II ristisõda 1147-1149. Ristisõdijate eesotsas olid 2 kuningat: prantsuse kuningas Louis VII ja saksamaa kuningas Konrad III. Lõpes ristisõdijatele täieliku lüüasaamisega. III ristisõda 1189-1192. ajendiks oli Jeruusalemma langemine moslemite kätte. Euroopast oli kolm monarhi: Friedrich I Barbarossa(saksa-rooma riigi keiser.)Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philip II August. Sõda lõppes jälle ebaõnnestumisega, olulise tulemuseta. Kristlased said õiguse kolme aasta väletel Jeruusalemma külastada. IV Ristisõda 1202-1204a. Selle käigus 1204a. Ristisõdijad rüüstasid põhjalikult Konstaninoopoli. Loodi Ladina keisririik, mis eksisteeris kuni 1261a. Laste ristisõda ei lähe ametlikult arvestusse. Nad tahtsid ületada Vahemere jala, kuidagi said üle Vahemere, aga ei läinud hästi ja enamus lapsi müüdi orjusesse. V Ristisõda 1217-1221a. Ellukutsuja oli paavst Honorius III ja eesmärk oli vallutada
Tallinna Humanitaargümnaasium THG Eva-Anna Klugman 7a Katoliku kirik keskajal Referaat Tallin 2015 Sissejuhatus Kirik mängis väga suure rolli keskaegse inimeste elus. Aga mis üldse on kirik? Sellest ongi kirjutatud. Ülesehitatud Püha Kolmainu kirik Katoliku kirik Umbes 1000. aastaks oli suurem osa Euroopa elanikest kristlased. Nad uskusid ühte ainsasse Jumalasse ja kuulusid ühte kogukonda, katoliku kirikusse, mille pea oli Rooma paavst. Kirik oli keskaegse Euroopa peamine ühtendaja. See koosnes paljudest piiskopkondadest, mida valitsesid piiskopid. Piiskop jutlustas oma peakirikus ehk katedraalis. Katedraal on piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon ehk kateeder; toomkirik. Piiskop kandis ülemkarjasena vastutust kõige eest, mis tema piiskopkonna kirikutes toimus
pakutud Krimulda (Cubbesele) muinaslinnust, kuid seda arvamust peetakse üldiselt vähepõhjendatuks. Kaupo sai Madisepäeva lahingus surmavalt haavata, kuid et ta jõudis teha testamendi, on peetud võimalikuks, et ta elas kuni järgmise päevani. Tema keha põletati kohapeal, luud aga viidi kaasa ja maeti Krimulda kiriku juurde. 13. sajandi lõpus kirjutatud Liivimaa vanema riimkroonika eksliku teate järgi suri Kaupo juba Liivimaa ristisõja esimeses Koknese lähedal toimunud lahingus, kus kristlased võitlesid venelaste ja leedulastega. Ükski teine allikas ei maini sellise lahingu toimumist. Kaupol oli ka poeg Berthold, kes langes 1210. aastal Ümera lahingus. Et ta suri seetõttu pärijateta, pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule. Lievenite aadlisuguvõsa väitis hiljem, et nad pärinevad naisliinist Kaupost. Baltimaade ajaloolased on Kaupos näinud eestkätt reeturit, kes võttis võimu ja teiste hüvede tõttu vastu ristiusu ja pöördus oma hõimuvendade vastu
o Riigieelarveid koostati defitsiidiga o Raha juurdetrükk lõpetati o Vähendati sotsiaalkulutusi USA parteipoliitika Teise maailmasõja järel – KAHEPARTEISÜSTEEM Partei Demokraatlik Vabariiklik Maailmavaade Liberalism Konservatism Toetajaskond Vaesed, naised, noored, Rikkad, mehed, vanad, vähemusrahvased. kristlased Lihtrahvas Reformid Sotsiaalprogrammide Sotsiaalprogrammide suurendamine. kärpimine Võitlus vaesuse vastu Maksude alandamine Piirkond Lõunaosariigid Põhjaosariigid USA suuremad sisepoliitilised probleemid Teise maailmasõja järel „Punane hirm“ o Usa tuumamonopoli kaotamine 1949
Laos Laose demokraatlik vabariik Lao keeles: Sathalanalat Paxathipatai Paxaxon Lao Üldandme: Pindala: 236 800km2 Rahvaarv: 6 769 700 inimest (2013) Pealinn: Vientiane Riigikeel: lao keel Rahaühik: kip Aeg: Eesti +5h Sissejuhatus: Valisin Laose referaadi teemaks kuna teadsin, et reisisaates "Kaks kanget Kagu-Aasias" on sellest riigist tervelt kaks osa. Lisaks tundus huvitav selle nimi ning sealsed kultuurid. Samuti olin näinud laose vappi, mis tundus äärmiselt huvitav. Paiknemine: Laos paikneb Kagu- Aasias Indo- Hiina poolsaarel ning on seal ainus merepiirita riik. Laost piiravad põhjast Hiina, läänest Myanmar, lõunast Tai ja Kambodza ning idast Vietnam. Loodus: laose pind on väga mägine, mäestikega on kaetud umbes 80%, mäed on omakorda suures osas kaetud metsaga. Mägede keskmine kõrgus on 1500 kuni 1700 meetrit, mõni tipp ulatub ka üle 2000 m. Riigi kõrgeim tipp on Bia, millel kõrgust 2817 meetrit. Mäeahelike vahel on kit...
