..90%. Samuti ei soovitata plaate kasutada kohtades, kus temperatuur on pidevalt üle +45°C. Temperatuuri tõustes hakkab kipsi dihüdraatses koostises olev vesi aeglaselt aurustuma, mis nõrgendab kipsplaadi mehhaanilist tugevust. Tulepüsivus Kipsplaadis on põlevaks aineks ainult kartong. Kuna kartongipinna ja kipsikihi vahel ei ole õhku, siis kartong ei põle vaid söestub aeglaselt. Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett umbes 17% plaadi kaalust. Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse. Gyproc-kipsplaadid on klassifitseeritud tulepüsivusklassidesse ja konstruktsioonid tüpiseeritud: Gyproc OÜ juhend: “Sertifitseeritud Gyprockonstruktsioonid. Tulepüsivus.” Süttivustundlikusklass 1 Page 5 of 10
KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri...
Kriips näitab mineraali värvust pulbrina. Kriipsu värvus on mineraali värvusega võrreldes püsivam tunnus. 13. Mis on Mohsi kõvadusskaala ? Kõvadus on mineraalidel iseloomulik ja tähtis tunnus. Etaloniks on võetud 10 mineraali, kus iga mineraali kõvadus tähistab teatud kõvadusastet: Talk 1; kips 2; kaltsiit 3; fluoriit 4; apatiit 5; Ortoklass 6; kvarts 7; topaas 8; korund 9; teemant 10; 14. Kuidas jaotatakse kristallid vastavalt sümmeetriarikkusele ? Jaotatakse seitsmesse kristallograafilisse süngooniasse. Need on: Kuubiline, heksagonaalne, tetragonaalne, trigonaalne, rombiline, monokliinne, trikliinne. 15. Mida nimetatakse kivimiks ja kuidas neid eristatakse ? Kivimit võiks määratleda kui kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogumit maakoores, mis on tekkinud geoloogiliste protsesside tulemusena.
EESTI MUUSIKA 60-ndad - 80ndad aastatel. Eesti levimuusika algusaastaks vib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestvtmisel loodud ansambel The Murphy Band mngis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest vib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. Prdumatu jlje jttis kultuuri ja muusikasse II Maailmasda ja Eesti olek Nukogude Liidu koosseisus. 1954 aastal Bill Haley oma palaga Rock Around the Clock andis stardipaugu rocknrollile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mju ka kultuu...
Aastas valmistatakse maailmas iga elaniku kohta terve tonn betooni. 2 1. Betooni iseloomustus Esmakordselt valmistati betooni umbes 500 aastat enne Kristuse sündi. Etooni koostisosad on vesi, liiv, tsement, täiteaine (kivipuru) ja õhk. Tsement seob koostisosad kõvenevaks massiks. Vesi on vajalik tsemendi vedeldamiseks ja kõvendamiseks. Tsemendipulbrile vee lisamisel hakkavad tekkima kristallid, mis haakuvad üksteise külge. Tsemendikristallide moodustumine võtab aega. Betooni eluiga on 50 000 aastat. Betooni võib valada vormi ehk rakisesse kohapeal, sel juhul tuuakse see kohale vedelal kujul, poolfabrikaadina. Ehitusplatsil valatud betoonkonstruktsiooni nimetatakse monoliitbetoonkonstruktsiooniks. Kuid ehitusplatsil sõltub kõik ilmastikutingimustest ning ei vihm ega külm, kuivus ega palavus ei tule valamise ja tahkumise ajal kasuks. Et
mõjuda nagu pomm. Kemikaale lisades ja segu kuumutades saadakse lähteaine, mis vees ei lahustu. Kokaiinhüdrokloriid saadakse algainele soolhapet lisades ja ainet samal ajal kuumutades. Saadus lahustub vees. Puhtaim kokaiin on kohev ja pehme peen valge sätendavatest kristallidest koosnev pulber, millel on mõru maitse ja mis tuimastab limaskesti. Kokaiini nimetatakse vahel ka lumeks (ingl snow), sest tema kristallid meenutavad lumehelbeid. Hariliku kokaiini kõrval on kasutusel ka vaba alus (free-base) ja crack. Free-base'i suitsetatakse erilises piibus. Tema toime on lühiajaline, kuid tugevam kui pulbri ninna tõmbamisel. Väga populaarne on odav crack, mida saadakse kokaiini segamisel söögisoodaga. Crack on lenduv ja seda saab suitsetada sigaretis või klaaspiibus. Crack põhjustab probleeme, sest odavuse tõttu on ta kättesaadav, tarvitatakse suuri annuseid (üle 300 mg puhast kokaiini),
keraamilistel elementidel jne), muuta mehhaanilist rõhku elektrilaenguks. Kristallile võib selle efekti saavutamiseks avaldada helirõhu muutusi mitmel moel. Rõhuavalduse meetodist sõltub see, mil viisil kristall välja lõigatakse. Levinud meetod kasutab bimorfelementi. Bimorfelemendi moodustamiseks lõigatakse kaks erinevate diagonaalide peal asetsevat X- telje suunalist plaati ja kinnitatakse kokku. Sõltuvalt sellest, kuidas kristallid lõigati, võib bimorfelement tekitada plaatide vahele laengu siis, kui elementi väänatakse, või siis, kui elementi painutatakse. Elektrostaatiline ehk kondensaatormikrofon Muundab helirõhu muutuse elektrimahtuvuse muutuseks. Mikrofonis moodustab kondensaatori ühe plaadi metallitatud membraan, mis asub paigalseisvast plaadist paarikümne mikromeetri kaugusel. Mahtuvuse muutus teisendatakse elektripinge muutuseks madal- v. Kõrgsageduslikult
