teadus- ja kultuurikeskus, kus töötas arvukalt kuulsaid õpetlasi ja kus oli vanaaja suurim raamatukogu muumia kõdunemise vastu eriliselt töödeldud surnukeha, peamiselt muistses Egiptuses mõis suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad mõisategu talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel mõistekiri kiri, milles pildid tähistasid konkreetset mõistet märter usu eest hukkunu, ristiusu tõeline tunnistaja; kristlane, keda sunniti väevõimuga Rooma jumalatele ja keisritele ohverdama, kuid kes sellest keeldus ja lõpuks hukati N narodniklus Venemaal 19. sajandi teisel poolel haritlaskonna hulgas levinud sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn ürgvenelike arusaamade juurde natsionaalsotsialism ehk natsism äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919 1945, mis taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema
Rooma pärandit kandis Idas edasi Bütsantsi riik ja sellega tihedalt seotud kristlik kirik. Kristliku kiriku edu põhjusi: Kirik seisis sõltumatunajuutide ja roomlaste vahel Relogioon, mis kuulutas kannatuse mõttekust (rist). Rahu võib olla üksnes seal, kus inimene on valmis kannatama talle osaks saanud ebaõigust kui mõtestatut. Süütult surma saadetud tõusevad ristilt üles. Uus eetika. Õigus on kristliku halastuse ja jumala armu vili. Kristlane ei tõsta mässu jumala vastu Õigus ja kirik kindlustavad rahu ja täidavad seega jumala tahet Kristlus tõi leevendust moosese käskude rangusse. Vabadus ja arm on olemas, jumala kätes, sõltub tegudest. Kirik ja õigus - algselt alamkihtide seas levinud kristlus sai arenedes ja muutudes järjest enam ka haritud rahvakihtide pärusmaaks, seda eriti 3/4.saj. Sel perioodil olid haritud kihtide seas olulisel kohal juristid ja retoorikud
Riik vajas ühtset kristliku usutunnistust, mis pidi olema kohustulik kõigile kodanikele. Nikaia usutunnistus pidi siduma usuküsimustes kogu impeeriumit- usk valati seaduse vormi ja tagati riikliku sunnijõuga. Riiklikul usutunnistusel oli piiritlemisfunktsioon – see eristas ketseri õigeusklikust ja riigivaenlase õigest kodanikust. Riik kasutas sanktsioone oma vaenlase vastu. Riigikirikuna pidi endine kristlik vähemuskirik muutuma rahvakirikuks. Kahtluse puhul on iga kodanik siiski kristlane. Riigi ja kiriku probleem olid juudid. Nad polenud ketserid, seega ei võidelda nende vastu. Nende jaoks tuli luua eriline õiguslik valdkond. Juutide õigusi reguleeriti peatükiga“ Juutidest ja taeva kummardajatest“. Ei tohtinud tekkida juutide ja kristlaste vahelisi abielusid. 3.Piiskopid-vaimulikud-ilmalikud Riigikirik oli hüvangu eest hoolitsev asutus, kelle hoole kasutajad olid tema sundliikmed.Kirik pidi rahuldama argipäeva vajadusi
Riik vajas ühtset kristliku usutunnistust, mis pidi olema kohustulik kõigile kodanikele. Nikaia usutunnistus pidi siduma usuküsimustes kogu impeeriumit- usk valati seaduse vormi ja tagati riikliku sunnijõuga. Riiklikul usutunnistusel oli piiritlemisfunktsioon – see eristas ketseri õigeusklikust ja riigivaenlase õigest kodanikust. Riik kasutas sanktsioone oma vaenlase vastu. Riigikirikuna pidi endine kristlik vähemuskirik muutuma rahvakirikuks. Kahtluse puhul on iga kodanik siiski kristlane. Riigi ja kiriku probleem olid juudid. Nad polenud ketserid, seega ei võidelda nende vastu. Nende jaoks tuli luua eriline õiguslik valdkond. Juutide õigusi reguleeriti peatükiga“ Juutidest ja taeva kummardajatest“. Ei tohtinud tekkida juutide ja kristlaste vahelisi abielusid. 3.Piiskopid-vaimulikud-ilmalikud Riigikirik oli hüvangu eest hoolitsev asutus, kelle hoole kasutajad olid tema sundliikmed.Kirik pidi rahuldama argipäeva vajadusi. Kiriku majanduslik vara kogunes
Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA Esimene lastehoid 1840.aastal. Elisabeth Üxküll- Väikelaste Hoiuasutus. Õpe saksa keeles. Sindi lasteaed avati 1892.aastal Esimene Eesti lasteaed avati 1905.aastal Tartus. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggol. Maailmavaatelt oli kristlane. Koostas mitmeid õpikuid vene keele õptamiseks ja oli aktiivne tööõpetuse entusiast. Õpetas Tartu Lasteaednike Seminaril. Pooldas Fröbeli metoodikat, leidis, et see vastab paremini laste vajadustele. Pooldas, et koolieelne iga oleks peamiselt täidetud lapse mänguga. Leidis, et koolieelses kasvatuses peaks sõnalsie juhtimise asemel olema rõhk lapsi arendavate tegevuste organiseerimisel. Johannes Käis töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid,
