Kleopatra- oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja Caligula- oli Vana-Rooma keiser, kogu oma lühikese valitsusaja vältel püüdis Caligula suurendada keisri isiklikku võimu Hadrianus- adrianus ei jätkanud Traianuse vallutuspoliitikat. Ta lõpetas sõja Partiaga, loobus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning asus kindlustama riigipiiri. Diocletianus- Vana-Rooma keiser, kes astus tagasi. Constantinus Suur- Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima. Vergilius- oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Marcus- paavst, Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Aurelius- . Teda on nimetatud filosoofiks keisritroonil. Attila- li hunnide hõimuliidu juht Odoaker- li germaani väepealik ja Itaalia kuningas Justinianus I- Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks.
Sümboolne tegevus puudub. Jumalateenistusel palju sümboolset tegevust: * kummarduse, palvetamine, risti ja ikooni suudlemine. Preestrid raseerivad end. Preestrid ei raseeri end. 9. Ristisõdade põhjused. Esimene ristisõda. Ristisõda- nimetatakse kõiki katoliku kiriku poolt organiseeritud kristlaste sõjakäike paganate vastu. Kitsam tähendus: Lääne- Euroopa feodaalide poolt teostatud vallutused aastatel 1096-1270. Ristisõdade põhjused: a) Jeruusalemmas asuv Kristuse haud oli moslemite käes ja see tuli vabastada. b) Paavsti soov saada uusi maavaldusi ja demonstreerida oma võimu. c) Ristiusu levitamine paganate seas. d) Ristisõdijate soov saada rikkusi, uusi maid ja privileege ( kõik patud antakse andeks):
Inimene, loodus, usund Veiko Strauss ,,Ma ei tea, kas selles maakohas hõljuvad lummavad haldjad või on see mu oma südame elav, taevalik kujutlusvõime, mis mulle kõik ümberringi nii paradiislikuks pühitseb." Niimoodi kirjutab Goethe ja kirjutaksin minagi. Minu jaoks on loodus midagi erilist, midagi, mis ikka ja jälle täidab hinge ja teeb südame kuidagi eriskummaliselt hellaks. Nädalapäevad tagasi sattusin ma sirvima raamatut nimega ,,1001 looduse imet". Angeli juga, Belize´i vallirahu, hiiglaste tee ja monument valley on vaid mõned üksikud fenomenaalsed vaatamisväärsused, mis oma seletamatu ja salapärase iluga iga külastaja ahhetama panevad. Ainuüksi nendest kohtadest piltide vaatamine rabas mind sedavõrd, et tabasin end mõttelt: ,,Appikene, kuidas see tekkida on saanud!?". Üsnagi kindlana julgen ma väita, et inimesi, kes on ennast samalt mõttelt tabanud on olnud enne...
Paavstid arvasid, et taevariigi esindaja peaks keisrist kõrgemal seisma. Keisrid toetusid Rooma õigusele. 10. Rekonkista 711 - 1492 a. Rekonkista tähendab Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhameedlastelt. Ristisõdasid peeti 7, millele lisaks laste ristisõda. (1096–1291) Sõdade põhjused: 1) paavsti võimu tugevdamiseks usuliste ja poliitiliste vaenlaste vastu 2) saada juurde maad 3) kristlaste pühapaikade vabastamine Palestiina aladel Tagajärjed: 1) kultuurikontaktid Lääne ja Ida kultuuride vahel 2) läänemaailma ja islamimaailma vaheline vaen 3) tutvuti võõramaa saadustega 11. Viikingiaeg oli Euroopa ajaloo periood 8.sajandist 11. sajandini. Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubatsemise ja sõjandusega.
