monarhiat. oluline võimude lahusus; Jean-Jacques Rousseau-Pr. filosoof ja kirjanik. Pooldas vabariiki, eraomandit; Denis Diderot-filosoof, kes pani aluse entsüklopeediatele(I köide ilmus 1751. aastal). 3 6. Saksa valgustus saksa valgustajad polnud sedavõrd kirikuvaenulikud nagu Pr omad; ideoloogia lähtus pietismist-luterliku kirikus kujunenud vool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust; P taotles ühiskonnakorralduse täiustamist usu abil, mitte selle muutmist; Gottfried Wilhelm Leibniz-saksa filosoof ja matemaatik. vaated lähtusid monaadidest-looduse vaimsed alged. riigivõim oluline, pidas vajalikuks saksa ühendamist, lõpptulemuseks kogu maailma rahvaste harmoonia. arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. 1700 asutas Preisi Teaduste Akadeemia; Christian von Wolff- ratsionalist, töö oluline, valgustatud
Teose uudsus seisnes selles, et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, kritiseerides samas feodaalkorda. Valgustusideed levisid ka Saksamaal. Sealse valgustuse eripäraks oli võrreldes prantsuse valgustusega tihe seos kristlike ideaalidega. Saksa valgustus toetus luterliku kiriku sees kujunenud pietistlikule voolule, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsaks peeti Piibli tundmist vaimulik peaks aastas korra läbi lugema Vana Testamendi algkeeles (heebrea keel) ja Uue Testamendi 2 korda (vanakreeka keeles). Tavaline usklik pidi Piiblit lugema iga päev. Saksa valgustaja Leibniz arvas, et riigivõimu ülesanne on oma alamate eest hoolitsemine ja külluse tagamine. Selle tingimustes tahavad kõik töötada
3. Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära võrreldes Prantsusmaaga seisnes selles, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist , mis kujutab endast luterliku kiriku sees kujunevat vooli, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli Philipp Jakob Spener (1635-1705) ja silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727) . Francke toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid taotlesid ühiskonnakorra täiustamist usu abil. 3.1. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) Gottfried Wilhelm Leibniz oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest, mis on looduse vaimsed alged , mida on lõputult palju. Kusjuures iga monaad
Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda. 1.sajand pKr tekkis religiooni kõrvale, mis Roomas oli, ristiusk. Ristiusu teke: 1) Kus ja millistel põhjustel tekkis ristiusk?(2 põhjust) 2)Kuidas aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma impeeriumis: ristiusu õpetus ise? Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika? 3)Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) Vastused: 1)Palestiinas. 1.Juudi rahvas arvas, et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. 2. Uskumus, et kõik on võrdsed. 2)Ristiusu õpetus ise – kõik on Jumala ees võrdsed ning see meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3)Apostlite – nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid.
1. Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. * Kateeder- jumalakoda, kus asus piiskoppide jutuajamis tool. Sellest tulnud ka piiskopkiriku nim katedraal. * Preestri ül -preestrite ametissepühitsemine -ristitute leeritamine - kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine -altarite pühitsemine -kirikute ja kabelite sissõnnistamine -verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine * Sinod- piiskopkonna tähtamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. * Preesteri ül ( kristlaste hingehoiutöö) -õigus pühitseda armulauda ja jagada sakramente -pidada jutlust * Vaimulikke peeti ülal maksude ja annetustega. Maal oli tähsaimad makse kümnis Kloostrid * Vaimulikku seisusse kuulusid- paavst, piiskopid, preerstrid, mungad, nunnad * Munklus sai alguse idamaadest * Tavaliselt sai ordu nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu rajati esimene klooster * Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. saj * Kloostrit juhtis abt või prior
andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. · Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. 4. Ristisõjad kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine · Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia. · Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. b. Sõdade käik: · I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi.
sest ta lubas rahu ja õnne kõigile, kes Jumalat usuvad, ta pidas kõiki inimesi võrdseks. Lisaks sellele sarnanes Jeesuse õpetus juba paljude Rooma riigis levinud uskumustega. Rändjutlustajad (tuntumad olid apostlid Peetrus ja Paulus) levitasid Jeesuse õpetust laiades rahvahulkades. Populaarsust õpetusele lisasid märtrid ehk usukannatajad. Kuna kristlased keeldusid austamast Rooma jumalaid ning Rooma keisritele ohverdamast, siis hakkas lihtrahvas kristlaste sellist käitumist pidama kõigi õnnetuste põhjuseks. Riigivõimud pidasid keisrite mitteaustamist mässu õhutamiseks. Sellest sai alguse kristlaste tagakiusamine. 4.sajandiks oli välja kujunenud ristiusu kiriku organisatsioon kogudused ja piiskopkonnad. Kristlus oli legaliseeritud: 313.a. oli keiser Constantinus lubanud kristlastel tegutseda. 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Ristiusu oli selleks ajaks üle võtnud suur osa Rooma ülemkihist ja haritlased,
Tema usulised väljavaated olid teised kui tollele ajala kohane. Jutlustas inimeste võrdsusest, ligimese armastusest, andeksandmisest. 313 pKr legaliseeris keiser Constantinus Suur risiusu, sai valdavaks kogu riigis. 395 sai ristiusust ametlik riigiusk, algas paganluse tagakiusamine. Uus Testament pandi kirja 1.s pKr. Kokku 27 raamatut, sidaldab 4 evangeliumit (Markuse, Matteuse, Luuka, Johannese), apostlite tegusid, apostel Pauluse kirju, ilmutuste raamatut. Tähtis kuna see on kristlaste püha raamat Jeesuse elus ta ja õpetustest. Ristiusk levis ristisõdade teel, usk suruti paganlikele rahvastele jõuga peale. Püha Benedictus- benediktiini ordu rajaja. Benediktiinlased ei tohtinud omda isiklikku vara, söödi ühises lauad ja omavahelised vestlused viidi miinimumini, peamiseks kohustuseks oli ilmalikust elust kõrvaletõmbumine, palvetamine, individuaalne õppmine, ümbruskonna inimeste aitamine, füüsilise töö tegemine.
