Seikluskirjandus Seiklusjutt on jutustus, milles asetatakse pearõhk huvitavale sündmustikule. Peategelane satub alatasa ühest ohust teise, elab läbi kõikvõimalikke ebausutavaid ja imepärasid seiklusi ning saavutab lõpuks õnnelikult oma eesmärgid. Seikluskirjandus on proosa vanimaid liike ja pärineb antiikajast. Taas avastati see 18. ja 19. sajandil. Kõigepealt said kuulsaks robinsonaadid. Robinsonaad õpetliku sisuga kirjandusteos merehädalise seiklustest inimtühjal saarel. Mõiste tuleneb D. Defoe romaanist "Robinson Crusoe", mille peategelane elas 28 aastat inimtühjal saarel. 20. sajandil hakati kirjutama ka nn robinsonaadide paroodiaid, kus tegelased jäid samuti üksikule saarele, kuid pidid seal taluma suuri raskusi, mitte ei sattunud sellisele ideaalsele saarele nagu Robinson Crusoe. 20. sajandi robinsonaadide paroodiatest on kõige tuntum William Goldingi romaan "Kärbeste jumal". Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel o...
Seikluskirjandus. Üks vanemaid proosaliike. Nii antiikeepostes kui rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Sisaldab jutustlusi kangelasseiklustest. Tekkeaeg: umbes antiikeeposte algusest. · Kangelane · Seiklusrikkus tagaplaanil · Tunnete ja elamuste rohke · Lõppeb hästi · Huvitav sündmustik ja koht · Juhtub ,,imesid" soodsaid kokkusattumisi NT: Alexandre Dumas (vanem) ,,Krahv Monte-Cristo" Ajalooline kirjandus. Võetakse ajaloost ainestiku ja käiakse sellega vabalt ümber. Kangelased on enamasti reaalselt elanud / sellisena esitatud isikud, sündmused toimuvad kindlas ajaloolises kohas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära. Rajajaks peetakse Walter Scott'i ,,Rob Roy", ,,Ivanhoe" / A. Dumas (v) ,,Kolm musketäri" Robinsonaad. Daniel Defoe' ,,Robinson Crusoe, Yorgi meremehe elu ja kummalised seiklused" järgi. Sai alguse 18. saj. · Õpetliku sisuga · Dzunglilugu/ merehädalis(t)e seiklus...
Van Mechelen v Holland (1997) · Anonüümsed tunnistajad Sõnavabadus Diskrimineerimise keeld (konventsioonis on 2 erineva sätega diskrimineerimise keeldu. ART 14. Protokoll 12. ) Õigus õiglasele kohtumenetlusele Kogunemise vabadus Art 9 Kaebuse esitamise tingimused - Kas band saab esitada sest ta ei ole üksikisik - 6 kuu reegel Kas nad on iseseisvad ja erapooletud. ARTIKKEL 2 Osman UK (1998) Riigi pos. Koh: · Kriminaal sätted · Täidesaatev · Preventatiivsed operatiivsed meetmed o Teab või peaks täidma o Tegelikust vahetust riskist o Konkreetse inimese ohver · Juurdluse või uurimiskohustus. Kui inimene jääb surma siis riik peab uurida kõik asjaolud (miks ta suri kes vastutab jne) Kelly et al vs UK Tõhus juurdlus · Iseseisev. Juurdlejad ei tohi olla institutsionaalse seost nenedega keda nad uurivad
TTO3160 Õigusõpetus 1.10.2012 Iseseisev töö 1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. 2. Millised kohtud kuuluvad II astmesse? Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 3. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus esimese astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtud vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 4. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebusi? Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 5. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maa- ja linnakohtud 6. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenet...