● Nii poegade kui tütarte kasvatamine perekonna teha ● Kreeka eeskujud rahvapärastes naljamängudes ● Kreeka komöödia ● Likvideeriti koor ● Näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega ○ Näitlejad ka naised ja orjad ● Pärimuste üleskirjutamine Ristiusu teke ● Teke Palestiinas ● 5 peapiiskopkonda ○ Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol ● Kristlaste tagakiusamine ● 313 kuulutati ristiusk vabaks ● 381 kuulutatakse ristiusk riigiususks ○ Võeti vastu, et teha karjääri riigimehena ● Peetrus ja Paulus Lääne-Rooma ● Rooma impeerium nii suur, et ei tasunud majanduslikult ära ○ Inflatsioon ○ Tõsteti makse ○ Kaubad kallinesid ○ Suurem kihistumine, rohkem vaeseid, koliti maale ○ Epideemiad ● Linnad kergesti haavatavad
Üldistatult sisaldab Vana Testament Iisraeli rahva ajalugu. Tegemist ei ole aga puhtakujulise ajalooteosega iisraellaste ajaloole vaadatakse kui Jumala tegutsemisele maailmas, kui Jumala kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale. Vana Testamendi raamatud on omakorda jagatud neljaks suuremaks grupiks: · Seadus · Ajalooraamatud · Tarkuseraamatud · Prohvetiraamatud 7. Vana Testament oli esmalt juutide Pühakiri, hiljem sai see ka kristlaste Pühakirjaks. Ka islam tunnistab Vana Testamenti nn vana lepingu raamatuna.Üles kirjutatud on Uus Testament kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament. Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: · Evangeeliumid · Kirjad ehk epistlid · Ilmutusraamat 8
ja sõjasulased võitlevad jalgsi. Amb oli murrangulise tähtsusega relv jalaväes. Ammu kasutamist on kerge õppida (erinevalt vibust), temaga on tunduvalt kergem sihtida, tal on tugevam löögijõud ja teda saab kasutada ise varjus olles. Genova ammuküttide varustuse hulka kuulusid suured kilbid - pavised, mille varjust sai ammukütt lasta ja laadida. See relv osutus rüütlitele nii surmavaks, et Rooma paavst Innocent II keelas selle kasutamise teiste kristlaste vastu. Euroopa rüütliideaal Richard Lõvisüda sai surma sellest hirmsast keskaja relvast, mida ta ise meelsasti ristisõdades kasutas. Jalaväes mängisid tähtsat rolli ka odamehed. Bannockburn`i lahingus moodustasid sotlaste odamehed schiltrom`i, mis kujutas endast odameeste ringi. Schiltrom oli väga tugev kaitserivistus, mis töötas eriliselt hästi ratsaväe vastu. Jalgsi võitlevate plaatturvisega rüütlite jaoks olid aga odad liiga viletsad. Odad ei
Piiskopi ülesanneteks oli: 1.Preestrite ametisse pühitsemine(ordineerimine). Order kindel kord. Ristitute leeritamine e. Konfirmeerimine 2. Õlipühitsemine. 3.Kirikute ja kabelite sissepühitsemine. 4.Verevalamisega rüvetatud paikade taaspühitsemine + adminstratviseid kohustused. Sinod- tähtsamate vaimulike koosolek, kus anti edasi otsuseid. Visitatsioon piiskopi kontrollkäid oma piirkonna kirikutesse või kloostritesse. Preester tegeles kristlaste hingehoiu tööga. Neid peeti üleval kümnisega. Oluline koht oli sakramentidel ldn.k. sakramentum toimingud, mida võisid läbi viia ainult preestrid ja mis pidi usklikele edasi andma jumalaarmu. Neid sakramente oli 7: 1)Ristimine 2)Leeritatumine 3)Armulaud 4)Abielusõlmimine 5)Pihtimine koos meeleparandusega 6)Vaimuliku seisusesse pühitsemine 7) Viimne võidmine inimene hakkas surema ja värki, siis läks sinna. Asustus ja ühiskond Eesti ala asustus oli 9
.....8 Rooma linna põleng................................................................................................. 9 Nero viimsed päevad............................................................................................... 9 Kokkuvõte raamatust................................................................................................ 10 2 Tutvustus teosest Rooma kõikvõimas maailmariik keiser Nero ajal esimese sajandi keskpaiku. Rooma linna suur põlemine, kristlaste tagakiusamine, Peetruse ja Pauluse hukkamine, aga ka kolmas kord impeeriumi ajaloos, mil sõda suleti Januse templi uste taha. Antiikse Rooma pulseeriva elu, orgiate, vaatemängude, intriigide ja vandenõude taustal avaneb Nero põnev ja vastuoluline isiksus - tema suhtumine poliitikasse ja kunsti, tema suhted oma kauni ja võimuka ema Agrippina ja oma õpetaja Senecaga ning oma mõlemast soost elukaaslastega. Minu arvamus teosest
kiriku sisevaade Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas, mida praegu kasutab EEKBKL Oleviste kogudus. Kirik on nimetatud Norra kuningas Olav II Haraldssoni järgi, kes juhtis Norra ristiusustamist 11. sajandil ning suri 1030. aastal selle käigus. Katoliku kirik kuulutas Olav II Haraldssoni seejärel pühakuks (Püha Olav).Kirikut kasutavad tegevuseks 1950ndast aastast Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit. Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820. aastal pikselöögist tekkinud tulekahju, mille tagajärjel kirik kaotas tornikiivri. Tornikiiver taastati alles 1840. aastal ning samal ajal valmis ka kiriku neogooti stiilis sisustus. 14. ja 15. Sajand 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364
· Seal on kujutatud Augustust, tema õukondlasi ja pidutsevat rahvast, kes tähistab rahu saabumist · Augustus lõpetas tõesti pika kodusõdade ajastu ja reklaamis end rahu toojana · Teine veelgi tuntum kunstiteos ajalooliste reljeefidega on Traianuse sammas · See püstitati Apollodorose poolt Traianuse väljakule · See oli umbes 40 m kõrge ja kaetud reljeefidega, mis kujutasid Daakia vallutamist IV Varakristlik kunst · Varakristlikuks kunstiks nimetatakse kristlaste tehtud kunstitöid Rooma Keisririigi ajal · See oli kristliku sisuga kunst · Kristlasi on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 64. a pKr Rooma suure tulekahju ajal, kui keiser Nero kuulutas nad süütajateks · Kristlasi jälitati julmalt mitu sajandit · Nad olid monoteistid ja keeldusid keisrikultusest · Kristlased ei saanud esialgu püstitada oma jumalakodasid · Jumalateenistused toimusid salaja vabas looduses või üksteise kodudes
tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud ja seda mitte ainult kirikus, vaid enamgi veel - kodus laulmiseks kristluse kasvatuse eesmärgil. Esialgu lauldi rahvalikus maneeris, õpetatud koore hakati kasutama 4. sajandil, kui kristlus sai Rooma riigi ametlikuks usuks. Idakirik jäi alates 395. aasta lõhenemisest konservatiivseks, Lääne-Euroopa alade kultuur arenes dünaamilisemalt. Kogu keskaja muusikakultuuri vaatlemegi lähtuvalt usutraditsioonidest ja kultuuriarengust.
