Materjalide aatomstruktuur. Metallid. 1. Kuidas liigitatakse materjale nende saamise järgi? Iseloomustage igat rühma. Looduslikud materjalid ja tehnomaterjalid 2. Kuidas liigitatakse materjale nende füüsilise oleku järgi? Iseloomustage igat rühma. 3. Mida uurib Materjaliõpetus? Käsitleb peamiselt seda, missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus ja teised omadused. 4. Millised on põhilised kristallvõre tüübid? Tooge näited koos eskiisidega. 5. Millised võivad olla kristallvõre defektid? Kirjeldage neid. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 6. Kuidas liigitatakse tahkeid aineid nende sisemise struktuuri järgi? Iseloomustage need rühmad. Kristallilised – lähevad tahkest olekust vedelasse üle kindlal temperatuuril, Amorfsed – pehmenevad kuumutamisel laias temperatuurivahemikus 7. Kirjeldage metallide kristalliseerumisprotsessi.
Võivad olla tavatingimustes gaasid, vedelikud või ka tahked ained. Molekulaarsed ained võivad Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine. Tüüpilised mittemolekulaarsed ained on ioonsed ained ja metallid. 25. Metalliline side - Metallides moodustub kristallvõre, selle sõlmpunktides asuvad positiivsed metallioonid, mille ümber liiguvad elektronid mahuvad oma väiksuse tõttu seal liikuma ja moodustavad nn. elektrongaasi ning moodustab delokaliseeritud sideme. Metallilisel sidemel puudub suunalisus. Metalliline side on suhtelist tugev. 26. Vesiniksideme moodustumise mehhanismid - vesiniku aatomi ainus elektron tõmmatakse elektronegatiivsema elemendi aatomi poole viimasele moodustub
ühendid üle oksiidideks Teras raud + (alla 2%) süsinik Vasesulamid Cu + tina =pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Cu + nikkel+veidi Fe +Mn =melhior (lauatarbed, mündid, ehted) Cu + nikkel +tsink = uushõbe e alpaka (lusikad, ehted, kellaosad) Cu + tsink = valgevask e messing (veekraanid, masinaosad) Ühtlane sulam kristallvõre koosneb läbisegi paiknevatest erinevate metallide aatomitest, ÜLESANDED: http://www.abiks.pri.ee Happelises lahuses on kontaktis Mg ja Cu, kumb korrodeerub, kirjuta rektsioonid korrodeerub Mg Mg + 2H = Mg2+ + H2 Saagis=tegelik/teoreetiline *100% m=nM nVm=V, kus Vm=22,4 N: AgNO3 vesilahuse elektrolüüsil sadestus katoodile 43,2g metalli, arvutage anoodil tekkinud gaasi
Ained liigitatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks aineteks. Keemilist sidet mis moodustub ühiste elektronpaaride abil nim kovalentseks sidemeks. Elektronnegatiivsus on aatomi võime siduda elektrone Keemiline reakt. on protsess, milles tekivad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim reaktsiooni soojusefektiks. Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim. termokeemilisteks võrranditeks. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub, endotermilistes reaktsioonides energia neeldub. Väärisgaaside aatomite väliselektronkiht on elektronidega täidetud ja seetõttu kõige püsivamas olekus. Elektronidega täidetud väliskiht sisaldab reeglina 8 elektroni ehk elektronokteid. Püsiva elektronkihi võivad aatomid saada vajaliku arvu elektronide üleandmisel ühtedelt aa...
Mis on mineraalid ja kivimid? Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Korund / Corundum Koostis / struktuur Korund on alumiiniumoksiid (Al2O3). Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Kui kvartsi (SiO 2) amorfne modifikatsioon kvartsklaas esineb nii loodulikult kui on saadav tehislikult, siis klaasi saamine alumiiniumoksiidist õnnestus alles äsja (A Rosenflanz et al. 2004 Nature 430 761). Omadused Puhas korund on värvusetu, tihedus 3,9 4,1, kõvadus 9 (teemandi järel ...
