nii teha)ja siis ütles õige ema ei andke teisele aga ärge raiuge. Saulusest saab Paulus - Saulus oli kristlaste tulihingeline tagakiusaja. Kui Saulus reisis Damaskusesse ülesandega hävitada sealne kristlaste kogudus, lõi ere valgus äkki mehe pimedaks ja Saulus kukkus hobuse seljast maha. Jeesuse hääl ütles: ,,Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?" Saulus oli kolm päeva pime. Damaskuses andis Ananiase-nimeline kristlane talle käte pealepanemise abil nägemise tagasi. Saulus lasi end Ananiasel ristida ja tema kristlikuks nimeks sai Paulus. Siitpeale hakkas Paulus levitama ristiusku, sest tundis, et Jumal oli ta väljavalinud. Variser - silmakirjateener, Juudi seaduste tundja, andis käsu Jeesuse risti löömiseks laatsaruse äratamine - Laatsarus haigestus raskelt ja suri varsti peale seda. Linna ilmus Jeesus ja Laatsaruse õde ütles et kui ta oleks varem tulnud oleks nad ta päästa suutnud aga ta
millal ametisse pühitsetakse uus paavst. Kaks aastat hiljem alustasid vennad taas teekonda, kartes, et jäävad suurkhaani tagasiminekuga muidu liiga hiljaks. Sedapuhku võeti Veneetsiast kaasa ka Niccoló seitsmeteistkümne aastane Marco. Nad läksid otse Akkasse, kus said kokku taas legaadiga. Nad palusid temalt luba minna Jeruusalemma, et võtta sealt Kristuse haual põlevast lambist õli, mida suurkhaan oli soovinud. Suurkhaan tahtis õli ema jaoks, kes oli kristlane. Legaat koostas neile ka kirjad, milles tõendas, et messer Niccoló ja messer Maffeo tahtsid oma ülesannet täita, kuid ei saanud seda teha paavsti puudumise tõttu. Saanud kirjad kätte, asusid Polod jälle teele, kuid vaevalt olid jõudnud nad Aiaseni, kui juhtus, et paavstitoolile valiti toosama legaat. Ta võttis endale nimeks Gregorius X. Ja mõne aja pärast saabus ka paavstiks valitud legaadi saadik, kelle sõnumis oli öeldud, et kui messer Niccoló ja messer Maffeo ei
üle ja oma naftarikkuse üle. Oma terroriste nad siiski pigem häbenevad. Saudi on ju ainus riik kes austab Allahit niivõrd, et kuuest palvekorrast igal päeval peetakse rangelt kinni poed ja kohvikud suletakse sel ajal alati, ning on näha, et paljud kiirustavad tõepoolest moseesse või laotavad vaiba maha seal, kus nad parasjagu on. Muttawa, usupolitsei, käib kontrollimas nii poode kui inimesi tänaval, et miks nad mosees pole; valget meest päästab vaid see, et ta on kristlane. Tänapäeva muttawa on tehniliselt varustatud: sõidab dziibiga aeglaselt vanalinnas ja õiendab megafoni abil ,,palvele, kõik palvele, poed pange kohe kinni!...". Saudid on ka uhked, et nad on ainus maa, kus on igapäevases kasutuses kohalik kuukalender ja väheseid maid, kus alkohol on täielikult keelatud. Meelelahutusest: Meelelahutusi ongi sisuliselt kaks: söömine ja ostlemine, kõik muud lõbud on riigi pealinnas, selles wahhabistide pesas, keelatud
Olustvere TMK F.R.Kreutzwald Koostaja:Ivo Kommusaar Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast mõneaastast katset kõrtsipidajana asub isa tööle valitsejana Ohulepa mõisas Harjumaal (1818-18...
Jumalaid pidi austama ja nad pidavat elavat kujudes. Ohverdamine: Jumalatele/Vaimudele toodi ohvriande(nt. Piim, liha, veri, vili, vill jne...), et häid suhteid hoida, Hiiealune oli püha paik Ennustamine: Ohverdamisega püüti ennustada tulevikku(nt.sõjaretke saatus). 20)RISTIUSU MÕJUTUSED Muinasaja lõpul levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Maeti peaga lääne poole. Kanti ehtena pronksiristikesi. Ei saanud kindel olla, et iga maetav oli kristlane. Läänemere maade rahvaste piiskopiks määrati 1070. aastal munk Hiltinuse, kes oma misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja ta tagandati. 21)Fulco-Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti Eestimaa piiskopiks 1167. aastal. Rooma paavst kohustas talle abiliseks andma Norra kloostris elava eestlasest munga Nicolause.
ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine Kiriku tähtsus varakeskajal: *antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine Gregorius I Suur(valitses 590-604) pärines rooma kõrgaristokraatiast ja oli varase kiriku mõjukaim paavst. Ta oli tuntud kui eriti innukas ja pühendunud kristlane. Tema 15 a kestnud pntifikaadi ajal: * Avardusid oluliselt kristlaskonna piirid, *muutus kirikuliturgia(Gregoriuse koraal); vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat, ilmaliku võimu märgiks tiaarat * levis püha Benedictuse kultus ning tema kirjutatud ordureeglid * kujunes Kesk_itaalias paavstide ilmaliku võimu tugiala (Patrimonium Petri) ja algas eemaldumine Bütsantsist ning Konstantinoopoli patriarhist. Püha Augustinus(354- 430) kiriku ülemvõimu põhjendaja.
Seda enamasti väga rasketel hetkedel ning palunud Temalt abi ning jõudu. Enamasti olen pidanud kas pettuma või ei ole mu usk Temasse piisavalt suur. See on aga viinud selleni, et olen hoopiski kaugenenud meie kõikvõimsast ning üha enam veendunud selles, et loota ja uskuda saab eelkõige vaid iseendasse. Sellise mõtteviisi põhjuseks võib olla kindlasti minu elukoht maailmakaardil. Ma olen ristitud ja peaksin käima kirikus nagu üks õige kristlane, kuid siiski tunnen vajadust minna kirikusse alles siis kui enam miski muu ei anna lohutust ega hingerahu. Oleks ma elanud keskajal ja ma midagi taolist kasvõi hetkekski mõtelnud, viidaks mind otsemaid tuleriidale ja põleksin põrgutules. Kindlasti on kõige selle põhjuseks ajajärk, kuhu oleme jõudnud, mis lühidalt öeldes on tänapäev, ehkki saab ka erinevalt nimetada, heal lapsel mitu nime. Me elame pidevalt muutuvas ajas. See on aeg mis on väga erinev sellest mis kunagi oli
1 JUMAL JA ÜLELOOMULIK Miks üldse see teema? 1. Islam See on kristluse ja judaismiga suguluses olev monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. • Igavene isikuline ainujumal. • Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism ...
I ristisõda 1096 - 1099 Islami ajaarvamise algus 622 Lääne-Rooma riigi lõpp 476 IV ristisõda 1201 - 1204 Karl Suur kroonitakse keisriks 800 Keskaja lõpp 1492 Frangi riiki valitseb Karl Suur 768 - 814 Keskaja algus 476 Jeruusalemma vallutamine 1099 Kõrgkeskaeg 11 - 13 saj Karl Suur kroonitakse keisriks 800 Riia linna asutamine 1201 843.a.- Verduni lahing 1119.a - Bologna ülikooli asutamine 1054 – Kiriku lõhe 1000.a.- Viikingite jõudmine P-Ameerikasse Ketser – kristlane, kelle tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku omaga. Inkvisitsioon – kiriku kohus ketserite üle Läänisüsteem – maavaldus koos talupoegadega(lään=sõjakäigud) Gild- kaupmeeste/käsitööliste ühing Skolastika-keskaegne filosoofia Koraan-islami usu pühakiri Klooster-eraldatud munkade elupaik Ketserlus-usust taganemine Piibel- ristiusu pühakiri Trubaduur-rändlaulik Keiser-impeeriumi juht Saaga-kangelaslaul Põllumaa jagunes- talivili, suvivili, kesa - 3 väljasüsteem
Samas kui tema vastased kutsusid teda hereetikuks, usutaganejaks, profaanseks kirikulikuks terroristiks. Mõned tunnistavad temast kui vajalikust pahest või katalüsaatorist, mis pani leegitsema ebapüsivaa sotsiaalse ja kirikliku situatsiooni. Kuigi ise olles lihtne inimene kes nimetas end lihtsalt mungaks või lihtsalt kristlaseks. Ta imestas, et otsekohene ja siiras südametunnistus on temast teinud ühe kõige enam kõneaineks oleva inimese omas ajas. See lihtne kristlane ja lihtne südametunnistus andis alguse kiriklikule sokilainele mis muutis kogu Lääne ajaloo kulgu. 1506. aastal andis Luther mungatõotuse ja veebruaris 1507. Pühitseti ta preestriks. (Luther ei tahtnud kirikut lõhestada. Pigemini tahtis ta kiriku ja paavsti autoriteeti kaitsta kui seda rünnata. Tema sooviks oli, et puudused kõrvaldataks ja kirik võiks olla tõeline Issanda kirik Pühakirja sõna kohaselt. Paavst Leo X alahindab olukorra tõsidust nimetades Lutherit alguses
Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema tähtsaimaks pedagoogiliseks põhimõtteks oli, et ,, Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise.``