valiti kodanikke, kes täitsid seda funktsiooni muu poliitilise tegevuse kõrvalt.Preestriks oldi tihti elu lõpuni. Kuulutasid kalendrit(soodsad ja ebasoodsad päevad).Vesta neitsid täitsid oma funktsiooni 30 aastat. Põhieesmärk oli tseremooniate täitmisega pidevalt hädaohus oleva korra ja inimeste ning jumalate vahelise hea läbisaamise säilitamine. 5) Kuidas roomlased suhtusid teistesse religioonidesse Kristlaste vastu suunatud tagakiusamise põhjustas eelkõige kristlaste endi sallimatus, mida ei esinenud idakultuste juures. 6) Roomasse saabuvad idareligioonid Idausundid. Rahva põhimass oli eriti vastuvõtlik idausunditele, mis tulid Egiptusest, Süüriast, Väike-Aasiast, Pärsiast, Doonau piirkonnast. Need usundid lubasid usklikele tasuna nende usu vastu hüvesid siinses ja hauataguses elus. Mithra usund hakkab levima alates +1. saj
Rooma sõjavägi oli vanaaja lõpuks barbariseerunud ja see sai Lääne-Rooma riigi languse peamisteks põhjusteks, sest väepealikest germaanlased lähtusid endi isiklikest huvidest. 3. Ristiusu kujunemine Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus oli arenenud juutide usundist. Kristlased ja juudid pidasid Vana Testamenti sama pühaks. Selle abil mõisteti Jeesuse sõnumit saabuva jumalariigi kohta ja kristlaste usku temasse kui lunastajasse. Jeesus Kristus oli Vana Testamendi kuulutuste teokstegija ja uue ajastu sissejuhataja. Evangeelium jutustab tema pärimusest ja õpetustest. Evangeeliumid koos sellele lisatud lugudega moodustas Uue Testamendi. Koos Vana Testamendiga moodustas see kristliku pühakirja- Piibli. Selle tõlkis ladina keelde Hieronymus, milleks oli Vulgata ja see oli kogu keskaja vältel peamine Lääne- Euroopa kasutatav pühakirja tõlge.
Kuna juudid lahkusid Egiptusest kiirustades, pühitsetakse ka paasapüha hapnemata leiva matsa söömisega. Sellepärast nimetatakse paasapüha ka hapnemata leibade pühaks. Paasaõhtul toimub pidulik söömaaeg, kus Egiptusest väljumise lugu selgitavad lugemised, laulud ja sümboolsed toidud (www.iisrael.ee). Nädalapüha peetakse seitse nädalat peale paasat. Algselt oli see lõikuspüha, mida on hiljem hakatud pidama seaduse andmise mälestuseks. Kristlaste samal ajal peetavad pühad on nelipühad. Savuot püha ehk nädalate püha ehk nelipüha ajal on paljudes juudi kogudustes kombeks kaunistada kodude ja sünagoogide sissekäigud ja seinad puuokste ja roheliste taimedega, selleks, et piltlikustada Siinai mäe sündmusi. Lisaks 3 laotatakse sünagoogipõrandale rohtu, et anda murulõhna sellele Toora andmis pühale.
Luterlikud vaimulikud õnnistavad lippe ja asutusi, vabariigi aastapäeval peab palvlust luterlane, poliitikud näitavad end meeleldi luterlikel riitustel. Kui Eesti Vabariigi kodanikust õigeusklik ateist, pagan või juut peab alla neelama põhiseadusevastased luterlikud rituaalid riiklike sümbolite kallal, siis tähendab see rangelt võttes nende õiguste rikkumist. Ka massimeedias on näha, et avalik õiguslik ringhääling on hakanud mõne usu häälekandjaks. Eesti rahvale on kristlaste põhiliseks väljundiks Eesti Raadio ja Eesti Televisioon, kus kristlikel pühadel ja vabariigi tähtpäevadel toimuvad jumalateenistuste ülekanded. Kõik Eesti Raadios olevad hommikupalvused ja Kirikuelu saade valmivad koostöös Eesti Kirikute Nõukoguga. Kui nüüd teised usundid Eestis saaks avalikus televisioonis ja raadios sama palju sõna sekka öelda, siis ei jääks ülejäänud saadetele eriti üldse ruumi. Otseülekanded ja avalikkuse usuline mõjutamine peaks toimuma ikkagi iga
raidraamistused. Tollest ajast pärineb ka lõunaeeskoja petiknishidega viil. Kiriku taastamistöid juhtis kunstiteadlane F. Maydell, kes kasutas seal esimesena Eestis neogooti põhimõtteid. Tollal loodud neogooti sisustus (altar, kantsel, akende raidraamistus, uksed, oreliväär) on säilinud tänini. Kirik pärast 1950. a. Oleviste kiriku hoone anti 1950. a. septembris üle ühendatud Evangeeliumi Kristlaste - Baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele sõjategevuse tagajärje tublisti kahjustatuna. Kiriku korrastustööd algasid kohe pärast kiriku avajumalateenistust 17. septembril 1950. a. ja lõppesid sama aasta 23. detsembril. 1954. a. toimus kirikus ulatuslik siseremont. Aastakümnete jooksul oli kiriku seintele ja võlvidele kogunenud paks tahma- ja mustusekord, mis oli vaja kõrvaldada, et kirikuruum ka väliselt oleks vääriline hoone vaimulikule otstarbele.