1291. aastal langes ladina kristlaste viimane linn Akkon moslemite kätte. Kuigi püha maa tagasivõitmise plaani ei maetud siiski kohe maha, läks veel umbes 100 aastat, enne kui sellest sai ainult väikese grupi entusiastide unistus. 6. Mis on ristisõdade tulemused ja mõju Euroopale? Esimesed ristisõdijad võitlesid selleks, et pühasid maid vabastada, kuid 200 aastat hiljem olid nad taas moslemite valduses. Nii kristlased kui ka moslemid olid nende sõdade käigus kõvasti kannatada saanud, nt paljud Euroopa aadlisuguvõsad surid välja, kuna kõik pojad langesid pühal maal. Head küljed on, et eurooplased õppisid nende 200 aasta jooksul idamaid paremini tundma. Vahetu kokkupuude araablaste kommete ja kultuuriga muutis üpriski karmide tingimustega harjunud rüütlite elustiili. Tänu ristisõdadele jõudsid Euroopasse hinnalised kangad, uhked vaibad, portselan, malemäng, Euroopa käsitöölised õppisid oma
on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike. MAALIKUNST seinale anti ruumi piirav tähendus. imiteeriti marmorit. kujutati arhitektuuri, maastikke, stseene mütoloogiast harva ka igapäevaelu . ( sõda ei kujutatud, seega..) - ) reljeefid ...hauakividele ntks. Varakristlik kunst I saj tekkis kristlus. see lähis-idas alanud usuline liikumine levis üle kogu rooma riigi territooriumi. Algul sattus konflikti Rooma võimudega. Tagakiusamise tõttu ei saandu kristlased koguneda avalikult. suured katakombid rajati rooma linna lähedal pehmesse pinnasesse ehk tuffi.tänaseni asub seal mitmesaja käikude rägastik, mis kohati laienes suuremateks hauakambriteks. surnud maeti seintesse uuristatud tühimikesse , mis suleti marmorplaadiga. Katakmobides pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist. Põhiliseks kaunistusobjektiks oli lagi. püüti luua kerguse ja avaruse muljet. lae
kasutasid? Templid 20.PEATÜKK Kirikuehituse algus, mosaiigid 1. Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Peetrus. Ta suri märtrisurma, ta löödi pea alaspidi risti. 2. Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? Vana antiiktempel ei sobinud ristiusu kirikuks juba usulistel kaalutlustel, kuid ka praktiliselt polnud ta sobiv. Antiiktempli kunstiline väljendusjõud koondus välisilmseesse, kuid kristlased panid põhirõhku siseruumidele. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks. 3. Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? Kohtu- ja koosolekuhoone tüüp, basiilika. 4. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus 5. Kus asus varakristliku kiriku transept (põiklööv või ristlööv)?
Varakristlik kunst: Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks on katakombides (maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid) leiduvad seina- ja laemaalid. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Aastal 380 kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1. Arhitektuur: Hakati ehitama esimesi kirikuid, mille eeskujuks võeti Basiilika (äri-ja kohtuhoone). Basiilika põhitunnus on valgmik (kesklöövi aknad, mis valgustavad ruumi ülalt poolt)
Varakristlik kunst: Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks on katakombides (maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid) leiduvad seina- ja laemaalid. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Aastal 380 kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1. Arhitektuur: Hakati ehitama esimesi kirikuid, mille eeskujuks võeti Basiilika (äri-ja kohtuhoone). Basiilika põhitunnus on valgmik (kesklöövi aknad, mis valgustavad ruumi ülalt poolt)
erinevat elu, kuigi on olnud kunagi üks kooslus, üks perekond. Tuleb märkida, et sellises olukorras tunnevad kõige suuremat rõhumist just lapsed- nii ka filmis. Carolina ei suutnud leppida sellega, et rääkimata sellest, et ta ei ole enam tema elus esikohal, ei pööra isa talle absoluutselt tähelepanu ega pole toetav tema tegemistes. Religioon Ühte kindlat religiooni pole võimalik filmist järeldada, kuid kuna tega on 21. Sajandi Ameerikaga, siis võib eeldada, et tegelased on kristlased. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias.
saatana kirjeldus). Kõiki kokku nimetati Uueks Testamendiks. 2 testamenti kokku pannes saadi pühakiri Piibel(biblos.raamat kr.k) Vana Testament oli heebrea keeles, siis tõlgiti kreeka keelde, ja alles 4saj ladina keelde. Ld.k tõlkis Hieronymos, kes parandas ja pani kokku Piibli Vulgata(ld-rahvapärane).Peamised evangelistid:Matteus,Markus,Luukas,Johannes. Kristlased ja Rooma riik. Kristuse lugu taaselluärkamisest meenutas nt Osirise ja teiste jumalate lugusid. Kristlased olid ranged monoteistid, selle pärast ei saadud tuua ohvreid Rooma keisrite altaritele. Üritasid seda muu-usuliste ehk paganate seas levitada. Teised uskusid, et keeldumine teiste jumalate austamisest toob kaasa karistusi kristlaste piirkonnas.Kristlus oli rooma riigis keelatud. 46a kiusati esimest korda kristlasi riiklikult taga, süüdistades neid linna süütamises, üritati sundida neid keisritele ohverdama. 27.VANAAJAST KESKAEGA. Suur rahvasterändamine tõi germaanid Rooma
Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 10. Kas toodud väide on õige või vale: Kõigel kolmel usundil on 1 jumal - kristlased - muhameedlased - hinduistid (väide on vale, hinduistidel on 3 peajumalat) B rea küsimused 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus
riigisiseselt. (http://en.wikipedia.org/wiki/San_Marino) Pilt - San Marino linnamüür(erakogust) Vatikan Lipp - Vatikan(https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/flags/sm-flag.gif) Vatikani linnriik asub Appenniini poolsaarel Rooma lääneosas Monte Vaticano künkal Tiberi jõe paremkaldal. Ta on ümbritsetud Rooma linnast. Riik rajati 11.veebruaril 1929.aastal kohas, kus esimesed kristlased surid märtrisurma. ( Santini, Valigi, 1999 ). Vatikani pindala on 0,44 ruutkilomeetrit ja rahvaarv 921 elanikku ( 2006.aasta andmetel). Ta on maailma väikseima pindala-ja rahvaarvuga riik. Linnriik on Euroopa ainus teokraatia (riigivalitsejat peetakse jumalaks või tema asemikuks). (http://et.wikipedia.org/wiki/Vatikan) Vatikani riigivalitsemisvormiks on absoluutne monarhia.Riigipeaks on paavst, kes valitakse eluks ajaks.Paavst määrab ametisse riigisekretäri.Uus paavst valitakse
see kristlaste piibel. Viimane raamat oli Koraan, mis saadeti Mohammadile ning selles oli kirjas kõik: reeglid, religioon, prohvetite jutud. Ning see on ainuke raamat mis ei ole kunagi muutunud ning ei muutu ka ning see on ainuke püharaamat mida moslemid usuvad ja loevad. Islamis on 5 alusammast millesse nad usuvad: 1.) Usutunnistus Allah on ainuke jumal. Mohammed on prohvet. Sugulus ristiusuga, piibel ka püha. Juudid, moslemid, kristlased abrahami usundi tunnistajad. Shahadah usu avaldus, soovitav igapäev, igal pool öelda, mida rohkem seda parem. 2.) Palvus Meka suunas. Kohustuslikud palved 5x päevas. Enne päikese tõusu, teine lõunal, kolmas pärast lõunat, neljas päikese loojangul, viies pärast päikese loojangut. Enne pestakse vee, liiva,või kaameli uriiniga. Peab toimuma pühas kohas. 3.) Paavst Kohustuslik paastuda Ramadhani ajal
11. Mis ehitis oli roomlaste basiilika? 12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument? 13. Missuguse kunstiliigi arengut soodustas fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid? 14. Missuguse maa skulptuuri jäljendasid rooma kunstnikud ? 15. Rooma originaalskulptuurid (mida kreeklased ei teinud)? 16. Mida teame roomlaste maalioskusest? Millistest linnadest leitud? 17. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? 18. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid, miks tekkis kristlik sümboolika. 19. Mida tead katakombikunsti kohta? Miks nad seal "kunsti tegid"? 20. Mida tead varakristlikust skulptuurist? (reljeefid, vabaskulptuur, teemad, tase) 21. Missugune rooma ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna? Miks? 22. Mis suunas asub alati kiriku pühim osa: altar? Mis on trantsept, apsiid, löövid, valgmik? 23. Mis on kampaniil, kas varakristlikul kirikul võib see olla kiriku küljes? 24
3 BUDISM JA BUDDHA Budism on oma nimetuse saanud buda järgi. Buda ei ole isik, seda võiks pigem nimetada tiitliks, mis tähendab virgunut. Isik, keda teatakse Buddhana on 6.5. sajandil eKr Põhja- Indias elanud Siddhattha Gotama. Ta jõudis virgumiseni u. 35 aastaselt, temast sai Buddha. [1] Budistlik traditsioon ei tunne Jumalat-loojat, nii nagu seda teevad näiteks kristlased. Seega ei ole Buddha jumal, vaid õpetaja. Budism ongi Buddha õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. [2] Buddistid eelistavad rõhutada mitte Buddhat ennast, vaid tema õpetust. Nad ütlevad, et õpetus näitab asjade tõelist olemust ja selle mõistmine on tähendanud nende jaoks kogu elu ümberhindamist. Buddha õpetuse põhieesmärgiks on kannatusest vabanemine. Buddha
pühendamine. Mungad on andnud tavaliselt ka tõotused ning seeläbi saanud ordu liikmeks. Esimesteks kristlikeks munkadeks olid erakud, kes müüsid oma vara, hülgasid perekonnad ning elasid akseetlikult üksildastes paikades. Kas näiteks kõrbes, koobastes või mägedes. Esimeseks kristlikuks mungaks peetakse Antonius Suurt. Esimese kristliku kloostri rajas egiptlane Pachomios. Munkluse areng algab Egiptuse kõrbest 3.sajandil. Enne aastat 313, põgenevad paljud kristlased kõrbesse, et pääseda Rooma impeeriumis toimuva kestva tagakiusamise eest. Kõrbes saavad nad ennast usule pühendada. Pärast tagakiusamise lõppu, kui ristiusust saab riigiusund on paljud linnaelanikud kogenud juba kõrbe vabadust, ning munklus muutub üha levinumaks. Kõrb on proovilepaneku koht, et valmistuda lunastuseks. Eremiitidest ehk anahoreetidest areneb 4.sajandil edasi uus munkluse vorm. See on koinobiitlus. See tähendab munkade ühiselu koos
Seda on seostatud mustanahalise märterpühaku Mauritiusega. Mauritius on vennaskonna kaitsepühak ning teda on kujutatud ka Mustpeade vapil. Püha Mauritiuse ja tema kaaslaste austamispäev on 22. september. Seda päeva peeti (küll sõltumata mustpeadest) keskmisest pidulikumaks ka dominiiklaste ordus. Umbes 445. aastast tuntud pärimuse järgi kuulus 3. sajandi lõpul elanud Mauritius Egiptusest pärit Rooma leegioni, nn. Teeba leegioni, mille leegionärid olid kristlased. Leegion saadeti teenistusse tänapäeva ?veitsi alale, kus leegionärid korraldasid mässu. Ühe versiooni järgi põhjustas vastuhaku korraldus osaleda paganlikes riitustes, teise versiooni järgi aga käsk nuhelda kristlasi (Rooma riigis kuulutati ristiusk lubatuks alles 325. aastal ning riigiusuks 381. aastal). Julgustatuna Mauritiuse ja veel kahe leegioni ohvitseri eeskujust, keeldusid sõdurid kristlastele vastuvõtmatuid korraldusi täitmast, mispeale kogu leegion hukati.
