Referaat Metallisulamid Nimetu 9a 2012 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................lk 1 Sulamid............................................................................................................................................lk 2 Süsinikterased..................................................................................................................................lk 3 Vasesulamid.....................................................................................................................................lk 4 Alumiiniumsulamid.........................................................................................................................lk 4 Magneesiumsulamid...............................................................
Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. · Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. · Raud(II)sooladest on kõige tähtsam raud(II)sulfaat-vesi (1/7) ( FeSO4*7H2O), mida rahvapäraselt nimetatakse raudvitrioliks. See on heleroheline vees lahustuv kristalne aine
Elektromotoorjõud (Emj on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu.) Suurust, mis on võrdne pos. Ühiklaengu kohta tuleva kõrvalmõjudega nim. emj.-ks. A ε= Kõrvalmõjusi tekitab ja säilitab vooluallikas. q (Emj on arvuliselt võrdne suletud vooluringi kõigi osade pingelanguste summaga) Elektrivool metallides Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad positiivselt laetud ioonid. Nende vahel ruumis asetsevad vabad (oma aatomiga mitte seotud) elektronid. Nad liiguvad kaootiliselt kuid, kui ühendada suletud vooluringi, siis tuleb juurde ka suunatud liikumine. Kui ioon saab kin. energiat(el. Põrkub iooniga), siis ta hakkab võnkuma l R= ρ oma tasakaaluasendi ümber
19.Fotoefekti seaduspärasused. 1) muutumatu valguse intensiivsuse korral oleneb tekkiva fotovoolu tugevus rakendatud pingest katoodi ja anoodi vahel; 2) fotovoolu tugevus sõltub valguse lainepikkusest. 20. Mis on fotoefekti punane piir? Pikemate lainete (spektri punases osas) juures ei jätku kvandi energiast elektroni ainest välja löömiseks ja fotoefekti ei teki, siis nimetus kas punane piir või pikalaineline piir. 21. Mis on väljumistöö? Et elektrone hoiavad aines kinni kristallvõre tippudes olevad + ioonid, siis on vaja teha tööd elektriliste tõmbejõudude ületamiseks ja seega kulub fotoelektroni väljumistöö nende jõudude ületamiseks ja elektronile kineetilise energia andmiseks. 22. Einsteini valem fotoefekti jaoks ja selle seletus. hf = A + mv 2/2, kus h on pealelangeva valguse sagedus, kokku hf on valguskvandi energia, mis muutub fotoelektroni antud ainest väljumise tööks A ja energia ülejäägi saab elektron kaasa
kristallograafilisteks sümmeetriaklassideks (kuubiline, tetragonaalne jne.). Seejärel leitakse Braggi valemi järgi võreparameeterite/konstantide väärtused, millega saab määrata aines esinevaid ühendeid, kõrvutades mõõtetulemusi juba andmebaaside olevate andmetega. Võreparameetrite muutus sõltuvalt temperatuurist ja/või rõhust annab fundamentaalset termodünaamilist informatsiooni uuritava ühendi kohta. 70. Mida nimetatakse kristallvõre konstandiks(võreparameetriks)? Võreparameeter on Braggi valemiga n= 2dsin leitav väärtus, millega saab määrata aines esinevaid ühendeid, kõrvutades mõõtetulemusi juba andmebaaside olevate andmetega. 71. Millise valemiga kirjeldatakse röntgenkiirte difraktsiooni? Teravmikroskoopia 72. Kas objekti paksus on oluline STM meetodiga aine uurimisel? Jah, SEM nõuab objektilt suurt massikontrasti ja lahutusvõimest ei piisa pinna üksikute aatomite eristamiseks 73
Mineraalid Mineraalide füüsikalised omadused: Enamik mineraalne on looduses tahkes olekus, vedelal kujul esinevaid vesi ja nafta, gaasilistena süsihappegaas, väävelvesinik jt. Tahkeid mineraale on ligi 3000, umbes 50 nendest on laiema levikuga, esinedes mitmete kivimite koostises. Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust an...
iseloomustavat suurust nimetatakse ERISOOJUSEKS. Erisoojus näitab soojushulka, mis kulub ühe massiühiku aine soojendamiseks 1 kraadi võrra või vabaneb selle jahtumisel 1 kraadi võrra. Ainete erisoojused määratakse katseliselt ja kantakse tabelisse. 8. Mis on sulamine? Sulamissoojus. SULAMINE on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. Tahkisel on kindel sulamistemperatuur, st sulamise ajal keha temperatuur ei muutu. Sulamise ajal juurdeantav soojushulk kulub kristallvõre lõhkumiseks. Kuna sulamise ajal keha temperatuur ei muutu, siis osakeste kineetiline energia ei muutu. Muutub osakeste pot. energia. Osakeste võnkeamplitud suureneb, osakesi hoidvad jõud nõrgenevad ja sulamistemperatuuril osakesed lahkuvad oma kohalt. Osakeste paigutus muutub korrapäratuks. SULAMISSOOJUSEKS nimetatakse soojushulka, mis kulub ühe massiühiku kristallilise aine sulatamiseks või vabaneb selle tahkumisel tema sulamistemperatuuril.