Jaguneb kolmeks põhisuunaks (katoliiklus, õigeusk, protestantism) ja paljudeks usutunnistusteks. Arenes judaismi ühe sektina, (rajajaks Jeesus Kristus?). Pühakiri - Piibel, koosneb Uuest ja Vanast Testamendist.Vanasse Testamenti kuuluvad juudi Piibli 39 raamatut. Uus Testament koosneb 27 raamatust, mis jagunevad nelja ossa. 1) Neli evangeeliumi mis jutustavad Jeesusest 2) Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest 3) Epistlid e. kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele 4) Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale. Ainestik - mütoloogilised ja ajaloolised sündmused, eetika, käitumisjuhendid, tulevikuhoiatused, Kristuse elu jms. 10 käsku mida kristlased täitma peavad 1) Sinul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval 2) Sina ei tohi teha ebajumala kuju - midagi sellist mida se teenid kui Jumalat minu asemel. 3) Sina ei tohi mu nime ilmaasjata suhu võtta
oFrangi riik V-VII sajandil: V saj.lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristl...
Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad. Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ...
b)maaliti värvilisi pilte, mis selgitasid teksti 2.Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsad allikad osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed seina- ja laemaalid 3.Tavalisi antiikkunsti motiive käsitleti kristlaste poolt tingmärkidena lambatalle õlul kandev mees Hea Karjane (Kristus) kala Kristus ankur - lootus paabulind surematus tuvi Püha Vaim rist ja ülestõstetud kätega inimene palvetaja 4.Reljeefikunst a) reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage b)temaatika on võetud Piiblist varakristlikud reljeefid rõhutaad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust
haridus ja kirjasõna, maailmapilt, kunst ja arhitektuur, usk. Millist rolli etendasid keskaegses Eestis kloostrid? Miks jäi reformatsioon 16. sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks? Hariduses pigem see, et haridust anti enamjaolt ainult jõukamatele. Väga vähesed talupojad oskasid kas kirjutada või lugeda. Arhitektuur oli kiriklik nagu ka kunst. Oli raske leppida uue usuga. Aga siiski lepiti kristlaste Jumalaga. Aga ikkagi jäi ka usk ebamaisusesse. Nüüd küll mitte haldjatesse vaid pühakutesse. Ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma, Tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani tõenäoliselt nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist
..viielööviline basikaalne ehitis hilisgootika ajal. Veneetsia Doodžide palee- kuningate residents. välis ornamentika Araabia eeskujul Gooti kujutav kunst Lääne-Euroopas romaani kunstis oli oluline hoiatav ja ähvardav tähendus, kuid gootikas austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndsusetunned Tähtsal kohal skulptuurid (eriti reljeefid).Ka kasutati üle 1000. a. keelatud ümarskulptuure ajastu alguses. Tüüpteemaks : kristlik teema 1) krutsifiks-ristilöödud kristlaste kujud 2) Kolgata-grupp 3) Pieta- Neitsi Maarja + surnud poeg(Jeesus Kristus). Katku pärast kannatavad kujud 4) Maarja kuulutus-ingel ilmub noorele NM ja ütleb, et ta saab lapse/// surmakuulutus: õigekirikus ilmub ingel surivoodile, et pääseb paradiisi NM 5) Külastusgrupp- 2 raseda naise kohtumine (pühad pojad) Reimsi katedraalis Maarja + Elisabeth 6)ülikute portreekujud 13. saj veel haruldus, kuid 14. saj. massiliseks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Kaubandusökonoomika õppetool SKEPTITISMI TEESID JA TROOPID TÄNAPÄEVAL Referaat Õppejõud: SISUKOR 1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT..................................................................................... 5 2.SKEPTITISMI TROOPID.......................................................................................... 6 3.SKEPTITISMI TEESID............................................................................................. 8 1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT..................................................................................... 5 2.SKEPTITISMI TROOPID.......................................................................................... 6 3.SKEPTITISMI TEESID...........