1) Sulamine, mis on aine üleminek tahkest faasist vedelasse. 2) Tahkumine, mis on aine üleminek vedelast faasist tahkesse. 3) Aurumine, mis on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse. 4) Kondenseerumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist vedelasse. 5) Sublimatsioon, mis on aine üleminek tahkest faasist gaasilisse. 6) Härmatumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse. 7) Rekristallatsioon, mis on faasisiire, mis toimub kristallvõre muutmise teel. Siirdesoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga aine üleminekuks ühest faasist teise. Siirdetemperatuur on temperatuur, mille juures faasisiire toimub. Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mis on vajalik ühikulise massiga vedeliku aurustumiseks teatud jääval temperatuuril. Sulamissoojuseks nim massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine
Sulamine ja Tahkumine 1. Sulamine on tahke keha muutumine vedelikuks. 2. Sulamine toimub kindlal temperatuuril, mida nim. sulamistemperatuuriks. 3. Amorfsetel kehadel pole sulamist. 4. Sulamise ajal temperatuur ei muutu, kogu energia läheb kristallvõrede lõhkumiseks. 5. Soojushulk, mis kulub aine sulatamiseks sulatamistemperatuuril sõltub sulava aine koguses ja ainest. · Tahkumine on vastupidine protsess. · Tahkumise käigus eraldub soojust, tekib kristallvõre. · Tahkumise käigus ruumala väheneb, sulamisel suureneb. Soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel Q =+ m Q-soojushulk J + -sulamisoojus J/kg m-mass kg Sulamisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja õhe massi ühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril. Jää sulamissoojus on 3.4x10J/kg, see tähendab et ühe kilogramm jää sulatamiseks sulamistemperatuuril on talle vaja anda soojust 3.4x10J Aurumine ja Kondenseerumine 1
1.Aine ehituse 3 põhiseisukohta *Aine koosneb osakestest *osad mõjutavad ükstest tõmbe ja tõukejõududega *osad on lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises (osade vahel on palju vaba ruumi) 2. Soojusliikumine aine osade korrapäratu liikumine, mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on liikumine. 3. Browni liikumine on see, kui aineosakesed on korrapäratus lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises 4.Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu, ega lakka kunagi. 5.Tahkis kehal on kindle kuju ja ruumala, kuna aineosakesed paiknevad korrapäraselt kristallvõre tippudes. Soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises tasakaaluasendi ümber.Tahkete kehade joonmõõtmete muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Vedelik omab kindlat ruumala, võtavad anuma kuju, kuhu nad pannakse, puudub korrapärane asend, soojusliikumine on võnkumine asukoha ümber ja korrapäratu liikumine ühest kohast teise Gaas puudub kuju...
Lainete skaalal ääb ta UV kiirgusest edasi, st tal on suurem sagedus ning lühem lainepikkus kui UV kiirgusel. Omadused: Fotogeeniline toime , ioniseerib õhku Kasutamine: Meditsiin – röntgen ülesvõte (luumurrud, tuberkuloosi avastamine) Tehnika – nn. Mikropragude avastamiseks metallis suure koormusega spsteemides, tolli kontrollides Füüsika – röntgen kiirguse difraktsiooni pilti antud aine kristallvõre ruumilise pildi tekitamiseks 7. El. Mag. Lainete skaala – õige järjekord, näited, omadused Järjekord: Madalsageduslikud võnkumised (vahelduvvool) Raadiolained (Pikklaine, Kesklaine, Lühilaine, Ultralühilaine) Infrapunane kiirgus (kuum ahi, Päikese soojuskiirgus) Nähtav valgus UV-kiirgus (Päike) Röntgen kiirgus Gamma kiirgus Kõik need lained kujutavad endast el. Mag
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest –R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga –OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
1.3 Koostise püsivuse seadus Igal ühendil on kindel koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist (1799a. J. Proust) NT: a) 2H2O = 2H2+O2; b) 2H2O2=2H2O+O2; c) loodusliku vee puhastumisel. Kõikidel juhtudel saadakse ühesuguse koostise ja omadustega aine. Koostise püsivuse seadus kehtib täielikult gaaside ja vedelike puhul (H2O, H2SO4, HBr, C6H6 jt.) Selliseid aineid nimetatakse DALTONIIDIDEKS. Tahkete ainete puhul esineb kõrvalekaldumine koostise püsivuse seadusest, mis on tingitud kristallvõre defektidest ja mille tõttu ühendiste valemites võib esineda mittetäisarvulisi indekseid. NT: Na+Cl- ei pruugi keedusoola kristallides võre defekti tõttu olla võrdne ja kristallide koostist võib iseloomustada nt. valemiga NaCl0,98, samuti ka Fe0,95O. Selliseid aineid nimetatakse BERTOLIIDIDEKS. 1.4 Kordsete püsivuse seadus Kui 2 elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe elemendi kindlale massile vastavad kahe elemendi
FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskk...
Metallide tugevus kasvab ülevalt alla ja vasakult paremale.Aatomiraadius kasvab rühmas ülevalt alla,sest kihtide arv kasvab e.metalli tugevus kasvab,sest kergem ära anda elektrone tuumast kaugemal.Kui elektronkihtide arv jääb samaks,tuumalaeng kasvab perioodis vasakult paremale ja aatomi raadius väheneb.Mida väiksem raadius,seda tugevamad mittemetalli omadused(lihtne juurde võtta).Mida suurem raadius,seda tugevamad on metallilised omadused(elektrone ära anda).Metallilised-suhteliselt väike väliskihi elektronide arv;suhteliselt suur aatomiraadius;aatomid alati loovutavad elektrone(on redutseerijad- võtavad juurde).Mittemetallilised-suhteliselt suur väliskihi elektronide arv;suhteliselt väike aatomiraadius;aatomid võivad elektrone liita(võivad olla oksüdeerijad-loovutavad).Rühmas liikudes ülevalt alla-aatomi raadius kasvab,metallilisus kasvab,mittemetallilisus kahaneb.Perioodis liikudes vasakult paremale-aatomi raadius kahaneb,metallilisu...
