1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul 1992 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Barcelona 2000 Erki Nool Kümnevõistlus (8641p) Sydney 2002 Andrus Veerpalu Suusatamine (15km Salt Lake City klassika) 2006 Andrus Veerpalu Suustamine (15km Torino klassika) 2006 Kristina Smigun Suusatamine Torino (7,5km+7,5km) 2006 Kristina Smigun Suusatamine (10km Torino klassika) 2008 Gerd Kanter Kettaheide (68,82m) Peking
Või ma tahan saavutada midagi, millest lisaks minule saab ka keegi teine kasu? Kas ma tahan elada tähendusrikast elu, või mulle piisab selles, kui lähen vooluga kaasa? Vastus on meis endis. Presidendiks või olümpiavõitjaks ilma eesmärgita ei saa. Olgu selleks algselt riigikokku pääsemise soov või mõne võistluse medal. Et teha suuri tegusi, peab ka suurelt unistama. Kristina Smigun-Vähi ja Jaan Martinson on oma raamatus ,,Kristina" kirjutanud, kuidas Kristina sihikindlalt püüdles oma eesmärgi, olümpiamedali poole. Süües kasvab isu. Kui algselt on soov medal, siis hiljem rahuldab sind juba vaid kirkaim värv. Kuid kas see annab elule tähenduse? Ühele sihile järgneb teine. Inimene ei ole kunagi sada protsenti rahul. Peale ühte ampsu magusast õunast, tahame veel ühte ning kui õun on otsa saanud, siis jookseme poodi uue järele. Kas Krsitina elu on väärtuslikum või tähendusrikkam lihtsalt selle pärast, et ta on pidevalt püüelnud
Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL LOENGU PROTOKOLL Mõdriku 11.12.2015 nr 1-1/1 Algus kell 8.30, lõpp kell 11.45 Juhatas Virve Transtok Protokollis Elisabeth Ammer Osalejad: 31tudengit (Lisa 1) Puudusid: Heleriin Atla, Kristina Harun, Aline Lõuke PÄEVAKORD: 1. Situatsioonülesande arutelu KUULATI: Tudengid pidid lahendama situatsioonülesande ning selle põhjal analüüsi koostama. Sõna võtsid: Kõik tudengid osalesid arutelus OTSUSTATI: 1.1 Teha parandusi ning täiendusi analüüsides Virve Transtok Elisabeth Ammer Juhataja Protokollija Lisa 1 1 Elisabeth Ammer 2 Heleriin Atla 3 Karin Ellenurm-Kõrts
suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes.Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Eestit on esindanud viimase kahekümne aasta jooksul taliolümpiamängudel sellised inimesed: Olga Vassiljeva, Allar Levandi, Ago Markvardt, Peter Heli, Toomas Tiru, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Katrin Smigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun ja paljud teised. Kõige edukatemaks neist on osutunud Kristina Smigun kes saavutas kaks kuld medalit Torinos (2006a.) toimunud taliolümpiamängudel ja hõbeda koha Vancouveris (2010a.) toimunud taliolümpiamängudel. Andrus Veerpalu võitis Salt Lake Citys (2002a.) asunud mängudelt ühe kulla ja ühe hõbeda, teise kulla sai ta Torinos (2006a.) toimunud mängudel. Jaak Mae sai pronksi 2002. aastal Salt Lake Citys toimunud taliolümpiamängudelt. Need viimased kolm inimest
1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall 1988 Sul Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall 1992 Barcelona Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 2000 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2006 Torino Kristina Smigun Murdmaasuusatamine 7.5+7,5 suusavahetusega sõidus 2006 Torino Kristina Smigun Murdmaasuusatamine 10 km klassikatehnikas 2006 Torino Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2008 Peking Gerd Kanter Kergejõustik Kettaheide
Kristina Piilik Juhtimine Eesti notaribüroodes Pea kõik inimesed puutuvad ametikohast hoolimata vähemal või rohkemal määral kokku kohustustega, mis on seotud juhtimisega. Ka siis, kui see ei ole nende peamine tööülesanne. See kehtib ka erialaspetsialistide puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi
Kristina Piilik Juhtimine Eesti notaribüroodes Pea kõik inimesed puutuvad ametikohast hoolimata vähemal või rohkemal määral kokku kohustustega, mis on seotud juhtimisega. Ka siis, kui see ei ole nende peamine tööülesanne. See kehtib ka erialaspetsialistide puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi
ARISTOTELES Kristina Kasemägi ARISTOTELES KRISTINA KASEMÄGI ELULUGU · Sündis 384 eKr ja suri 322 eKr · Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane · 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. · Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. · Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. KESKMED KÜSIMUSED
koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998 Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006 Olümpia koondisesse kuulusid: laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno
Loob koondise eest. 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 8641 Salt Lake Andrus 15 km 2002 Murdmaasuusatamine 37.07,4 City Veerpalu klassikatehnikas 2006 Torino Kristina Murdmaasuusatamine 7.5+7,5 42.48,7 Smigun suusavahetusega Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused sõidus Kristina 10 km 2006 Torino Murdmaasuusatamine 27.51,4 Smigun klassikatehnikas
raske saada - kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutamise varjamine on samuti hästi arenenud. Mida jõulisemalt kelme kinni nabitakse, seda enam tugevneb lootus, et sport saab puhtamaks. Kahjuks esineb ka olukordi, kus süüdistused sportlasele dopingu kasutuse osas on täiesti alusetud. Nii juhtus ka näiteks Salt Lake City olümpiamängude suurtel dopinguskandaalidel, kus dopingukasutajaks tembeldati ka meie sportlane Kristina Smigun Vähi. Valesüüdistus mõjutas Kristina psüühikat tugevalt ning arvatavasti ei läinud just seetõttu tema edaspidised sõidud sel võistlusel nii hästi, kui ta emsalt arvestanud oli. On esinenud ka juhtumeid, kus sportlane on sattunud dopingust lausa sõltuvusse. Inimene hakkab igatsema eneseusaldust ja jõudu, mida ta tundis dopinguaine kasutamise ajal. Dopingust võõrutamise protsessid võivad mõjutada raskesti sportlase karjääri. Näiteks võivad esineda füüsilised muutused, väsimus jms
Kontsert koosnes kahest osast, esimest osa esitasid Taltechi Bigbänd ja teist osa Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri Bigbänd. Esimeses osas esitati Mike Carubia, Eero Koivistoineni, Siim Aimla, Bob Mintzeri, Walter Donaldsoni ja George A. Whitingi, Harold Arleni, Yip Harburgi ja Billy Rosei, Morgan Lewsi Nancy Hamiltoni, Raimond Valgre ja Helin-Mari Arderi teoseid. Instrumentideks olid saksafonid, tromboonid, trompetid, klaver, elekti kitarr ja trummikomplekt. Dirikentideks olid Teet Raik ja Kristina Bianca Rantala. Mõnel laul laulis ka solist Helin Mari Arder. Teises osas Anderw Lloyd Webberi, Tõnis Kõrvitsa, James Van Heuseni, Cole Porteri, Johnny Richardsi, Freddie Mercury ja Neal Hefti teoseid. Instrumentideks olid samuti saksofonid, tromboonid, trompetid, klaver, elektrikitarr ja trummikomplekt. Dirigendiks oli Sten Valdmaa. Laule laulsid Jaan Krivel ja Siim Aimla. Minu lemmik looks oli Siim Aimla „Big Big Bänd“. Lugu juhendas Kristina Bianca Rantala,
I n cip rti pa Andrus Veerpalu (born February 8, 1971 in Pärnu) is an Estonian cross country skier. On February 17, 2006 he won his second Winter Olympics gold medal (in 15 km cross country skiing; his previous gold medal is from the Salt Lake City games), becoming the fourth Estonian to have won two Olympic gold medals (Kristjan Palusalu, Erika Salumäe and Kristina Smigun are the first three). Veerpalu has also found success at the FIS Nordic World Ski Championships, winning a gold at 15 km in 2009 at Liberec, 30 km in 2001 at Lahti and a silver at 50 km in 1999 at Ramsau. Veerpalu also became the oldest world champion in history with his victory at Liberec 2009. Jaak Mae (born February 25, 1972) is an Estonian cross-country skier who has competed since 1994. He won a bronze in the 15km event at the 2002 Winter Olympics in Salt Lake City.
