Ande Andekas-Lammutaja Õiguse alused Õiguse olemus ja kriminaalseadus Juriidilised faktid on sündmus ning tegu. Isiku käitumine võib olla nii õiguspärane (kui käitumine pole õigusega reguleeritud) kui ka õigusvastane (juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud vastutusvõimeline isik). Teo õigusvastasuse välistavad hädaseisund ja hädakaitse (soov kaitsta ennast, firmat või riiki). Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid
Ajaline kehtivus · On määratud õigusakti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega (kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt). · Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest on 2 erandit: · 1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. · 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Käskkiri- rakendub kohe peale väljastamist Õigussuhe ja selle elemendid. - Õigussuhe · Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vatastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid · 1. Subjektid · 2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused
tähelepanu sellele, et paljudele majanduslikult valitseva klassi üleastumistele vaadatakse lihtsalt läbi sõrmede. Tema ja paljude radikaalsete kriminoloogide teeneks võib lugeda nö. poliitiliselt tundlike probleemide avalikustamist. See on kutsunud ja kutsub ka edaspidi esile võimukandjate meelepaha, kuid tagab ühtlasi teaduse sõltumise päevapoliitilistest huvidest. Kokkuvõte Kuritegevus, kui sotsiaalse elu nähtus on eristatav mittekuritegevusest pigem kokkuleppeliselt. Kriminaalseadus küll annab kuritegude loetelu ja tunnused, mille poolest üks kuritegu teisest erineb, kuid ainult sellega pole veel võimalik tõmmata selget piiri kuritegude ja mittekuritegude, kurjategijate ja mittekurjategijate vahele tegelikkuses, meie igapäevaelus. Kuritegevus on ühiskonna kui sotsiaalse süsteemi funktsioneerimise produkt. Ta on protsess, mille muutumine ei sõltu teatud isikute käitumisotsustest või neid tingivaist keskkonnategureist vaid inimeste sotsiaalse kooselu
nende aktide juriidiline jõud? 45. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? 46. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord? Seadus jõustub 10.päeval pärast riigi teataja avaldamist,kehtivus lõppeb tema kehtivusaja lõppemisega v kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva oragni poolt. 47. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Tagasiulatuva jõuga on seadused,mis seda sõnaselgelt seletavad. Ja kriminaalseadus,kui ta kõrvaldab teo karistatavuse v kergendab karistust. 48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad yldjuhul kogu riigi territooriumil. 49. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes.sõltumata sellest kas nad on riigi kodanikud. 50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub
karistusseaduse tagasiulatuva jõu keeld: uut raskendavat karistusseaduse sätet ei kohaldata teo suhtes, mille toimepanemise ajal raskendav säte veel ei kehtinud. · Vastavalt KarS §-s 10 sätestatule on tegu toime pandud ajal, kui isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. · Tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja kindlaksmääramisel ei arvestat · Riigikohus on märkinud, et juhul kui uus kriminaalseadus muudab üheaegselt ühes osas karistuse raskemaks (näeb ette võimaluse mõista raskem vabadusekaotuslik karistus), teises osas aga seda kergendab (annab võimaluse surmanuhtluse asemel mõista eluaegne vabaduskaotus), on uuel seadusel tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd ta kergendab raskemat karistust 16. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele · Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele on demokraatlikus
KOV üksikaktid jõustuvad neis sätestatud tähtajast. Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Sellel reeglil on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda selgesõnaliselt sätestavad, kui seaduseandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva õigusega on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivakti kehtivus lõppeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Ajutise normatiivse akti õiguslik toime lakkab ettenähtud tähtaja saabumisel. Alalise normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud akt kehtetuks. Seaduse kollisioon olukord, kui ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti
2. Kui sellks on edasilükkamatud riiklikud vajadused Valitsuse määrused Valitsuse normatiivid, kus valitsus täpsustab seaduse sisu. Valitsuse korraldused. Õigusaktide kehtivus Iga õigusakt on kehtiv 1) Teatava aja jooksul 2) Teatavate isikute suhtes 3) Teatud territooriumil Ajaline kehtivus Kehtestatud õigusakt reegline ei oma tagasiulatuvat jõudu 1. Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis sõnaselgelt seda sätestavad 2. Kriminaalseadus omab tagasiuatuvat mõju kui ta kergendab võrreldes varasemaga karistust. 3. Terrioaalne ehk ruumiline kehtivus Kontrolltöö Eesti riigiseaduse põhipunktid Õigussuhe Seaduse loomine Äriõigus ehk kommerts (1. Sept. 1995) Tulu taotlevad ettevõtted valik FIE äriühing Füüsiliselt isikust ettevõtja (FIE) sole proprietor Lihtne asutada