RISTISÕJAD Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Järgnev referaat püüabki vastata eelkõige kahele küsimusele - mis olid ristisõdade põhjused ja kas need saavutati. Samuti vaatleb see kirjutis erinevaid ristisõdu ja toob välja tagajärjed, mis on eelneva küsimuse vastamiseks vajalik. RISTISÕDADE PÕHJUSED Keskaegses Lääne-Euroopas olid rüütlite ja aadlike perekonnad väga suured. (Sagedased olid ju epideemiad, mille tõttu surid paljud) 8-12 poega peres oli täiesti tavapärane nähtus. Kuigi mõned neist läksid kloostritesse jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid paljud pojad laia maailma õnne otsima(ehk sealt pärit muinasjuttude ainestikki). Ühineti ja nii tekkisid suured salgad, mis soetasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normanni...
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levi...
Aafrika ja Aasia kontinendil ning Lähis-Idas on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides, sealhulgas Afganistanis, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Liibüas, Malaisias, Saudi Araabias ja Süürias. Moslemeid elab ka mitmel pool endise Nõukogude Liidu territooriumil, Hiinas, samuti Euroopa riikides, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Nii nagu juudi ja kristlaste kogukonnad, koosneb ka islami kogukomd väiksematest rühmitustest, mille tõekspidamised on üksteisest pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks katusrühmitust: enamik moslemeid kuulub sunni sekti ja neid nimetatakse sunnamoslemiteks ehk sunniitideks, ülejäänud moslemid kuuluvad siia sekti ja neid kutsutakse siiadeks. Sellest on tuletatud sõna ,,siit", mida kasutatakse läänemaades. Suurimat siitide rühmitust tuntakse 12 siia sekti nime all
Aafrika ja Aasia kontinendil ning Lähis-Idas on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides, sealhulgas Afganistanis, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Liibüas, Malaisias, Saudi Araabias ja Süürias. Moslemeid elab ka mitmel pool endise Nõukogude Liidu territooriumil, Hiinas, samuti Euroopa riikides, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Nii nagu juudi ja kristlaste kogukonnad, koosneb ka islami kogukomd väiksematest rühmitustest, mille tõekspidamised on üksteisest pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks katusrühmitust: enamik moslemeid kuulub sunni sekti ja neid nimetatakse sunnamoslemiteks ehk sunniitideks, ülejäänud moslemid kuuluvad siia sekti ja neid kutsutakse siiadeks. Sellest on tuletatud sõna ,,siit", mida kasutatakse läänemaades. Suurimat siitide rühmitust tuntakse 12 siia sekti nime all
kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn
Lastele pakuvad hoolekandeteenuseid lastekodu, puuetega laste kodu ning pere- ja laste toetuskeskus, eakatele vanurite hooldekodu ja 2 pensionäride päevakeskust. Tegutsevad sotsiaalmaja, varjupaik, psühholoogilise abi kabinet ja narkomaania leviku ennetamise keskus, vanurid saavad koduhooldust. Kalmistud on Jõhvis, Lüganusel ja Raudil (Illuka vallas). Usuelu. Järve linnaosas tegutsevad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Kohtla-Järve Issanda Muutmise kogudus ja Kohtla-Järve Kristlaste Nelipühilaste kogudus, Ahtmes roomakatoliku kiriku kogudus, linnas on ka baptisti ja metodisti kogudus. Kohtla-Järve on Eesti ainus linlik aglomeratsioon. Linna moodustavad kaevanduste ja karjääride juurde tekkinud asulad – Ahtme, Kohtla (halduslikult Järve linnaosa), Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna (koos Sirgalaga). Kohtla-Järve on geograafiliselt väga hajutatud, linnaosad paiknevad üksteisest kuni 40 kilomeetri kaugusel
1,5 km kaugusel kesklinnast asub kena botaanikaaed 600 ainulaadse taimesordiga tervest maailmast. Kõige meeldejäävam botaanikaaia vaatamisväärsus on kaktusekogu, mis näeb euroopalikul maastikul väga ebatavaline välja. Aias on rohkesti kiviteid, mida katsid varem vaibad. Botaanikaaia kolmekorruselist pool-euroopalikku, pool-idamaist hoonet ehib minarett. Kahe eri kultuuri arhitektuuristiili põimumises peegelduvad kuninganna religioossed tõekspidamised ta soovis lähedasi suhteid nii kristlaste kui ka moslemitega. Kaliakra neemega Baltsiki linnas seostub arvukalt legende ja eri nimetusi. Kaliakras on säilinud keskaegse kindluse varemed. Kindlus oli ehitatud järsule, koguni 70 m kõrgusele kaljule. Ühes kaljudest asuvad arheoloogiamuuseum ja restoran. Pildid Riigilipp. 10 Bulgaaria vapp. Maritsa org.(See on Bulgaarias parim põllumaa) Riigiandmed.
