metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal kuulutati ristiusk lubatuks, 380-ndal aastal juba riigi ametlikuks usundiks. Esialgu oli visuaalne kunst kristlastele lubamatu. Raamatute illustreerimisest tärkas miniatuurmaal. Diptühhoniks nimetati kaheosalisi kaunistatud kirjutustahvleid, hiljem kaheosalisi altareid. Tagakiusamiste tõttu pidid kristlased kokku saama kas jõukamate koguduseliikmete elamutes, vabas looduses või katakombides (koopad, kuhu maeti ka surnuid; osalt looduslikud, osalt inimese loodud; Rooma linna all ulatus käikude pikkus 900 kilomeetrini; seal leidub seina- ja laemaale, mis üldilmelt sarnanevad Rooma omadele, kohmakavõitu, erinevus on temaatikas). Mõnd tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, millest said aru vaid nemad. Reljeefidega ehiti
MIS ON KRISTLUS Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. USKUMUSED See on usk kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Samuti usutakse üht püha kristlikku Kirikut, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. JUMALA KOLMAINSUS Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises rel...
Russell ,,Miks ma kristlane ei ole?" Aquino Thomas "Teoloogia summa" Russel kirjutab oma essees "Miks ma kristlane ei ole?" jumala olemasolust ning kristlaste olemusest. Ta arvab,et kristlus põhineb hirmul, ning see on inimvaenulik. Ta tõestab, miks tänapäeva kristlased ei ole õiged kristlased. Ta kirjutab,et kristlus pigem pärsib maailma moraalset arengut. Moraalne olemiseks ei ole vaja olla usklik ning inimesed suudavad käituda üksteise vastu austusega ja heatahtlikkusega ka siis, kui nad ei karda põrgutuld, mis neile vastupidisel käitumisel osaks saaks. Kõik asjad peavad omama põhjust seega peab ka jumala olemasolul olema põhjus, seega ei saa jumal olla algpõhjuseks. See seab kahtluse alla kogu tema olemasolu.
9. Riigi osa religioonis Vaimulikud: pontifex maximus- ülempreester pontifex- preester, riigiametnik flaamenid- väiksemate templite preestrid ! augurid- tuleviku ennustajad DISCIPLINA ETRUSCA ehk etruskide ennustamiskunst 10. Ristiusk tekkis just Palestriinas, sest sellelt ei nõutud seal pikka aega auavaldusi Rooma jumalatele ja jumalikustatud keisritele. Jeesus oli ristiusu rajaja. ! Apostlid- usu kuulutajad Ristiusu tähtsamad seisukohad: Kristlased olid ranged monoteistid. Oma usku pidasid ainuõigeks. Nende meelest olid teised jumlad põlastusväärsed. 11. Ristiusu levikule aitas kaasa: 1. Ristiusu põhimõtted, need läksid inimestele koheselt peale (nt kõik inimesed on jumala ees võrdsed olenemata maisest jõukusest, kõik võisid pääseda taevasse, kui õigesti käitusid) 2. Apostlite tegevus 3. Rooma riik oli religioonide suhtes üsna salliv 12. Kristlasi hakati tagakiusama kuna: 1
Ta ehitas üles JERUUSALEMMA surunud peale oma usku. 9. Jumal oli JAHVE ( 1 jumala usk – MONOTEISM) 2. Vallutamine oli tavarahvale tavaline. 10.Oodeti (oodatakse siiamaani) Messiase tulekut. 3. Ei toimunud vastuhakke P-Suurriigile. 4. Pärslased võtsid palju üle vallutatult rahvastelt. KRISTLASED 5. Neil oli väga hea teedevõrk, SUUR KUNINGA TEE. JUUDID 6. Riik oli jaotatud straapideks (nende juhid olid vallutatute alade Messias (Jeesus Kristus) on tulnud Messias ülikud) alles tuleb 7. Nende usule pani aluse Zaratustra 8. Usk on mazdaism – see on dualistlik usk. (2 jumalat, hea ja kuri 11.Vana-Testament põhineb Surnumere käsikirjadel (kirjutati
sajandi alguseni Esimesed kristlaste kogukonnad olid Rooma ühiskonnas marginaalsed grupid – juudid, süürlased, orjad, naised, käsitöölised. Rikkamad, haritumad ja positsioonikamad inimesed võtsid kristluse omaks aegamööda ja hiljem. (Lassus 1966) Esimestel sajanditel pärast Kristust oli kristlusest inspireeritud kunstiteoste loomine tagaplaanil. Kristlastel oli pakilisemaid probleeme, millega tegelda, kui usu väljendamine kunsti kaudu. Ristiusk oli keelatud, kristlased pidid end tagakiusajate eest varjama. “Kristliku ajastu esimestest sajanditest on vähe viiteid uue kultuse kujutamisele maalikunstis. Rooma katakombides kujutati 3. ja 4. sajandist pärit freskodel nii paganlikke kui piiblisüžeid, viimaseid vaid piiratud hulgal.” (Calvalho de Magalhães 2005: 86) Algkristlased ootasid maailmalõppu ja Kristuse teist tulemist. Lisaks maailmalõpuootusele ja kristlaste tagakiusamisele takistas kunsti arengut ka Vana Testamendi pildikeeld
