Kriminaalmenetlus 1. Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelne menetlus. Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus kohtumenetluse ettevalmistus. 2. Printsiibid väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama;
- Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) – nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna – süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Tõendid ja tõendamine: Tõendamine on protsess, mille tulemusena soovime teada tõde. Ontoloogia ja epistemoloogia: kuhu paigutub kriminaalmenetlus? Ontoloogia on teadus olemisest, epistemoloogia on teadus teadmisest – kuidas me midagi teame ja mida me üldse teada saame. Realistid ja skeptikud – realistid ütlevad, et jah on inimesest sõltumatu ja eksisteeriv reaalsus, skeptikud ütlevad, et ei ole midagi väljaspool inimese teadvust, ei objektiivset reaalsust me ei saa tajuda, sest oleme piiratud oma teadvuse ja isikuga. Korrespondentsiteooria – eksisteerib reaalselt välismaailm, me saame seda tajuda ja see vastab meie tajule.
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1
Ükski riik ei saa lubada vägivalla ja kuritegevuse lokkamist, kuid selle ohjeldamine ei tohi kahjustada kellegi põhiõigusi. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse nii kodus kui ka välisriigis viibides. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile on see õigus ka alla 18-aastasel noorel. Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seaduslik e. korrakohane protsess. Selle järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat inffi ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus. St, et menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. Kohtumenetlus e. seadusega kindlaks määratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab üldisi jooni, mis kehtivad iga kohtuvaidluse puhul j...
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes
3. KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil. Parempoolsed parteid esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole. Rohelised poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. Ametiühing töölis...
1) Mis on Õigus Õigus on riigi tahte aktina kehtestaud üldkohustuslik käitumis normistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate instuttisoonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikiliku normiga. 2) Õigus koosneb: a) Õiglusest, b) õigluskindlusest c)eesmärgi pärasusest 3) Õigus norm riigi poolt kehtestatud käitumis reegel ja mille tätimine on tagatud riikiliku sunniga 4) Õigusharud : A) materjal õigusnorm b) menetlus õigus norm 5) Menetlus õiguse alla kuulubad: a) Haldusmenetlus b)kriminaalmenetlus c) tsiviilmenetlus 6) Õigussuhe:- reguleeritud ühiskondlik suhe, kus poolrd on omavaheel seotud õiguste ja kohustuste kaudu 7) Õigussuhte strtruktuuri 3 osa: 1. pooled 2. Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta Õiguskinldus...
Ohvriabi on tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet. Õigus pöörduda ohvriabisse on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Igal inimesel, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, on võimalik saada nõustamist sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalmenetlus. Ohvriabitöötaja poole võib alati pöörduda, kui tahetakse oma probleemidest rääkida vajatakse tuge oma murede lahendamiseks või sootuks oma olukorrast välja pääsemiseks õiget lahendust leida. 7. Vägivalla põhjendused Enese vägivaldseks muutumist konfliktiolukordades põhjendatakse viha ja enesevalitsemise kaotusega. Samas võib siin välja tuua erinevaid konfliktiolukordasid, mida põhjendatakse enesevalitsemise kaotusega, millel võivad aga olla erinevad
Õigus: riigi tahteavaldus, üldkohustuslik, tagatakse riigi sunnijõuga. Iseloomulik: õiglus, suhtelisus, pole universaalne ,ei saa kunagi valmis inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja- töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus) Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) K...
3.1 Erakond- kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga registreeritud organisatsioon. Ül : osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. SDE,Keskerakond,ERL Parempoolsed parteid- esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve Reformierakond, IRL Tsentripartei- mõnes küsimuses kalduvad vasakpoolsusse ja mõnes küsimuses parempoolsusse. Nt: Rohelised Ametiühing- mingi kutseala teenistujate/tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajale SOT- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö- ning palgatingimuste üle 3.2 Kodanikuosalus- inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud ORG , millel on püsivam juriidiline vorm...
