keskaegsed õppeained,õpiti ülikoolis Alkeemia-teadusharu,valmistada tarkadekivi,metall kullaks Katedraal-piiskop konna pea kirik Gooti stiil-kunstistiil,teravkaar,12-13saj Romaani stiil- kunstistiil,ümarkaar,10-11saj Müsteerium-näitemäng,vaimulik sisu Generaalstaadid-seisuste esinduskogu prantsusmaal Must surm-katku epideemia euroopas 14saj Linnus-kaitse rajatis Taara-eestlaste muinasjumal Piiskop-vaimulik,kindla ala kristlaste juht Karavell-ookeani sõiduks sobiv laev Raharent-rendiliik,maa eest maksti rahaga Kapitalism-majandussüsteem,põhineb eraomandil,palgatöö jõul Tarastamine-nähtus inglismaal,talumaad muudeti lambakarja maaks Renessanss-antiigi taassünd,kunsti ja kirjanduse vool Humanism-maailma vaade,rõhutas inimese tähtsust Absolutism-täielik kuninga võim
privileegid, millest ei tahetud loobuda.Kaubandus/käsit: kaub.-enamuse sisseveetavast kaubast mood. Tooraine.Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse. KATOLIIKLIK HARIDUS LUTERLIK HARIDUS Eesmärgiks oli eelkõige tulevaste vaimulike väljaõpetamine Eesmärgiks oli inimestest korralike kristlaste (luterlaste) tegemine, kes mõistaksid usulisi põhitõdesid ja suudaksid lugeda piiblit. Koolitüübid: Koolitüübid: · kloostrikool- tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega ·
sajandi lõpuks oli mauride kontrolli all ainult Granada mägikuningriik. Seal rajati linn nimega Alhambra. See esindab mauri kunsti ja arhitektuuri kõrgeimat taset. See koosneb kindlusest, suveresidentsist ja aedadest. 1479 ühendati abielu kaudu Aragoni ja Kastiilia kuningriik ning 1492. aastal vallutati mauride viimane linn. Sellega oli rekonkista lõppenud ning algas konkista- indiaanlaste alistamine ja hävitamine. Ülevõetud mauri linnadest langes kristlaste kätte kultuurivaramud tuhandete tekstidega, milles taasavastati ammuunustatud minevikuteadmised.
Rooma keisririigi oli tekkinud arusaam keisri jumalikkusest juba Augustuse ajal. Ametlikul kummardati küll keisri kaitsevaimu, ent selline vahetegemine kadus kiiresti. Nii samastus keiser jumalaga. Keisri kultus oli ka patriootiline kohustus, mida kristlased keeldusid täitmast. Seetõttu oli ristiusk poliitiliselt kahtlane ega seisnud seaduse kaitse all. Keiser Traianus andis aastal 112 korralduse, et enda tunnistamine kristlaseks on karistatav surmanuhtlusega. Siiski ei nõutud kristlaste tagaotsimist ega pööratud tähelepanu kaebustele. Süüdistatud võisid vältida karistust loobudes oma usust ja ohverdades paganlikule jumalusele. 3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus). Keiser Deocletianus (285305) taastas keisririigi ühtsuse. Riigi ideelisekd aluseks pidi olema VanaRooma usund
kuid teadis, et selle kõige põhjus on Jumal. See oli nende arusaamine maailmaplaanist. Nii nagu tänapäeva inimene ei usu laudade ja toolide olemasolusse, vaid teades, et need on olemas, nii oli ka keskaja inimese usuga Jumalasse. Kõigis religioonides on inimesi, kes kerkivad oma pühaduse poolest teiste seast esile, kristluses kutsutakse neid mehi ja naisi ,,pühakuteks". Usuti, et pühak on inimene, kelle vahendusel tekib kontakt maa ja taeva vahel. Algselt kasutati seda sõna kõigi kristlaste kohta (Efeslastele 1:1; Apostlite teod 9:32). Hiljem lakati seda sõna kasutamast elavate kohta ning kasutati vaid surnute kohta inimeste kohta, kes pidid oma usu eest surema. Neid nimetatakse märtriteks. Nendest algab pühakute ajalugu ning kes olid mõnda aega ainsad kristlaste poolt austatud pühakud. Nad säilitasid oma positsiooni ka pärast teiste pühakutüüpide väljakujunemist. Seejuures kõige esimestele pühakutele ei antud seda tiitlit ametlikult neile andis selle rahvas.
