2. Sa ei tohi oma Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata , kes tema nime asjata suhu võtab . Kümnest käsust ainus, mis on sõnastatud koos ähvardusega. Jumalale võlgnetav austus nõuab ka aukartust Tema nime ees . Eksimused selle vastu on vandumine, needmine ja pilkamine ning igasugune pühaduserüvetus Kümme käsku 3. Pea meeles, et sa pead hingepäeva pühitsema Pühapäev, mida kristlased Issanda pühapäevana pühitsevad, on Kristuse ületõusmise päev Igal pühapäeval kutsub Ta omasid pühimas Altarisakramendis enesega ühendusse. Kiriku liikmed on kohustatud pühapäeviti ja pühadel Issanda selle hindamatu pakkumise vastu võtma ja oma aja, mõtted ning teod Temale pühendama Kümme käsku 4. Sa pead oma isa ja ema austama Vanemad, Jumala loomisväe osalised, on igale inimesele esimesed ja lähedaimad See käsk kaitseb perekonda ja ühiskonda
Mille poolest usundid erinevad? Usund ehk religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Tänapäeval on erinevate usundite tunnistajaid kokku üle 6,6 miljardi, ning sellest arvust moodustavad suurema osa kristlased ja moslemid. Usundeid on võimalik eristada mitmel erineval viisil. Kõige populaarsem on liigitada usundeid neljal erineval viisil: jumalakäsitluse põhjal liigitus, tekkeprotsessil põhinev, algallikatel põhinev ning levikul põhinev liigitamisviis. Üks aspekt, mille poolest usundid erinevad, on see, kas usund on monoteistlik või polüteistlik. Monoteistlik usund on see, kus usutakse ainult ühte jumalasse samas kui polüteistliku religiooni järgijad usuvad mitme jumala olemasolusse
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (asuvad väljaspool...
Madisepäeva lahingus surmavalt haavata, kuid et ta jõudis teha testamendi, on peetud võimalikuks, et ta elas kuni järgmise päevani. Tema keha põletati kohapeal, luud aga viidi kaasa ja maeti Krimulda kiriku juurde. 13. sajandi lõpus kirjutatud Liivimaa vanema riimkroonika eksliku teate järgi suri Kaupo juba Liivimaa ristisõja esimeses Koknese lähedal toimunud lahingus, kus kristlased võitlesid venelaste ja leedulastega. Ükski teine allikas ei maini sellise lahingu toimumist.Kaupol oli ka poeg Berthold, kes langes 1210. aastal Ümera lahingus. Et ta suri seetõttu pärijateta , pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule. Baltimaade ajaloolased on Kaupos näinud eestkätt reeturit, kes võttis võimu ja teiste hüvede tõttu vastu ristiusu ja pöördus oma hõimuvendade vastu. Samas on viimasel ajal hakanud
ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90% · Kõik soomeugrilased ei ola enam oma põlistel asualadel. 20.sajandil on tekkinud väljaspool Euraasiat, ennekõike Põhja Ameerikas ja Austraalias märkimisväärsed ungarlaste , soomlaste ja eestlaste kogukonnad. · Lisaks erinevad uurali rahvad üksteisest ka elatusalade, usundi, ajaloo ja tänapäevase poliitilise olukorra poolest. · Tänapäevaks on suurem osa soomeugrilastest kristlased, kuid nende usk on tihti läbi põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. · Ungarlased on katoliiklased ja kalvinistid. · Venemaal elavad soomeugrilased formaalselt õigeusklikud, sisuliselt aga elavad edasi paljud paganlikud animistlikud uskumused, mis on sulandunud koos õigeusuga ühtseks usundiliseks tervikuks (rahvapärane õigeusk) · Viimastel aastael on animistlikud traditsioonid taaselustunud, eriti maridel ja udmurtidel.