Indialased on üheaegselt võluvad ja vihale ajavad, aasia- ja läänepärased, osavad ärimehed ja lootusetud venitajad, avatud uutele investeeringutele ja suletud uutele ideedele. Tänapäeval on India välisinvesteeringutele avatud, integreerides lääne ideid ettevaatlikult oma iidsetesse tavadesse ja uskumustesse. Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% daiinid, 0.4% muu Pindala: 3 287 590 km² Rahvaarv (2006) 1 049 700 000 Rahvastiku tihedus: 329 in/km² Pealinn: Delhi Suurim linn: Mumbai Ametlik keel: hindi, inglise Iseseisvus: 15.august 1947 Rahaühik: India ruupia (INR) Aeg: eestist ees 3,5 tundi Kirjaoskajate protsent Indias on 64,8% (53,7% naistest ja 75,3% meestest) Meeste naiste suhe on 933 naist 1000 mehe kohta. VÄHEMTUNBTUD INDIA
Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid.Augustus algatas kindla teedevõrgu rajamise. Kujunes välja ligi 80 000 km pikkune heade teede võrk. Mööda laiu ja hästi sillutatud teid marssisid leegionid ühest impeeriumi äärest teise. Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Keskajal valati need ümber kahuriteks. Ainsana pääses Marcus Aureliuse kuju, mida kristlased pidasid Constantinus Suurele kuuluvaks. Silmapaistvad kunstiteosed on Traianuse ja Caracalla portreed. Traianuse portreest on näha otsustavust, vaprust, aga ka teatud leebust. Altkulmu vaatav Caracalla on tark, kuid valvel, kättemaksuhimuline ja ohtlik. 4. sajandil käis Rooma kunst alla. See on näha keiser Constantinuse portreest puudub elav inimene, skemaatilised jooned, ebaloomulikud ja stiliseeritud näojooned nagu tulevases Bütsantsi kunstis.Omapäraseks kunstiliigiks on
ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad segaduste ajajärk · Rooma uus tugevnemine III sajandi lõpul IV sajandil · 313 legaliseeris Constantinus Suur ristiusu (Milano edikt täielik usuvabadus ja kristluse võrdõiguslikkus), rajas uue pealinna Konstantinoopoli · Ristiusu legaliseerimise tagajärjed - Kõik järgnevad keisrid v.a üks olid kristlased - Kristlaste arv kasvas tormiliselt - Kristlaste hulka tuli järjest rohkem ka ühiskonna ülemkihti kuulunud haritud inimesi - Kristluse levik ei põhjustanud vana paganliku kultuuri hülgamist, vaid kristlikud õpetlased võtsid selle järk-järgult üle - Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus ning kirikust Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja
12.-15. sajand peeti ristisõdu ka slaavlaste ja Baltimaade rahvaste ning ketserite (albilased, hussiidid) vastu. Ristisõjad väljaspool Vahemeremaid ja hiliskeskajal Ristisõdade alla loeti kõik sõjad, mis peeti kristlaste ja paganate või kristlaste ja ketserite vahel. Põhja-Euroopas toimunud ristsõjad: · Vendide ristisõjad (1147-1185) Värvates II ristisõtta sõjamehi, andis Clarivaux abt Bernard õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda seni, kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147. aastal toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, kuid see ebaõnnestus täielikult. 1160-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega ning samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I. Ent kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele, et Taani vastu võidelda. Nimetatud hilisemad sõjad toimusid juba ilma paavstliku õnnistusega. 1171. aastal andis paavst bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu.
Tanel Kutti Ajalugu IV A1798 Aafrika konfliktikolded Sudaan Referaat Araabia maailmas, samuti Aafrikas on palju riike, millel on suuri probleeme legitiimsusega. Probleem on selles, et nad suur osa riike on Euroopa imperialismi suvalised, kui mitte kapriisidest sõltunud produktid ja nende piirid ei lange kokku isegi mitte etniliste gruppide piiridega.1 Sudaani puhul on saatuslikuks saanud mitte etnilised vastuolud, vaid ühe formaalse riigi piiridesse surutud kaks rassi ja mitu religioosset kogukonda, seal hulgas domineeriv islam ja vähemusse jääv kristlus ja animism. Sudaani loetakse üld...
ja kürge positsiooniga. Praegusel ajal ei ole kontrast küll nii suur, kuid teatud klassivahed on siiski sees. Miks on usk tähtis? Eranditult kõikide tegelaste jaoks oli antud teoses usk tähtis. Lunastuse palumine, pihil käimine ning annetused olid osa kõigi linna elanike päevast. Nii Melchiori apteegil kui Gasendorpe´i sepikojal olid enda kaitsejad. Inimesed uskusid, et kui nad on jumalakartlikud, eeskujulikud kristlased ning patust puhtad, siis nad saavad edukamaks, on tervemad ja peale surma ootab neid ees paradiis. Samuti soovis Melchior läbi usu saada jagu Wakenstede needusest ning sarnaselt teistele kaastegelastele uskus ta, et usk teeb tugevamaks ning aitab sihile. 3. Peategelase iseloomustus Melchior Wakenstede on Lübekist pärit, kuid Tallinnas üles kasvanud ja õppinud mees. Ta on juba mitmendat põlve apteeker ning Tallinnas ka ainuke oma ameti esindaja
KUNSTI SUUNAD Varakristliku kunsti all mõeldakse kunsti, mis on loodud esimeste kristlaste poolt Rooma riigi aladel. Jagatakse ajaliselt: 1) 1-3.saj. - on peaaegu ainsateks kunsti viljelemise paikadeks maa-alused koopad e katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Kristlased on sel perioodil tagakiusatavad. 2) 4-6. saj. seoses ristiusu muutumisega võrdseks teiste rooma usunditega (4.saj.) sai võimalikuks kunsti viljelemine avalikult. Hakatakse ehitama esimesi kirikuhooneid, eeskujuks kirikule leiti kõige sobivam olevat rooma kohtu- ja koosolekuhoone tüüp basiilika. Romaani 8-11 saj.arhitektuur võttis üle mitmeid Antiik-Rooma peajooni. Eeskujuks oli Rooma basiilika.Romaani hooned olid sageli hiiglaslikud, rangeilmelised. Kõige raskemaks