''Summa theologicae''. Üks enim tsiteeritud teolooge. Oli väga paks ja kutsuti Itaalia härjaks. Saadeti ta Pariisi ordu õppekeskusesse vms. Kohtab 25 aastat vanemat Saksamaalt pärit õpetajat Dr. Universalis (Albert Magnus: Teoloogias autoriteediks Augustinus, astronoomias Ptolemaius, meditsiinis Galenus, loodusfilosoofias Aristoteles) Thomase ülesandeks sünteesida Kristust ja Aristotelest. Tol ajal peeti Aristotelest ja ta mõtteid ohtlikuks, sest ta ei olnud kristlane ja rääkis nt hinge surelikkusest. Oli väljakutse: ühelt poolt filosoofia ja teisalt Araabia õpetus (Averroese). Tuli hakata kasutama mõistust. Ta oli tugeva loogikaga ja üsna objektiivne. Ta teosed skolastilised, ladina keeles. Õppinud Sm-l ja Pr-l aga kumbagi keelt ei oska. Väga akadeemilised teosed. Ei unusta oma esmast ülesannet: ,,lasta temal mu kõigis kõnedes ja meedias kõneleda." Teoloogia on temale viis vastata jumala kõnele. Tõstab mõistuse usu kõrvale. Filosoofia
novembril 354. aastal. Sealne maa oli Rooma võimu all juba Kartaago linna vallutamisest saati umbes 500 aastat enne Augustinuse sündi. Tagaste oli väike linn, millel puudus oma ülikool. Augustinuse vanemateks olid Patricius ja Monika, kes kuulusid keskklassi. See tähendas seda, et nad ei olnud piisavalt rikkad selleks, et maksta täielikult Augustinuse hariduse eest, kuid omasid piisavalt raha selleks, et saata Augustinus kusagile kooli. Augustinuse ema Monika oli kristlane, tema isa Patricius uskus aga Rooma jumalustesse. Ta võttis vastu kristluse alles oma surivoodil. Patricius oli just see, kes püüdis avastada Augustinuse talente ja tema unistuseks oli, et tema pojast saaks ühel päeval kuulus retoorik ja oraator. Augustinuse lapsepõlv on mõnes mõttes nagu müsteerium. Ainukesed andmed, mida me sellest ajajärgust teame, on tema enda kirja pandud memuaarid raamatus, mida teame "Pihtimuste"? nime all
sai massiusk? kiirest impeeriumi valitsevaks religiooniks Uue Testamenti Kuna maailmalõppu ei saabunud pärimust hakata kirja panema, kristlikud kujunemine autorid panid kirja 4 evangeeliumit, neid kokku hakati nim. Uueks Testam. Rooma riigi suhtu- Esialgu rahumeelselt, siis keiser Traianuse käsul hakati karistama kritlasi mine kristlusesse surmanuhtlusega, halb suhtumine lõp. kui keisr Constantinusest sai kristlane 7. 8.Mis põhjustas Rooma impeeriumi kokkuvarisemise? *germaanlaste sissetung, suur rahvasteränne *kõik germaanlased said kodakondsuse *riik laienes- polnud võimalik hallata *leegionite suur võim (keisrite vahetumine) *linnaelu ja kaubanduse allakäik *orjade nappus(vähe vallutusõdu), tööjõu puudus *impeerium valis kaitse --> barbarite tugevnemine *impeeriumi ülalpidamine nõudis liiga suuri kulutusi 9
ratsionaalne religioon, mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud. Juudud väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks. Vooruslik moslem läheb peale surma paradiisi, budist loodab inkarneeruda kõrgemal tasandil, kristlane läheb taevasse. Kui aga vooruslik juut sureb, siis ta lihtsalt sureb. Juutidele pole tähtis, mida nad mõtlevad, vaid mida nad teevad. Sabat. Sabat on juutide hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tuleb kolm korda päevas. Challah ´iks nimetatakse sabati ajal söödavat palmikleiba
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
Ajalugu §19-19 Mõisted ja isikud Patt Halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. Paradiis - Taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased. Põrgu Kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- Eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid. Reliikviad Pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimane kohtupäev Kõik surnud tõusevad haudadest ja astuvad Jumala karmi, ent õigalse kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki ja kellele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Canossas käimine - Kardinal Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti Kirikukümnis Kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist. Kirikulõhe Kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas ...