Suur osa Uuest Testamendist Piibli teisest osas, koosnebki tema kirjadest. 3) kristlus Rooma keisririigis: Paulusega hakati Jeesuse õpetust kuulutama kõikidele inimestele, kes elasid Rooma impeeriumis.Esialgu levis Jeesuse õpetus linnades, kõige enam vaeste ja orjade seas, aja jooksul hakkas levima ka kõrgematesse kihtidesse igal pool üle Rooma impeeriumi. Jeesus oli Rooma ametivõimude poolt hukatud, esimesed kristlased tegutsesid seetõttu salajas, põranda all. Mitmed kristlaste põhimõtted ei ühtinud Rooma riigi põhimõtetega 4) Nikaia kirikukogu: Aastal 325 kutsus Rooma keiser Constantinus Suur kokku kirikukogu, et luua selgust kristlikus õpetuses. Kõigi kristlike kirikute pead (piiskopid) kutsuti kokku Nikaia linna (Türgis), et leppida kokku kristliku õpetuse põhiseisukohtades. Teised kristlikud voolud mõisteti hukka ja kuulutati ketserlikeks
Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käidi kodudes, looduses. Tähtsad kooskäimiskohad olid katakombid maa-alused matmispaigad. Osalt looduslikud, osalt kaevatud. Rooma linna all oli katakombe 900 km. Surnud maeti nissidesse. Suuremates ruumides peeti jumalateenistusi. Rooma riigi langedes katakombid unustati, taasavastati 16. sajandil. Kui ristiusk sai ametlikuks usuks, hakati ka hooneid rajama. Kristlased võtsid üle roomlaste turu- ja kohtuhoone basiilika, mida arendati edasi.
usaldati Taevariigi võtmed 4) Paulus- usulevitaja Süürias, tänu kellele võitis kristlus juurde palju poolehoidjaid; tema sümboliks on mõõk. 5) Constantinus- Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris kristluse, mille tulemusena hakkas kiriku tähtsus suurenema 4. Miks oli kristlus esimestel sajanditel Rooma riigis keelatud? (3põhjust) 1)Monoteistidena keeldusid kristlased teiste jumalate kummardamisest, neile ohverdamisest ja keisrite jumalikustamisest. 2)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes ja neist oldi valmis uskuma kõike halba. 3)Kristlaste kohta levisid kuulujutud, et nad ohverdavad oma jumalateenistusel inimesi. 5. Selgitage mõisted: 1) Apostel- esimesed kristlikud usukuulutajad pärast Kristuse surma 2) Märter- usukannataja, kes kannatas oma veendumuste tõttu
Paljude moseede juurde kuulus (ja Araabia maades kuulub ka tänapäeval) madrasa, mis algselt oli religioosne õppeasutus, tänapäeval aga tavaline alg- või keskkool. Ükski islami reegel ei keela naistel moseesse siseneda, küll aga peavad nad olema seal meestest eraldatud. Mõnedes kultuurides ollakse ka naiste mosees viibimise vastu. Sinine mosee, mis ehitati, et suurendada islami võimsust ning näidata, et islami arhitektid on osavamad ehitajad, kui kristlikud ehitajad. Nimelt kristlased ehitasid kõrval asuva Hagia Sofia katedraali, mille kõrvalt kahvatub isegi imeilus Sinine mosee. Mosee sai oma nime kuulsate Izniki türkiissiniste keraamiliste plaatide järgi, mis kaunistavad moseed seest. Hagia Sofia, mille algselt ehitasid kristlased. Selle esialgne nimi oli Püha Sofia katedraal. Samanimelisi katedraale ehitati Vahemerepiirkonda kokku kaheksa. Ottomani impeeriumi algusaastatel muudeti Hagia Sofia ümber moseeks. Seintel asuvad ikoonid kaeti kinni ning
Anni Larin 10b Geograafia 2011 Kristluse levik Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks:
aastatel, kuid eksisteerib tänapäevalgi. Taarausk on nime saanud pooleldi hüpoteetiliselt eesti muinasusundi jumaluselt Taaralt. Praegu on Eesti Vabariigis registreeritud kaks taarausuliste usulist ühendust, Päikese Hiis ja Tarbatu Hiis. Enne Teist maailmasõda olid taaralaste ühendustena olemas peale Tallinna Hiie ka Pühajõe Hiis Võrumaal ja Kose Hiis Harjumaal. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3].
