyo. Korea kuningas Gojong kuulutas 6. märtsil 1...
eeluurimus ka tehtud. Kasutasin peamiselt interneti allikaid, kuid ka ENE't. Brasiilia kohta on internetis suhteliselt vähe informatsiooni. Seega kasutasin ja inglise keelseid lehekülgi. Töö jaotasin kindlateks osadeks, nagu juba sisukorrast näha on. 3 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Pindala:8 511 970 km2 Rahvaarv:146 154 502 Riigihümn: Hino Nacional Brasileiro Iseseisvus: 7. september 1822 Riigikeel: portugali Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu
Vabade valimiste korraldamine: 1) Näiteks Euroopa Parlamendi liikmete valimise võimaldamine. 2) Olen Eesti Vabariigi kodanik ning mul on ainult üks hääl. Toimib pluralistlik kodanikuühiskond ja ajakirjandusvabadus: 1) Näiteks Õhtulehe arvamusrubriigis kritiseeriti Eesti Vabariigi peaministrit. 2) Näiteks ,,Naistelehes" kirjutas Anu loo kuidas ta omale abikaasa leidis. Vähemuste õigustega arvestamine: 1) On lubatud mitmed vaated. Näiteks kristlus, satanism jne. 2) Võimaldatakse venekeelset haridust neile, kes seda vajavad. 8. Kas tänane Eesti Vabariigi põhiseadus kajastab neid väärtusi? Tooge oma seisukoha kinnituseks näide põhiseadust kasutades. Jah, kajastab küll. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. 9. Mil määral Eesti elanikud neid väärtusi igapäevaelus arvestavad? Selgitage näite abil.
Tegevus: Prantsusmaa vastu 2. Julgeolek Preisimaa: Lääne-Poola, Põhja- Saksamaa, Rügeni saar 3. Tasakaal Austria: Kagu-Poola, Itaalia väikeriigid, Pühaliit: Vene-, Preisimaa, Austria Lõuna-Saksamaa, lõunaslaavi alad Tegevus: Kristlus! Revolutsiooni vältimine ja mahasurumine Nimetati veel Metternichi Suurbritannia: Küprose ja Joonia saared, süsteemiks Malta, Kapimaa Ameerika Ühendriikide tekkimine Ameerikasse väljarändamise põhjused: - Loodeti leida kulda, otsiti seikluseid - Usulised põhjused puritaanide tagakiusamine
Klassikaline periood oli kõige rohkem idealiseeritud, kiireima arenguga ja ka palju uuritud. Lõuna-Kreeka oli militaarsem ning konkreetsem, Põhja-Kreeka oli vahepealseks oma aja kohta väga demokraatlikule Roomale. Hellenistlikul ajastul (3.-1.saj.e.Kr.) oli Kreeka algselt Aleksander Suure ja Makedoonia alluvuses. Peale Aleksandri surma vallutati peagi Vana-Rooma poolt ja 30.-395.a.e.Kr. oli Kreekas täielik Rooma võim. Roomas tuli peale keisriaega jagunemise aeg, mil kuulutati Kristlus riigi usundiks. Kuigi Rooma riik hõlmas peaaegu kogu Vahemere ümbrust ja omas erinevaid maavarasid ning loodussaadusi, valitses Kreeka kunstis ja kultuuris Roomat, et oma rõhutust välja elada. Kreeka arhitektuur oli Egiptuse ehituskunsti mantlipärija ning snitti võeti ka Kreeta-Mükeenest: neilt laenati ornamendid, mis olid nii kosmilised (meander), kui kohalikku loodust jäljendavad (palmett). Kasutati sideaineta plokke, mis seoti vajadusel pronks-klambritega. Hoopis erinevalt
oma riik, näitas meie mahajäämust muust maailmast? (arutle) Ei, me arenenesime ja jõudsime ilusti järgi. Meil oli nt. talirukis, mille nõudlus Euroopa turul oli suur. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks müügiga. 20. Kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul? (arutle) Eestlastele see ei meeldinud. Kristlus toodi vägivallaga, jäi läbi aegade meie esivanematele võõraks ning seostus eelkõige võõra võimuga. 21. Vene kirves - ; Pulli küla - ; Rehi - ; Hiied - ; Vene kirves oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Pulli küla on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (85009000 eKr) Pulli asula. Rehi talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja.
Oli katoliiklane, valitses 1553 58. Vihkas anglikaani kirikut. Korraldas ketserite (anglikaanlased) põletamisi sellest nimi Verine. Thomas Cranmer (1489 1556) 1556. a. Mary Tudor lasi ära põletada Thomas Cranmeri, kelle kätel oli surnud Henry VIII. Thomas Cranmer oli üks väheseid mehi, keda Henry usaldas. 1549 kirjutab Inglise anglikaani kiriku põhikirja "The Book of Common Prair". Olulisemad komponendid: missa armulaud tsölibaat (abielutus) Ristiusk, kristlus tekkis 1. saj. Rooma orjade hulgas. skisma usulõhe 1054: 1. Ladina katoliku kirik, Rooma paavst 2. Kreeka katoliku kirik, Konstantinoopoli patriarh. Ortodoksi kirik kr. k. õigeusklik. Siia kuulub ka vene õigeusk. Isa, Poeg, Püha Vaim. Isa jänes, Poeg kala, Püha Vaim tuvi. Probleem kust Püha Vaim lähtub? Ladina katoliku Püha Vaim pärineb nii isast kui pojast. Kreeka katoliku Püha Vaim lähtub Isast. Kirikud leppisid ära 1965
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
