Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Aatommass 107,8682 Tihedus on 10,5 g/cm³ Sulamistemperatuur: 961.78 °C Keemistemperatuur: 2162 °C Kristallehitus Hõbedal on tahkkesendunud kristallvõre (K12). Lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide sõlmpunktides. Peamised sulamid AgNO3 - (hõbenitraat) tähtsam hõbedasool, mida meditsiiniskasutatakse söövitava vahendina. AgOH – hõbehüdroksiid) tekib hõbesoola reageerimisel leelisega. Väga ebapüsiv ühen, mislaguneb kohe hõbeoksiidiks. AgCl - (hõbekloriid) valge värvusega ühend, mis valguse mõjul laguneb. Ei lahustu vees egahapetes
Keemine toimub rõhul, kus küllastunud auru rõhk saab võrdseks ümbritseva keskkonna rõhuga. Keemistemperatuurist kõrgemal rõhul ei saa aine esineda stabiilse vedelikuna. ·Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse ·Temperatuuri, mille juures aine sulab nim. sulamistemperatuuriks ·Samal temperatuuril toimub ka antud aine tahkumine ·Sulatamiseks kulub energia ·Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk ·Sulatamiseks vajaminev soojus kulub kristallvõre lõhkumiseks ·Tahkumisel eraldub soojus kristallvõre moodustumise tõttu. ·Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. ·Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamisoojus () näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või kui suur soojushulk eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril.
c. kõvadus langeb, plastsus suureneb d. kõvadus tõuseb, plastsus väheneb Question 2 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millise reaktsiooniga toimub väävli eraldumine terasest? Select one: a. FeS + CaO CaS + FeO - Q b. FeS + Mn MnS + Fe + Q c. MnS + CaO CaS + MnO - Q d. 2FeO + Si2Fe + Si + Q Question 3 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on kristallvõre defektid? Select one: a. vakants, dislokatsioon, punktdefekt b. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre c. ruumdefekt, tera, dislokatsioon d. vakants, dislokatsioon, poor Question 4 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text S lisand satub malmi põhiliselt Select one: a. lubjakivist b. kütusest (koks) c. maagi aherainest d. räbustist Question 5 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
juhi ristlõike pindala, l – pikkus. Ül Kui suur on juhtivuselektronide triivliikumise kiirus juhis, kus nende kontsentratsioon on 4 * 1028 m-3 ? Juhi ristlõikepindala on 50 ruutmillimeetrit ja I = 3,2 A. Elektroni laeng on 1,5 * 10-27 C. Elektritakistus Vabade laegnukandjate suunatud liikumine ehk triivimine on juhis takistatud, sest neile jäävad teele ette metalli ioonid, mis asuvad kristallvõre sõlmedes. Vabade elektronide põrked ioonidega muudavad suunatud liikumise vähem või rohkem korrapäratuks. Mida suurem on see segav mõju, seda nõrgemat voolu suudab tekitada mingi kindel pinge. Ohmi seadus Põhjalikku seost voolutugevuse ja pinge vahel väljendab Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω) Juhi takistus
põhilisandite keemiliste elementide sümbolid, arvud näitavad nende keskmist sisaldust. 11) termoreaktiivplastide esindajad? Epoksüplastid (EP), fenoplast (PF), aminoplastid 12) konstruktsiooni keraamika grupid lähtudes kasutusest.? Kuumuskindel, termokindel, kulumiskindel, antifriktsioon, poorne, "sitke", biokeraamika. IV variant: 1). Kompaktne heksagonaalvõre tähis, k arv ja baas? H12, k=12, n=12*1/6 + 2*1/2 + 3*1=6 2). Asendustüüpi tardlahuse kristallvõre (lahustajakomponendi A kristallvõre on H6).Selle baas. 3). Keemilise ühendi faasidiagramm. 4). Mehaanilised segud Fe-C sulameis. · Ledeburiit (Le): L=A+T (1147-727C) ja L=F+T (alla 727C); C-sisaldus 4,3%. · Perliit (P): P=F+T (tekib A lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727C); C-sisaldus 0,8% · Beiniit (B): B=F+T (tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400-500C); C-sisaldus 0,8% 5). Perliitmuutus (muutuse skeem, T, 0C)? A->(F+T)P; T=727C, C%=0,8 6)
Möödus sadu ja tuhandeid aastaid, enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Omadused Hõbevalge metall,tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K ( 1538°C) Raud on plastiline, mistõttu teda on võimalik sepistada ning valtsida. Hea soojus- ja elektrijuht. Magnetiseeritav, raua kristallvõre muutub erinevatel tepmeratuuridel. Keskmise aktiivsusega. Leidumine Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Raua massisisaldus maakoores on 6 % . Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises,mis koosnevad kõrge niklisisaldusega rauast. Rauda toodetakse rauamaakide metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus
vahelised sidemed kristallvõres. Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja teha tööd - kulutada energiat, seega kristallivõre lagunemine on endotermiline (soojuse neeldumine) protsess. Samas seostuvad tekkinud ioonid lahuses vee molekulidega ehk hüdraatuvad, mis on aga eksotermiline (soojuse eraldumine). Lahustumisprotsessi soojusefekt sõltub sellest, kumb on ülekaalus kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel (läheb külmemaks) või energia eraldumine ioonide hüdraatumisel (läheb soojemaks). 3.Polaarsete ainete lahustumine vees · Polaarsed ained on tugevad happed. · Tugevate hapete lahustumine vees (elektrolüütiline dissotsiatsioon) on täielik · Nendes ainetest pole ioone algselt olemas vee
RAUD Raua keemilised omadused · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. · Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Rauasulamid · Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2%
käigus suureneb dis.aste. 10.Mis on hüdrooniumioon? H3O-ioonid, vesinikioonid seostuvad lahuses vee molekulidega. 11.Miks sulatatud soolad juhivad elektrit, tahked aga mitte?Kuna tahkes soolades ioonid ei saa vabalt liikuda ja siis ei saa elektrit juhtuda. 12.Millest sõltub tahkete iooniliste ainete lahustumise soojusefekt? Millal on lahustumine eksotermiline, millal endotermiline? Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus- kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. Lahustumine on eksotermiline kui vees lahustuvad leelised. Endotermiline on üleüldse soolade lahustumine vees. 13.Milliseid happeid nim. mitmeprootonilisteks ja milliseid aluseid nim. mitmehüdroksiidseteks? Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline: esimese astmes eraldub happe molekulist lahusesse üks vesinikioon,teises astmes teine jne.
3) Vesinikseidemega ained omavad analogidega võrreldes ... sulamis- ja keemistemperatuuri ning ... vees lahustuvust. 4) Keemiline side on AATOMITE VAHELINE SEOS, MILLEGA TEKIB KEERUKAM OSAKE. 5)Ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel moodustub MPK side. 6)Kõik ioonilise sidemega ained on TAHKES olekus, enamasti vees LAHUSTUVAD ja hea elektri- ja soojusjuhid, kui aine on vedelas olekus või vees lahustunud. 8) Metallid on head elektri- ja soojusjuhid, kuna nende kristallvõre vahel liigub elektrogaas. MPK(mittepolaarnekovalentne) SIDE- esineb ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel. Esineb aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on 0. (MOLEKULAARNE) PK SIDE(polaarne kovalentne)- Esineb erinevate mittemetalli aatomite vahel. Esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on 0,1-1,9. Tekivad Dipoolid. (MOLEKULAARNE) IOONILINE SIDE- aktiivse metali ja mittemetalli vahel. Esineb aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on 2,0...
Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone. Ei juhi elektrivoolu Paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid. NT: suhkur Lahustumiseprotsess KEEDUSOOLA LAHUSTUMINE VEES Na+ CL- Cl- H2O CL- Na+ Na+ H2O Na+ CL- Cl- H2O Joonis 2.1 Keedusoola kristallvõre on tihe kuna vastastikulase laenguga elemendid tõmbavad üksteist Dissotsiatsiooni käigus vee molekulid kinnituvad kristallvõres olevale ioonile ja tirivad need kristallivõrest välja. (vt joonis 2.1) Elektrolüütide lahustes ei esine mitte molekulid vaid erinimelised laetud ioonid. Samaaegselt dissotsiatsiooniga toimub lahuses ka teine protsess – hüdraatumine, mille käigus vee molekulid liituvad välja kistud ioonidega.
elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q Pinge ühik on 1volt (1V) Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. 1V=1J/1C Pinget mõõdetakse voltmeetriga. 20) Ohmi seadus - voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. 21) Juhi takistus on tingitud vabade elektronide ja kristallvõre tippudes võnkuvate ioonide vastastikmõjus. Juhitakistus on 1 oom siis kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral läbib juhti vool tugevusega 1 amper. 22) Elektrivoolu töö on võrdne voolutugevuse, pinge ja aja korrutisega; Elektrivoolu tööd mõõdab voolumõõtja. 1kwh= 1000w* 3600s=3600000J; A=U*I*t 23)Joule´i-Lens´i seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Q=I2Rt
ELEKTRIVOOL MITMESUGUSTES KESKKONDADES · Aineid liigitatakse elektrivoolu juhtideks ja dielektrikuteks (isolaatoriteks). · Juhtides on laetud osakesed, mis elektrivälja mõjul liikudes tekitavad elektrivoolu. · Pooljuhtidel on vaja elektri juhtimiseks erilisi tingimusi (nt. temperatuuri suurendamine). Elektrivool metallides · Metallide kristallvõre sõlmedes asuvad positiivselt laetud ioonid. · Ioonide vahelises ruumis asuvad vabad elektronid. · Metall on tavatingimustes neutraalne. · Metallide juhtivuse põhjustab vabade elektronide liikumine (elektronjuhtivus). · Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis · Vaakumis on aatomite ja molekulide kontsentratsioon nii väike, et aineosakesed liiguvad ruumi seinast seinani üksteisega kokku põrkamata.