polnud sugugi tavaline. Toomkiriku juures toomkool, juhatas toomhärra- skolastik. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudeks, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal kihelkonnakirikul kaitsepühak. Keskajal Eestis ei osanud rahvas peamiselt lugeda ega kirjutada. Sellegipoolest käidi kirikus ning neil oli usk. Kirikutes oli ladina keelsed palvused, vähesel määral rahvakeelsed. Lisaks kristlaste Jumalale, austati väiksemaid jumalusi ja haldjaid. Nende kõrvale tõusid kristilikud pühakud, kellele ilmselt kanti üle muinasusundi jumaluste omadusi. Katoliiklikus usus oodati pühakutelt samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjailt. Liivimaa nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Keskajal Liivimaal mitu vaimulikku ordut. Eesti mungad rajasid oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Eraldatud ning kindlustatud.
hipodroomil, akrobaadid. Usuelus toimusid hiilgavad rituaalid, laulud, kirikusisustuse sära. Ka riigivõim näitas oma võimu/jõudu avalike ja jõhkrate etendustega. Mässajate ja kukutatud keisrite karistamiseks tehti julmad vaatemängud. JUSTINIANUS I oli Esimene Bütsantsi keiser, peab vallutussõdu. (ühendab oma riigiga Itaalia, Põhja-Aafrika ja NATS Hispaaniat). Ladina keisririik (1204-1261) tekib pärast lääne kristlaste neljandat ristisõda Konstantinoopolis. Eri ajastute ja kultuuride vahendaja Bütsantsi: rahvastik - kultuuriliselt ja etniliselt kirev keel - kreeka keel (võimaldas hoida järjepidevust antiikse pärandiga) arusaam - kirjutatud sõna väärtus on ülim haridus - põhines antiiksetel ja kristlikel klassikutel Keskajal oli Bütsantsi oluline roll antiikmaailma teadmiste vahendamisel Euroopasse - bütsantslased said tööd Lääne-Euroopa õukondades, koolides (õpetasid kr keelt, klassikute
Luule: Vergilius, Horatius, Ovidius. Ajalookirjutus (Livius). 2. Kultuur pärast Augustust: Seneca; Tacitus; kreeka kultuur keisririigi ajal (Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Hellenistlike ja idamaiste kultuste levik: Isis, Mithras. 4. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 23) Hiline keisririik 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2. Diocletianuse ja Constantinuse ümberkorreldused: keisrivõim; sõjavägi; ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. 3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine;
(Partridge 2006: 356) Enamik araablasi olid rändhõimude liikmed ehk beduiinid ja nad pidasid tähtsaks pigem inimese õilsust kui mingit jumalikku jõudu. Nad uskusid, et kogu nendega toimuva määrab ette ära Saatus või Aeg. Neid ei austatud usuliselt, vaid käsitati lihtsalt kui ,,asjade kulgemist". Mõned hõimud ja hõimuliikmed olid võtnud omaks ristiusu ning Mediinas ja mujal Lääne-Araabias oli ka juudi kogukondi. Seetõttu olid paljud araablased mõneti tuttavad juutide ja kristlaste tõekspidamistega. (Ibid: 356) 4 Muhammadi ülesandeks oli hoiatada oma rahvast Meka linnas tänapäeva Saudi Araabias. Kuigi teda ei võtnud enamik inimesed kuulda, uskusid mõned siiski, et ta avaldab jumalikku tõde. Nendest inimestest moodustus esimene moslemite kogukond, kes tagakiusamiste tagajärjel kolis Muhammadi juhtimisel aastal 662 pKr Jathribi, mis sai hiljem tuntuks Mediinana, nimetatakse hidzraks ning islami kuukalender mis on
polnud määrav roll riigile. Teiseks soov jätkata sajanditevanust islami ülemvõimu status quo'd, ent valgustatumal ja tolerantsemal kujul. (Selline hoiak väljendus eriti Meka hasmiitliku valitseja Hussein ibn Ali ja tema mõõdukate järeltulijate juures. Kolmas seisukoht oli poliitiline sionism, mis taotles Palestiinas rahvuslikku kodupaika Euroopas sajandite vältel ahistatud juutidele. Neile asjaoludele lisandus veel 11 evangeelsete kristlaste ,,premillenialism", mille kohaselt Kristuse taastulemise eelduseks pidi olema juutide naasmine Palestiinasse ning nende pöördumine ristiusku. (Kassis 2008, 1439) Pärast kolmteist sajandit kestnud islami ülemvõimu olid palsetiinlased üsnagi progressiivselt meelestatud, astudes 1917 välja mittereligioossel alusel seisva valitsusvormi eest. Püüti ellu kutsuda rahvuslikku moselmite ja kristlaste ühendust
palus, et seda ei tehtaks ning ütles, parem jäägu poiss teisele naisele. Saalomon otsustab, et laps on esimese naise oma ja ta otsustab õigesti, sest ema oleks pigem lasnud poisi teisel naisel üles kasvatada kui ta pooleks raiuda. Saalomonlik otsus tähendabki tarka otsust. · Piibli kujunemise lugu Piibel koosneb vanast testamendist ja uuest testamendist. Vana testament räägib iisraeli rahva ajalugu. Algselt oli see Juutide pühakiri, hiljem ka kristlaste pühakiri. Uus testament koosneb evangeeliumitest, kirjadest ja ilmutusraamatust. Uues testamendis räägitakse lähemalt ka Jeesusest. Jeesus rääkis Aramea keeles. · A&O Alfa ja oomega, esimene ja viimane täht kreeka tähestikus. Sümboliseerib jumalat kui elu algust ja lõppu. Ka Algus ja Ots. · Messias Judaismis oodatud väljavalitu ja Jumala Poeg, pidi tooma maale rahu ja õigluse, aitama vaeseid
KRISTLUS Referaat 2012 SISUKORD KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlusAabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakord...