5. RISTISÕDA 11/28/15 1 Viies ristisõda Viies ristisõda aastatel 1217-1221 oli kristlaste järjekordne katse tagasi vallutada Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. 11/28/15 2 Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saanud. Otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. 11/28/15 3
Charles Montesquieu-Poliitiline teos ,,Pärsia Kirjad".Peateos ,,Seaduste vaim".Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat.Võimude lahususe teooria.Seadusandlik,täitesaatev,kohtuvõim peaks eraldi olema. Jean-Jacques rousseau-Väljapääsu nägi rahva suveräniteedis,mis tähandab et võim on rahval.Põhiteos ,,ühiskondlik leping".Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus Lähtus pietismist,mis pöörab tähelepanu vagadusele ja rõhutab kristlaste võrdsust. Gottfried Wilhelm Leibniz-Pööras tähelepanu teaduse arendamisele ja probleemidele.Arvas et teadus peaks tooma praktilist kasu.Wolff-Esitas terve mõistuse filosoofia.Oli ratsionalist. Friedrich II -Oli Preisi kuningas.Pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu.Soode ülesharimine ningu uute külada ja talude rajamine.Õpetas preislastele kartulikasvatust.Arenes kooliharidus.Töötatti välja maakoolide reglement.Põhjustas Austria pärilussõja.Osales seitsmeaastases sõjas
Enn Kippel ,,Meelis" Lugemiskontroll 1.Kes oli Ivo? Ivo oli vana karjus,kes oskas lindude ja metsloomade keelt (Ta oli Meelise järelvaataja). 2.Kuhu viisid ristirüütlid Meelise? Nad viisid Meelise Riiga,Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamunde kloostrisse. 3.Mida õpetati poistele kloostris? Õpetati kirikulaulu,palvetamist,ladina keelt ja teisi kristlaste kombeid. 4.Kuidas pääses Meelis kloostrist minema? Ta pääses niimoodi minema,et saarlaste laevad tulid ründama ja Matteus jättis poisid omapäi,sest ta läks vaatama,kas kloostris puhkes tulekahju.Poisid ronisid puu(toominga) otsast üle aia ja pääsesid minema. 5.Mis juhtus saarlaste laevaga? See sattus tormi kätte,laeva tekkisid praod,kust voolas vett sisse ja laev uppus ära. 6. Mida tehti Meelisega saarlaste laeva uppumise ajal? Ta seoti kahe veevaadi vahele ,nendega ta hüppas vette
de marzo y el 25 de abril. El cristianismo oriental basa sus cálculos en el calendario juliano, por lo que su fecha se sitúa entre el 4 de abril y 8 de mayo. Durante este día se celebran en distintos lugares del mundo procesiones religiosas, así como celebraciones litúrgicas. Las costumbres del Domingo de Resurrección varían en todo el mundo cristiano, pero la decoración huevos de Pascua es un algo común en el mundo occidental. Ülestõusmispühad on kristlaste jaoks kõige olulisemad kirikuaastas, siiski on see osa tervikust, mille see püha väiksematega moodustab. Need on ühtlasi ka kõige kurvemad kui ka rõõmsaimad pühad. Jeesuse sünd, ristisurm ja ülestõusmine kuuluvad kokku. Ülestõusmiseta oleks tema surm olnud sarnane mistahes õilsa surmaga oma ideede eest. Kuid tänu ülestõusmisele on see lunastav surm ja isegi kaduva muutumine kadumatuks. http://www.eelk.ee/~ltund/voldikud/ylestousmispyhad.html http://es.wikipedia
1700-1721, reformatsioon 1523 Eestis, Taani hindamisraamat XIII sajand, eestikeelne Piibel 1739, L. H. Kroonika XIII sajandi alguses, WK katekismus 1535, esimene eestikeelne ajakiri 1766, Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842, Kullamaa käsikiri 1524 Ristiusk ja Eesti Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil käimine, kristlaste kommmete täitmine ning teine pool 2) ilmalik: kõik, kes usu vastu võtsid pidid hakkama maksma kümnist ning olid kohustatud osalema ristisõdades teiste paganate vastu. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga pärinevad XIXII sajandist. 1167. aastal määrati Lundis eestlaste piiskopiks benediktlasest munk Fulco Reformatsioon (mis? kes? kuna? miks
Islamimaailmad liitusid ristisõdade käigus, mistõttu olid nad üheskoos suutelised vastu hakkama kristlastele, kes vägisi oma usku peale suruda tahtsid. Tänu sellele liidule jäid Jeruusalemm ja Püha Maa muhameedlaste valdusesse. Mis on minu arvates hea säilitamaks tasakaalu eriusuliste vahel maailmas. Euroopas, sealhulgas ka Eestis on ristisõdade tagajärjeks laialdaselt levinud ristiusk ning kristlikud kirikud. Eurooplased on võtnud omaks tänu sellele kristlaste kombed ja uskumused, peetakse jõule, lihavõtteid ning teisi kristlikke pühi ja tähtpäevi. Ehkki maailmamõistes ei ole ristiusk ainus usk, on see Euroopas siiski levinuim. Kokkuvõtteks võiks öelda, et ristisõjad ei täitnud küll esialgseid eesmärke, kuid arendas väga palju eurooplaste oskusi ja laiendas silmaringi. Idamaadel aga avanes võimalus suhelda vabamalt muu maailmaga ning säilitada oma usk ja kultuur. Kuigi kaotused
Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega kuninga vastu Ratsionalistlik maailmakäsitlus - mk, mis eeldab ühiskonna mõistuspärasust, m. kohaselt ideed muudavad maailma Teenistusastmete tabel - riigiaparaadi süsteem, kus sõjaväelased ja riigiametnikud jagunevad 14 teenistusastmesse Valgustus - mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest
I ristisõda - tagajärjed, õnnestumised ja ebaõnnestumised Arutlus Kuressaare 2008 I ristisõda Esimene ristisõda toimus aastatel 1096-1099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, moslemid, feodaalid ja seldzukid. Sõda kuulutati välja 1095. aastal Urbanus II poolt. Sõja eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt ning ülemaailmse paavstiriigi loomine. Alates 1096. aastas hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Sel aastal moodustati Euroopas ka 4 armeed: 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Sõdijaid, kelle tulekust Urbanus Aleksiosele teatas, oli tulemas ligikaudu 300 000. Ligikaudu 40 000 kristlikku sõdalast koondus kuue tähtsama üliku lipu all kokku.