Samuti võib mustanahaliste vihkamist põhjustada filmid, kus tihtipeale kujutatakse mustanahalist rassi kurjategijatena ning ebamoraalsete ja ebaviisakate inimestena. Filmides kujutatakse päris palju getosid, kus mustanahalised inimesed on vaesed ning nende vahel valitseb palju vägivalda ja nad on sunnitud tegelema kuritegevusega, et ellu jääda. Usund võib ka rolli mängida rassismi tekkel. Piiblis ei ole mainitud mustanahalisi ning osad inimesed on pühendunud kristlased ja ei pea selletõttu lugu mustanahalistest. Kõigil on olemas inimõigused, mis ütlevad, et kõiki tuleb kohelda võrdsetena. Tolerantsust on võimalik läbi erinevate projektide suurendada. Praegu on käimas projekt ,,Erinevus rikastab," mida viib läbi Tallinna Tehnika Ülikooli õiguse instituut. Selle eesmärk on suurendada Eesti ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ning võidelda sallimatuse vastu. Projekt keskendub sellel aastal rassismi ja homofoobia vastu võitlemisele
modifikatsioonidega kehtis kuni 1819. aastani. Friedrich oli ka suur kunstide metseen, pidades ennast antiikse Rooma impeeriumi pärandi taastajaks. Haritud mehena kirjutas ta ka ise mitmeid kirjatöid. 1220. aastatel muutusid suhted keisri ja paavsti vahel aga pingeliseks. Nimelt oli Friedrich Saksa kuningaks saamise järel mitmel korral lubanud minna ristisõtta, kuid seda pidevalt edasi lükanud. 1221. aastal said kristlased aga Viiendas ristisõjas Damietta juures Egiptuses hävitavalt lüüa. Ristisõdijad olid oodanud keisri saabuvat väge ning seetõttu lükanud tagasi ka sultani pakkumise, et sõja lõpetamiseks võiks ta Jeruusalemma kristlastele tagasi anda. 1228. aastal pani paavst keisri kirikuvande alla. Selleks ajaks oli Friedrich aga abiellunud Jeruusalemma kuninganna Isabella II-ga ning kogunud piisavalt suure väesalga, et minna Palestiinasse
koos väikese pojaga, kui see tahetakse orjaturule saata võtsid võimust ja sundisid kõike üksikasjalikult jutustama: kuidas Tom istanduses rügama peab ja lõpuks hukkub; kuidas Eliza tänu suuremeelsetele abistajatele, kes eiravad väljaandmisseadust, Kanadasse jõuab; kuidas orjakaubitsejad, -püüdjad ja pidajad perekondi lahutavad ja hävitavad inimesi, kes ei ole nende jaoks muud kui oksjonikaup; kuidas mõned kristlased, elagu nad siis põhjas või lõunas, jälitatuile ja piinatuile ikka ja jälle abi pakuvad ja kuidas ka Lõunaosariikides formeerub orjandusliku korra vastane poliitiline opositsioon. Kõik selle kirjutas vapper vaimulikutütar mõne kuuga oma hingelt ära. Kui kirjastaja tegi ettepaneku avaldada järjejutt raamatuna, kõhkles ta algul, aga jäi siis nõusse. "Onu Tomi onnike" ilmus 1852. aastal ja kogu maa lõi kihama. Põneva jälitusloo,
SUDAAN Keiu Kaur 2014 السودان SUDAANI NIMI TULENEB ARAABIA KEELSEST LAUSEST: „BILĀD AS-SŪDĀN“ („MUSTANAHALISTE MAA“) FAKTID Rahvaarv: 31 milj. (tihedus: 16 inim/km2) Pindala: 2 505 810 km2 Pealinn: Hartum (Khartoum) Riigikeel: araabia keel Usk: Moslemid Kristlased FAKTID Iseseisvus: 1. jaanuar 1956 President: Umar Hasan Ahmad al-Bashir Riigi tähis: SD või SDN Hümn: "Nahnu Djundulla Djundulwatan". RAHA Rahaühik: nael (SDP) 1 SDG = 0.1272 EUR SUDAANIL ON KAKS LIPPU Lõuna-Sudaan Põhja-Sudaan VAPP ASUKOHT Asub aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Kuni Lõuna-Sudaani iseseisvumiseni 9. juulil 2011 oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik.
Endalegi aru andmata järgin ka mina meile kõigile tuntuks saanud reegleid. Kas see teeb siis minust kohe uskuja või saan jääda siiski vaikijaks? Võib öelda et õnneks ei arutle enam keegi kümne käsu ümber ja nendes öeldu on meie kõigi jaoks ilmselge tõde. Sellegipoolest kipuvad inimesed minu ümber ikka küsima, et mida mina usun. Tõenäoliselt ei vaibu need teemad kunagi, hoolimata kui väga mina või keegi teine seda ka ei sooviks. Me kõik oleme ühes osas kristlased ning selle vastu võidelda on täiesti absurdne. Kuid miks peaksime pidevalt ka selle üle arutlema, et mida keegi usub või miks keegi käitub nii nagu ta käitub. Lõpetame üksteise otsuste kritiseerimise ja laseme kõigil elada just nii nagu nad ise soovivad, olles siis uskujad, vastuvõitlejad või hoolimatud. Mina koos suure hulga Eesti rahvaga eelistan sel teemal vaikida.
saarlased linnuse ümber ja ägeda võitluse käigus süüdati see põlema. Rootslaste sissetung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes saarlaste kätte, aga ikkagi sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti võõrvõimule allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). 1223. aasta 29. jaanuaril saanud innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka
Feodaaltsivilisatsioon Regina Kaasik 10. a klass Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted. Keskaegne Euroopa saab alguse Rooma langemisega, kui valitsejaks oli Karl Martell. See kujuneb välja umbes 1000. aastal, varakeskajal. Keskaja piirideks loetakse varakeskaega, vahekeskaega ning kõrgkeskaega. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism ning ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad ja linnakodanikud). Keskaegses Euroopas puudus tugev võimukorraldus, seega valitsemine sai põhineda vaid isiklikel suhetel. Suhe lääniisanda ja vasalli vahel oli varakeskajal kenasti paika seatud. Vasallid pidid oma lääniisandale lisaks truudusvande...
