2009. aastal andis Kathryn Stockett välja inglise keelse raamatu ,,The Help", mis tõlgiti eesti keelde 2010. aastal Krista Kallis poolt ja nimeks sai ,,Koduabiline". Romaan räägib mustade ja valgete vahelistest suhetest 1960. aastate Mississippis. Esile on tõstetud kolm põhilist tegelast: Aibileen, Minny ja Skeeter. Nende kolme elud põimuvad kokku, kui miss Skeeter otsustab kirjutada raamatu mustnahalistest koduabilistest, kuid tegemist on vägagi salajase teoga, mille esile tuleks võib põhjustada tõelist segadust ühiskonnas. Põhitegelastest täpsemalt rääkides....
KANGAKUDUMINE 9.Klass Kalamaja Põhikool Krista Kuuspalu 2012/2013 SISUKORD 1.Kangakudumine 2.Telgedel kudumise ajalugu 3.Algkangad 410. Pilte kangakudumisest KANGAKUDUMINE Kangakudumine on üks tekstiili valmistamise viisidest. Kangas tekib lõime- ja koelõngade ristlemisel. Lõimelõngad veetakse telgedele vajalikus pikkuses, tiheduses ja laiuses. Koelõngad kootakse lõimelõngadesse lõnghaaval. Lõime- ja koelõngad ristlevad omavahel kanga rakenduses ettenähtud reeglite alusel....
Andrease kohta ütles Estil, et treeneritele meeldib tema oskus trennis kaasa mõelda ja targalt tegutseda. Anette õpib teist aastat Soomes, Sotkamo kooli spordiklassis ja treenib Vuokatti spordiakadeemias. Kõik klapib? Tingimused on head, Anettele meeldib. Koolil on kõrge tase. Sotsis tulid vilistlastest medalile Kerttu ja Iivo Niskanen, Krista Lähteenmäki ja lumelaudur Enni Rukajärvi. Soome keele sai Anette suhu Sotkamos, esialgu ei saanud ta jutust suurt aru. Suusas areneb ta rahulikult, suuremate hüpeteta Kuidas sul koolis hinded olid ja kuidas on nüüd lastel? No mul võinuks ilusamad hinded olla. Matemaatika ja füüsika läksid hästi, keeled kehvemini. Lastest läheb mõnel paremini, mõnel vahel mitte. Andreas oli nats kõvema peaga, kui on nooremad. Aga ega ma Norra süsteemist suurt aru saanud ...
Sõnade jaotamine muutkondadesse: J.V. Veski, P. Alvre, E. Muuk, Jaak Peebo, Ü. Viks, T.-R. Viitso, V. Tauli. Sõnamoodustus 20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. On alustatud sõnamoodustuse tervikkäsitluse koostamist (Reet Kasik). Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis,; määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa.....
Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta....
Tema majad on salapärased, alateadvust ärritavad, koledad. Samas õhkub neist intellektuaalsust, ümbrusega sobivust ja humaansust." Kaasaja näide avalik hoone Teaduskeskus AHHAA Tartus Sadama 1 avati 7. mail 2011 Teaduskeskus Ahhaa Arhitektid, kes hoone projekteerisid on Ain Padrik ja Vilen Künnapu, sisearhitektideks on Malle Jürgenson, Krista Lepland ja Tea Tammelaan. Suletud hoone brutopind on 11 155,6 m2, mis tähendab, et hõlmab küllaltki suurt pinda Tartu kesklinnas. Tigutorni kõrvale oligi arhitektidel plaanis ehitada madalam hoone. Vilen Künnapu sõnul Ahhaa keskuse kaugvaated töötavad koos Tigutorniga: spiraalne Tigutorn, selle ees kuppel, poolkuppel, kera kõik kokku moodustab tervikliku kompositsiooni. Teaduskeskus on seostatud futuristliku nägemusega. Algses eskiisiis oli kolm kuplit, aga masu tõttu tuli seda...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõ...
Kreeka jumalad, jumalannad VTG 10.Kl Marina Zvereva Juhendaja: Krista Fatkin Sissejuhatus Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Vana-Kreeka jumalad...
aprillil 2013. aastal ETV arhiivist jazzkontserti. Kontsert ise salvestati 26. aprillil 2011. aastalVene Kultuurikeskuses. Raivo Tafenau ja Siim Aimla (saksofon), Jürmo Eespere (klaver), Virgo Sillamaa (kitarr), Mihkel Mälgand (bass) ja Eno Kollom (trummid). Rezissöör Krista Maajärv, assistent Indrek Kaljuvee, produtsent Helen Valkna. Ehkki Raivo Tafenau ja Siim Aimla on erineva käekirja ning mõtteviisiga muusikud, ühendab neid peale suure armastuse dzässi ja saksofoni vastu veel see, et nad mõlemad on Elioni suure dzässipreemia laureaadid. Raivo Tafenau (sündinud 20. novembril 1963 Mustlas) on eesti dzäss-saksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. valit...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Krista Villem STRESS JA DEPRESSIOON Referaat Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 STRESS Selgitus Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (Stress 2013). Ülevaade Stressi on tundnud/tunnevad rohkemal või vähemal määral kõik inimesed...