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...
Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht piiskop või presbüter. · Pühakiri Vana Testament messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus. Kristlastele sama püha kui juutidele. Kristlaste jaoks pidi aga sisaldama Vana Testamendi kuulutuste teostamist ja uue ajastu sissejuhatamist Jeesuse Kristuse poolt. Tõlgitud heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament I saj kirjutatud evangeeliumid. Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumitest said pühakirja osad. Lood apostlite tegudest, apostlitelt pärinevad kirjad. Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist
Selle maa elanikkonna moodustasid muhameedlastest araablased, kuid 19. saj lõpust alates hakkasid sinna saabuma juudid kogu maailmast. Juutide sinoistlik liikumine kutsus oma rahvus ja usukaaslasi ümber asuma esivanemate maale, sinna, kus vanaajal oli Iisraeli riik ning kus asusid juutide pühapaigad. Juudi asunikud kuulutasid, et neil on õigus luua Palestiinasse oma Iisraeli riik, ent kohtasid araablaste vastuseisu, kuna samal alal asuvad ka muhameedlaste ja kristlaste pühapaigad. Britid eraldasid Palestiinast Jordaania ning andsid sellele iseisesvuse. Algas sõda juutide ja Palestiina araablaste vahel. 11.1947 otsustas ÜRO jagada Palestiina kaheks, araabia ja juudi riigiks. See andis aga sõjale uue hoo ning araablaste poolel sekkusid sõtta ka Egiptus, Süüria, Jeemen, Jordaania, Iraak ning Saudi Araabia. Võidu saavutasid juudid, keda varustasid USA juudid moodsa sõjavarustusega
KRISTLUS Jeesus Kristus, kelle järgijaks kristlased end peavad, sündis enne 1.saj eKr Rooma provintsis Palestiinas (praegune Iisrael, Liibanon ja Jordaania). Ta suri ristil 33-aastasena. Umbes 3 aastat veetis ta rändjutlustaja ja tervendajana Naatsareti ja Jeruusalemma ümbruses. Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Öeldakse, et Jeesuse ema Maarja viljastas Jumal, mitte mees. Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal. Jeesus löödi risti ja ta tõusis surnust üles ning elab senini kui kõige loodu Issand. Kuigi kristlus kasvas välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Tänapäeval on kristlus maailma levinuim usund(2miljardit kristlast). Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeels...
Seega olid vabadusvõitluse esimesel perioodil eestlaste ja venelase suhted üsnagi teravad. Venemaa tõttu oli Pihkva isegi teatud määral sakslaste liitlane. 23.Võitlused 1215-1217 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees.1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu, hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. 24
Sakslased püüdsid 7 esialgu koonduda ordulipu ümber, aga kui abiväed põgenesid, olid nemadki sunnitud tagasi tõmbuma. Ümera lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Kuigi lahingus osalenud sakslaste arv oli väike, saadi võidust usku oma võimetesse. Teade sakslaste lüüasaamisest saadeti kõikidesse maakondadesse ja lubati olla ,,üks süda ning üks hing kristlaste nime" vastu. Viljandi piiramine Sõda muutus järjest ägedamaks. 1211. aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks Viljandi linnuse vallutamine. Esmalt rüüstati ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati küladesse jäänud inimesi. Osa vange toodi linnuse juurde, kus na kaitsjate hirmiks tapeti ja nende surnukehad vallikraavi heideti. Esimeses kokkupõrkes linnuse värava juures õnnestus kaitsjatel sakslased kaotusrohkelt
KREEKA KEEL Kreeka keel on Kreekas põhiliseks suhtluskeeleks , seda räägib 99% elanikkonnast.Kuid mitte tingimata esimese keelena ( emakeelena) Kreeka keel on emakeel umbes 12 miljonile inimesele (peamiselt elanikele Kreekas ja Küprosel). Kreekas räägitakse ka inglisekeel , prantsuskeel ,itaaliakeel ja saksa keel.Siiski inimeste koguarv, kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20 miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud ka mõned iidsed murded.nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico, Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic. Yevanic ( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest) Tsakonian ( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse Tsakonia piirkonnas Peloponnesosel.Keel on jagatud kolme murrdesse: Põhja-, Lõuna ja Propontis. Seda keelt räägb ainult 1200 inimest. PontiCretan murre ( seda keelt räägib umbes pool miljonit...