ja Viljar) Vladiga rahvuslikke suhteid klaarima, mis lõppes Markuse vahele astumisega. · Poisid käisid kinos ja hiljem arutasid pikka aega filmi üle. Samal öösel helistas Markusele keegi klassivend ja kutsus teda peole, kuid Markus nädala sees pidu ei pane. · B klassil jäi tund ära ja poisid läksid koos Markusega kaasa suitsu tegema (kuigi Markus oli ainuke, kes suitsetas poistest). Lao maja juures olles ja suitsu tehes tekkis seal tüdrukute kaklus Angelina ja Kristina vahel. Markus ja Olari läksid vahele. Peale seda kismat läksid poisid bändiruumi ühte loo ideed realiseerima. · Esso läks Hele-Mariiniga kohtama. Lihtsalt jalutati ning räägiti juttu, istuti ka JazzCafe-s. Poiss sai oma esimese suudluse ja märjad ööd. · Poisid ootasid bändiruumis Markust. Markus ei tulnud ja poisid läksid talle koju, sest telefonile ta ka ei vastanud. Markus elas koos vennaga linnas ühikas ning vanemad elasid maal
Topeltelu Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 7. mail Võru Kultuurimaja Kannel suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitlejateks olid selles lavastuses Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan Rekkor, Liina Tennosaar (külalisena), Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena) ja Laura- Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Etendus rääkis 43. aastasest taksojuhist John Smithist, kellel oli kaks maja, kaks abikaasat ja kaks last
Veerpalu üllatussõit 10 km. Krooniks olümpiatalvele oli Novosibirskis peetud laskesuusatamise MM-il Eesti neliku (Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee, Kalju Ojaste) poolt saavutatud pronksmedal 20 km meeskonnasõidus. Sama aasta 11. novembril loodi iseseisev Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon (ELSF), mis järgmisel aastal sai rahvusvahelise organisatsiooni IBU liikmeks. Ramsaus toimunud MM-il (1999) jõudis Eesti juba medaliriikide hulka. Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult sai kolm medalit. Veerpalu klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu suusamaailmale. Ta suutis ka 2001. aastal Lahti MM-ilt koju tuua kuldmedali. Taliolümpiamängudelt sai Andrus Veerpalu 2002. aastal kuldmedali 15 km klassikarajal. Samal aastal seisid autasustamispoodiumil korraga kaks Eesti suusatajat, sest pronksmedal kuulus Jaak Maele. 2003. aasta MM-võistlustel Val di Fiemmes triumfeeris Kristina Smigun, kes võitis koguni neli medalit, neist ühe kuldse
moodustasid ehk venelane Alevtina Koltsina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt). Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus. 1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel Eesti suusataja Kristina Smigun Kristina Smigun (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.Kristina
endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naistemurdmaa- suusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006.aastal omistas Rahvusvaheline Olümpia- komitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorterisLausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21.septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010.aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2.juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Tagajärjed - Tervis Murdmaasuusatamist peetakse üheks ohutuimaks rahvaspordialaks. Ehkki kukkudes võib end kergelt nikastada, tuleb tõsiseid vigastusi selles spordis harva ette
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus erialade osakond Kunstiline kujundamine Maria Pihl KKP11 Kristina Smigun-Vähi Referaat Õpetaja: Leida Jalakas Kuressaare 2009
,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva taga...