Külm õhk tungib sooja alla. suurendab soojusjuhtivust ja ruumerisoojust, liiv aga ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes Tuul pöördub 90 kraadi. Külm front liigub suhteliselt väheneb. Livapinnased soojenevad kiiresti ja jahtuvad protsessides. 3.kondensatsiooni tuumakesed- soojema õhumassi peale. Edasiliikudes toob front endaga kiiresti, savipinnased vastupidi. Liival pealmised kihid a)lahustatavad- taimede eosed, meresoola kristallid, kaasa kõigi nedne omad kiireid muutusi antud punktis. soojad, alumised külmad. Kevadel kõige varem b)lahustumatud- pinnase ja kivikeste osakesed. Frondi lõikumist maapinnaga nim fondijooneks. Frondid harisvalmis liivased, hiljem savipinnased. Taimede Kondensatsiooni protsessis etendavad erilist osa merelise tekivad õhuvoolude koondumisel, kui kahe erineva
Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani. Raua kristallivõre muutub temperatuuril 911°C ruumkesendatud kuupvõrest tahkkesendatuks ja temperatuuril 1392°C tagasi ruumkesendatuks. 3. Kristalliseerumine Kristalliseerumisprotsess algab kristalliseerumiskeskmete ehk –tsentrite tekkimisega sulas metallis ja jätkub nende arvu ning nende ümber kristallide mõõtmete kasvuga. Metalli või sulami vedelast olekust tahkesse üleminekul moodustuvad kristallid kasvavad vabalt ja omavad korrapärase geomeetrilise kuju. Joonis 4. Kristalliseerumisprotsess 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määrat- lemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide oma- dused, mis on ühelt poolt määratud nende struk- tuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. 4.1. Materjalide füüsikalised omadused
seejuures osal. hüdrolüüsuvad, lahustuvad ka paljudes org. lahustites (CCl4, CHCl3) ja anorg. halogeniidides (TiCl4, HF, SiF4) Molekulid tasapinnalised BF3 on tüüpil. Lewise hape (vt. üldkeemia p. 14.5.1) hape: elektronaktseptor alus: elektronide loovutaja → koval. side BF3 ja BCl3 kasut.: katalüsaator org. keemias BCl3 ülipuhta B, B2H6 ja org. ühendite saamisel jm. 3.2.2.5. Boraadid Boorhape H3BO3 (ortoboorhape) värvitud, soomusjad kristallid (või pulber); kihiline kristallvõre (kõrgel rõhul muutub) H3BO3 HBO2 B2O3 metaboor- diboortrioksiid hape H3BO3 vesilahuses esineb tegel. 3 hapet HBO2 (metaboorhape) ← tahkena esineb polümeerse molekulina (HBO 2)n H3BO3 (ortoboorhape) ← sooli ei moodusta H2B4O7 (tetraboorhape) Leelise toimel H3BO3-le tekivad tetraboraadid: 4 H3BO3 + 2NaOH → Na2B4O7 + 7 H2O
Fluorapatiit: CaF2 · 3 Ca3(PO4)2 ehk Ca10 F2(PO4)6 vaakuumaurustisse ja sealt settija-kristallisaatorisse. Teine võimalus - konts. NaCl lahuse elektrolüüs ilma ehk Ca5F(PO4)3, mis on vees täiesti lahustumatu. Läbides vaakuumaurusti ja kristallisaatori, KCl jahtub diafragmata vannis: Fluorapatiite kontsentreeritakse flotatsiooni teel, saades kuni 27°-ni ning langeb kristallidena välja. Kristallid Vees lahustumisel pH (erinevalt kloorist) ei lange, vaid apatiidi kontsentraadi (39-41% P 2O5) ja nefeliini eraldatakse trummelvaakuumfiltril ning pärast kasvab NaOH tekke tõttu: fraktsiooni (kuni 30% of Al 2O3). kuivatamist ja jahutamist õhuga suunatakse lattu. NaOCl + HOH HOCl + NaOH
Rõhuavalduse meetodist sõltub see, mil viisil kristall välja lõigatakse. Levinud meetod kasutab bimorfelementi. x (elektriline) telg z (optiline) telg y (mehhaaniline) telg Bimorfelemendi moodustamiseks lõigatakse kaks erinevate diagonaalide peal asetsevat X-telje suunalist plaati ja kinnitatakse kokku. Sõltuvalt sellest, kuidas kristallid lõigati, võib bimorfelement tekitada plaatide vahele laengu siis, kui elementi väänatakse, või siis, kui elementi painutatakse. Kui elementi painutatakse, siis üht plaati surutakse kokku ja teist venitatakse, mis tekitab mõlemas plaadis erisuunalisi laenguid. Plaatide mõlemale küljele kinnitatakse elektroodid. Helirõhu muutust saab bimorfelementi väänama panna kas niiviisi, et kinnitatakse element mehhaaniliselt membraani külge, või nii, et elemendi
Broom on halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeeruja kui kloor ja flour. Broom lahustub märgatavalt vees, kloriidide, eriti aga bromiidide juuresolekul lahustuvus suureneb. Alla 5,84°C sadestuvad vesilahusest granaatpunased Broomoktahüüdraadi Br *8HO kristallid. Vee lahustuvus vedelas Br -s on vaid 0,05 massi- %. Vesilahuses toimub (sarnaselt kloorile) osaline hüdrolüüs. Broomi küllastunud vesilahust nimetatakse broomiveeks . Paljude orgaaniliste lahustitega seguneb broom igas vahekorras. Hapetega broom ei reageeri , leelistega (analoogiliselt kloorile) Br (bromiid) + BrO (hüpobromit) ; kõrgemal temperatuuril tekib Br + BrO (bromaat). Teiste halogeenide suhtes on broom reaktsioonivõimelt kloori ja joodi vahel. Moodustab