Kogudus valis endi seast juhi, piiskopi või presbüteri, kes oli tavaliselt mõni jõukam koguduseliige. Järk-järgult usk jumalariigi muutus. Jumalariigi viibimine tekitas mõnedes kahtlusi ja sundis üha enam mõistma Jeesuse kuulutust tõotusena usklikele osaks saavast igavesest elust pärast surma. Maailma lõpp koos Kristuse kohtumõistmisega kõigi surnute üle lükkus kristlaste ootustes üha kaugemasse tulevikku. Erinevalt teistest olid kristlased ranged monoteistid. Tänu sellele polnud neil võimalik ohvreid tuua Rooma keisrite altaritele. Oma usku pidas kristlased ainuõigeks ja püüdsid seda paganate hulgas levitada. Teiste jumalatele austuse avaldamisest keeldumine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Neid peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes ja neist olid valmis uskuma kõike halba. Ka Rooma riigi võimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, sest keeldumises keisritele rituaalset austust avaldada võis näha
budism 376 miljonit traditsioonilised hõimu-usundid (sealhulgas samanism jmt) 300 miljonit jne. Lühiülevaade levinumatest maailmausunditest:Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus sai alguse 1. saj. pKr Palestiinas, algselt oli ta üks judaismi sekte. Kristluse loojaks peetakse Jeesus Kristust, kelle õpetust ja eeskuju kristlased järgivad. Kristlaste püha raamat on Vanast ja Uuest Testamendist koosnev Piibel. Nüüdseks on kristlusest saanud maailmareligioon, ta on valitsevaks usundiks Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aasias, Austraalias ja Okeaanias; kristlus on ühtlasi maailma levinuim usund. Kristluse aluseks on usk kõikvõimsasse Jumalasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg Jeesus Kristus suri ristilööduna, tõusis surnuist üles ja läks taevasse
· Araabias polnud stroofi, oli kaksikvärss beit · assonantsriim hisp kangelaslauludes · Casida värisüksus, kus kindel riimiskeem, rohkem kui 2 värssi=stroof · araabiakeelse luule stroof tekkis Hispis 10. sajandi keskel · zéjel hisp keeles stroof aa bb a · 12. saj Provence suur luuleõitseng · Edasi hisp keelne kirjandus ja luule, kastiiluakeelne kirjandus · Hispaania kirjanduse aluseks ,,Contar de Mio Cid": vastamisi kristlased ja maurid, kanti lauldes ette, vahetu minevik, pole müüdistunud, võitlus araablastega, I osa: võitlused, vallutan Valencia, II osa: perekonnaasjad, jätab pere maha ja saab Valencia isandaks, 18. saj ilmus ,,Laul minu Cidist" · algkeel on rahvaluule, sellele pühenduti keskajal · Pimera crónica general jutustas ümber kangelaslule · 14. saj ,,Cantar de Rodrigo" · Corneille näidendiga ,,Cid" algas hisp draama · 12
surm, - Ristimine tähendab kristlaseks saamist (kokkupuude pühaveega). Ristimine tähendab kuulumist jumalale. - Konfirmatsioon on leeritamine, mis järgneb ristimisele. See toimub siis kui inimene on sirgunud noorikuks. Inimene võtab endale sellega kohustusi õppimaks piiblilugu, kirikulaule, kommete täitmist. Toimub see 10-16-aastani. - Viimase võimise käigus palutakse andeks kõikide elujooksul tehtud pattude eest · Surm ja elu pärast surma - Kristlased usuvad, et kui usud Jeesust, siis elad igavesti. Ehk usutakse ka surmajärgsesse ellu. - Matustel ulatakse surnu jumala hoolde - Võimalik matta ja kremeerida - Matuste käigus meenutatakse surnut · Tähtpäevad ja pühad: - Tähtsaim püha on ülestõusmis püha ehk lihavõttepühad - Nelipüha märgib aega, kui hakkab praktiliselt suvi pihta - Palmipuude püha - Kristlikus kalendris on palju pühi, mis on seotud pühakute eludega · Ametid:
Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid: Kristlik Piibel koosneb kahest osast: Vana Testament sisaldab kanooniliselt (vähemalt) 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, Uus Testament 27 teksti,
Mis viis Lähis-Ida kriisini? Teise maailmasõja käigus (1939-1945) kujunesid üle maailma mitmed kriisikolded, millest üks on jäänud püsima tänapäevani. Lähis-Idas toimunud sõjad, relvastatud kokkupõrked, ülestõusud ning mässud pole leidnud lahendust. Pidev pingestatus riikidevahelistes suhetes viis Palestiina ja tema naabermaad juba 1940ndatel aastatel kriisini. Mis muutis selle kriisi niivõrd tugevaks, et juutide ja araablaste vastasseisu on tunda veel tänagi? Kindlasti mõjutas kriisi kujunemist ajalugu: 15 sajandit olid Palestiinat asustanud juudid ehk heebrealased (13.saj. eKr - 2.saj. Pkr), pärast mida kuulus piirkond semiidi päritolu araablastele kuni keskaja lõpuni (15. saj.). Seega on mõlemad sõdivad pooled olnud seal pikka aega alalised asukad. Põhjuseks, miks peaks Palestiina kuuluma just neile, on mõlemad pooled üsna veenvaid argumente esitanud. Juudid kujutlevad piiblist tu...
IV ristisõda mis õnnestus, mis ebaõnnestus? Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et Püha Maa olid vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures.( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased - seldzukid said hiljem linn...