sümmeetriaga olekutel erinev energia. Seotud seisund kovalentne side - saab tekkida ainult siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed (radiaalosa on sümmeetriline).Kovalentne side on spetsiifilise kvantmehaanilise päritoluga ja sellel klassikalist analoogi ei ole. (Ühinevate aatomite tuumade tõuge tasakaalustatakse nii,et elektronpilve tihedus on suurim tuumade vahelises alas ). 2. Kristallvõre: Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühikrakkudega) ruumvõresse. Kristallides (tahkistes) muunduvad aatomite/ioonide väliselektronide energiatasemed mitme eV laiusteks energiatsoonideks, mille hõivamine elektronide poolt järgib tõrjutusprintsiipi ja mis on ühised kogu kristallile.Kristallvõre on igal juhul füüsikaline mudel idealiseering. 3
Al2O3; suhkur, etanool; Fe2O3, Cu jt) Tugevad el.-d on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (soolad, tugevad happed ja alused) nõrgad el-d on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks (nõrgad happed ja alused). Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on ta lahuse elektrijuhtivus. Ioonsed ained (soolad,leelised)on tugevad elektrolüüdid. Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus-kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel v energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. Soolad lahustumine vees on endotermiline. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline. Aine lahustuvust väljendatakse taval. Lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temp-l. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris e 1dm3 lahuses. Tugevad happed (nt. HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3) jagunevad lahuses praktiliselt täielikult ioonideks, happe
(Komponendid2) 1.2. Dioodid Ühesuunalise elektrijuhtivusega seadised. Kasutatakse alaldamiseks, signaalide muundamiseks, elektriahelate kaitseks jne. Töö aluseks eri tüüpi pooljuhtide või pooljuhi- metalli kontakt. Ideaalne ja idealiseeritud diood (diagramm) a) Pooljuhid Tavaliselt kristallstruktuuriga, kovalentne side kristallvõre aatomite vahel (diagramm). Enimkasutatav pooljuht räni Si. Elektrijuhtivus metalli ja dielektriku vahepealne. Juhtivus sõltub temperatuurist. - Omapooljuhid; elektronid ja augud; pi = ni. pini = ni2 = const = f(t°), ni 1010 cm-3 (Si). Pingestatult j = jn + jp; - Lisandpooljuhid. Aktseptorlisandid NA (3-valentsed Al, B) ja doonorlisandid ND (5- valentsed P, As); (NA, ND 1015...1019 cm-3). Lisandjuhtivus >> omajuhtivus p-pooljuht pp = NA toatemperatuuril
On elektronpilvede jagamine liituvate aatomite vahel kuid erinevalt kovalentsest sidemest on see suunata side. 5.Millised on põhilised kristallistruktuurid metallides?RTK,PTKja heksagonaalne tihedaima pakkimise kristallsüsteem. 6.Kuidas arvutada materjali ruumilist tihedust? Po=(mass elementaarrakule)/ (maht elementaarrakule) 7.Millised on kristallilised materjalid? Kristalliline materjal on materjal kus võrepunktide kogumik mingi võrepunkti ümber on identne võrepunktide kogumikuga kristallvõre igas teises kohas. 8.Kuidas toimub lisandi võrevaheline lahustumine materjalis?Lisand aatom täidab tühimiku põhiaatomite vahel. 9.Milline on Ficki esimese seaduse analüütiline kuju? J=-D(dc)/(dx) J-difusioonivoog D-diftsiooni koefitsient dc/dx- kontsentratsiooni gradient miinusmärk dif toimub kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale 10.Mis on lisandpooljuht?Materjal, mille elektrilised omadused on määratud neis
· Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga. · Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on kõigil sama väärtusega. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist. · Takistuse sõltuvus temperatuurist. · Temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus suureneb · Metalli takistust põhjustab juhtivuselektronide vastasikmõju kristallvõre ioonidega · Metalli eritakistuse sõltuvus temperatuurist · Takistuse temperatuutitegur näitab kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülijuhtivus · Ülejuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null. · Ülijuhtivus on võimalik vaid allpool kriitilist temperatuuri Tk · Ülijuht juhib elektrivoolu veel 1018 korda paremini kui parim harilik juht toatemperatuuril Töö
Soojus Terja Strazdins 9a Aine ehitus: Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega, mis on elektromagnetilise olemusega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikal...