Roomakatoliku kirik 55. Mida tähendab luterlastele usupuhastuspüha ja mis kuupäeval see on? Millist suurt juubelit sellega seoses 2017.a. tähistati? 31. oktoobril, 1517, Martin Luther naelutas 95 teesi linnakiriku uksele, juubeli oli 500 aastat. Kristliku kiriku revolutsioon 56. Kes oli Martin Luther? Saksa kristlik teoloog, kellest sai alguse kristlik revolutsioon 57. Kas väide ,,Enamike kristlike konfessioonide järgi Jumal ja kõik kristlased on pühad" on tõene või väär? Tõene 58. Mida tähendab Püha Kolmainsus enamiku kristlaste arvates? Jumal on üks, kuid tal on kolm isikut 59. Kes on rooma-katoliku kiriku kõige kõrgem vaimulik? Paavst 60. Mis on sakrament? Millised on luteri kiriku sakramendid? Püha armuand, luterlastel ristimine ja armulaud 61. Mida tähendab Püha Õhtusöömaaeg? leib ja vein muudetakse Kristuse ihuks ja vereks 62. Mida tähendab kristlastele ristimine? Läbi selle saadakse kristlaseks 63
Üksnes maailmajaatusega seotud eetika saab olla loomulik ja täielik. eetika püüdlus on parandada elu. Kristlus ei pea maailma, milles me elame, pettepildiks. Ta näeb temas ebatäiuslikku maailma, milles me elame, pettepildiks. Ta näeb temas ebatäiuslikku maailma, mis on määratud täiuslikkuseni jõudma, kui jumalariik kätte tuleb. Jeesuse eetika lubab aktiivselt teotleda kõike, mida ta heaks ja õigeks peab. Jeesuse eetika nõuab piiritut tegutsemist headuse nimel. Esimesed kristlased, nende seas Paulus, ootasid, et jumalariik astub peagi loomuliku maailma asemele. Nende lootus ei täitunud. Nii antiik- kui keskajal pidid kristlased elama loomuliku maailma peatse tuleku lootuses. Kristlus ei võtnud maailmajaatust täielikult omaks, ehkki ta aktiivneeetika oleks seda võimaldanud. Ei antiik- ega keskajal ei olnud olemas vaimustatud maailmajaatust, mis 6 oleks sele võimalikuks teinud
erinevaid spirituaalseid uskumusi. Sellel põhjusel võivad ateistid omada suurel hulgal erinevaid eetilsi tõekspidamisi, kõikudes universaalsest moraalist humanismis, mis tähendab, et moraali normid kehtivad kõikidele inimestele pidevalt, kuni moraalse nihilismini, mis ütleb, et igasugune moraal on mõttetu. Uurimused USA Föderaal Vangla Büroo (Federal Bureau of Prison) läbiviidud siseuurimus 1994.a. USA populatsioonist 75% moodustavad kristlased. USA vanglate populatsioonilt 75% moodustavad kristlased. USA populatsioonist 10% moodustavad ateistsid. USA vangla populatsioonist 0.2% moodustavad ateistid. Et Jumalat aga ei ole, siis on (vähemalt selles maailmas) kõikvõimsaim olend inimene, kelle võimed ja intellekt on piiramatud ning kõige võimsamad ja kes on kogu Maa ja looduse valitseja. Kosmoloogias eitatakse loomist ning tulevast maailmalõppu ja tunnistatakse pidurdamatu protsessi ideed
lisaks looduspildid, sammaskäigud, treepid. Skulptuuris ei saavutanud roomlased kreeka täiust. Arendasid välja ajaloolise reljeefi ja portreeskulptuuri, uuenduseks ka ratsamonument nt marcus aureliuse ratsakuju tänapäevalgi, keiser augustuse marmorkuju. Varakristlik kunst Ees-aasias tekkinud ristiusk hakkas rooma aladel levima peale jeesus kristuse sündi. Rooma linnas levitasid ristiusku peetrus ja paulus. Esimesteks rooma piiskopideks peetaksegi peetrust. 4 saj rajasid kristlased peetruse haua kohale oma kiriku, mille hävimise järgselt on samale kohale ehitatud püha peetri katedral(vatikani süda). Ristiusk oli algul roomas keelatud, siis kristlased kogunesid katakombidesse. Hiljem kui ristiusk ametlikuks usuks sai, hakati kirikuid rajama. Eeskujuks äri ja kohtuhooned basiilikad. Piklik hoone, paigutatud suunaga läänest itta. Sissekäik läänepool, altar idas. Löövid jagasid kiriku osadeks ning kõige olulisem basiilika tunnus valgmik, aknad
a. Tähistati? Usupuhastuspüha on 31. oktoobril ja sellel päeval pani Martin Luther Wittenbergi kirikuuksele 95 teesi, millede põhisõnum oli, et patukahetsuskirjasid ei tohi enam müüa. 2017. a tähistati usupuhastuse 500 aasta juublit. 56. Kes oli Martin Luther? Martin Luther oli saksa teoloog (usuteadlane) ja munk, ta oli protestantistliku (roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus) reformatsiooni looja. 57. Kas väide „Enamike kristlike konfessioonide järgi Jumal ja kõik kristlased on pühad“ on tõene või väär? Konfessioon e. Vool Tõene 58. Mida tähendab Püha Kolmainsus enamiku kristlaste arvates? Püha Kolmainsus tähendab enamiku kristlaste arvates, et Jumalal on kolm hüpostaasi ehk erikuju (Isa, Poeg, Püha vaim). 59. Kes on rooma-katoliku kiriku kõige kõrgem vaimulik? Roomakatoliku kiriku kõrgem vaimulik on Rooma paavst. 60. Mis on sakrament? Millised on luteri kiriku sakramendid? Sakramendid on pühad toimingud
väga radikaalne - see nõudis inimeselt igapäevase elu ja usu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust ning Jeesuse eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlastele oli vastuoluline ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest vaid ka vaenlast, eriti aga mõte, et jumala ees on kõik võrdsed. Seepärast võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Piinamised ja hukkamised aga ei suutnud usu levikut pidurdada. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased koos käima katakombides - maa-alustes labürintides, kuhu nad ka oma surnud matsid. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus peaaegu 900 kilomeetrile. Käigud ei olnud ühesuguse laiuse ja kõrgusega, vaid avardusid saalideks, kus sai koosolekuid pidada. Seintesse olid uuristatud suured tühemikud, kuhu asetati surnu. Tühemik kaeti kinni marmorplaadiga. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Aastal 380 aga kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks.