risti, surnud ja maetud, alumises taas surnud kolmandal päeval tekkinud taevas, istub Kõigeväeline Jumal, Isa paremal pool, siis jälle tulevad kohtunik elava ja surnud. Usume ka Püha Vaimu, püha katoliku kirik, pühakute, kuulutab pattude andeksandmist, et ülestõusmisest on surnud ja igavest elu. " Suurim festival, mis on tähistati Christianity on pääsiäisenä. Siis surma nurjata Kristus. Selle aja jooksul, ning nelikümmend päeva pärast uurimaks, õigeusu kristlased tervehtiä üksteisele põnevil hüüatus, et "Kristus on tõusnud", "Jah, ta on tõusnud"! See pidulik järgmiselt pärast seitse nädalat tühja kõhuga, st hoidumist teatud toitudele. A påsksed on värvida mune, need munad on paljude traditsioonide sümbol, Kristuse ülestõusmine. For 300-ndate jõule oli tähistatakse kristlaste ja tähistatakse nii õigeusu, katoliku ja Protestants. See on selleks, et tähistada sündi Jeesus.
A klass Vapp ja lipp Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 2. detsember 1971. Lipp on horisontaalsete väljadega trikoloor, rohe-valge-must. Kanga vardapoolsele küljele on lisatud vertikaalne punane laid. Riigikord Araabia Ühendemiraatides elab 4 975 593 inimest (2010. aasta seisuga). 2008. aasta seisuga elab 78% elanikkonnast linnades. Kultuur ja religioon Araabia Ühendemiraatide ametlik usund on islam.2005. aasta andmete järgi moodustasid 76% rahvastikust moslemid, 9% kristlased ja 15% muud (peamiselt budistid ja hindud). Rahva muusika Täname kuulamast ja vaatamast
Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale. Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud. Kristluse üks põhiline õpetuslik osa on usk Kolmainu Jumalasse. Kristlased ei usu kolme jumalasse polüteismi. Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on
Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale. Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud. Kristluse üks põhiline õpetuslik osa on usk Kolmainu Jumalasse. Kristlased ei usu kolme jumalasse polüteismi. Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on
usuliste kui ka poliitiliste vaendalste vastu. Paavstikuuria lootis ristisõdadest topeltkasu: ristisõjad pidi suurendama paavsti autoriteeti ning suunama krislikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõudpingutused oma elujärje parandamiseks. Lisaks sooviti kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades taheti vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Sel teel just ristisõjad hakkasid hävitama usufanatismi ja panid aluse Lääne-Euroopa vabanemisele progressi pidurdava katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad rooma paavstide-instituudile. Keskajal oli üheks suuremaks usuks ristiusk
ka apostlid Peetrus ja Paulus, surid märtrisurma. 1) Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. 2) Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele.
Esimesel kuni viiendal sajandil pärast Kristust oli kristluse tekke ja rohke leviku aeg. Sellel perioodil tekkis, arenes ja sai oma põhivormid kristlik kunst, mis oli üks Lääne kultuuri olulisemaid osi. Kristlikku kunsti mõjutasid nii Vahemere piirkond kuid see oli levinud ka väljastpool seda. Esimestel sajanditel pärast Kristust sai kunstiteoste loomine inspiratsiooni kristluselt. Kristlastel oli suuremaidki probleeme, kui kunsti kaudu usu väljendamine. Ristiusk oli keelatud ning kristlased pidid end tagakiusajate eest varjama. Kristluse tunnustamine neljandal sajandil oli suur pöördepunkt ühiskonnas, millega sai seni ebaseaduslik ja tagakiusatud kogukond kõik õigused. Selle sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku ligipääsmatuks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete ehk kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud
Vana Testament 2013 ● Juutide püha raamat ● Juutide ajalugu ● Piibli vanem osa ● Kuidas Jumal lõi maailma ja inimese. Kirjutatud enne Jeesuse sündi. Vana Testament koosseis: ● Protestantide Testamendis 39 raamatut ● Tanahis samade tekstidega aga 24 raamatut. ● Keel: heebrea ● Ajaloolisus: Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Väljend "Vana testament" on tõlge ladinakeelsest väljendist Vetus Testamentum, mis omakorda on tõlge kreeka väljendist hē Palaia Diathēkē 'Vana Leping (Testament)'. Kristlased nimetavad nende raamatute kogumit Vanaks Testamendiks, sest nad usuvad Heebrea kirja põhjal, et alates Jeesuse Kristuse tulemisest kehtib Jumala ja inimkonna vahel uus leping. Judaistid ei tunnista Uut Testamenti ega Tanahi nimetamist Vanaks Testamendiks, kuigi paljud neist peavad Jeesust ajalooliseks isikuks ning isegi ühe tannaõpilaseks. http://frted....