valdkond on organiseeritud. Kristlus on eksklusiivne, välistab teised religioonid. Kristluse domineerimise sajanditel kuulus inimene sünnist surmani kirikusse. Pärast reformatsiooni religioosse maailma kirevus suurenes, tekkis teoreetiline võimalus konfessiooni valida (talupojad olid siiski oma peremehe usku). [Ateism kui alternatiiv pärast Prantsuse revolutsiooni.] 17.-18. saj deism (,,leebem ateismivorm"). Religioon on oluline mõistuse ja moraali seisukohalt. Radikaalsed grupid õige kristlane sureb märtrisurma. Sekt ja kirik. Kiriku ja sekti tüpoloogia. Kirik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon. Sekt kui väike ja ühiskonnale vastanduv grupp. Kiriku ja sekti dihhotoomia mudel: Max Weber, Ernst Troeltsch. Tunnused Kirik Sekt universaalsus Taotleb Ei taotle liikmed Potentsiaalselt kõik Vabatahtlik, rajaneb
uut. Indias oli see tehnika olemas juba kaua enne Buddhat. Ka kyamuni Buddha on kasutanud ning elustanud neid tehnikaid ja ta õpetas neid ka oma õpilastele. Hinduistlikud, budistlikud ja dzainistlikud mediteerimise meetodid on samasugused. Sama meditatsioonitehnikat saavad kasutada hindud, budistid, dzainistid. Lõpptulemus ja algne motiiv on erinevad meditatsioonitehnikad on aga kõigile ühesugused. Seega saab moslem, kristlane või mõni teine, kellele meeldib budistlik meditatsioon, kohandada seda oma religioonile (7.). Selleks, et mediteerida budistliku meetodi järgi, pole vaja hakata budistiks. Tegelikult ei soovita budistid kunagi kellelgi oma usku vahetada. Kui inimene on omaks võtnud ühe religiooni, on tal parem selle juurde jääda. Loomulikult ei saa me võtta inimeselt vabadust religiooni vahetada see vabadus peaks olema. Keegi ei tohiks religioosse
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) Vaimulik muusika (lk. 31-49) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus (lk. 31 + tabel) Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused. Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Keskaeg oli ajaloos segane aeg. Toimus rahvaste rändamine siiani kõige mõjukama riigi Rooma keisririigi territooriumile, rändasid põhiliselt germaani hõimud, kes olid madalamal arengutasemel, neid nim. barbariteks, sest nad röövisid eesmärgitult kunstiesemeid. Tänu sellele, et ka nendeni ulatus ristiusu võim, mille järgi pidid kõik usklikud alluma jumalale, on ka meieni antiikkunsti säilinud. Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide...
P r o t e s t a n t i s m eraldus katoliiklusest usupuhastuse käigus või hiljem. Põhjalike muutuste vajadus katoliku kirikus oli päevakorras olnud sajandeid. Tegelikud jõud oma põhimõtete elluviimiseks leidis Wittenbergi ülikooli usuteaduse professor MARTIN LUTHER ( 1483 - 1546). 1517. aasta 31. oktoobril naelutas ta kiriku uksele oma 95 teesi, millega ta astus välja patukustutuskirjade müügi vastu. Luterlus ei pea kirikut ja vaimulikkonda Jumala ja inimeste vahendajaiks. Iga kristlane on iseenda preester. Luterlikus kirikus lihtsustati jumalateenistuskorda. Jäid vaid emakeelne jutlus ja laulmine ( oreli saatel või ilma). Kaotati kloostrid, munga- ja nunnaseisus, pühakute ja pühapiltide austamine, paastude ja palverännakute nõue. Et saada täieõiguslikuks kiriku liikmeks, tuleb läbi teha leer. Enne leeri õpitakse nn leerikoolis tundma tähtsamaid usutõdesid. Ainult leeritatud luterlased saavad
Tallinna 21. Kool Haarem Looritagune maailm Alev Lytle Croutier Tallinn 2011 Suur haarem Sõna haarem tuleneb araabia sõnast haram, mis tähendab ''seadusevastane'', ''kaitstud'' või ''keelatud''. Ilmalikus tähenduses viitab haarem ülejäänud ruumidest eraldatud majaosale, mille puutumatust hoolega kaitstakse. Haarem tähendab veel ''õndsuse koda'', kus lausa jumalakartlikult tunnistatakse ainult peremehe seksuaalseid huvisid, kuhu naine on suletud nagu kloostri müüride vahele, jäädes pühaks ja puutumatuks kõigile peale ühe mehe, kes valitseb kogu tema elu üle. Haarem, see rangelt eraldatud naiste maailm, on paljude traditsioonide põimumise tulemus. Naine sümboliseerib kirge, mees arukust. Sumeri, Egiptuse ja Kreeka tsivilisatsioonides oli naistel vaimuelus vägagi su...
Judaismi au ja uhkus seisab selles, et see on silmatorkavalt ratsionaalne religioon, mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud. Juudid väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks. Vooruslik moslem läheb peale surma paradiisi, budist loodab jõuda kõrgemale tasandile, kristlane läheb taevasse. Kui aga vooruslik juut sureb, siis ta lihtsalt sureb. Juutidele pole tähtis, mida nad mõtlevad, vaid mida nad teevad.