Mittepolaarne keemiline side kui elektronegatiivsuste erinevus on 0. Enamasti ühe ja sama elemendi vahel. Polaarne kovalenente side Kui elektronegatiivsuste erinevus on 0-1,7. Enamasti mittemetallide vahel. Iooniline side Kui elektronegatiivsuste erinevus on >1,7, enamasti metalli ja mittemetalli vahel. Metalliline side - Kahe metalli vaheline side. Vesinikside - H ja F, O või N vahel. Kristall Korrapärase asetusega aatomitest koosnev aine. Ruumivõre - kristallvõre Mittemetall - Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Metall - Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus iseloomustab aatomi võimet siduda elektrone
pindadsorptsioon seda saab vähendada pesemisel. 2. segakristallide moodustumine 3. oklusioon 4. mehhaaniline vahelejäämnine Segakristallide moodustumine: Võimalik kui kristallvõres otsitava aine mõõtmed on väga sarnased lahuses olevatega. Oklusioon: Kui kristall kasvab kiiresti, siis mõned vastasioonid ei saa aega pinnalt eemalduda jäävad võre sisse. Kaasasadenemine, mille käigus on raske vabaneda lisanditest, mis kristallumise käigus jäävad kristallvõre defektidesse. Sadestamine homogeensetest lahustest(tekkiva reaktiivi meetod): Sadestusreaktiiv moodustub lahuses,suhteline üleküllastuvus on suhteliselt väike,jaotunud ühtlaselt kogu lahuses.Saame suureteralise sademe. Sademete pesemine: Sadet pestakse emalahuses sademesse jäänud sooladest vabanemiseks. Sademete kuivatamine ja kuumutamine: Kuivatamiseks kuni temp. 2000C,kasutatakse termostaate ja sademeid filtritakse läbi klaasfiltri. Kõrgematel temp
A. eutektikum B. keemiline ühend C. tardlahus D. eutektoid Score: 1,5/1,5 5. Milline väide on õige? Student Response A. Tardlahuseks nimet kristallvõre, teise ko kristallvõresse B. Tardlahuse korral te millele on omane k täisarvkordne suhe C. Tardlahuse korral k D. Puhtad metallid on Score: 1,5/1,5 6. Mis on teras?
mittemetallilisem kui teine (n. vesinik ja kloor), siis ühist elektronipaari tõmmatakse tugevamalt mittemetallilisema elemendi poole. Polaarse kovalentse sideme puhul on ühine elektronipaar tõmmatud mittemetalsema suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole. (n. HCl, CO) Metalliline side Metallide kristallvõre punktides asuvad positiivselt laetud metalli ioonid, mille vahel liiguvad elektronid, mis moodustavad nn. elektrongaasi. K e K+ + e + e e e + e + "elektrongaas" Metalliline side esineb niisuguste elementide puhul, mille väliselektronkihis on 1 kuni3 elektroni, mis kergesti loovutatakse. Metalliline side eksisteerib vaid siis, kui metall on tahkes või vedelas olekus. Vesinikside
segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Näiteks väävelhappe valamisel vette tõuseb lahuse temperatuur oluliselt, mistõttu seda protseduuri tuleb läbi viia suure ettevaatlikkusega, valades väävelhapet peene joana vette lahust pidevalt segades. Kindlasti kasutada kaitseprille ning happekindlaid kindaid. Kui energia, mis on vajalik kristallvõre lagundamiseks, on suurem kui energia, mis eraldub lahustunud aine osakeste hüdratatsioonil (hüdratatsioonienergia), siis on lahustumisprotsess endotermiline (soojust neeldub lahus jahtub). Kui aga energia, mis eraldub hüdratatsioonil, on suurem, siis on protsess eksotermiline (soojust eraldub lahus soojeneb). Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumis- soojuseks.