kuidas nad olid oma ellu Issanda vastu võtnud. Esimene paik kus seda sõnumit kuulutati oli Männisalu külas Paduri talus, kus sai usklikuks talu peremees, tema vend ja hiljem kogu pere.Avispea koguduse häll oligi Männisalu külas Paduri talus, kus elas Jaan Mäe oma perega. Südamesunnist aetuna sõitsid vennad K.Treifeldt ja H.Mäe Tallinna, et seal Vabakoguduse juhatusega läbi rääkida. Saanud sellekohase loa, avati Paduri talus 14.sept 1924 Tallinna Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse TRIIGI- NARAKA osakond ja õnnistati äsja usklikuks saanud 9 inimest, kes olidki uue koguduse esimesed liikmed. Need olid: Anna Mäe, Helene Mäe, Heinrich Mäe, Elise Mets, Karl Treifeldt, Aliide Treifeldt, Sohfie Treifeldt, Jaan Mäe, Pauline Green. Osakonna juhatajaks jäi HEINRICH MÄEja tema abiks KARL TRUUPÕLD (endine Treifeldt), kes hakkas oma majandushoone juurdeehitusse tegema kooskäimise ruumi.
maailma, et võita patu- ja surmapimedust. Jõulupühi on vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega: 24. detsembri õhtul, 25. detsembri öösel, varajasel hommikul ja päeval. Suurele osale kristlaskonnast on just jõuluöö missa jõulupühade tähtsaim teenistus ja pühade kõrgpunkt. Jõululaupäeva õhtusel teenistusel on rõhk prohvetite ennustustel ja nende täitumisel. Jõuluöö on kristlaste jaoks Kristuse sündimise öö. Nagu karjased valvasid öösel oma karja, nii koguneb ka kogudus sel ööl valvama ja palvetama. Jõuluhommiku jumalateenistusel, kus seda peetakse, on rõhk karjastel, kes ruttavad sündinud Päästjat vaatama. Jõulupüha jumalateenistusel tänatakse Jumalat selle eest, et ta on tulnud oma pojas inimesena inimeste keskele. 26. detsembrit ehk teist jõulupüha on peetud esimärter Stefanose mälestuspäevana. 27
Meka – moslemite pühalinn, sinna toimub palverännak Mošee – islamiusu pühakoda Muhamed – Allahi prohvet Beduiin – rändkarjakasvataja Muhamed – prohvet Medres – poistekool Šariaat – islami seadus Dirham – hõberaha Burka – naiste riietus, katab tervet keha, koti sarnane Gabriel – ingel, kes käskis muhamedil islamit kuulutada 10. Keskaegsete ristisõdadega seotud mõisted: Jeruusalemm – Kristuse sünnikoht, kristlaste pühapaik, see sooviti vabastada moslemite käest Feodaal – läänimees, kes läks ristisõtta Moslem – nende käes oli Jeruusalemm, islami usutunnistajad Friedrich Barbarossa – osales 3.ristisõjas, algus saavutas edu, kuid hiljem kaotas. Ta oli punase habemega keiser, kes uppus Konstantinoopol – vallutati 4.ristisõja käigus, põletati maha ja vallutati Ristisõda – usulistel põhjustel korraldatud sõda, mille organiseeris kirik. 11. Maadeavastuste põhjused ja tulemused
Plebian ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE KOKKUVÕTE Õppeaines: ARHITEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1ÜRGAEG.................................................................................................................................3 2MESOPOTAAMIA..................................................................................................................4 3EGIPTUS....................................................................................................................................
Hospitaliitide ordu ja Teutooni ehk Saksa ordu. Tänapäeval tegutseb Vabamüürlaste ordu mille eelkäijaks arvatakse Templiordut. 2 1144.a kaotasid ristisõdijad Edessa. Teine ja kolmas ristisõda teise ristisõja ajendiks oli Edessa kaotus. See ebaõnnestus täielikult. 1187.a hõivas Salah ad-Din (moslem) Jeruusalemma. Seejärel algas kolmas ristisõda. Kristlaste eesotsas oli Saksa-rooma keiser Friedrich I Barbarossa, prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja inglise kuningas Richar I Lõvisüda. Ristisõdijaid ei saatnud edu. Neljas ristisõda ristisõdijate leeri ilmus 1195.a troonilt kukutatud Bütsantsi basileuse Isaak II Angelose poeg Alexios, kes palus ristisõdijatelt toetust oma isa õiguste taastamisel. Niisiis rünnati Konstantinoopolit, Angelos sai võimule tagasi kuid ei täitnud ristisõdijatele antud
Loomad saavad ilma selleta suurepäraselt hakkama. Ka inimene kui lihast ja luust normaalne bioloogiline olevus on osanud kogu evolutsiooni vältel ellu jääda. Valik käitumisreegleid Hammurapi koodeks ning Moosese seadus on esimesed, mille kohta on kirjalikke jälgi. Need olid hästi sõnastatud ning jäid kauaks käibele. Nii kauaks, et praegu läheb juba meelest kümme käsku ei ole kristlik, vaid juutlik. Esimesel kolmel sajandil ei olnud dekaloogil kristlaste jaoks suuremat tähendust. Sellised elementaarsed reeglid osutusid olulisteks alles riigikiriku tekke järel. Mulje nende käskude erilisest tähtsusest on aga ilmselt sugenenud Martin Lutheri kaudu, kelle "Väikese katekismuse" esimene peatükk on pühendatud kümnele käsule. Tegelikult on see valik käitumisreegleid, millest vaid kolm on enam-vähem üldaktsepteeritud: ei tohi tappa, varastada ega valetunnistust anda. Kolmas käsk sina pead hingamispäeva