pinnale "rauatagi" (Fe3O4) kiht. Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon ehk glavaaniline korrosioon on seotud glavaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli, näiteks raud ja vask on kontaktis elektrolüüdi lahusega.Glavaanielemendid tekivad ka tehnilistes metallides, mis sisaldavad lisandeid, samuti siis, kui tehniline metall puutub kokku elektrolüüdiga. Näiteks terases ja malmis on lisanditeks raudkarbiidi (Fe3C) või grafiidi kristallid. Tekkinud glavaanielemendis on aktiivsem metall anooniks ja vähem aktiivsem katoodiks. Metallide aktiivsust hinnatakse pingerea alusel. Lisandeid sisaldava metalli puhul on põhimetall tavaliselt anooniks raud ja katoodiks raudkarbiid või grafiit. Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale moodustub õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO2, H2S,SO2, NO2 jt
Lipiidid Alkohol + rasvhappejääk Biomolekulid Hüdrofoobsed (ei lahustu vees), orgaanilistes lahustites lahustuvad hästi. Pika ahelaga rasvhapped on praktiliselt lahustumatud vees, lahustuvus suureneb süsinike arvu vähenemisega ja cis-kaksiksidemete arvu suurenemisega. Kõik küllastumata rasvhapped, mis sisaldavad üksikut cis-kaksiksidet, absorbeerivad UV- valgust (190nm). Rasvade sulamisomadused sõltuvad atsüüljääkide asetusest kristallvõres. FUNKTSIOONID I. Energeetiline funktsioon (1g=9,3kcal) II. Ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool rakumembraani koostises) III. Varuaine ja struktuurne funktsioon IV. Ainevahetuslik funktsioon (metaboolse vee teke -> lõplikul lõhustumisel CO2 ja vesi) V. Olulised sapiväljutajad VI. Kaitsefunktsioon (nahaalune ja siseorganite ümber olev lipiidide kiht, kehavõõraste ainete talletamin...
Tallinna Arte Gümnaasium Meteoriidid Referaat Koostas: Birgit Koppel Klass: 12.a Tallinn 2010 1 Sissejuhatus Meteoriit tuleneb kreeka keelsest sõnas meteooros, mis tähendab õhus hõljuv. Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad ja ka nende jäägid. Juhul, kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidisajuna. Teadusharu, mis tegeleb meteoriitide ja muude maaväliste materjalide uurimisega, nimetatakse meteoriitikaks. Meteoori, mile läbimõõt on üle ühe kilomeetri, nimetatakse asteroidiks. Need on ka põhilised meteoriitide lähtekehad. Meteoriite eristatakse kolme tüüpi, sõltuvalt siis nende keemilisest ja füüsilisest struktuurist. Need on siis kivi-, kivi-raud- ja rauameteo...
denaturatsiooni. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks on vaja soola küllastunud lahust. Sadestumisele mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass,.. 1.2ml munavalgu 2.Lisasin 1ml (NH4)2SO4 küllastunud lahus 3.Loksutasin ja jäin 5 minutiks seisma 4.½ Globuliinide sade eraldasin filtrimise teel (filterpaber ja klaaslehter) 5.Saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu 6.Jälgisin albumiinide sademe moodustumist 7.Võrdlesin Alguses tekkis globuliinide sade, kuna nende denaturatsiooniks piisab poolküllastunud lahust, pärast filtrimist ja kristallide lisamist tekkis albumiinide sade. VALKUDE TERMILINE DENATUREERIMINE JA LAHUSTUVUSE SÕLTUVUS pH-st pl (valgu isoelektriline täpp) näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-
millest ta ümberdisainitud riided teeb. Vabadus on siinkohal õige märksõna. Näiteks, kui töötajal tekib kord aastas idee kasutada kangavärve, siis ei ole mõtet neid ette varuda ja kuskile lattu hoiule panna. Vaid kõik materjalid ostetakse ja kasutatakse kohe ära. Mõned näited, mida töötajad ostavad: niit, pael, pits, nööbid, pärlid, litrid, tikkimisniit, kumm, kinnitused, kangas, needid, lõng, liimiriie, lukud, kristallid, kangavärvid jne. Kehtestatud on kuulimiit, mis on 1000 , selle summa eest tuleb osta kogu materjal, sealhulgas kasutatud riided. Seda summat on lubatud erandkorras suurendada. Toodang On arvestatud, et päevas toodab üks tööline 4-8 riideeset, oleneb muudatuse keerukusest ja ulatusest. Ja kuus on keskmiselt 21 tööpäeva ja 4-5 laupäeva. 5(päevas tehtud esemete arv)*21=105, lisaks 5*2=10, kokku 115 eset. Ja et koos töötab korraga 2 töötajat, siis kuu koguarv on 115*2=230 eset
: 4,00 4,00 Mis on keemiline ühend? : 1. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre 2. Keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt 3. Cu(Zn) 4. Fe3C 5. Perliit 11 : 4,00 4,00 Kahe erineva metalli vahelises sulamis esinevad üht liiki kristallid. Üks komponentidest on säilitanud oma kristallvõre ning teise komponendi aatomid asendavad osad aatomid. Mis liiki ühendiga on tegu? : 1. mehaaniline segu 2. asendustardlahus 3. sisendustardlahus 4. keemiline ühend 5. eutektikum 6. eutektoid 12 : 4,00 4,00 Kuidas nimetatakse tardfaasist jahutamisel tekkinud kihilise ehitusega segu (nt. perliit). : 1. mehaaniline segu 2. asendustardlahus 3. sisendustardlahus 4
4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Reageerimine hapetega Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andes kuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] Ühendid ja kasutamine Kulla oksüdatsiooniaste on piirides -1(CsAu) kuni V, mõnedel andmetel ka VII, peamisle III ja I. Et ühes ja samas ühendis võib kuld levida erineva 8 oksüdatsiooniastmega aatomeid, siis arvutuslik oksüdatsiooniaste võib olla ebaadekvaatse arvväärtusega. Halogeniidid: Monohalogeniidid: AuF, AuCl, AuBr, Aul. Trihalogeniidid: AuF3, AuCl3, AuBr3 ( AuI3 laguneb kohe)