Vesinikside Vesinikside esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel, kui vesinik on ühendis F, O või N (n. molekulide HF, H2O või NH3 vahel). 17 Põhiside: kovalentne polaarne Vesiniksideme lõhkumiseks kulub palju energiat. Vesi keeb, kui veeauru rõhk võrdub välisrõhuga. 18 Metalliline side Metallide kristallvõre punktides asuvad positiivselt laetud metalli ioonid, mille vahel liiguvad elektronid, mis moodustavad nn. elektrongaasi. K e K+ +e+ eee +e+ "elektrongaas" Metalliline side esineb niisuguste elementide puhul, mille väliselektronkihis on 1 kuni3 elektroni, mis kergesti loovutatakse. Metalliline side eksisteerib vaid siis, kui metall on tahkes või vedelas olekus. Kordinatiivne ehk doonor aktseptorside
AATOMIEHITUS, OMADUSED orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidmise tõenäolsus on suur peakvantarv n – määrab elektroni energiataseme/nivoo, näitab elektronkihtide arvu aatomis // vastav perioodi numbrile tabelis n = 1, 2, 3, ..., 7 kihid K, L, M, N, O, P, Q mida kaugemal tuumast elektron on, seda nõrgemini on ta seotud tuumaga ja seda suurem on ta energia. 2 maksimaalne elektronide arv energeerilisel nivool on 2 n => 2)8)18)32)etc orbitaalkvantarv l – määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali kuju l = 0, 1, 2, 3, ..., n-1 l = 0 => s-orbitaal l = 1 => p-orbitaal l = 2 => d-orbitaal elektrone, mille l võrdub nt 0, 1, 2, 3, nimetatakse vastavalt s-, p-, d- ja f-elektronideks magnetkvantarv m – määrab orbit...
Järgnevalt kirjeldan nende materjalide omadusi. 2.1 Klaas Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu
46.lahuse protsendiline koostis - näitab, mitu massi osa on lahustunud üht ainet on 100 massi osas lahuses 47.lahustuvus - näitab suurimat aine kogust, mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses 48.solvatatsioon (hüdratatsioon) - aineosakeste 8ioonide või molekulide) seostumine vee molekulidega 49.lahustumise soojusefekt - Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. Kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallvõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline. 50.küllastunud lahus - lahus, kus ette antud tingimustes ainet enam lahustada ei saa 51.küllastumata lahus - lahus, kus antud tingimustel saab veel sama ainet lahustada 52.kristallhüdraat - kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid 53.kolloidlahus - pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 -7-10-5cm (1- 100nm) 54.emulsioon - pihus, milles üks vedelik on pihustunud teises 55
lagunevad teisteks aineteks Sisestruktuuri järgi jagtakse tahked ained kristallseteks (kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur) ja amorfseteks (molekulide korrapäratu asetus) . Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed ühesuguste füüsikaliste omaduste olemasolu sõltumata suunast. Kristallsüsteemide klassifikatsioon Eristatakse 7 kristallsüsteemi osakeste paiknemise geomeetria järgi (sümmeetria, telgede pikkus ning nurgad telgede vahel) Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: aatom-, molekul-, ioon- ja metallivõret. Kristallivõre energia energia, mis eraldub kristallide moodustamisel aatomitest, molekulidest või ioonidest. Tahke aine tugevus sõltub kristallivõre energiast, mille suurus sõltub osakeste vahelise sideme tüübist. Sideme tüüp sõltub sellest, millistest osakestest on ehitatud antud kristall..
других металлоизделий используется консрукционная иструментальная сталь углерода 0.4 до 2 7. terase legeerimine Kõik legeerelemendid lahustuvad rauas, st. nende aatomid tungivad raua ristallvõresse (nad suurendavad kõvadust, tugevust ja vähendavad sitkust).Vastavalt sellele, milline on legeerelemendi enda kristallvõre, lahustuvad legeerel-d kas ferriidis Feα või austeniidis Feγ. Feα -dis lahustuvad: Si, Cr, V, W; Feγ lahustuvad: Mn, Ni, Cu, Co Osa legeerelemente moodustab terases oleva C-ga keemilisi ühendeid- karbiide, mis muudavad terase kõvemaks; W, Mo, V – ka kuumakindlaks. Karbiide moodustavad: Mn, Cr, W (karbiidi moodustab osa legeerel-dist, ülejäänud osa lahustub rauas) Ei moodusta: Si, Ni (kõik lahustub rauas) 8
Q dQ temperatuuri vahemik ∆ T läheneb nullile: C=∆lim T→0 ∆ T = dT Tehakse vahet soojusmahtuvusel jääval rõhul Cp ja jääval ruumalal Cv. Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega, mis toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikse amplituudiga. Tekib lainetuse taoline nähtus. Väikseim võnkeenergia ühik on foonon. Võnkumise intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb, seetõttu väheneb ka soojusmahtuvus. 0K lähedal saab võrdseks nulliga. Madalatel temperatuuridel kasvab soojusmahtuvus kiiresti vastavalt võrrandile: Cv = AT3 , kus A on konstant.
lagunevad teisteks aineteks Sisestruktuuri järgi jagtakse tahked ained kristallseteks (kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur) ja amorfseteks (molekulide korrapäratu asetus) . Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed ühesuguste füüsikaliste omaduste olemasolu sõltumata suunast. Kristallsüsteemide klassifikatsioon Eristatakse 7 kristallsüsteemi osakeste paiknemise geomeetria järgi (sümmeetria, telgede pikkus ning nurgad telgede vahel) Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: aatom-, molekul-, ioon- ja metallivõret. Kristallivõre energia energia, mis eraldub kristallide moodustamisel aatomitest, molekulidest või ioonidest. Tahke aine tugevus sõltub kristallivõre energiast, mille suurus sõltub osakeste vahelise sideme tüübist. Sideme tüüp sõltub sellest, millistest osakestest on ehitatud antud kristall..
