AJALUGU 1. Mis on ristisöda? – Ristisõdadeks nimetatakse eelkõige lääne kristlaste söjakäike Lähis-Itta kristlaste püha linna Jeruusalemma vabastamiseks või kaitseks. 2. Ristisõja peamised tunnused 1) paavsti õnnistus osavõtjatele 2)rüütlid kandsid risti 3. Püha maa-piirkond Lähis-Idas,kus elas ja tegutses Jeesus Kristus,tänapäeva Iisrael ja Palestiina 4. Ristisöda- lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu 5. Millal oli esimene ristisõda? – 1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi
Kirjutati lood Jeesusest ehk evangeeliumid Jeesuse elust ja õpetustest.Valiti välja Markuse,Matteuse,Luuka ja Johannese evangeeliumid.Nendele lisati veel apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamat,mis kirjeldab viimaset kohtupäeva.Ja need kokku nimetati Uueks Testamendiks.Vana +Uus =Piibel. Kristlased ja Rooma riik-Rooma riigis oli jumalaid palju.Erinevalt teistest olid kristlased ranged monoteistid.Nad pidasid teisi jumalaid ebajumalateks.Teiste jumalate mitte austamine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu.Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes ja usuti nendest kõike halba.Ka Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav ja oli keelatud.Korraldati aeg-ajalt kohtuprotsesse kristlaste vastu ,et sundida nad usust lahti ütlema.Kuid nad ei suutnud takistada ristiusu levikut. 2.Ristiusu kiriku teke:Ristiusu võidukäik-Keiser Constantinius legaliseeris ristiusu 313. aastal.Sellest sai kiiresti impeeriumi valitsev religioon.4 saj kuulutati ristiusk keiserriigi
303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. ametlikuks usundiks. Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma
kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi maakonnad pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlastel suur ja hästi organiseeritud sõjaline käik Riia piiramine. Sellest võtsid osa sakalased, ugandilased, läänlased ning saarlased. Paraku polnud sõjaline ettevalmistus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja laevastik oli sunnitud taganema. 1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu. Madisepäeva lahingus hukkus Lembitu, muistsete eestlaste tuntuim väejuht. 1219. aastal tungisid Eestisse taanlaste väed kuningas Valdemar II juhtimisel, kes maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Nende vallutus ja rüüsteretkede tulemusena olid taanlased üheskoos sakslastega aastaks 1222 kogu mandriEesti endale allutanud
Reaalse ruumilisuse loomise asemel kujutas kirikus taevavõlvi näiteks kuldne lagi, mis oli jumaliku valguse sümbol. Konstantinoopolis ehitati pärast kristluse tunnustamist üles ning laiendati paljusid kritlaste tagakiusamise käigus hävitatud kirikuid. Eesmärk oli pühapaikade, palverännakute sihtpunktide loomine. See näitab, kuidas püüti ühtaegu juurutada Jumala- ja riigikuulekust. Kirikutes olid kaunistusteks portreed ja ikoonid. *Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld. Aja jooksul see kadus. Pildikeeld lähtus ohust, et pildist kui sellisest võib saada kultusobjekt ja usklikud kummardavad jumala asemel hoopis pilti, ikooni või kuju. Rõhuasetus oli varakristlikul kujutamisel hoopis teine kui roomlastel. Kui hellenistlikus traditsioonis oli olulisel kohal kujutatava inimese isikupära, personaalsuse kujutamine, siis kristlikud portreed on üldistatumad. Portreeikoon tõrjus kodudest aegamisi paganlikud portreed välja
Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kristlus Kuigi Eestis on kristlus peamine usk on siiski inimesi, kes seda usku ja kristlasi omaks ei võta ja neid ei austa. Arvatakse, et inimesed usuvad väljamõeldut ja raiskavad lihtsalt selle peale oma aega, mida tegelikult ei eksisteeri. Euroopa riikides tehtud uuringu põhjal tuli välja, et kristlaste ja nende pühakodade vastu pandavaid kuritegusid ei panda eriti tähele ehk siis teistele peale kristlaste enda ei lähe nendega toimuv korda. Antisemitism Antisemitism on termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioonsele või kultuurilisele taustale. Rassismi vorm sai valdavaks 19. sajandi teises pooles. Usust sõltumatult hakati juute pidama rassiliselt võõraks grupiks ning neid tõrjuma. Koos rassilise antisemitismi
Tekkis ju kristlus ja ka kristlik kunst Rooma impeeriumis. Ajaliselt piiritlen töö 5 sajandiga - s. o 1. saj- 6.saj algus pKr. Referaat koosneb kolmest osast – ajaloolisest ülevaatest, kunsti iseloomustusest ja olulisemate kristlike sümbolite tausta selgitavast osast. Pildimaterjal on saadud Internetist, sisulisteks allikateks olid kolm raamatut. 2 1. Ülevaade varakristlusest kuni 6. sajandi alguseni Esimesed kristlaste kogukonnad olid Rooma ühiskonnas marginaalsed grupid – juudid, süürlased, orjad, naised, käsitöölised. Rikkamad, haritumad ja positsioonikamad inimesed võtsid kristluse omaks aegamööda ja hiljem. (Lassus 1966) Esimestel sajanditel pärast Kristust oli kristlusest inspireeritud kunstiteoste loomine tagaplaanil. Kristlastel oli pakilisemaid probleeme, millega tegelda, kui usu väljendamine kunsti kaudu. Ristiusk oli keelatud, kristlased pidid end tagakiusajate
Alguses on pikemad ja ühtlasi ka hilisemad peatükid. Mediina perioodist pärinevad suurad. Neile järgnevad lühemad Mekaperioodi suurad. Koraan sisaldab ebaühtlaselt vaheldumidi hoiatusi, üleskutseid, vastaste teravat kriitikat, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutusi ja palveid. Usutakse, et Koraan on jumala poolt araabia rahvastele antud raamat, mis on jätkuks ja täienduseks juutide seadustele ja kristlaste evangeeliumile. Koraan on muhameedlaste õpetuse ja eluviisi tingimusteta norm. Koraani peaidu on õpetus ühest ainsast jumalast. Muhamed ei nõua endale üli inimlikke omadusi, ta on jumala sõnumi kuulutaja ja hoiataja. Just seetõttu Islamis Muhamedi ei jumaldatagi. Koraanis kõneldakse ka inglitest, kurjadest vaimudest, põrgust ja paradiisist. Koraani järgi on jumal kõikvõimas ja kõiketeadja, tema tatest sõltuvad nii inimeste teod ja saatused, kui ka lunastus ja hukatus. See
kujunes naturaalmajandus. · Inimest liikumisvabadust piirati- tagada maksude laekumine · Riigi valitsemises- senat kaotas oma senise rolli ja muutus Rooma linna linnanõukoguks. 5. Constantinuse reformid. · 313. kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas Kristuse legaliseerimist. · 330. rajas impeeriumile uue pealinna Konstantinopol. 6. Kiriku tähtsus hilises Rooma keisririigis. *kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest *korraldas kooliharidust *mõistis kristlaste usuasjade üle kohut 7. Suur rahvasteränne: Dateering:400-600 Ajend: 375.aastal tungisid hunnid Aasia sisealadelt Euroopasse. See sundis Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Põhjused:1. Ilmastiku jahenemine 2. elanikkonna juurdekasv, mis tõi endaga kaasa maanappuse. Tagajärjed: 1.hunnis hakkasid valitsema maa-ala Mustast merest Reinini, 451.a toimus
ÜHEKSAS RISTISÕDA Üheksas ristisõda oli viimane "keskaegsetest" ristisõdadest, Euroopa kristlaste katsetest tagasi vallutada Püha Maad. Sõja põhjus oli Mamelukkide võimsuse pidev kasv ning jätkuv kohalolek Pühal Maal. Viimased ristisõdijate riigid Süürias olid kokku varisenud. Sõjas osales palju erinevaid tegelasi: Inglismaa prints Edward, Prantsusmaa kuningas Louis IX, aga ka paavst ja Bütsantsi keiser, ning mongolid Hulagu Khan ja Mongke, ning mamelukkide liidrid Baibars ja Quituz. Sõda on peaaegu lahutamatult seotud Kaheksanda ristisõjaga.