millest pole pääsu meil kellelgi. Inimesed on õnnistatud eluga teadmatuses iseendi ja lähedaste surma täpse hetke saabumisest. Surma, millega puutume kokku tegelikult juba üsna varakult ja ehk ka märkamatult, nii kardetakse kui pilgatakse, näiteks lapsepõlvest mäletame, kuidas surevad meie eakamad sugulased või pere lemmikloom; iga päev võime kuulda uudistest, kuidas maailmas saab liiklusõnnetustes surma tuhandeid inimesi; samuti võib surra midagi meie sees, näiteks värskete kristlaste vana patune ,,mina" sureb ja uus puhas ,,mina" hakkab elama uut ja paremat elu Jumalale; surma on võimalik trotsida ekstreemsporti tehes ja siis on veel ka võimalus, et ei mõeldagi ei surmale ega elule, vaid löödakse niisama aega surnuks. Järgnevas essees aga uurin, kuidas on käsitletud surma eesti kirjanduses, alustades tutvustusega kõige varasematest üles kirjutustest ja seejärel keskendudes just teostele, mis on kirjutatud 19. sajandil kuni 20. sajandi alguseni
budism 376 miljonit traditsioonilised hõimu-usundid (sealhulgas samanism jmt) 300 miljonit jne. Lühiülevaade levinumatest maailmausunditest:Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus sai alguse 1. saj. pKr Palestiinas, algselt oli ta üks judaismi sekte. Kristluse loojaks peetakse Jeesus Kristust, kelle õpetust ja eeskuju kristlased järgivad. Kristlaste püha raamat on Vanast ja Uuest Testamendist koosnev Piibel. Nüüdseks on kristlusest saanud maailmareligioon, ta on valitsevaks usundiks Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aasias, Austraalias ja Okeaanias; kristlus on ühtlasi maailma levinuim usund. Kristluse aluseks on usk kõikvõimsasse Jumalasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg Jeesus Kristus suri ristilööduna, tõusis surnuist üles ja läks taevasse
2. Rüütlite agressiivsuse suunamine väljapoole Lääne-Euroopat. 3. Itaalia linnade soov saada Vahemere kaubandus oma kontrolli alla. AJEND ehk ettekääne 1096.a. kuulutas Vladimir II, et Kristuse haud tuleb vabastada türklaste käest I ristisõda. 1096-1099 vallutati Jeruusalemm ja rajati ristisõdijate riigid IV ristisõda. 1202-1204 Lääne kiriku rünnaks Ida kiriku vastu Sõdade tulemused 1. Jeruusalemma tagasi vallutamine kristlaste kätte ei õnnestunud. 2. Tugevnes kristliku ja islami maailma vastasseis. 3. Avardus Eurooplaste maailmapilt. 4. Tugevnes Vneetsia ja Genova positsioon Vahemerel. Uuendused : hügieeni järgimine, saunad, püssirohi, saunad. Feodaalkord ja rüütliseisus Vasall lääni valitsev väikefeodaal Paaz tulevase rüütli esimene teenistus, Senjöör isand,maaomanik,kes jagas lääne õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid
· koondas enda ümber haritud mehi, laskis tõlkida araabia keelest · jätkas Toledo tõlkijate koolkonna tegevust · ,,Kalilea ja Dimna" kuninga ja filosoofi vestlus, tõlgitud araabia keelest · ka õigusalased ja ajaloolised teosed ,,Üldine kroonika" · kirjutas ka luulet galeegi keeles Püha Isidorus · Sevilla peapiiskop · kuulus ladinakeelsete entsüklopeediliste teoste poolest 14. sajand · kindlustatakse riiki, mis juba Hispi all · kristlaste ja mauride tugev käbikäimine · 2 suurt kirjanikku: Juan Manuel (1282-1349) · Alfonso vennapoeg · Võttis osa poliikast ja ühiskonnaelust · ,,Krahv Lucanor" 1335, novelli-jutukogu, 51 lugu, idamaise kirjanduse mõjud, raamjutustused, ise nimetab ka näidenditeks, vestlevad kahv Lucanor ja nõuandja Patronio, viimane jutustab küsimusele vastuseks hoopis mingi loo · ,,Kuninga uued rõivad" · Ajaloolised teemad: maurid vs kristlased Juan Ruiz (1283-1350)
sultan- valitsemistiitel islamisusulistes maades Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik- Osman 1- rajas türklastele uue tugeva riigi 15 saj. olid kujunenud Lääne-Euroopas 3 tugevat ja suurt Kuningriiki (Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania) 1337-1453 a.- saja aastane sõda, kus Prantsuse ja Inglismaa kuningad said jagu suurfeodaalide vastusseisust. 1455-1485 a.- Rooside sõda, pärast mida tuli võimule Inglismaal Henry Tudor. 1492 a- Pürenee ps langes kristlaste kätte 15 saj. Õnnestus Habsburgidel liita abielu teel oma valdustega ka Madalmaad. 1519 a.- Karl 5 valiti Püha Rooma keisriks. 1494-1559 a- Itaalia sõjad 11 saj.- olid vallutanud türklased-seldzukid suure osa Väike-Aasiast 13 saj.- rajas Osman 1 türklastele uue, tugeva riik. 14 saj. tungisid osmanid(türklased) Euroopasse ja vallutasid seal Kreeka, Bulgaaria ja Serbia. 1.Inglismaal tuli võimule peale Rooside sõda Henry Tudor.Kujunesid monarhiad 2. Kujunesid monarhiad 3