Osakesed võivad olla: vaheldumisi positiivsed ja negatiivsed ioonid (soolad), molekulid (org. ained), neutraalsed aatomid (metallid). Rõhk tahkele ainele erilist mõju ei avalda. Tahke aine (kristalne) sulab jääva rõhu korral kindlal temp.il, sulamistemperatuuril, mis ühtib aine tahkumistemp.iga. 16. Röntgenfaasianalüüsi kasutatakse ainete eksisteerimisvormi kindlaks tegemisel (kristalne, amorfne, nende segu). Rönt.analüüsiga on võimalik määrata kristallainete kristallvõre tüüpi, millised osakesed on kristallvõre sõlmpunktides ja selle alusel koostada kristallaine mudel. Iga aine omab ainult talle iseloomulikku d väärtust ja reflekside intensiivsuse omavahelist suhet, mille saabki antud uuringul difraktogrammilt välja lugeda. JOONIS! Uuritava aine proov peab olema pulbriline, mis on pressitud ja mille osakeste läbimõõt on <5mm ning kaalub 20-2000mg või tahke aine tükk, mille pind on lihvitud. Difaktogramm on peegeldunud röntgenkiirte intensiivsuse
Suure tugevusega, oma defektivaba struktuuri tõttu.Ta on monokristall, mille aatomid moodustavad defektideta kristaalvõre. Monokristalle saadakse kui luuakse tingimused kristalli kasvuks ühest kristalliseerumise keskmest. Tuntumad lahendused on Bridgmani ja Czochralski meetodid. Mida väiksem on niitkristall, seda vähem on kristallvõres defekte ja seda tugevam on monokristall. Mistahes tüüpi kristallvõres paiknevad aatomid korrapäraselt, kuid aatomite arv kristallvõre erinevates tasapindades ja suundades on erinev.Sellest on tingitud ka kristallvõre erinevad omadused erinevates suundades (anisotroopsus). Tehnilised metallid on polükristallilised, milles üksikud kristallid on erinevalt orienteeritud üksteise suhtes. Omadused detaili erinevates suundades on enamvähem ühesugused. Sellist omaduste isotroopsust ei täheldata, kui kiu kristallid on saanud ühese orientatsiooni teatud suunas
1.variant. 1.lihtsa kuupvõre... koordinatsiooni arv. Võreelemendi kohta tulevate aatomite arv K6 K=6 ; n=1 2.asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1 B=6*1/2=3 n=A+B=1+3=4 3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid F-S sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas c=0,01%-0,1% (Fe(C))(Ferriit on süsiniku tardlahus alfa+rauas) A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas c=0,8-2,14%(Fe(C)) ( Austeniit
nimi Tehnokeraamika REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehhaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: lektor Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk. 3 2. Tehnokeraamika ajalugu.......................................................................................lk. 4 3. Tehnokeraamika.....................................................................................................lk. 5 4. Tehnokeraamika liigitamine...............................................................................lk. 6-8 5. Tehnokeraamika omadused..............................................................................lk. 9-11 5.1 Tihedus......................................................................................
kõvadus 2-4, erikaal 2,5-3,4. Kloriite leidub sagedamini mõõduka kliima tingimustes moodustunud muldades (leetmullad, hallid metsamullad, mustmullad). Et kloriidid koosnevad erinevatele mineraalidele iseloomulikest muldadest, peetakse neid sageli ka segakihilisteks mineraalideks. MONTMORILLONIIT Kuulub montmorilloniidi rühma. Kuulub vilgutaolise 2:1 tüüpi paketiga dioktaeedrilise kristallvõrega mineraalide hulka, kusjuures puudub aga tugev seos kihtide vahel ja seetõttu on kristallvõre paisuv c- telje suunas. Värvus valge, hallika varjundiga, mõnikord roosakas. Kõvadus 1, erikaal umbes 2,5. Tema rohke sisalduse tõttu mullas kui teisi savimineraali ja huumust on vähe) ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi: liiga suur kleepivus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide suuremas osas asendamatu neelamine. Küllalt suurest veesisaldusest