Hinduism Inimesed 4 kastis , hinduks saadakse vaid hindu perre sündides Taoism Hiina riigiusk Taoismi põhimõiste on dao ehk Tao , mis tähendab teed . aga ka tegutsemisviisi ,eluaeadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu , kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana Eepos lugulaul , värsivormilineteos maailma loomisest ,jumalates , kangelastest Antiikkirjandus Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus (8-5. Saj ) Piibel Kristlaste pühakiri , jaguneb Vanaks ja Uueks testamendiks Keskaja kirjandus Ajavahemik antiigi ja renessansi vahel Koraan Moslemite pühakiri , koosneb suuradest Rüütlikirjandus rüütlikirjandus oli rahvaluulest lähtuv , kuid ülikutele mõeldud viljeleti põhiliselt lüürikat , seda kandsid edasi trubaduurid ja minnesingerid ,Rüütlieetikas oli rõhutatud seisuseuhkus , truudus ja ustavus senjöörile . Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse suhtes .
Antiigi pärand I kodune töö 1) Kuidas suhestusid katkendis kirjeldatud perioodil kristlus ja antiik üksikute autorite kontekstis? Too näiteid. Antiik põimis end kristlusega kirjeldatud perioodil läbi kirjanduse. Autorid muutusid vabamaks, kirjutasid inimlikkusest, ihadest ja muudest aspektidest, mis kristlikkus tähenduses võisid olla ,,paganlikud." Kui kuni neljanda sajandini olid kristlaste kirjutatud tekstid peamiselt kristlaseks olemise, uute doktriinide tutvustamise, paganismi vastasuse ja moraalide kaasajastamise kohta, siis näiteks juba neljandal sajandil elanud poliitik ja professor Ausonius järgis küll kristluse palvet, kuid tema tekstikogu koosnes peamiselt mängulistest, teravmeelsetest ning erootilistest poeemidest, mis oleksid paarsada aastat varem ühiskonnas olnud vastuvõetamatud.
Olemas on ajalooline taust, kuid on ka lisatud väljamõeldisi. Rolandi laul: Prantsuse eepos. Isamaa armastuse sümbol. Karm ja tõsise meeleoluga eepos. Nibelungide laul: Saksa rahvus- ja kangelaseepos. Autor on teadmata. Tähtsalt kohal on rüütellikkus ja vasallitruudus. Vanem Edda: Kogum Skandinaavia eelkristlikku luulet. Jumala-ja kangelaslaulud. Islandi kuulsaim kogumik. Aadama mäng: Üks osa piiblist. Sündmustik toimus Paradiisi aias. Koosneb erinevatest juttudest. Sellest on tulnud kristlaste elu eesmärk- pääseda Paradiisi. DRAAMA Beowulf: Germaani sangarieepos. Lugulaul, mille kirjutas arvatavasti vaimulik.
Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige Plebei- plebs-rahvahulk, ülejäänud kodanikud roomas, jäid jõukuselt alla. Patroon- rikas roomlane, eestkostja Klient- vaene roomlane Rahvatribuun- spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse mis kahjustas plebeide huve
Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katolik kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Ristisõdu oli kokku kaheksa ja need toimusid aastatel 1096-1291. Need olid katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt organiseeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi kaitseks. Eesmärgiks oli Palestiina vabastamine islami võimust. Sõjad pidid suurendama paavsti ja Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast ja kirkiku valdustest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi. Ristisõdadel oli suur tähtsus. Suurendasid need Euroopa tähtsust majanduses, ning tõi kaasa suuri muudatusi, nimelt levisid Lääne-Euroopasse paber ja araabia numbrid, Idamaadelt võeti üle saunas käik ning tapeet ja sepistamine. Ka oli oluliseks sammuks see, et kristlased tutvusid teiste usunditega sõdade käigus ning nad said aru sellest, et ka teiste uskudega saavad ini...