Elektrivoool mitmesugustes keskkondades Aineid liigitatakse elektrivoolu juhtideks ja dielektrikuteks. Juhtides on laetud osakesed, mis liikudes võivad tekitada elektrivoolu. Pooljuhid juhivad elektrit halvasti, neil on vaja eritingimusi, nt temp. suurenedes suureneb pooljuhi juhtivus. Elektrivool metallides Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad pos. Ioonid. Nende ioonide vahel asetsevad vabad elektronid(aatomiga mitte seotud). Pos. laeng=neg. laeng, mis tõttu metall tavalisestes tingimustes on neutraalne. Elektrijuhtivust nim. elektronjuhtivuseks. Vena ja USA füüsikud tegid kindlaks, et kiiresti pöörleva pooli järsul peatamisel tekib pooli mähises elektrivool ja et selle voolukandjateks on neg. laenguga osakesed elektronid. Voolu suund juhis näitas, et juhis liikusid neg. laenguga osakesed. Tekkis
Raskeimad metallid on kuld ja plaatina. Metallid erinevad üksteisest ka kõvaduse poolest. Leelis metallid on pehmed ja noaga kergesti lõigatavad. Suhteliselt pehmed metallid on plii, tina ja puhas kuld. Kõige kõvem metall on kroom. Metallide kõvadus sõltub mõnelmääral metalli eelnevast töötlusest ja metalli puhtusest. Puhtad metallid on enamasti puhtamad, lisandid suurendavad metalli kõvadust. Metalliline side on osakestevaheline tõmbumine metallivõres (st. metallides). Metalli kristallvõre sõlmpunktides asuvad tihedalt üksteise kõrval metalli katioonid. Katioone hoiavad kristallis koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, takistades katioonide omavahelist tõukumist. Vabalt ja korrapäratult liikuv elektronide kogum moodustab ühtse elektronipilve. Metalli aatomiehitus- enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike, tavaliselt 1-3, kõige sagedamini 2. Metalli aatomid on suhteliselt suurtebmõõtmetega, aatomite väliskihi
5. Kuidas ühendatakse voltmeeter vooluringi? Voltmeeter ühendatakse vooluringi rööbiti juhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta. 6. Sõnasta Ohmi seadus. Lisa valem Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. U I = I- voolutugevus (A), U- pinge (V), R- takistus () R 7. Millest on põhjustatud metallide takistus? Metallide takistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. 8. Defineerida takistuse ühik. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper. 1= 1V/1A 9. Millest sõltub juhi takistus? Lisa valem. Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast, ainest. R= *l/ S (Sellest tuletades, ülesannetes vaja l= RS/2) R = takistus () l = juhi pikkus (m) S = ristlõike pindala (m2, mm2)
POOLJUHID Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Pooljuhtides pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektroni vabastamiseks peab tema kineetiline energia olema suurem teda iooniga siduvate (elektri)jõudude potentsiaalsest energiast. Elektroonikas kasutatakse sellepärast, et on äärmiselt tundlikud välismõjude suhtes. Vabad laengukandjad tekivad näiteks temperatuuri tõusmisel või pooljuhist erineva valentsusega lisandite kasutamisel. Viimasel juhul jaotatakse pooljuhid: n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). Kristallvõresse viidud nn
m.a Kasutamine Heaolu sümbol Jõud ja energia Elektrijaamade märkimiseks Saksamaal haakristiks Roomas crux gammata Kreekas tetraskelion või gammadion Inglismaal fulfot Kristlikus sümboolikas nimetatakse svastikat samuti Crux Gammata Nimetus tuleneb Kreeka tähest gamma, gammadion on 4 gamma märki kokkupandult LABÜRINT sümboliseerib inimese eluteed, surma ja uuestisündi Väljapääs Kirikupõrandale tehtud labürint Korra kristallvõre Labürinditants Kreeta labürint Nelikümmend - 40 Ajaperioodi Plejaadide täheparv Surnu haihtumine Täpne arv Jõud Sodiaag Kaheksakand Eesti rahvariiete mustrites ja tarbeesemetel Õnne sümbol Ilmakaartele viitav tuulteroos Kaev ja allikas Jokker või siis Narr Käitumine Õigus näidata Iseendale truu Valetamise oskuse puudumine Uus algus Väärtus Teekond- valik Reaalsus Pentagramm korrapärane tähtviisnurk Sumerid
kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale , mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. Raua füüsikalised ja keemilised omadused. Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raua saamine soomaagist. Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel
Lahus- Lahusti- Lahustunud aine- Pihus- Pihusti- Pihustunud aine- Küllastunud lahus- Küllastumata lahus- Lahuse ja pihuse erinevus: lahus on homogeenne süsteem-ained on samas olekus; pihus on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid
Keemia kordamisküsimused Seleta mõisted : Iooniline side Ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Metall + mittemetall. Kovalentne side Aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride tekkimisel. Mittemetall + mittemetall. Metalliline side Keemiline side metallides tekib metallidevahel ühise väliskihi elektronide abil. Metall + metall. Vesinikside Täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronnegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teisi molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Iooniline side : * 1,9 Kovalentne mittepolaarne : * = 0 Molekulorbitaal Kui kaks aatomit sattuvad üksteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid...