suunda (joonis 3.3). See on nn aeglase polarisatsiooni liik, mis toimub tunduvalt aeglasemalt, kuna molekulide pöördumine võtab aega. Esineb veel terve rida väiksema mõjuga relaksatsioonpolarisatsiooni liike. 4) Spontaanne polarisatsioon See esineb ainult üht tüüpi dielektrikutes ferroelektrikutes. Neil on väga suur dielektriline läbitavus, mis võib sõltuda välise elektrivälja tugevusest. Spontaanse polarisatsiooni korral on ioonid spontaanselt (iseenesest) nihkunud veidi kristallvõre sõlmedest välja. Joonisel 5.20 on näidatud, kuidas see toimub ühe tüüpilise ferroelektriku BaTiO 3 korral. Iga polarisatsiooni liik annab oma panuse dielektrilise läbitavuse väärtusesse, mis kaob alates mingist elektrivälja sagedusest, kui see polarisatsioon ei jõua enam toimuda (joonis 3.4). On veel üks liik dielektrikuid, mis polariseeruvad mehaanilise surve toimel. Neid nimetatakse piesoelektrikuteks (näiteks piesokvarts s.o kvartsi monokristall). 3.1
11. Isomorfismi ja polümorfismi mõisted? Katioonide isomorfism võrdsete laengutega ning suurustega katioonid kipuvad üksteist mineraalide kristallvõres asendama nind moodustama sama kristallstruktuuriga, kuid erineva keemilise koostisega mineraale. Nt Na ja Ca. Ehk teatud piirides muutuv elementide üksteisega asendumise nähtus tema kristallvõres. Polümorfism samade keemiliste elementide kombinatsioon samades proportsioonides võib realiseeruda erinevates kristallvõre struktuurides ja seega ka erinevates mineraalides. Nt nagu süsinik suudab moodustada teemanti ja grafiidi. Ehk mineraalide kristallvõre muutumine temperatuuri ja rõhu varieerudes. 12. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Peamised kivimimootustajad mineraalid on silikaadid: kvarts, vilgud(biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid, pürokseenid (augiit), oliviinid (forsteriit) ja savimineraalid (illiit), amfiboolid (eriti küünekivi). 13
τ=L/R Ahela avamisel ei muutu elektromotoorjõud silmapilkselt nulliks, vaid kahaneb eksponentsiaalselt. 2) sulgemine 2-1: iR=ε+ εi iR= ε -L*di/dt i=i0(1- e-R/L*t) GRAAFIKUD!!!! 26. VOOL METALLIDES Laengut metallides ei kanna edasi mitte aatomid, vaid elektronid. Elektrivoolu võib metallides tekitada väga väikese potentsiaalide vahega. Seega elektronid liiguvad metallides praktiliselt vabalt. Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad positiivsed ioonid. Nende ioonide vahel asetsevad vabad elektronid(aatomiga mitte seotud). Pos. laeng=neg. laeng, mistõttu metall tavalisestes tingimustes on neutraalne. Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. 27. VOOL POOLJUHTIDES Pooljuhtideks nimetatakse materjale, mis jäävad oma elektriliste omaduste poolest juhtide ja dielektrikute vahele.
sidemetega ahel tekib elektriline osakaal on tõmme ning ioonside looduses suurem, ku ioonsidemetega molekulide osakaal elektroni tõmme tuumaga on nõrgem, · Na 1 väliskihi sest sisemiste kihtide elektronid varjestavad tuumalaengut 22.11.12 31 Kristallid · Kristallides moodustavad aatomid ruumvõre · Kristallvõre olemasolu kinnitab röntgenkiirte difraktsioon tahkistes · Tunnelmikroskoop võimaldab saada kistallvõre kujutisi · Ruumvõre vastab aatomite potentsiaalse energia miinimumile 22.11.12 32 Näiteid kristallidest Kristallvõredes esineb sagedasti defekte. Metallilistel kristallidel moodustub side üle kogu metalli leviva nn. Elektrongaasi abil
1) Reaalsed molekulid pole punktmassid. 2) Molekulid mõjutavad üksteist reaalses gaasis. Aine ehitus lähtudes agregaatolekust GAAS Molekulid paiknevad hõredalt,liiguvad kaootiliselt. Paiknevad korrapäratult,ruumala ja kuju ei säili. VEDELIK Molekulid paiknevad tihedalt ja korrapäratult. Molekulid sooritavad võnkliikumist ümber tasakaaluasendi ja vahetavad seda. Säilitab ruumala ja kuju. TAHKE AINE Molekulid paiknevad tihedalt ja korrapäraselt moodustades kristallvõre. Võnguvad tasakaaluasendi ümber. Säilitab kuju ja ruumala. Tahke aine jaguneb: 1) Amorfseks 2) Tahkiseks Ülekandenähtused Difusioon, Soojusjuhtivus,Sisehõõre. VT vihikust. Pindpinevus - vedeliku pinna omadus kokku tõmbuda. Pindpinevusjõud Jõud, mida vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine Kui vastasikmõju kahe vedeliku molekulid vahel on nõrgem, kui vedeliku ja tahke aine molekuli vahel, siis on tegemist märgamisega. Kui vedelik mööda pinda