Rooma vallutatigi ära. 3. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? Iseloomusta nende tegevust! 10p Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik Augustus Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75-aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Constantinus Suur Oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Jeesus kristlaste jaoks Jeesus Kristus; sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, umbes 6 eKr kuni 4 eKr Naatsaretis; suri umbes 27 kuni 36, tõenäoliselt 30 või 31 pKr Jeruusalemmas. Oli juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja. Paulus Oli üks esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. 4. Seleta mõisted! 11p Kodanik Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus või suhe
1217 üritati rünnata Damaskuse, Nabuluse ja Beisani linnu ning Tabori mäe kindlust. 1218 jaanuaris Ungari väed lahkusid 1218 tungiti Egiptusesse 1219 nov. vallutati Egiptuselt Damietta linn. 1221 ristisõdijate väed taandusid Damiettast VI ristisõda (1228-29) Kirikuvande all olev keiser Friedrich II sõidab Akkonisse ja saab vastavalt lepingule Epigtuse sultaniga tagasi Jeruusalemma, Petlemma ja Naatsareti. Ei toimunud ühtegi lahingut. Enamus Jeruusalemmast läks kristlaste kätte. 1244. aastal pärast piiramisi saavutasid moslemid jälle Jeruusalemmas võimu. VII ristisõda (1248-54) Prantsusmaa kuninga Louis IX korraldatud ristisõda Egiptusesse 1248-1254. Väljuti Lõuna- Prantsusmaa sadamast ja saadi lüüa marsruudil Kairosse. Kuningas Louis vangistastati, tema vabastamiseks maksti suur lunaraha. VIII ristisõda 1270 Viimane peamine katse saada Püha maad tagasi leidis aset 1270. aastal, kui kuningas Louis IX
nende poeg õpiks teiste keelete kõrval ka heebrea keelt. Iisraeli isa kohus oli õpetada oma poega lugema juba viiendast eluaastast peale. Pauluse suurepärane piiblitundmine pärinebki arvatavasti sellest, et isa oma kohustusi unarusse ei jätnud ja poega pisikesest peale Pühakirja lugema harjutas. Vanematelt sai ta kaasa veel mitmeidki juudi kombeid, mille hiljem kristlusesse mugandas. Õpinguid jätkas ta Jeruusalemmas Gamalieli käe all, kuni algas esimene kristlaste tagakiusamine. Gamaliel tegutses Jeruusalemmas rabide kooli juhatajana ja oli tollal ka variseride juht, samuti kuulus Paulus enne pöördumist variseride hulka. Nende ülesandeks oli jägida, et kõik inimesed ikka ilusti Moosese käske täidaksid. Teoloogiliselt põhinesid variserid Vana Testamendi raamatutele ja oma suulisele traditsioonile mõlemad olid võrdselt autoriteetsed usu ja praktika aluseks. Nende usk Jumalasse oli sarnane deismile, nad uskusid ingleid,
orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. 5. Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusamist? Nimetage 2 põhjust. 1)Nad ei pooldanud teisi jumalaid ja näitasid seda põgusalt välja. Sellega tekitasid nad teises rahvas umbusaldust. 2) Nad levitasid ristiusku ka paganate seas.
3. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? Iseloomusta nende tegevust! 10p Caesar Ta oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi. Augustus Ta oli esimene Vana-Rooma keiser. Constantinus Suur Oli Vana-Rooma keiser, kes alistas Maxentiuse. Tema tegevuses oli alati kavalus. Ta asutas uue pealinna Konstantinoopoli. Jeesus Oli Kristlaste pühak. Vana-Rooma keisririigi sõdurid lõid ta Rooma prefekti Pontius Pilatuse käsul risti. Paulus oli üks esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. 4. Seleta mõisted! 11p Kodanik Senat aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Konsul Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik. Igal aastal valiti kaks konsulit, kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge
Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid kristlased Paala jõe lahingu (Madisepäeva lahing), hukkus eestlaste vanem Lembitu. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. 1222
millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Kristlased võtsid üle vanad ja tuntud motiivid ning andsid neile uue tähenduse. Ebausuga seotud seigad kujundati ümber piiblistseenideks. Kasutati samu motiive, mida maa-aluste matmispaikade seintel. Kristlikus arhitektuuris kasutasid arhitektid kirikute kavandamisel traditsioonilisi võtteid. Ehituskunstis kasutati palju erinevaid stiile. Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld, kuna see oli vastuolus Piiblisse kirja pandud käsuõpetusega, mis keelas piltide kummardamise usu sümbolina. Aja jooksul selline tabu aga kadus. Pildid võisid kristlaste seisukoha järgi kirikus küll olla, aga nende kummardamine ja liigne austamine oli kurjast. Portreekunstis segunesid aga paganlik ja kristlik sümboolika. Portreepilt tõrjus kodudest ajapikku paganlikud portreed välja. Ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene.
Gavrilovici, M. Acda, L. Gergijeva, H. Hölli, M. Cleva, V. Atlantovi ja J. Goldbergi meistriklassides. Aastal 2013 tunnustati Monika-Evelin Liivi Eesti teatri aastaauhinnaga Julius Caesari ja Cornelia veenva ja muusikaliselt kõrgetasemeliste rollilahenduste eest Händeli ooperis „Julius Caesar“ ja 2017 Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“. Samuti on ta Helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat 2015. Goffredo, kristlaste väepealik, esimese ristisõja juht: Oliver Kuusik Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning lõpetanud nii magistrantuuri kui ka ooperistuudio mainekas Guildhall school of music & drama’s. Alates aastast 2008 on ta Rahvusooper Estonia solist. Lisaks väga paljudele Eesti auhindadele ja nominatsioonidele on Oliver kuusik Pälvinud 2009. aastal rahvusvahelise konkursi „Jeunes Ambassadeurs Lyriques“ (Kanada) laureaadi koha.
näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna- Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Esimene ristisõda toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt, eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Teine ristisõda toimus aastatel 11471149. Seal osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Teine ristisõda oli täielik
Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubaduks. Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianistlik meelsus- usk Lunastaja (Messias) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? Ristiusulisi nimetati veel kristlasteks. Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga
piiskopiks.Sümboliks VÕTI Paulus pöördus alles peale Jeesuse surma ristiusku. Temast sai mõjukaim kristluse levitaja Roomas. Sümboliks MÕÕK. Jünger lähikaaslane Piibel ristiusu püha raamat, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Panteon kõigi jumalate tempel, suurim kuppelehitis. Polybios Kreeka ajaloolane, rääkis religioonist Rooma riigis. Juno jumalanna - abielu ja sünnituse kaitsja. Tacitus Rooma ajaloolane, rääkis kristlaste tagakiusamisest. Tertullianus kristlik kirjaviis, rääkis samuti kristlaste tagakiusamisest. Jupiter Taeva-,pikse-ja tormijumal, tähtsaim pühamu tempel Kapitooliumil. Vesta Kodukolde jumalanna, tema auks põles alati koldetuli linna foorumil. Minerva tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Saturnus peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu.
Tutvumine kultuuriliselt edenenumate Idamaadega kiirendas Lääne-Euroopa arengut, Vahemere-kaubanduse elavnemine soodustas kaubalis-rahaliste suhete edenemist ja Lõuna-Euroopa linnade tugevnemist. 12.-15. sajand peeti ristisõdu ka slaavlaste ja Baltimaade rahvaste ning ketserite (albilased, hussiidid) vastu. Ristisõjad väljaspool Vahemeremaid ja hiliskeskajal Ristisõdade alla loeti kõik sõjad, mis peeti kristlaste ja paganate või kristlaste ja ketserite vahel. Põhja-Euroopas toimunud ristsõjad: · Vendide ristisõjad (1147-1185) Värvates II ristisõtta sõjamehi, andis Clarivaux abt Bernard õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda seni, kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147. aastal toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, kuid see ebaõnnestus täielikult. 1160-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega ning samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I
vabariik riigivalitsemisvorm, mittepärilik vüimukorraldus keisririik riigivalitsemisvorm, võim keisril patriits muitsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei lihtrahva liige, kellel vabariigi algul puudus võim rahvatribuun riigiametnik, kaitses algul plebeide hiljem kõigi kodanike üigusi veto riigipea õigus vastuvõetud seadus/otsus kuulutamata jätta või edasi lükata Piibel kristlaste pühakiri, vana + uus testament Vana-Testament juutide pühakiri, lood maailma loomisest, juutide ajaloost, moosese käsuõpetusest Uus-Testament kristlaste poolt kirja pandud evangeeliumid, apostlite kirjad, Johannese ilmutusraamat Rooma õigus roomlaste õigus mis arenes Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks leegion rooma suurim ja olulisem väeüksus, u5000 meest triumf võitnud väejuhi pidulik marss
IV ristisõda mis õnnestus, mis ebaõnnestus? Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et Püha Maa olid vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures.( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased -
Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid 235-284 segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke. Riigi ebakindlust k...
2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johannes 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" 5. Milliste sõnadega väljendati kreeka keeles kolmesugust armastust? Kreeka keeles tehti vahet kolmesuguse armastuse vahel: eros - meeleline armastus mehe ja naise vahel, filadelfia venna- või õearmastus, armastus kristlaste vahel, ligimesearmastus ja agape (agaape) heategudele suunatud ennastohverdav kristlik armastus, varakristlikult ka "armastussöömaaja" tähenduses. 6. Kuidas nimetatakse Josephuse kirjutatud teksti osa, kus nimetatakse Kristust? Testimonium Flavianum 7. Nimetada sünoptilised evangeeliumid. Matteuse evangeelium, lüh. Mt; Markuse evangeelium, lüh. Mk ja Luukase evangeelium, lüh. Lk) nimetatakse nende sarnasuse tõttu sünoptilisteks evangeeliumideks. 8
Kõikvõimsa jumala poolt loodu ei või olla ebatäiuslik, sest muidu ei saaks me siin elada, iga väiksemgi pisiasi, mis oleks loodud (ebatäiuslikult) teisiti kui ta on tegelikult loodud, välistaks eluvõimalikkuse planeedil Maa. Maal oleva elu iseloom on ajutine, seega on välistatud,et inimkond oleks Päikesesüsteemi tekkimise lõppeesmärk. Peale maapealse elu lõppemist jätkab Päikesesüsteem oma tegevust. Ta seab kahtluse alla Jeesuse eksistentsi ning näitab,et kristlaste poolne Kristuse õpetuse mittejärgimine näitab, et kristlased ise ka ei usu Kristusesse ning seab kahtluse alla Kristuse enese isiku. Ta toob välja vastukõlasid Jeesuse õpetuses, kuna Jeesus uskus põrgusse ja igavesse kannatusse, kuigi ta peaks olema armastuse sümbol. Kui ei juhtu täpselt nii nagu ennustati, siis seisneb tarkuse kriteerium inimese mõistlikkuses ja suutlikkuses olukorraga leppida.