3. Mis toiminguid teostab maakohtu kohtunik ainuisikuliselt? Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas kohtunikul võib olla eriarvamus? Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Jah. 5. Mis on prokuratuuri osa kriminaalmenetluses? Prokuratuur viib läbi kriminaal menetlust. 6. Kes on kahtlustatav, kes süüdistatav? Kahtlustatav on isik, keda peetakse kinni kuriteo toimepanemises kahtlustatuna v. kelle suhtes kohaldatakse enne süüdistuse esitamist tõkendit Süüalune on isik, kelle suhtes on tehtud süüalusena vastutusele võtmise määrus, süüalune 7. Kes on kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik? Kannatanu on isik, kellele on tekitatud füüsilist, varalist v. moraalset kahju
28 ÕIGUSHARU Kõige laiem õigusharude liigitus, nagu eespool nimetatud, tähendab õigusharude klassifitseerimist era- ja avalikuks õiguseks. Seejuures hõlmab eraõigus (nimetatud ka tsiviilõiguseks) asjaõigust, tsiviilõiguse üldosa, maaõigust, võlaõigust, perekonnaõigust, pärimisõigust, tsiviilkohtumenetlust (sh. täitevmenetlust) ning tööõigust. Avalik õigus see tähendab nii riigi-, finants-, haldus-, halduskohtumenetlus-, kriminaal, kriminaalmenetlusõigust kui ka rahvusvahelist õigust. Suurim põhimõtteline erinevus era-ja avaliku õiguse vahel seisneb selles, et ühes on poolteks 2 tsiviilobjekti; teises peab vähemalt üks subjektidest olema avalik-õiguslik institutsioon (Näiteks riik, kohalik omavalitsus vms.) Võib märkida, et eraõiguslikes suhetes on Pooled võrdsemad, kui avalik-õiguslikes suhetes, kus valdavalt on õigustatud Pooleks võimu valdaja
tõeliste otsade peitmised ja siis lõpuks äkilised avalikustamised jne.; õieti peitubki põnevusromaani autori meisterlikkus teose ablooniliste ehitusvõtete osavas varieerimises ja rakendamises. Need võtted on enamikus liiga mehaanilised, välised ja tihtipeale lausa vägistavad tõsielulist psühholoogiat. Kriminaalsuhted rajanevad alluvuse printsiibil või suhetele, kus pooled ei ole võrdsed (riik><õigusrikkuja) Esialgne kriminaal romaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks Stiil on väga hea eesmärgiks ðokeerida =>kõrts tänav odavad motellid kõik väga reaalne räiged räpased masendavad Inimesed ükskõiksed toored julmad ei pürginud millegi poole Tegevus on tegelikult lühike kuigi tundub pikana. Kriminaalromaani "rajaja". Ta tõestas, et saladused ja õudused võivad olla vägagi reaalsed. Tänapäeval suurlinna keskond. Õudus kirjandus Selle eesmärk on tekitada lugejas põnevust ja hirmu tunnet
Ülevaade kohtusüsteemist. 1. Võimude lahusus. Võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: 1). Seadusandlikku (võim kuulub Riigikogule), 2). Täidesaatvat (võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile), 3). Kohtuvõimu (võim kuulub kohtule). Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega antud pädevust iseseisvalt. 2. Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest. Kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda : 1) Avaliku võimu kontrolli - Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Ning kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine; 2) Põhiseaduslikkuse järelevalve - See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhis...
Helga nõu sündis 22.septembril aastal 1934. 2.Kellena on ta töötanud ja kus elab praegu? Ta on töötanud õpetajana, uurimisassistendina Uppsala ülikooli Akadeemilise haigla kopsukliinikus. Helga Nõu elab vaheldumisi Eestis ja Rootsis. 3.Millise auhinna ja millal sai ta oma noorte raamatute eest? Helga Nõu sai auhindadeks Eesti Kultuuri Koondise auhinna aastal 1968 Lauri nimelise noorsookirjanduse auhinna aastal 1983 Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhinna 1983 4.Millise kriminaal jutu on Helga Nõu kirjutanud? Ta on kirjutanud kriminaal jutu nimega ,,Ruuduline röövel". 5.Nimeta kolm hüüumärgiga lõppevat teost. Tema kolm hüüumärgiga lõppevat teost on ,,Pea suu!", ,,Tõmba uttu!" ja ,,Appi!". 6.Nimeta kolm teost milles on looma nimed. Tema kolm teost milles on loomanimed on ,,Kass sööb rohtu", ,,Hundi silmas" ja ,,Ood lastud rebasele". 7.Kus toimub raamatute ,,Pea suu!" ja ,,Tõmba uttu!" tegevus?
1. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 3 astmeline; Maa- või halduskohus, Ringkonnakohus (3 kohtunikku kriminaal-, tsiviil- ja halduskollegium), Riigikohus (3 kohtunikku - tsiviil, kriminaal ja halduskolleegium ning põhiseadusejärelvalvekolleegium) 2. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal (1-3 kohtunikku) ja väärtegu(eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus nt. omandi ja maareform, avaliku teenistus, kodakondsus ja migratsioon, riigivara, riik v kohalik omavalitsus rikub isikuõigusi) 3. kuidas jagunevad isikud? Füüsiline isik, Juuridiline isik (eraõiguslik, avalikõiguslik nt. riik) 4. Mis on appellatsioonkaebus? Kui pole esimese astme kohtuotsusega rahul, saab esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse riigilõivu riigile
Politsei Reimo Lehtmets 8.A Tartu 2009 Kes on politsei? Politsei on ühiskonna poolt ametisse pandud jõudu rakendav struktuur, mis on ette nähtud ühiskonnaliikmete vahelistes suhetes korra säilitamiseks . Selle poolest erineb ta sõjaväest mille eesmärk on kasutada jõudu välissuhetes . Seega Politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Organiseeritud ühiskondades tavaliselt taunitakse jõu kasutamist ühe ühiskonna liikme poolt teise suhtes. Politseile tehakse selles suhtes erand eeldusel, et taunitavale jõu kasutamisele ei saa vastata muul moel kui jõudu kasutades. Politseid peavad ülal ühiskonnaliikmed. Ühiskond võib teatud juhtudel lubada ka teis...