C- sisaldusest ja Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes liigitatakse terased: -alaeutektoidseiks, C<0,8% ,struktuur F+P ; - eutektoidseiks, C=0,8%,struktuur P; - üleeutektoidseiks,C>0,8%,struktuurP+T" Kõvad ja haprad tsementiidiosakesed üleeutektoidterase struktuuris suurendavad selle vastupanu deformeerimisele ,vähendades samal ajal terrase plastsust ja sitkust. TERASE STRUKTUUR KÕRGEL TEMPERATUURIL. Kui puhta raua korral muutub kuumutamisel ainult selle kristallvõre, siis teraste kuumutamisel tekivad temperatuuridel 727"C 830"C erinevad struktuurid. - alaeutektoidsed(<0,8% C); ferriit-austerniit või austerniit struktuur. - Eutktoidsed (C= 0,8%); 100% austerniitstruktuur - - üleeutektodsedterased(>0,8%C); austerniittsementiit struktuur või austerniitstruktuur Terase muutused kuumutamisel. ....kuumutatakse, et teras omandaks austerniitstruktuuri, tekib palju
LOENGUSLAIDIDE LÕPUS TABEL!!! IRM0110_03_mgvali.pdf LOENGUSLAIDIDE LÕPUS TABEL!!! 2. Keskkondade liigitus. IRM0110_05_keskkond.pdf 1. Keskkonnad jagunevad isotroopseteks ja anisotroopseteks.Isotroopses keskkonnas on , ja skalaarsed suurused (suunata). Seega on väljatugevuse ja induktsioonivektorid teineteisega paralleelsed D||E;B||H; j||E. (PS! need on VEKTORID) Mõnedes füüsikalistes materjalides nagu kristalsed ained, millel on hästi korrapärane aatomi või molekuli kristallvõre, ei pruugi parameetritel D ja B või J suund, milledele mõjub E või H-väli, olla sama suund nagu rakendatul väljal. Selliseid materjale nimetatakse anisotroopseteks, mis tähendab et , ja väärtused on sõltuvad mõõdetavast suunast. Sel juhul võib parameetreid , ja määratleda kui tensorit (elektrilise anisotroopia puhul (või ), magnetilise anisotroopia puhul ). Näiteks elektriline anisotroopsus jaoks on
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
Klaas Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis in sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasu valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu
Pvalge Ppunane Pmust Tihedus mg/m³ 1,83 2,22,4 2,69 Sulamistemp °C 44,1 585610 Keemistemp °C 280 Helendumine pimedas + Lahustuvus CSs + Keemilise aktiivsuse vähenemissuund Kristallvõre tüüp Kuubiline Monokliinne Rombiline Mürgisus Väga mürgine, sest juba Mittemürgine Mittemürgine 0,1 g on täiskasvanud inimesele surmav Valem P Pn (polümeer) P Kasutamine Fosfori kasutusala: · Pürotehnika · Väetised, puhastusained · Hambapasta
Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3 Kareduse mõõtühikuks on Ca ja Mg ioonide summaarne kontsentratsioon vees. Redoksreaktsioonid- toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemi...
kuna tal pole värvust, on neutraalne. Valge kuulub külmade värvide hulka ja mõjub optiliselt suurendavalt. Looduses, valge värvus tuleb kui läbipaistvad kiud, osakesed või piisakesed on läbipaistvas raamistikus 3 oluliselt raskesti murduvamas võres. Näited hõlmavad klassikalisi "valgeid" aineid nagu suhkur, vaht, puhas liiv või lumi, puuvill, pilved, piim jms. Kristallvõre piirid ja ebaperfektsused teevad muidu läbipaistvad materjalid valgeks, Joonis 1 Valge lipp sümboliseerib allaandmist. nagu valgekvarts või mikrokristallilise struktuuriga merekarp. Sama kehtib tehisvärvide ja pigmentide kohta, kus valge saavutatakse kui täiuslikult jagatud kõrge murdumisnurgaga läbipaistev materjal on ajutiselt kõrvaldatud kontrastilise siduva ainega. Tavaliselt värvid sisaldavad kaltsiumkarbonaate ja/või
Isoprotsesside jaoks: V=const, A=0, , kus Atöö(J), qsoojushulk(J),nmoolide arv(mol),Runiversaalne gaasikonstant 8,314J/K*mol,T xtemperatuur (K), ivabadusastmete arv 22)Erisoojus.Soojusmahtuvus.Takistuse temperatuurisõltuvus Erisoojus Ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra. (J/kg*K) Soojusmahtuvus C on soojushulk, mis kulub, et tõsta keha soojust ühe kraadi võrra (J/K) Metalli takistus põhjustab juhtivuselektronide vastastikkust mõju kristallvõre ioonidega. , kus metalli takistus, 0eritakistus, ttemperatuur (°C), takistuse temperatuuritegur. 23)Adiabaatiline protsess Adiabaatseks nimetatakse protsessi, kus puudub soojusvahetus. Gaas teeb tööd siseenergia arvel , kus qsoojushulk(J),Atöö(J),ivabadusastmete arv,nmoolide arv,Runiversaalne gaasikonstant 8,314J/mol, T x temperatuur (K), prõhk(Pa), Vruumala(m3), =Cp/Cv 24)Maxwelli võrrandid