teadmata kadunuks lugeda alles möödunud sajandi alguses radarite ja satelliittehnika abil jälgitud laevu ja lennukeid . Ka tänapäeval võivad laevad kaduda , aga väga harva jäljetult. Bermuuda Kolmnurga kontseptsioon ja nimetus võetigi kasutusele alles 1960ndatel aastatel ühe Ameerika ajakirjaniku poolt . Laevade ja lennukite müsteerilise kadumise kohta on palju erinevaid teooriaid . Kurjad tulnukad, Atlandi ookeani kristallid, antigravitatsiooni esile kutsuvad nõiad ja muud veidrad teooriad ning uskumused neljandast dimensioonist on fantaasiakirjanike lemmikud. Skeptiliste teadlaste ja uurijate arvates on Bermuuda Kolmnurga õnnetuste põhjusteks lihtsalt ilm (tsunamid, äikesetormid, maavärinad, hiidlained, orkaanid), halb õnn, piraadid, plahvatavad laevalaadungid , ebakompetentsed tüürimehed. Erakorraliselt tugevad magnetväljad ja ookeani puhitus ehk metaangaasi eraldumine
Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt erinevate tehnikavaldkondade nõuetele nagu elektritehniliste, masinaehituslike, hüdrotehniliste jne. seadmete tööorganite põhiosade valmistamisel. Elektrimasinate, -aparaatide ja elektritehniliste seadmestike valmistami...
Kiirel jahtumisel tekib rohkem väikseid kristalle, millede kogupindala on aga suurem. 26. Missuguste füüsikaliste näitajate abil saab reguleerida koore füüsikalist valmimist? Jahutamise temperatuur Jahutamise kiirus Valmimise aeg 27. Kas koore aeglasel jahutamisel tekivad väikesed või suured rasvakristallid? Suured rasvakristallid 28. Kummal juhul saadakse ühesuguse hangumisastmega koorerasvast kõvem või: kas siis, kui rasvakristallid on suuremad, või väiksemad? Väiksemad kristallid seovad hästi vedelat rasva ja saadav või on tavapärasest kõvem. 29. Mis on ühe- ja mitmeastmelise koore füüsikalise valmimise põhiline erinevus? 1.astmelise valmimise korral on temperatuur muutumatu kuni valmimise lõpun. 2.astmelise puhul aga valmimise jooksul muudetakse temperatuuri vastavalt rasvhapete koosseisule. 30. Kuidas nimetatakse koore kokkulöömisel rasvast tekkivaid esmaseid moodustisi? Võitera 31
osade erineva kiirusega jahtumisest või laialivoolamisest. Tardkivimite eraldisvormide kuju võib olla sammasjas e prismaline (purskekivimeis, eriti basaltides), keraline e kontsentriliskoorikuline (vee all purskunud laavades), rahnjas ning madratsilaadne (aeglaselt jahtunud süvakivimites). (1) 4.3. Tardkivimite struktuurid ja tekstuurid Tardkivimite struktuur sõltub oluliselt magma tardumise kiirusest. Aeglasel kristalliseerumisel jõuavad kristallid kasvada küllalt suureks, kiires protsessis aga mitte. Lähtudes kristallide e terade absoluutsest suurusest eristatakse tardkivimeis järgmisi struktuuritüüpe: · jämedakristalne kristallide pikimõõde üle 5 mm; · keskmisekristalne kristallide pikimõõde 2-5 mm; · peenekristalne kristallide pikimõõde 0,1-2 mm; · peitkristalne kristallide pikimõõde alla 0,1 mm, s.o silmaga eristamatu. (1)
Füüsikas väljendab soojusülekande suunda termodünaamika II seadus, mis on esitatud entroopia S abil: igasuguses iseeneslikus protsessis süsteemi entroopia kasvab. Aine olekud. Tahke, vedel ja gaasiline olek. Tihedus, rõhk, üleslükkejõud. Gaaside isoprotsessid. Agregaatolekute muutused. Tahkes olekus on aine kas kristall (tahkis) või amorfne aine. Tahkisel on kindel struktuur, amorfsel ainel pole. Ioonkristallid, kovalentsed kristallid, metallilised kristallid, molekulaarsed kristallid(, vedelad kristallid). Vedelas olekus aine ehk vedelik on voolav, võtab anuma kuju ja pole kokkusurutav. Nagu juba eespool öeldud, annab vedelik rõhku edasi igas suunas ühtviisi. Pindpinevus - pinnanähtusega, kus vedeliku pind käitub elastse kilena. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda. Sellest tingituna püüab vaba vedeliku pind võtta minimaalset suurust. Vedelike voolavust kirjeldab sisehõõre
ladestumine nahaaluses koes, liigest, neerudes ja teistes elundeis. (Reumatoloogia, 2000) Podagra on haigus, mille korral organismi koguneb liigne kusihape. Kusihape on normaalselt uriini minev lämmastikku sisaldav ühend, mille soolasid nimetatakse uraatideks ja mis koguneb podagrahaige kudedesse. (Tervise käsiraamat, 2005) Podagra tekib, kui raskestilahustuvat uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigestes põhjustavad kristallid põletikureaktsiooni. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. (Reuma-aabits, 2004 ) Podagra ajaloost. Esimese üksikasjaliku kirjelduse podagrast andis podagrahaige inglise arst Sydenham 1683. aastal. 1848. aastal näitas Garrod, et podagra puhul tõuseb kusihappe hulk veres. 1961. aastal selgitas McCarty põhjalikult kusihappekristallide tähtsust liigestes ägeda podagrahoo tekkimisel. Sellest ajast nimetatakse podagrat mirkokristalliliseks artriidiks
Rakke Gümnaasium Eesti interpreedid Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7 Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3...