TRAGÖÖDIA VÕRUS: SÜÜTU NALI VIIS POISID ELUKS AJAKS TRELLIDE TAHA 17.05.2011 Teisipäeval kella kolme paiku leidis juhuslik möödakäija Võrus Juudi pargist, vanema mehe söestunud surnukeha. Esmaspäeva varahommikul kell piinamises, mis tõi ohvrile kaasa 6.58 sai häirekeskus teate, et Võru surma. Teisipäevasel kohtuistungil Juudi pargist leiti mehe söestunud mõistis kohus poistele eluaegse surnukeha. Kohale saabunud vanglakaristuse. kiirabil , ei jäänud muud üle, kui fikseerida surmaaeg ja saata laip Koolidirektor ja klassijuhataja on siiani juhtunust sokeeritud. Mati sõbrad ajalehele intervjuud ekspertiisi. Juhtumi uurimise Direktor ei suuda uskuda, et poisid andmas. e...
See on võime omada tsiviilõigusi ja omada tsiviilkohustusi. See võime tekib registrisse kandmisega ja lõpeb ära äritegevuse kustutamisega registrist. Juriidilise isiku põhikiri Põhikirjas on kirjas ettevõtte kohta käiv regulatsioon. St seda, mida omanikud omavahel kokku lepivad (esindusõiguslikud esindajad). Äriühingu asutamine Notarjaalne menetlus Kriminaalmenetlus e. Www.rik.ee Tavamenetlus. Notar koostab põhikirja ja asutamis lepingu. Juriidilise isiku koht ja tegevuskoht Juhatus või seda asendav organi asukoht. Tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse koht või muu põhikirjalise tegevuse koht. Juriidilise isiku nimi
Kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 205 sätestab kriminaalmenetluse lõpetamise seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.Antud menetluse peatamise etapid on järgmised: · riigi peaprokurör võtab vastu otsuse,et menetluse võib lõpetada · menetluse lõpetamiseks peab olema kahtlustatava või süüditatava nõusolek · riigi peaprokurör väljastab määruse menetluse lõpetamiseks Antud juhul lõpetatakse kriminaalmenetlus täielikult ning mingeid sanktsioone ei järgne täielik immuniteet.Samas võimaldab kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 205 lg 2 riigiprokuratuuril menetlust uuendada juhul,kui isik loobub koostööst või kui ta kolme aasta jooksul paneb toime uue tahtlikult kuriteo,ükskõik millise kuriteo. Isegi kui isiku suhtes ei lõpetata eeltoodud alusel kriminaalmenetlust,on siiski võimalik talle karistuse määramisel arvestada isiku koostööd ( näiteks süüteo avastamisel aktiivne
ajujahi korraldamisel või jahiohutuse nõuete või jahieeskirjas sätestatud jahipidamise muude nõuete eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kuidas peaks tegutsema, et tegevus oleks kooskõlas seadusega? Enne laskmist tuleb olla kindel, et inimest pole jahitava looma lähedal ning sihitakse ainult looma. Tõsielu juhtum Saaremaa hirvelaskmise juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakond alustas Saaremaal jaanuari lõpus aset leidnud hirvelehma ebaseadusliku laskmise uurimiseks kriminaalmenetluse. Kuna spetsialisti poolt tehtud ülevaatus näitas, et tegemist oli tiine loomaga, mille puhul hinnatakse keskkonnakahju suuruseks 36000 krooni, kuulub juhtum kriminaalkorras menetlemisele. Hirvelehm lasti 28. jaanuaril Leisi vallas Metsaküla jahiseltsi maadel toimunud ühisjahi käigus. Kasutatud materjalid https://www.riigiteataja
Ebaseaduslik kalapüük Peipsi järvel on keskkonnainspektsiooni ja prokuratuuri huviorbiidis (23.02.2013) Peipsi-äärse piirkonna üheks valuküsimuseks on ebaseaduslik kalapüük, mis on olnud õiguskaitseorganite huviorbiidis ning põhjustanud ka pahameelt kalandusettevõtjatele, kes oma sissetulekud ausalt teenivad. Hiljuti avastaski keskkonnainspektsioon juhtumid, kus püüti kala võrguga, millel oli lubatust väiksem võrgusilm. Algatati kriminaalmenetlus, mida juhib prokuratuur. TÄNAME KUULAMAST! KÜSIMUSI?