Opereti lavastajaks ja kunstnikuks on tuntud hollandlane Michiel Dijkema, kes on tuntud ka Gioachino Rossini koomilise ooperi "Tuhkatriinu" lavastajana. Opereti "Nahkhiir" dirigendiks oli Jüri Alperten. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002-2004. Alperten on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. Nii oopereid, ballette, kui ka operette.* *-www.opera.ee-1464 (01.11.10) Opereti solistideks olid Heli Veskus, Urmas Põldma, Kristina Vähi, Mart Laur, Rauno Elp jt. Heli Veskus debüdeeris Rahvusooper Estonias aastal 1999 ning on saanud kümneid tõsiseid rolle, nagu näiteks: J. Straussi " Öö Veneetsias", Tsaikovski "Jevgeni Onegin " jne. Urmas Põldma on õppinud altsaksofoni erialal ning on lõpetanud ka puhkpilliorkestri dirigeerimise eriala. Alaltes aasast 2002 on Põldma Estonia solist. Talle kuuluvad mitmed tähtsad rollid. Urmas Põldma on esinenud ka solistina suurvormide ettekannetel
Neile meeldib omada peret, kelle eest hoolitseda ning kellele toeks olla. Töö jääb sel puhul teisejärguliseks, kuna selle kõrvalt lihtsalt ei jätku piisavalt aega pere jaoks. Seega tihti leiab aset selline asjaolu, kus näiteks klassikokkutulekul on näha neid, kes tulevad kohale oma kallite autodega või siis kes tulevad koos oma lastega. On ka inimesi, kes üritavad teha mõlemat korraga. See aga nõuab väga suurt pühendumist nii perele kui tööle. Hea näitena võib tuua suusataja Kristina Smiguni. Ta nimelt suutis peale lapse sündimist tulla uuesti poodiumile. Paraku võib edukus olla petlik. Kui näha naabrimeest oma uue hinnalise autoga, siis tekib paratamatult mõte, et kui ta seda autot endale lubada saab, siis arvatavasti on ta edukas. Tänapäeval see pigem nii ei ole. On inimesi, kes üritavad näidata ennast edukana. Selle jaoks on nad kas võtnud pangalt suure laenu, mida nad tõenäoliselt tagasi maksta ei suuda või siis
5ivesta Family Kristina Nagornaja 10.H Jüri Gümnaaium 2003 ( V-kes () CoolB ( ) ) 2009 5ivesta Family «23:45» « ». . - «?», . 23:45 & 5ivesta Family -- 2010 « », « » « ». 5ivesta Family « » ZD AWARDS'2009 " 2010" " " 5ivesta Family , - 2004 - ...... 5ivesta Family "V-kes ()", "CoolB ( )", : http://www.5ivesta.ru/ B http://www.youtube.com/watch?v=cCCcVU_mwW
UNGARI ÜLESTÕUS 23. oktoober-10. september 1956 Kristina Kasemägi OSAPOOLED Ühel pool olid- Nõukogude Liit ja Ungari riiklik julgeolekupolitsei Teisel pool olid Ungari ülestõusnud PÕHJUSED Ungari tahtis olla iseseisev Kremli juhtkond otsustas Ungari okupeerida Meeleavaldus Poola toetuseks Avalik vastuhakk VIDEOD https:// www.youtube.com/watch?v=kHO1yK6RXys https://www.youtube.com/watch?v=liwFyRgtBlU TÄNAN VAATAMAST JA KUULAMAST!