alumiselt orbiidilt ülemisele. 16. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku omadus püüelda kerakujulisuse poole. 17. Võrdle sisehõõret gaasis vedelikus Sisehõõre on takistusjõud, mis mõjub kehale vaadeldavas keskkonnas. Sisehõõre on vedelikus suurem kui gaasilises aines. Mida suurem on vedeliku temperatuur, seda väiksem on selle sisehõõre. 18. Kirjelda tahkiste ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad tahkiseid gaasidest ja vedelikest. Tahkis – gaas: kindel kuju, kristallvõre (molekulid koos, ei liigu). Kindel kuju ja ruumala. Tahkis – vedelik: Molekulid liiguvad korrapäratult – voolavus. 19. Iseloomusta lühidalt ülekandenähtusi tahkistes. Tahkistes praktiliselt puudub difusioon ja sisehõõre. Tahkistes on parem soojusjuhtivus kui vedelikel. 20. Kirjelda sulamist (ka mikrotasandil) ja mis on tahkumine Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse, mille käigus aine neelab energiat. Energia kulub kristallstruktuuri lõhkumiseks
17. Võrdle sisehõõret gaasis vedelikus Sisehõõre on takistusjõud, mis mõjub kehale vaadeldavas keskkonnas. Sisehõõre on vedelikus suurem kui gaasilises aines. Gaasis Temperatuuri tõustes sisehõõre gaasides kasvab (molekulide liikumiskiirused suurenevad). Mida suurem on vedeliku temperatuur, seda väiksem on selle sisehõõre. 18. Kirjelda tahkiste ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad tahkiseid gaasidest ja vedelikest. Tahkis gaas: kindel kuju, kristallvõre (molekulid koos, ei liigu). Kindel kuju ja ruumala. Tahkis vedelik: Molekulid liiguvad korrapäratult voolavus. 19. Iseloomusta lühidalt ülekandenähtusi tahkistes. Tahkistes praktiliselt puudub sisehõõre ja difusioon (ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele) Tahkistes on parem soojusjuhtivus kui vedelikel. 20. Kirjelda sulamist (ka mikrotasandil) ja mis on tahkumine Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse, mille käigus aine neelab energiat.
Mi- da kõrgem on temperatuur, seda suurema amplituudiga ioonid võnguvad ja takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Seetõttu on metalli eritakistus kasvab temperatuuri tõustes ja vastupidi, väheneb temperatuuri langedes. Ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null. Ülijuhtivus on võimalik vaid allpool kriitilist temperatuuri Tk. Ülijuhtivus on tingitud sellest, et elektronid moodustavad paare, mis pole enam vastastikmõjus kristallvõre ioonidega. Takistiteks nimetatakse kindlat takistust omavaid juhte. Takisti takistus on reeglina palju suurem ühendusjuhtmete takistusest. Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmisel takistused liidetakse. Rjada = R1 + R2 + R3 + ... U = U1 + U2 + .....Un; I = const. Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtuse leidmiseks liidetakse takistuste pöördväärtused. 1/Rrööp = 1/R1 + 1/R2 + 1/R3 ...
raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. · Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. · Raud reageerib halogeenidega · Reageerimine mittemetallidega. Toatemperatuuril oksüdeerub Fe õhus aeglaselt. Kõrgemal temperatuuril oksüdatsioon kiireneb
2Al2O3 elektrolüüs--> 4Al + 3O2 NaCl keedusool Na2CO3 Pesusooda NaHCO3 Söögisooda CaO Kustutamata lubi e. põletatud lubi Ca(OH)2 Kustutatud lubi CaCO3 Lubjakivi(paas), kriit, marmor CaCO3 * MgCO3 Dolomiit Ca3(PO4)2 fosforiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O Vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit. Sulamid: Ehituse põhjal: 1. Ühtlased sulamid e. tahked lahused läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre. 2. Ebaühtlased sulamid Erinevate koostisosade väikeste kristallikeste segu. Sulamite omadusi: 1. Tavaliselt madalam sulamistemperatuur kui koostisosadel. 2. Tavaliselt kõvemad kui koostisosad. Mittemetallid Raadius on suhteliselt väike Suur elektronegatiivsus. Võivad nii redutseeruda, kui oksüdeeruda. v.a. F, kes alati liidab 1 elektroni, seega F1-. Allotroopia Üks element moodustab mitu erinevat lihtainet.
Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Rauasoolad Raud(II)sooladest on kõige tähtsam raud(II)sulfaat-vesi (1/7) ( FeSO4*7H2O), mida rahvapäraselt nimetatakse raudvitrioliks. See on heleroheline vees lahustuv kristalne aine. Raud(II)sulfaat saadakse
Ülijuhte on avastatud ka orgaaniliste ühendite ja polümeeride seast. Alates 1986. aastast on avastatud järjest ülijuhte, mille kriitiline temperatuur on kõrgem kui 25 K; neid nimetatakse kõrgtemperatuurilisteks üldjuhtideks. Esimene seletus ülijuhtivusele leiti aastal 1957. Selle teooria kohaselt ühinevad aines olevad vabad elektronid kriitilisel temperatuuril elektronipaarideks (nn. Cooperi paarid), mille vastastikmõju kristallvõre aatomitega kaob. Elektronipaarid triivivad elektrivälja mõjul edasi nagu vabad osakesed. See ongi elektrivool, mille takistus on null. Ülijuhtivuse mehhanismi variante on hiljem leitud veel teisigi. Tuginedes teooriale, et ülijuhtivas olekus on aine eritakistus väiksem kui 10 -26 *m. Tegelikkuses tähendab see, et ülijuhtivas vooluringis võib vooluimpulss vabalt ringleda aastaid, ilma et see kustuks. Mõningaid ülijuhte. Aine Kriitiline temperatuur Tk
aluseline. Nõrga aluse ja nõrga happe soolad hüdrolüüsuvad nii aniooni kui katiooni järgi. Tugeva aluse ja tugeva happe soolad ei hüdrolüüsu. (lisa juurde näide mõne reaktsioonivõrrandi näol) 11) METALLIDE OMADUSED. REDOKSREAKTSIOONID. Metallid peaaegu alati loovutavad elektrone ja keemilistes reaktsioonides käituvad alati redutseerijana. Füüsikalised omadused: 1. Peegeldusvõime 2. Plastilisus (on töödeldav) 3. Hea elektri ja soojusjuhtivus. Metallidel on korrapärane kristallvõre, mille sõlmpunktides on metalliioonid ja vabad elektronid liiguvad kristallvõre sees. 4. Suur tihedus 5. Kõvadus 6.Värvus: hõbevalge, must (raud, rauasulamid:malm, teras), värvilised (hõbe, kuld). 7. Kõrge sulamis ja keemistemperatuur. METALLILISUS elektronide loovutamise võime. See kasvab perioodilisuse tabelis ülevalt alla, vasakult paremale. Metallide pingereas on metallid reastatud redutseerivate omaduste nõrgenemise suunas. See peegeldab
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks
valmistamiseks plasma-keemilise sünteesi meetodit ja Ti laastu jahvatamist koos sellele järgneva karbidiseerimisega. Viimase ajal (2001a) kasutatakse TiC saamiseks reaktsioonjahvatamist (reaction milling). Protsessi nimetatakse ka mehaaniliseks legeerimiseks (mechanical alloying). Selleks titaani ja grafiidi pulber jahvatatakse kõrgenergeetilises jahvatusseadmes attriitoris, planetaar- või vibroveskis. Kõrgenergeetilise jahvatuse käigus moondub (amorfiseerub) titaani kristallvõre sedavõrd, et süsiniku aatomid on võimelised tungima titaani kristallvõre sisse ja moodustama titaankarbiidi. Protsess toimub praktiliselt toatemperatuuril, mis annab tunduva energia kokkuhoiu võrreldes eelpoolkirjeldatud karbiidiseerimisprotsessiga. Veelgi olulisem on fakt, et sel viisil saadud TiC pulbriosakeste suurus on mõnikümmend nanomeetrit. See pulber võib olla lähtematerjaliks nanostruktuursete (<
Sõltumatu jaguneb veel omakorda kolmeks liigiks: vaikne lahendus, huumlahendus ja kaarlahendus. 9. Millises gaaslahenduse piirkonnas töötab stabilitron? Lk 66 Normaalse huumlahenduse piirkonnas 10. Mis on pooljuht? Lk 86 Pooljuhid on kristallilise struktuuriga ja oma elektriliste omaduste poolest asuvad nad elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Neil on keelutsoon. (lk 87) 11. Milleks on tarvis viia pooljuhtmaterjalidesse lisandaineid? Lk 90 Doonor- ja aktseptorlisandid rikuvad kristallvõre õiget struktuuri ja muudavad pooljuhi omadusi. Tekivad n-tüüpi (elektronjuhtivus) ja p-tüüpi (aukjuhtivus) pooljuhid. 12. Mida nimetatakse pooljuhi omajuhtivuseks,e. i-juhtivuseks? Lk 88 Kui pooljuhis on vabade elektronide arv võrdne aukude arvuga. 13. Mida nimetatakse n-juhtivuseks?lk 91 n-tüüpi pooljuhis on vabade elektronide arv (kontsentratsioon) suurem kui aukude arv ja seepärast on vabad elektronid põhilisteks voolukandjateks. n-pooljuhi pinnale on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
