Kordamisküsimused II 1. Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 8% süsivesikuid (valdavalt suhkrud). Kõrge karotiinisisaldus (4 3 mg; muutub organismis A-vitamiiniks). Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C-vitamiini sisaldab teistest köögiviljadest vähem (4 6 mg). 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 100%. Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides. Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse: - toorelt, - keedetult, - hautatult. Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises, - suppide, - ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalus...
47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3
Suulisele keelekasutusele sarnaneb ta rohkem, sest kirjutatakse nii nagu räägitakse, nt ailaikit. Suhtlusportaalides kasutatakse väga palju lühendid, et teavet kiiremini edasi anda. Suhtlusportaalides kasutatav keel võib muuta tulevikus gramaatilist keelt ja õigeid eesti keelseid sõnu. Halvemal juhul need üldse ära kaotada. Kasutatud kirjandus: Artikkel kogumikust Kukk, Inga 2001. Kas elektrooniline õigekirjareform? Oma Keel 2, lk 2633 Kerge, Krista 2004. Veebikommentaariumi mitmetahuline maailm. R. Kasik (toim.), Tekstid ja taustad III. Lingvistiline tekstianalüüs. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, lk 5173 Salla, Sigrid 2002. Jututuba kui võrgusuhtlusvorm. R. Kasik (toim.), Tekstid ja taustad (I). Artikleid tekstianalüüsist. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 128151 Elektrooniline allikas Oja, A
47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3
Smets, The Memling Museum – St. John`s Hospital Bruges, Ludion, 2001. 2. F.Büttner, A. Gottdang, Sissejuhatus ikonograafiasse, Piltide sisulise tõlgendamise võimalusi, Tallinna Ülikool, 2014. 3. On kasutatud ikonograafia loengu tarvis tehtud konspektid teemadel „Neitsi Maarja ja Püha Hõimkond kristlikus kunstis“, „Õigeusu ikonograafia“( õppejõud Linda Lainvoo) ja „Apostlid, evangelistid ja pühakud“, “Uusaja ikonograafia: luterliku kunsti ikonograafia“ (õppejõud Krista Andreson). Interneti allikad 1. Piibel, http://www.piibel.net 2. Catholic Online, http://www.catholic.org 2. Web Galery of Art, http://www.wga.hu 3. The Metropolian Muuseum of Art, http://www.metmuseum.org 4. The Temple Gallery, http://www.templegallery.com 5. WikiArt, Visual Art Encyclopedia, http://www.wikiart.org 6. Wikipedia, http://en.wikipedia.org 7.Aart And Pregnancy, http://www.art-and-pregnancy.com 8. Gallery of the Works of Jan Van Eyck, http://employees.oneonta.edu 9
Erelt, Tiiu 2000. Mida tahab keelekorraldus. – Oma Keel 1, 23-24; Hallik, Katrin 2011. Selge keele liikumisest maailmas. – Õiguskeel 3, 1; Hennoste, Tiit, Karl Pajusalu 2013. Eesti keele allkeeled. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Kasik, Reet 2007. Võimu keel: asutus suhtleb kodanikuga. – Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat 3, 168. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Kasik, Reet 2007. Sissejuhatus teksiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus; Kerge, Krista 2005. Nominalisatsioon ja nominaalstiil. – Oma Keel 2, 38-39; Kuhhi, Merike 2006. Eesti ametikeel. Tallinn: AS Kirjastus Ilo; Kull, Rein 2000. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Liin, Krista, Kadri Muischnek, Kaili Müürisepp, Kadri Vider. Eesti keel digiajastul. – Valge raamatu sari, 11. Tartu: Springer; Sooman, Heigo 2014. Ilus selge ametikeel. – Keel ja Kirjandus 2, 136. 23 Võrgumaterjalid
möödunud Kasutatud kirjandus: http://feb-web.ru/feb/litenc/encyclop/le5/le5-2721.htm http://www.tdl.ee/francais/littera/ http://www.nndb.com/people/159/000025084/ Keskkooliõpik ,,MAAILMAKIRJANDUS. Barokk. Klassitsism. Valgustus" Igor Saitanov. Keskkooliõpik ,,MAAILMAKIRJANDUS. Antiikajast valgustuseni" Jüri Talvet, Peter Torop, Jaan Unt. XI klassi ajalooõpik ,,Inimene. Ühiskond. Kultuur." Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava http://www.academie-francaise.fr/histoire/index.html
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks parte...