kohta midagi head, aga kui ei meeldi, siis ära ütle midagi." Olgugi et olen lugenud mitmeid põhjuseid selle kohta miks Kierkegaard oma kihluse Regine Olseniga tühistas ei mõista ma ikkagi seda, miks ta nii käitus. Kui sa kedagi armastad, siis sa ei käitu temaga selliselt. Olen nõus Kierkegaardiga mitmetes teoloogilistes ja usulistes küsimustes. Minul on tema filosoofiast märksa kergem aru saada kuna ma olen kristlane. Olen nõus tema väitega selle kohta et on palju inimesi kes väidavad, et on kristlased, kuid seda tegelikult ei ole. Selliseid inimesi leidub palju ka tänapäeval, ma usun, et isegi rohkem kui neid leidus tema ajal. See paneb mind mõtlema selle üle kuidas tema, Kierkegaard, sellisele olukorrale reageeriks. Ma ei ole nõus tema seisukohaga et Aabraham oli kangelane ainult sellepärast et ta otsustas vastu
kogemuseni. Paljudes islamimaades on tänapäeval mitmesugused müstilised liikumised kulust hoolimata õitsval järjel. Religiooni positsioon on tänapäeval tugevnemas enamikes Islami maades, ühtlasi on laienenud ka misjonitöö. Tuntuim neist on Ahmadija misjon, mis tegutseb kõikidel mandritel. Islam ühiskondliku tegurina Muhameedlaste religioonikäsitluses on palju sellist, mida kristlane peab ilmaliku elu probleemiks. Islam ei tunnista vaimuliku ja ilmaliku lahutamist. Muhamedi rajatud ühiskond oli teatud määral teokraatia, ehk riik, mida juhtiti jumala tahte järgi. Muhamedi järel kujunes kalifaat teokraatiaks. Kaliid valvas usuliste juhtide, imaamide, abiga koraani käskude täitmist ning ilmaliku võimu teostaja oli sultan. Paljudes Islami maades taotleb maise ilmaliku võimu kandja ka kõrgemat vaimulikku autoriteeti.
pidas teda tubliks meheks. Ka de Vaux, kes suhtus sotlastesse umbusklikult tunnistas, et sir Kenneth tundub ustav ja aus. Rüütli südamedaamiks oli Leedi Edith, kelle teenimisele oli ta pühendunud. Ta parimaks sõbraks oli hurda tõugu Roswald, kes oli rüütlile igati ustav. Roswaldi abiga tabas rüütel lipu varga, markii. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Sultan on tähtsaim kõrvaltegelane, sest ta on ainus oluline mitte kristlane vaid moslem. Saladin on üle keskmise kasvuga, saledate säärte, pikkade käte ja kõhnade käsivartega. Tal on kitsas, hästi vormitud, õrn nägu, mida katab ta hästi hoolitsetud must habe, ta nina on sirge ning tal on sügavad tumedad silmad. Hoolimata saledatest liikmetest, oli ta tugev ning võitluses osav. Sõlmides vaherahu ristisõdijaga, ei murdnud ta oma sõna, olles sõnapidajamees. Mängides arst
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
Nii tehtigi, kuigi ei oodatud mingit tulemust. Kuulates Ciappelletto pihtimusi tema pattudest( valetades jättis ta mulje, et suurim pattudest oli see,kudias ta kunagi oma ema sõimas. Ülejäänud nt nagu liigne söömine paastu ajal jne), hakkas munk arvama et see inimene on väga pühalik. Kui Ciappelletto suri kuulutati ta pühakuks( San Ciappellito) ja ta maeti kloostrisse, kust oli pärit munk. II novell: Pariisis elas kaks kaupmeest, kellest üks oli kristlane nimega Jeannot ja teine juut nimega Abraham. Kuna Jeannot nägi et Abraham on väga tubli ja töökas, ei tahtnud ta, et Abraham hukka läheks. Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot oli rääkinud
Otto I: Kuningas Otto I ajal oli kogu riik juba kindlalt valitseja võimu all. Ta suutis jagu saada pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Otto I oli tõusnud kõige tugevamaks valitsejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu taastamisele. Itaalia feodaalid tülitsesid omavahel, osa neist kutsus teda endale appi. Abipalujate seas oli ka Rooma paavst. Aastal 962, kui ta paavsti palvel oma väega Sakamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paavst ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Aadam, Eeva: Ristiusu õpetuse järgi lasub kogu inimkonnal pärispatt, mis sai alguse sellest, et esimesed inimesed Aadam ja Eeva astusid paradiisiaias üle Jumala käsust. Gregorius VII: Rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust, oli veendunud, et paavst on jumala asemik maa peal ja, et vaimulikud ja ilmalikud peavad talle kuuletuma. Nõudis, et kõik piiskopid püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst, mitte keiser. Sai hüüdni...
sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, pietist, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning
lõunamenüü ema oli kraapides kokku. Käesolevat õigusakti näitab Sonya's lahkust ja austust Raskolonikov abi eest ta on andnud oma pere ja algatusel minna tänada teda ise. See näitab ka, et hoolimata vaesusest Sonya elab tema pere tahab ikka teha asju õigesti (st matuse teenistus / lõunamenüü). 5. See stseen on kõige olulisem arengut Sonya nagu moraalne redempter on romaan. Isegi arvasin Sonya töötab elukutse, mis on patune, ta veel säilitab omadused hea kristlane. See tundub irooniline, kuid lugeja näeb selgelt, et Sonya on endiselt hea inimene, vaatamata rea tööd, mida ta on kaasatud sisse Ta kardab Raskolinokov's hullus, vaid see tugineb tema usk, et hoida tema tugevat läbi selle vahejuhtumiga st lugemine aasta lugu Lazarus. Tema usk on endiselt tugev, isegi kui Raskolinkov ütleb Sonya ta tunnistama, et tema. Ta tugineb väga suurel määral tema usk Jumala juhtida oma elu. See näitab tema võimele säilitada hea maine usu kaudu, kuigi ta seisab
Ta vallutas 486. aastal viimase Rooma riigile kuulunud Gallia ala. Peale selle saavutas 496. aastal võidu alemannide ja 507. aastal läänegootide üle ning ühendas oma võimu alla peaaegu kogu Gallia. Ta tegi 509. aastal oma riigi pealinnaks Pariisi. Chlodowech I võttis arvatavasti 496. aastal vastu ristiusu katoliku usu vormis, mis soodustas galloromaanide ja frankide kokkusulamist ja tugevndas Chlodowech I seisundit. On võimalik, et ta oli kristlane juba varem, aga see ei ole teada. Ristiusu vastuvõtmine aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, sest nüüd sai ta rasketel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis see otsus ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite burgundide ja läänegootide vastu. Tema ajal kirjutati üles "saali õigus". Chlodowech korraldas ka kiriku reformi, kutsudes kokku Esimese Orleansi kirikukogu, kus ta määras kindlaks Frangi riigikiriku
Ühine vastuseis on tingitud sellest, et jehoovatunnistajad muudavad Piibli ja ristiusu kõige olulisemaid tõdesid, ründavad Kolmainsa Jumala ilmutust ning Jeesuse Kristuse jumalikkust. Samuti on hea vestelda inimestega, kes on jehoovatunnistajate küüsist pääsenud. Nemad oskavad rääkida, kuidas neid töödeldi ja ahistati. Loe Piiblit tervikuna, et jehoovatunnistajad ei saaks teid petta teatud salme ja lõike kontekstist välja rebides. Kui olin alles 3 kuud kristlane olnud, kohtusin jehoovatunnistajatega, kes püüdsid mu seniseid usulisi tõekspidamisi hävitada. Nad tsiteerisid Koguja raamatust salme, mille põhjal jäi mulje, et inimeste ja loomade hinged on sarnased. See õpetus oleks mu senise usu kõikuma pannud, kuid õnneks meenus mulle kellegi soovitus: ``Loe alati kogu teksti, loe tervet lõiku või peatükki!´´ Kui ma seda tegin ja esitasin oma oponentidele järgmistes salmides leiduva selgituse, sattusid nad suurde segadusse
· Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus, kapitalismi õitsengu aluseks USAs oli tööstuslikes põhjaosariikides valitsev kalvinistlik, ülimalt range protestantism. · Protestantlik eetika on tööeetika · Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J.Calvin kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada usina töö kaudu ja toodetud väärtuse suunamine laiendatud taastootmisse on kohustus jumala ees. · Protestantlik tööeetika ei soodusta toodetud väärtuste tarbimist vaid vastupidi, jutlustab kasinust, elurõõmu allasurumist, lõbudest loobumist. · Selle osa lisas utilitarism · USA majandusliku õitsengu põhjuseks on olnud kahe vastandliku idee
* Anabaptistid - ehk taasristijad on 16. sajandil tekkinud radikaalsed protestantlikud rühmitused, keda iseloomustab täiskasvanute ristimine. * Baptism - ei ristita mitte lapsi, vaid usku tunnistanud täisealisi üleni vettekastmisega. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. * Eduteoloogia jumal annab tugeva usu korral ka materiaalset õnne 3 * Metodism - Kirikulooliselt viivad juured läbi anglikaani kiriku reformatsiooniaega. Struktuuriliselt seisab lähedal luterlikule kirikule. Samal ajal on metodisti kiriku teoloogias selgeid katoliiklikke ja õigeusu jooni. * Mormoonlus * Nelipühilus nelipüha ime
Usk Roomas Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. 1. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujude...