Inimõigused Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Õigus üks tüüp reegulaatoreid. Selles on palju õigusi. Näiteks usuvabadus,südametunnistusi,sõnavabadus. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1.Õigus vabadusele ja individuaalsusele. Praegu me räägime õigustest põhiliselt. Igal õigusel on oma plussid ja miinused , aga me arvame ,et plusse on rohkem. Näiteks õigus vabadusele ja individuaal...
korrektselt.Lisaks kiirendab täpne hagiavaldus hagimenetlust. 3. Millised on ühtsed nõuded kõigile menetlustele? · Kõik isikud on seaduse ja kohtu ees võrdsed, olenemata päritolust,rassist, haridusest, keelest, suhtumisest. Jm asjaoludest · Aasjade arutamine on kohtutes avalik.Kohus võib istungi kuulutada kinniseks, lapsendamise, elra-, perekonnaelu ,riigi huvide kaitseks, kriminaal asjas ka menetlusosaliste ja tunnistajate julgeoleku huvides. · Kohtumenetluse keel on eesti keel.Menetlus võib toimuda ka muus keeles, kui menetluseosalised ja kohus seda oskavad. Tagatud on tõlgi kasutamise õigus. · Kohtuistungid toimuvad kohtusaalis. · Kohtuistungi korrast peab kinni pidama. Kohtusaali on keelatud sisened tulirelva või enesekaitsevahendiga. Kuni 15-
Kohtud VIII. peatükk Kohtu funktsioonid • Õigust mõistab ainult kohus (PS §146) • Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil (PS § 21 lg 2) • Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras (PS §43) • Maakohtu kinnistusosakonas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit (KS § 15) • Maakohtu registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut (KS § 16) • Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond, kus menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi (KS § 161 ) Õigusemõistmise põhiseadusl...
1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtussteemi I astmesse (kige madalamasse astmesse? Maakohtud 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Prnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. halduskohtud 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. 2. Millised kohtud kuuluvad kohtussteemi II astmesse? Ringkonnakohus (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.) 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Esimesest 4. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 5. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maakohtu 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? arutab tsiviil-, kriminaal- ja vrteoasju 8. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud? lahendatakse avalik-iguslikke vaidlusi
OÜ ********* VOLIKIRI 01.09.2013.a., Tallinnas. Käesolevaga OÜ .........., reg. kood ......., asukohaga ........., tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse liikme ................ isikus, volitab kommertsdirektorit esindama firmat OÜ ............ kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute eest, esitama firma nimel avaldusi ja pretensioone, samuti ajama tsiviil-, kriminaal-,haldus- ja muid asju kõigis kohtu-, politsei- ja haldusasutustes kõigi õigustega, mis seadus on ette näinud hagejale, kostjale, kolmandale isikule ja kahjukannatajale, sealhulgas õigusega esitada iseseisvad hagisid, õigusega asja üleandmiseks vahekohtule, täielikult või osaliselt hagist loobumiseks, hagi õigeksvõtmiseks, hagi aluse muutmiseks, kokkuleppe sõlmimiseks, kohtulahendi peale kaebuse esitamiseks, täienddokumentide sissenõudmiseks esitamiseks ning väljamõistetud vara ja raha vastuvõtmiseks, samuti vaidluste algatamiseks dokumendi võltsit...
Romaan Romaan on jutustava proosa suurvorm. Teda iseloomustavad avar elukujutus,keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Esikohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus., isiku- ja olustikukirjeldustega. Jutustus Jutustus on mahul romaanist lühem. Tavaliselt piirdutakse ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvuga tegelastega. Ainestiku järgi võib teosed jagada seiklus-, arengu-, armastus-, reisi-, kriminaal-, noorsoo-, perekonna-, ajaloolisteks jm romaanideks, jutustusteks ja juttudeks. Seiklusromaanides on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased jagunevad vastandeiks heaks ja halbadeks; esimestele saavad osaks...