47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3
lennundus on hetkel olulisimad),uuritakse murdeid, kogutakse kohanimesid ja eesti murdeid, koostatakse murdesõnastikke, välja on antud ka soome-eesti suursõnaraamat,uuritakse sõnavara ajalugu, uuritakse semantikat ja arvutilingivistikaga seotut, Tallinna Ülikool-M.Hint uuris fonoloogiat ja morfoloogiat, Helle Metslang lauseõpetust, Martin Ehala on üksi või koostöös õpilastega välja andnud mitmeid emakeeleõpikuid koolidele, Krista Kerge on uurinud sõnamoodustust ja allkeelte tekstilisi omadusi. Tallinna ülikool on kujunenud keele õppimise, õpetamise ja eesti keele kui teise keele uurimise keskuseks. 14. Keele struktuuri uurimine: Foneetika-Paul Ariste. 30ndatel teati kuidas häälikuid moodustatakse, selleks olid vajalikud uurimused tehtud. 1938 esitas Ariste esimese fonoloogia põhimõtetest lähtuva uurimuse ,,Kvantiteedikeel". Ariste vaatles foneetilisi nähtusi, mis sõltuvad
aastapäevale. Osalenud eestlased. Aerutamine: Hain Helde Jalgrattasport: Alges Maasikmets, Jaan Kirsipuu, Raido Kodanipork, Andres Lauk, Lauri Resik, Erika Salumäe ja Lauri Aus. Kergejõustik: Valeri Bukrejev, Indrek Kaseorg, Virge Naeris, Andrei Nazarov, Erki Nool, Ants Kiisa, Jane Salumäe, Donald-Aik Sild, Jüri Tamm, Aleksander Tammert, Pavel Loskutov, Eha Rünne, Marko Turban. Maadlus: Helger Hallik, Valeri Nikitin, Arvi Aavik, Küllo Kõiv. Purjetamine: Krista Kruuv, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste, Peeter Sarkasin. Vehklemine: Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Oksana Jermakova, Heidi Rohi, Maarika Võsu, Merle Esken. Sõudmine: Jüri Jaanson. Rannavõrkpall: Avo Keel, Kaido Kreen. Vibulaskmine: Raul Kivilo. Ujumine: Indrek Sei. Moodne viievõistlus: Imre Tiidemann. Jahilaskmine: Heikki Jaansalu, Andrei Inesin. Judo: Indrek Pertelson. Epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Meelis Loit, Andrus Kajak) 5. koht.
Kooli 8a, Jõhvi e-registreerimine: Tuleviku 8, Rakvere Tel 339 6222 http://www.vh.ee/probleem/regist.php Tel 324 2474 A-Kliinik OÜ Erapsühhiaater Krista Ruus Läänemaa Haigla SA Riia 13, 51010 Tartu psühhiaatriaosakond Tel 742 7888 Mäe 2a, Põlva Tel 799 4119 Vaba 6, Haapsalu Tööajaväline esmaabi 5561 3446 Tel 472 5800 (registratuur), 47 25 875 (info) http://www.akliinik.ee Võru mnt 1, Räpina
ettekandekoosolekuid ja keelepäevi, publitseerinud 1955. aastast alates Emakeele Seltsi aastaraamatut, hiljem ka toimetisi ning populaarset jätkväljaannet Kodumurre ja ajakirja Oma Keel (alates 2000. a-st)). Andis mitme keeleprobleemi kohta lahendussoovitusi. Rein Kulli juhitud keeletoimkonna tähelepanuväärsemaid tegusid oli 1972. a sõnavõistlus. • Auliikmed: Mati Hint, Mati Erelt, Reet Kasik, Huni Rätsep, Tiit-Rein Viitso. Keeletoimkonna juht Krista Kerge. • Keelekorralduse keskuseks on Eesti Keele Instituut. Tähtsamaid keeleküsimusi arutatakse tänapäeval Emakeele Seltsi keeletoimkonnas, varem tehti seda vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis (VÕK). Traditsioonilised keelekorraldusharud on üldkeelekorraldus ja oskuskeelekorraldus, viimastel aastatel on hakatud hoogsalt tegelema ka nimekorraldusega (Peeter Päll).