End läätseleeme eest müüma tänapäeval end väga odavalt müüma. Salomonlik otsus - väga tark otsus, see tuleneb sellest et saalomon palus jumalalt tarkust kui ta Iisraeli kuningaks sai ja ükskord tulid tema juurde kaks naist kes vaidlesid kumb on lapse ema ja siis saalomon ütles ei laps tuleb pooleks raiuda ja mõlemale pool anda ( ta ei mõelnud nii teha)ja siis ütles õige ema ei andke teisele aga ärge raiuge. Saulusest saab Paulus - Saulus oli kristlaste tulihingeline tagakiusaja. Kui Saulus reisis Damaskusesse ülesandega hävitada sealne kristlaste kogudus, lõi ere valgus äkki mehe pimedaks ja Saulus kukkus hobuse seljast maha. Jeesuse hääl ütles: ,,Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?" Saulus oli kolm päeva pime. Damaskuses andis Ananiase-nimeline kristlane talle käte pealepanemise abil nägemise tagasi. Saulus lasi end Ananiasel ristida ja tema kristlikuks nimeks sai Paulus
Kuidas kinnistus ristiusk Rooma riigi aladel? Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsa...
Põhiliseks erinevuseks kristluse ja nüüdisaegsete religioonide vahel on erinevus teistliku usu ja mitteteistliku maagia vahel. Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. Kristlikuses tähenduses välistab usk usu ja lootuse asetamist maagiale. Uskumine akosmilisse monismi (monism on filosoofiline väljamõeldis, kes tõe asemel ihkavad ühtsust) ja kõige üks-olemisse, mis esineb enamikus uususundeis, seisab kaugel uskumisest kristlikku Jumalasse. Kristlaste Jumal jääb alati inimesele ja inimlikult tehtud teadusele vastanduvaks isikuks. Religioossetes liikumistes (isegi judeo-kristlikust traditsioonist lähtuvais) asub jumalus inimeses eneses,seega inimene on ja jääb alati jumalikuks . Eerinevusi on arusaamisest inimväimetest ja loodusjõudusest. Kristlane tunnistab Jumala ees oma inimlikku piiratust, uususuline ja uusteaduslane kinnitab aga enda jumalikku kõigeväelisust. Kristluse olemuseks on usaldus,
Paulusega ühine peeter-paavlipäev 29. juunil ning sügisene peetripäev ehk Peetri ahelate päev 8. augustil. Peetrusega on seotud lugu, mille kohaselt Jeesus ennustas, et veel enne kukelaulu jõuab Peetrus ta kolm korda ära salata. Kukk kirikutornidel sümboliseerib seda lugu. Peetruse elust pärast Kristuse taevaminekut räägitakse Apostlite tegudes. Peetrus kuulutas jumalasõna Väike-Aasias, tegutsedes põhiliselt Antiookias. Hiljem läks ta Rooma, kus asutas arvatavasti esimese kristlaste koguduse. Pärimuse järgi tegi Peetrus Roomas oma tööd kakskümmend viis aastat, kuni teda süüdistati keisri lemmiku äranõidumises. Oma järgijate palvete peale nõustus ta linnast põgenema, kuid teel ilmus talle Jeesus. Peetrus küsis: "Issand, kuhu sa lähed?", mille peale Jeesus vastas: "Rooma, et mind uuesti risti löödaks": seda taevaseks märgiks pidades läks Peetrus Rooma tagasi, kus ta kinni võeti ja vangi pandi. Teda piitsutati ja löödi lõpuks pea alaspidi risti
eluaastatel võimatuks. Augustinuse teooria kohaselt on inimkond pattu langenud ja selliste patuste olendite ohjamiseks ja toimimiseks on vaja riiklikku ühiskonda. Ta kritiseerib ilmalikku riiki, mis on tema arust liialt võimuahne. Riik on küll pattu langemise tulemus ja selle tõttu vajalik, kuid kuna kristlik riik saab siiski teostada jumalikku õigust kõrgeimal määral, on ka riik osa jumala plaanist. Sellises riigis elavate kristlaste ja tema kristliku valitseja abiga võib riik siiski tõusta jumala riigile vooruselt lähemale, kui teised. Augustinuse silmis pidi kirik eest vedama kultuurilisi ja sotsiaalseid muutusi riigis, ja sellest tuleneb ka, et tema ideaali järgi kaitseb riik kirikut kui institutsiooni seadustega ja võimaldab tal oma ülesannet täita. Nagu ka muu, jagunevad rahvad Augustinuse silmis nendeks, mis on loodud jumala plaani
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 14 – salvitu; Kristus → kristlased), kes oma ristisurmaga (→ ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse
Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos Vana-Rooma ANTIIKAEG 14 salvitu; Kristus kristlased), kes oma ristisurmaga ( ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse
ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos salvitu; Kristus kristlased), kes oma ristisurmaga ( ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes
Nii kirjutasid kristlikud autorid I sajandi viimasel kolmandikul mitu lugu Jeesuse elust ja õpetusest ehk evangeeliumi. Pühakirja hulka arvati ka kuuluvat Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab värvikalt saatana võimutsemist jumalariigi saabumise eel ja viimset kohtupäeva. Enamik neid tekste on pärit I sajandist, mõned ka II sajandist, ning kõiki kokku hakati nimetama Uueks Testamendiks. Vana ja Uus Testament moodustavad kristliku pühakirja Piibli. Kristlaste uskumus Jeesuse surmajärgsesse ellu meenutas nii mõnegi teise jumala kohta räägitud müüti surmast ja taasärkamisest. Kristlased ei teinud endi hulka võtmisel vahet. Erinevalt teistest olid kristlased ranged monoteistid. Nende meelest olid kõik muud jumalused põlastusväärt ebajumalad, kelle austamine oleks tähendanud oma usust lahtiütlemist. Oma usku pidasid kristlased ainuõigeks ja püüdsid seda muu-usuliste ehk paganate hulgas levitada.
Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Armastus religioonis · Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid. Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks. · Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head. Mis on minu jaoks armasuts? · Kui minust küsitakse "Mis on sinu jaoks armastus?",ma ei saa vastata ja kirjeldada seda tunne,ja keegi ei suuda täpselt seda kirjeldada. · Aga ma saan öelda ainult seda,et kui inimene armastab siis tal on hirmus teha sellele
* turniirid * konflikt vaimuliku kultuuriga * trubatuurid * armastus naise vastu * maise elu jumaldamine * ümarlauaromaanid * lossikultuur * ilmalik kultuur 5. Millest rääkisid keskaegsed eeposed? ,, Beowulf" - sündmused kangelase elus ,, Vanem Edda" maailmaloomine, jumalate võitlus ,, Rolandi laul" lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel, Karl Suure võitlus ,, Laul minu Ciddist" võitleva kangelase eraelu ja hingeline suurus ,, Nibelungide laul" Nibelungide soo hukkust (rahvaste ränne) ,, Lugu Igori sõjaretkest" vürst Igori sõjaretk polovetside vastu 6. Mida ühist ja erinevat on keskaegsetes kangelaseepostes? * Ühised on väärtused vaprus, õilsus, julgus, rüütliau, õilsus. Motiivistik kõigil sarnane reetmine kättemaks. Loodud üsna ühel ajal 11.-13. saj valdavalt
idioodiga ja ta ei saa mitte millestki aru. Tegelikult võiks natuke süveneda sellesse, et miks võib inimeste arvamus mingi olukorra puhul olla nii erinev. Sellel on kindlasti mitu erinevat põhjust. Esiteks on sinu mõttemaailma kujundanud perekond, kus kasvasid. Teiseks suureks mõjutajaks on ühiskond kus oled elanud ja kus elad. Pole just raske ettekujutada vaidlust idanaabritega kahe riigi halbade suhete põhjustaja üle. Või näiteks väitlust islamiusuliste ja kristlaste vahel, kumma usk on parem. Tavaliselt ollakse pikemalt mõtlemata arvamusel, et probleem peitub teiste mõtlemises ja meil on õigus. Aga kas see ikka on alati õige mõtteviis? Tänapäeva tugevat isiksust võiks iseloomustada selliste väljenditega nagu enesekindel ning oma arvamuste ja tõekspidamiste juurde java. Aga vahel oleks ehk kasulikum oma sensed paradigmad hetkekskõrvale heita ja vaadata kõike teise nurga alt. seda eriti probleemsete olukordade puhul.
VARAKRISTLIK KUNST Palestiinas tärganud ristiusk levis kiiresti kogu Rooma riigis, kuna oli pigem "vaeste ja kannatajate" usk. Rooma oli üldiselt tolerantne erinevate usundite suhtes, kuna kombes oli alistatud rahvaste usukombed üle võtta. Ristiusk aga oma radikaalsusega sattus riigivõimudega vastuollu. Seetõttu võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Tavaliselt paigutatakse varakristlik periood 1. saj. 5. saj. p.Kr (Rooma Impeeriumi languseni). Polüteism tunnistatakse mitmeid jumalaid. Monoteism tunnistatakse ühte jumalat. 313. a. Milano edikt ristiusk kuulutatakse Roomas lubatuks. Varakristlikus kunstis oli keskmeks piibel (Vana ja Uus Testament). 4. saj. keelustatakse ümarskulptuur. Varakristlased suhtuvad eitavalt ka tahvelmaali. Uue nähtusena tekib miniatuurkunst- köidetud raamatute käsitsi kaunistamine (Seoses pärgamendi kasutuselvõtuga, pühakiri ei tohtinud olla halvastisäilival mate...