Õigus olla ära kuulatud Õigus kaitsjale Kaebeõigus Süütuse presumptsioon Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon sisaldub põhiseaduse §-s 22 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes 2. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia selliste avaliku hukkamõistu rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab mitut üksikõigust ja põhimõtet: 1. õigus süütuse eeldusele; 2. süü tõendamiskoormise asetamine riigile; 3. õigus vaikida; 4. õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks Võimalik on vaadelda süütuse presumptsiooni laiema kõlbelise paradigmana, seonduvana au ja hea nime kaitse, inimväärikuse ning väljendusvabaduse kaalutlustega.
SISSEJUHATUS Riigikogu poolt 06 juunil 2001.a vastu võetud ja 01. septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises...
5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu; 6) kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ja ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma; 7) isik loovutab vabatahtlikult enda ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine; 8) kriminaalmenetlus on koondatud teise riiki, sest paralleelselt kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis välditakse ja koondatakse kriminaalmenetluse läbiviimine ühte riiki. 1.3. Kriminaalmenetluse printsiibid (süütuse presumptsioon, menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus- suulisus, taandamine): 1) Riiklikkuse põhimõte (§ 5) –kriminaalmenetlust alustatakse ja teostatakse Eesti Vabariigi nimel.
Menetlusõigusnormid ei reguleeri vahetult ühiskondlikke suhteid, vaid sätestavad materiaalsuhetes tekkinud vaidluste lahendamise korra: · Tsiviilmenetlusõigus on kõik eraõiguslikud vaidlused(kohtutegevuse korraldamine, protsessi osalised tõendid, tõendamine, menetlus nii esimese astme kohtus kui apellatsiooni ning kassatsioonikohtus(=riigikohus)). · Haldusmenetlus reguleerib avalikõiguslikke vaidlusi. · Kriminaalmenetlus reguleerib, kuidas määrata karistusi, ülesandeks on kuritegevuse täielik avastamine, objektiks on kuriteo kohtueelne ja kohtulik uurimine. Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, kus pooled on omavahel seotud õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhe on õigusnormis sisuks. Seadusandja annab välja norme: · Et tagada isikute õiguspärane käitumine.
kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo; nooremana kui 14-aastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 14- kuni 18-aastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud; 14- kuni 18-aastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata või on kohus leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud;
Kaasaaitamiskohustus Essee Thea Rehepapp FS090 Kaasaaitamiskohustuse legaaldefinitsiooni võib leida maksukorralduse seaduse (MKS) 5. peatükist. MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 58 kohaselt peab maksukohustuslane kaasaaitamiskohustuse tõttu säilitama maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult dokumentide esitamist. See tähendab maksukohustuslase aktiivset maksumenetluses osalemist. Teatama peab maksu- ja tolliametit kõikidest teadaolevatest asjaoludest, millel võib maksustamise seisukohast tähendus olla. Ühtlasi ei tohi maksumaksja oma tegevusega maksuhaldurit kontr...
Õiguse alused 1. Õiguse kujunemine Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivaid reegleid. · Suuline tavaõigus kehtis suhteliselt väikesel territooriumil (suguharu/hõim). Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema, kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta. Solon, Vana-Kreeka, 2700 a tagasi tema ettepanekud panid aluse demokraatiale: o Tühistas võlad (laenajast sai ori neid oli juba liialt) o Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 16%, 2000 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas ...