piiblist.Mittekristlaste tapmist,hakka- sid esimesena igustama Prenee poolsaare rahvad,kel tuli videlda islamiusulistest sissetungijatega.Kiriku ametlik seisukoht ji aga kuni XI sajandini tapmist keelavaks. Olukord muutus prast seda, kui 1071. aastal vallutasid trgi keelt knelevad seldukid Vike-Aasia ja pha linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli jrsult rikutud.Varem olid islamiusulised euroopast tulnud palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi revaks sa Btsantsi valitsejaid.Imperaator Alexios I prdus sjalise abi saamiseks lnekiriku poole.Paavst Urbanus II ei jtnud oma vimalust kasutamata.Ida- ja lnekiriku vahe- kord oli pinev.Nd avanes lnekirikul oma leolekut nidata.Paavsti juhtmisel, pidid Euroopa feodaalid vabastama Jeesus Kristuse haua.1095.aastal Luna-Prantsusmaal Clermontis koos olnud kirikukogul pidas Urbanus II kne,mille mju hiskonnale oli tollal ettearvamatu
Merlin Kitsingi 10h Paide Gümnaasium Kes nad olid? · Gladiaatorid olid Vana-Roomas elukutselised võitlejad. · Võitlesid üksteisega ja metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale, et pakkuda pealtvaatajatele meelelahutust. · Sõna gladiaator tuleb sõnast gladius,mis tähendas ladina keeles lühikest kaheteralist mõõka,mida kasutasid ka legionäärid. · Gladiaatorid valiti sunniviisiliselt sõjavangide, orjade, kurjategijate ja hiljem kristlaste seast. · Gladiaatoreid õpetati välja spetsiaalsetes koolides. Üks suuremaid koole oli Ravennas. Roomas oli neli kooli, millest kõige suurema oli Ludus Magnus. · Lanista-gladiaatorite väljaõpetaja Võitluste algus · Gladiaatorite võitlused said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimohvreid. · Esimesed gladiaatorite võitlused leidsid Roomas aset 264 eKr Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel.
1. Too välja 3 iseloomulikku joont klassikalisele Ateenale ja Spartale Sparta: a) juhtis 2 kungingat, kes pidid üksmeelselt langetama otsuseid b) kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik(vähe lõbusid, kokkuhoidlik) c) poisid võeti perekondadelt 7 a, et treenida nendest sõburid d) maismaariik Ateena: a)mereriik b) arendati välja demokraatia põhimõtted c)kodanikud said osa võtta riigi poliitilisest elust d) kunasti ja kultuuri sümbol 2. Tee rist õige väite ette 1)Õige 2)Vale 3)Õige 4)Õige 5)Õige 6)Õige 7)vale 3. Selgita, miks nim piiblit sillaks Lääne ja Mesopotaamia vahel? Piibel oli Sumerite pärandi otsene edasikandja, mis hoidis elu Lääne tsivilisatsiooni sideme Mesopotaamiaga. 4. Lõpeta Plebeid- olid Rooma riigi kodanike seisus, mis kujunes arvatavasti 7. sajandil eKr. Kõik teed viivad Rooma-Augustus rajas Roomas teedevõrgu. Kõik teed said alguse kuldsest miilipostist, mille ta keset Rooma linna paigutas. 753.a.eKr- Rajati Rooma linn....
kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid. Türklased (seldzukid) hakkasid neid kristlasi kiusama, kes tahtsid pühad maad külastada. Tihti rööviti ning tapeti neid. Püha Maa vabastamine muutus siis juba usuliselt vajalikuks. Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg
1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatu...