Maastik: savannid ja kõrbed President: Amadou Toumani Toure Peaminister: Ahmed Mohamed Ag Hamani Pindala: 1 240 000 km ² Rahvaarv: 11 626 219 Rahvastiku tihedus: 9,4 in/km ² Rahaühik: CFA frank Iseseisvus: 22.September, 1960 Riigihümn: Pour L'Afriquue et pour toi, Mali Rahvuskuuluvus: mande 50%(Bambara,Malinke,Sarakole), Peul 17%, Voltic 12%, Tuareg ja Moor 10%, Songhai 6%, muud 5% Religioonid: islam 90%, kohalikud usundid 9%, kristlased 1% Ajavöönd: maailmaaeg Üladomeen: .ml Maakood: 223 Mali asub Aafrika mandril. Mali on maast ümritsetud Nigeri, Alzeeria, Mauritaania, Burkina Faso, Cote D'Ivore, Libeeria, Guinea ja Senegaliga.Mali territoorium on üldiselt tasane ning täis piktiud väikesi kõrgendikke. Edelas kõrguvad Mandingi ja Bambouki mäed ning kagus Hombori mäestik, kus kõrgemaid tipud ulatuvad 1155 meetrini.Põhjas võtab suure osa maast enda alla Sahara kõrb.Läänealad on seevastu Saheli tüüpilise
Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisand...
Plaadi esitlustuur kandis samuti nime "Taevane Roos". Rohkesti heli- ja valguseffektidega varustatud kontserdi tehnika sisaldas 20 kilovatti helivõimendust ja üle 50 kilovati valguslahendusi, olles sellises mastaabis vaieldamatult esmakordselt kõigis neis Eesti suuremates kontsertsaalides. Esitati laule, mis sisaldasid väga evangeelseid sõnumeid. Seetõttu on ka paljud inimesed arvamusel, et nad peaks ainult kirikus esinema . Sõnajalad esitavad vaimulikku muusikat, sest nad on kristlased ja usuvad Jeesust kogu hingest. Ettekande analüüs: Esinejate tase oli normaalne, no ma ei saakski ju kritiseerida, ega ma ise parem poleks. Ja see värin mis naiste häältes oli, mille tõttu pool Eestit neid sarjas, seda on ikka väga väheseks jäänud. Ilmselt on kõvasti häälekooli tehtud. Sound oli ka ikka päris kõva, kuid vahel tundus, et äkilised ja põrutavad kitarri-, sündi- ja trummikäigud varjutavad lauljate hääli
Nende koormisi tõsteti ja sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. Keskjal oli üheks tähtsaimaks juhtivorganiks Maapäev. Maapäevad toimusid üldiselt iga 3 aasta tagant ning seal pidid osalema kõik rüütlimõisate omanikud, puudujaid trahviti karmilt. Maapäevadel otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati seaduseelnõusid. Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi. Kõige tähtsam usk keskajal oli katoliku usk. Kristlased pidasid tähtsaimaks ülesandeks pöörata mittekristlasi tõe teele, isegi siis kui viimased seda ei soovinud. Ususti, et kogu maine elu on hea ja kurja vaheline võitlus. 16. sajandil algas usupuhastus ehk reformatsioon, mille algatajaks oli Martin Luther. Usupuhastuse tulemusena eraldusid katoliku kirikust luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Suhted naabritega olid suhteliselt positiivsed- läbi Eesti viidi Venemaale soola, veini, õlu jm. Siiski,
2. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid 3. Leia üles materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx 4. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism 10. loeng (21.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Tahtevabaduse probleem. 1. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Vastus: indeterminism 2. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused- vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Vastus: nõrk determinism 3. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Vastus: jäik determinism 11. loeng (28.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Sotsiaalne vabadus ja võrdsus. 12. loeng (05.05.10) 7. TEEMA: Keha ja vaimu probleem. 1
Minu arust on jumal üks suur energia, mis hõljub meie ümber ja kui meil hakkab hirm või tunneme üksildust siis me otsime abi temalt, mis täidab meie hinge õnnega. Ning kui me üritame mingile keerulisele küsimusele vastuse leida ja lõpuks ei leiagi siis väidame, et jumala käsi on selle loonud. Me oleme seda energiat nimetanud jumalaks. Kuid tegemist on siiski ühe ja sama hõljuva energiaga ehk jumalaga, mitte polüteistlike jumalatega, nagu vanakreeka mütoloogias. Juudid ja kristlased on nagu moslemitki, kes usuvad vaid ühte jumalasse ning on valmis tema nimel oma elu ohverdama. Nende arvates on jumal looja , see tähendab, et ta on loonud maailma ex nihilo ( ld ei milleskist). Sellega näidatakse, et jumal on esmatähtis tegelane nagu ta oleks mingi isik, kelle kõht vajab pidevalt toitmist. Siis nimetatakse jumalad ka issandaks nagu kõige valitsejaks, kui poleks teda siis poleks ka olnud ,,emakest loodust"