sa tunned enda ühenduvust elementidega ja austad maad. Number viis Number viite on alati peetud kui müstilist ja maagilist numbrit, kuid "inimlikku". Meil on viis sõrme/varvast igal jäsemel. Me tihti viitame et inimesel on viis meelt - nägemine, kuulmine, haistmine, puudutamine ja maitsmine. Number 5 on seatud planeediga "mars", see sümboliseerib tõsidust, konflikti ja harmooniat läbi konflikti. Kristlaste jaoks number viis sümboliseerib viite jeesuse haava ristil. Moslemite religioonis on viis usu sammast ja viis päevast palvetamisaega. Keskajal oli rüütlil viis voorust - suuremeelsus, viisakus, kasinus, rüütellikkus ja vagadus nagu sümboliseerib Sir Gaiwani pentagrammi seade. Kaitse kurjuse vastu Usutakse juba ammusest ajast et pentagramm kaitseb kurjuse eest, konflikti
3. Sissejuhatus 4. Riigi üldandmed 5. Kliima, loodusolud, geograafiline asend 6. Rahvastik, majandus 7. Põnevaid fakte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Guinea-Bissau, õige nimega Guinea-Bissau Vabariik on riik Lääne- Aafrikas. Ainult 14 % selle riigi elanikkonnast räägib riigi ametlikku keelt ehk portugali keelt. Põhilised religioonid on Aafrika traditsioonilised religioonid ja Islamiusk, on ka kristlaste vähemus. Riigi üldandmed: Pealinn: Bissau Pindala: 36 125 km2 Rahvaarv: 1 611 000 (2009) Rahvastiku tihedus: 44,1 in/km2 Riigikeel: portugali Rahaühik: Kesk-Aafrika frank (XOF) Ajavöönd: maailmaaeg SKT elaniku kohta: 1100 President: Manuel Serifo Nhamadjo Riigihümn: Esta é Nossa Pàtria Bem Amada Kliima, loodusolud, geograafiline asend Rannikul on Guinea-Bissau reljeef tasane, rannajoont liigestab üksnes selle keskosas paiknev Geba jõe delta. Sisemaal laiuvad Bafatà ja Gabù
Kirikuriigi pea on paavst. Imperaator Caligula (3741) alustas sinna tsirkuse ehitamist (40 pKr), mis hiljem lõpetati keiser Nero poolt ning mis kandis nimetust Circus Gaii et Neronis, mida tavaliselt nimetati lihtsalt Nero Tsirkuseks. Vatikani obelisk oli algselt võetud imperaator Caligula poolt Heliopolisest ning oli mõeldud kaunistamaks tema tsirkuse esist ning on samal ajal ka selle algselt tsirkuse viimane nähtav jäänuk. See territoorium muutus paljude kristlaste jaoks märtripaigaks pärast suurt Rooma põlengut keiser Nero ajal, aastal 64 pKr. Antiikne pärimus väidab, et just siis ja selles tsirkuses otsustati Püha Peetrus pea alaspidi risti lüüa. Constantinuse võidukaar Keiser Constantinuse võidukaar (312315 a.), kaarel on palju vanadelt ehitistelt üle võetud, osaliselt töödeldud figuurirohkeid reljeefe. Tituse võidukaar Tituse võidukaar Forum Romanumil kõrgub Püha tee kõige kõrgemas kohas.
1.ristisõdade põhjused Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel Pühal Maal, ka kristlaste vastu, näiteks Neljandas ristisõjas rüüstasid ristisõdijad Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas Vana-Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga.
Esmakordselt on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Kirik sai nime Norra kuninga Olaf II Haraldssoni järgi. Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159-meetrise tornikiivriga aastatel 15491625 maailma kõrgeim ehitis. Suveperioodil on külastajail võimalik ronida mööda keerdtreppe torni vaateplatvormile linna vaadet nautima. Vaateplatvormile viib 232 trepiastet. Kirikut kasutab praegu Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati aastatel 1513 1523 Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. . Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde
sündmustesse ja isikutesse (tendentslik/subjektiivne/erapoolik või objektiivne/erapooletu)- oli usaldusväärne ja erapoolik. Vastandas kristlasi ja paganaid ning Riia kiriku, Taani kuninga meeste ja venelaste tegusid. 3. Kuidas olid muistse vabadusvõitlusega seotud järgmised paigad: mis sündmused neis aset leidsid, millised olid osapooled ja tagajärjed. Ümera 1210- Ümera lahing. Orduvendade, latgalite, liivlaste kristlaste väe ja paganlike eestlaste väe vahel. Eestlased võitsid. Revala sh Lindanise/Tallinn 1219- Lindanise lahing. Revalased ja harjulased ründasid Taani väge. Taani väed võitsid lahingu. Läänemaa sh Lihula 1220-Lihula lahing. Läänemaale tungis Rootsi kuningas vägedega. Saarlaste malev kihutas nad minema. Saaremaa 1222- Saaremaa lahing taanlaste ja saarlaste ning läänemaalaste vahel. Valjala 1227- Muhu lahing. Sakslased liikusid saartele. Saarlased alistusid ja lasid end ristida.
vastupanu aga ei murtud, sest veel mitu aastat suudeti ristisõdijatele otsustavalt vastu astuda.Mõni aeg hiljem, kui võitjad olid tublisti rüüstanud ja põletanud, palusid eestlased rahu. Nii lõppes kuulus Madisepäeva lahing eestlaste suure kaotusega. Kaotused ja lõpptulemus. ► Läti Henrik hindab langenud eestlaste arvuks 1000, vanem riimkroonika 1400, lisaks saadi Henriku järgi sõjasaagiks ligi 2000 hobust. Kristlaste kaotuste hulka kroonik ei täpsusta kuid ütleb, et liivlaste juht Caupo sai surma olles pistetud odaga mõlemast küljest läbi.