Juutide vaimne juht ja kohtumõistja oli Jeruusalemma templi ülempreester. Pärast 70 a pkr kadus templikultus ning rõhk asetus isiklikule vagadusele ja jamalateenistusele sünagoogis (kr 'koosolekumaja'). Preestreid ei ole, rabi on eespalvetaja ja õpetaja. Mõiste ,,juut" tekkis pärast 583 a ekr, olles seotud nii usu kui ka päritoluga. Juudiks peetakse juuditari sünnitatud last ja judaismi pöördunud isikut. Pühakiri Juutide religiooni, kultuuri ja ajaloo alus Tanah, mida kristlased tunnevad Vana Testamendina, on kirjutatud heebrea, osaliselt ka aramea keeles, kujunes pühakirjana välja 1. at jooksul 2. sajandiks ekr ja kinnitati kaanoniks u 100 a. pkr. Vana Testamendi raamatud on: 1. Toora (Seadus) ehk kreeka k Pentateuh ehk 5 Moosese raamatut 2. Prohvetite raamatud 3. Kirjad (ajalooraamatud, õpetussõnad, psalmid) Tooras on 613 juhist 248 käsku ja 365 keeldu. Toora on juutidele Jumala and, ent ka suhtlusvahend Jumalaga
See põhjustas vastureaktsiooni eurooplaste poolt: religioossest innustusest kantuna lõpetasid omavahelise konflikti Inglismaa kuningas Richard I ja Prantsusmaa kuningas Philip II ning läksid koos järjekordsesse ristisõtta. Sõjakutsele vastas ka Friedrich I Barbarossa, Püha Rooma Keisririigi keiser juhtis samu enda väed sõtta Pühale Maale. Tema aga paraku uppus enne Palestiinasse jõudmist ning ta väed naasesid koju. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli sõjasaagi üle. Leopold V, Austria kuningas, kes ka osales ristisõjas, ja Philippe lahkusid pühalt maalt augustis 1191, olles tüdinud Richardist. Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu Saladiniga, millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine. Kolmas ristisõda oli läbi kukkunud.
See põhjustas vastureaktsiooni eurooplaste poolt: religioossest innustusest kantuna lõpetasid omavahelise konflikti Inglismaa kuningas Richard I ja Prantsusmaa kuningas Philip II ning läksid koos järjekordsesse ristisõtta. Sõjakutsele vastas ka Friedrich I Barbarossa, Püha Rooma Keisririigi keiser, kes nüüd oli juba küll üsna kõrges eas ning juhtis ka enda väed sõtta Pühale Maale. Tema aga paraku uppus enne Palestiinasse jõudmist ning ta väed naasesid koju. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli sõjasaagi üle. Leopold V, Austria kuningas, kes ka osales ristisõjas, ja Philippe lahkusid pühalt maalt augustis 1191, olles tüdinud Richardist. Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu Saladiniga (9. oktoober), millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine. Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus
UUS- MEREMAA 1. Sissejuhatus Ma valisin refereerimiseks Uus-Meremaa, kuna see on tohutult huvitava looduse ja maastikuga riik, kuid selle riigi geograafilistest näitajatest ja majandusest ei teadnud ma suurt midagi peale selle, et seal kasvatatakse tohutult lambaid. Nüüd siis ma koostasingi referaadi, mis käsitleb Uus-Meremaa majandust, pinnamoodi, kliimat ja muid huvitavaid asju selle riigi kohta. 2. Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglis...
1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatu...
islam e usupiirkond) ja sõjapiirkond(dar-al-harb), kuhu islami usk tuli viia rahulikul teel või relvaga. Dzihaad- püha sõda; iga võitlusvõimeline moslem on kohustatud osalema. Suhtumine alistatud rahvastesse olenes sellest, kas tegemist oli kristlaste-juutidega või pärispaganatega. Esimesed võisid maksude eest säilitada oma kombed. Paganad jäeti ilma seaduste kaitsest( ligikaudu nagu orjad). Vaatamata sellele olid araablased teiste uskude suhtes sallivamad ja leebemad kui kristlased. Kalifaat -araabia riigi kord. Valitseja kaliif (ilmalik ja vaimulik juht) tema sõna oli seaduseks. Valitsemise asjadest vabanemiseks andis juhtimise oma abilisele vesiirile. Haldasid kalifaati diivanite( ministeeriumid meie mõistes) kaudu. Haridus 6-11 eluaastani õppisid poisid ja tüdrukud algkoolis mektrebes (lugemine kirjutamine). Edasi õppisid enamus poisid mingit ametit. Haridust sai jätkata moseede juures asuvatest õpiringidest, õppekava puudus ja kuulajad vaheldusid. 10. saj
Lähis-Ida on piirkond Kaug-Ida ja lääne vahel. Tegelikkuses on see omaette maailm ja seejuures väga keerukas. Lähis-Idaks võib seda pidada loomulikult Euroopa seisukohalt. Seda piirkonda võib nimetada ka araabia maailmaks, kuna seal elab suur osa araablasi, aga ka palju teisi etnilisi rühmi ning araabia maailm ulatub kaugemale kui Lähis-Ida. Seda piirkonda võib pidada isalmiregiooniks, kuna suur osa elanikkonnast on seda usku, aga paljud on ka juudid, kristlased, bahad, druusid, zoroastristid ja nii edasi. Seda piirkonda võib nimetada Edela-Aasiaks, kuid sel juhul ignoreeriksime sarnasusi, mis ühendavad paljusid selle regiooni rahvaid Põhja-Aafrika ning teiste regioonide rahvastega. Asja ajab keerulisemaks see, et ülalmainitud kombinatsioonid on tihti suvalised: on olemas kristlastest araablasi, araabia juute, juudi süürlasi ja kristlastest palestiinlasi. Ajalooliselt on regioon lääne kolme suure religioosse traditsiooni ühinemiskoht.