Tartu Kivilinna Gümnaasium AMORFSED AINED, OMADUSED, KASUTAMINE Referaat Autor: Julianna A. Klass: 10. a Juhendaja: Piret P. Mai 2009 Tartu Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest............................................. 3 .......................................................
Ruumal Puudub, sõltub temp. Ja Kindel <- -> Kindel, veidi a rõhust, anuma ruumala sõltub temp. Mol. Kaugus väga suur, Väga väikesed(ei saa Väga väikesed. vah. tuhanded mol. kokku suruda). kaug. ruumalad Mol. Korrapäratu Korrapäratu(lähimate Korrapärane paikne ga väike kord) kristallvõre. Mol. Korrapäratu e. Korrapäratu+ Võnkumine, L.viis kaootiline võnkliikumine, rabelev rabelemine ja võnkumine. asukoha vahetamine. Mol. Puuduvad, aind põrgete Tugevad, ei suuda Suured ja vah. ajal säilitada kuju. tugevad. jõud
Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua omadused · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. · Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Ajalugu · Raud avastati umbes 3400 e. Kr. Egiptuses. · Inimkond õppis rauda tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. · Rauda maagist tootma õpiti 2. aastatuhandel e. m. a.
Raud Raud (ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54,56,57 ja 58. Omaduselt on raud metall. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua füüsikalised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874kg/m3 Raua sulamistemperatuu on 1535 kraadi. Raud muutub kuumutamisel palstiliseks, milletõttu seda on võimalik sepitseda ja valtsida. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua keemilised omadused Raud on keemiliselt keskmise aktiivsusega metall. Raua kristallvõre muutub erinevatel tempareatuuridel. Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Seejuures muudab ta oma värvi oraanzikas-pruun...
korral on rööbiti="rööbaste vahel" 9) Miks kasvab juhi takistus, kui tõsta selle temperatuuri? Kuna juhi takistus ja juhi aine eritakistus on võrdelised, siis on ühesuguse kujuga ka nende sõltuvus temperatuurist. Kõrgemal temperatuuril on takistus suurem. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurema amplituudiga ioonid võnguvad ja takistvad laengukandjate suunatud liikumist. Metalli takistust põhjustab juhtivuselektronide vastasikmõju kristallvõre võnkuvate ioonidega.Juhtiva keha takistust võib mõjutada ka tema mõõtmete muutumine soojuspaisumisel, kuid see mõju on tavaliselt nõrk. 10) Kirjelda juhi ja dielektriku käitumist elektriväljas. I (iii)- voolutugevus (1A) q=e ühe laeng, -1,6 x 10 -19, elektrilaeng (C) t- aeg (1sek, 1h) U- pinge (1V) R- vooluallika takistus (1) A- elektrienergia (1J) (1 KW x h) N- võimsus (1W) P (roo) eritakistus (1m, 1mm2 : m) l (el)- juhi pikkus (1m) S- juhi ristlõikepindala (1m2, 1mm2)
Metallid,soolad. Korrapärase suure monokristalli nt rubiin-, fluoriid saamikseks on vajalik ühe domineeriva kristallatsioonikeskme olemasolu.Monokristallide kasvatamiseks rakendatakse msg. Meetodeid nt. Kristallikeskme aeglast väljatõmbamist vedelikust, vedeliktranspordi meetodit. Kristallisatsioonivesi · Kristalse aine nt. CuSo4 5H2O kristallvõres molekulidena olev vesi. Kristallhüdraadisteraldubkuumutamisel 100-400C, seejuures neeldub soojust ja muutuvad kristallvõre parameetrid nt. Võib tekkida uus mineraal. EE nr 5
moodustavad veepinnal seisvaid laineid. Tunnelbarjäärmikroskoop teeb nähtavaks üksikaatomeid ning saadakse jälgida nende paiknemist aine pinnal. Alfalagunemine: aatomituuma radioaktiivne muundumine, mille korral kiirgub alfaosake(2p, 1n). Alfalagunemisel väheneb aatomituuma massiarv 4 ja laenguarv 2 võrra. Ioonside tekib kui üks aatom loovutab ja teine liidab elektrone, elektronegatiivsuste erinevus peab olema suur, esineb aktiivse met ja mmi vahel. Ruumvõre e. Kristallvõre kristallide aatomite ja ioonide kindel paiknemine, väga tihedalt. Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side. Kristallid: makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomite, ioonide või molekulide paiknemine on korrapärases kristallvõres. Kovalentside: tekib ainete ühiste elektronpaaride vahel, esineb aatomite vahel molekulides või kristallides, toimub nn elektronide jagamine. Keemiline side jaguneb: ioonsidemeks ja kovalentsidemeks