Marmor on lihtsalt muutunud lubjakivi,või kui kasutada tehnilist terminit, moondekivim-piisava kuumuse ja surve all lubjakivi kristalliseerub ja muutub marmoriks. Kristalne struktuur võimaldab marmorit poleerida ning tuua välja teiste mikroelementide värvi. Leidub nii teralise ehitusega valgeid, sinikashalle, roosasid, pruune, kirjuvärvilisi- laigulisi kui vöölisi kivimeid. Marmorid koosnevad ainult ühest mineraalist-kaltsiidist. Kaltsiit on levinumaid mineraale.Tema kristallid esinevad romboeedrite või skalenoeedritena, sageli leidub teda ka teralise massina.Läbipaistvaid värvituid kvartsiite, milles valguse kaksikmurdumine on jälgitav palja silmaga, nimetatakse Islandi paoks. Põhjamaades ei soovitata karmi kliima tõttu marmorit kasutada välisfassaadides ja -treppides.Sisetingimustes võib seda kasutada kohtades, mida ei läbi pidev inimvoog, näiteks eramajades. Marmor ei sobi töötasapinnaks, kuna on vastuvõtlik mõnedele toiduainetele(jätavad plekke).
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonidega on võimalik määrata, kas mingi keemiline element, funktsionaalne rühm, ühend või ühendite rühm leidub uuritavas proovis või mitte. Katse läbiviimisel reaktsioon vastavalt kas toimub või ei toimu, mida saab täheldada värvuse muutusega, sademe või hägu moodustumisega, gaasi eraldumisega või muude silmaga nähtavate muutuste toimumisega. 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Reaktsioon toimub, kui aine sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II) ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Tulemus: CuSO4 lisamis...
Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Coriolise jõu tõttu liiguvad põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Coriolise jõud on pöörlevas taustsüsteemis mõjuv jõud. St, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema. Sufosioon - on geoloogiline protsess mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langusi. Maavärin - seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: -tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad maa sisepinged -vulkaanilist maavärinat -langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine -tehnoloogilist maavärinat. Tõugete lähtekohta nim maavärina koldeks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. võimsust- Richteri At...
aga soola küllastunud lahusest. Töö käik · 2ml munavalgu lahusele lisatakse 2ml (NH4)SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jäetakse 5 minutiks seisma. · Tekkis globuliinide sade. Sade filtreeritakse filterpaberiga. Saadud filtraadile lisatakse kristallset (NH4)2SO4 kuni küllastatuse saavutamiseni. (lisatakse väikeste portsjonitena soola ja loksutatakse katseklaasi hoolikalt. Toimingut korrdame seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu. · Moodustus albumiinide sade. Võrreldes albumiinide sadet globuliinide sademega, selgus, et albumiinide sadet on vähem. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Johanna Reilson DIGIFOTOGRAAFIA AJATELG 1850-1855 Referaat Juhendaja: Egon Erkmann Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 Haapsalu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. 1850.........................................................................................................................................3 2. 1851.........................................................................................................................................4 3. 1852................................................................