·Ajaline ·Ruumiline ·Isikuline Ajaline kehtivus ·On määratud õigusakti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega (kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt). ·Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest on 2 erandit: ·1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. ·2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Ruumiline e territoriaalne kehtivus ·On määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Õigusakt võib kehtida kogu riigi territooriumil või ainult selle teatud osas. Õigusakti kehtivus väljapoole riigipiire on sätestatud rahvusvaheliste lepingutega. Kehtivus isikute ringi suhtes ·Üldpõhimõte: kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi
langetamine on seotud isiku psühhofüsioloogilise seisundiga kuriteo toimepanemise ajal. Varasemalt kehtinud EVKrK §103 "tahtlik tapmine äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanupoolne vägivald või raske solvamine", §109 ja §37 lg 1p 4, on kõik seotud emotsionaalsete seisunditega ja olid vastustust kergendavad asjaolud. Nüüd KarS §115- provotseeritud tapmine. Kehtiv kriminaalseadus ei räägi kusagil afektist, vaid kasutab õiguslikku määratlust "äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund", millele psühholoogias vastab termin "füsioloogiline (või psühholoogiline)" afekt. Selline füsioloogilise nimetuse kasutamine tuleneb ajaloost, kui füsioloogilist kasutati patoloogilise vastanduna (ei ole mitte patoloogiline vaid füsioloogiline seisund). Õigusliku määratluse põhiline huvi on nimetatud seisundi vastu seoses tahtefunktsiooni
Üksikaktide lõpliku vormistamise ja jõustumise vahele ajavahemikku ei jäeta. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsus ning Vabariigi Valitsuse ja peaministri korraldus ning ministri käskkiri jõustuvad allakirjutamisega. 11.Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Õiguse üldaktil on tagasiulatuv jõud, kui seadus seda sõneselgelt sätestab, kuid tagasiulatuvalt ei tohi kehtestada kohustusi ega piirata õigusi ning tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab seda. 12.Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad enamasti kogu riigi territooriumil. Isik võetakse vastutusele selles riigis, kus ta kuriteo toime pani. 13.Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
mis sisaldab erinorme. 6. ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD Reeglina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Selles reeglis on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seaduse, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 7. RIIGI TERRITOORIUM ÕIGUSAKTI RUUMILISE KEHTIVUSE TÄHENDUSES Territoriaalne kehtivus on äramääratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimu organite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi territooriumi hulka, kus kehtivad riigi õigusaktid, arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed;
jõustuvad "RT-s" avaldamise päeval, kui aktis ei ole öeldud teisiti. Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1. Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2. Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Seaduse kehtivuse lõppemine Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Selleks on kaks viisi: 1. Eraldi aktiga. 2. Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega.
Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1. Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2. Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Seaduse kehtivuse lõppemine Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Selleks on kaks viisi: 1. Eraldi aktiga. 2. Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega.
Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1. Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2. Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Seaduse kehtivuse lõppemine Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Selleks on kaks viisi: 1. Eraldi aktiga. 2. Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega.
tavainimesed endale enam lubada sellised toiduained nagu liha, või ja suhkur. Mussolinile see aga korda ei läinud. Riik püüdis küll vaesematele abiraha jagada, aga see jäi liiga väikseks, et mingit muutust tuua. Paljud inimesed elasid kas savist hüttides või kümnekesi ühes toas. Raske oli ka naiste elu fasistlikul ajal. Mussolini nägi naist vaid kui lastesünnitajat, pere eest hooldajat ja kodutöödetegijat. Selleks võeti 1932. aastal vastu kriminaalseadus, millega keelati rasestumisvastased vahendid, steriliseerimine ja abordid ning meestele anti võim naise üle nii rahaliselt kui ka seaduslikult. Naistel piirati juurdepääsu enamikele tööaladele, mis 1938. aastaks oli jõudnud niikaugele, et naised ei tohtinud töötada rohkemal kui 10% kogu töökohtadest. Ka soovitati naistel loobuda mehistest harrastustest nagu näiteks ratsutamine ning pikkade pükste kandmisest.
Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1) Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2) Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Seaduse kehtivuse lõppemine Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Selleks on kaks viisi: 1) Eraldi aktiga. 2) Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega.
ÕIGUSSUHE Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Õigussuhte spetsiifilised tunnused: 1.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. TSIVIILÕIGUSSUHE üks mahukamaid õiguse harusid. Reg. varalisi suhteid ühiskonnas, sältumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik). Neid varalisi suhteid reg. autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (20. jun. 1991. a.) TSIVIILÕIGUSSUHTE MÕISE JA OBJEKTID ja SIS...
Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandjale....
Kriminoloogiaon teadmiste kogum õigusrikkumistest ja kuritegevusest kui sotsiaalsest nähtusest. See teadmiste kogum hõlmab oma raamides seaduste loomise, seaduserikkumiste ja seadusterikkumistele reageerimise protsesse” Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbiv...
5.05.2016 Õigussüsteem Avalik õigus – üheks pooleks alati riik. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Õigussüsteem Eraõigus – poolteks võrdses seisus isikud. Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud. Õigusaktid Jõustunud normatiivakt ei oma tagasiulatuvat jõudu. Välja arvatud: - kui see on aktiga ette nähtud, kuid ei tohi seada kohustusi ega piirata õigusi - kriminaalseadus, mis kõrvaldab karistatavuse või kergendab karistust 13 5.05.2016 Õigusaktid Kui vana akti ei ole kehtetuks tunnistatud: - sama taseme aktide puhul kehtib hilisem - erineva taseme aktide puhul kehtib kõrgema riigiorgani akt - üldnorme ja erinorm kehtestavate aktide puhul kehtib erinorm. Õigusaktide andmebaasid Riigi Teataja www.riigiteataja.ee
Kriminaalpoliitika on kuritegevuse kontrolli poliitika, karistuspoliitika. Tähendab 3 asja: 1) riiklikult suunatud abina kuritegevuse kontrollimisel on üks poliitika valdkond. Põhieesmärgiks on valmistada ette kriminaalpoliitilisi otsuseid, analüüsi läbiviimine, tulemuste hindamine ehk järelevalve. 2) kriminaalpoliitika ei saa olla ilma kriminaalõiguseta. Kõik, mis riigis toimub selles sfääris, toimub läbi kriminaalõiguse. Kriminaalseadus seletab ja põhjustab selle valdkonna. Miks seda võetakse vastu sellisena? H. Göpperger: kriminaalõiguse reform. Kriminaalpoliitika on teadus kriminaalõiguse reformimisest. Kriminaalõiguse reformi dogmaatiline põhjendamine- karistamine on kuriteo eitamine. Kannatanu afekt- peab leidma rahu, kui riik karistab kuritegejat kuritegevuse eest ning see peab olema range. 3) seob kriminaalpoliitika kriminoloogiaga. Need on väga sarnased teadused
Baieri kriminaalseaduse autori Anselm von Feuerbachi juhitud koolkond lõi õpetuse karistusähvarduse psühholoogilise sundefekti kohta (1813.a). Karistus tuleb ka täide viia, et seda peetaks reaalseks. Feuerbachi õpetus sai otsustavaks sammuks modernse ühiskondlik- preventiivse mõttekäigu suunas, milles rakendatakse nii individuaalseid kui ka sotsiaal-psühholoogilisi meetodeid. Juhendeid karistuse määramiseks ei andnud. Euroopas tehti seda kättemaksu süsteemi järgi, kus kriminaalseadus andis teatud karistusmäärad, mille seast kohtunik valis õige. 18.saj kasutati normaalkaristusena vabadusekaotust. Itaalia arst Lombroso- kuritegevus on inimesse suurel määral geneetiliselt programmeeritud. Kurjategijaks sündija võib juba välimuse järgi ära tunda- madal laup, suured kõrvad, väljaulatuvad põsenukid, kiskjalik hoiak jne. 19.saj aktsepteeriti kaht printsiipi, mille lõid valgustusfilosoofid: nulla poena