frangi. Lääne-euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kirstlikud kujunemised tekkisid 1 saj. Tekkisid tänu missionäridele. Esimesi missionäre oli apostel Paulus. Euroopa ristiusustati umbes 14.saj lõpuks. Roomas algas ristiusu kujunemine 313.aastal ja lõpetati tagakiusamine. Ristiusust sai rooma riigi usund. Kuna rooma riik jagunes, siis tänu germaanlastele jäi risti usk alles. Vara keskajal olid vaimulikud ühiskonnas kõige targemad. Kiriku õpetuse põhi seisukohad: 1 õige kristlane usub kristuse üles tõusmisesse. 2 Usub igavesesse ellu. 3 Lunastus. Vara keskajal kujundati välja ka sakramendid. Katoliku kirikus kokku oli neid 7. Sakrament oli püha toiming mille viib läbi preester kirikus,et anda edasi jumala arm. 1. Ristimine. 2. Armulaud. 3. Leeritamine. 4. Abielu 5. Vaimulikuks pühitsemine Bütsantsi kultuur Usk ristiusk. 1054 Katolik kirik lõhenes 2-ks: roomakatolik (Lääne-euroopa)
1. Mida oli Ristija Johannesel ette heita Herodes Antipasele? 2. Keda pead Ristija Johannese surmas kõige suuremaks süüdlaseks, kas Saloomet, tema ema Herodiast või Herodes Antipast? 3. Kes oli Herodes Antipas Saloomele? 4. Kes oli Rooma riigi valitseja Jeesuse ja Ristija Johannese sünni hetkel? 5. Kes oli Rooma riigi valitseja Jeesuse ja Ristija Johannese surma hetkel? 6. Millist rolli võis mängida Ristija surm Jeesuse elutöös? 7. Kas me saame öelda, et Ristija Johannes oli kristlane? Põhjenda! 8. Millal on meie rahvakalendris Ristija Johannese sünnipäev? Kuidas me seda päeva nimetame? 9. Leia internetist näiteid kunstiteostest, mis kujutavad Ristija Johanne märtrisurma. Prindi reproduktsioonid välja, kleebi töövihikusse, varusta andmetega autori ja töö enda kohta.
Maavarad: Eesti maavarad Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. Maavara - aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele Põlevad maavarad: - põlvkivi - diktüoneema argilliit - turvas Ehitusmaterjalid: - lubjakivi - dolomiit - kristlane ehituskivi - liiv - kruus - savi Maagid: - rauamaak Keemiatoore: - fosforiit - lubjakivi Levila ala, kus esineb üks või mitu maavara
ISLAM Islam tekkis 610. aasta paiku pKr, Mekas. Moslemid nimetavad islami-eelset ajastut tavaliselt dzahilija'ks ehk harimatuse ajastuks. Sellega ei peeta silmas mitte niivõrd hariduse puudumist, kuivõrd tahumatut käitumist ja ebajumalate kummardamist, paiksete elanite isekat rikkuseihalust ning hoolimatusest vaeste suhtes, mõrvu, vaenutsemist ja röövimisi. Muhamed Koraan Koraani käsitlatakse Jumala sõnana, see on kõne- ja kirjakeele mõõdupuuks ning eeskujuks. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu. Koraan tekkis Muhamehi jutluse põhjal ning sõna ise tähendab ,,etteleotu". See on kui juhatus inimestele, kes soovivad järgida ,,õiget teed". Pidevalt korduvad samad teemad: üleskutse austada Jumalat, õigluse rõhutamine, paganluse tühisus, Viimase Kohtupäeva vältimatus kurjad saavad oma karistuse, õiglasi ootab aga paradiis. Koraan koosneb ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond Britt Treuberg ja Maarja Jürgens EP1 ,,MANDARIINID" JA ,,1+1" Filmide analüüs Juhendaja: Liina Käär, MA (sotsioloogia) Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................4 1. Mandariinid...............................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid.................................................5 1.2. Ühiskond............................................................................................................5 1.3. Kultuur...............................................................................................................6 1.4. Sotsialiseerumine.......
Iga kord Rogozhin uluks, Myshkin purgis haige mehe otsaesist. Kui politsei lõpuks sisestada stseeni, nad leiavad Myshkin istub Rogozhin, välja meelt, ja ainult idioot. In the end, prints saadetakse tagasi Sveitsis. Ta on idioot jälle, nagu ta oli enne sündmusi lugu algas. Yepanchins (va Aglaya) Radomsky ja prints S külla. Nad kõik talle andeks. Rogozhin mõisteti viisteist aastat sunnitööd Siberis. Aglaya abiellub poola keeles. Hea kristlane, meie Prince Myshkin on vähendatud tagasi idioot TEGELASED Nimekiri olulised Tegelased idioot. 1. Prince Myshkin / Prince Leo Nikolajevits Myshkin / idot: kangelane romaan. 2. Parfyon Rogozhin: antagonist ja prints Myshkin sõber. 3. Nastasya Fillipnova: naine nad mõlemad armastavad. 4. Aglaya Ivanova Yepanchina: Yepanchin noorim tütar, kes armastab prints. 5. General Yepahchin: Aglaya isa. 6. Mrs Yepanchin 7
maailmas nii religiooni inimese senjööri ja kui ideoloogia ülesandeid vasalli suhteid. mõjutades igapäevast elu. Antiigiaegne jagunemine vabadeks ja orjadeks ei sobinud, kuna kristlane ei tohi teise kristlase ori olla. b. Keskaja algus ja lõpp: Keskaja alguseks peetakse 476 a, kui See pani aluse vanaaja orjandusliku kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. ühiskonna kriisile. Seda sai ületada muutustega, mil üks ajastu (orjandus) kasvas üle
valitsejat Armastus naise ja laste vastu Rahvustunne ja kodumaa-armastus Värss on vaba ja jutustav Roland on vapper, uhke, truu, populaarne Cid pole ainult kangelaslik ja rüütellik, rahva hulgas, valmis end alati riigi vaid pigem tavaline rüütel, kes on end kaitseks välja panna; tal on keevaline isiliku vapruse ja tublidusega ües iseloom, "hea" kristlane, kes tapetakse töötanud. "pahade" muhameedlaste poolt, ta on ideaalse rüütli keskaegne stereotüüp; tal on ka armastatu, Olivieri õde Aude. Ganelon on reeturlik, täielik vastand ideaalsele rüütlile keskajal, kättemaksu- 5. "Nibelungide laul" XII saj Valdavad isiklikud teemad: armastus ja 6. Rüütlikirjandus abiellumine; solvamised ja kättemaksud;
naudingutele kestvuse; 3)fantaasia kaudu sünnitavad vaimsed naudingud uusi meelelisi naudinguid. Kui kaua nauding kestab, millised kahjulikud tagajärjed võivad olla (kehalisele tervisele, hingerahule) - kuidas hinnata naudinguid. Ataraksia - hingerahu, sügav nauding, häirimatuse ja püsiva õnne seisund. Seda peaks taotlema. Saavutamiseks on vaja teadmisi maailmast. "Corpe diem!" UUSPLATONISM AMMONIUS Sakkast (175-242): elas Aleksandrias. Nooruses oli kristlane, pöördus paganlusse tagasi, püüdis seda ka filosoofiliselt põhjendada. Origenes - kaasõpilane, kuid uusplatonistide hulka ei kuulu. PLOTINOS (u. 204-270): Ammoniuse õpilane. Uusplatonismi väljakujundaja. Sündis Lykopolises. Pärast mõningaid õpinguid läks Rooma ja rajas sinna kooli. Pälvis keisri soosingu ja rahva suure austuse. Oli puhas ja hea inimene, tõeliselt andunud Jumala otsimisele. Utoopia - tahtis Platoni "Politeia" eeskujul rajada ideaallinna Rooma lähedale.