ühe komponendi kristallivõre Score: 1,5/1,5 4. Milline nimetatud struktuuriosadest on faas? Student Response A. tardlahus B. keemiline ühend C. eutektoid D. eutektikum Score: 1,5/1,5 5. Milline väide on õige? Student Response A. Tardlahuseks nimetatakse faase, kus üks komponentidest säilitab oma kristallvõre, teise komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõresse B. Tardlahuse korral tekib komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel C. Tardlahuse korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest D. Puhtad metallid on tardlahused Score: 1,5/1,5 6. Mis on teras?
Score: 0/1,5 4. Milline nimetatud struktuuriosadest on faas? Student Response A. eutektikum B. keemiline ühend C. eutektoid D. tardlahus Score: 1,5/1,5 5. Milline väide on õige? Student Response A. Tardlahuseks nimetatakse faase, kus üks komponentidest säilitab oma kristallvõre, teise komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõresse B. Tardlahuse korral tekib komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutu ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel C. Tardlahuse korral koosneb sulam komponentide A j B kristallidest D. Puhtad metallid on tardlahused
seega kokku kolm elektroni ja muutub raud (III) iooniks (Fe3+). Raud (III) ühendid on kõige püsivamad. Raua oksuüdatsiooniaste ühendites: II sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskohi s-orbitaailt III-sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskihi s-orbitaalilt ja 1 elektori 3d- orbitaalit. Eleketronvalemid: Fe: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d6 Fe2+: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d6 Fe3+: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d5 Raual võib olla nii ruumkesendatud kui ka tahkkesendatud kristallvõre (temperatuuril 912- 1394 kraadi). Kristallvõret iseloomustavad suurused: Võreperiood ehk lähimate paralleelsete aatomtasandite vaheline kaugus on 0,287nm. Võrebaas (n) ehk aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8 võreelemendile, aatom serval 1/4, aatom tahul 1/2, aatom võre sees tervenisti võreelemendile. Ruumkesendatud kuupvõre: n=2 (8*1/8+1=2) Tahkkesendatud kuupvõre: n=4 (8*1/8+6*1/2)
20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojuslik tasakaal esineb ühesuguste temperatuuridega kehade vahel. Soojusvahetust enam ei toimu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojusjuhtuvus, soojuskiirgus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Osakeselt osakesele. Seejuures peavad osakesed omavahel kokku puutuma. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Sest neid on palju vabalt liikuda saavaid(väga kiirelt liikuvaid) elektrone, mis võivad liikuda läbi kogu kristallvõre. Vabad elektronid võimaldavad elektrijuhtivust ja võtavad osa ka soojusjuhtivusest. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini? Mittemetallide aatomid on metalli omadega võrreldes suhteliselt väikesed ja aatom hoiab elektrone tugevamalt kinni, seepärast pole mittemetallides vabu elektrone, mis võimaldaksid elektrijuhtivust ja võtaksid osa soojusjuhtivusest. 25. Miks õhk on väga halb soojusjuht?
AINE EHITUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Mida nimetatakse aine faasideks? Loetle vähemalt kolm aine faasi. V: Erinevaid aine olekuid nimetatakse aine faasideks. Aine faasid: tahke( jää), vedel(vesi), gaas(aur), plasma 2.Mis on faasisiire? Mis toimub aineosakestega faasisiirete korral? Nimeta faasisiirded V: faassiire- Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasi siirdes toimub aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Faasi siirded- tahe, vedel, gaasiline. 3. Milleks muutub faasisiirde käigus kehade siseenergia kuigi keha temperatuur jääb samaks (ei muutu)? V: muutuvad molekulide kineetilised ja potentsiaalsed energiad 4. Kirjelda tahkumise siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Sulamise/ta...