Nelja koostisosa iseloomustab selle ümber tegutsevad suuremad valdkonnad,milleks on: Võime/tootlikus - individuaalid, organisatsioonid, infrastruktuur Teadlikkus ja ära tundmine kohalik, rahvusvaheline, mitte rahvusvaheline Elujõud/jätkusuutlikus individuaalid, organisatsioonid, keskkond Siduvus ja osalemine loomemajandusse [Skeem 1: Lorenzen M, Andersen V, Kristina. 2009, lk 245] Loova linna moodustavad osad on omavahel seotud ja pidevas ringluses. Olles stabiliseeritud kõikide loomemajanduse osade vahel. Loovat linna on vaja eelkõige elukvaliteedi parandamiseks ja majanduse mõjutamiseks. Innovaatiliseks linnaks saab läbi õigete inimeste ja linna enda arengusuutlikkusega ning neid kõiki ühendab viis olulist tunnust. Loomemajandus, ühiskond ja indiviid kui kodanik
SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu.................................................................................10 8. Kasutatud kirjandus...........................................................................11 2 SISSEJUHATUS
Seega tuginedes Võlaõigusseadusele §233 (2) on V-l õigus E-lt kas radiaatorite eest tasu või väljaandmist nõuda . 4. Ants töötas osaühingus Firma müügijuhi ametikohal ja tal oli õigus kasutada Firmale kuuluvat sõiduautot. Kui sama sõidukiga oli toimunud liiklusõnnetus, millega auto kahjustamise läbi tekitati Firmale varaline kahju, siis selgus, et õnnetuse ajal oli autot juhtinud hoopis alkoholijoobes Kristina. Ants oli võimaldanud Kristinal auto kasutamist, andes selle vabatahtlikult Kristina valdusse, kes oli alkoholijoobes. Firma esitas kohtusse hagi, milles nõuab kahju hüvitamist Antsult. Ants aga arvab, et tekitatud kahju peab hüvitama hoopis avarii põhjustanud Kristina, kuna just viimane tekitas reaalselt kahju ja on seda ka õnnetust puudutava kriminaalasja arutamisel tunnistanud, Ants ise ei ole liiklusõnnetust toime pannud ega seeläbi Firmale kahju tekitanud. 1
"See on siis kevad" Marja-Liisa Vartio Kristina Pärtel 12 A Marja-Liisa Vartio Sündinud Nurmijärvil. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kirjutas romaane, luuletusi ja proosat. Üks soome romaanikirjanduse uuendajatest. Aastast 1994 endanimeline auhind. Marja-Liisa Vartio Põhitegevus ja probleemid Piinlikult detailsed kirjeldused taluelust Töö ja igapäevaelu Privaatelu, inimeste tunded ja mõtted Inimestevahelised suhted Suhted mehe ja naise vahel Minevik Naise surm
Kiwi Kristina Lebedeva Who is a kiwi? Kingdom: Animalia Type: Bird Diet: Omnivore Size in height: 25 cm - 45 cm Wing Span: 40 cm - 60 cm Weight: 1.3 kg - 3.3 kg Top Speed: 19 km/h Life Span: 8 - 12 years Skin type: Feathers Eggs The five species Little spotted kiwi The five species Great spotted kiwi The five species Brown kiwi The five species Rowi The five species Tokoeka Thank you for listening!
Jõulud eesti rahvakalendris KRISTINA GREBENJUK RP174 Jõulud Jõulud (Lõuna-Eestis ka: talvistepüha) olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad. Traditsioonid Maja ehtimine Rikkalikud piduroad Jõulukuusk Kingitused Jõuluvana, päkapikud Jõululaulud Jõulukuusk Jõulupuu on jõulude ajal ehetega ilustatud puu, Eestis valdavalt kuusk (jõulukuusk). Jõuluvana Jõuluvana ehk jõulumees on tegelaskuju uuemast jõulukombestikust, jõulukinkide tooja. Jõulutoidud Piparkoogid Mandariinid Verivorstid Hapukapsas Kõrvitsasalat Jõuluturg Jõuluturg on jõulude tähistamisega seotud tänavaturg, mis toimub tavaliselt nelja advendinädala ajal. Aitäh tähelepanu eest!