Rauasulamid Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal. Sulamite omadused erinevad koostismetallide omadustest: sulamid on tavaliselt kõvemad ja madalama sulamistemperatuuriga. ühtlased sulamid e. tahked lahused- läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre ebaühtlased sulamid- erinevate koostisosade väikest kristallikeste segu Rauasulamid: Malm (Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid jm. Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad Samuraiteras (+Mo), mõõgad, Hadfieldi teras (+ üle 12 % Mn), seifid, trellid, roomikud)
Teda on atmosfääris 0,93 mahuprotsenti. Argoonil on kolm stabiilset isotoopi 40Ar (99,6%), 38Ar (0,063%), 36Ar (0,337%). Isotoop 40Ar moodustub looduses isotoobi 40K lagunemisel elektroni haarde tõttu(40K+e-40Ar+v). 4 Krüptoon (Kr) Krüptooni elektronvalem on 1s22s22p 4s24p6. Looduses on Krüptoonil kuus stabiilset isotoopi. Tahkes olekus on Krüptoonil tahktsentreeritud kuubikujuline kristallvõre. Tänu Krüptooni aatomi suuremale polariseeritavusele (12 korda suurem kui Heeliumil) on tema klatraaditüüpi ühendid (Kr·3C6H5OH) püsivamad kui argoonil. Krüptoon sarnaneb oma omadustelt Argoonile, kuid on raskem ja reageerib ka juba keemiliselt Fluoriga ning tema ühenditega (KrF2, Kr[SbF6]2, KrF4, KrF6).Krüptoonile on iseloomulikud oksüdatsiooni- astmed II, IV ja VI. Krüptooni ühendid on ebastabiilsemad kui Ksenooni sarnased ühendid. Näiteks Kr[SbF6]2 on soolataoline
võrdselt mõlema aatomi vahel, moodustub mittepolaarne kovalentne side. Keemilise sideme puhul kattuvad aatomite välised elektronkihid ja aatomid tungivad osaliselt üksteise sisse. Metalliline side side, milles metalli positiivsed ioonid võnguvad paikselt ning nende vahel liiguvad vabad elektronid. Ioonvõre Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esineva elektrostaatilise tõmbumise tõttu moodustub ioonidest ioonkristall- kristall,mis koosneb vastaslangutega ioonidest. Kristallvõre keskmetes asuvad ioonid moodustavad korrapärase ruumilise struktuuri- ioonilise kristallvõre ehk ioonvõre. Üksl lihtsamaid ioonvõre tüüpe esineb näiteks naatriumkloriidis, mille kristallvõres iga iooni ümbritseb 6 vastaslaenguga iooni. Ioonide vahel kristallvõres esineb iooniline side ehk ioonne side. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks.
vedeldumine. Kui aine läheb tahkest olekust gaasilisse- sublimeerumine. Kui aine läheb gaasilisest olekust tahkesse- härmatumine. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril- sulamistemperatuuril. Aine sulamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga valem: Qs= m (m- keha mass, - sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril.) Sulamisel kristallvõre laguneb, aine osaksed eemalduvad üksteisest ja nendevaheline keskmine kaugus suureneb. See tähendab osaksetevahelise potentsiaalse energia suurenemist, mis tähendab omakorda keha siseenergia suurenemist. Siseenergia suurendamiseks tuleb kehalt üle anda vajalik soojushulk. Tahhumine on sulamise pöördprotsess, mille käigus vedelik muutud tahkiseks. Ka see toimub kindlal temp. tahkestumistemperatuuril, mis on võrdne selle aine sulamistemperatuuriga
180 kraadi) Woodi sulam sulamistemp. 70 kraadi Pb-Sn-Cd-Bi 2.kõvadus ja tugevus on suurem kui lähtemetallidel( Pronks Cu+Sn Ag ja Au sulamid) 3.Sulamite värvus ei ole koostiselementide värvuse summa, saadakse vedela metallisegu jahutamisel ja lähedaste omadustega metallide segu moodustab ühtlase sulami ehk tahke lahuse. Tahket lahust saab moodustada 2 moodi: 1. lisandmetall asendab põhimetalli kristallvõres 2. aatomid lähevad kristallvõre vahele tahked lahused on reeglina tugevad ja töödeldavad. Tüüpsulam koosneb erineva koostisega kristallides · valatavad,kõvad,mitte töödeldavad · MALM Enam kasutatavad sulamid: Eritreaseid saaadakse legeerivate lisandite abil. N: roostevaba teras(juurde N;Cr),kulumiskindel(juurde Ma-Mangaan),kuumuskindel teras( juurde wolfram) Amalgaanid ehk elavhõbeda sulamid: Amalgaanid moodustavad 2.metalli kokku puutel või pulbrite segamisel