sidemetüübist. 30 4. KRISTALLSTRUKTUURID JA KRISTALLGEOMEETRIA 4.1. Sissejuhatus Eelnevalt iseloomustasime materjale, nende struktuuri ja sidet aatomite vahel, aatomskaalas. Järgnevalt iseloomustame materjale nende kristallstruktuuri tasemel, kus põhimomentideks on aatomite regulaarne ja korduv paiknemine materjalis. Toome sisse 7 kristallsüsteemi ja 14 kristallvõre elementaarraku mõisted, mille abil on võimalik kirjeldada kõiki nii looduslike kui ka kunstlikult loodud materjale. Näitame, et metallid kristalliseeruvad tavaliselt ühes kolmest suhteliselt lihtsast süsteemist. Keraamilistele materjalidele, millele on omased suured erinevused nende keemilises koosseisus, on iseloomulikud ka väga suured erinevused kristallstruktuuris. Polümeersed materjalid kristalliseeruvad struktuurides, mis on vahepealsed keraamilistele materjalidele ja klaasidele
puhul koostise püsivuse seadus kehtib on daltoniidid. Tahkete aatomite vahelised keemilised sidemed, seejuures eraldub või neil ühtne klassifikatsioon. Neid jagatakse N: kordinatsiooniarvu ainete puhul võib esineda kõrvale kalduvusi koostise püsivuse neeldub energiat. Eristatakse mitmesuguseid sideme tüüpe: järgi, ligandite doonoraatomite järgi, tsentraalaatomite järgi. seadusest. See on tingitud kristallvõre defektidest, mille tõttu kovalentne, iooniline, metalliline, koordinatiivne, vesinikside. 4) Aine agregaatolekud. ühendite valemites võib esineda mitte täisarvulisi indekseid. N: Pauli printsiip lubab orbitaali täita kahe vastasmärgilise spinniga Molekulide vahelisi jõudusid nim.van der Waasi jõududeks janad FeO ühe O kohta on 0,9 Fe (Bertalliidid) (ms= -1/2; +1/2), elektroniga
Sulamid Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal. Sulamite omadused erinevad koostismetallide omadustest: sulamid on tavaliselt kõvemad ja madalama sulamistemperatuuriga. Sulamite liigitus ehituse järgi: 9. ühtlased sulamid e. tahked lahused- läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre 10. ebaühtlased sulamid- erinevate koostisosade väikest kristallikeste segu Tähtsamad sulamid Rauasulamid: Malm (Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid jm. Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad Samuraiteras (+Mo), mõõgad,
· aine koostise püsivuse seadus kehtib täielikult vaid nende ühendite puhul, mis on gaasi või auruna (Nh3, CO2, HCl) või siis esinevad vedelikuna (H2O, C6H6, CCl4) · tahkete ainete puhul esineb seadusest kõrvalekaldumisi PÜSIVA JA MUUTUVA KOOSTISEGA ÜHENDID · Tahkete ainete koostise püsivuse seadusest kõrvalekalde põhjused: aatomite vahekord tahketes ühendites ei ei ole tavaliselt täisarvuline, sest reaalsetes kristallides esinevad kristallvõre defektid mõni võresõlm on tühi, mõni võresõlm võib olla täidetud lisandi aatomiga jne. · Aine koostis sõltub tema saamisviisist: CaO INDIKAATORID ained, mille värvus sõltub keskkonna reaktsioonist (happeline, aluseline või nerutraalne keskkond). · Tähtsamad indikaatorid o Lakmus hapepunane, aluslilla, neutraalnesinine o Metüüloranz (mo) hapepunane, aluskollane, neutraalnekollane
A. keemiline ühend B. tardlahus C. eutektikum D. eutektoid Score: 1,5/1,5 5. Millised väited on õiged? Student Response Feedback A. Tardlahuseks nimetatakse faase, kus üks komponentidest säilitab oma kristallvõre, teise komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõresse B. Tardlahuse korral tekib komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, Student Response Feedback millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel C. Tardlahuse korral koosneb sulam
Võrdetegur k iseloomustab juhi omadust juhtida elektrivoolu, võrdeteguri pöördväärtust nimetatakse juhi elektritakistuseks (füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele e. elektrivoolule, tähiseks R; R=1/k; R=U/I; R=roo*l/S; ühikuks 1 oom (); 1=1V/1A). I=U/R (voolutugevus=pinge/takistus). Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Juhi elektritakistus ei sõltu pingest juhi otstel ega voolutugevususest juhil. Juhi takistus määratakse tavaliselt kaudsel meetodil (mõõtmistulemustest arvutamisel), otseselt saab takistust mõõta oommeetriga (vooluallikaga varustatud ampermeeter). Kui juht asub vooluringis, tuleb mõõtmiste ajaks elektrivool katkestada ja juht vooluringist eemaldada. Tester on kombineeritud mõõteriist, mis sisaldab voltmeetrit, oommeetrit ja ampermeetrit
(tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia;