Kristina Uibukant Andrei Mironovits Eduard Vilde oli eesti riigiametnik ja eesti kirjanik kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Pseudonüümid Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovits Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg Tema tädipoeg oli Eduard Bornhöhe. Eduard Vilde oli kaks korda abielus:Berliinis Antonie Gronau'ga, ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Nõukogude Liidu postmark, Eduard Vilde, 1965 Eduard Vilde monument Tallinnas. Eduard Vilde Muuseum Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur Tartus
Kristina Uibukant 11. Klass Meeste aju Naiste aju Naistel on kõige tähtsam: Naiste reeglid: Ma olen alati õiglane, sest olen naine Kui ma ütlen, et minu välimus on õudne, sa ei pea kunagi ärrituma, aga pead ütlema mulle, et olen kõige ilusam Kui ma olen puu sisse lõikunud, see ei tähenda, et ma ei oska autot juhtima Meestel on kõige tähtsam: Meeste reeglid: Ära sega mind, kui ma vaatan jalgpalli, naine On olemas kaks naiste liike: minu naine ja naised
Kristina Salmu ja Liis Tsebotnikova Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" http://www.thesuperelitesaiyan.zoomshare.com/album/Uploading.....Frollo/images/9c24c78aeaad7baac2ecd26e51e95638_11 http://farm4.static.flickr.com/3232/3098288756_768ece49be.jpg http://www.boncherry.com/blog/wp-content/uploads/2009/09/paris-notre-dame-facade.jpg http://www.gavroche.org/vhugo/gallery/images/LaEsmeralda.jpg http://www.sakala.ajaleht.ee/250708/gfx/10291488983c75967d_3.jpg http://2.bp.blogspot.com/_oLoq6vT2-Eo/SN5hcZdA-dI/AAAAAAAAAnE/heHHlS4kPc8/s400/Disney-Quasimodo-5929.jpg http://4.bp.blogspot.com/_zp2LXPlMjGQ/Sw6VsZM6hSI/AAAAAAAAJwY/tRBaCmIiDz4/s1600/quasimodo-20whipped- 20closeup.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jumalaema_kirik_pariisis_kristamakke.htm ffikas.pri.ee/Failid/RaM.../10.../Jumalaema.kirik.pariisis.crap.doc
bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine. Võistlejaid oli 2622, kokku 92 riigist. Eestit esindas 30 sportlast. Enim medaleid võitnud riigid: 1. USA 37 2. Saksamaa 30 3. Kanada 26 Enim kuldmedaleid võitnud riik oli Kanada 14 Eesti parim sportlane olümpial: Kristina Smigun-Vähi võitis ainsana eestlastest medali hõbemedali 10 km vabatehnikasõidus Tänan tähelepanu eest!
Viigingite mütoloogia ja kunst. Tallinna Arte Gümnaasium 11.a Kelly Käsper Kristina Majak Ronald Andla Viikingid Barbarite järeltulijad Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu Viikingid rüüstasid maid Asutasid kolooniaid Tegelesid välismaal kauplemisega Viikingid Viikingite laev Viikingite kunst Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu Eredad, kontrastsed värvid
Olympic Games · The first Winter Olympics was held in Chamonix, France, in 1924. · It was organized by the French Olympic Committee. · Winter Olympics medal table (1924): Winter Games · Alpine skiing · Cross-country skiing · Figure skating · Ice hockey · Ski jumping · Speed skating · Short track speed skating · Freestyle skiing Estonian's famous cross-country skiers Kristina Smigun-Vähi Torino 2006 Andrus Veerpalu Salt Lake City 2002 Torino 2006 Future Raido Ränkel Triin Ojaste Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Harjutus M Informaatika II Tallinna Tehnikaülikool Tudeng: EAEI-21 Õppejõud: Kristina Murtazin Algus Vali komponent: leib Lisa Eemalda Serveeri leib sai või pasteet sulatatud juust kurk sink juust Mängu idee on teha selline võileib, mis jukule meeldiks, Juku maitseb toitu ja annab punkte. Alustamiseks tuleb vajutada nuppu "Algus", seejärel tuleb valida menüüst asju, mida tahad võileivale panna. Nupp "Lisa" lisab valitud komponendi, nupp "Eemalda" võtab selle ära. Kui arvad, et võileib on valmis vajuta nuppu "Serveeri", Kraps viib toidu Jukule
20. SAJANDI KUNST Kristina Kasemägi Sisukord Kunstiteos, mis on minu arvates meisterlik Kunstiteos, mis on minu arvates kõige vähem meisterlik Maal mis väljendab minu jaoks kõige enam: Kurbust Rõõmu Üksindust Armastust Rahu Valgust ja helgust Pimedust ja süngust Muusikat 2 maali, mis väljendavad kaasaaja ühiskonna valupunkte Kõige futuristlikum kunstiteos Kunstiteos, mis on minu arvates meisterlik Kunstiteos, mis on minu arvates kõige vähem meisterlik Kurbust Rõõmu Üksindust Armastust Rahu Valgust ja helgust Pimedust ja süngust Muusikat 2 maali, mis väljendavad kaasaaja ühiskonna valupunkte Kõige futuristlikum kunstiteos TÄNAN KUULAMAST!