a. keiser Theodosiuse ajal. 2.1.Ühtsuse tagamise funktsioon Riigikirikuna hoolitses ristikirik riigi ideoloogilise ühtsuse eest, tugevdas kodanike sidet riikliku kultusega. Nikaia usutunnistus, pidi siduma kogu impeeriumi, nii kirikut kui rahvast, riiki ennast, sarnaselt Justinianuse kehtestatud CIC. Riik asus usutunnistuse kui enda loodud õigusnormi taha kogu oma sunnijõuga. 2.2. Piiritlemisfunktsioon Ristiusk hakkas täitma ka riiklikku piiritlemisfunktsiooni. Iga kristlane oli kodanik, iga mittekristlane aga oli riigi silmis kahtlane. Seega andis kirik riigi käsutusse vajalikud mõõdupuud "omade" ja "võõraste" eristamiseks. See tähendas samas usu muutumist vormi täitmiseks, riigikirik (ega riik) ei olnud võimeline uurima iga alama usutunnistuse sügavust. Piiritlemisel tekkis uus situatsioon juutide suhtes, kes oli justkui Jumala vana rahvas. Seega ei tarvitsenud neisse suhtuda kui ketseritesse, kuid kristliku riigi probleemid nendega jäid
Üks niisugustest oli nt inglane Franzis Pacon (-1626) "Uus Atlantis". Itaallane Campanella, keda peetakse samuti humanistliku stiili jätkajaks. 1623 ladinakeelne teos ilmus frankfurdis, saksamaal (itaalias ei saanud ta oma vabameelsuse pärast seda avaldada) ideaalsest ühiskonnakorraldusest "Päikeselinn". Tõsisem teos kui More'i "Utoopia", vähem irooniat. Descartese kaasaegsed on nt (küll nende kõrgaeg oli 17.sajandi keskpaigal alles) Blaise Pascal (temast sai tõsine kristlane, filosoofiline peateos on kantud ristiusu vaimust, ei ole teaduslik vaim, millega ta nooruspõlves tegeles, teos on avaldatud peale tema surma 1670 "Mõtted". Ka pealkiri on peale tema surma pandud. Naeruvääristab mõlemat äärmust teaduslik-mõstlikkust ja kristlikku vaadet. Oli pidevas võitluses jesuiitidega.). Hollandis tegeles portugali-juudi päritolu Barud Spinoza. Tema ladinakeelsed teosed ilmusid 1660-70ndatel. Zanri on püütud nimetada panteismina
Seda tehti vaimustusega ja pidi vaimustama suuri rahvahulkasid. Küsimus polnud mõtte õigsuses. 3. Ateistlik põhihoiak- prantsuse religiooni süsteemis puudus alternatiiv katoliiklusele. Kuna kirik oli kuningavõimu toetaja ja absolutism oli end ammendanud siis oli ka kirik end ammendanud. Blaise Pascal (1623-1662) Matemaatik, füüsik. Prantsusmaalt. Tugevalt mõjutatud Descartes't. Tegi esimese arvuti. 1654 elab läbi religioosse pöördumise. Saab temast veendunud kristlane. Pärast seda pühendab oma elu usu teenistusse. Tähtsaim teos: ,,Pensees" (,,Mõtted"). Tegu märkmetega, mis esialgu olid paberitükkidel. Võtab Descartes'i mõtted ja paneb religioossesse mõtteskeemi: inimene seisab lõputuste vahel. On lõputult väike ja lõputult suur. Kuna meie mõistus ei suuda haarata lõputut, siis tõeliseks tunnetusvahendiks saab süda. 31.10.2011 2 tunnetusvahendit: Mõistus (aju) Süda
magama minna mida ta teebki kui just see kuradima kapsauss seina peal teda ei häiriks ja voodis välja tooks. "Kõik on eeslivarjuse mäng, eesli varjus, leidis ta nördinult , tülpinult, meenutas lugu Anteena oratoori Demosthenesest" - kometeeris Martin lõbumuusika tuunil tantsivaid inimesi vaadates. PEATÜKK KAKSTEIST Martin on omadega täitsa segi, tarbib nähtavalt narkootigume ja mõtleb palvetama minna, sest paberite järgi on ta kristlane kuid siis tuletab endale meelde, et ta ju ikkagi vihkab selliseid inimesi kes vaid kriisis lähevad Jumala poole pöörduma. Laksu all näeb ta igasuguseid hallutsioone ja nagu näiteks Isebeli kes toas ringi sahkeldab ja teda laevale kutsub mis teel ohverdama 7 süütut noormeest ja tütarlast Minotaurosele. Laeva esiotsas on Zoloogia õpetaja võrguga lootuses püüda Minotaurus kinni. Arvab ka, et Pärn Saan ning vanake allkoruselt jälgivad teda, ning otsustades habetajada kuid
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