3.selgita mõisted: keelutsoon, valentsitsoon, juhtivustsoon. Keelutsoon-vahemikku, kus elektronide laineomaduste tõttu ei saa nad omandada energiaid, mis jäävad pilusse deltaE täidetud ja tühja tsooni vahel. Valentsitsoon-hõivatud tsooni täitumine kristallaatomite väliskatte elektronidega e.valentselektronidega. Juhtivustsoon- keelutsooni kõrgem tsoon. Et pooljuhi keelutsoon on suhteliselt kitsas, saab mõningane osa valentsitsooni elektronidest kristallvõre soojusvõnkumisest küllalt enrgait, et hüpata üle keelutsooni juhtivustsooni. Kuna seal on rohkesti vabu alatasemeid, saab väli neid kiirendada ja tekitada elektrivoolu. Sellep. ongi nimi juhtivustsoon. 4.selgita augu mõisted pooljuhtide füüsikas ja aukjuhtivuse protsessi. Tavatem-del ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa(1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni-juhtivustsooni,jättes valentsitsooni tühikuid-auke.Auk käitub elektronväljas nagu pos.laenguga voolukandja
juht soojeneb ; keemiline:aku ; magnetiline:magnetnõel pöördub el.vooluga juhtme juures. 3. Defineeri voolutugevus ja pinge. Tähised ja mõõtühikud. I=Juhi ristlõiget ajaühikus läbinud laengu suurus. Tähis I [A] I=q/t; Pinge 2 punkti vahel näitab, milline töö tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel U[V] 4. Milles avaldub juhi takistus, tähis, ühik ja 1 oomi definitsioon ? Füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi vastumõju elektrivoolule, tekib elektroni ja juhi kristallvõre vastasmõju tulemusel. R[oom] 1oom-takistus on 1oom, kui pinge on võrdne voolutugevusega 5. Mida nim. eritakistuseks, mida see iseloomustab, tähis ja mõõtühik? Takistuse sõltuvus temperatuurist? Eritakistus näitab 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga juhi takistust. Juhtide(metallide) takistus suureneb temp. tõustes. [oom*mm2/m] Takistustermomeeter.- kasut. Takistuse sõltuvust temp. Purunemiskindel, suurem mõõtepiirkond, ei
Tahkiste struktuur 1. Keemiline side seob aatomeid molekulideks ja kristallideks. Selle liigid on kovalentne ja iooniline side. 2. Sidemete tekkimine: Iooniline side tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentne side tekib ühtlustunud elektronpaaride vahendusel. 3. Kristallvõre Kristallis on aatomid või ioonid paigutunud korrapäraselt ruumvõresse. Võredefekt kristallvõres esinev defekt (mida mööda kristall murdub): üksikud aatomid/ioonid paiknevad vales kohas mõned võresõlmed on tühjad ehk vakantsed kristallidesse on lisatud teisi keemilisi elemente 4. Energiatsoonid: Lubatud tsoonid kristallis vastavatele valentselektronidele lubatud energiatasemed Keelutsoonid eraldavad lubatud tsoone üksteisest
H2SiO3; HF; juhivad elektrit) sidrunhape, õunhape jne.. HCl gaasilises olekus ei anna ioone ja seetõttu ei reageeri metallidega. Miks ammoniumkloriidi lahustumisel vees lahuse temperatuur langes? (Juhtub enamike soolade puhul) Ioonide hüdraatumisel eraldus vähem energiat, kui soola kristallvõre lõhkumiseks kulus. Vajalik soojus võeti veest, mis põhjustas temperatuuri languse. Kasutatakse külmageelides ja jahutussegudes. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline (läheb soojemaks). Leelise lahustumisel seovad OH- ioonid end eriti tugevasti veega ning tekivad väga tugevad vesiniksidemed. Seetõttu on leeliste lahustumisel ülekaalus energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. Elektrolüütide jagunemisest ioonideks tuleb kasu: · Lihased saavad normaalselt töötada
Variant 1 - 40 1. Austeniit on raua tardlahus -rauas 2. Süsiniku sisaldus tsementiidis on 2,14% 3. Teras sisaldab 0,7% Mn 0,4% Si 4. Malm sisaldab 0,15% P ja 0,1% S 5. Ledeburiitstruktuur toatemperatuuril on eutekukum 6. Süsinuku sisaldus perliidis on 0,8% 7. Keevterase tunnuseks on teras mida deoksüdeeritakse ferromangaaniga 8. Terase struktuur tekib külmsurvetöötlemisel 9. Alaeutektse malmi süsinikusisaldus on 4,3% 10. Malmi struktuur toatemperatuuril koosneb perliidist, ferriidist ja grafiidist 11. Üleeuteutektoidse terase struktuuris toa temp on perliit ja tsementiit 12. Terase Vene tähistussüsteemis on ,,P"- kiirlõiketeras 13. Kõrgtugeva malmi struktuuri tunnuseks on keragrafiit 14. Malmide struktuuri ,,valgendab" mangaan 15. Valgemalmi kiirjahutus A1 temp piirkonnas peale lõõmutamist soodustab perliidi teket 16. Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad 17. V...