Carl Robert Jakobsoni noorem vend Eduard Magnus Jakobson (1847--1903), üks XIX sajandi tuntumaid eesti graafikuid ja raamatugraafika esindajaid. Jakobsoni aktiivne kunstiline tegevus, mis kestis veerandsada aastat, algas 1866. aastal puulõigete tegemisega Johann Woldemar Jannseni ajalehele "Eesti Postimees". Ta illustreeris ajalehte 1881. aastani maastikke, linnavaateid ja portreid kujutavate puulõigetega. Eesti Kirjandusmuuseumi juhi Krista Aru arvates oli pilkupüüdev ja teiste väljaannete omast erinev just "Sakala" tiitel, mis oli ja on ühtaegu realistlik ja romantiline. "Carl Robert Jakobsoni toimetatud ajaleht äratas rahva eneseteadvust ja ärgitas püüet eneseteostusele. Eduard Magnus Jakobsoni asjalik ja edasipürgiv kunstiline looming kindlustas eesti illustratsiooni jõudmise ajakirjandusse ja raamatutesse," võrdles Krista Aru kaht venda. 3.3 Suur lõhe ja muud tülid
Kokkuvõte Mida tulevikule lähemale rõivamoed hakkavad liikuma, tekib neis väga palju muutusi. Iga sajand saab tähtsamaks moeks jälle mingi erakordne stiil. 19. Sajand muutusid seelikud kitsamast laiemaks ja siis jälle kitsamaks. 19. Sajand on väga muutliku rõiva moega. 17 Kasutatud kirjand Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava "Inimene, ühiskond, kultuur" Umbreto Eco " Ilu ajalugu" Giovanni Caselli "Elu läbi sajandite" Browyn Cosgrave "Rõivas & mood arengulugu" http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm http://www.kirss.net/index.php?option=com_content&view=article&id=1895:tuhande-aasta- mood&catid=36:elu&Itemid=56 http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:jxfCQWZ8MV4J:www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1352/Loengukonspekt.doc+1810+r
Ajakirjanduse- ja kommunikatsiooniinstituut AÜ I kursus Kultuurilugu Ülevaade EESTI EUGEENIKA SELTSIST Merike Kungla Juhendaja: Krista Aru Tartu Ülikool 2013 2 SISSEJUHATUS Eesti Eugeenika Seltsi kohta on andnud vast kõige põhjalikuma ülevaate meditsiiniajaloolane Ken Kalling ning tema tööd on saadaval ka internetis. Seltsi tegevusest ja eugeenikast Eestis on kirjutanud uuemal ajal ka Luup, Horisont, Wikipedia ning seoses suguvõsa- ja
47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 8 36405130719 Jänes Ahto Uulu 8 36605150941 Kaasik Reijo Abja 6 35404050446 Kadak Priit Tali 5 34103030178 Kana Kalju Tori 8 34708140585 Karu Karl Uulu 5 48305030944 Karu Salme Tali 4 46404170054 Kesa Katy Tali 8 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 5 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 4 38104220473 Känd Aare Kabli 7 34408020335 Marmor Aare Tori 5 34506190557 Meigas Reijo Abja 8 34112180084 Meister Anton Surju 8 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 5 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 7
47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3
asjaolud: edaspidises elus samaväärne toimetulek, laiem tutvusringkond, tavakooli tunnistusel on suurem kaal jne. Vastuargumentidena nimetati vähest ettevalmistust ning seda, et kõne pole piisav. Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu juhatuse liikme Epp Müili (2005) arvates areneb kuulmislangusega laps kõige paremini koos teiste omavanuste lastega, kellelt saab eeskuju võtta ja mõndagi õppida. Kuulmislangusega laps on erivajadusega laps. Krista Suntsi (1998) arvates on positiivse külje pealt vaadatuna tavakooli kaasatud erivajadusega õpilasel: võimalus õppida kodule kõige lähemal, säilib tihe side vanematega; kaaslaste hulgas kasvaksid halastus ja sallivus erivajadustega laste suhtes, nad harjuksid omavahel suhtlema. Viidates Merike Lepsalu magistritööle ,,Individuaalsete õppekavade rakendamisest tavakoolis" (2005) toob autor välja Chandleri soovitused, miks peaks erivajadustega laps olema
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MIKS LAGUNES ROOMA IMPEERIUM Referaat ajaloos Krista Makke 6d klass Tartu 2002 Miks lagunes Rooma impeerium? Impeeriume on olnud erinevatel aegadel. Neil kõigil aga on olnud üks eesmärk - olla maailma valitseja ehk säilitada ülemvõim nõrgemate üle. Impeeriumid püsisid koos ainult tänu tugevatele valitsejatele - imperaatoritele. Iga väiksemagi vastuhaku surus valitseja julmalt maha. Läbi aegade on suuremaks impeeriumiks olnud Rooma impeerium.