10. sajandi keskpaiku hakkas Euroopa paisuma. Euroopa ei mahtunud enam oma piiridesse ära. Linnad hakkasid kasvama ning samas ka inimeste vajadused kasvasid. Majandusliku aspekti poole pealt hakkas rahvaarv kasvama, röövretked vähenesid kuna Euroopas kehtisid kindlad reeglid ja hoiti korda. Kirikute võrk laienes, hakati oma misjonitööd ida poole suunama. Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil käimine, kristlaste kommmete täitmine ning teine pool 2) ilmalik: kõik, kes usu vastu võtsid pidid hakkama maksma kümnist ning olid kohustatud osalema ristisõdades teiste paganate vastu. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga pärinevad XI-XII sajandist. 1167. aastal määrati Lundis eestlaste piiskopiks benediktlasest munk Fulco, kes ilmselt ka ise Eestit külastas.
Enamik neist pärines siiski suhteliselt vaeste ja rõhutute seast. Kujunes välja üsna tihe koguduste võrk. Kogudus valis endi seast juhi, piiskopi või presbüteri, kes oli tavaliselt mõni jõukam koguduseliige. Järk-järgult usk jumalariigi muutus. Jumalariigi viibimine tekitas mõnedes kahtlusi ja sundis üha enam mõistma Jeesuse kuulutust tõotusena usklikele osaks saavast igavesest elust pärast surma. Maailma lõpp koos Kristuse kohtumõistmisega kõigi surnute üle lükkus kristlaste ootustes üha kaugemasse tulevikku. Erinevalt teistest olid kristlased ranged monoteistid. Tänu sellele polnud neil võimalik ohvreid tuua Rooma keisrite altaritele. Oma usku pidas kristlased ainuõigeks ja püüdsid seda paganate hulgas levitada. Teiste jumalatele austuse avaldamisest keeldumine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Neid peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes ja neist olid valmis uskuma kõike halba. Ka Rooma riigi võimu silmis oli
Varakristlik kunst Varakristliku ilme on saäilitanud eriti Saint' Apollinare in Classe basiiilika ( 6 saj. ) Basiilika Vana-Rooma kohtu ja ärihoone millest kuhunes üks kritliku kirikuhoone esimesi tüüpe Kristlaste kokkutuleku kohtadeks esialgu üksikute jõukamate kogususeliikmete elamud, aiad või vaba loodus Apsiid madal, kitsas poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum , nii meenutas kiriku põhiplaan risti Katakombid maa alused koopad kuhu maeti surnuid Peamiselt seina ja laemaalid Kõrvale on jäetud erootilised motiivid, sai alguse keeruline kristlik sümboolika Varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu
VIIES RISTISÕDA Viies ristisõda (1217-1221) oli kristlaste järjekordne katse tagasi vallutada Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saanud. Otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II
Varakristlik muusika keskaeg 5saj.-13saj.(muusikas) · Vaimulik muusika, kristlus · kiriku muusika · 313a. - Milano edikt(kuulutati kristlus ludatud usuks) · Missa kristlaste jumalateenistus e. Mess · koraal kristlik laul/kiriku laul · paavst katoliku kiriku juht, vaimne isa · munk mees usklik, elab kloostris · klooster koht, kus munk ja nunn elavad ja teenivad jumalat, maisevara ära andmine · pandi paika missa reeglid · Gregorius I (paavst) hakkas levitama missa reegleid · Kiriku keeleks sai ladina keel · gregoriuse laul(koraal) -ilma saateta(a capella) -ladina keeles
k. christos salvitu). · Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. · Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. b. Kristalsed ja nende tagakiusamine: · Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. · Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. · Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. · Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. · Ristiusu levitajateks olid apostlid rändjutlustajad. · Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. · Kogudused tegutsesid sageli katakombides maa-alustes käikudes. · Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. · Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi.
Siis surma nurjata Kristus. Selle aja jooksul, ning nelikümmend päeva pärast uurimaks, õigeusu kristlased tervehtiä üksteisele põnevil hüüatus, et "Kristus on tõusnud", "Jah, ta on tõusnud"! See pidulik järgmiselt pärast seitse nädalat tühja kõhuga, st hoidumist teatud toitudele. A påsksed on värvida mune, need munad on paljude traditsioonide sümbol, Kristuse ülestõusmine. For 300-ndate jõule oli tähistatakse kristlaste ja tähistatakse nii õigeusu, katoliku ja Protestants. See on selleks, et tähistada sündi Jeesus. Katoliku kirik on seitse sakramentide, mis hõlmab kogu elu sünnist kuni surmani. Need sakramentide on usk ja esitab märke ja käeliigutusi. Need on vajalik toetada reaalsus, mis muidu on täiesti arusaamatu.Seitse sakramentide on: ristimine, konfirmatsioon, abielu, preester koordineerimine, rahatrahvid, Püha õhtusöömaaeg ja Viimane on haige.