U 30-aastaselt hakkas ta kuulutama oma õpetust ja sooritama imetegusid, tal oli 12 õpilast ehk jüngrit (sks jünger 'noorem'), keda hakati hiljem nimetama apostliteks (kr apostolos 'saadik'). Kolm aastat hiljem vangistati Jeesus Rooma võimu vastu mässamises süüdistatuna ja hukati ristil. Kolmandal päeval kadus tema surnukeha hauakambrist ja nelikümmend päeva hiljem nähti tema taevaminekut. Jeesuse tuntuimad jüngrid on Peetrus ja Paulus. Pühakiri Kristlaste pühakiri Piibel jaguneb Vanaks ja Uueks Testamendiks. Vana Testament on lülitatud Piiblisse seetõttu, et seal kajastatakse Jumala tegevust juutide ajaloos, samuti kuulutavaad prohvetite raamatud ette Jeesuse tulekut. Uus Testament räägib Jeesusest, tema õpetusest ja lähisündmustest pärast Jeesuse surma. UT koosneb neljast Matteuse, Markuse, Luukase ja Johannese evangeeliumist (kr euangelion 'hea sõnum'), Apostlite tegude raamatust (jutustab
· Rosseau: nägi väljapääsu rahva suveräniteedist- võim lähtub rahvast. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Vajalikud olid abinõud ebavõrdsuse vastu. Ta pooldas Vabariiki. Usu koha pealt arvas, et ideaali juurde ei saa inimene tagasi pöörduda. Saksa valgustuse eripära: Oli see, et sakslased ei olnud nii vaenulikud kiriku ja usu vastu, kui prantslased. Sakslased lähtusid suuresti pietismist- mis oli siis rõhutatus vagadusele ja kristlaste võrdsusele. Nende jaoks oli usk tähtsal kohal just sellepärast, et neil oli Saksamaal juba kirik reformeeritud. Herder: Saksa filosoof . Taunis sõdasid ja kangelaste tähtsustamist. Arvamusel, et rahvast tuleb harida ja kasvatada, mille tulemusena ei olegi riiki vaja. Tähtsal kohal oli patriotism. Pilet 3 *Feodaalsuhted. Aadel Feodaalsuhete algus on seotud Frangi riigi loomisega varakeskajal, sest Karl Martell oli see, kes pani aluse senjööri- vasalli suhetele.
enne garanteeritud finantsiliseid ja sotsiaalseid hüvesi. Provintside asehaldurid, kelle käes oli koondunud nii hiigelprovintside majanduslik, demograafiline ja sõjanduslik jõud, kasutasid kriisi ning sellega kaasnevat rahulolematust Legionääride seas, enda kasuks ning hakkasid võimule pürgima. Eelpool kirjeldatu sai hiljem tuntuks kui Sõdurkeisrite ajajärk (235-284), mida iseloomustasid pidevad kodusõjad erinevate troonile pürgijate vahel, millele lisandus kristlaste tagakiusamine ning germaanlaste hädaoht. Stabiilsuse taastas 284 Diocletianus, kes vältimaks ajalugu kordumist reorganiseeris terve Impeeriumi haldus-ja võimusüsteemi. Oma ümberkorralduste läbiviimisel pidas keiser silmas järgmisi probleeme ning lahendusi: 1) Vana süsteemi kohaselt jagunes Rooma Impeerium 57 suurteks provintsideks, mille tulemusena provintse juhtivad isikute gruppid omavad piisavalt resursse, et püüdelda oma
rõhuvad põhiseaduslikele väärtustele. Nad ei soovi eraldi lepingu loomist mitteabielulise kooselu vormidele ega abielu avamist samasoolistele paaridele. Religioossed ühendused: Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Uue Elu Kogudus, Agape Eesti ja Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liidu Antsla EKB Kogudus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium avaldasid toetust perekonnale kui püsiväärtusele ja soovisid traditsioonilise peremudeli juurde jäämist. Viitasid samuti põhiseadusele ning leiavad, et perekonnaelu kaitse samasoolistele paaridele ei laiene. Viidatakse erisooliste mitteabielulise kooselu partnerite võimalusele sõlmida seltsingulepinguid ning rõhutatakse, et homoseksuaalsus mistahes vormis
Ld.k tõlkis Hieronymos, kes parandas ja pani kokku Piibli Vulgata(ld-rahvapärane).Peamised evangelistid:Matteus,Markus,Luukas,Johannes. Kristlased ja Rooma riik. Kristuse lugu taaselluärkamisest meenutas nt Osirise ja teiste jumalate lugusid. Kristlased olid ranged monoteistid, selle pärast ei saadud tuua ohvreid Rooma keisrite altaritele. Üritasid seda muu-usuliste ehk paganate seas levitada. Teised uskusid, et keeldumine teiste jumalate austamisest toob kaasa karistusi kristlaste piirkonnas.Kristlus oli rooma riigis keelatud. 46a kiusati esimest korda kristlasi riiklikult taga, süüdistades neid linna süütamises, üritati sundida neid keisritele ohverdama. 27.VANAAJAST KESKAEGA. Suur rahvasterändamine tõi germaanid Rooma riigi lääneossa, kus keisrivõim nõrgenes.Uue ajastu algus. Rooma uus tugevnemine284-395: *keiser Diocletianus284-305 lõi korra,lasi end jumalikuks kutsuda,kärpis senati ja kodanike vabadusi,tähtsustas keisrit ja bürokraatiat*tema
Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu. Keiser Marcus Aurelius oli filosoof kreeka stoikude koolkonnas, erinevalt enamikest roomlastest kandis ta habet. Ta on teose "Iseendale" autor. Stoikude õpetuses oli kesksel kohal kohusetunne ja rahu.