47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3
Antiikajast kuni kolmanda aastatuhande koiduni. Peatoimetaja John Stevenson. Tõlkinud Rein Turu ja Tõnis Värnik. (Varrak.) Tallinn 2003 Kunstileksikon. (Kunst) Tallinn 2000 Larousse’i lühientsüklopeedia: maalikunst renessansist tänapäevani. Eesti enstüklopeediakirjastus 2002, lk 117-133 Kuidas mõista maalikunsti: žanrid ja teemad Lääne kunsti ajaloos. Peatoimetaja Alexander Sturgis. Tõlkinud Epp Aareleid, Krista Mits, Marie Suitsu. (Varrak) Tallinn 2001 Loengumaterjalid: Kunstiajalugu 50 klassikut: maalid. Rolf H. Johannsen. Tea , lk 230 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/aleksander_suur_maria.htm http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/legend/horvanne.html http://et.wikipedia.org/wiki/Juulirevolutsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel%C3%A1zquez http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/kirikuisad/pF
47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse korralduse osakond Krista Joost AÜSR-3 ERALASTEAED ........LINNAS Äriplaan Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2015 SISUKORD Kokkuvõte.........................................................................................................................3 1. Üldandmed.....................................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus..............................
suuna kätte ja jälgis, et piire ei ületataks. Just selle pärast valisin tema – olen näinud vana lindistust tema esinemisest ’’Pisuhännas’’ Piibelehena. Kaarli Aluoja allkirjastatud foto Teater ENSV ajal Kaarel Kilvet on 13. juulil 1944. Pärnus sündinud ja 30. aprillil 2005. aastal surnud Eesti näitleja, lavastaja ja laulja. Kilvet oli abiellus Iiri ajutise asjuri Krista Kilvetiga (lahutatud) ja neil oli kolm tütart. Kilvet lõpetas Tallinna muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennuga 1969 aastal. 1970. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi näitleja ja lavastaja erialal, 1970.–1993. aastani töötas Eesti Riiklikus Noorsooteatris, 1979.–1987. asutas ja tegutses aktiivselt Noorsooteatri trioga Hampelmann, 1993.-1998. oli Pärnu Endla teatrilavastaja ning 1998.–2005. vabakutseline
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Kristina Mazova Kilekottide maksustamine Eestis Uurimistöö Juhendaja: Jelena Rõbakova Tallinn 2017 Deklareerin, et olen koostanud töö iseseisvalt ja olen viidanud kõikidele töö koostamisel kasutatud teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele, ning ei ole esitanud sama tööd varasemalt ainepunktide saamiseks. Töö pikkuseks on 3800 sõna sissejuhatusest kuni kokkuvõtte lõpuni. Kristina Mazova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 155485TAAB Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja: Elena Rõbakova Töö vastab kehtivatele nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) ...
noorteosakonna) ja A-Polikliinik Tartus ja need on tasulised. Maakondades ja enamikes linnades puudub lastepsühhiaater. Narkomaani ravimine on väga vaevarikas ja paljudel juhtudel lootusetu. Ainuke võimalus päästa lapsed narkootikumide küüsist on selle protsessi ennetamine. «Need tüdrukud-poisid leitakse tavaliselt tänavalt või kodust. Nad ei suuda reageerida kõnele, rääkimata püsti seismisest.» kirjeldab Tallinna lastehaigla vastuvõtuosakonna juhataja Krista Vehm umbes 12-13-aastaste laste seisundit, keda kiirabi üha sagedamini haiglasse toimetab. Vehmi sõnul toodi neile mullu 78 niisugust last. Umbes 30 juhul oli tegemist tablettide abil sooritada püütud enesetapukatsega, ülejäänud noored olid aga tugevas alkoholi- või narkouimas. Dr. Vehmi sõnul saavad arstid enamikul juhtudel ainult oletada, mida lapsed on manustanud. «Me saame aru, et nad pole joonud alkoholi, vaid tarvitanud ka midagi muud. Ent mida, seda ei suuda me välja uurida
"Piisoni lend" James A. Belasco Ralph C. Stayer Kokkuvõte Sisukord Sissejuhatus- Kuidas "meist" sai "mina"................................................................... 3 I osa- Meie personaalse juhtimise teekond.................................................................3 Liidrirolli väljakutse: isiklike kannatuste rada....................................................... 3 Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht?.........................................................3 Ehmatus: mina olengi probleem.............................................................................3 Juhtimine tagurpidi pööratud maailmas................................................................. 4 II osa- Liidri roll intellektuaalses kapitalismis...........................................................4 Omanduse ülesanne .....................................................................................