KRISTLUS Referaat 2012 SISUKORD KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks.
VARAKRISTLIK KUNST I- IV SAJAND I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See Lähis-Idas alanud usuline liikumine levis esialgu Rooma riigi idaosas, kus orjandusliku korra ja ideoloogia kriis oli kõige teravam, ning seejärel kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus konflikti Rooma võimudega. Tagakiusamise tõttu ei saanud kristlased koguneda avalikult, vaid pidid end varjama eramajades või kokku tulema looduses. Oma surnuid matsid nad katakombidesse, maa-alustesse labürintidesse. Suured katakombid asusid Rooma linna lähedal, kus pehmesse tuffi raiuti mitmesaja kilomeetri pikkune käikude rägastik, mis kohati laienes suuremateks hauakambriteks. Surnud maeti seintesse uuristatud tühimikesse, mis suleti marmorplaadiga. Katakombid olid ka esimeste kristlaste salajased kogunemiskohad ja varjupaigad.
iseloomusta loodususundit, kristlust, islamit ja budismi (usundi tekke aeg, looja, pühakiri, mida/millesse usutakse, usukombed) Loodususund on maailma vanim usund. Sellele ei ole kindlast loojat, tekke aega ega pühasid tekste. Austatakse erinevaid jumalad, vaime, haldjaid jne. Kogu loodus on hingestatud. Loodususundid on nõiad ja maagia. Oluline on ohverdamine. Usutakse talismani õnnetoovasse ja amuleti kaitsvasse jõudu. Kristlus kristlased usuvad ühte Jumalasse(Jeesus Kristus), kes lõi maailma ja inimesed, et viimased oleksid temaga erisuhtes. Pühakiri on piibel. Kristlased on veendunud, et usk Jeesusse ja tema õpetusse taastab osaduse Jumalaga ja annab lootuse igavesele elule jumalariigis. Iga pühapäev käiakse kirikus. Tekkis 1 saj. pKr, looja Jeesus(+muud inimesed). Islam tähendab rahu või alistumist ning moslem on see, kes alistub Jumalale. Moslemid usuvad, et alistudes Jumala
Need tõid kaasa vaid hulgaliselt inimohvreid . Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Samas iga konflikt on kontakt. Ristisõdade käigus õppisid erinevad kultuurid üksteist lähemalt tundma. Ristisõjad tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Sel teel just ristisõjad hakkasid hävitama usufanatismi ja panid aluse Lääne-Euroopa vabanemisele progressi pidurdava katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad rooma paavstide- instituudile.
tõttu, et keset lahingut kukkus taevast alla Taani lipp). Sellega langes Eestimaa taanlaste kätte. Valdemar rajas Toompeale uue linnuse. Selles ristiretkes osales ka Malta ordu, millel juba umbes 1130. aastast oli paavsti õnnistus kanda punavalget ristilippu. Sellel jagas valge rist punase lõuendi neljaks ruudukujuliseks väljaks. Taani lipul (Dannebrog) on aga kaks ruudukujulist ja kaks piklikku välja. Roskilde munk Peder Olsen kirjeldas 1500. aasta paiku, kuidas kristlased olid 15. juunil 1219 Lindanise all lahingut kaotamas. Vana peapiiskop Anders Sunesen palvetas põlvitades künkal. Kui ta käed taeva poole sirutas, tungisid taanlased peale; kui ta väsimusest käed langetas, taganesid kristlased. Abilised ruttasid tema käsi toetama. Kui lahing oli haripunktis, laskis Jumal taevast langeda punasel valge ristiga lipul. See andis taanlastele jõudu juurde ning nad võitsid lahingu. Kuningas kuulutas selle ristilipu riigilipuks. 1222
vaimulik rüütliordu - rüütlite sõjaline vennaskond mille liikmed andsid mungatõotused I ristisõda - 1096-1099 Kuulutas välja 1095 Prantsusmaal Clermontis paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. 1096 kümned tuhanded prantsuse, saksa talupojad teele pühale maale. teekond Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. tulemus: jeruusalemm vallutati kristlaste poolt. III ristisõda - 1189-1192 eestvedajad euroopa liidrid, ristisõdijad Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli tulemus: Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see Neljanda ristisõja puhkemiseni. teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisriri...