*7 Kuigi toodud näited on mõneti äärmuslikud, tuleb siiski tõdeda, et erinevalt kohtusüsteemist ei ole Euroopa riikides tänase päevani täielikult ühtset arusaama prokuratuuri põhiseaduslikust asendist ja tema sõltumatusest. Erinevad prokuratuurisüsteemid on välja kasvanud eri õiguskultuuridest ega ole ühtset mudelit, mis sobiks kõikidesse riikidesse. Nii erineb prokuratuuri roll riikides, kus on kasutusel inkvisit- siooniline kriminaalmenetlus, suuresti nendest, kus on esiplaanil võistlev menetlus. Samuti on suured eri- nevused selles, kas prokuröril on eeluurimises juhtiv roll või mitte. On õigussüsteeme, kus kehtib täielik legaliteediprintsiip, ja on riike, kus prokurör võib jätta süüdistuse esitamata, kui selleks puudub avalik huvi (kehtib oportuniteediprintsiip*8). Mõnes riigis on vandekohus või osalevad professionaalsete kohtunike
olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. § 35 lg (2) Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest. Kaitseõiguse printsiip Kaitse õiguse printsiip – isikul, kelle vastu …: toimub kriminaalmenetlus on esitatud kaebus haldusasjas on esitatud hagi tsiviilasjas ... peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta, kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Printsiip aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt.
Õigused Õiguse all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi kohustuslikke käitumisreeglite, seaduste kogumit, milles kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid. Õigus jaguneb: avalik õigus (riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus), eraõigused, mis omakorda jagunevad – tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus), kaubandusõigus (äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus), tööõigus. Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku võimu poolt, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest. Tava kehtimiseks on vaja, et teda korduvalt rakendataks teatavat liiki õigusküsimuse lahendamisel, et ta tarvitamine oleks kestev ja et ta oleks üldtuntud. Näiteks Hammurapi Seadustekogu 18-17. sajand eKr ning Moosese „Kümme käsku” 14-12. sajand eKr. Rooma õigus on Va...
seaduse reservatsioonita põhiõigused kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused Protsessi-ja menetlusõiguse liigid.Kohtuväliste vaidluste lahendamine Kohtusüsteem: 3tk o Maakohtud, halduskohtud o Ringkonnakohtud o Riigikohus Kohumenetlused: o Tsiviilkohtumenetlus o Halduskohtumenetlus o Kriminaalmenetlus o Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Vahekohtumenetlus: o Vahekohtu menetluse võimalused o Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus o Vahekohus vs kohus Töövaidluskomisjon: o Töövaidlused o Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus o Töövaidluskomisjoni moodustamine o Menetlus töövaidluskomisjonis Suhtlemine meediaga: o Ajakirjanik on ka inimene
Siiamaani oli selline seisukoht teatud mõttes ka arusaadav, sest taasiseseisvumisel jäi meil kehtima ikkagi Nõukogude kriminaalprotsessi koodeks koos sealt tulenevate menetlusorganitega ning siiamaani ei ole toimunud põhjalikku analüüsi nende normide vastavusest Eesti uuele ühiskondlikule korrale ja põhiseadusele. Enne uute karistus- ja kriminaalmenetluse seadustike jõustumist tuleb vastav analüüs kindlasti aga teostada ja leida kõigepealt vastus küsimusele, kas Eesti kriminaalmenetlus üldse vajab sellist institutsiooni, nagu seda on prokuratuur, ja kui selgub, et prokuratuur on tõepoolest teatud riigi ees seisvate ülesannete täitmiseks vajalik, tuleb nende ülesannete sisust tulenevalt määrata prokuratuuri koht riigivõimu kolmikjaotuse skaalal. Üheks selliseks riigi ees seisvaks ülesandeks on õigushüvedele efektiivse kaitsemehhanismi loomise kohustus, mille olemuslikuks osaks on ka õigushüvesid rünnanud isikute tegudele kiire ja adekvaatne