Need ei kujuta endast mitte altkäemaksu, vaid pugemist. Mitteainelised väärtused (nt seksuaalsed teenused) ei moodusta altkäemaksu eset (iseasi, kui nimetatud teenused ja nende eest tasustamine seadustatakse). Altkäemaksu eset tuleb vaadelda kuriteo toimepanemise vahendina (andja või vahendaja) või kuriteo läbi omandatud varana (altkäemaksu võtja) ning see peab kuuluma konfiskeerimisele. 4.4.2. Altkäemaksu vahendus (§ 296) Altkäemaksu vahenduse mõistet kriminaalseadus ei ava. Teooria määratleb vahendajat kui isikut, kes altkäemaksu andja või võtja ülesandel tegutsedes annab vahetult üle altkäemaksu eseme. Sealjuures ei ole oluline, kas ta saab andjalt või võtjalt tasu. Erinevalt altkäemaksu andjast ei kuulu üleantav altkäemaks talle endale; erinevalt altkäemaksu võtjast ei saa vahendaja eset endale. Teisisõnu, andja ei anna eset vahendajale kui omanikule ja võtja ei saa eset vahendajalt kui omanikult. On muidugi
Jõustumise kord on kehtestatud õigusaktideda. Seaduste jõustumine on kehtestatud põhiseaduses. Seadus jõustub 10 päeval pärast RiigiTeatajas avaldamist. On ka sätestatud seaduses eneses vahel. Normatiivakt lõppeb tema kehtivusaja lõppemisega v kehtivuse lõpetamisega. Jõustunud norm aktil ei ole tagasiulatuvat jõudu st et akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. 2 erandit: (seadused mis seda sõnaselgelt sätestavad, kriminaalseadus kui kõrvaldab teo karistatavuse v kergendab karistust) Normatiivaktide ruumiline kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Ühe riigi territooriumil üldjuhul teise riigi seadused ei kehti. Lokaalse iseloomuga norm aktid, mis kehtivad vaid teatud piirkonnas. Normatiivaktide kehtivus subjektide suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normaktid kehtivad kõikide isikute suhtes seal riigis.
Normatiivakti kehtivuse kolm aspekti: 1. Ajaline – kehtivuse piirid on määratletud akti enese kehtima hakkamisega ja kehtivuse lõppemisega. Üldprintsiibina pole jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu. Selles reeglis on kaks erandit: a. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. b. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivakt lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisega selleks pädeva organi poolt. Õiguste põrkumine ehk kollisioon. 2. Ruumiline ehk territoriaalne – määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimu organite õigusaktid kehtivad kogu riigi territooriumil, v.a. rahvusvahelise eraõiguse seaduse eritingimustel. 3
paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon. Normativistliku kriminoloogia teene: kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See sunnib ka pidevalt tegelema kriminaalseaduse kvalitatiivse parandamisega sotsiaalse õigluse saavutamise nimel. Kuivõrd kriminaalseadus tuleneb inimese või tema ühiskondliku olemise olemusest, teenib 1 ta objektiivselt inimese huvisid. Järelikult need, kes rikuvad kriminaalseadust, toimivad oma huvide vastu ebanormaalsus tingib kuriteo toimepanemise. Tugev külg on eetiline suunitlus. Positivistlik (sotsioloogiline) paradigma 19 saj II pool eelistab seaduspärasusi ja fakte. Lähenetakse läbi ühiskonna, väliste asjaolude.
juriidilistele aktidele, mis leidsid aset enne selle akti jõustumist. Ei saa inimest vastutusele võtta sellise teo eest, mis pandi toime enne selle seaduse jõustumist. Kaks erandit: 1) tagasiulatuva jõuga on need seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, seadusandja peab silmas pidama, et seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvat kohustusi ja õigusi????? 2) tagasiulatuva jõuga on aga see kriminaalseadus, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 30.09.08 normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja möödumisega või tema kehtivus lõpetatakse selleks pädeva organi poolt. Kehtivus lõpeb ajutiste õigusasktide puhul teatud kuupäeva saabumisel. Tähtajatu õigusakti lõpetamiseks võtab selleks pädev organ vastu kas spetsiaalse akti kehtiva õigusakti kehtetuks tunnistamiseks või siis analoogses küsimuses võetakse vastu uus akt ja
· Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad 3. päeval pärast RT's avaldamist · kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused 3. päeval pärast avalikustamist Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 19 Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Ühe riigi territooriumil teise riigi seadused üldjuhul ei kehti. Asukohamaa normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased, mõningad erandid on diplomaatilist immuniteeti omavad isikud.