BORODIN Merlyn, Laura, Jessika, Kristina, Sten, Joosep 11a Alexander Porfiryevich Borodin Elulugu 12.11. 1833 – 27.2. 1887 Andekas keemik Suur muusik Maailmatuntud helilooja Oskas mitmeid keeli Žanrid: Klassikaline ooper Sümfooniad Kammermuusika Looming 1867 "Sümfoonia nr 1" 1876 "Sümfoonia nr 2„ 1879 "Keelpillikvartett nr 1" 1880 sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides„ 1881 "Keelpillikvartett nr 2" 1886 "Sümfoonia nr 3" 1887 ooper "Vürst Igor" Loomingu iseloomustus Mihhail Glinka rahvuslik ja võimas „Vägilassümfooni” Voolavad ja laulvad Teosed http:// www.youtube.com/watch?v=Sw1weml0- r0 http://thechristmasmania.ru/play.php ?id=LUpTUzAxY0U2c0U=
31. Kaija Udras (Eesti) 3.51,05 37. Triin Ojaste (Eesti) 3.52,31 Murdmaasuusatamine - Meeste sprindi finaal 14. Peeter Kümmel (Eesti) 27. Timo Simonlatser (Eesti) 42. Anti Saarepuu (Eesti) 59. Kein Einaste (Eesti) Murdmaasuusatamine - Naiste sprindi finaal 31. Kaija Udras (Eesti) 37. Triin Ojaste (Eesti) Murdmaasuusatamine - Naiste 15 km suusavahetusega sõit 7 44. Tatjana Mannima (Eesti) +4.26,1 Kristina Smigun-Vähi (Eesti) katkestas Kaija Udras (Eesti) katkestas Murdmaasuusatamine - Meeste 30 km suusavahetusega sõit 37. Aivar Rehemaa (Eesti) +6.04,4 42. Kaspar Kokk (Eesti) +7.28,9 46. Karel Tammjärv (Eesti) +7.51,5 Murdmaasuusatamine - Naiste sprinditeate finaal 16. Eesti (Triin Ojaste, Kaija Udras), poolfinaali 8. koht Murdmaasuusatamine - Meeste sprinditeate finaal 17. Eesti (Anti Saarepuu, Peeter Kümmel), poolfinaali 8. koht.
Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus
veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Olümpiamäng ud Kuld 2002 15 km klassika Kuld 2006 15 km klassika Hõbe 2002 50 km klassika Maailmame is trivõ is tlus e d Kuld 2001 30 km klassika Kuld 2009 15 km klassika Hõbe 1999 50 km klassika Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun- Vähi 21
Maailma karikavõistlustel on ta jõudnud poodiumile seitsmel korral. Parim koht MK-sarja lõplik paremusjärjestususes on 2001.–2002. aasta hooajal saadud kuues koht, kuigi ta jõudis sel hooajal poodiumile vaid korra.Pärast sportlaskarjääri lõpetamist on ta olnud Eesti Suusaliidu juhatuse liige ja Otepää MK- etappide korralduskomitee juht. 2013. aastast on ta Suusaliidu peasekretär. Jaak Mae treener oli Mati Alaver. Kristina Šmigun-Vähi (neiupõlvenimega Kristina Šmigun; sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja.Esimest korda osales ta olümpiamängudel 1994. aastal Lillehammeris, kus jäi parimaks kohaks 10 km vabastiilis saadud 27. koht.2002. aasta taliolümpial Salt Lake Citys jäi Kristina Šmiguni parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes
EESTI TUNTUD SPORTLASED 1. Gerd Kanter 2. Jaak Mae 3. Andrus Veerbalu 4. Mikk Pahapill 5. Kristina SmigunVähi 6. Erki Nool 7. Ksenja Balta 8. Martin Müürsepp 9. Andres Oper 10. Sergei Pareiko 11. Kristjan Kangur 12. Kaia Kanep 13. Kaido Höövelson (Baruto Kaito) 14. Jüri Jaanson 15. Alfred Neuland 16. Tõnu Endrekson 17. Jane Salumäe 18. Kaie Kand 19. Grethe Grünberg 20. Gert Kullamäe 21. Aivar Kuusmaa 22. Urmo Aava 23. Markko Märtin 24. Tanel Võtti 25. Jaan Kirsipuu 26. Erika Salumäe 27. Kristjan Palusalu 28. Imre Erik 29
Adrenaliin Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. See on sümpatomimeetiline monoamiin. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski. Adrenaliin on neerupealiste kõige tuntuim hormoon, seal toodetaksegi adrenaliini. Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmetele adrenergilistele retseptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid jalalihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Kristi...
Kristina Uibukant 11. klass Vassili Vassiljevits Kandinsky (16. detsember 1866 Moskva 1944 NeuillysurSeine) oli vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks. Suure osa oma elust veetis ta Saksamaal. Õppis ta Moskva Ülikoolis õigusteadust. 1896. aastal siirdus Münchenisse, kus õppis Anton Azbe kunstikoolis, hiljem ka F. von Stucki käe all. Aastal 1901 võttis ta osa kunstirühmituste Der Blaue Reiter asutamises. 1900ndate alguses kihlus ja abiellus ta Gabriele Münteriga. Aastal 1910 maalis ta esimese abstraktsionistliku kunstiteose. Aastatel 19181921 oli ta Bauhausi professor. Aastal 1933 siirdus ta Prantsusmaale. Tema loomingus on palju kasutatud geomeetrilisi kujundeid. http://www.wassilykandinsky.ru/painting1896 1944.php
Dopingud on rikkunud viimasel ajal üsna palju meeliülendavaid spordisündmusi- olümpiamänge, maailmameistrivõistlusi. Ent kardetavasti on need juhtumid vaid jäämäe veepealne osa. Spordiringkondades kavandatakse arstide ja keemikute kaasabill skeeme, mille avastamiseks peavad dopinguuurijad olema lausa detektiivid. Näiteks kurvastas väga paljusid Salt Lake City olümpiamängude suured dopinguskandaalid, millesse kahjuks kaasati ka süütu eestlanna Kristina Smigun-Vähi. Sportlasele on alusetud süüdistused väga rängad ning mõjuvad nii psühholoogiale kui sooritusvõimele vägagi pärssivalt. Kristina ei suutnud end koguda, teine näide suusatamise vallast on Vincent Vittoz, keda süüdistati dopingu tarvitamises, kuid ometi suutis ta võita medaleid ning aidata Prantsusmaa teatemeeskonda vägagi edukalt Oberstorfi MM-il 2005.a. Näiteid on veelgi, Berliinis jätkuval kohtuprotsessil endise Ida-Saksamaa
,,Topeltelu" Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 13. jaanuaril kell 19:00 Haapsalu Kultuurimaja suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- Karin Tammaru, Liina Tennosaat (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekko, Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura-Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Lavastaja Enn Keerd on sündinud aastal 1956. Ta on lõpetanud Põlva Keskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Nüüd töötab aastast 1978 teatris Endla. Kunstniku Kristina Lõuk kohta puudub informatsioon.
Vabakasvatus Mia Tamme, Hendrik Pedajas, Reigo Sinisalu, Kristina Piksar, Ingrid Helena Alliksaar 11.D GAG Mis on vabakasvatus? Täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal; kogemuste, väärtuste jagamine lastega; enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