pitsinipeldamise, tikkimise ja haigepõetamisega. Begiiniühistu pakkus naistele turvalist elu, seltskonda, meeldivaid, kuigi karmilt lihtsaid olusid ja võimalust iseseisvalt omale elatist hankida. Mitmed jõukad begiinid toetasid vaesemaid, pakkudes neile elukohta. niisugused organisatsioonid olid tavalised ajal, mil abielukõlbulisi naisi oli rohkem kui abielukõlbulisi mehi. Begiinid olid vagad, kuid ei andnud erilisi tõotusi. Nad olid usutunnistuselt kristlased, kuid sageli hoolitsesid nad ise oma hingeõnnistuse eest, lugedes omi palveid ja korraldades rituaale. Begiinide hulgast kerkis esile naisjutlustajaid, mis ei meeldinud meesautoriteetidele. Suurem osa begiinidest tunnustas siiski kohalikke autoriteete, kes neid sageli kaitsesid, kuigi kiriku keskvõimu arvates ei täitnud nad oma ülesandeid vajaliku hoolega. Alates 1233. aastal peetud Mainzi kirikukogust oli kirik püüdnud saada preestrite valve alla naisi, kes eraviisiliselt
KÕRGKOOL Eriala Nimi EGIPTUS Referaat Tallinn 2009 Nimi ametlikult: Egiptuse Araabia Vabariik, araabia keeles: Misr või Jumhuriyat Misr al- Arabiyah. Pealinn: Kairo, elanikke 16 miljonit. 2 Pindala: 1 001 450 km2. Sealhulgas põllumajanduslikku maad vaid 2,8% ehk 28 000 km2. Piirid: maismaapiir-Gaza sektor 11 km, Israel 266 km, Libya 1,115 km, Sudan 1,273 km; merepiir- 2450 km. Rahvaarv: Egiptuses elab 80,34 miljonit inimest (2007. a aprill). Etniline päritolu: Egiptlased on etniliselt homogeenne segu algselt sellel territooriumil elanud afroaasia rahvast (hamid) ja hilisemast araabia substantsist. Egiptus on araabiariik, samas on egiptlased pigem arabiseerunud kui araablased. Se...
kirjalikke allikaid, mingeid kirjutisi Piibli jutustustest ega selle peategelastest, mis pärineksid ajast enne 650 eKr. Teised arheoloogid on leidnud tõendeid, mis kinnitavad Piibli jutustusi, kuigi puuduvad kirjutised, mis juutide lugusid otseselt ümber jutustaksid. [2]. Väljend "Vana testament" on tõlge ladinakeelsest väljendist Vetus Testamentum, mis omakorda on tõlge kreeka väljendist h Palaia Diathk 'Vana Leping (Testament). Kristlased nimetavad nende raamatute kogumit Vanaks Testamendiks, sest nad usuvad Heebrea kirja põhjal, et alates Jeesuse Kristuse tulemisest kehtib Jumala ja inimkonna vahel uus leping. Judaistid ei tunnista Uut Testamenti ega Tanahi nimetamist Vanaks Testamendiks, kuigi paljud neist peavad Jeesust ajalooliseks isikuks ning isegi ühe tanna õpilaseks. [2]. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud,
KATOLIIKLUS- kirik vahendas ristiusku LUTERLUS ehk reformatsioon inimestele Üks jumal emakeeles Pühakud 1525 esimene eesti keelne katekismus (1535) Reliikviad e. Pühad säilmed- tööl ei 2 sakramenti (ristimine, leer, abielu) käidud Kloostrid Ladina keeles Missa, liturgia 7 sakramenti- toimingud, mida pidid tegema kõik kristlased. Katoliiklus ühendas Eesti ala L-Euroopa kristliku ilmaruumiga. Ülikool: filosoofia, usu, õigus, arsti teadus= almamater Eesti ala pöördepunktid 1. Ristisõjad- uus usk, kaotati maa ja vabadus. Linnade asutamine. 2. Jüriöö ülestõus- muutus haldusjaotus, 200 aastat ei olnud ülestõuse. 3. Luterluse vastuvõtmine- kirjasõna levimine. Rootsi ajal (17.saj) lähevad eestlased kooli. 4. Liivi sõda- Saksa ordu võim lõppeb. Liivi ordu laguneb.