Seetõttu nõuti, et sarnaseid juhtumeid tuleb sarnaselt käsitleda (ekvivalentsi printsiip), karistus peab olema kuriteoga samas proportsioonis (proportsionaalsusprintsiip); kurjategija pidi oma tegude eest vastutama (võla printsiip). 19 saj I poolel tegutses ka teine, Anselm von Feuerbachi (1775-1833) juhitud koolkond, mis lõi õpetuse karistusähvarduse psühholoogilise sundefekti kohta. See ei olnud karistus ja selle täideviimise õpetus vaid kriminaalseadus, mis sai kuritegevuse vastu võitlemise esmaseks vahendiks: karistus tuleb ka täide viia, et seda peetaks reaalseks. Feuerbachi õpetus oli vanema aja hirmutamisideedega võrreldes suur samm edasi. Klassikalise koolkonna kriminaalteooria, mis algusest lõpuni oli vaid teoreetiline, ei saanud olla abiks sotsiaalsetes katastroofisituatsioonides, mida industrialiseerimine põhjustas. Reaktsioonina klassikalise koolkonna steriilsuse vastu tekkis kaks voolu, mis võtsid oma
Ka massipsühhoosi puhul on neil hoiak enne väljakujunenud. Saab vaadata erinevate inimeste erinevat käitumist. On neid, kes aktiivselt rikuvad korda ning teised, kes on massi juures, aga hoiduvad kuritegelikust tegevusest rohkem või vähem. 2006.aastal aprillirahutuste ajal oli näha, et personaalne vastutus anti täielikult üle ning ei mõeldud sellele, et ka persooninga vastatakse millegi eest. Videotes on näha, et on osa, kes panevad toime rikkumise ning teised, kes ei pane. 5. Kriminaalseadus fikseerib selle, kas õpitud käitumine on kuritegelik või mitte tees on olulisem veel märgistamiseteooria juures. Kuritegeliku käitumise suhtelisuse kohta on see tees. Ei ole olemuslikku vahet kuritegeliku ja mittekuritegeliku käitumise vahel. Piiri kuritegeliku ja mittekuritegeliku käitumise vahel on raske tajuda. Selleks, et oleks tegemist vargusega, peab vargus olema teatud konkreetsest arvust eurodest rohkem. Piir on määratud mingil ajamomendil ning
territooriumil ja teatava isikuteringi suhtes. Ajalised piirid on määratlevad akti enese kehtema hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Üldpritsiibina ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest on kaks erandit. 1) Tagasiulatuva jõuga on seadused mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seaduseandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2) Tagasi ulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivaktid lõppevad, kas kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selle pädeva organi poolt. Õiguste kollisioon, kaks seadust sama asja kohta. Territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ulatusega. Riigi keskvõimu aktid kehtivad terve riigi alal. Teise riigi seadused ei kehti v.a. rahvusvahelise eraõiguse seaduse alusel
Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist (nt ei saa võtta inimest vastutusele kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Siin on aga kaks erandit: 1) tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvat kohustust ega piirata õigusi; 2) tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Seda tehakse kas eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või uue samasisulise nomatiivakti vastuvõtmisega. Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti.