3. administer justice – to execute justice 4. separation of powers – insulation of the functions of the branches of power 5. legislative power – statutory power 6. legislature – parliament 7. legislation – the whole set of laws 8. legislators - lawmakers 9. judicial power – the power exercised by the court of law 10. judiciary – forensic/ all judges 11. executive power – administrative power Civil Procedure 1. tsiviil-, kriminaalmenetlus – civil procedure, criminal procedure 2. kohtuprotsess (toimingud kohtus) – trial, court proceedings, hearing a case 3. riigi nimel – in the name of the state 4. kriminaalsüüdistust algatama – to bring a criminal action 5. hagi algatama, kohtusse kaebama – to sue, to bring an action against smb 6. süüdistaja - prosecutor 7. ohver - victim 8. süüdistatav, kaitsealune (krim.) – defendant, the accused 9
laws 4. legislature - legislative body, parliament, people who have power to make laws for a state 5. legislation - laws relating to a particular activity that are made by a government 6. legislators - elected group of people who have the power to pass, adopt laws 7. judicial power - the authority vested in courts and judges 8. judiciary - judges collectively, all judges 9. executive power - the power to execute and enforce laws 1. tsiviil-, kriminaalmenetlus civil, criminal procedure, proceedings 2. kohtumenetlus (toimingud kohtus) court proceedings 3. oma seaduslikke õigusi jõustama enforce legal rights 4. kriminaalasja/süüdistust algatama/esitama start criminal action against, bring criminal charges against 5. süüdistaja prosecutor, prosecution 6. ohver victim 7. süüdistatav, kaitsealune (krim.) accused, defendant 8
Riigil ei ole õigust inimest karistada, ilma et see tegu oleks toimepanemise ajal seaduses vastavalt kirjeldatud ja näeks ette ka karistuse. Seadus peab olema täpne, üheselt mõistetav, keelab seaduse tagasiulatuva jõu ja analoogia. 1.5. Karistusõiguse struktuur Kolme samba teooria – karistusõigus kõige laiemas tähenduses toetub kolmele sambale: Seadusandlik võim – seadusandja, kes kehtestab kuriteod ja karistused – materiaalne karistusõigus. Kriminaalmenetlus – kord, kuidas tehakse kindlaks, kas inimene on toime pannud kuriteo ja kas tuleb vastutusele võtta; sammast kannab kohtuvõim. Karistuse täideviimine – toetub täitevvõimule. Teine liigitus on karistusõiguse jagunemine põhi ja haru karistusõiguseks. Põhi karistusõigus on see, mis sisaldub karistusseadustikus, seal sisalduvad omakorda kuriteod ja väärteod. Üheski muus seaduses kuritegusid pole. Väärteod (haru
Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on suunatud ainult ebaõigete andmete ümberlükkamisele, mistõttu ei pea selle nõude esitamiseks olema tühistatud või tagasiulatuvalt muudetud ning täidetud haldusakti või sooritatud toimingut, lisaks saab ainult sellele kohaldada VÕSi. Teised nõuded on välistatud siis, kui tagajärgede kõrvaldamiseks puudub õiguslik alus, ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda ka õigusliku aluse puudumisel. 19. Kas isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus läbi viidud ebamõistlikult pika aja jooksul, saab nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist? Kui jah, siis millist isiku subjektiivset õigust on rikutud ning millisel õiguslikul alusel saab kahjunõude esitada? Mittevaralise kahju hüvitamine: Rikutud on isiku subjektiivset õigust mõistlikule menetlusajale, mis tuleneb KrMS-st ja EIÕK-st. Kannatanu peab tõendama, mis asjaoludel on talle mittevaraline kahju tekitatud
pideva visuaalse ja elektroonilise järelevalve all40, erandiks on vaid aeg, mil vahistatu töötab või õpib. Töötamine on vastavalt VangS paragrahv 93 lõikele 7 vabatahtlik ning kui vahistatu avaldab soovi ikkagi töötada sõltub kõik sellest, kas vanglal on võimalus vahistatu töötamine korraldada, arestimajas eelvangistust kandval isikul töötamise võimalust pole. 37 Kergandberg, E. Sillaots, M. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura, 2005, lk 208. 38 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012, § 20 komm 14.2. 39 Davies, M. Criminal Justice 4th ed. Essex: Pearson Education Limited, 2010, lk 291. 40 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 90 komm 1 ja 3. 16