Uus Testament sisaldab nelja Jeesuse elu kirjeldust, mida nimetatakse evangeeliumideks. Uees Testamendis on ka raamat, mis kõneleb sellest, kuidas kristlus alguses levis. Selle raamatu nimi on Apostilte teed. Uues Testamendis on veel apostlite kirjutatud kirju ning teos 7 nimega ilmutusraamat. Selles on kirjas sõnum, mille sai nägemuses Jumalalt. Umbes aastaks 400 pKr koguti need raamatud kokku Piibliks, nagu kristlased seda praegu tunnevad. (Underwood 1999: 43) 6.IKOONID Õigeusklike jaoks on väga tähtsad nende jumalate ikoonid. Nad kannavad oma ikoonide pilte pea igalpool kaasa endaga. Näiteks võib õigeusklike autodes kohata armatuuril ikoonide pilte. Kõige tuntuim ikoon on Kristuse Valitseja Pantokrator (Lisa 3.), mis pärineb Siinai Püha Katarina kloostrist. 7. saj, eukastika. Huvitav on see ikoon veel selle poolest, et Kristuse näojooned on maalitud (Torino) surilinaga väga sarnaselt
kasutati eri tüüpi sarvi. Keskaeg Kestis: 5 sajand – 13 sajand pKr. Kirik ja kristlus Jumalateenistus ehk missa Paavst Mungad ja nunnad (kloostrielanikud) Klooster Koraal – kirikulaul 313 aasta – Milano edikt - kristlus lubatud ning ametlik usk Gregorius I – elas 540-604 aasta (6. saj. II pool). 590. aastal sai paavstiks. Teeb Roomas laulukooli. Saadab mungad koguma infot selle kohta mida kristlased teevad erinevates paikades maailmas jumalateenistuse ajal. Algatas ühesuguse jumalateenistuse maailmas. Tunnus: valge tuvi, kes kõrva sosistab. Gregoriuse koraalile iseloomulikud jooned: * Pille ei kasutata saatel – a capella (ilma saateta) * Laulavad mungad * Ladina keelne * Ühehäälne laulmine * Puudub kindel taktimõõt, muusika rõhud olenevad sõnadest * Aluseks vaimulik proosa tekst Uus laulutüüp tekib alles 10. sajandil.
vempu tuleks kergemini suhtuda, oma isiku varjamine, on see kasulik või mitte, erinevad usundid, kas nende vahel saab kokkupõrkeid vältida. 3. Autori peaidee Minu arvamus mida autor öelda tahtis- ristisõda moslemite ja kristlaste vahel, teoses on praegusel hetkel rahu, kuna Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda on haige. Salapärane talisman on imerohi, millega sultan Saladin saratseeni arsti el Hakimi kujul ravib Richard Lõvisüdame terveks kurnavast palavikust. Kristlased tahavad Jerusalemma uskumatutest nn puhtaks teha. Inglismaa liitlased tahavad koju minna, sest on väsinud sellest sõjastlavikust. Sir Kennethi tunnestes leedi Edith vastu. 4. Tegelased Frank oli tugevajõuline mees, helepruunide juustega, mis tihedasti tema pead katsid. Tal olid sinised, avameelsed silmad, Kennethil oli kaunikujuline kreeka nina, suu laiavõitu, kuid täis tugevaid, ilusaid, valgeid hambaid. Ta ei olnud üle kolmekümne aasta vana. Ta oli kaks aastat
pidada; piiratud on suhtlemine perekonda mitte kuuluvate meestega; naiste jaoks eraldi ruumid, kus võivad käia ainult naiskülalised 17. Ristisõjad: miks tekkisid, mis eesmärgil peeti. Millal toimusid, mitu neid oli. Kes olid Urbanus II, Friedrich Barbarossa, Saladin ja Richard Lõvisüda. Millised olid ristisõdade tulemused ja tagajärjed, kuidas mõjutasid ristisõjad Euroopat. (ptk 18) Toimusid 1095-1291; oli 8 tk; tekkisid, sest kristlased hakkasid vallutama Iisraeli; peeti moslemiusu kaotamiseks; olid eurooplaste jaoks täielikud läbikukkumised ning tulutud. Aitasid eelkõige kaasa hariduse ja kultuuri arengule. Idamaadest jõudsid Euroopasse uued tavad ja ideed. Ristisõdade ajal avastati uuesti Platoni ja Aristotelese teosed, mis Euroopa jaoks olid sadu aastaid kadunud olnud. Ristisõdadega algas Euroopas kõrgkeskaeg, mil olid välja kujunenud tugevad riigid, lõppenud feodaalidevahelised
India Vabariik ? Bh?rat Ganar?jya Pealinn: Delhi Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% dzaiinid?, 0.4% muu Parim aeg külastamiseks on oktoobri ja märtsi vahel. Aprillis ja mais võib tasandikel temperatuur küündida üle 40 kraadi. Mussoon hakkab üldjuhul juunis ja kestab septembrini. Ajavahe Eestiga on 3 ja pool tundi. Majandus ja riigikord Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik. Majandus on sihuke riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik, ühesõnaga ei liha ega kala.
Tõrva Gümnaasium 11.a klass Birma Referaat Kaido Mõts Tõrva 2010 2 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................... 3 2.Asukoht ja geograafia ...................................................................4 3.Rahvastik........................................................................................4 4.Ajalugu...........................................................................................4-5 5.Arhitektuur.....................................................................................6 6.Toit.................................................................................................6 7.Soorollid.........................................................................................7 8.Kokkuvõte......................................................................................8 9.Kasutatud allikad..........
Saatana lõplikku kukutamist ja kurjusejõudude hävitamist. Samuti sisaldab nägemusi apokalüptilistest olenditest, Jumala tallest, seitsmendast pitserist, neljast apokalüpsise ratsanikust ja vihakobaraist. Apokriva - Piiblist välja jäetud osa. Alfa ja Omega A ja O - alfa ja oomega, esimene ja viimane täht kreeka tähestikus. Sümboliseerib jumalat kui elu algust ja lõppu. Messias Messias - judaismis oodatud väljavalitu ja Jumala Poeg, pidi tooma maale rahu ja õigluse, aitama vaeseid. Kristlased pidasid messiaseks Jeesust, kes tegi seda oma surma läbi. Taevamanna Taevamanna- Liikudes läbi kõrbe, sattus Egiptusest tagasi kodumaale minev Iisraeli rahvas Siinai kõrbesse, kus polnud midagi süüa. Kogu Iisraeli rahvas hakkas selle üle nurisema. Selle peale ütles Jumal Moosesele, et Iisraeli rahvas sööb juba samal õhtul leiba ja hommikul leiba. Hommikul oli laagri ümber maas kastekord. Kui kaste haihtus, jäi maapinnale soomusetaoline kiht, peenike nagu härmatis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