Kolmas ristisõda oli nagu teine ristisõda läbi kukkutatud. Kuus aastat hiljem puhkes neljas ristisõda. Neljas ristisõda (1202-1204) Algselt oli see mõeldud Aijubiidide riigi tuumiku Egiptuse vallutamiseks, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol mis on Bütsantsi pealinn. Viies ristisõda (1217-1221) Viienda ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III. Kristlaste eesmärk oli järjekordselt proovid tagasi vallutada endale Jeruusalemma. Kuid kristlased olid aru saanud, et Jeruusalemma otse tagasi vallutada ei saa, otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid. Kuues ristisõda (1228-1229) Kuues ristisõda puhkes seitse aastat hiljem peale viiendat ristisõda. Ristisõda juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kes oma abielu kaudu pretendeeris ka Jeruusalemma kuningaks. Seitsmes ristisõda (1248-1250)
Tutsid moodustavad burundi rahvastikust 14 %. Ülejäänutest on moodustavad enamiku pügemeed, kelle hulka kuuluvad batvad ehk tvaad. Burundis elab veel ka umbes 3000 eurooplast ja 2000 lõuna-aasialast. Võrreldes Burundi naaberriigi Rwandaga on Burundi rahvused rohkem segunenud. 1.13 Usundid Burundis on mitmeid erinevaid uske. Seal leidub nii kristlaseid kui ka moslemeid. Veel leidub seal ka anglikaane ning seal on ka inimesi, kes elavad põlisuskude järgi. 75 % Burundi rahvastikust on kristlased ( 60% neist katoliiklased ja 15% protestandid ), 5 % on moslemid. Anglikaanid on Burundi elanikest 23 % ja põlisusundite järgijaid on umbes 9 % ning musliime on 1,6 %. 5 1.14 Kokkuvõte Tööd tehes ja loodan, et ka töö lugeja saab rohkem teada Burundi rahvastiku kohta. Sain teada ka veel milline võib olla elu olukord Burundis ja millised usud seal on. Veel õppisin ma kasutama erinevaid statistilisi andmeid ja neid analüüsima.
vett. Palveesemed Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. · A'baia - moslemimeeste riietusese. · Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islamiusulised palvetamas Meka pühamus. Ristiusk Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.
Talupoegade olukord : 1765 kinnitas Liivimaa kindralkuberner Browne nn positiivsed määrused ehk kaitse seadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Koormistele seati piirid, talupoegadel oli õigus vallas varale, kodanike õigusi piirati, mõisnikke kohtusse kaevamise õigus. 18.sajandi Kultuur: Pietism : usuvool, tõhutati erilist vagasust ja alandlikkust jumala ees. Usust hakati arusaama, tuli saksamaalt. Hernhuutlus: vennaste koguduste liikumine, see teeb eestlastest tõelised kristlased, kõik inimesed olid võrdsed . propageeriti usuvabadust alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset vendlust ja võrdsust. Moodustati omaette kogudusi kuhu ette valiti jutlustajad. Ratsionalism.: peetakse nõuannete andmist oluliseks. Eesmärk oli rahva harimine ja valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna korraldust. Kultuur säilib sellisena nagu ta varem oli, lihtsad riided, muusika instrumente ja ehteid ja uhkeid asju hävitati. Eisen von Sehwarzenberg ja Merkel olid tuntumad realistid.
· suur tähelepanu ruumilisele illusioonile, vabad ja loomulikud · maalide motiivid on mütoloogilised v ajalooga seotud · värvikad ja elurõõmsad stseenid · maaliti tihti uksi ja sellest avanev vaade aeda v mujale Varakristlik kunst · välised rooma kunstiga sarnane, sisult erinev · maa-alused matmispaigad e. katakombid olid nende kokkusaamiskohtadeks. Seinad ja laed kaeti maalingutega · kehvad maalingud, kristlased ise maalisid(paletavad inimesed,) · skulptuuri ei kohta peaaegu üldse, sest ei tahetud kummardada varasemate elanike kombel kujusid · kristlikud sümbolid olid: tall, kala, rist · kui ristiusk tunnistati ametlikuks usuks hakati rajama kirikuid · eeskujuks võeti äri- ja kohtuhooned basiilika. Piklik hoone, mis paigutati alati läänest itta. Sissekäik läänepoolses osas, altar idapoolses. Kirik jagati kolmeks lööviks
Jeesuslapse atribuudid: Karikakar sümboliseerib Jeesuslapse süütust. Tavaliselt kujutati kirikakart maalidel, mis näitavad Jeesuslapse kummardamist. Koit lunastuse ning Kristuse tuleku võrdkuju. Korall Jeesuslapse atribuut. Kuu sümboliseerib Jeesuslapse hälli. Kristuse võimu ja kuninglikkuse sümbolid: Eesel loom, kellel Kristus sõitis Jeruusalemma. Esimesed kristlased nägid selles sissesõidus prohvet Sakarja ettekuulutuse täitumist: "Ütelge Siioni tütrele: Vaata, sinu Kuningas tuleb sulle tasane ja istub emaeesli seljas." (Sk 9:9). Eesel sümboliseerib Iisraeli rahumeelsust. Seega tähendab Sakarja ettekuulutus, et Kristus on rahumeelne kuningas, mitte sõjakas messias. Koidutäht Kristuse sümbol Küünal Kristuse kui maailma valguse sümbol Number kaks Kristuse inimlik ja jumalik loomus
Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided?" 21. sajandi maailmas ütleks ma, et Jeesus propageerib anoreksiat. Inimese peamiseks ja kõige tähtsamaks energiaallikaks on toit ja jook. Kuidas saab Kristuse õpetus öelda, et need polegi nii tähtsad? Ma saan aru, et seesuguse õpetuse järgimine tagab sulle pääsu Taevariiki, kuid minu jaoks on enda piinamine - toidu ja joogita oleku näol - piisav patt, ja on see seda ka vist kristlikus maailmas? Kui jätta välja need äärmuslikud kristlased, kes tõesti endeid lihalikult piinavad. Nii palju kui Kristuse õpetus on minu jaoks maagia, ja ma imetlen neid inimesi, kes seda õigeks peavad ja suudavad nii elada, on seal ka paar käsku, mida minagi õigeks pean. Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile; sest see on käsuõpetus ja prohvetid. Siia juurde sobib perfektselt vanasõna kuidas koer külale, nõnda küla koerale