viibivad lapsed)) osas ei vasta enamikus osas LÕKi ja ÜRO reeglite nõuetele. Siseriiklikult on eelnevale asjaolule tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll oma 2002.a auditis nr 004/2002 “Alaealiste erikohtlemise kohta kriminaalmenetluses.”1 Samuti ei vasta Eesti alaealiste kriminaalmenetluse reaalne praktika Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 ja 6 nõuetele. Nimetatud artiklid nõuavad, et kriminaalmenetlus toimuks mõistliku aja jooksul ning eelmenetluses kohaldataks vahistamist üksnes viimase võimalusena. Euroopa Inimõiguste kohus on laste puhul kehtestanud täiendavad nõuded: kriminaalmenetlus peab olema kiire, arvestatud peavad olema alaealise ealistest iseärasustest tulenevad erilised huvid ja vajadused ning vahistamise põhjused peavad olema ülikaalukad. 1.2 Puudega laste probleemid 1 17
1. Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003? 14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - ,,Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" 2. Millal jõustus EV põhiseadus? Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise vi...
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärte...
Tingimused, et saada notariks: 1) Akadeemiline õigusteaduslik kõrgharidus. 2) Eesti kodanik 3) Teovõimeline 4) Eesti keele oskus 5) Aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega 6) Notari eksam (üsna karm) 7) Kanditaadi teenistus Keda ei või nimetada notariks: 1. Kui ta on notari või kohtunikuametist varem tagandatud 2. Kui ta on kandidatuurist välja heidetud. 3. Kui ta on pankroti võlglane. 4. Kui temal on pooleli kriminaalmenetlus. 5. Kui ta on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu 6. Kui ta on istunud vangis tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Notari ametikoht: 1. Notarite arvu määrab justiitsminister 2. Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel 3. Notari töökohaks on tema büroo 4. Büroo peab olema avatud iga tööpäev vähemalt 5 tundi 5. Ametlikult võib ta tegeleda õppetööga või teadustööga. 6. Notar vastutab tema süül tekkinud kahjude eest.
· Haldusõigus reguleerib avalike ülesannete täitmist täitevvõimu ehk avaliku halduse asutuste poolt. · Finantsõigus reguleerib riigitulusid, mis formeeruvad kahest põhiallikast: sise- ning välisallikast. · Kriminaalõigus reguleerimise objekt ja ese on ühiskonnaohtlikud teod (tegevus või tegevusetus), mis on keelatud ning mille toimepanemise eest karistatakse kriminaalkorras. · Menetlusõigused tsiviilmenetlus, kriminaalmenetlus, haldusmenetlus Eraõigus: · Rahvusvaheline eraõigus määrab ühe riigi siseselt, millise riigi õigust kohaldatakse juhul, kui õigussuhtes on välismaine element. · Tsiviilõigus reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel · Äriõigus reguleerib kõike äriühingutega seonduvat · Intellektuaalse omandi õigus õigus inimese loometöö tulemustele
2. osa. Kaubamärgid 3. osa. Geograafilised tähised 4. osa. Tööstusdisainilahendused 5. osa. Patendid 6. osa. Mikrolülituste topograafia 7. osa. Avalikustamata teabe kaitse 8. osa. Konkurentsivastase tegevuse kontroll lepingulistes litsentsides III jagu INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMINE 1. osa. Üldised kohustused 2. osa. Tsiviil- ja haldusmenetlus ning õiguslikud kaitsevahendid 3. osa. Ajutised meetmed 4. osa. Piirimeetmetega seotud erinõuded 5. osa. Kriminaalmenetlus IV jagu INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE OMANDAMINE JA SÄILITAMINE NING SELLEGA SEOTUD INTER PARTES PROTSEDUURID V jagu VAIDLUSTE ENNETAMINE JA LAHENDAMINE VI jagu ÜLEMINEKUKORD VII jagu INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS: LÕPPSÄTTED Allikas: 'Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping'. URL: http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?$ {BASE}=akt&${OOHTML}=rtd&ID='vl28 19
Tsiviilõiguse üldosa TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS 1. Loeng ÜLDMÕISTED Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane (kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu ...