KRISTLUS Referaat 2012 SISUKORD KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlusAabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakord...
valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Feodalism - ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust (maavaldus). Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Struktuur: oratores, bellatores, labratores - preestrid, sõdurid, talupojad. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Jagunes sõdijaiks ja neiks, kes sõdijaid ülal pidasid. Katoliiklik külaühiskond-kirjaoskamatud, suulised pärimused. Rooma rahu (institutsioonide kogum, mis tagas impeeriumi stabiilsuse) lõpp (pax romana), lagunemine oli feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, pingeid leevendas põhimõte - provintsidele jäi Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma norme, kummardada kohalikke jumalaid
rändur ikka veel elus on. Talle öeldi, et Jose on trellide taga ning kullast kell üles leitud. Välismaalane läks vangi külastama, sigaripakk ühes, et lepitust otsida. Jose võttis ta südamlikult vastu. Josel oli talle ülesanne, nimelt pidi rändur ühe hõbemedaljoni viima Pamplonasse. Järgmine päev külastas rändur teda uuesti ning Jose jutustas oma eluloo: Jose Navarro sündis Elizondos, Baztani orus. Tema tõeline nimi on hoopis don Jose Lizarrabengoa, bask ning vana kristlane. Temast taheti teha vaimulikku, kuid sellest ei tulnud midagi välja kuna armastas kirglikult sulgpalli. Ühes mängus läks kakluseks Jose ja kellegi Alava poisi vahel, haaranud oma raudkepi tuli Jose võitjaks. Tänu sellele saadeti ta maalt välja. Sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Sai kiiresti kapraliks ja oli lootust saada ka seersandiks, kuid tema õnnetuseks saadeti valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri
1. Kuidas jaguneb hilis-ja kõrgkeskaeg? Kõrgkeskaeg 11.-13. sajand. Hiliskeskaeg 14.-15. sajand. Kõrgkeskaeg: valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg: kõrgkeskajale omased tunnused asenduvad uusaja tunnustega kapitalistliku majanduse teke 2. Iseloomusta kõrgkeskaja tehnloogia arengut. Kõrgkeskajal tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses. Kasutusele võeti raske ratasader, millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast küll nõrgem, aga kiirem. Vahemere maades mindi üle kaheväljasüsteemilt kolmeväljasüsteemidele. Vesiveskid, tuul...
sadulmeistri pojana. Tema esivanemad olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Kodulinnas tunti teda täpsuse musternäidisena, tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna.
kahjuks oli hobune väsinud ja kukkus ning Petsorin ei saanud temaga edasi minna. Maryga ta lihtsalt mängis, ta tahtis teada, kas ta suudab teda ära võluda ning endale saada oma nn sõbra Grusnitski käest. Maksim lausa jumaldas Petsorinit. Üldiselt ei hoolinud Petsorin peale iseenda mitte kellestki. Tapmistesse suhtuti sellel ajal väga halvasti. Samuti usuti hauatagusesse ellu, et kui üks on kristlane ja teine uskumatu, siis nad hauataguses elus ei kohtu. 7. Huvitavaid tsitaate teosest ,,Kustpoolt tuul, sealtpoolt ka õnn"Mary ,,Kahest sõbrast on üks alati teise ori"Petsorin ,,Naised armastavad ainult neid, keda nad ei tunne"Petsorin ,,Mu armas,ma ei salli inimesi sellepärast, et neid mitte põlata, sest et muidu kujuneks elu liiga vastikuks farsiks"Grusnitski ,,Mu armas, ma põlgan naisi sellepärast,et neid mitte armastada sest muidu kujuneks elu liiga
Keskajakultuur Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud? Kõige lihtsam vastus keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, va...
Kant oli pere 9 või 11(ei ole täpselt teada) lapsest neljas.Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Šotimaalt. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule kestev hea mõju.’’ Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Ema suri, kui Kant oli 13-aastane.
Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim - Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud ja vigased lapsed visati ära - Naine kui matter familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest Bütsants u500.-1500. - Perekond kui ühiskonna algrakuke - Seadustega määratletud, kes võib abielluda, kohustused ja piirangud(näit kristlane tohib abielluda vaid kristlasega) - Ei tohtinud olla sugulased - Abielu kui majanduslik, aga ka poliitiline tehing - Varane kihlumine, abiellumiseks hea vanus tüdrukutel 12-aastane, poistel 14-aastane - Hinnati vallalisust, vooruslikkust, abielus tohtis olla vaid üks kord - Naine kui pärispatu kandja - Naine ja mees võrdsed pärijad - Mõnedel naistel võimalus õppida, luuletada, keeli õppida Keskaeg 10.-15.saj.
· Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus, kapitalismi õitsengu aluseks USAs oli tööstuslikes põhjaosariikides valitsev kalvinistlik, ülimalt range protestantism. · Protestantlik eetika on tööeetika · Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J.Calvin kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada usina töö kaudu ja toodetud väärtuse suunamine laiendatud taastootmisse on kohustus jumala ees. · Protestantlik tööeetika ei soodusta toodetud väärtuste tarbimist vaid vastupidi, jutlustab kasinust, elurõõmu allasurumist, lõbudest loobumist. · Selle osa lisas utilitarism · USA majandusliku õitsengu põhjuseks on olnud kahe vastandliku idee
Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim - Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud ja vigased lapsed visati ära - Naine kui matter familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest Bütsants u500.-1500. - Perekond kui ühiskonna algrakuke - Seadustega määratletud, kes võib abielluda, kohustused ja piirangud(näit kristlane tohib abielluda vaid kristlasega) - Ei tohtinud olla sugulased - Abielu kui majanduslik, aga ka poliitiline tehing - Varane kihlumine, abiellumiseks hea vanus tüdrukutel 12-aastane, poistel 14-aastane - Hinnati vallalisust, vooruslikkust, abielus tohtis olla vaid üks kord - Naine kui pärispatu kandja - Naine ja mees võrdsed pärijad - Mõnedel naistel võimalus õppida, luuletada, keeli õppida Keskaeg 10.-15.saj.
kristliku õpetuse, kuid arendavad selle traditsioonilisest kristlusest sedavõrd erinevaks, et kujuneb uus usund. Tänapäeva kristlus on ühtaegu nii 19. sajandi kui ka kogu eelnenud ajaloo tulemus. 19. sajandil levis kristlus laialdasemalt kui kunagi varem. Selles etendasid oma osa Euroopa ja Ameerika Ühendriikude kirikute rajatud misjoniorganisatsioonid. Misjon jätkub ka tänapäeval ning kristlus on võib-olla üks kõige kiiremini levivaid usundeid maailmas. Olles ise ka kristlane ning järgides enamus kristluse kui oma vaimse mõtlemise põhitõdesid ning traditsioone, aitas informatsiooni kogumine ja mõtlisklemine kristluse teemadel palju juurde endas usu tõdede ja põhimõtete arusaamisele. Kristlus, niikaua, kui ta on eksisteerinud, on pidanud ületama paljusid künkaid ja mägesid. Kristlased on aga igast võitlusest tulnud võitjana välja ning see usund on säilinud tänapäevani ning saanud kõige suurima maailmareligiooni staatuse.
Talle öeldi, et Jose on trellide taga ning kullast kell üles leitud. Välismaalane läks vangi külastama, sigaripakk ühes, et lepitust otsida. Jose võttis ta südamlikult vastu. Josel oli talle ülesanne, nimelt pidi rändur ühe hõbemedaljoni viima Pamplonasse. Järgmine päev külastas rändur teda uuesti ning Jose jutustas oma eluloo: Jose Navarro sündis Elizondos, Baztani orus. Tema tõeline nimi on hoopis don Jose Lizarrabengoa, bask ning vana kristlane. Temast taheti teha vaimulikku, kuid sellest ei tulnud midagi välja kuna armastas kirglikult sulgpalli. Ühes mängus läks kakluseks Jose ja kellegi Alava poisi vahel, haaranud oma raudkepi tuli Jose võitjaks. Tänu sellele saadeti ta maalt välja. Sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Sai kiiresti kapraliks ja oli lootust saada ka seersandiks, kuid tema õnnetuseks saadeti valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. (Manufaktuuris töötab sadu naisi kes
kasutamist raua tootmiseks. Hematiiti nimetati rauamennikuks ja teda kasutati välispidiselt puudrina ning seespidiselt ravimullana. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides. Maakoores leidub rauda ainult ühenditena. Neid looduses esinevaid rauaühendeid, mida kasutatakse raua ja rauasulamite tootmiseks nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised: 1. FeO Ei oma erilist praktilist tähtsust. 2. Fe2O3 See on punakaspruuni värvusega kristlane aine, rauamaakide ja rauarooste koostisosa. Kasutatakse maalrivärvides värvipigmendina ja poleerimispulbrites. 3. Fe3O4 ehk FeO*Fe2O3 See on magnetiit ehk magnetrauamaak, mis on musta värvusega kristalne aine ja magnetiline ühend. Tekib raua pinnale tagikihina, kaitseb rauda roostetamast. Kasutatakse magnetofonilintides, ferrütentennides ja tugevate püsimagnetite valmistamisel. 4. Fe(OH)2 See on rohkekasvalge värvusega kristalne aine, mis tekib
kristliku õpetuse, kuid arendavad selle traditsioonilisest kristlusest sedavõrd erinevaks, et kujuneb uus usund. Tänapäeva kristlus on ühtaegu nii 19. sajandi kui ka kogu eelnenud ajaloo tulemus. 19. sajandil levis kristlus laialdasemalt kui kunagi varem. Selles etendasid oma osa Euroopa ja Ameerika Ühendriikude kirikute rajatud misjoniorganisatsioonid. Misjon jätkub ka tänapäeval ning kristlus on võib-olla üks kõige kiiremini levivaid usundeid maailmas. Olles ise ka kristlane ning järgides enamus kristluse kui oma vaimse mõtlemise põhitõdesid ning traditsioone, aitas informatsiooni kogumine ja mõtlisklemine kristluse teemadel palju juurde endas usu tõdede ja põhimõtete arusaamisele. Kristlus, niikaua, kui ta on eksisteerinud, on pidanud ületama paljusid künkaid ja mägesid. Kristlased on aga igast võitlusest tulnud võitjana välja ning see usund on säilinud tänapäevani ning saanud kõige suurima maailmareligiooni staatuse.
Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse osa ja see omistatakse vooruslikele. Väärikas inimene lähtub oma enda minapildist mitte teiste arvamusest. Peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi seda. 2. Cicero vabariiklase aust Aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus – põlgus välise suhtes, suured teod mis lähtuvad vooruslikkusest toovad gloria! 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Alandlikkus on voorus, isetu käitumine Jumala palge ees, kristlane võtab au vastu viidates jumalale. Kristlane ei hooli aust ega muudest maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Alguses sisu vallutustest, Rooma alal olevate barbarite allutamsiest - kujuneb aadlisugu, kellel ei olnud orjadest esivanemaid. Au oli vabade meeste asi. Alguses füüsiline suurus-tugevus, siis välised hüved nagu feodaalvaldus, lõpuks kõrgkeskajal au internaliseerimine (sisemine, karakteriomadused) 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal
abil, see on Jumala silmis rüve. Sisuliselt on taoism abstraktne filosoofiline mõtlemine, kus suletakse suu, silmad ja kõrvad, et mitte langeda pahede mõju alla, sest tal on headuse idee, kuid mitte elujõud headuseks ja kurja võitmiseks. Seepärast ei sarnane see "headus" Jumala absoluutsele headusele ega armastusele, kuna Jumal on püha. Jumala armastus pole filosoofia. Jumalal on jõud, millest kristlane saab ühe osa ja püsib usus mitte oma jõust, vaid Jumala jõust, väe abil ning võidab ära kurja. Kristusel on ka lahendus kurja võitmiseks. Taoismis on jumal määramatu, piiritu, nimetu, olematu ja uurimatu, kuid on siiski olevus (panteism). Kristuses on Jumal kõikvõimas, kuid tema jõud on piiratud tema tarkuse ja sõnaga. Seega Jumal on piiratud tema tahtega, ja iseloomuga, mis on headus ja pühadus.
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
kultuurikeskus, kus töötas arvukalt kuulsaid õpetlasi ja kus oli vanaaja suurim raamatukogu muumia kõdunemise vastu eriliselt töödeldud surnukeha, peamiselt muistses Egiptuses mõis suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad mõisategu talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel mõistekiri kiri, milles pildid tähistasid konkreetset mõistet märter usu eest hukkunu, ristiusu tõeline tunnistaja; kristlane, keda sunniti väevõimuga Rooma jumalatele ja keisritele ohverdama, kuid kes sellest keeldus ja lõpuks hukati N narodniklus Venemaal 19. sajandi teisel poolel haritlaskonna hulgas levinud sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn ürgvenelike arusaamade juurde natsionaalsotsialism ehk natsism äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919 1945, mis taotles
tähtis teadus- ja kultuurikeskus, kus töötas arvukalt kuulsaid õpetlasi ja kus oli vanaaja suurim raamatukogu muumia kõdunemise vastu eriliselt töödeldud surnukeha, peamiselt muistses Egiptuses mõis suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad mõisategu talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel mõistekiri kiri, milles pildid tähistasid konkreetset mõistet märter usu eest hukkunu, ristiusu tõeline tunnistaja; kristlane, keda sunniti väevõimuga Rooma jumalatele ja keisritele ohverdama, kuid kes sellest keeldus ja lõpuks hukati N narodniklus Venemaal 19. sajandi teisel poolel haritlaskonna hulgas levinud sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn ürgvenelike arusaamade juurde natsionaalsotsialism ehk natsism äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919 1945, mis taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