Selle aja ühiskonnas määras orjade rohkus isanda jõukuse ja positsiooni. Peremehe nõusolekul võisid ettevaatlikumad orjad avada oma käsitöökoja või väikese kaupluse, kuigi suur osa läks tulust orjapidajale, sai ori nõnda koguda raha enda vabaksostmiseks. Orjade pidamine oli kõigile loomulik, mida ainult küll ristiusu kirik taunis, aga ei keelanud. Ebakõlbeliseks peeti pidada orjana kaasmaalast, kes oli veel ka kristlane. Orjade vabastamist hakkasid toetama riik, sest said nii uusi maksumaksjaid ja sõjamehi ja õigeusu kirik, sest nõnda said uusi koguduseliikmeid ja munki. Orjadeks võisid olla vaid ristimata barbarid, aga kui selline ori võttis vastu ristiusu või avaldas soovi astuda keisri sõjaväkke, sai ta vabaks meheks. Alates 1095. aastast lubati orjadel kristlikult abielluda, luua oma pere ja omada vara ning keelati vabade inimeste orjaks muutmine. (Palamets 1991: 14-15).
tegelikult ikkagi raskemeelsus.(Meos 2000) Ta kirjutas oma päevikusse:,, Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista.''(Beyer, Eessõna, lk 15.). Kuid Sörenile see tõenäoliselt meeldis, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks.(Saarinen 1985) Hiljem kaldus Sören hoopis teise äärmusse eetilisse rigorismi. Varsti muutus ta aga väga religioosseks inimeseks, kelle eesmärgiks sai olla tõeline kristlane. Kierkegaard tahtis saada kirikuõpetajaks, kuid mõistis õige pea, et luteri pastori elu ei sobi talle. (Meos 2000) 1840.aastal kihlus Sören 17aastase Regine Olseniga, kõrgema ametniku tütrega. Tütarlapse omadustest võlusid teda kõige enam vaikimine ja südamlikkus. Kohe hakkasid Sorenit vaevama kahtlused, kas ta ikka suudab Reginet õnnelikuks teha. Isa raskemeelne iseloom oli omane pojalegi. Sören kartis, et sellel on ehk füüsilised põhjused; meenus 1837
Tsunftisundus ilma mingisse kinglasse tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Skraa põhimäärus, mis määretles hierharhia: õpipoiss, sell ja meister. Vanem- meistire eesotsas olev nn olderman, neile kuulus kas kirik või kabel. Joodud- tsunftide kokkutulekud. Tsunftimeister- juhtiva osaga tsunftides, nende alluvuses olid sellid, õpipoisid, kes ka elasid tema juures. Keskaja lõpu poole kriteeriumis tõusid. Õpipoiss pidi olema kristlane, õppima 2-3 a. Meistri käe all ning siis 2-3a rändama ringi. · Gild- moodustus ühe linna käsitöötsunftidestVäikegild. Suurgild aga kaupmeestest ning Mustpeade Gild vallalistest kaupmeestest ja kaupmeheselidest. · Meistriks saamine: pidi olema veresugulus endise meistriga või abiellumine tema perekonda. Pikkamööda muutusid sellid ja õpipoisid palgatöölisteks. KAUBALINNADE LIIDUD. HANSA. VAHEMERE LINNAD · 13.-14
millal ametisse pühitsetakse uus paavst. Kaks aastat hiljem alustasid vennad taas teekonda, kartes, et jäävad suurkhaani tagasiminekuga muidu liiga hiljaks. Sedapuhku võeti Veneetsiast kaasa ka Niccoló seitsmeteistkümne aastane poeg Marco. Nad läksid otse Akkasse, kus said kokku taas legaadiga. Nad palusid temalt luba minna Jeruusalemma, et võtta sealt Kristuse haual põlevast lambist õli, mida suurkhaan oli soovinud. Suurkhaan tahtis õli ema jaoks, kes oli kristlane. Legaat koostas neile ka kirjad, milles tõendas, et Niccoló ja Maffeo tahtsid oma ülesannet täita, kuid ei saanud seda teha paavsti puudumise tõttu. Saanud kirjad kätte, asusid Polod jälle teele, kuid vaevalt olid jõudnud nad Aiaseni, kui juhtus, et paavstitoolile valiti toosama legaat. Ta võttis endale nimeks Gregorius X. Ja mõne aja pärast saabus ka paavstiks valitud legaadi saadik, kelle sõnumis oli öeldud, et kui Niccoló ja Maffeo ei ole veel
Judaismi au ja uhkus seisab selles, et see on silmatorkavalt ratsionaalne religioon, mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud. Juudid väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks. Vooruslik moslem läheb peale surma paradiisi, budist loodab jõuda kõrgemale tasandile, kristlane läheb taevasse. Kui aga vooruslik juut sureb, siis ta lihtsalt sureb. Juutidele pole tähtis, mida nad mõtlevad, vaid mida nad teevad. Henna-Pirjo Karu 10. kl.