Õigusõpetus 1.Eesti maakohtud: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus. 2. Harju maakohtu kohtupiirkond on Harju maakond. 3. Kinnistusosakond asub maakohtus. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. 4. Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. 5. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 6.Halduskohtud Eestis on: Tallinna Halduskohus jaTartu Halduskohus. 7. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 8. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 9. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 10. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes...
1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse)? Eesti kohtusüsteemi I astmesse kuuluvad Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ja Halduskohtud (Tallinna, Tartu). 2. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud (Tallinna ja Tartu). 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Kohtumenetlus algab I astme kohtutest. 4. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? I asteme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? II astme kohtu otsuse peale on võimalik kaebus esitada Riigikohtusse. 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Kinnistusosakond asub Maakohtute juures. 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Maakohtud arutavad/lahendavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. ...
põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus * range hierarhia ja karjääripõhimõte * kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus * kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ning kaitseb seda * oluline roll on kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal * kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks ÜLEJÄÄNUD: * spetsiifilised ega liigitu kummagi eelneva alla * nt UK's pole haldus ja konstitutsioonikohtuid, eristatakse kriminaal ja tsiviilkohtuid, kons. kohtu ülesannet täidab Lordide koda, mille õigusharidust omavad liikmed tohivad apellatsioone läbi vaadata Kohtute ülesandeks on: * õiguskorra tagamine * kodanike õiguste kaitse Kohtusüsteem täidab ka konstitutsioonilisi funktsioone, millest eristatakse: 1) Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. Nt Riigikohus võib kehtetuks kuulutada põhiseadusele mittevastava õigusakti. 2) Erinevate võimuinstituutide või tasandite tasakaalustaja.
mõningad aspektid samaks. Üldiselt on kangelase näol tegu ikkagi heatahtliku tegelaskujuga, kes võitleb kurjuse vastu. Vooruslikus ja lojaalsus on endiselt läbivateks teemadeks. Lõpuks lõppeb film siiski õnnelikult ning kõik kannatanud saavad päästetud. ,,Stagecoach" 1938 ,,Postitõlla" näol on tegemist tõelise klassikalise vesterniga. Läbivaks teemaks on teekond metsikus läänes, mida läbitakse postitõllaga. Reisiv seltskond on väga kirev ning nende seast ei puudu ka kriminaal, prostituut, alkohoolikust arst ning ratsaväe ohvitseri naine, kes sõidab oma mehe juurde. Filmis on olemas kõik kohustuslikud elemendid kokkupuude eluohtlike indiaanlastega; ohtlik elu uuel ääremaal; kangelaslik USA ratsavägi; filmi läbiv teatav romantiline joon, kus tagaotsitav kurjategija palub endale naiseks prostituudi, ning USA ratsaväe ohvitseri naine, kes loodab kohtuda oma mehega; maailm, kus igaüks peab ise ennast
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...
Kiirgusseadus .. ... Ökoloogia ja keskkonnakaitse Kiirgusseaduse olemus · Sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest. · Asutuste ja isikute õigused ja kohustused ioniseeriva kiirguse kasutamisel Ökoloogia ja keskkonnakaitse Prooton rikub · § 30. Kiirgustegevusloa omaja põhikohustused · § 35. Radioaktiivse aine ja radioaktiivset ainet sisaldava seadme vedu · § 41. Vanusepiirang kiirgustööle lubamisel · § 48. Kiirgustöötaja kiirgusohutusalane koolitamine · § 58. Radioaktiivsete jäätmete ja heitmete käitlemise põhinõuded Ökoloogia ja keskkonnakaitse Karistus · Kiirgustegevusloa tingimuste rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilise isiku puhul 50000 EEKi. · Kiiritusaine andmine isiku...
reeglitest kinni kardab teha midagi oma mugavustsoonist väljaspool · Olav- julge, oskab ennast kehtestada, talle ei meeldi · Sadu- tagasihoidlik, ent peale suruvad inimesed, heade ideedega, positiivse Antoni vend iseloomuga · Veiko Suur- valetaja ja kriminaal, ei mõtle enne kui ta midagi juba teinud on · Reilika-pöörab moele suurt tähelepanu, loominguline Kavapunktid Vargus ja mansetinööbi leidmine Kokkusaamine salaseltsiga Lumesõda Kakao Reilika juures ning arutlemine Kuri vanainimene ja võõras kuuris käik Jooksumehed Veiko ja Contra Vanainimese ähvardus: kotipoisid on tagasi Sauruse Antiigiäri ja Soome mansetinööp
Eestikeele tasemetöö harjutamine : Proosa sõnade järjekord võrdlemisi vaba , proosa tekste liigitatakse sisu ja pikkuse järgi Luule sõnad on järjestatud korrapärase rütmi järgi Haiku jaapani lühike luulevorm mille sisuks on ilusast looduspildist saadud elamus . Valm luulevormis jutustatud mõistulugu , mis on õpetlik ja tegelasteks on enamasti loomad . Paroodia millelegi sõbralikult pilkav jäljendus Sisu keel Teabetekst faktid ( teaduslikud ) range Ajakirjandustekst faktid ( päevakajalised ) poolvaba Tarbetekst faktid ( ametlikud ) range Ilukirjandus väljamõeldis vaba Epiteet omadussõna mis täiendab põhisõna. Võrdlus ühe nähtuse võrdlemine teisega Isikustamine elutule ...