47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3
kõiki mehhanisme. Tema majad on salapärased, alateadvust ärritavad, koledad. Samas õhkub neist intellektuaalsust, ümbrusega sobivust ja humaansust." Kaasaja näide avalik hoone Teaduskeskus AHHAA Tartus Sadama 1 avati 7. mail 2011 Teaduskeskus Ahhaa Arhitektid, kes hoone projekteerisid on Ain Padrik ja Vilen Künnapu, sisearhitektideks on Malle Jürgenson, Krista Lepland ja Tea Tammelaan. Suletud hoone brutopind on 11 155,6 m2, mis tähendab, et hõlmab küllaltki suurt pinda Tartu kesklinnas. Tigutorni kõrvale oligi arhitektidel plaanis ehitada madalam hoone. Vilen Künnapu sõnul Ahhaa keskuse kaugvaated töötavad koos Tigutorniga: spiraalne Tigutorn, selle ees kuppel, poolkuppel, kera kõik kokku moodustab tervikliku kompositsiooni. Teaduskeskus on seostatud futuristliku nägemusega. Algses eskiisiis oli kolm kuplit, aga masu tõttu tuli seda
............................14 LISA 3. Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses Ivika Hein........... .20 LISA 4. Uurimistöö spetsiifika ajaloos Tiiu Ojala ......................................... .22 LISA 5. Valik ideid õpilaste uurimistöödeks Anu Toots ..................................31 LISA 6. Uurimistöö põhikoolis Anu Toots ........................................... ..34 LISA 7. Projektitöö võimalusi eesti keele õppes Krista Nõmmik, Ülle Salumäe......45 LISA 8. Näiteid kooli loovtööde temaatikast Anne Ermast ............................. 51 55 SAATEKS 2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö
vormisüntees. Mati Hint: morfoloogia muutumine. Kaasrõhu üldistumine 3. silbile vormid nagu kontserdite, kunstnikute. Sõnade jaotamine muutkondadesse. Sõnamoodustus 20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (- tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. On alustatud sõnamoodustuse tervikkäsitluse koostamist (Reet Kasik). Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis,; määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa.. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu
Peeter Tenjes, Jaan Vennik, Andres Kuusk, Mait Lang, Tiit Nilson. Teadurid Alar Puss, Lilli Sapar, Anna Aret, Raivo Poolamäe, Vladislav-Veniamin Pustõnski, Voldemar Harving, Ivan Suhhonenko, Gert Hütsi,Valeri Maljuto, Anti Tamm, Elmo Tempel, Urmas Peterson, Jan Pisek, Joel Kuusk, Kalju Eerme. Doktorandid Mari Burmeister, Tõnis Eenmäe, Anti Hirv, Taavi Tuvikene, Tiina Liimets, Indrek Vurm, Juhan J. Liivamägi, Teet Kuutmaa, Krista Alikas, Martin Ligi, Tõnu Lükk, Kristi Uudeberg, Hannes Keernik, Margit Aun, Uno Veismann, Olavi Kärner, Viivi Russak, Ilmar Ansko, Ain Kallis, Silver Lätt, Erko Jakobson, Viljo Allik, Mart Noorma, Jouni Envall, Aivo Reinart, Urmas Kvell. Foto 20. Tõravere Observatooriumi juhtkond ja sektorijuhatajad 1970-ndatel. Autor teadmata, koht teadmata, aeg 1970. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?