lõplikult hävitada ja vallutada. Mida nimetatakse kultuuriks? Kultuur on nähtamatu, see on eluviis, kuidas käitutakse ning mis on õige ja eetiline ning üdini halb sind ümbritsevad keskkonnas. Seda ei pärandata edasi geneetiliselt, vaid õpitakse elu jooksul. Kultuur on maailma mõistmise ja käsitlemise kokkulepe, millel on omad reeglid. Igal kultuuril on ka keegi suur vaimne juht - Jumal - näiteks kristlased järgivad Jeesus Kristust, kes jagab neile nõu ja õpetusi. Kristlusele on ka täiesti vastanduv ususuund, mida nimetataks satanismiks. Nagu nimigi ütleb, on selle kultuuri vaimulikuks juhiks Saatan, kes siis ka õpetab ja juhatab oma järglasi. Kuid hoopiski mitte sellisel viisil, nagu kristlus. Jeesus Kristuse õpetuste järgi peab inimene olema hea ja aitama oma ligimest, kuid satanism õpetab inimest olema egoistlik ning uskuma maagiatesse. Seega paralleele tõmmata on raske.
halduskeskus): · Ashanti (Kumasi) · Brong-Ahafo (Sunyani) · Idapiirkond (Koforidua) · Ida-Ülempiirkond (Bolgatanga) · Keskpiirkond (Cape Coast) · Läänepiirkond (Sekondi-Takoradi) · Lääne-Ülempiirkond (Wa) · Põhjapiirkond (Tamale) · Suur-Accra (Accra) · Volta (Ho) 30.12.12 Evelin Pärn 9 30.12.12 Evelin Pärn 10 Rahvastik · Rahvaarv on umbes 24 miljonit inimest · Koduks rohkem kui 100 erinevale etnilisele grupile · 24 % kristlased, islamisulisi 30 % · Põlisusundite järgijaid 38 % 30.12.12 Evelin Pärn 11 30.12.12 Evelin Pärn 12 · Suurem osa ghaanalisi elab linnast väljas 30.12.12 Evelin Pärn 13 Vanuseline jaotuvus: · 0-14 aastat: 42% · 15-64 aastat: 55% · 65 aastat ja rohkem: 3% Iive: · Kokku: 1.87% (2000.a hinnang) · Sündimus: 29.81 sündi 1 000 elaniku kohta (2000.a hinnang) · Suremus: 10.22 surma 1 000 elaniku kohta (2000.a hinnang)
Riigikeel: Inglise keel Rahvaarv: 22 811 612 ( 2011) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Vapp Kuninganna: Elizabeth II Kindralkuberner: Quentin Bryce Peaminister: Julia Gillard Iseseisvus: 1.jaanuar 1901 Rahaühik: dollar (AUD) Usund: katoliiklased, anglikaanid, muud kristlased Lipp Ajavöönd: maailmaaeg +8 kuni +11 3. Kli im a Austraalia mandri
Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4. Kristluse leviku põhjused ja tagamaad (ainujumalausk, parem elu pärast surma, rändjutlustajad (apostlid), võrdsuse idee ja väljumine ühe rahvuse piiridest, märterlus ja selle mõju kristluse levikule) 5. Apostlid Peetrus ja Paulus, nende tegevus. Peetrus – esimene Rooma piiskop (papa – paavst) 6. Kristlased ja Rooma riik - vastuolude põhjused Suhtumine teise usundi (paganluse) esindajatesse Keiser kui jumal – kristlaste monoteism Kristlaste tagakiusamine, märtrisurm (märter – usukannataja) RISTIUSK HILISES ROOMA KEISRIRIIGIS (§ 30) 1. Ristiusu kiriku organisatsioon (piiskopkond (diötsees, ülesanded, peapiiskop e. metropoliit, esialgsed peapiiskopkonnad: Jeruusalemm, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol, sinod)
Identsusteooria 37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38. Kuidas nimetati Dennetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonilise eelise eiste loomade ees? Meemidkes 39. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole muud kui aju? Identsusteooria 40. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused-vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Nõrk determinism 42. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Jäigaks determinismiks 43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44
Siin kerkib riigi kõrgeim tipp Katrinah ( 2637 m ). Maavaradest on olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak. Egiptuse tähtsamad tööstuslinnad on Kairo, Aleksandria, Port Said, Suess. Rahvusvaheline Suessi kanal toob Egiptusele sisse umbkaudu 70 miljonit dollarit nädalas. Ligikaudu 15% kogu maailma kaubavedudest ja 20% naftavedudest käib läbi Suessi kanali. Riigi valdav usund on islam - ligikaudu 90% egiptlastest on moslemid. Ülejäänutest moodustavad enamiku kristlased. Egiptus ekspordib · Naftat ja naftasaadusi · Kangast · Puuvilla · Põllumajandussaadusi Egiptus impordib · Teravilja · Keemiatooteid · Masinaid · Transpordiseadmeid · Esmatarbekaupu · Villa · Paberit http://issuu.com/marekivistik/docs/roberti_t__ PILTE EGIPTUSEST