naatriumatsetaati (glükoosi lahusele 0,21 g ja maltoosi lahusele 0,22 g). Loksutan kuni ained on enam-vähem lahustunud (lõpuni ei lahustunud), hoian kuumas veevannis täpselt 40 minutit aeg-ajalt loksutades (kuni osasoonide tekimiseni). Peale keetmist panen jäävanni jahtuma 25- ks minutiks. Moodustunus osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Selleks kantakse preparaadiklaasile üks tilk osasooni suspensiooni, liigne vedelik eemaldatakse filterpaberi tükikese abil ja kristallid kaetakse ettevaatlikult (mitte tugevalt surudes!) katteklaasiga. Valmistatud osasooni preparaate vaadeldakse suurendusega 15 x 8 või 15 x 20 ja joonistatakse üles kristallide kuju. Glüloosi osasoonid on nagu tumedad kõrred, üsna pikad sealjuures. Laktoosi osasoonid meenutavad veidi väikese lapse joonistatud lilli, need on ümmargused ja kollakad, mitte eriti pikad läbimõõdult (võrreldes glükoosi osasoonidega). Glükoosi osasooni välimus langeb
- Saarkaared - Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud - Laamade liikumise tagajärjel on toimunud ka mandrite triivimine Vulkaanid Magmakolle → lõõr → koonus → kraater → laava Vulkaani võib defineerida, kui lõõri või lõhet maakoores, läbi mille vulkaaniline materjal maapinnale jõuab Vulkaanist väljapaiskuvad materjalid: - Laava - Tefra - tahke - Vulkaanilised pommid - suured - Vulkaaniline tuhk - väga väikesed kivimitükikesed + kristallid Vulkaanilised gaasid: - Veeaur - CO2 - Väävliühendid Lõõmpilv on ligikaudu 1000 kraadine segu vulkaanilisest tuhast ja gaasidest, mille liikumiskiirus võib olla kuni 700 km/h Vulkaanide levikualad: - Laamade serva-alad - Laamade põrkealad - Vaikse ookeani “tulerõngas” (subdutsioonivöönid) - Nt. KRAKATAU, Kljutš, Fudji, Cotopax - Vahemerevöö - Nt. Vesuuv, Etna
kurtuseks, siis inimene ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada haigused, vigastused, tugev müra ja ka ravimid. Väga tugevad helid põhjustavad valu, võivad purustada trummikile. Tugevas müras töötades peab kandma kõrvatroppe või kõrvaklappe. Tasakaal. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ka kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Mõigus ja kotikeste seintes asuvad karvakestega meelerakud. Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad kui pead liigutame. Samas tajume oma keha asendit ka siis kui ei liiguta, sest tavaasendis ärritavad kristallid kindlaid meelerakke. Kui liigutame paiknevad kristallid ümber ja ärritavad teisi meelerakke, saam infot uuest asendist. Poolringkanalid on kolmes erinevas tasapinnas ja nii hakkab vedelik alati liikuma. Meelerakkudest liigub närviimpulss peaajju ja seal analüüsitakse pea asendit ja liikumist
kirjeldada faasi koostist. k = koostisosade arv - vôrrandite arv. f - telgedel on tegemist puhaste komponentidega. Seda tüüpi faaside arv. Süsteemi määravad parameetrid; P = k * f + 2 (p,T); süsteemi esitatakse tavaliselt kas konstantsel temp või Tasakaaluvôrrandid; k(f-1) + f ( faasi sisene); v = P - vôrrandite konstantsel rõhul. arv; v = k - f + 2 A: on CaI2 kristallid CaCl2-s. on CaCl2 lahus CaI2-s. 18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine Lahustuvus paraneb temp alanemisega. Absoluutset faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm. mittelahustuvust ei ole. B: siin piiramatu lahustuvus tahkes ja
Iga aine omab ainult talle iseloomulikku võrekonstandi väärtust ja reflekside intensiivsuste omavahelist suhet, mille saabki antud uuringul difraktogrammil välja lugeda. Difraktogrammi järgi tehakse kindlaks uuritav materjal ja eksist vorm (kas tegemist on amorfse-, kristallilise aine või nende seguga; millised kristallained on uuritavas proovis; on võimalik määrata võre parameetrid a,b,c.) 58. Mis on ideaalne kristall? Ideaalsed kristallid esindavad ideaalset korrapära. Kristallid on aga väga harva ideaalsed, ilma defektideta. Nad sisaldavad deformeeritud võre alasid, ja võre kokkuliitumise defekte. 59. Mis on röntgenkiired? Röntgenkiired on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 10-10 kuni 10-8 m. Neil võivad olla nii laine kui ka osakese omadused. 60. Mis vahe on karakteristlikul ja pideval röntgenkiirgusel? Karakteristikul röntgenkiirgusel on energia diskreetsed väärtused erinevad iga elemendi
Vitamiin C ehk askorbiinhappe peamine funktsioon on osalemine kollageeni proliini ja lüsiini jääkide hüdroksüleerimises. Defitsiidi korral areneb välja skorbuut Globulaarsed valgud: ruumilise struktuuri ja funktsiooni mitmekesisus Valkude ruumilise struktuuri määramine 1. Röntgenkristallograafia 2. Tuumamagnetresonants spektroskoopia ehk NMR 1. 2. Vajalikud valgu kristallid NMR töötab valgu lahusega Tüüpiliselt saavutatav 23.5Å Limiteeritud ca 30 kD suurusete lahutuvus valkudega Kristallstruktuur kattub küllaltki hästi struktuuriga lahuses Globulaarsetes valkudes esineb aminohappejääkide paiknemises teatud seaduspärasusi 1. Mittepolaarsed Val, Leu, Ile, Met, Phe paiknevad peamiselt gloobuli sisemuses 2
denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist. (NaCl, (NH4)2SO4, MgSO4) Töö käik: 2 ml munavalgu lahust + 2 ml (võrdne hulk) küllastunud (NH 4)2SO4 lahust, jäetakse 5 minutiks seisma. Globuliinide sade eraldatakse filtrimisel (osa filtreerimata segu jätsin alles). Filtraadile lisasin küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4. Tulemus: Filtraat hägustus peale (NH4)2SO4 lisamist ühtlaselt, põhjas kristallid. Järeldus: Esmalt sadenesid globuliinid (lisades munavalgule (NH4)2SO4), filtreeritud lahusele kristlase soola lisamisel sadenesid albumiinid. 7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril. Tavaliselt kaasneb sellega ka valgu väljasadestumine. Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml munavalgu lahust, ühele lisada 1 ml konts. äädikhapet mõlemaid kuumutada keemiseni.