tugevdas administratsiooni ja rahandust keisri kantseleid, mis allusid keisrile ja koosnesid madalat päritolu meestest. Jagas Rooma kodakondsust, võttis esimesena senatisse provintsiaristokraatiat. 43 eKr vallutas Britannia Rooma provintsiks. Tema naine Agrippina mürgitas ta. Nero (54-68): Agrippina poeg, kuid tõrjus ta kõrvale õpetaja Seneca soovitusel. Julm: nõudis enda jumalikku austamist, konfiskeeris alusetult senaatorite vara. 64 eKr Rooma hiigeltulekahju, millele järgnesid kristlaste tagakiusamised. Lasi ehitada hiigelpalee Kuldse maja. Kreeka-kultuuri lembeline, muusika ja teater. 66 Juudi sõda ehk ülestõus, seejärel 68 Gallia ülestõus ning Nero tegi enesetapu. Kodusõda ehk nelja keisri aasta, kus kordamööda üritasid keisriks saada senaatoritest väepealikud. Vespasianus (69-79): juutide ülestõusu mahasuruja, tema poeg hävitas Jahve templi. 69 marssis vägedega Rooma. Pärines Flaviuste perekonnast, mille järgi nüüd ka dünastiat nimetatakse
Madalamate astmete vaimulikud moodustasid kanoonikutest. Hiljem moodustasid nad piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu toomkapiitli, mis koosnes tavaliselt 12 kanoonikust.Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine, rivitute konfirmeerimine(leeritmine), kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Kiriku isade õpetus. - Põhiline õpetus rajanes Piiblil. Piibel ei sialda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi ega tõekspidamisi suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. Kirikuisadeks nimettakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooga. 16. 7 sakramenti ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu
Jean oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Aastal 1794 ehk 6 aastat pärast tema surma viidi tema põrm Pariisi Panthéoni. Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes seisnes selles,et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu Prantsusmaal. Saksa valgustus lähtus enamasti pietismist luterlikus kirikus kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Saksa tähtsam valgustajaskond Gottfried Wilhelm Leibniz: Saksa filosoof ja matemaatik. Veenas Peeter I Teaduste Akadeemia asutamiseks. Tema vaadete lähtekohaks oli kujultus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on universumi peegeldus. Tema arust oli kõige krooniks Jumal. 1. Juuli, 1646 14. November, 1716 Christian Thomasius:
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
a. Katoliku kirik paavsti juhtimisel: · Usu levitamine ja poliitilise mõju laiendamine Vene õigeusu arvel. · Venemaani jõudmiseks tuli enne alistada Baltimaade rahvad. b. Feodaalid: · Taani ja Rootsi kuningakojad nägid sõjas võimalust võimupiiride laiendamiseks. c. Saksa kaupmehed: · Soovisid kontrollida kaubateid Läänemerest läbi Liivimaa Vene kaubalinnadesse. 2. Läänemere piirkond 12. sajandi II poolel a. Hoogustus Põhja-Euroopa kristlaste sõjategevus kohalike paganate vastu. · Alistati lääneslaavi hõimud. b. Jõuti Läänemere idakaldale Väina jõe äärde. · Saksa kaupmehed ja misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. c. Ordumunk Meinhard pühitseti I Liivimaa piiskopiks: · Ülesandeks Liivimaa ristiusustamine. · Mõned liivlased lasidki end ristida, sh. Toreida vanem Kaupo, kellest sai sakslaste usin abiline. 3. Ristisõja algus a
sõnaga. Seega Jumal on piiratud tema tahtega, ja iseloomuga, mis on headus ja pühadus. 6 Tao (Dao) on duaistlik jõud, mis koosneb kahest osast: Yang soojus, mehelik jõud ja Yin külm, naiselik jõud. Kristuses on vaid üks kandev jõud, see on Püha Vaim. Sealjuures Yang on taevane ja Yin maine, kuid koos nad moodustavad Tao (jumala). Ühe puudumine välistaks teise. Kristlaste Jumal on Kolmainujumal, ehk Jumal kolmes isikus, kuid pole üksteisest eraldiseisvad. Jumala Isa, Jumala Poeg Jeesus ja Püha Vaim. Kõik on kõiges. Neil on olnud üksnes eriülesanded. Nt Vaim on maailma tegelik Looja. Ja Kristus sai lihaks maa peal, tõi pääste inimkonnale, vabastava jõu patu väest, kuid peale seda võeti taas taevasse, kus ta oli ka juba enne maailma loomist, igavesti. Hiinlaste ürgusund kujunes unustamise tõttu
iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 eKr kuni 2. sajand pKr. Algselt oli Vana Testament, mis oli kirjan pandud heebrea ja aramea keeles. See rääkis Iisraeli rahva ajaloost, kuid ei ole siiski puhtalt ajalooline. Piiblit rühmitati koguni nelja suurema grupi alla, milleks olid seadus, ajalooraamatud, tarkuseraamatud ja prohvetiraamatud. Algselt oli tegemist juutide pühakirjaga, hiljem sai sellest aga ka kristlaste pühakiri. Uus Testament oli kirjutatud kreeka keeles, kuna see sündis hellenistlikus maailmas. Seda rühmitati kolme kategooriasse, milleks olid evangeeliumid, kirjad ehk epistlid ning ilmutusraamatud. Piiblit võib pidada üheks olulisemaks ajalooallikaks kultuuri- ning keeleteadlastele, kuna see annab aimu kirjutamise aja kohta. Lisaks on Piibel ka oluline ajalooteaduse osa. Üldiselt peetakse Uut Testamenti olulisemaks ning kogu Piibli sõnumiks loetakse seda, et surma ei