Keemilise sideme alaliigid on kovalentne, iooniline ja metalliline side. Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Tahkete ainete omadused sõltuvad kristallvõre tüübist. Ioonvõre- võret moodustavate osakeste (ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga. Aatomivõre- võret moodustavate osakeste (aatomite) vahel on tugev kovalentne side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis ja keemistemperatuuriga. Metallivõre- võret moodustavate osakeste (metalliioonide) vahel on mittemetalliline side,
Katse nr1. Soolade lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Võetud KNO3-le vee lisamisel aine ei lahustunud, küll aga lahustus aine, kui saadud tulemust omakorda kuumutasime. Uuesti jahutamisel tekkisid kristallid. Soola lahustumine soojas vee toimub kiiremini, kui külmas vees. Samuti on ka lahustuvuse tulemus parem. Seda nägime kui uuesti saadud lahust jahutasime, soolakristallid ilmusid jälle vähtavale. Tahke aine lahustumine on endotermiline protsess, mis tähendab, et kristallvõre lõhkumiseks kulub rohkem energiat kui eraldub energiat ioonide hüdraatumisel. Katse nr2. Kindla konsentratsiooniga happe ja aluse lahuse valmistamine, nende kontsentratsiooni arvutamine ja tekkinud lahuste pH määramine. 2% boorhappe lahus, mis kaalub 50 g. Saamine: Mlahus-Ma=Mlahusti Mlahus=50g W=2% Ma=50g-1g=49g ƍH2O= 1g/cm3 ƍ=m/V V=m/ƍ 49g/1g cm3 = 49 cm3 Tekkinud lahuse pH on 6,5 Katse 3. Kristalli (NaOH) mass on 0,18g
(tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia;
Soojushulka leitakse valemist Q= c × m × (t2-t1), Q-soojushulk (joul), m-mass(kg), t1,t2 (kraadid) c-erisoojus (joul/kg kraadi kohta). Erisoojus on võrdne soojushulgaga, mis on vajalik selleks, et tõsta 1kg antud aine temp. 1 kraadi võrra. Soojuslik tasakaal Soojuslik tasakaal saabub siis, kui süsteemi kõikides osades on temp. võrdsustunud. Q1 + Q2 = 0 Sulamine Kristalsetel tahketel kehadel on kindel sulamistemp. Aine sulatamiseks on tarvis juurde anda lisasoojust. See kulub kristallvõre lõhkumiseks. Soojushulka, mis on tarvis aine sulatamiseks sulamistemp. leitakse valemist Q=×m, - sulamissoojus on võrdne soojushulgaga, mis on vajalik 1 kg antud aine sulatamiseks sulamistemp.-il (J/kg). Sulamisele vastupidine protsess on tahkumine, tahkumisel energia eraldub. Eralduv energia on samasuur, mis kulus sulamisel Q=-×m Aurustumine Aurustumine on kõige intensiivsem keemistemp.-l. Keemisel tekivad aurumullid ka vedeliku sees. Keemise jooksul temp. ei muutu
Kui vedelik ei märga kapillaari seinu, siis langeb vedeliku tase kapillaaris madalamale kui suures anumas. Kapillaaruse tõttu tungib vedelik (põhilik vesi) poorsetesse kohevatesse ainetesse. 4. Tahked ained Laias laastus liigitatakse tahked ained: a) Tahkised ehk kristallilised ained b) Amorfsed ained Tahkistes on aineosakeste paigutus tihe ja korrapärane, nii et osakeste paigutus moodustab nõndanimetatud kristallvõre. Võre kuju võib olla mitmesugune. Üks iseloomulik tahkiste tunnus on, et neil igaühel on oma kindel sulamistemperatuur. Kui tahkis moodustab üheainsa kristalli, siis nimetatakse teda monokristalliks, näiteks teemant on monokristall. Metallid on samuti tahkised, kuid nad koosnevad tohutust hulgast pisikestest kristallidest, seega on metallid polükristallilised ained. Monokristallidel on üks huvitav iseärasus nad on anisotroopsed, s.t nende füüsikalised
Ta ka ei helendu pimedas ja ei lahustuväävelsüsinikus. Põlema süttib alles 260ºC juures. Seda saadakse valgefosfori pikaajalisel kuivdestillatsiooni teel 250ºC-300ºC juures.Väga kõrgel rõhul läheb ta üle mustaks fosforiks. Must fosfor on hall grafiiti meenutava struktuuriga aine, pooljuht tihedus 2,69mg/m³, hea soojusjuht, keemilistelt omadustelt sarnane punase fosforiga. Musta fosfori kristallvõre. AVASTAMINE! Teatavasti olid alkeemikute põhieesmärkideks oli filosoofilise ehk tarkade kivi, elueliksiiri ja universaalse lahusti ehk alkagesti leidmine. Hamburgi kaupmees ja alkeemik Henning Brand müstilistel põhjustel eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inim-organismiga. 1669. aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks
sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse väljasadenemiseks (sademe tekkeks), tahke kristallilise aine puhul ka kristallisatsiooniks. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Kui energia, mis on vajalik kristallvõre lagundamiseks, on suurem kui energia, mis eraldub lahustunud aine osakeste hüdratatsioonil (hüdratatsioonienergia), siis on lahustumisprotsess endotermiline (soojust neeldub – lahus jahtub). Kui aga energia, mis eraldub hüdratatsioonil, on suurem, siis on protsess eksotermiline (soojust eraldub – lahus soojeneb). Gaaside lahustuvus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid.