Tekib manganaat(VI) ja MnO2) Manganaat(VI) esineb leelismetallide ja Ba sooladena, saadakse Mn(II)soolade või MnO2 sulatamisel ksüeeriva leelisseguga: 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + 2H2O Kuumutamisel manganaadid(VI) lagunevad, aluselises keskkonnas on nad püsivad, vees ja happelises keskkonnas lagunevad. Manganaat(VII) ioon esineb leelis- ja leelismuldmetallide, ammooniumi-, Ag- ja Al-sooladena. Permanganaadid on tahkelt mustja värvusega kristallid, mis on vees reeglina vähe või mõõdukalt lahustuvad (v.a Ca- ja Ba-permanganaadid), kuid moodustavad sügavvioletse lahuse. Tahked permanganaadid on termiliselt ebapüsivad ja lagunevad väga aeglaselt isegi toatemperatuuril. Manganaadid(VII) on väga tugevad oksüdeerijad; mitmesuguste redutseerijate juuresolekul võivad manganaadid(VII) laguneda plahvatusega. Olulisim manganaat on kaaliumpermanganaat, KMnO4 on mõõdukalt veeslahustuv mustjasvioletne kristalliline ühend
lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse 2. Võetakse uuritav materjal, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse 3. Mikrostruktuuri pildid on tehtud kunstlikest materjalidest läbi mikroskoobi 4. Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist 26 Lihv 1. Tegemist on puhta raua mikrostruktuuriga (umbes 99,85% Fe ja C < 0,01%). Pöörake tähelepanu sruktuuri ühtlusele. Mõned kristallid on tumedamad, kuid seda mitte keemilise koostise erinevuse (siis oleks tegemist teise faasiga), vaid kristallide erineva paigutusega lõikealas - valgus peegeldub eri kristallograafiatasanditelt erinevalt. Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuris? : 1. ledeburiit 2. perliit 3. austeniit 4. ferriit 5. tsementiit 27 Lihv 1. Millised faasid on Lihv 1 mikrostruktuuris? : 1. austeniit 2. tsementiit 3. ledeburiit 4. perliit 5. ferriit
Gyproc Oy Kirkkonummi tehases. 2.3 Kasutamine ja positiivne omadus Kipsplaatide kasutamist tuleks vältida ruumides kus suhteline õhuniiskus on pidevalt üle 85 90 %. Samuti ei soovitata neid paigaldada sinna, kus temperatuur on pidevalt üle + 45° C. Kipsplaadis on põlevaks aineks ainult kartong. Kuna kartongpinna ja kipsikihi vahel ei ole õhku, siis kartong ei põle, vaid söestub aeglaselt. Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett ca 17 % plaadi kaalust. Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Igast ruutmeetrist kipsplaadist eraldub ligikaudu 4 m3 veeauru. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse. Näiteks Gyproc-kipsplaadid on klassifitseeritud tuletundlikkuse klassi A2-s1, d0 ja nendest on võimalik ehitada konstruktsioone, mis on tüpiseeritud alljärgnevalt: - Mittekandvad vaheseinad kuni EI 120 - Kandvad vaheseinad kuni REI 60 - Kandvad
omadustega. Reaktsiooni tunnused: 1)sademe, st tahke aine teke või kadumine 2)gaasi eraldumine 3)värvuse teke, kadumine või muutus 4)lõhna teke või kadumine 5)valguse süttimine 6)soojuse teke või jahtumine Keemilisel omadusel tekib uus aine, füüsikalisel omadusel muutub olek ja kuju. Näited: a) küünla põlemine - keemiline b)roostetamine - keemiline c)rasv kõrbeb pannil keemiline d)soolalahuse kokku aurustamisel sadenevad soola kristallid -keemiline e)mineraalvee pudeli avamisel eralduvad mullid füüsikaline f) puude põlemine keemiline 4.1)Vees lahustumatute ainete eraldamine: a)setitamine seistes suured ja raskemad osakesed settivad anuma põhja b)nõrutamine laboris valatakse põhjasettinud aineilt vesi ettevaatlikult pealt ära. c)filtrimine vesi ja lahutamatud ained, vesi läheb läbi, aga osakesed jäävad filtrile 2)Vees lahustuvate ainete eraldamine a)destileerimine vedelik kuumutatakse
Maakoor- tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaadid, süsivesinikühendid, räniühendid. · Kivimid-moodustuvad erinevatest mineraalide ja kristallide kogumikest. Tard-e.magmakivimid Settekivimid Moondekivi * moodustuvad maakoore sügavamatest * mineraalsed ja orgaanilised * kvartsiit- kihtidest magma kristalliseerumisel
õhuniiskus on pidevalt üle 85 90 %. Samuti ei soovitata neid paigaldada sinna, kus temperatuur on pidevalt üle + 45° C. Temperatuuri tõustes hakkab kipsi dihüdraatses koostises olev vesi aeglaselt aurustuma, mis nõrgendab kipsplaadi mehhaanilist tugevust. Kipsplaadis on põlevaks aineks ainult kartong. Kuna kartongpinna ja kipsikihi vahel ei ole õhku, siis kartong ei põle, vaid söestub aeglaselt. Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett ca 17% plaadi kaalust. Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Igast ruutmeetrist kipsplaadist eraldub ligikaudu 4 m3 veeauru. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse. 2. KARKASSITÜÜBID Ühekordne karkass Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass.