1 AVALIK- JA ERAÕIGUS Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patend...
Kompositsioon on lause ülesehitus. Teema on teoses käsitletud probleemide ja nähtuste ring. Probleem on tekstis sisalduv ja teose pealmise mõtte seisukohast oluline, lahendust nõudev küsimus. Meedia ehk ajakirjandus on teabelevivahendite üldnimetus. Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, reklaam, veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust. Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks ja muudeks romaanideks. Näitekirjanduse zanrid on komöödia, draama ja tragöödia. Rütm silpide pikkuse ja arvu ning rõhkude korrapärane vaheldumine Riim häälikute kokkukõla värsiridade lõpus Stroof ehk salm luuletuse sisu tervikosa luulevormi pealmine väljendaja Värss ehk luuler...
Juhan Paju 1939 2003 Paju on sündinud Tallinnas. Ta on õppinud TÜ-s ajakirjandust, Olnud ajakirjanik Karjalas, Haapsalus. Paju kui ajakirjaniku kohta on öelnud: ,, Tema stiihia oli meri ja vaba loodus. Kohusetundliku inimesena kirjutas , oleks tal olnud vabad käed, kirjutanuks lehekülgede kaupa saartest ja laidudest , mida ta paadisõitudel nägi ." Paju on olnud ka majakavahet Hiiumaal. Aastast 1972 elas Haapsalus . 1978. aastal võitis Paju Baltimaade ja Valgevene noorsooajakirjade korraldatud publitsistikavõistlusel ,, Bellaad" kolmanda koha, samal aastal ,,Töörahva Lipus" ilmunud olukirjeldusega ,,Roostetanud maa ,, (kajastab Osmussaare loodust, hetkeolukorda ). Paju on üks vähestest eesti kriminaalkirjanikest. ,,Ma olen kirjutanud sama palju krimkasid kui teised nüüdisaja eesti kirjanikud kokku ," on Juhan Paju öelnud. Ta on viljelenud Simeoni stiilis psühholoogilisi kriminaalromaane. Ta on loonud ka uurija, kes erinevates teoste...
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku...
Maarja NOTAR MJ211 Kes on Notar? avalik-õigusliku ameti kandja, kellele on antud õigus tõestada asjaolusid ja sündmusi ning teha ametitoiminguid. täidab riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni Nimetatakse ametisse eluaegselt Notarite arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister Notari nõuded tsiviilõiguslike tehingute tõestamine tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus hoida ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi ülesanded Tõestab tehinguid, tahteavaldusi ja muid õiguslikke sündmusi pärimismenetluse läbiviimine Kuulutab volikirja kehtetuks Väljastab tunnistusi juriidilise isiku taotlusel edastab tema majandusaasta aruande äriregistri pidajale Kinnitab abielu sõlmimist ja lahutamist ning koostab abielu ja abielulahutuse kandeid Võtab hoiule raha, väärtpabereid ning dokumente Võimaldab kinnistusregistriosade ja k...
........6 3.Kokkuvõte.................................................................................................... 8 4.Kasutatud kirjandus..................................................................................... 9 5.Lisand № 1................................................................................................. 10 2 1.Sissejuhatus Indrek Hargla on tuntuim eesti kirjanik, kes tuli ajalukku oma ulme ja kriminaal romanide abil. Ta on 47. aastane ja ta elab oma kodulinnas Tallinnas, aga tema eluloost teavad ainult tema sugulased ja tema ise .Hargla tänapäevani kirjutab väga huvitavaid roomane, mida tõlgitakse erinevatest keeltest ja tema roomanid on väga populaarsed teistes riikides. Ja ta on autor suurest tähest, sest tema on ainuke eesti kirjanik, kes kirjutab sellisi roomani kus ta kogu aeg näitab lugejatele uusi süzeid ja uusi pilte maailmast.