Järgitakse paljusid iidseid tavasid ning riiki valitseb pärimisõiguse alusel kuningas. Ehkki on hakatud nõudma reforme, pole parteide tegevus seni lubatud. Riigikord: kuningriik Pealinn: Mbabane ( 52 000 elanikku) Pindala: 17 363 km2 Rahvaarv: 985 000 ( 1999) Rahvastiku tihedus: 57 inimest/ km2 Riigikeel: svaasi keel Rahaühik: lilangeni ( 1 lilangeni = 100 senti ) Rahvastik: svaasid (97%), suulud, sangaanid, tsongad (3%) Usk: kristlased (78%), loodususku (22%) Linnaelanikke: 29% Kirjaoskamatus: 23% Tööpuudus: 40% Kliima Svaasimaal valitseb paraskliima. Maapind laskub läänest itta- Kõrg-Veldist Madal- Veldini- ja vastavalt tõuseb ka temperatuur ning vähenevad sademed. Madal-Veld on põuakartlik. Suveperioodi iseloomustavad sagedased paduvihmad, äikesetormid, eriti läänes asuvates mägedes. Madalamatel aladel on temperatuurid väga kuumad, tihti üle 40 ° C,
Judaism 30.04.2010 JHWH - jahve - jehova (juutide jumal, kristlased nimatavad nii, juudid ütlevad jahve). on teinud lepingu oma väljavalitud rahvaga, selle märgiks on maa (vahemereääres olev tõotatud maa - Iisrael). leping tähendab kahepoolsust, kummalg oma kohustused ja vastutused. jumal on kohustatud oma rahva eest hooldkandma, inimesed jälle peavad jumalat austama jne. kaksosapoolt - tähendab ka dialoogi. Toora - vanatestament - tähendab õpetust, mitte seadust - 10 käsku - 5 moosese raamatut jne. Tooras on ilmutatud jumala tahe
Esialgu koguduste vahel hierarhilist alluvusvahekorda ei tekkinud. Kristlaste hulk oli kasvanud umbes 5 % - ni Rooma keisririigi rahvastikust 1. Ja 2. Sajandi vahetusel. See oli piisavalt suur hulk inimesi, et avalikkuses tähelepanu äratada. Kristlust eristas teiste jumalate kultusega range monoteism, kuid oli ka ühiseid jooni. Tõelise kristlase arvates eksisteeris ainult üks jumal, kõikidesse teistesse jumalatesse suhtuti põlastusega. Kristlased pidasid ristiusu levitamist paganate seas oma kohustuseks, seega ei näidanud nad välja oma vastumeelt paganate ja ebajumalate vastu. Kristlastele endile tähendas ebajumalate austamine kristlusest lahtiütlemist, seetõttu oli ka ohvrite toomine Rooma keisri altarile välistatud. Selline suhtumine aga tekitas kristlaste vastu vaenu ja pahameelt, eriti Rooma riigivõimu hulgas. Arvati, et Rooma jumalate põlgamine toob kaasa
Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige. Bulgaaria pindala on 111 003 km2 ning seal elab umbes 7 606 600 inimest tihedusega 69,3 in/km2 . Riigi SKT on 75,084 miljardit mis on 10 973 USD elaniku kohta. Bulgaaria on üks vanemaid riike Euroopas, asutatud 681. aastal. Tema ajalugu mõjutab asend Euroopa ja Aasia piirialal. Umbes 85 % elanikkonnast on õigeusklikud kristlased ja 13 % moslemid. Umbes 10 % elanikkonnast on türklased ning 3 % romid. Samalaadselt kajastab ka traditsiooniline köök segu ida ja lääne mõjudest. Bulgaaria kõige tuntum toit võiks olla jogurt, millele on omistatud toime pikaealisusele juhul, kui seda regulaarselt tarvitada. Bulgaaria ühekojaline parlament rahvusassamblee koosneb 240 neljaks aastaks valitud liikmest. Bulgaaria ekspordib põhiliselt kergetööstustoodangut, toiduaineid ja veine, mis konkureerivad
Identsusteooria 37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38. Kuidas nimetati Dennetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonilise eelise eiste loomade ees? Meemidkes 39. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole muud kui aju? Identsusteooria 40. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused-vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Nõrk determinism 42. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Jäigaks determinismiks 43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44
2. Kuidas nimetatakse kaht vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid 3. Leia üles materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx 4. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism 10. loeng (21.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Tahtevabaduse probleem. 1. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Vastus: indeterminism 2. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused- vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Vastus: nõrk determinism 3. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Vastus: jäik determinism 11. loeng (28.04.10) 6. TEEMA: Vabadus. Sotsiaalne vabadus ja võrdsus. 12. loeng (05.05.10) 7. TEEMA: Keha ja vaimu probleem. 1
· Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. · Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu). · Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. · Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. b. Kristalsed ja nende tagakiusamine: · Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. · Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. · Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. · Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. · Ristiusu levitajateks olid apostlid rändjutlustajad. · Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. · Kogudused tegutsesid sageli katakombides maa-alustes käikudes.
Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt. Roomlased püstitasid ka monumente. Neid püstitati peamiselt väejuhtidele, hiljem keisrite auks. Nad koosnesid alusest (pjedestaalist), millel paiknes portreebüst või seisev figuur. Teist tüüpi monumendid olid kõrged sambad (Trajanuse sammas). Üks esimesi monumente oli Marcus Aureliuse ratsamonument. Varakristlik kunst Varakristlik kunst oli esialgu põlu all. Kristlased pidid end nt. roomlaste eest varjama. Roomlased ei sallinud kristlasi, sest nood olid orjadega võrdsed. Kristlased peitsid end katakombides, kus andsid üksteisele sümbolitega märku, et on kristlased. Katakombides tehti esimesed varakristlikud kunstiteosed seina- ja laemaalid, mosaiik. Õigepea muutus see avalikuks. Kristlus kuulutati riigi ametlikuks usundiks. Hakati otsima ruume, kus saaks kohtuda. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris
üksikisiku tähelepanu otsuse tegemise vajalikkusele, ja seda ,,usuhüppe" alusel, ehk siis kas uskuda või mitte. ,,Usuhüpe" on vajalik kuna Jumal, kes on transtsendentne ja teistsugune, on tunnetamatu ja igasugune ilmutus inimkonnale saab ainult kaudse suhtlemise vormis olla. Kierkegaardi jaoks oli tema usk, kristlus, midagi sellist millele tuleb pühenduda ja mida tuleb võtta tõsiselt. Ta nägi enda ümber palju inimesi kes olid kristlased sellepärast et nende vanemad seda olid ja kuna nad olid kristlikus ühiskonnas üles kasvanud. Samas kui ta küsida neilt nende usu kohta ei oska nad midagi vastata. Sellist käitumist nimetas Kierkegaard silmakirjalikkuseks, sest sellised inimesed ei olnud tegelikult kristlased, kuigi nad ise vastupidist väitsid. 2.3. Kierkegaard tõe kohta Üks Kierkegaardi kõige mõjukamaid ideid oli tõe kohta. Tema vaatenurga kohaselt oli olemas kahte liiki tõde
suutnud end kaitsta. Seni olid kuninga jumalad talle hiilgavaid võite andnud, kui ta aga 2 Jaanus Tammiste II kursus AU hakkaks kristlaseks, siis peaks ta oma võitudest loobuma, sest kristlaste jumal ei näe sugugi sõjakas ja vägev olevat. Frankide kuninga naabrid olid kristlased. Germaani hõimud said oma teadmised kristlusest idakiriku misjonitöö kaudu. Nikaia kirikukogul (325) oli esindatud ka gootide piiskop Theofilos. Gootide hulgas levitasid kristlust sõjavangid, keda oli toodud Bütsantsist. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas suurejoonelise misjonitööga, mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaani hõimudeni. Läänegootid kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaani hõimude pöördumiseni läks intensiivse misjonitöö tulemusel
teoreetiline manifest). Tema arvates peaks luuletaja tähtsaks pidama loomulikku annet ja hoolikat tööd selle arendamisel. Ei tohi edvistada ega üle pakkuda stiilivõtetega. Horatius küllaltki uuendusmeelne luuletaja peaks keelde suhtuma vabalt, julgema mängida, luua ebaharilikke vorme (Catullus kasutas sageli omapäraseid sõnu) -> rikastunud luulekeelt. Horatius juba eluajal roomas klassikuks, eeskujuks paljudele teistele luuletajale. Mõju hiljem ka euroopa kirjandusele eeskujuks. Kristlased pidasid horatiust jumalakartlikuks kirjanikuks. Oluline zhanr sellel perioodil eleegia, tuntud neli meest : Gallus, Tigullus, Ovidius, Propertius.
indiaanlased (2%), segunenud rahvusi (26%) ja teisi, peamiselt Aasiast, Aafrikast ja Araabiast pärineviad rahvaid (6%). Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse siiski peamiselt kahte keelt. Inglise keel(59,3%) ja prantsuse keel(23,2%). Teised keeled moodustavad 17,5 % Kõige levinumaks usuks on riigis katoliiklus (42,6%). Teiseks on protestandid(23,3%).Järgmisena on teised kristlased (4,4%), siis moslemid (1,9%). Teised usud moodustavad 11,8%. 2.1. Kanada rahvastiku vanuseline struktuur. Üldiselt loetakse ühiskonda vananevaks, kui üle 65 aastaseid on ühiskonnas rohkem kui 7% . Kanadas on see 15,2% ja on maailmas selle protsendiga 24ndal kohal (võrdluseks Eesti on 10ndal kohal). Riik peab aktiivsemalt tegelema vananemispoliitikaga, et kindlustada endistele tööinimestele väärikas vanaduspõlv. Vananemisprotsessid puudutavad ka lapsi, noori ja keskealisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