1. Meka Punase mere kaubateel asus oluline sadamalinn Meka, mis oli ühtaegu kogu poolsaare oluline usuline keskus. Mekas asus Kaaba (kaba - araabia k. kuup) tempel, mille ühte seina oli müüritud must püha kivi, mida araablased väga austasid. 2. Kiiev 882a vallutas Oleg Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Kiiev oli Vana- Vene riigi keskus (pealinn). Rikas kaubalinn. 3. Jeruusalemm - Constantinus Suure ajal sai Jeruusalemm kristlaste pühaks linnaks. 638 vallutasid linna araablased, kes olid võimul kuni Ristiretkede alguseni 11. Sajandil. 4. Aachen Karl Suur ehitas sinna palee. Rajas toomkiriku. Suri seal. Euroopa kultuuri keskus ning Alpidest põhja pool asuvate maade pealinn. Keskajal oli Aachen üks Saksa-Rooma riigi suuremaid linnu. Aacheni toomkirikus krooniti Saksa-Rooma kuningaid üle 600 aasta. 5. Konstantinoopol - Linnast sai algul Ida-Rooma, siis Bütsantsi pealinn.
Viiking = normann = varjaag = valged/mustad võõrad = taanlased = erinevad nimed skandinaavlaste kohta ikkagi. Idatee variaage peetakse Vana-Vene riigi rajajaks. Läänes tekkis Normandia, sealne Prantsuse valitseja andis Normandia valitsemiseks ühele viikingupealikule, kellest sai Normandia hertsog; veel normannide riike läänes: Inglismaa, Lõuna-Itaalia. Riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine seotud, ei saanud olla et kristlased sõdivad teiste kristlaste vastu. ARAABIA POOLSAAR JA ARAABLASED Araabia poolsaare looduslikud tingimused: kõrbealad. Peamiseks tegevusalaks rändkarjakasvatus. Peamine loom, mida kasvatati, oli kaamel; nende kõrval ka kitsed ja lambad, hobused prestiiziobjekt. Oaasides oli võimalik tegeleda ka põlluharmisega, kasvatada teravilja ja datlipalme. 6.saj oli see aeg, kui sugukondlik kord hakkas lagunema ja selle tõttu kerkisid esile sugukondade juhid ehk seigid, nende kasutada olid parimad
*Turvalisus võrreldes individuaalreisiga. 1.1.3 PALVERÄNNAK- KASVAV TURISMITREND Religiooniturismi võib pidada maailma vanimaks turismiharuks, mis on maailmas üheks kiiremini kasvavaks aastas 18 miljardit dollarit ja palverändurite hulgaks umbes 330 miljonit inimest. Palverännak sai alguse aastatel 100 - 300 ja peamisteks rännaku sihtkohtadeks olid Palestiina, Betlemm ja Jeruusalemm. Palverännakute sihtkohad on religiooniti erinevad: kristlaste palverännakud viivad Jeruusalemma, Rooma, Lourdesi Prantsusmaal ja Santiago de Compostelasse Hispaanias, moslemite rännakute olulisemaks sihtkohaks on Meka igale islamiusulisele on see teekond vähemalt korra elus soovitatav. Budistide tuntuim sihtkoht on Kapilavastu ja hinduistide rännakute olulisim sihtkoht on Varanasi. Praegused turismitrendid soosivad religiooniturismi ühe osa - palverännakute jätkuvat kasvutrendi.Peamisteks argumentideks palverännaku puhul on kolme
· Eestlaste olukord halvenes, eestlased kuulusid edaspidi reeglina madalmasse seisusesse Kaotuste põhjused Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid juurde tuua. Eestlastel polnud toetajaid Sakslastel parem relvastus. KESKAJA ÜHISKOND EESTIS Mõisted: Kümnis- talupoegade koormis, mis kujutas endast kümnendikku talu saagist. Hinnus- talupoegade koormis, mis kujutas endast kindlaks määratud naturaalmaksu. Piiskop- mingi piirkonna kristlaste juht Feood e. Lään - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega Vasall - läänimees, kes sai oma senjöörilt maad Mõis - läänimehe majapidamine Kümnis - kümnes osa talu saagist Seisus - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtidest teatav hulk ainult talle kuuluvaid õigusi ja kohustusi, mis saadi pärilikult Läänikorraldus Maad on jagatud maahärrade e.senjööride poolt läänideks e. feoodideks. Lääni omanik e
traditsionaalkultuuri kokkupõrkel.kõik sellised kokkupõrked pole veel fundamentalistlikud. Missugune on fundamentalism?! 1.ideede allikas on vabad vigadest.jumala sõna on õige ja muutumatu,veatu.koraan- tähttäheline jumala sõna. 2.võib tagasi pöörduda idealiseeritud minevikku.piibli teksti suhtes selektiivne,piibli tekst veatu.minevik on selektiivne,kõik mis ei sobi kokku nende õpetusega,neid eiratakse.juurte juurde pöördumine tähendab kristlaste varasemate vormide juurde pöördumist. 3.fundamentalism ilmneb traditsioonide pinnal.samas ei saa me öelda et see on midagi traditsioonilist. 4.keskklass hiljem saanud fundamentalismist mõjutatud.põhjused miks ja kellele on fundamentalism ligi tõmbav on teadmata. 5.kasutab moodsat tehnoloogiat,internet,telekas.nad on agressiivsed,teevad skandaale,seisavad vastu mitmetähenduslikkuse,loovad piire ,,meie ja nemad" vahel.eriarvamused on valearvamused.