koormamisest - et need oleksid terved, ega valutaks. Seetõttu ei soovitatud luuvalupäeval tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha, muidu vaevab hiljem kogu aasta liigesevalu. Et tervist kosutada, olevat luuvalupäeva hommikul kasulik kauem magada kui muidu, arvati Saardes. Mingit pidulikkust või erilisi tavasid, mida järgida, ei ole. Kirikukalendri järgi on see püha Apollonia mälestuspäev. Apollonia sündis 3. sajandi keskel Egiptuses Aleksandrias ja oli kogu elu kristlaste poolehoidja, mis imperaator Philippose aegadel oli üsna riskantne valik. Püha neitsi Apollonia sai 249. aastal vanema naisena raskelt kannatada ühe kristlastevastase pogrammi ajal - neitsil löödi hambad välja ning lubati ta elusalt põletada, kui ta kohe oma usku ei salga. Apollonia suri märtrisurma, sest palus end seepeale hetkeks vabastada ning heitis end ise leekidesse. Et ta ise end tulle heitis, on tema märterlus seatud kahtluse allagi, sest märtri peavad ikka surmama vaenlased.
9.Religioon: ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks. Kristluse teke. 1.sajandil tegutses Palestiinas rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas jumalariigi saabumisest. Sinna oli avatud tee neile, kes siiralt uskusid. Pärast Jeesuse surma hakkasid jüngrid uskuma, et tegemist oli messiaga (heebrea k messias, kreeka k christos ´salvitu´). Kümme päeva pärast seda, kui ülestõusnud Jeesus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 päeva pärast ristilöömist), sündis nelipüha ime Püha Vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e saadikud e apostlid rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd ja hakkasid tegutsema tema nimel. Püha Vaimu väljavalamisega loodi esimene kogudus Jeruusalemmas e kirik (kreeka k kyriakos ´issandale kuuluv´). Esialgu levis vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui ka diasporaas (rahva hajumine kodumaalt pagenduse tagajärjel). Tähtsamad apostlid Paulus ja Peetrus, viimane levitas kristlust juudi diasporaas ja pani alu...
Sultan oli ennast ohverdav, kuna ta lasi oma armastatul abielluda Davidiga. Sultan valdab paljusid nõiakunste. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele Richard, kui sa said teada, et nuubialane oli tegelikult Soti prints, miks sa siis selle kohta midagi ei öelnud? 6. Teose miljöö Romaani Talisman taustaks on Kolmas ristisõda (11891192). Tegevustik toimub Süürias Palestiina läheduses.Ristisõda moslemite ja kristlaste vahel, teoses on praegusel hetkel rahu, kuna Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda on haige. Kristlased tahavad Jerusalemma uskumatutest nn puhtaks teha. Inglismaa liitlased tahavad koju minna, sest on väsinud sellest sõjast. Richard on väga pettunud nende peale. Kristlaste ja moslemite toidus on erinevusi. Toit, mida moslemid söövad on kasin ja mõõdukas. Kristlase toit on jäme ja mitmekesine. Kristlased söövad sealiha ja joovad viina, moslemite arvates on
(koraan). Taurati saatis jumal Moosesele, et too levitaks Islami sõnumit, kuid aja jooksul muutsid seda raamatut mitte Islami järgijad ning originaalset koopiat enam ei leitud. Zaburi saatis jumal Davidile (Daud), kuid selles raamatus oli usu sõnum liiga põgus. Siis tuli Injil, mille jumal saatis Isale (Jeesusele). Moslemid usuvad, et mitte islami järgijad on ka seda raamatud muutnud ning et nüüd on see kristlaste piibel. Viimane raamat oli Koraan, mis saadeti Mohammadile ning selles oli kirjas kõik: reeglid, religioon, prohvetite jutud. Ning see on ainuke raamat mis ei ole kunagi muutunud ning ei muutu ka ning see on ainuke püharaamat mida moslemid usuvad ja loevad. Islamis on 5 alusammast millesse nad usuvad: 1.) Usutunnistus Allah on ainuke jumal. Mohammed on prohvet. Sugulus ristiusuga, piibel ka püha. Juudid, moslemid, kristlased abrahami usundi tunnistajad
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja moslemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikusse:
ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad segaduste ajajärk · Rooma uus tugevnemine III sajandi lõpul IV sajandil · 313 legaliseeris Constantinus Suur ristiusu (Milano edikt täielik usuvabadus ja kristluse võrdõiguslikkus), rajas uue pealinna Konstantinoopoli · Ristiusu legaliseerimise tagajärjed - Kõik järgnevad keisrid v.a üks olid kristlased - Kristlaste arv kasvas tormiliselt - Kristlaste hulka tuli järjest rohkem ka ühiskonna ülemkihti kuulunud haritud inimesi - Kristluse levik ei põhjustanud vana paganliku kultuuri hülgamist, vaid kristlikud õpetlased võtsid selle järk-järgult üle - Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus ning kirikust Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja - Kristlus muutus prestiizikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soodsamaid võimalu, seetõttu