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja petused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning ksitleb seega phakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Suur neljapev thistab pha htusmaaega. ldine tava on vaestele almuste jagamine, mitmel pool on tavaks, et sjaristitutel vi koguduse lihtliikmetel peseb preester jalgu Kristuse mlestuseks, kes pesi htul enne ristilmist oma jngrite jalgu, keelatud oli kra ja mra tegemine.
64. a.süüdistas ta Rooma hiigeltulekahju pärast kristlasi ja laskis neid julmalt vaenata. 65. a. paljastati Nero vastane Piso vandenõu; Lucanus, Petronius, Seneca jm. ning teda sunniti enesetappu tegema. Kasutatud kirjandus: ''ENE'' nr. 6 lk.594 http://et.wikipedia.org/wiki/Nero Ernst Eckstein, "Nero". Ajalooline romaan. Tõlkinud Uno Liivaku. Monokkel, Tallinn 2007 Pildid: 5 fakti: Nero oli lapsendatud. Ta oli Rooma keiser. Ta lasi kristlased hukata. Ta esines teatris. Ta esines tsirkuses. Ettekannet tehes sain teada, et Nero oli natuke julm, aga ta tahtis vaid riigile parimat.
et juuride rassilised omadused on halvad ja, et lävimine madalamate rassidega kahjustab kõrgemaid rasse. Sakslane Adolf Hitler oli sellisel seisukohal ja arvas, et juuidelt tuleks võtta kõik õigused ning Saksamaalt välja ajada. Tasapisi eemaldati juudid ühiskonnast ja väga paljud neist ka hukati. II maaillmasõja ajal hukkus ligikaudu 6 miljonit juuti. juutide ja kristlaste pühakirja seos *Juutide pühakiri Toora ehk viis Moosese raamatut, Prohvetid ja Kirjutused. Kristlased nimetavad seda kogumit Vanaks Testamendiks. Juudid seda nime ei kasuta. range monoteism *on judaismi üks rangeid põhialuseid koos kohtu mõistmisega peale surma ja Jumala ilmutusega äravalitud rahvale. reformeeritud ja ortodokssete juutide erinevus Reformeeritud judaism rõhutab, et usuelugi peab arenema ning olema kooskõlas vastava aja nõuetega. Vähendati Iisraeli kui keskse paiga rolli juudi elus.Ortodokssed juudid väärtustavad
Birma, tänapäeval Myanmari Liit Tartu 2007 Riigivormi tunnused Seal kehtib sõjaväeline diktaktuur President on Than Shwe Riiginimi muudeti endisest Birmast Myanmari Liiduks riigi juhtkonna soovil. Ent mitmed riigid, nagu USA ja Suurbritannia, ei tunnista seda sõjavälise diktaktuuri tõttu. Demokraatlik opositsioon kasutab endist nimetust Sümboolika Riigihümn Gba Majay Bma Myanmari lipp Myanmari vapp Elanikkond Myanmaris elab ca 43 miljonit inimest, kelle eeldatav eluiga on 56 aastat Myanmari elanikest on 70 % birmalased, 8,5 % sanid, 6,2 % karenid (kristlased), 4,5 % arakanid (muslimid) 2,4 % monid, 2,2 % tsinid, 1,4 % katsinid ja muud etnosed; peale selle on 1...2 % hiinlased ja 1 % indialased. Myanmari RKP inimese kohta oli 2001. aastal vähem kui 746 USA dollarit. Kaks...
UUURIMISTÖÖ Austraalia Austraalia üldinfo: · Lipp: · Vapp: · Pindala: 7 682 300 km2 · Rahvaarv: 19,5 miljonit · Inimesed: 94% Euroopa päritolu, 4% Aasia päritolu, 1,5% aborigeenid · Religioon: 75% kristlased, 1% moslemid, 1% budistid, 0,5% juudid · Pealinn :Canberra (313 000 elanikku) · Valitsus: Suurbritannia Ühenduse sõltumatu liige · Haldusjaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumit Turism riigis : · Alates1970.aastateston Austraaliaturisminäitajadpidevalt tõusnud. · 2003.aastalkülastasriiki 4,35miljonit turisti. · Külastajatepeamisedsihtkohadon lisaksSydneyleka aborigeenidepühamägiUluru (AyersRock) ja Kakadu- rahvuspark
Leedi Rowena Reginald Rebecca Iisac York Cedric (Ivanhoe isa) Waldemar Prints John Gurth Brian de Bois- Must rüütel Guilbert Ulrica Tutvustus Ajalooline rüütliromaan 12. sajandi Inglis- maast, mis hakkas kujunema killustatud feodaalvalduste maast monoliitseks kuningriigiks. Kõik näivad omavahel sõjajalal olevat - normannid saksidega, kristlased juutidega, lihtrahvas feodaalidega ja feodaalid omavahel. Põikpäist feodaalijõuku juhib kuningas Richard Lõvisüdame vend John, kes on venna äraolekul haaranud võimu. Üks lõik sellest Ivanhoe 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lõvisüdameks, elu pärast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus või surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt Püha Maale. Ristiretked olid ususõjad.