Score: 1,5/1,5 5. Milline väide on õige? Student Response Value Correct Answer A. Tardlahuseks nimetatakse faase, kus üks 100% Student Response Value Correct Answer komponentidest säilitab oma kristallvõre, teise komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõresse B. Tardlahuse korral tekib komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel C. Tardlahuse korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest D. Puhtad metallid on tardlahused
temperatuuri väärtust nimetatakse aine kolmikpunktiks. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril - sulamistemperatuuril. Aine sulatamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga saab leida valemist Qs = . m, kus m on keha mass ja sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja , et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril. Sulamissoojuse ühikuks on 1 J/kg. Sulamisel kristallvõre laguneb, aine osakesed eemalduvad üksteisest ja nendevaheline keskmine kaugus suureneb. See aga tähendab osakestevahelise potentsiaalse energia suurenemist, mis tähendab omakorda keha siseenergia suurenemist. Siseenergia suurendamiseks tuleb kehale üle anda vajalik soojushulk. Tahkestumine on sulamise pöördprotsess, mille käigus vedelik muutub tahkiseks. Ka see toimub kindlal temperatuuril tahkestumistemperatuuril, mis on võrdne selle aine sulamistemperatuuriga
Tahkistes on molekulivaheliste tugevate seosejõudude tõttu võimalik ainult molekulide väike võnkumine ümber tasakaaluasendi. Vedelikes, kus seosejõud on nõrgemad, lisandub võnkumisele molekulide suhteliselt aeglane kulgliikumine. Tahkised omakorda võivad olla nii erisuguse kristallistruktuuriga vormides (näiteks kristalse süsiniku erikujud on teemant ja grafiit ) kui ka amorfsed. Kristallides paiknevad molekulid korrapäraselt ning moodustavad kristallvõre. Amorfsed ained sarnanevad struktuurilt vedelikega. Kehi, mille aatomitel on kindel paigutus ehk ruumvõre nimetatakse kristallilisteks kehadeks. Kindla paigutusega aatomite gruppe nimetatakse kristallideks. Kristalli aatomite ühendamisel kujuteldavate sirgetega saadud võretaolist moodustist nimetatakse Kõik kristallilised kehad on anisotroopsed. Nende füüsikalised omadused on piki kristalli erinevad, võrreldes omadustega risti kristalli. Nagu soojusjuhtivus,
piiramatuks. Piiramatu asendtardlahuse tekkimise eeltingimuseks on: 1)Komponentide tüübilt ühesugused kristallvõred. 2)Komponentide ligilähetased aatomi raadiused (aatomi raadiuste erinevus R 15 %). Kristallvõrede samakujulisust ja aatomi raadiuste ligilähedust nim. isomorfismiks ja seda tüüpi tardlahused moodustuvad Ag-Au, Ni-Cu, Mo-W, V-Ti jt süsteemide sulameis. b)Sisendustardlahus - sisendustardlahuse korral paigutuvad lahustuva komponendi aatomid eelkõige lahustajakomponendi kristallvõre suurematesse tühikutesse(pooridesse), näiteks kristallvõre K12 korral kuubi keskele. Sisendtardlahuste korral paigutuvad lahustaja kompnendi (nt Fe,Cr,Mo jt) kristallvõresse eelkõige väikese aatomi raadiusega mittemetalli aatomid (C, N, H jt) (joonis 1.33b, lk30). Kuna tühikute(pooride) arv, kuhu võivad paikneda lahustunud komponendi aatomid, on piirataud, siis saavad sellised lahused olla ainult piiratud lahustuvusega.
Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Rauasoolad Raud(II)sooladest on kõige tähtsam raud(II)sulfaat-vesi (1/7) ( FeSO4*7H2O), mida rahvapäraselt nimetatakse raudvitrioliks. See on heleroheline vees lahustuv kristalne aine.
mittesegunevad vedelikud. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Näiteks väävelhappe valamisel vette tõuseb lahuse temperatuur oluliselt, mistõttu seda protseduuri tuleb läbi viia suure ettevaatlikkusega, valades väävelhapet peene joana vette lahust pidevalt segades. Kindlasti kasutada kaitseprille ning happekindlaid kindaid. Kui energia, mis on vajalik kristallvõre lagundamiseks, on suurem kui energia, mis eraldub lahustunud aine osakeste hüdratatsioonil (hüdratatsioonienergia), siis on lahustumisprotsess endotermiline (soojust neeldub lahus jahtub). Kui aga energia, mis eraldub hüdratatsioonil, on suurem, siis on protsess eksotermiline (soojust eraldub lahus soojeneb). Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks.