mitte? Juudid ei tee misjonitööd, 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? (Jahve), jumala nime ei öelda kunagi, öeldakse Issand(Adonai) 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? 70 pKr, juudid 49. Mis keeles tuleb sõna ,,Christos" ja mida see tähendab? kreeka keelest Jumala salvitud valitseja 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida?kr euangelion kr Hea sõnum 51. Mis on kristlaste pühakiri ja millest ta koosneb?Piibel: Vana ja Uus Testament 52. Kas Jeesus Kristus on apostliku ja Nikaia usutunnistuste järgi Jumal, inimene või samaaegselt Jumal ja inimene? Samaaegselt mõlemat 54. Millise kiriku tegevuse protestiks tekkis protestantism? Roomakatoliku kirik 55. Mida tähendab luterlastele usupuhastuspüha ja mis kuupäeval see on? Millist suurt juubelit sellega seoses 2017.a. tähistati? 31. oktoobril, 1517, Martin Luther naelutas 95
"Leiba ja lõbumänge!" sai rooma masside hüüdsõnaks. Rahvakoosolek, mis koosnes sellest demoraliseeritud jõude- massist, oli niisama hõlpsasti äraostetav nagu senatki. Seetõttu oli Rooma väejuhtidel vabariigi lõppaegadel võimu haaramine nõnda kerge. Nero kümnendal valitsusaastal põles 9-päevases hiigeltulekahjus maha suurem osa Roomast. Tuhanded inimesed jäid peavarjuta ja puupaljaks. Rahvasuu süüdistas Nerot linna süütamises. Nero veeretas tulekahjusüü kristlaste kaela ja alustas nende tagakiusamist. Nero alustas uuesti rikaste inimeste jälitamist ja nende vara omastamist, et katta oma veidruste tohutuid kulutusi. Rahapuuduses vähendas Nero hõbemüntide kaalu - tegelikult vähendas ta sellega nende väärtust, kuid kodanikud pidid neid vastu võtma nimiväärtuse eest. Sellega asus ta avalikult röövima ametnikke ja sõdureid, kes olid riigi palgal. Ta suurendas ka provintsidelt võetavaid makse.
Ka neid on erinevaid. On kristlasi, kes usuvad oma usku tulihingeliselt, käituvad kõikide reeglite järgi ja teevad kõike, mida usund kuulutab. Kuid on ka inimesi, kes on küll kristlased, kuid ei käitu nii täpselt, reeglitesse suhtu-takse lõdvemalt. Kõik kristlased on ristitud ja kannavad kaelas keti otsas risti. Nimelt Jeesus suri ristil. Kristlased tähistavad iga aasta tema sünnipäeva 24. detsembril, kuigi arvatakse, et ta päriselt ei sündinud sellel ajal. Kristlaste argielu mõjutavad ka 10 käs-ku, mida tuleb järgida. Osa neist on enesestmõistetavad, kuid on ka teisi, mida peab järgima. Minu arust mõjutab usk kõige rohkem moslemite elu. Moslemite naised peavad end katma - paljud neist on pealaest jalatallani katetud, ühtegi katmata kohta pole, ja vaadata saab vaid läbi väikese pilu kuidjällegi suhtub mõni sellesse lõdvemalt, käiakse ringi küll pikkade riietega, kuid siiski paljud kehaosad on katmata
Krabi põhikool Andre Koger Kristlus Referaat Juhendaja õpetaja:Merike Niitmets Koostas:Andre Koger Krabi 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus. Lk 3 2.Levik maailmas. Lk 4 3.Pühad paigad ja asjad. Lk 5 4.Ajalugu. Lk 6 Sissejuhatus Valisin selle teema sellepärast, et teised usundid ei huvitanud mind nii palju kui kristluse usund.Ja ka tore oleks teada sellest usundist midagi, sest varem ma pole referaate teinud mingite usundite kohta.Ja kui nüüd sai tehtud ,,Kristluse" usundi kohta referaat siis sain nii mõndagi selle kohta teada. ...
Rännakul Liibüasse tappis ta kurja lohe, kes hoidis hirmu all tervet linna. Püha Georgi ehk eestipäraselt Püha Jüri mälestuspäev jüripäeval on 23. aprillil. Püha Georgi (Jüri) atribuudid: lohe, murdunud piik (näitab, kui raevukas vastane oli lohe), valge hobune (puhtuse sümbol). Kuna Püha Georg oli Kristuse rüütel, kandis ta raudrüüd ja Kristuse auks valget punase ristiga lippu, mida nimetatakse ka Püha Jüri ristiks. Antonius sündis Egiptuses jõukate kristlaste lapsena 250. aasta paiku. Ta hakkas mungakas. Erakuna, palves ja patukahetseuse, elas Antonius Niiluse lähedal varemetes 20 aastat. Teda peetakse munkluse isaks. Eesti rahvakalendris tähistatakse Püha Antoniuse mälestuspäeva tõnisepäeval, 17. jaanuaril. Laurentiusest sai Roomas kiriku ülemdiakon, kelle ülesandeks oli hoida kiriku varasid. Laurentius oli vaeste pühak kuna ta aitas neid ja jagas neile kiriku vara.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