tohutu teadmustööga viiskümmend viis käsikirja, et teha kindlaks tõeliselt autentne tekst. Ta soovis sellele suurele maailma saladusele vastust leida. Ta uskus, et suudab avastada puhtad tõed, mille tema kaasaja mõtlejad on ära moonutanud. Kartes süüdistusi ketserluses, ei avaldanud ta neil teemadel midagi. Ta seadis kahtluse alla püha kolmainsuse dogma (püsiv õpetuslause ainujumala püsimine kolmel kujul), pidades seda võltsinguks. Ta süüdistas kirikut, et see on esimeste kristlaste sõnumi unustanud, ja tahtis tõestada, et katoliiklus on ebausk ning Kristus pole muud kui Jumala saadetud ingel. Egoistlik ja umbusklik Newton muutus väiklaseks oma eelisõiguste tõttu. Nimelt ta ei nõustnud, et keegi on temast ees. See tekitas palju probleeme, sest ta ei avalikustanud oma töid, kuid oli siiski tõdemusel, et eelisõigus on sellel, kellel esimesena oli idee, isegi kui too sellest mitte kellelegi ei rääkinud. Ta üritas selgeks teha, et tema on loonud
keskendunud jääva esteetilise väärtusega kunstmuusikateostele, siis koraaliraamatuis sisalduvad lauluseaded kuuluvad pigem nn triviaalmuusika või kirikliku "tarbemuusika" valdkonda." Võib-olla siis ostukäigul kuuldut tuleks võtta kui sakraalset tarbemuusikat sekulaarses pakendis? Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste muusikaga kristluse tekke aegadest, jätkates läänekiriku gregoriaani lauluga (mis arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid algselt Palestiinast) ja lõpetades kasvõi evangelist Marjoe Gortneri taoliste jutlustajate karismaatilis-ekstaatiliste etteastetega. Veelgi avaramalt kirikumuusikale mõeldes võiks siia haarata ka sünagoogides, moseedes, idausundite templites kõlavad helid, kui mittekristlikke pühakodasid tinglikult siiski ,,kirikuteks" pidada. Ent kui mõelda tavapäraselt kirikust väljaspool esinevate muusikute kontsertidele näiteks
5. Kes oli Jeesus Kristus? Jeesus Kristus oli juut, kes sündis Juudamaal jõulupühal, ristiti 30 aastasena, suri jeruusalemmas kolgata mäel risti lööduna, tõusis surnust üles 3 päeva pärast surma, uskus oma missiooni. 6. Milliseid meetodeid kasutasid Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh kristluse levitamiseks Euroopas ning mida nad saavutasid 13. sajandiks? Rooma piiskop võttis endale kõigi Lääne-Rooma riigi aladel elavate kristlaste juhtimise-paavstivõimu kujunemine. Konstantinoopoli patriarh juhtis kirstlasi Bütsanti keiririigis. Rooma paavst saatis misjonäre paganaid ristiusku pöörama. Algas kirikute, kloostrite asutamine kiriku tugipünktidega. 7. Millal lõhenes ristiusu kirik katoliiklikuks ja õigeusklikuks ning mille poolest need sarnanesid ja erinesid? Ristiusu kirik lõhenes katoliiklikus ja õigeusklikuks 1054 aastal kirikulõhe ajal. Õigeusk
aastal vallutas Liivi ordu Kuramaa. Valdavalt said piiskopid 2/3 maast endale siis seekord läks teisiti, Kuramaa piiskop sai kolmandiku ja ordu ülejäänu maast. Kuramaa alistamine oli niivõrd tõhus, et tänu sellele sai Liivi ordu suunata peamised pingutused Semgallia vastu, mis näitas ainsana veel vastupanu, leedulaste kõrval. Aastat 1291 võib pidada Liivimaa ristisõja lõpuks, sest siis langes ka suur osa Semgalliast Liivi ordu võimu alla. Need semgallid, kes kristlaste ülemvõimuga ei leppinud, rändasid Leedusse ja sulandusid aja jooksul leedulaste hulka, kohale jäänutest said aga sajandite möödudes lätlased. (Histrodamus, 2018) 10 2.3. Liivi ordu likvideerimine 1561. aasta sügiseks oli Liivi ordu kaotanud peaaegu kõik oma Eesti-valdused. Põhja-Eesti oli alistunud Rootsile ja enamik Mandri-Eestist oli venelaste võimu all. Ainult väike osa Eesti
Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus.
lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus.
lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos – salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased – Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) – Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused – kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid – rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides – maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus.