4,6; Ni2+ 4,6; Cu2+ 4,6; Zn2+ 4; Pt2+ 4; Al3+ 4,6; Sc3+ 6; Cr3+ 6; Fe3+ 6; Co3+ 6; Au3+ 4; Pt4+ 6. :NH2(CH2)2H2N: ehk (en) etüleendiammiin ehk [Pt(en)2]2+ ; (COO)22- (:OOC-COO:)2- ehk (ox) oksalato- [Cr(ox)2(H2O)2]-. Kompleksühendite püsivus Mida väiksem ebapüsivuskonstant K I-n, sda püsivam kompleks on. Ebapüsivuskonstandi pöördväärtus püsivuskonstant. (pk= -log(K) mida suurem seda püsivam). TASAKAALUD ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES. Lahustumisprotsess, -soojus HL sõltub kristallvõre lõhkumise entalpiast Hv ja temaga suuruselt ligilähedasest kuid vastasmärgiga solvatatsioonientalpiast Hs. (HL=Hv+Hs). Kuna spontaanse protsessi korral peab Gibbsi vabaenergia muut G (G=H L-T*S) olema negatiivne, siis peab endotermilise lahustumise korral kasvama süsteemi entroopia (S > 0) st. (T*S > HL). Elektrolüüdid happed, alused ja soolad. Dissotsiatsioonimäär () ioonideks jagunenud molekulide arvu suhe üldisesse lahuses olevate molekulide arvusse
Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi. Koostis / struktuur: Keemiline element magneesium (Mg), heksagonaalne tihkpakendatud kristallvõre. Omadused: Hõbedane kerge (tihedus 1 738 kg/m 3) tugev metall. Magneesium sulab temperatuuril 923 K (650 °C). Keemiliselt suhteliselt aktiivne, aga sarnaselt alumiiniumile kattub õhu käes kaitsva oksiidikihiga. Peendispergeeritud magneesium süttib õhu käes hõlpsasti ja põleb heleda leegiga temperatuuril umbes 2500 K (2200 °C). Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb
Ei juhi elektrit (erand on süsiniku allotroop grafiit)! Aatomite vahel on kovalentsed sidemed. Osa on molekulaarsed (molekulidest), teised mittemolekulaarsed (polümeerse ehitusega). Molekulaarsed on tavatingimustes gaasilised H2, N2, O2, F2, CL2. Mida suuremad on molekulide mõõtmed, seda tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem on ainete sulamistemperatuur. Mittemolekulaarsed ained on kristalsed ained, polümeersed, kovaentse sidemega. Kristallvõre tsentrites asuvad aatomid. Mõnedel nõrgalt seotud aatomid. Teemat ja räni n näiteks igas suunas ühtlase ehitusega ja väga kõrge sulamustemperatuuriga ja kõvad tahked ained. Allotroopia. Nähtust, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena, nimetatakse allortoopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks ehk allotroopseteks teisenditeks. Allotroobid esinevad sellistel mittemetallilistel elementidel, mille
takistusega. I=U/R · I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus. Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest? · Voolutugevus juhis on pöördvõrdeline juhi takistusega. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? · Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi (takistavat) mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. Millest on põhjustatud metalli eritakistus? · ... suunatult liikuvate elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Kuidas on defineeritud takistuse ühik? · Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus? · Tavaliselt kaudsel meetodil. Mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Takistus arvutatakse, jagades pinge väärtus voolutugevuse väärtusega · Otsesel meetodil- oommeetriga Kuidas töötab oommeeter?
Metallid praktikas 1. Füüsikalised omadused (5) Läige, elektri ja soojusjuhtivus (sest neil on poolvabad elektronid), plastilisus (kihid võivad üksteise suhtes nihkuda ilma kristallvõre lagunemata), ei lahustu vees ega org. lahuses. NB! pole alati kõrge sulamistemp (nt elavhõbe, frantsium, gallium) Füüsikalised omadused on tingitud aatomiehitusest: 1) Metallielementide raadius on suurem kui mittemetalliliste. 2) Viimasel kahel kihil paardumata (valentseid) elektrone vähe. Ei suuda moodustada kov. sidemeid, nende suurte aatomite kohta vähe sidemeid, ainult paar > tekitavad metallilise sideme. 3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas). 2. Keemilised omadused (5) Metallideks nim. elemente, mis alati loovutavad elektrone reaktsioonide käigus. 1. reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril v nõrgal soojendamisel. ...
a. eutektikum b. eutektoid c. tardlahus d. keemiline ühend Score: 2/2 Küsimus 5 (2 points) Millised väited on õiged? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tardlahuseks nimetatakse faase, kus üks komponentidest säilitab oma kristallvõre, teise komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõresse b. Tardlahuse korral tekib komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