· Kollane viitab nii päikesele, kui ka ekvaatorile, mis läbib roheliste metsade ja sinise ookeani vahel asuvat riiki. Gaboni vapp · Kilbi all on lint prantsuskeelse deviisiga Union, travail, justice ("Ühtsus, töö, õiglus"), kilbi kohal aga teine lint ladinakeelse kirjaga Uniti progrediemur ("Edeneme üheskoos"). Usk · Enamik elanikest on kristlased 55-77%, peamiselt liikmed roomakatoliku kirikus. · Teiste religioossete gruppide hulka kuuluvad animists, moslemi usk ja põlisrahvaste Aafrika usundid · Loodusvarade hulka kuuluvad: nafta, magneesium, raud, kuld ja metsad Gaboni mets Gaboni inimestest pilte, nad on armsad, eksole?:)
Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Ka Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Riia linnust (od locum Rige) Liivimaal, lahing küll võideti, kuid Bertold sai lahingus surma. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema. Neile jäi endiselt vaid Üksküla. 1199. aastal nimetati aga uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas Theodrich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu (ametlik nimi: Kristuse
kui palju on maailmas moslemeid: Kokku on maailmas u miljard moslemit 30% Indias, 20% Põhja- Aafrikas, 18% Araabias, 17% Kagu-Aasias, 10% Kaug-Idas. islami olulisimad sümbolid: Täht ja noorkuu, Roheline värv üleüldiselt, Koraan, Sahada 2) Mis on sarnast ja mis erinevat islami ja kristluse/ islami ja juutluse vahel: Sarnasused: Tegemist on monoteistliku usundiga, nagu ka kristlus ja judaism. Islam järgib paljuski ka samu põhimõtteid, mida järgivad juudid ja kristlased. Kõigil on ainu jumal (Jumalad: Judaism: Jumal Jahve, Islam: Jumal Allah, Kristlus: Jumal). Kõigil on kirikud, kus palvetatakse. Erinevused: Suurimaks erinevuseks islami ja kristluse vahel ongi see, et kristlased peavad Jeesust Jumala pojaks, moslemite jaoks on ta aga samasugune prohvet nagu näiteks Aabraham vôi Mooses. islami seaduste järgi on keelatud Jumalat ning prohveteid kujuna vôi pildina kujutada. Seega ei ole moseedes kunagi
Araabia Ühendemiraadid Pealinn Abu Dhabi Pindala 82 880 km² Riigikeel(ed) araabia Rahvaarv 4 975 593 (2010)[1] Rahvastiku tihedus 30 in/km² Riigikordkonstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon Ülevaade Araabia Ühendemiraadid asub LääneAasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja SaudiAraabia vahel. Geograafia Abu Dhabi emiraat `Ajmni emiraat Dubai emiraat AlFujayrah' emiraat Ra's alKhaymah' emiraat AshShriqah' emiraat Umm alQaywayni emiraat Emiraadid Araabia Ühendemiraatide ametlik usund on islam. 2005. aasta andmete järgi moodustasid 76% rahvastikust moslemid, 9% kristlased ja 15% muud (peamiselt budistid ja hindud). Religioon Islamile omane riietus ei ole kohustuslik, kuid paljud mehed eelistavad kanda puuvillast maani valget särki (thawb,) ja naised musta riietust, mis katab enamuse kehast (abaya). Riideid vahetatakse sageli, sest puhtust peetakse väga oluliseks. Noored k...
ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis (ad locum Rige) lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla. 1199. aasta kevadel nimetati uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas endiselt Liivimaal aktiivselt tegutsev
VIIES RISTISÕDA Viies ristisõda (1217-1221) oli kristlaste järjekordne katse tagasi vallutada Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saanud. Otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldzukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid...
Loobub ülinapist materjalist. "Diferent Trains" keelpillikvartetile ja lindile, mis räägib holokausti ohvritest. 1990ndad. "City Life" teos sümfooniaorkestrile ja lisaks võib kuulata New Yorki hääli (linnamüra, autosignaalid, laevavile, metroorongi liikuma hakkamine, autosignaalid, sireenid jms.) Lavamuusika Dokumentaalsed videoooperid "The Cave" ( "Koobas"). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristlased, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad piibli tegelaste tähendustest tänapäeval. Video ooperite triloogia "Three Tales" ("Kolm jutustust"). Käsitleb tehnoloogia võidukäiku 20. sajandil ja selle pahupoolt. Ooperid "Hindenburg" ( 1997) "Bikini" käsitleb aatompommi katsetusi 1945 1954 aastatel ja nende hukatavatest mõjutustest.