http://www.hot.ee/lehola/algteadmised.htm, vaadatud 07.12.15. Mõõtmisvigade arvutamine. http://huge.planet.ee/ttu/materjalid/fyysika1/mootmisvigade_arvutamine.htm , vaadatud 07.12.15 Nachbaur, Rhiannon. Intonation: Pitch’s Evil Vendetta with Violinists. http://www.fiddleheads.ca/writings/intonation.html, vaadatud 07.12.15 Normaaljaotus. https://annaabi.ee/Normaaljaotus-m53925.html , vaadatud 07.12.15 Praat. https://directory.fsf.org/wiki/Praat , vaadatud 07.12.15 Sildoja, Krista 2011. Rahvapärane viiulimäng 20. sajandi esimesel poolel Tori ja Vändra viiuldajate näitel. Lk 19 Vurma, Allan; Raju, Marju; Kuuda, Annika 2010. Does timbre affect pitch?: Estimations by 17 musicians and non-musicians. - Psychology of Music. Köide 39, Nr. 3, lk 304 Vurma, Allan; Ross, Jaan 2006. Production and Perception of Musical Intervals. - Music Perception. Vol. 23, Nr. 4, lk 331 18
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe EESTI SIILLASED Juhendaja: Vahur Sepp Koostaja: Krista Kutsar LRJ II Luua 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Harilik siil ja lõunasiil (kaelussiil)..........................................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi...
33904050217 Hunt Ene Kabli 12 34103030178 Hunt Heiki Kabli 13 35404050446 Känd Aare Kabli 13 36709040675 Mäger Tiina Kabli 8 37308230939 Noormets Jaan Kabli 9 37612170754 Norak Aarne Kabli 10 45104120460 Põld Evelin Kabli 9 46404170054 Saar Erki Kabli 4 34112180084 Ilves Annika Laiksaare 6 35001130124 Kukk Krista Laiksaare 4 36406070555 Miller Kersti Laiksaare 9 36512210549 Mäesalu Valve Laiksaare 10 44607080463 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Raid Hilja Laiksaare 14 46809210954 Salu Kustav Laiksaare 9 37105220288 Männik Elvi Massiaru 11 38105090295 Paju Ants Massiaru 3 46307080393 Roos Margus Massiaru 8 47605040659 Sirel Kristel Massiaru 7
47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3
(koost.) Pühakute raamat, Tallinn, "Perioodika", 1995 Eesti Postimees nr 19, 8.05.1875 Olevik nr 9, 28.02.1895 Postimees nr 46, 25.02.1895 Postimees nr 63, 17.03.1895 Postimees, 14.01.1923, 12,15 Võimre, A. Vara valla tuntud inimesed. Uurimistöö 2002, lk 17-20. ( Asub Vara Põhikooli raamatukogus) Klemmer, K. (s. 1989), küsitlenud Keili Koort (27.03.09) Zirkel, L. (s. 1944), küsitlenud Keili Koort (25.03.09) Unt, E. (s. 1949), küsitlenud Keili Koort (21.03.09) Vilu, A. küsitlenud Krista Tõnnov (jaanuar- märts 2009) Eesti. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 digitaliseeritud väljaanne 2004 http://www.eelk.ee/~elulood/salumaa_elmar.html (29.03.09) http://www.eelk.ee/~elulood/tallinn_otto.html (31.03.09) http://www.eelk.ee/~elulood/voobus_artur.html (25.03.09) http://www.eelk.ee/statistika.php (24.03.09) http://www.eestigiid.ee/?SCat=10&CatID=12&ItemID=100Orduajast pärit (21.03.09) http://www.eestikirik.ee/node/2913 (09.01.09)
47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused III 1. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapu...
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust 1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elekt...