Need, kelle paast on juba vaimsema tähendusega, jälgivad paastu ajal veelgi terasemalt kui tavaliselt, et nad ei vihastaks, ei valetaks, ei peksaks kellegi vastu keelt jne. Paast kujutab endast inimese vaimu võitu füüsise üle. 8.Leia 10 tõde toitumisest! 1) Masstoodangu liha ei tohi süüa. 2) Kalu ei ole vaja kuidagi erilisel viisil tappa ning neid peetakse reeglina kõiki lubatuteks, nagu ka muid mereelukaid. 3) On lubatud süüa ka nende loomade liha, mis on tapetud kas kristlaste või juutide poolt. 4) Keelatud süüa kõike, kus võib olla sees veidigi siga. 5) Keelatud on tooted, kus on kasutatud taimsete rasvade asemel loomseid rasvu. 6) Ei tohi juua mingit alkoholi ja tarbida muid uimastavaid ning sõltuvust tekitavaid aineid. 7) Keelatud on süüa sealiha, veretooteid. 8) Keelatud on jogurtid, kus on paksendajaks zelatiin. 9) Islam käsib mõõdukalt süüa, mitte üle pingutada. 10) Islam keelab süüa ka küünistega kiskjaid ja röövlinde. 9.Mis on Haram?
alustanud paastu, kui peaingel Gabriel teatas talle lapseootusest PALMIPUUDEPÜHA (liikuv püha)-ehk urbepäev on, pühapäev nädal enne lihavõtteid. Kiriklikult märgib päev Kristuse teekonda Jeruusalemma, mil rahvas tervitas tema saabumist palmiokstega SUUR NELJAPÄEV-Suur ehk vaikne nädal on Kristuse kannatusnädal ja suur neljapäeval toimus püha õhtusöömaaega SUUR REEDE-Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma ja on kristlaste sügavaim leinapäev. VAIKNE LAUPÄEV- vaikne ootuse päev ja hingamispäev, sest Jeesus puhkas sel päeval ESIMENE ÜLESTÕUSMISPÜHA- Kristlaste suurim rõõmupüha, mis tähistab Jeesuse surnuist ülestõusmist LEHERISTIPÄEV- ehk taevaminemispüha on 40. päev pärast lihavõtteid Jeesus lahkust maalt.
Petra kaljulinn Ingrid Müürisepp Dean Burgon kirjeldab oma auhinnatud luuletuses 1845. a. Petra linna `'roosipunase linnana, mis on sama vana kui pool maailma ajast.'' Kaugel horisondil võib näha päikesevalguses "roosipunase linna" punaseid kaljusid. Mägedest ümbritsetud linna ühendustee muu maailmaga on kitsas ja järskude seintega. Linna rajasid muistsed nabatealased 6 sajandil e Kr. Liivakivist seintest tahuti välja mitmekümne meetrikõrguseid fassaade, hiiglaslikke hauakambreid, templeid ja ka veetrasse, mis varustaks linna veega Petra kauneim monument kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El Khazneh templi fassaad. Ad Deirik nabateaanlaste kuningale p[hendatud tempel, kuid 4. dal sajandil kristlaste poolt ristitud kloostriks. Klooster on Petra kõige suurem ehitis või skulptuur. ...
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Y Ristiusu vastolu Rooma võimudega Y Ristiusk- radikaalne; vastolu roomlaste eetikale (kõik on võrdsed); kristlaste tagakiusamised Y 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Y Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes Y Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament Y Raamatumaal e. Miniatuurmaal
ekspordipartnerid on Belgia, Hiina, Indoneesia, Maroko, Kongo DV ning Prantsusmaa Import Toit Tekstiilid Petrooleumitooted Masinad Mootorsõidukid Kemikaalid Ravimid Kesk-AafrikaVabariik tähtsaimad impordipartnerid on Lõuna-Korea, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, Kamerun ja Holland. Hetke olukord http:// www.postimees.ee/2807776/galerii-viimased-eest i-soomukid-maandusid-kesk-aafrika-vabariigis Võitlus moslemite ja kristlaste vahel Aina rohkem võtab võimust anarhia Lahkunud juba rohkem kui 210 000 inimest (2013.a) Reisitingimused Tuleb taotleda viisa Kollapalaviku vastu vaktsineerimist tõendav dokument Kindlasti teha reisikindlustus Registreerida Välisministeeriumi kodulehel Kasutatud materjalid http://www.reisiguru.ee/riikID/167 http://et.wikipedia.org/wiki/Kesk-Aafrika_Vabariik http://www.maailmakool.ee/? arengumaa=kesk-aafrika-vabariik