soojushulk. Erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Q = cm ( t2-t1 ) C = Q / m* ( t2-t1 ) 9 ) sulamine ja tahkumine Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. Temperatuuri, mille juures aine sulab nimetatakse sulamistemperatuuriks. Kristallilistel ainetel on kindel sulamistemperatuur. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril. Sulamisel lõhutakse aine korrapärane asetus ja kristallvõre lõhkumiseks kulub energiat. Tahkumine on vastupidine protsess. Vabaneb soojushulk, mis on võrdeline sulamiseks kulunud soojushulgaga. Temperatuur ei muutu. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus näirab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Tahkumisel ruumala väheneb, jääl suureneb. Tihedus väheneb. =Q/m Q = m 10 ) aurumine ja kondenseerumine Aur muutub veeks kondenseerumine. Vesi muutub auruks aurumine
karbiidiosakaste suurusest ja jaotusest pehmes ferriidi maatriksis. Jämedate, väheste karbiidiosakeste puhul plastne terase deformatsioon areneb hästi tänu nihketasandite suure arvule on materjal pehme ja plastne- lõõmutatud olek. Kui karbiidiosakased on peened ja suurearvulised, mida saab teha terase karastusel lõõmutus töötlemisel, nemad katuvad nihketasandid ja lisaks igaüks moonutab enda ümber ferriidi kristallvõre,see takistab dislokatsioonide liikumist, tulemusena materjal tugevneb oma plastsuse arvelt- karastus ja madal- või kesknoolutus. Karbiidiosakeste suurenemine, kõrgnoolutusel suurendab terase plastsus ja kesksüsinikteraste puhul annab optimaalse tugevuse- plastsuse omaduste kompleksi. Erinevalt terasesest ferriit--karbiidi struktuuriga lõõmutatud (normaliseeritud) või kõrgnoolutatud seisus, karastatud terase
33. Millest sõltub aine anisotroopsuse aste? sõltuvad kristallstruktuuri sümmeetriast ja suureneb struktuuri sümmeetria vähenemisega. 34. Millised on polükristallilised materjalid? Materjalid mis koosnevad paljudest väikestest kristallidest. 35. Millised on amorfsed materjalid? materjalid millel puuduvad regulaarne korrapära ja korduvus pikkadel aatomdistantsidel. 1. Kas on võimalik materjalides ideaalne korrapära ja millistel tingimustel? Kui T=0K 2. Mis on kristallvõre defekt? igasugune kõrvalekalle ideaalsest võre korrapärasusest. 3. Kristallvõre defektide klassifikatsiooni alused? geomeetria või dimensioonide alusel 4. Loetle võimalikud punktdefektid? Vakants, võrevahelised, 5. Mis on vakantsid? tühjad aatomkohad kristallvõres, mis normaalselt on ideaalses võres hõivatud. 6. Kuidas tekivad tasakaalsed vakantsid? 7. Kuidas sõltub tasakaalsete vakantside kontsentratsioon temperatuurist? Tasakaalsete
..................... 26 2 1. Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale. Joonis 1. Aatomi ehitus 2. Kristallvõre tüübid Lihtne Ruumkesendatud Tahkkesendatud Põhitahkkesendatud Joonis 2. Lihtne, ruumkesendatud ja tahkkesendatud struktuurid 3 Joonis 3. Põhitahkkesendatud struktuur Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühe metalli korral nimetatakse polümorfismiks. Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani. Raua kristallivõre muutub temperatuuril
ainet ei lahustu vastastikku kogu kontsentratsioonivahemikus, esineb eutektiline punkt, eutektilise koostisega sulam tahkestub madalaimal temperatuuril, võrreldes kõikide teiste koostistega. nt 4. Kirjeldage "kangireegli" rakendamist faaside osakaalu määramiseks binaarselt faasidiagrammilt. 5. Tooge näiteid defektide mõjust materjalide omadustele. Defekti all peetakse silmas igasugust kõrvalekaldumist kristallvõre korrapärasusest. Defektide põhiliigitus on: punktdefektid, joondefektid, pinnadefektid ja ruumdefektid. Punktdefekt võib luua kristallvõres pingepunkti, mis vähendab dislokatsioonide liikuvust ja seetõttu tugevdab materjali. Joondefektide e. dislokatsioonide olemasolu kristallvõres mõjutab materjali plastilisust ja tugevust. Pinnadefekt on näiteks terade esinemise materjalitükis. Mida suuremad on
10. Kuidas avaldatakse elektrivoolu tugevust? -Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: pinge muut jagatud aja muuduga 11. Kuidas liiguvad elektronid aines? -Elektriväli põhjustab elektronide kiirendust väljaga vastupidises suunas. · Elektronide liikumise kiirus saavutab kiiresti keskmise väärtuse, jäädes seejärel konstantseks. · Seda põhjustab elektronide hajumine aines. · Aine kristallvõre ei ole elektronide liikumisele takistuseks. · Elektronide hajumist aines põhjustavad võredefektid, pinnad ja aatomite soojuslik vibratsioon 12. Millest sõltub metallide takistus? -Kristallvõre defektid hajutavad elektrone, seetõttu need suurendavad takistust . term soojuslikust vibratsioonist, lisand lisanditest materjalis, deform deformatsioonist indutseeritud punktdefektid. 13. Mida reguleerib Pauli printsiip?