....... valla sotsiaalvaldkonna käsitlemise võimalused ja viisid. Määrus on otseseks töövahendiks valla sotsiaaltöötajatele ja informatiivne vahend oma õiguste kaitsmiseks vallakodanikele. 30 Käesoleva määruse vastuvõtmiseks on vaja ........ valla Volikogu enamuse otsust . Määruse eelnõu koostas sotsiaaltöö vanemspetsialist Eve Tepaskent ja sotsiaaltöö- lastekaitsespetsialist Krista Joost 2.Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga sätestatakse ........ valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord ning sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord. Määruses §-s 6 viidatud toetuste (§ 6 lg 1 Sünnitoetus, § 6 lg 2 1.klassi astuja toetus, § 6 lg 3. Jõulupakid eelkooliealistele lastele, § 6 lg 4 Kinnipidamiskohast vabanenu toetus, § 6 lg 5. Tśernobõli katastroofis osalenu toetus, § 6 lg 6 Matusetoetus,
otsustas kodumaale naasta. Hetkel töötab ta aga turvaalal. Tagasi tuli ta ka perekonna pärast. Karis Roots tuli tagasi Soomest, kus töötas aastaid. Nüüd töötab ta Lustivere hooldekodus ja Põltsamaa lossis. Ta kirjutab, et läks välismaale 2012. aastal. Karis töötas aiandis, kus kasvatas salateid ja maitsetaimi. Talle ei meeldinud seal elada ning kuna töö on igas riigis samasugune, siis tuli ta tagasi, sest siin on ta kodu! Aigi Paas tuli tagasi Inglismaalt, Krista Elmend Iirimaalt. Pille-Liina Zõbin oli pikki aastaid kruiisilaeval, elas Gambias ja Hispaanias. Nii siin kui seal töötas ta kasiinodes diilerina, Hispaanias hoidis last. Tuli tagasi, sest erinevad lepingud said otsa, Hispaanias muutus aga majanduskriisi pärast elu raskeks. Tagasi on tulnud veel Laine Tagam ja Heleri Salo 13 3. Tööl mujal maailmas Uurisin alates 1972
omamaise kirjanduse üle. (Vt lisa 1). Lisast selgub, et tõlkekirjandust ilmub keskeltläbi kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust. Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse tekstiga üsna julgelt ümber käidud ja eesti lastekirjanik on välismaiselt originaalilt võtnud vaid idee, luues selle põhjal täiesti arvestatava teksti. (Tarrend 2005: 32).
10.kl. kirjandus sissejuhatuseks tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ...
läbi subjektiivse prisma. Filosoofiliste ning konkreetsemalt eetikasse puutuvate küsimustega tegelemine on eesti looduskirjanduses suhteliselt hiljutine nähtus, kuigi ka paljudes varasemates kirjutistes on need probleemid aimatavalt ole- mas. Kindlasti ei ole enesestmõistetavaks hoiakuks mitšuurinlik "loodu- selt võtmise" ideoloogia, kuid looduskirjandusest on raske leida kinni- 10 Näiteks on Fred Jüssi ja Haide-Ene Rebassoo esseed ilmunud Krista Mitsi ja Tiiu Speegi tõlkes Ameerika Kirjandusökoloogia Assotsiatsiooni ajakirja Interdisciplinary Studies in Literature and Environment 2002. aasta 2. numbris. 266 Kadri Tüür, Timo Maran tust ka Looritsa teesile soome-ugrilikust aukartusest hingestatud loodu- se ees. Domineerib lähtumine loodusteaduslikust teadmisest ning soov seda konkreetsete näidete varal lugejale vahendada. Kirjandus
Keevallik, Leelo 1994.
iluvahendid hoopis algelisemad, aga aja möödudes neid pidevalt täiusatati. Esimesed näomaskid olid päris tülgastavate komponentidega ja juuste värvimine oli väga keeruline protsess. See kõik viitas sellele, et ilu nõuab kannatust. Nii oli on ja jääb. 52 Kasutatud Kirjandus: H. Palamets "Vanaaja kultuurist ja olustikust" H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava "Inimene, ühiskond, kultuur" Umbreto Eco " Ilu ajalugu" Giovanni Caselli "Elu läbi sajandite" Cath Senker "Vana Kreeka igapäevaelu" Neil Morris "Vana Egiptuse igapäevaelu" Browyn Cosgrave "Rõivas & mood arengulugu" Kate Mulvey ja Melissa Richards "Meie sajandi iluideaalid" 53
html (27.03.2014) KARAT 571 TÕURAAMAT PÕLVNEMINE OMANIK täku asukoht ja A liin kontakttelefon KASPAR KAUN 2173 ER Peatõuraamat 1985 ER KRISTA SEPP sünd.22.06.96 15.07.1999 1982, raudjas Kohtla vald raudjas Gen.eksp. RUMBA Ida-Virumaa nr. 609 6222 ER tel.53908002 UELN 07.03.2007 1990, raudjas Andres Supp 23300230037499 22.07.00-156-200- 6 22,5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