Peetrus: Jeesuse jünger juba tema eluajal, rändas pärast Jeesuse surma Rooma, pani aluse kritslikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulus: pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma, mõjukaim krisluse levitaja Rooma riigis; rändas Süürias, Väike-Aasias, Kreekas, seletas Jeesuse õpetust, võitis pooldajaid; rõhutas, et see on mõeldud kõigile rahvastele, aitas kaasa kristluse levikule Rooma riigi idaosas. Käekäik Rooma riigis: 1. sajandi lõpuks oli kristlaste osatähtsus rahvaarvus väga väike, kuid nad äratasid tähelepanu teiste usutunnistuste seas. Kuigi ristiusul oli vanade usunditega palju ühist, oli range ühe jumala tunnistamine eriline. Kui teiste usundite järgijad tunnistasid ka muude jumalate olemasolu ja suhtusid nendesse austusega, siis kristlaste silmis olid need vaid ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne. Kristlased näitasid seda põlgust välja, levitades ristiusku paganate hulgas.
Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) – piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal
Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal
sajandi varajases alguses pKr. Imperaator Caligula (37-41) alustas sinna tsirkuse ehitamist (40 pKr), mis hiljem lõpetati keiser Nero poolt ning mis kandis nimetust Circus Gaii et Neronis, mida tavaliselt nimetati lihtsalt Nero Tsirkuseks. Vatikani obelisk oli algselt võetud imperaator Caligula poolt Heliopolisest ning oli mõeldud kaunistamaks tema tsirkuse esist ning on samal ajal ka selle algselt tsirkuse viimane nähtav jäänuk. See territoorium muutus paljude kristlaste jaoks märtripaigaks pärast suurt Rooma põlengut keiser Nero ajal, aastal 64 pKr. Antiikne pärimus väidab, et just siis ja selles tsirkuses otsustati Püha Peetrus pea alaspidi risti lüüa. Tsirkuse vastas asus surnuaed, mis on eraldatud Via Cornelia poolt. Ehitati mitmesuguseid matusemonumente, mausoleume ja väikesed hauakambrid ning ka altareid paganatest jumalatele, kes pärinesid erinevatest polüteistlikest religioonidest. Need ehitised püsisid
8. Turism 8.1 Turismimaa Etioopia ei ole eriti tuntud turismimaa. 8.2 Turismi arengueeldused Turismi arngueeldusteks olekski ainult sealsed ilusad paigad. Etioopias on hulgaliselt kauneid ja vaatamisväärseid kohti, aga pole kedagi, kellel oleks raha nende korrastamiseks ja rahvale näitamiskõlblikuks tegemise jaoks. 8.3 Kohad, mida külastatakse enam Kindlasti on üheks enim külastatud kohaks Etioopia pealinn Addis Ababa. Populaarsemad on ka ajalooline Põhja Etioopia: esimeste kristlaste kivikirikud ja hauakambrid salapärane mägilinn Lalibela, legendaarne Axum ja obelisk, mille Mussolini omal ajal etiooplastelt varastas, populaarne, troopiline ja värviline Bahir Dar, Simieni mäed ja kuristikud, Sinise Niiluse kosk; Rifti org koos värvika ja eksootilise linnuriigiga. 8.4 Eesti turismifirmade reisid sellese riiki Turismifirma Kon Tiki Reisid OÜ pakub suurt Etioopia ringreisi, koos paljude vaatamisväärsustega
Liberalismi isa. Konstitutsioon. Rousseau- riik peab toimima ühiskondlikut lepingu alusel. Ideaalne riigivorm vabariik. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist-luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Preisimaa valitsejate reformid ja riigi kujunemine Friedrich Wilhelm (1713-1740): lõi tohutu sõjaväe; hakati nõudma sõjaväelist haridust lisaks aadliseisusele; pidas tähtsaks aktiivset kaubandusbilanssi (bilanss - tulude ja kulude tasakaal) ning tekstiilimanufaktuuride edendamiseks keelas importkangaste kasutamise; asutati relvamanufaktuure; kehtestati üldine koolikohustus (kuid oluliseks peeti
· Eesti toomkirikud asusid Tallinnas, Tartus ja Haapsalus. · Liivimaa hariduslik eliit kujunes toomhärradest ja piiskoppidest, sest vähemalt 15.-16.sajandil oli enamik neist õppinud mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis. See polnud tollel ajal teiste seisuste puhul tavaline. · Eesti maarahvas võttis omaks katoliku usu, sest nad arvasid, et kuna muistses vabadusvõitluses olid nende jumalad jäänud alla ristiusu jumalatele, siis tuleb uskuma hakata kristlaste Jumalat. Tsistertslased Dominiiklased Frantsisklased Asutamisaeg 1098. aasta Asutati 1215. a Asutati 1210.a Eestisse 1229. a Eestisse 1241.a Asukohad Eestis Tallinn, Tartu, Lihula Tallinn, Tartu, Narva Tartu, Rakvere, Viljandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