eestlased linnuse alt ning korraldasid jälitajatele varitsus Ümera jõe metsasel jõekaldal, ülekäigukoha juures. Sakslasi, latgale ja liivlasi rünnati ootamatult enne jõe ületamist, kuna eelnevalt oli eestlastel õnnestunud jätta mulje, et nad on jõe juba ületanud. Eestlased saavutasid selles lahingus ülekaaluka võidu ning läkitasid Henriku kroonika sõnul teate võidust kõikidesse Eesti maakondadesse, et olla „üks süda ja üks hing kristlaste nime vastu”. 3. TURAIDA SÕJARETK, VARBOLA PIIRAMINE JA LEHOLA KUNINGAS LEMBITU 1210/1211 aastavahetuse paiku tegid sakslased koos liivlaste, latgalite ja Pihkva väesalgaga sõjakäigu Soontaganasse, läänlased vastasid kohe retkega Metsepolesse (liivi - Mõtsa Pūol, Edela-Eestis) liivlaste vastu. Kevadtalvel piirasid sissetungijad kuus päeva Viljandi linnust. Vallutada seda ei suudetud, kuid lõpuks olid sunnitud sakalased laskma linnusesse preestrid ja andma pantvange
2. Enamusreegel ja vähemuse kaitse 3. Demokraatlik legitimatsioon/poliitiline vastutus 4. Õigus hääletada/õigus saada valitud Võimude tasakaalustatus III PÕHIÕIGUSED I ptk. Põhiõiguste üldosa §11 Põhiõiguste ajalugu, mõiste ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust. 1. Ideeajaloolised juured- Antiik-Kreekast võrdsuse idee; kristlikust teoloogiast Imago Dei ja võrdsuse idee. Keskaegne loomuõigus teooria „Igaüks on oma õnne sepp”, kristlaste reformatsioon. 2. Varaajalooline areng : Magna Charta Libertatum 215 3. Klassikalised põhiõigused- on saanud oma alused alates 17. saj. – Thomasius, Montesquieu, Kant UK USA Prantsusmaa Eesti 1628 1776 1789 ? 1647 (1787) 1791 1679 1791 1689 4
Proosa. Galanderi ,,Mythologia Fennica" tõlkimine rootsi keelest saksa keelde tõi eesti rahvausundisse soome muinas- jumalad ja pani aluse meie pseudomütoloogiale. 1922.aastal avaldati Kr.J.Petersoni tööde kogumik nimega ,,Laulud, päeva-raamat ja kirjad", millesse koondati kogu ta loominguline pärand: luule, kirjavahetus ja filosoofiline mõttepäevik. PANE TÄHELE , SIIT PUUDUB TÄIESTI KALENDRI- JA AJAKIRJANDUS Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus teispoolsest maailmast. Selles esitatakse vanade idamaade müüte maailma ja inimese loomisest ning lugusid juutide ajaloost. Piiblisse kuulub 66 eri aegadest pärit ja aja jooksul üheks teoseks koondatud raamatut. ta on omamoodi raamatukogu, mille vanimad osad on loodud 12. sajandil eKr ja uusimad 2. sajandil pKr. Iga raamat on koostatud teatud oludes ja teatud eesmärke silmas pidades.
piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritavaks käitumisnormiks ja mis mitte), rahvusvahelise õiguse (riigi suhted partneritega, organisatsioonide ja teiste riikidega) või finantsõigus (riik kehtestab äripidamise normid ja reeglid) 3. Millised on õigusvormid/-allikad? Õigusvorm on õigusnormide allikas- nt seadustekogu või määrus. Õigusnorm on sisuliselt üldkehtiv käitumisreegel. Näiteks piibli kümme käsku on õigusnormid. Need on kirja pandud, üldkehtivad kristlaste hulgas, piiblit võiks nimetada ka õigusvormiks ehk allikaks. Iseenesest on õigusnorm teatavas mõttes justkui eetiline käitumisreegel. Näiteks käsk „Sa ei tohi tappa!” on täiesti loogiline ja ajastuteülene käitumisnorm, mis tagab turvalisuse ja ühiskonna häireteta toimimise. Käitumisnormidest välja arenenud kirjapandud reeglid moodustavadki täna erinevad seadustekogud, tõsi, palju keerulisemates vormides ja muidugi on tänane seaduseloome midagi palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