* Tsentristlikud- kõikuvad. Mõnes küsimustes kalduvad vasakpoolsuse, teises aga parempoolsusse. (Rahvaliit) 2.Milline roll on kodanike ühendusel ühiskonnas? *kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle. Need tegevused pole otseselt seotud võimu ja valitsemisega. 3.Too 4 näidet kodaniku osaluse kohta. *”Teeme ära” ; MTÜ Viraaž ; Sinilill; SA Kammersaal; Käbi 4.Millised on kriminaal ja tsiviilasjad kohtus?? *Tsiviilasi – kohtuasi kus mõlemal poolel on võrdsed õigused, kumbagi ei käsitleta süüdlasena. nt abielulahutus(varalised vaidlused) ; üürniku ja omaniku vahelised vaidlused ; kliendi ja teenindaja erimeelsused jm *Kriminaalasi-tsiviilmenetlusest põhjalikum. Selle käigus kogutakse tõendeid, selgitada kas tegemist on kuriteoga ning kes on süüdlane 5.Nimeta peamised inimõiguste seaduste kogumikud(3) *Euroopa inimõiguste konventsioon
Mida on andnud mulle lugemine ja raamatud Lugemine on üks levinuimaid ajaveetmise viise/harrastusi maailmas. Neid loevad miljonid kui mitte sadu miljoneid inimesi. Samuti on väga palju huvitavaid teoseid ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda, kuna lugemist leiab igale maitsele. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Enim areneb raamatuid lugedes fantaasia ja kujutlusvõime. Samuti arendab lugemine ka teadmisi eelnevate sündmuste ja ajaloo kohta. Kooliskäivad õpilased on kindlasti elu jooksul mõne raamatu läbi lugenud. Õppeasutused tahavad, et omandaksid vajaliku sõnavara ja kirjutamisoskuse edasiseks eluks. Sellepärast valitaksegi lugemistikku klassika, algustuseks harjumatud teosed, et õpiksid teadmisi eelmiste sajandite eluolu kohta. Pidevalt noored ei hinda nende raamatute vajadust edasiseks eluks. Seetõttu tulebki alustada keele arengut juba võimalikult varasest ajast. ...
esmajoones sellest koodeksist. 1 ekspert 2. Angloameerika õigussüsteem Briti-koloneaalvõim õigusakte võib olla palju, kuid ühtne koodeks puudub. Õiguse mõistmisel lähtutakse pretsedentideks. 12 suvalist meest e. Vandemehed. 3. Islami õigussüsteem Sariaat põhinevad islamiusul, arhailine, hammas-hamba vastu õigus. Eesti kohtusüsteem - 3-astmeline kohtusüsteem. 1) Maakohtud tegeleda tsiviil ja kriminaal asjade esmase läbivaatamisega, õigusemõistmisega. Halduskohtud füüsiliste ja juriidiliste isikute vaidlused riigi või kohaliku omavalitsusega. 2) Ringkonnakohus lahendab neid apellatsioone, mis on maa- või halduskohtutest tulnud. 3) Riigikohus Priit Pikamäe 1. tegeleda kaebustega, mis kaevatakse edasi ringkonnakohtust 2. tegeleda põhiseaduslikkuse järelvalvega. Eesti president - Peamine funktsioon esindamine.
16.03.2010 ÕIGUSKAITSE Õiguskaitseorganid Õigus ja õiglus Õigusnormide kogum on õigus. Õiglus on selle täiustamine mõtetega, mis meile parim ja kasulikum olla võiks. "Õiglane ja hea": kõik, mis üldisele heaolule kaasa aitab, on ka õiglane. Õigluse puhul tuleb kõigis asjus inimeste ja asjade, koha ja aja erinevat olemust kaaluda ning arvestada. Õiglane on teise aitamine ja toetamine juhul, kui toetus teisele kahjulik pole. Kui osapool end osavalt seadusega kaitseb, on kohtunikul kohane õigluse nimel toetuda toimingu tegelikule põhjusele. Johann Oldenorp 1529, "Õigus ja õiglus" 16.03.2010 halduskorraldus 2 ...
Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" Victor Hugo-"Hüljatud" Edgar Allan Poe-"Keeris" ROMAAN:jutustava proosa suurvorm,iseloomustavad avar elukujutus,keeruline sündmustik,palju tegelasi,pikk tegevusaeg,esikohal jutustamine,mis põhineb arutluste ja dialoogidele. Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" JUTUSTUS:romaanist lühem,üks teema ja süzee tavaliselt,teosed saab jagada seiklus armastus kriminaal noorsoo ajaloolisteks-romaanideks,jutustusteks ja juttudeks. Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" ARMASTUS ROMAAN:kujutab armastustundeid,vaadeltakse hingeelulist poolt,neid puudutavad eriti noorsoo,arengu ja perekonnaromaan. Aleksandr Puskin-"Tuisk" AJALOOLINE ROMAAN:aluseks ajaloolised sündmused ja ajaloolised isikud,ajaloolise ainestikuga käiakse vabalt ringi,aluse pani Walter Scott-"Ivanhoe",seal on tegevustik välja mõeldud,tegelased on aga tõelised .Walter Scott-"Ivanhoe"
õigust õigusemõistmisse sekkuda. Esmalt tutvub kohtunik kohtule esitatud kõikide materjalidega. Kui on vajadus, laseb kohtunik koguda täiendavaid tõendeid. Tavaliselt on kohtuistung avalik, aga samas on kohtunikul ka õigus kohtualuste kaitseks muuta kohtuistung kinniseks, kus võivad vaid osaleda protsessis osalevad isikud(nt. kui käsitletakse alaealiste väärkohtlemist). Eesti vabariigis lahendab kohtunik tsiviil-, kuriteo-, väärteo-, kriminaal või haldusasju. Tsiviilasjad on lepingutega seotud vaidlused, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused. Väärteod on mitmesugused korrarikkumised nt. avaliku korra rikkumine. Haldusasjad on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine nt. ametniku tegevus ja kriminaalasjad on nt. röövimised, tapmised, vargused ning uue seadusandluse järgi on ka alkoholijoobes auto juhtimine, kui see ületab teatud promillid. Kohtunikuna saab töötada väga tasakaalukas ning otsekohene inimene. Oma
pidada üle 48 tunni. Kuriteos süüdistatav saada teavet arusaadavas keeles ja viisil, kaitsta en ise või valida kaitsja, küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, kutsuda tunnistajad ja neid küsitleda, kasutada tõlgi abi. Õiguskantsler ametiisik, kelle riigikogu nimetab ametisse presidendinette panekul 7 a, sõltumatu, valvab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid vastaqksid põhiseadusele, teha riigikogule ettepanek riigiametnik võtta kriminaal vastutuse alla, aga ise presidendi ettepanekul ja riigikogu nõusolekul, nn usaldusmees, Indrek Teder.
Me oleme kõik inimesed ja ainus asi mis meid eristab on melaniini tase nahas ja see pole küll põhjus kellegi alandamiseks. Kunagi oli asi kordades hullem. Olid tekkinud klannid mustanahaliste vastu, kes neid elimineerisid ja piinasid. Tänapäeval on rassism siiski edasi kandunud. Inimesed peavad rassismi rõhutajateks ka politseid. Ma arvan, et paljud on näinud videosi, kus politsei kohtleb julmalt kinnipüütud mustanahalist kriminaali, pekstes neid käte, jalgade ja nuiadega, siis kui kriminaal vastuapanu ei osuta. Julma ja väärikust alandava kohtlemist võib seostada eelmise lõiguga, kus politsei piinab kinnipüütavat piinatakse puhtalt nahavärvi tõttu. Selle teemaga on ka seotud rängad koolikiusamised. Eestis ei saa seda siiski väga suureks probleemiks lugeda, kuid on kindlalt neid, keda siiski kiusatakse. Koolikiusamine võib põhjustada raskeid tagajärgi tulevases elus. Kõige hullem tagajärg võib olla enesetapp ja
Ahistamine On olemas vaimne ja füüsiline ahistamine. Vaimne ahistamine pole küll nii hull kuid siiski parem kui ültse ei ahistataks. Füüsiline ahistamine läheb juba kriminaal asja alla. Vaimsest ahistamisest saab ise üle olla kui oled piisavalt tugeva närvikavaga. Ahistamine mõjutab väga närvikava tööd ja jätab väga sügavad armid hinge, mis tavaliselt ei unune kunagi. Ahistatakse kõikjal meie ümber, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Seda võib kohata iga päev enda ümber, vaadates ainult natuke hoolikamalt ringi. Koolis on igapäevane vaimne ahistamine, sest küll peedistatakse õpetajaid õpilaste poolt ja õpilased õpilasi ja
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus ● Olukord, kus õigused, kohustused ja vastutus on kõigis eluvaldkondades võrdväärselt kättesaadavad igale inimesele ● Nii mehed kui naised on vabad arendama oma võimeid soorollidest seatud piiranguteta ● Arvestatakse meeste ja naiste erinevaid vajadusi ja tegevusi ning väärtustatakse neid võrdselt Sooline võrdõiguslikkus Peaks olema: ● Võrdne võimalus elada majanduslikult sõltumatut elu Palgavahed Eestis on naiste ja meeste vahel suured, ressursside jaotus ebavõrdne ● Võrdne võimalus edutamiseks Mehi kiiremini Naised- õed, õpetajad, teenindajad- väike palk Sooline diskrimineerimine ● On inimes(t)ele mingite kitsenduste seadmine, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise/teostamise võimalusi ainuüksi nende soo põhjal Jaguneb: ● Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine Otsene ja ka...