neid suvaliselt ametist ei vabastata.Kohtunikud nim ametisse eluaegsetena.ka distsiplinaarkorras ametist vabastamine ei riku seda reeglit, sest tagab kohtusüsteemi usaldusväärsuse. Kohtunike tasu ja muude hüvede kindlus. Piisav ja kindel tasu peaks vähendama kiusatust altkäemaksu astuvõtmiseks. Ametikohtade ühildamatus. Keeld muudel ametikohtadel töötamiseks. Immuniteet.selle eesmärk on tagada kriminaalmenetlus kohtuniku suhtes ei kasutataks tema sõltumatuse kahjustamiseks. Kohtute kui institutsioonide sõltumatus. Ka kohtusüsteem omab põhiseaduse kaitset. 4.3 Põhiseaduslikkuse järelevalve Põhiseaduslikkuse järelvalve- õigusnormide põhiseaduslikkuse kontroll, mis põhiseadusevastasuse tuvastamisel viib normi kehtetuks tunnistamiseni institutsiooni poolt . kes normi vastu ei võtnud. Kohtu eripädevused
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskon...
Menetluse liigid üldistatult: kohtumenetlused tavaliselt juba mitu sajandit põhjalikult seadustega sätestatud, muud ametlikud menetlused arvukuse suur tõus viimasel viiekümnel aastal, sätestatud väga erineva põhjalikkusega, vabad ehk mitteametlikud menetlused ilmselt kõige vanemad, põhinevad inimeste vabatahtlikel lepetel Haldusmenetlus Halduskohtumenetlus Tsiviilkohtumenetlus Kriminaalmenetlus (sh kohtumenetlus) Väärteomenetlus (sh kohtumenetlus) Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Täitemenetlus Aga nt eelmenetlus, lihtmenetlus jne Osalejad ja tõendid Kohtunik ja kohtupersonal. Protsessiosalised: pooled (hageja ja kostja)/ avaldaja ja kolmas isik/muud asjast huvitatud isikud (avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosaline); esindajad Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend,
kohtuistungi kohta 3) nõupidamissaladuse hoidmise kohustus 4) juhendamiskohustus 5) enesetäiendamise kohustus Kinniseks kuulutatakse 1) lapsendamissaladuse kaitseks 2) perekonnaelu kaitseks / eraelu kaitseks 3) kurjategijad (osad) vabadused 25 20.11. (L) KRIMINAALMENETLUS SEADUS Menetlejateks on 1) kohus 2) prokuratuur 3) politsei Menetlusosalised 1) kahtlustatav 2) süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3) kohtualune 4) kannatanu 5) tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1) õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2) õigus anda ütlusi 3) õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel
Kohtuotsus tehakse Eesti Vabariigi nimel. Kohtualuseid puudutavad andmed. Lisatakse veel tunnistajate tunnistused ja kohtuistungi protokoll. Teostatakse kohtuekspertiisiga kas kurjategija on võimeline hiljem karistust kandma Karistuse määramisel arvestatakse: · kergendavad asjaolud · raskendavad asjaolud tsiviilhagid kahjud, mis on kannatanutel tekkinud seoses kuriteo toimepanekuga ja kohtukulud. Märgitud avalik kord KRIMINAALMENETLUS SEADUS Kehtib aastast 2004. Menetlejateks on 1) kohus 2) prokuratuur 3) uurimisasutus politseiprefektuur, menetlemine algab sellest tasandist. Menetlusosalised 1) kahtlustatav - peetud kinni kohepärast kuriteo toimepanekut. 2) süüdistatav - saab siis alles kui talle on esitatud konkreetne süüdistus akt. 3) nende kaitsja 4) kannatanu 5) tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava õigused
kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Aegumine uueneb isiku kinnipidamisest või süü ülestunnistusele ilmumisest kohtusse või kohtuvälise menetleja juurde. Aegumine ei uuene, kui esimese astme kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat ja teise astme kutiteo toimepanemisest kümme aastat. Väärteo aegumine peatub ajaks, mil selle toimepannud isik ennast kohtuvälise menetleja või kohtu eest varjab või selle teo kohta alustati kriminaalmenetlus. Väärteo aegumine ei uuene, kui selle toimepanemisest on möödunud kolm aastat. Kohtuotsus ei kuulu täitmisele, kui: 1) esimese astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 5 aastat; 2) teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat; 3) väärteo asjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 1 aasta ja otsust ei ole täidetud. Otsuse täitmise aegumine peatub: 1) kui isik hoiab kõrvale karistuse kandmisest;
suurt kindlust selle osas, et neid suvaliselt ametist ei vabastata.Kohtunikud nim ametisse eluaegsetena.ka distsiplinaarkorras ametist vabastamine ei riku seda reeglit, sest tagab kohtusüsteemi usaldusväärsuse. Kohtunike tasu ja muude hüvede kindlus. Piisav ja kindel tasu peaks vähendama kiusatust altkäemaksu astuvõtmiseks. Ametikohtade ühildamatus. Keeld muudel ametikohtadel töötamiseks. Immuniteet.selle eesmärk on tagada kriminaalmenetlus kohtuniku suhtes ei kasutataks tema sõltumatuse kahjustamiseks. Kohtute kui institutsioonide sõltumatus. Ka kohtusüsteem omab põhiseaduse kaitset. 4.3 Põhiseaduslikkuse järelevalve Põhiseaduslikkuse järelvalve- õigusnormide põhiseaduslikkuse kontroll, mis põhiseadusevastasuse tuvastamisel viib normi kehtetuks tunnistamiseni institutsiooni poolt . kes normi vastu ei võtnud. Kohtu eripädevused
2.1. Riigiõigus 67 2.2.Haldusõigus (ka: administratiivõigus) 68 2.3.Haldusprotsess ning haldusvastutus 69 2.4. Finantsõigus 70 2.5. Kriminaalõigus 72 2.6. Kriminaalmenetlus (kriminaalprotsess) 75 2.7. Tsiviilõigus (eraõigus) 75 2.8. Tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess) 77 2.9.Rahvusvaheline õigus 78 2.10. Kokkuvõte 78 § 5.Õigusaktide süstematiseerimine 78
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
10.1997 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 3-4-1-3-97. - http://www.nc.ee/ 28. Euroopa Inimõiguste Komisjoni 04.02.1971. otsus asjas nr 4324/69. X v. Saksamaa. 29. Euroopa Inimõiguste Komisjoni 07.07.1992. otsus asjas nr 19969/92. Dax. V ELEKTROONILISED ALLIKAD 30. Hääletustulemused. 15.06.2009. Arvutivõrgus kättesaadav: www.riigikogu.ee (09.09.2009). 31. Karistusseadustiku, kriminaalmenetlus seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri seisuga 05.11.2008, nr 382 SE I. Kättesaadav arvutivõrgus: www.riigikogu.ee. 32. Kuritegevus Eestis 2008. Tallinn: Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond, 2008. Arvutivõrgust kättesaadav: www.just.ee (08.09.2009). 33. Seletuskiri karistusseadustiku muutmise eelnõu juurde seisuga 26.08.2008. nr 225 SE III. Arvutivõrgus kättesaadav: www.riigikogu.ee . 34. McSherry. B
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