poolt volitatud isikud edasi kaevata 10 päeva jooksul halduskohtunikule. Halduskohtuniku otsuse peale saab apellatsiooni korras kaevata ringkonnakohtusse. Kriminaalõigus Kriminaalvastutus Kriminaalvastutusele kuulub ainult see isik, kes on süüliselt toime pannud kriminaalkoodeksis ettenähtud teo. Kriminaalkorras karistamine toimub ainult kohtuotsuse järgi ja ainult seadusega ettenähtud korras. Teo karistatavus määratakse teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega. Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta tunnistab teo karistamatuks või kergendab karistust. Kuritegu on kriminaalkoodeksis ettenähtud tegu ja ei mingi muu tegu. Kuriteol on kolm raskusastet: I aste. Esimese astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatult toimepandud tegu, mille eest kriminaalkoodeksis raskeima kaotusena nähakse ette vabaduskaotus üle 8 aasta või surmanuhtlus. II aste
mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine või 2) uue samasisulise normatiivakti vatuvõtmisega, mis kehtestab suhtele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? 1) Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvaid kohustusi ega piirata õigusi. 2) Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi suveräänsuse ruumiline ehk territoriaalne ulatus. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigile selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist ( näiteks ei saa inimest vastutusele võtta kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Sellel reeglil on aga kaks erandit: Tagasiulatuva jõuga seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi tagasiulatuvalt piirata kohustusi ega õigusi. Kasutatakse varalise suhte reguleerimisel. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Territooriumiks nimetatakse ruumi ja esemeid, mis üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse normide alusel allub riigi jurisdiktsioonile. Riigi territooriumi koosseisu kuuluvad lisaks maismaale ka maapõu territooriumi all, õhuruum territooriumi kohal ja veeterritoorium (akvatoorium).
3. kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja tema erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 47. Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? tavaliselt üldaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuid on kaks erandit: 1.tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi; 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või keergendab karistust. 48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Ühe riigi territooriumil teise riigi seadused üldjuhul ei kehti. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st selliseid akte, mis
Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist ( näiteks ei saa inimest vastutusele võtta kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Sellel reeglil on aga kaks erandit: 1) Tagasiulatuva jõuga seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2) Tagasiulatuva jõuga kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ( territoriaalse) ulatusega. 49. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? 6
Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist (nt ei saa võtta inimest vastutusele kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Siin on aga kaks erandit: 1) tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvat kohustust ega piirata õigusi; 2) tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Seda tehakse kas eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või uue samasisulise nomatiivakti vastuvõtmisega. Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti.
on ka normid ühingute täiendavast, spetsiifilisest haldusvastutusest. 1. Ühingute haldusvastutuse täiendavad alused Täiendavate, ühingutele laienevate haldusvastutuse õiguslike alustena on mittetulundusühingute seaduse §s 23 määratud järgmised tegevused: 1) kui ühingu tegevus on suunatud Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega. Teatavasti kehtestab kriminaalseadus füüsiliste isikute vastutuse kuriteo toimepanemise eest. Viidatud säte aga lubab juriidilise isiku puhul käsitleda haldusõiguserikkumisena tegevust, milles on kriminaalseadusega kuriteona kvalifitseeritud tegevuse tunnused. Siinjuures esitatud formuleeringust jääb ebaselgeks, kas nimetatud vastuolu tähenduses mõistetakse kõiki seadusega määratud vajalikke kuriteo tunnuseid (s.h. objektiivse ja subjektiivse külje tunnuseid) või on haldusõiguserikkumise tunnused määratletavad
on ka normid ühingute täiendavast, spetsiifilisest haldusvastutusest. 1. Ühingute haldusvastutuse täiendavad alused Täiendavate, ühingutele laienevate haldusvastutuse õiguslike alustena on mittetulundusühingute seaduse §s 23 määratud järgmised tegevused: 1) kui ühingu tegevus on suunatud Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega. Teatavasti kehtestab kriminaalseadus füüsiliste isikute vastutuse kuriteo toimepanemise eest. Viidatud säte aga lubab juriidilise isiku puhul käsitleda haldusõiguserikkumisena tegevust, milles on kriminaalseadusega kuriteona kvalifitseeritud tegevuse tunnused. Siinjuures esitatud formuleeringust jääb ebaselgeks, kas nimetatud vastuolu tähenduses mõistetakse kõiki seadusega määratud vajalikke kuriteo tunnuseid (s.h. objektiivse ja subjektiivse külje tunnuseid) või on haldusõiguserikkumise tunnused määratletavad
reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks. 52. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? tavaliselt üldaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuid on kaks erandit: 1.tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi; 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või keergendab karistust. 53. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi suveräänsuse ruumiline ehk territoriaalne ulatus. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Ühe riigi territooriumil teise riigi seadused üldjuhul ei kehti. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