selgeks. Tema tundises hakkasin lõpuks mõtlema mitte ainult reeglitega, vaid loomingulisemalt harmooniale lähenema" 4 ,,Väga palju julgustas mind konservatoorimi kompositsiooni erialale minema Uno Naissoo kes andis lühikest aega mulle üht ainet. Kuigi meie vanusevahe oli küllalt suur, saime me väga lähedasteks. ,,Muusikakoolis sattusin mängima bändis Kristallid kuhu mind kutsus TPI`i poiss ja Kristallide juht Olev Künnap, kes otsis klahvpillimängijat. Sellel ajal olid enamus bände kitarribändid aga meie üritasime teha rhytm and blues`i. Bändis polnud keegi muusikalise eriharidusega. Üsna pea liitus bändiga veel Mati Tibar, kes oli minust üks kursus taga ja Jaak Joala kui flöödimängija, kes peagi hakkas mängima basskitarri ja laulma.
· Tripleksklaas on kolmekihiline klaas, kus kahe karastatud klaasikihi vahele paigutatakse kõrgelastne plastmassikiht, mis nakkub klaasikihtide külge. Selle klaasi purunemisel ei lenda killud laiali vaid jäävad plastikihi külge. Väga tugev ja kuumuskindel klaas saadakse siis kui klaasi pinda töödelda vesinikfluoriidhappega. · Sitall (silikaat + kristall) klaas, mis talub kõrgeid temperatuure kuni 1000oC. Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained. Kristallid moodustataks Cu, Ag, Au või mõnede soolade ja oksiidide abil. Kristallid tekkivad klaasi siise pikaajalise ja keeruka termilise töötluse käigus. Kui kristallilisus on saavutatud jahutatakse klaas. Protsess võib kesta 10 tunde. Kui kristalle on üle 40% kogumassist on klaas läbipaistmatu. Kui sitlallis tekkivad mikropraod siis need ei lähe kuumutamisel-jahutamisel edasi. · Kvartklaas see klaas neelab UV kiirguse pea täielikult. Selle klaasi tootmiseks sobib kvarts SiO2
< 90° Osaline märgamine Täielik märgamine Ülekandenähtused vedelikes · Difusioon. Difusioon vedelikes on aeglasem kui gaasides. · Soojusjuhtivus. Vedelikud on paremad soojusjuhid kui gaasid. · Sisehõõre on vedelikes tunduvalt suurem kui gaasides. Tahked kehad · Tahkised. Tahked ained millel on korrapärane e. kristallstruktuur. (süsinik,jää jne) On mono- ja polükristallid. Kristallid on anisotroopsed(omadused sõltuvad suunast) · Amorfsed ained. Tahked ained millel kristallstruktuur puudub.(klaas, pigi, plastmassid) Voolavad Isotroopsed Ülekandenähtused tahkistes · Difusioon. Esineb ka tahkistes, kuid vähesel määral. · Soojusjuhtivus. Tahkised on head soojusjuhid, eriti metallid. Sõltub suunast. · Sisehõõrdumisest tahkiste puhul rääkida ei saa. · Amorfsed kehad aga on voolavad ja nende puhul saame sisehõõrdest rääkida.
massi, kuid nende tugevus ning plastsus vähenevad kiiresti. Põhjuseks on kristallidevaheline korrosioon, mille tagajärjel metallis tekivad mikropraod. Roostekihi kaitsvad omadused Nii üllatav kui see ka ei tundu on rooste, kui see tekib suvekuudel kuival ajal, metalli kaitsekiht korrosiooni vastu. Vähese niiskuse puhul jäävad roosteproduktid tekkimiskohale, perioodilise niiskumise ja kuivamise tagajärjel tekivad roostekihi sisemuses üha uued ja uued roosteproduktide kristallid ning see omakorda põhjustab kihi tugevnemist, tihenemist ja pooride hulga vähenemist, seega kihi kaitseomaduste paranemist.Tihti kasutavad konservaatorid just seda korrosiooni eripära ära, et peatada või aeglustada eseme hävimist. Küll aga tuleb tõdeda, et sel juhul jäävad kaitseomadused suhteliselt nõrgaks, sest atmosfääris sisalduvad agressiivsed ained stimuleerivad atmosfäärikorrosiooni kulgemist ja nende toimel tekivad lahustuvad rauasoolad.
Mõlemasse lisan 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutan ainete lahustumiseni. Hoian reaktsioonisegu 40 minutit keevas veevannis ning seejärel jahutan jäävannis. Katseklaasidesse moodustuvad suhkrute osasoonid. Järeldus Laktoosi osasoonid tekkisid kiiremini ja olid silmaga paremini nähtavad, kuna tegemist on oligosahhariidiga. Glükoosi osasoonid tekkisid alles pärast jäävannis hoidmist ning kristallid olid tunduvalt pisemad ning halvemini märgatavad, sest tegemist on monosahhariidiga. http://www.didier- http://www.didier- pol.net/glucx250.jpg pol.net/lactx160.jpg 1.2.3.Hõbepeegli reaktsioon Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm taandab metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahsest sadestub metalliline hõbe välja ning katseklaasi pinnale moodustub peegel. Töö käik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