Kristuse haua vabastamine, usuline vajadus ei täitunud, siiski said palverändurid seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud. Väike- ja Ees-Aasia vabastamine, üleoleku näitamine Ei vabastatud territooriume idas, kuid Bütsantsist näidati üleolekut juba 1204. aastal, kui vallutati Konstantinoopol. VIIES RISTISÕDA · Viies ristisõda aastatel 12171221 oli kristlaste järjekordne katse vallutada Jeruusalemm ja Püha Maa moslemitelt tagasi. Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saa. Otsustati, et selleks tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid: Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria hertsog Leopold VI ja Ungari kuningas András II
Püha Nikolaus Elulugu Püha Nikolaus sündis aastal 280 Patara linnas VäikeAasias Lüükia maakonnas kristlaste peres Oli Myra linna piiskop Püha Nikolause riietuseks oli alguses mitraga piiskopirüü ja teda saatis neegrist teenija Must Peeter Kui ta vanemad surid, päris ta varanduse ning aitas sellega vaeseid Seotus ristiusuga Tema onu oli Myra peapiiskop ja mõistis ta sügavat kutsumust ning pühitses ta preestriks Olles ise Myra piiskop, muutis ta sealse piiskopkonna oma vagaduse, energia ja imedega peagi edukaks Pühakuks kuulutamine
JUUTIDE MUUSIKA Anette Mägi 7.c klass 2016 Juutide Muusika o Vaimulik muusika o Levis kristlaste hulka o On saanud mõjutusi teistelt rahvastelt o Alates 16. saj. enamik muusikast moll-helilaadis o Klezmer · Tähendas muusikainstrumenti, hiljem tähendus laienes · Viiul, klarnet, tromboon, akordion · https:// www.youtube.com/watch?v=9IOQ9ARwj38 Juutide muusika (2) o Sefardi · Ladino keeles · Esitajaks naised · Balkani poolsaare ja Araabia muusikale iseloomulikud · https:// www.youtube.com/watch?v=ZCgZnn0ud
- Romantism 19. saj. - Stiilide paljusus 20. saj. 10.Missa mõiste! - Missa on katoliku kiriku igapäevane 2. Kes olid rapsoodid ja aoidid? jumalateenistus mida hakati 4.-5. saj. - Rapsoodid rändlaulikud lauludega saatma. - Aoidid kutselised laulikud 11.Missa osad! 3.Mis keeled olid algselt kristlaste - ordinaarium (kohustuslikud igal missal) ühiskeeleks? - proprium (vastaval kirikukalendri - kreeka keel päeval) - ladina keel 12.Mida tähendab organum? 4.Gregorius Suure teene muusikas! - Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse - Viis läbi kirikureformi, millega võeti koraalile. kasutusele uus liturgia. - Valis välja laulud mida võib kirikus 13
intellektuaalne pimedus Rooma Keisririigi ja Renessanss ajastu vahel. Religioon väga kannatas sellel ajal, sest katoliiklased nägid seda ajastut kui harmoonilist ja produktiivset. Õigeusklikud kristlased püüdsid aga taaselustada puhast kristlust, tühistada "pimedad" katoliiklikud tavad. "Pimedal ajal" oli ka ulatuslikke moslemite vallutusretki. Nad ratsutasid mööda kannatanud maad, levitades sotsiaalset ja intellektuaalset väärusku. See iidne konflikt kristlaste ja moslemite vahel püsib tänase päevani. Vaatamata nendele konfliktidele oli see usulembene aeg. Inimesed otsisid jumalalt abi ning nõu. Osad läbi katoliiklike rituaalide ning teised läbi traditsioonilistemate õigeusu meetodite. Irooniline on see, et tänapäev pole vähem "pime". See on individuaalne pimedus, mis kasvab. Inimesed, kes on hüljanud jumalad, domineerivad poliitikas, hariduses ja ühiskonnas. Meie aega iseloomustavad tehnoloogilised avastused, kuid meie moraal
· tihenes kaubavahetus idamaade vahel · Euroopa käsitöömeistrid õppisid uute tootede tegemise võtteid - · ei õnnestunud vallutada Jeruusalemma ja Püha maad jäid islami usu kätte · ristiusk jäi jagatuks: katoliku- ja õigeusk · Hukkus palju ristisõdijaid (6 miljonit) Paasti soov laiendada oma usuala Kuninga riigid soovisid oma rikkusi suurendada itaalia kauplinnad soovisid oma kontrolli alla võtta vahemere kaubandust Vabastada Jeruusalemma asuv kristlaste Muhameedlastest Sõjad: · I 1096-1099 hertsog Gottfried ja krahv Raymond ristisõdijate eesotsas. Jerusalemma. Jeruusalemma kuningriik ja Edessa. Antioobia vabariik · 1147-1140 kaks euroopa monarhi väike7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