sagepub.com Abstract This article analyses the use of social media by both candidates and citizens in the 2011 Finnish parliamentary election campaign. Utilizing data on the candidates' use of various social media sites, survey data from the 2011 Finnish election study, and survey ... Cited by 20 Related articles All 2 versions Cite Save 11. Kas leiate Krista Lepiku poolt 2014. aastal kirjutatud tekste? Kui jah, palju ja mida leiate? Jah leidsin 3 teksti. Kasutasin scholari täielikku otsingut. Return articles authored by: Krista Lepik Vajutasin otsi, siis edasi valisin since 2014 Antinuclear antibodies in atopic dermatitis: a cross‐sectional study on 346 children Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm:IK 12 …, K Metsküla, T Annus, U Putnik, K Lepik… - International journal …, 2014 - Wiley Online Library...
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused...
kuni lõpuks otsustasime hoopis millegi kergema ja lõbusama kasuks. Palju oli ka neid, kes lugesid raamatut osaliselt ja aitasid meil leida õiget tooni ja õiget mõtet. Tahaksime tänada Jaan ja Krista Aru, kelle koormaks oli mitmete veel päris mustade versioonide kommenteerimine; Laura Kaldat, kelle detailsus luge- misel ei leidnud võrdset; Margus Niitsood, kes mitte ainult ei kommenteerinud mitut osa raamatust, vaid aitas leida raamatule parima võimaliku kunstniku; ning veel paljusid teisi, keda kõiki me loetleda ei jõua. Täname teid südamest, isegi kui nimi ei jõudnud kirja!...
Peatoimetaja John Stevenson. Tõlkinud Rein Turu ja Tõnis Värnik. (Varrak.) Tallinn 2003 Kunstileksikon. (Kunst) Tallinn 2000 Larousse’i lühientsüklopeedia: maalikunst renessansist tänapäevani. Eesti enstüklopeediakirjastus 2002, lk 117-133 Kuidas mõista maalikunsti: žanrid ja teemad Lääne kunsti ajaloos. Peatoimetaja Alexander Sturgis. Tõlkinud Epp Aareleid, Krista Mits, Marie Suitsu. (Varrak) Tallinn 2001 Loengumaterjalid: Kunstiajalugu 50 klassikut: maalid. Rolf H. Johannsen. Tea , lk 230 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/aleksander_suur_maria.htm http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/legend/horvanne.html http://et.wikipedia.org/wiki/Juulirevolutsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel%C3%A1zquez http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/kirikuisad/pF...
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7...
Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Danel Vaik ORGANISATSIOONI STRUKTUUR: PÄÄSTEAMET, HÄIREKESKUS, SISEKAITSEAKADEEMIA. Organisatsiooni kultuuri referaat Juhendaja: Ott Kalaus Väike- Maarja 2014 Contents 1.Päästeameti olemus:............................................................................................................3 1.1 Juhtkond...................................................................................................................3 1.2Päästeameti missioon ja visioon................................................................................3 1.3Pääste tegevuse tutvustus:.........................................................................................6...
Juhan Aavik Koostasid:Desiree Laanepere Krista Maier Elulugu Juhan Aavik (29.01.1884-26.11.1982) oli helilooja, dirigent ja pedagoog. Juhan Aavik õppis : o Pirmastu vallakoolis (1890–1893), o Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) o Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti erialal 1907. ja kompositsiooni erialal 1911. aastal. Tartu...
09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1982 E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda 2009 Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil 2003 Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 03.07.10 22.07.10 Astrid Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvis 1960 Swe/Lin03 04.05.10 25.05.10 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus 1999 Am/...
aastast alates Emakeele Seltsi aastaraamatut, hiljem ka toimetisi ning populaarset jätkväljaannet Kodumurre ja ajakirja Oma Keel (alates 2000. a-st)). Andis mitme keeleprobleemi kohta lahendussoovitusi. Rein Kulli juhitud keeletoimkonna tähelepanuväärsemaid tegusid oli 1972. a sõnavõistlus. • Auliikmed: Mati Hint, Mati Erelt, Reet Kasik, Huni Rätsep, Tiit-Rein Viitso. Keeletoimkonna juht Krista Kerge. • Keelekorralduse keskuseks on Eesti Keele Instituut. Tähtsamaid keeleküsimusi arutatakse tänapäeval Emakeele Seltsi keeletoimkonnas, varem tehti seda vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis (VÕK). Traditsioonilised keelekorraldusharud on üldkeelekorraldus ja oskuskeelekorraldus, viimastel aastatel on hakatud hoogsalt tegelema ka nimekorraldusega (Peeter Päll)....