: 1. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre 2. Keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt 3. Cu(Zn) 4. Fe3C 5. Perliit 11 : 4,00 4,00 Kahe erineva metalli vahelises sulamis esinevad üht liiki kristallid. Üks komponentidest on säilitanud oma kristallvõre ning teise komponendi aatomid asendavad osad aatomid. Mis liiki ühendiga on tegu? : 1. mehaaniline segu 2. asendustardlahus 3. sisendustardlahus 4. keemiline ühend 5. eutektikum 6. eutektoid 12 : 4,00 4,00 Kuidas nimetatakse tardfaasist jahutamisel tekkinud kihilise ehitusega segu (nt. perliit). : 1. mehaaniline segu 2. asendustardlahus 3. sisendustardlahus 4. keemiline ühend 5. eutektikum 6. eutektoid 13
Variant 1 1.lihtsa kuupvõre... koordinatsiooni arv. Võreelemendi kohta tulevate aatomite arv K6 K=6 ; n=1 2.asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas C=0,01%-0,1% (Fe(C)); A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas C=0,8...2,14% (Fe(C)) M (K8) C ülekõllastunud tardlahus alfarauas (Fe(Cülek) 5.milles seisneb beiniit muutus
1.1 Töö eesmärk Antud töö eesmärk on leida materjalide tihedus. Ülesandeks on mõõtmiste ning kaalumiste läbi leida konkreetse ehitusmaterjali gabariidid ning kaal õhus ning vees. Nendest andmetest johtuvalt arvutatakse välja materjali massi ning ruumala suhe, mis iseloomustab materjali tihedust. 1.2 Töös katsetatud ehitusmatejalid Töö esimeses osas kasutatud ehitusmaterjalideks on aknaklaas ning mullbetoon. Aknaklaas on amorfne ning tahke materjal, millel puudub kristallvõre. Reeglina on klaas läbipaistev ning suhteliselt tugev, seetõttu saab klaasist kujundada siledaid ning läbipaistvaid pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure poorsusega ning väikese tihedusega kergbetoon, mille sideaine on
rabedad.Sepistatavus on metalli omadus lasta end survega töödelda, s.t. muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul. Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Pilet 2 Materjalide struktuur. Liht- ja liitmaterjalid. Materjalide väikseim struktuuriühik on aatom. Kristalliline struktuur näitab aatomite omavahelist paigutust kristallis. Näiteks metallis asetsevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moodustades korrapärase kristallvõre. Aatomite paigutust kristallis kujutatakse ruumiliste skeemide abil (võreelemendid jne.). Materjale saab liigitada lihtmaterjalideks ja liitmaterjalideks (komposiitideks). Lihtmaterjalid võivad olla keerulise koostisega, kuid erinevad koostisosad ei eristu materjalis selgesti, samuti need koostisosad ei erine üksteisest mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest.. Liitmaterjalid koosnevad mitmest teineteisest hoopis erinevate omadustega ainest. Liitmaterjali
N- gaasi molekulide arv. puhul koostise püsivuse seadus kehtib on daltoniidid. Tahkete Kuna orb-d on ruumiliselt orienteeritud on kov. side kindla Gaasi molekulaarruumala on ruumala jagatud moolide ruumala. ainete puhul võib esineda kõrvale kalduvusi koostise püsivuse suunaga (suunaline). Vm=V/n, n=m/M, V=nVm, PVm=RT seadusest. See on tingitud kristallvõre defektidest, mille tõttu S orbit-de sfäärilise sümmeetria puhul pole kattumise suund ol. PV=m/MRT Clapeyron-Medelejev´i võrrand. ühendite valemites võib esineda mitte täisarvulisi indekseid. N: Maks-ne katt-ne esineb tuumasid ühendava sirge sihis. p orbit-de Arvuline väärtus sõlt valitud ühikust ja välj-tuna 1 mol gaasi kohta
Vooluallikal on + ja poolus, mille vahel on elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Sõnaga elektrijuht tähistatakse nii ainet kui ka keha, milles võib tekkida elektrivool. Metallides on tahkes olekus kristalse ehitusega, aineosakesed paiknevad korrapäraselt moodustades kristallvõre, mille sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid. Metallides on vabadeks laengukandjateks kristallvõrede vahel liikuvad vabad (ei ole seotud ühegi positiivse iooniga, võivad liikuda kogu metallitükki ulatuses, korrapäratult ja tohutusuure kiirusega 1000 km/s) elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Tavaliselt on tavaline metallitükk elektriliselt neutraalne. Et metallides tekiks elektrivool tuleb neis tekitada elektriväli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