· Pöördutakse tagasi Platoni vaimse pärandi juurde. saanud kuju, ajastumine). · · Lisanduvad aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismi mõju ulatub 2. 6. sajandini p.Kr. · HEN Üks · Ammonius Sakkast 175 242 p.Kr. · NOUS Maailmamõistus · MAAILMAHING · Olevat nooruses kristlane olnud, kuid seejärel vanasse usku tagasi pöördunud. · Üleminek ühelt astmelt teisele toimub emanatsioonidena. · Tema õpetuse üksikasjad meil puuduvad. · HEN - ÜKS · Tema õpilaste hulka kuulusid kaks noorukit: · Esimene, igavene, kõrgeim hea, mis seisab sealpool kõiki · ORIGENES ja PLOTINOS
Lõpuks jagunes impeerium teineteisest sõltumatuks osaks Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. Riigide erinevus süvenes ka siis, kui käsitöö ja kaubanduse osatähtsus langes ja seejärel nõrgenesid ka nüüdseks siis kahe riigi vahelised sidemed. Constatinus esimene kristlasest valitseja Constantinus Suur oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Constantinuse ema, Helena, oli kristlane, seetõttu oletatakse, et seetõttu oli kristlus talle sümpaatne religioon. 312. aastal olevat Constantinus saanud dramaatilise kogemuse osaliseks lahingus Milvia silla juures, pärast mida ta Rooma keisriks sai. Ta olevat vaadanud päikesesse enne lahingut ja näinud valgusest risti selle kohal, kreekakeelsete sõnadega " " ("selle all valluta". Constantinus käskis oma sõduritel oma kilpidele panna see kristlik sümbol (Kreeka tähed ja ). Lahing võideti
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
Kahjuks on siin tegu ka kristlike materialistlike tendentsidega, mis moonutavad laiemat tähendust. Ruuni hääldatakse nagu tänapäeva inglise keeles. DAGAZ See tähendab päeva, päevavalguse kindlust vastandudes öö ebamugavusele, mis pole küll otseselt õudus. Päeva-ajal saab näha ja seega vaenlastele vastu seista, see on aeg, millal töö läheb paremini. Jällegi saab lähtuda ainult anglosaksi ruunipoomist, et leida sobiv tõlgendus. Poeem on veelgi optimistlikum, kord mainib kristlane, et inimesed armastavad Looja jumalikku valgust, mis valgustab kõiki olles õnn nii vaestele kui rikastele
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Edward Schillebeeckx, kirjeldades erinevate religioonide suhtumist kannatusse, rõhutab, et kuigi iga religioon reageerib kannatusele erinevalt, on kõigile religioonidele ühine püüe juhtida headus võidule, „nende sügavaim püüdlus on kannatus ületada“11. Kristlik maailmavaade ei õigusta kannatusi; kannatamine on ka kristlase jaoks arusaamatu ja tekitab protesti: „Kristlik sõnum ei seleta kurja ega kannatuste ajalugu. [---] Samamoodi ei väidaks kristlane, et jumal nõudis Kristuse surma kompensatsiooniks selle eest, mis meie oma ajaloos korda saadame.“12 Kui Kristusele oleks ristipuul öeldud, et valu ja kurbusega on elutunnetus teravam, oleks ta vaevalt ütlejat mõistnud. Oma terava elutunnetuse nautimise asemel hüüab ta ahastuses: “Mu jumal, mu jumal, miks oled sa mu maha jätnud?“ Kannatuste kaudu puhastumise teema on siiski kristlikust traditsioonist tuttav13. Seegi erineb
-10. saj ründavad normannid nii põhjast kui jõuavad ka Vahemere piirkonda 9.saj jõuavad Euroopasse viimased rändhõimud Aasiast ungarlased vürst Arpadi juhtimisel Ungarlaste edasitungi peatas Otto I 955. a Lechi jõel ja omandas kristlaste kaitsja aupaiste. Rooma paavst kroonis ta 962.a Püha Saksa Rooma Keisriks (riik püsis kuni 1806) Ungarlased rajavad oma riigi X saj. esimeseks kuningaks kroonitakse 1000.a Istvan, kes on kristlane RÜÜTLI SEISUSE KUJUNEMINE Keskaegses Euroopas puudusid tugev administratiivvõim ja keskvõim. Valitsemine rajanes isiklikel suhetel. kord on ühiskonna valitsemise viis, mis põhineb alluvussuhete võrgustikel (senjööri vasalli vahelistel suhetel) Feodaalkorra kujunemise põhjused o Luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon o Vajadus uue stabiilse võimusüsteemi järele
kordamise meetodit kasutades. Valitseb Vana testamendi süngus. Teises osas mõte muutub, teksti tuuakse antiikkirjanikke mõtte liikumine. Inimese olemuse juurde jõudmine. KV: Mülleri jutlus on ühe õpetaja kannatuslugu, mis on täis tagakiusamist, valu, pessimismi. Meeleolult jaguneb kolmeks: 1) meelekibedus 2) inimelu tühisuse tajumine, 3) hääbumine, tuimus, ükskõiksus. Mülleri surmafilosoofia: inimese põhiolemus on see, et ta peab ära surema. Müller samastab surma ja kuradi. Kristlane ei tohi surma karta ega ka näha. Kuradist saab end eemal hoida Jumalat kiitvate laulude laulmisega. Karistuse kese ei surm, vaid meeleparandus. Toob oma jutluses traditsiooni eelkäija välja: Lutheri. Tema auditoorium on üldjuhul lihtsate ametite esindajad ja ega nad suurt teda mõista jah. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule Luuletustega tähistatakse erilisi sündmusi (pulm, kooli lõpetamine jne). Eestis juurdus esmalt saksakeelsena, vahel ka ladinakeelsena
vahel 1524aastal tallinnas pildirüüste-kirikutes purustati kujusid ja pühapilte, altareid ning reliikviad. Liivimaa meistrile Plettenbergile pakuti orgu laiali saatmist, aga ta jäi oma ordule truuks ja lükkas kõik sarnased ettepanekud tagasi-katolik usk jäi püsima. Kui ta oleks laiali saatnud oleks tulnud luterik usk võimule. Reformatsiooni järel hakati rohkem jutlusi pidama. Luterliku põhimõte oli see et iga kristlane peab kuulma ja lugema jumala sõna oma emakeeles. Pilet nr7 *maarahvas ja talurahvas. Sotsiaalne liigendus. Talupojad jagunesid õiguslikult erinevateks rühmadeks. Adratalupojad moodustasid kõige arvukama kihi-nad pidid maksma maaisandale andameid ja kandma teakoormisi. Nende teokoormisi mõõdeti adramaades. Üksjalad said metsamaad talulähedale. Nende talud oli tavaliselt kehvematel talumaadel. Neid võis kõige rohkem leidida lääne-eestis
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade osakond Autoremont AL-21 RASSISM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2004 Sisukord Rasside liigitamine ............................................................................................................................................................. 3 Rasside eristamine ...