Veneetsia võttis enda võimu alla Aadria mere. Just Veneetsia oli sild, mis ühendas Euroopat Aasiaga. Veneetsia oli nimelt aidanud võidelda Bütsantsil normannidega ning seetõttu said Veneetsia kaupmehed soodustusi. Algselt toimetati ju Aasia kaubad Euroopasse Bütsantsi vahendusel. Et vabaneda Bütsantsi vahetalitusest , tahtsid Euroopa kaupmehed luua Vahemere idarannikule toetuspunkte, mille kaudu oleks teostunud kaugete idamaade turgude vallutamine. Sellest tekkisid aga kokkupõrked. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti tähtsaks loeti selle maa vallutamist, kus Kristus oli olnud. Kui see oleks vallutatud, oleksid sinna kanda kinnitanud kaupmehed ja ja idamaadelt pärit kaubad ei oleks pidanud jõudma Euroopasse Bütsantsi vahendusel. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid. Rändamine
· 381 kuulutati kristlus Rooma riigisusuks enne seda kiusas Julianus kristlasi taga, aga pärast tema surma loobuti vanast usust ja võeti kristlus vastu. · Rooma majandus läks alla ja olid haiguspuhangud, Jeesus aga lubas õnnelikku elu pärast surma · Usk sarnanes teiste tol ajal Rooma impeeriumis levinud uskudega 72 Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusatamist? · Kristlased olid rangelt monoteistid ja ei toonud teistele jumalatele ohvreid. Oma usku püüti ka teiste seas levitada. Teistele jumalatele austuse avaldamisest keeldumine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Usuti, et põlgus taevaste vastu toob karistuse mitte ainult kristlastele, vaid kogu piirkonnale. · Kristlasi peeti süüdlasteks kõigis õnnetustes. Levisid kuuldesed, et nad ohverdavad jumalateenistustele inimesi
· 381 kuulutati kristlus Rooma riigisusuks enne seda kiusas Julianus kristlasi taga, aga pärast tema surma loobuti vanast usust ja võeti kristlus vastu. · Rooma majandus läks alla ja olid haiguspuhangud, Jeesus aga lubas õnnelikku elu pärast surma · Usk sarnanes teiste tol ajal Rooma impeeriumis levinud uskudega 72 Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusatamist? · Kristlased olid rangelt monoteistid ja ei toonud teistele jumalatele ohvreid. Oma usku püüti ka teiste seas levitada. Teistele jumalatele austuse avaldamisest keeldumine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Usuti, et põlgus taevaste vastu toob karistuse mitte ainult kristlastele, vaid kogu piirkonnale. · Kristlasi peeti süüdlasteks kõigis õnnetustes. Levisid kuuldesed, et nad ohverdavad jumalateenistustele inimesi
kaasajast Kujutavad vene lihtrahav elu Maalid: "Burlakid Volgal", "ZaporooZlased kirjutavad kirja Türgi sultanile". Burlakid Volgal 1870 131,5x281 cm Sankt Peterburis Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile 1880-1891 358x203 cm Sankt Peterburgis Ristikäik Kurski kubermangus 1880-1883 175-280 cm Moskvas Vassili Perov 1833-1882 Oma töödega andis edasi talupoegade viletsust Maalid: "Matus", "Esimesed kristlased Kiievis" Matus 1865 43,5x57 cm Moskvas Esimesed kristlased Kiievis 1880 156x243 cm Moskvas Realism Sakndinaavia maades Suur tõus Skandinaaviamaade kunstis Skandinaavlased tutvusid prantsuse kunstiga Rootsi Soome Eesti Realism Rootsis Anders Zorn 1860-1920 Maalikunstnik Maalis portreid ja rahvaüüpe Castles in the air 1885 37x26 cm Realism Soomes Suureks toeks iseseisvusliikumisele Albert Edelfelt
Polüteistlikud religioonid on näiteks Hinduism, Budism Tähtsamad religioonid Kristlus Judaism Islam Hinduism Budism Konfutsianism Loodususundid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kujunes 2000 aastat tagasi Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist suuremad on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga on kristlus suurim maailmareligioon Õigeusk Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust
kultuur) ja roomakatoliku kirik. · Kõrgkeskaeg oli varasema ja hilisema ajaga võrreldes kui õitsenguperiood, kuid samas halvenes kliima, toimus Saja aastane sõda, Euroopat laastas katk(1347-1369). · Hiliskeskajal toimub demograafiline tagasilöök, ideoloogiline kriis, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine jm. Feodaaltsivilisatsioon 1. Katoliiklus- ideoloogia- katoliiklaseks olemine oli vältimatu ja esmane tingimus. Kristlased olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite jt. vastu. 2. Feodalism- ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, läänisanda ja vasalli suhteid. Seisused jagunesid: 1. Vaimulikud ( oratores) 2. aadlikud (bellatores) 3. lihtrahvas (laboratores) Keskaeg oli ligi tuhandeaastane periood, mis pani aluse läänemaailmale
Jordaania Hasmiidi Kuningriik Rahvastik ja iive · Rahvaarv: 6,3 miljonit (2010a) · Elanikkond kasvab aastas 2,6 protsenti · Iive on 2,5 ehk positiivne · Rahvastiku tihedus on 68,4 in/km2 Ränne · 20. sajandi jooksul on Jordaania rahvaarv kasvanud eriti tänu Palestiina põgenikele. Araabia-Iisraeli sõja ajal põgenes sinna 500 000 palestiinlast, nii tõusis Jordaania elanike arv üle poole võrra. · Praegu elab Jordaania aladel ligi 1,7 mln põgenikku Linnastumine · 70% Jordaania rahvastikust on linnastunud ehk urbaniseerunud Zarqa Amman Sooline-vanuseline koostis · Keskmine eluiga: mehed 66 aastat, naised 70 aastat Hõive · Üks tegevusaladest on põllumajandus-põlevkivi kaevandamine · Ligi 82% elanikest on seotud tertiaalse ehk teenindava majandussektoriga · Tööpuudus: 27,5% · Rahvastiku kogutoodang: 1150 $ elaniku kohta ...
Nauru Asub Vaikses ookeanis. Pindala 21,30 km². Nauru on maailmas kolmas kõige väiksem riik. Rahvuskeel on nauru keel, ametliku keelena kasutatakse inglise keelt. Rahvaarv 9322 (2011) Iseseisvus 1968 ja on parlamentaarne vabariik. Naurul on kasutuses Austraalia dollar. Ametlikult linnu riigis ei ole, ning puudub ka pealinn. Nauru on jaotatud 14 ringkonnaks. Asustus on põhiliselt ranna ääres ning on hajutatud väikeasulateks. Naurul on üks lennuväli, mille maandumisraja pikkus on umbes 2 km. Majandus Nauru peamine tulu tuli fosforiidi kaevandamisest, nüüd kui fosforiidi varud on otsa saanud on riik suurtes hädades. Nauru president Marcus Stephen SKT 5000 USD Elatakse kalakasvatusest ja kookospalmi kasvatamisest. Kaupu veetakse sisse peamiselt Austraaliast (toiduained, kütus, tööstuskaubad, ehitusmaterjalid ja masinad). 1990. aastatel püüdis valitsus suurendada oma sissetulekuid, müüe...
India ja energiamajandus Linda Randoja 11B klass Rakvere Gümnaasium Veebruar 2010 India ülevaade India Vabariik on riik Lõuna- Aasias Pealinn: Delhi Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% daiinid, 0.4% muu Kaart Majandusliku arengu tase Majandus sõltuv põllumajandusest Tähtsamad tööstusharud: kaevandamine, nafta, teemanditööstus, filmid, tekstiil, IT , ravimid, kemikaalid ja käsitöö Elanikkond tõuseb kiiremini, kui majanduslik tase Enamus industriaalregioone suurlinnade ümbruses Turism on olulisel kohal, arendamisjärgus Kaubandus Peamised ekspordikaubad:
RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanu...
kohtupäeva ja saatana kirjeldus). Kõiki kokku nimetati Uueks Testamendiks. 2 testamenti kokku pannes saadi pühakiri Piibel(biblos.raamat kr.k) Vana Testament oli heebrea keeles, siis tõlgiti kreeka keelde, ja alles 4saj ladina keelde. Ld.k tõlkis Hieronymos, kes parandas ja pani kokku Piibli Vulgata(ld-rahvapärane).Peamised evangelistid:Matteus,Markus,Luukas,Johannes. Kristlased ja Rooma riik. Kristuse lugu taaselluärkamisest meenutas nt Osirise ja teiste jumalate lugusid. Kristlased olid ranged monoteistid, selle pärast ei saadud tuua ohvreid Rooma keisrite altaritele. Üritasid seda muu-usuliste ehk paganate seas levitada. Teised uskusid, et keeldumine teiste jumalate austamisest toob kaasa karistusi kristlaste piirkonnas.Kristlus oli rooma riigis keelatud. 46a kiusati esimest korda kristlasi riiklikult taga, süüdistades neid linna süütamises, üritati sundida neid keisritele ohverdama. 27.VANAAJAST KESKAEGA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