vähem tegema. Kui olen valmis Sind sellesama pudrukausi äärde laskma, millest ma iseennast terve elu hõbelusikaga nuumata olen lasknud. Usu või ära usu, aga see on mulle kasulik, sest mina olen täpselt nii tugev, kui tugev oled Sina. Minu sotsiaaldemokraatia on see, kui ma pean Sinust lugu. Ja Sina minust. Kui tööline peab lugu ettevõtjast, ettevõtja ametiühingumehest, ametiühingumees rikkast, rikas vaesest, vaene linnavurlest, linnavurle maakast, maakas homost, homo kristlasest, kristlane satanistist, satanist lillelapsest, lillelaps militaristist, militarist venelasest, venelane eestlasest, eestlane eestlasest. Minu sotsiaaldemokraatia on see, kui Sinu lapsel on needsamad võimalused mis minu omal. Kui olen valmis tunnistama, et Sinu laps on sama andekas kui minu oma, ilmselt andekamgi. Kui Sinu laps käib sama heas koolis kui minu oma. Minu laps käib Inglise Kolledzis, kus Sinu oma käib? Ah et seal... Minu sotsiaaldemokraatia on see, kui ma ei pea ,,ah et seal" ütlema
Keskajal oli Barbara kultus ülipopulaarne. Pärimuse järgi oli Barbara Süüriast (või Egiptusest Heliopolisest) pärit tütarlaps, paganliku kuninga Dioscoruse imeilus tütar (sündis 3. sajandil). Isa peitis tütre vangitorni ja hoidis teda seal luku taga. Ühe versiooni kohaselt selleks, et varjata tüdrukut meeste pilkude eest, teise versiooni kohaselt selleks, et kaitsta tütart kristluse mõjude eest. Isa äraolekul pääses Barbara tornist välja. Temast sai kristlane, kelle kohalik pühamees ristis. On teada ka teine legend, et kristlasest teenijanna pööras Barbara ristiusku. Kolmada variandi järgi tuli üks kristlane Barbara juurde torni arstiks maskeerituna ja neiu pöördus ristiusku. Kuna Dioscoruse majapidamises ehitati parajasti sauna, käskis Barbara ehitusmeeestel kahe planeeritud akna asemele teha kolm (teise versiooni järgi lasi Barbara vangitorni raiuda kolmanda akna), sest ainult kolmainsust sümboliseerivad aknad võisid sisse lasta õiget
1928. aasta sügisel astus Võõbus Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Kaitseväe sundaja teenis ta II diviisi staabis Tartus, kus ta määrati kirjutaja abiliseks, mis võimaldas tal edasi õppida ja eksameid sooritada. 1932. aastal lõpetas ta usuteaduskonna, jäi aga diplomeeritud edasiõppijana teaduskonda edasi. Samal aastal ordineeriti Võõbus Tartu Pauluse koguduse II pihtkonna õpetajaks, kuhu ta jäi kaheksaks aastaks. 1934. aastal omandas ta oma tööga "Õige kristlane, õige kristlik elu ja õige kristlik kirik Sören Kirkegaardi järgi" magistrikraadi. Samal aastal algasid teaduslikud uurimisreisid Euroopa linnadesse, et koguda materjali oma doktoritöö jaoks. Vastavad eksamid oli ta juba teinud. 1935. aastal alustas ta ka süstemaatilist käskkirjade uurimist. 40 Võimre, A. Vara valla tuntud inimesed. Uurimistöö 2002, lk 17-20 21 1936. aasta 20
samal ajal üksteise tööd tegevat, nimetab Jutustaja neid kui lihtsalt härra X ja härra Y. Ma jätaksin järgnevad peatükid, mis kannavad vastavalt tunnistaja järjekorranumbrile sama nime, lähemalt kirjeldamata. Teen seda vaid nii palju, et kirjeldan teatud vajalikul määral tunnistajaid ja nende süüd. Seitse tunnistajat põhineb tegelikult katoliiklusest tuntud Seitsmel surmapatul. See on antud teoses justkui sümbol, kuna on fakt, et Karl Ristikivi oli veendunud kristlane. Samas ei kirjeldata ühtki süüalust, keda nimetatakse tunnistajateks, autori poolt kui tõesti süüdlast vaid pigem kui ülekohtuse kohtusüsteemi ohvrit. Terve kolmas osa on sümbol. See on mõeldud parodeerimaks kohtusüsteemi ja muid seaduslikke asjaajamisi. Sellest ka piiripunkt, arstlik läbivaatus ja kohtu, koos oma tunnistajatega. Esimene patt on uhkus. Selles süüdistatakse Bobby't. Teine patt on ahnus ja selles süüdistatakse leinariietes prouat, kes istus Jutustajaga lõunalauas
lihtsalt härra X ja härra Y. Ma jätaksin järgnevad peatükid, mis kannavad vastavalt tunnistaja järjekorranumbrile sama nime, lähemalt kirjeldamata. Teen seda vaid nii palju, et kirjeldan teatud vajalikul määral tunnistajaid ja nende süüd. Seitse tunnistajat põhineb tegelikult katoliiklusest tuntud Seitsmel surmapatul. See on antud teoses justkui sümbol, kuna on fakt, et Karl Ristikivi oli veendunud kristlane. Samas ei kirjeldata ühtki süüalust, keda nimetatakse tunnistajateks, autori poolt kui tõesti süüdlast vaid pigem kui ülekohtuse kohtusüsteemi ohvrit. Terve kolmas osa on sümbol. See on mõeldud parodeerimaks kohtusüsteemi ja muid seaduslikke asjaajamisi. Sellest ka piiripunkt, arstlik läbivaatus ja kohtu, koos oma tunnistajatega. Esimene patt on uhkus. Selles süüdistatakse Bobby't. Teine patt on ahnus ja selles süüdistatakse leinariietes prouat, kes istus Jutustajaga lõunalauas
Valik vajas paavsti kinnitust. Et piiskopiamet oli üpris tulutoov, määrasid paavstid siinsetele piiskopitoolidele sageli oma soosikuid, kes pahatihti ise siia kristliku maailma barbaarsele ääremaale ei reisinudki. Sellise suhtumise juures pole ime, et vaimulike meeste moraal Vana- Liivimaal ajapikku alla käis. Põhimõtteliselt ei tehtud kirikuteenistuses inimestel rahvuse järgi vahet. Katoliku kiriku keeleks oli ladina keel ja iga kõrghariduse omandanud kristlane võis selles karjääri teha. Siiski on teada vaid üksikuid eestlasi, kel see keskajal õnnestus. Ent neid oli. 14. sajandi algul ehitatud Tartu Jaani kirik on Lõuna-Eesti tellisgootika tähelepanuväärseim näide. Kirikut kaunistas rikkalik terrakotaplastika. Jaani kirik sai 1944. aastal sõjatules kannatada jaseisab sealt peale varemeis. Seda on asutud
Skandinaaviaga tihedalt kuni 13. saj alguseni, kuni Skandinaavia hakkas rohkem suhtlema Lääne-Euroopaga. Nad kuulusid kultuuripiirkonda, kus tooni andsid kristlased. Peale selle üksikutest ristitud eestlastest on juttu ka kirjalikest allikatest, nende hulka kuulub ka eestlasest munk Nikolaus. Ometi 13. saj ristisõdijate allikad näevad eestlastes ühemõtteliselt paganaid, see on esmajoones juriidiline termin. See on poliitiline juriidiline akt - kui allikas ütleb kellegi kohta pagan või kristlane, siis see ei ütle midagi selle kohta, mida see inimene uskus või mõtles. Kui inimene ristib, võtab ta peale enda peale kristlase kohustuse jm kohustused nagu sõjateenistuskohustus. Ta annab küll midagi ära, aga talle tasuti jumala poolt mitte ainult igavese eluga vaid ka suurte saakidega - see on tehing ja kaasaegsed allikad nendest tehingutest ka räägivad. Ega kui võrrelda Eestit naaberaladega, siis see konteksti pilt ei ole väga palju erinev
80 ala(civitas) - enne roomlaste vallutamist viis Julius Ceasar keldi tsivilisatsiooni, seejärel segunes ladina tsivil. - romaniseerumine ROOMA GALLIA - 1-3.sajand pKr; kuni frankide vallutuseni. MEROVINGIDE GALLIA 5.-8.SAJAND Chlodovech(481-511) Merovech, Merovingide dünastia. Ta ühendas frangid, vallutas Gallia. Rahvakoosolekuid ei peetud, pandi kirja inimeste tavaõigused. 496.aastal- Ristiusk sai riigiusuks, C. naine oli kristlane, saades sellega Rooma paavsti täieliku toetuse; Frankide Liit. Chlodovech lasi ripuaaride kuninga pojal, Chlodorichil, oma isa ära tappa, tappes ta ise lõpuks. Seejärel pälvis ta ripuaaride toetuse saades ripuaaride valitsejaks. 6.sajandi- kujunevad välja neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. Hiljem jaotati Chlodovechi maa tema poegade vahel, hiljem ainuke ellujäänud poed ühendas aas valdused. 7
See reguleeris 2 vaba kui ideoloogia ülesandeid , mõjutades inimese-senjööri ja vasalli suhteid. igapäevaelu. Antiigiaegne jagunemine vabadeks ja orjadeks ei sobinud, kuna kristlane ei tohi teise kristlase ori olla. Keskaja alguseks peetakse* 476 a, kui kukutati viimane L- Rooma keiser. See pani alguse vanaaja orjanduslikule ühiskonna kriisile. Seda sai ületada muutustega, mis üks ajastu(orjandus) kasvas üle teiseks (feodalismiks) Keskaja lõpuks peetakse kas * Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal. * Ameerika avastamist kolumbuse poolt 1492 aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