Põhiseadus- riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus. Hetkel Eestil 5-s põhiseadus. Konstitutsioon- reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult. Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda). Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandli...
tekkis ka palju stiilisuundi. · romaan psühhologiseerus, XIX saj autorid pühendusid peamiselt loo jutustamisele, ilma et tegelaste siseelu neile suuremat huvi oleks pakkunud.XX saj romaan psühho-logiseerus ja selles on suured teened austria psühholoogil ja psühhiaatril Sigmund Freudil. · kadunud põlvkond, · · filosoofiline romaan, Ühendatud kriminaal süzeega, tsehhi kirjaniku Milan Kundera romaani põimivaid poliitilist ja erootilist temaatikat · maagiline realism, Franz Kafka algatas maagilise realismi, kus keeruline sümbolism oli kõrvuti sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega. · postmodernism. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund.
sissemurdmist ilmneb hirm majast lahkuda, kontrollitakse paaniliselt uksi/aknaid, või ootamatu kallaletungi järel kontrolitakse vahetpidamata oma seljatagust ja ilmneb hirm väljamineku ees sest kardedakse uuesti ohviks langemist. Kuriteo ohver vajab nii emotsionaalset tuge kui informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ning juhendamist, kuidas organisatsioonidega suhelda. Kui ta saab õigeaegselt abi, siis ei pruugi tema toimetulek halveneda. Kuritegu on kriminaal korras karistatav tegevus või tegevusetus. Seega tekib kuritegu kurjategija tegevusest või tegevusetusest. Enamasti langeb kannatanu kurjategija vägivaldsuse ohvriks. Vägivadlsus avaneb mitmetel viisidel.vägivald jaguneb vaimne, füüsiline ja seksuaalne. Ja olen suhteliselt kindel et iga inimene on elus langenud mingit laadi vägivalla ohvriks. Ilanse mehe lollid kommentaarid baaris, tydrukute juustest sikutamine poisikste poolt, õpetajate või vanemate poolne ignoreerimine jne
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
Vangla on varjude riik Vangla esindab enamasti asutust, kus inimene kannab enda kuriteole vastavat karistust. See on tume koht, justkui varjude riik. Iga kuritöö leiab karistuse, ning ika kriminaal peab läbima varjude riigi. Kuritööd toime pannes ei mõtle inimesed tagajärgedele, vaid tegutsevad emotsioonide ajel. Tihti otsitakse õigustusi oma tegudele ning petetakse sellega iseennast. Igas inimeses on olemas hea ja halb loomus- ei ole olemas kedagi, kelles ei oleks osakest mõlemast. Sooritades kuritegu tuuakse esile enda varjupool. Näiteks teoses "Kuritöö ja karistus" sooritab Raskolnikov peale pikka kaalutlust topeltmõrva, tappes võlausaldaja ja tema õe. Ettekäändeks
Tuntud maailma kirjanikud, kes on eestis elanud Eesti on väga tuntud riik, kultuuripealinnana, muusikute, kunstnikute ja samuti ka väga eriliste kirjanike poolest. On väga tuntuid noori, vanu kuid samuti ka eluaja ära elanud kirjanike, kelle teosed on erinevalt vanusest veelgi väga tuntud ja tänapäeva pärased. On palju alaealisi- ja täiskasvanud noori kirjanike, või üleüldse algajaid, kes pürgivad vanemate ja tuntumate jälgedes, et saavutada samamoodi kuulsat tausta ja teoseid. Kirjanik saab olla ka eri alal, näiteks kirjutades luuletusi, romaane, laste-, seiklus-, kriminaal- või muinasjutte jne.. Igal kirjanikul on oma taust ja erinev maailmavaade, mis teda inspireerib oma teost kirjutama. Üks tunnetuim eesti esimene luuletaja on Jaak Peterson, kelle anded ja teosed ulatusid ainult 21-eluaastani. Ta küll ei jõudnud kirjutada palju luuletusi, kuid need vähesed olid oma aja, sisukuse, tunnete ja stiili poolest kaugel ees ajast j...
E- riigi võimalused ja ohud Marite Pilv E- riik ehk elektrooniline riik kuid tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides kasutatakse terminit e- valitsus, sageli ka riiki kui sellise tähenduses. E-riik toimib Eestis edukalt ja targalt talitades on see maailmas meie sõrmejälg ning edukuse allikas. Kui palju on meil e- võimalusi? E- valimistel oleme saanud osaleda juba 2005. aasta sügisest valides kohaliku omavalitsuse volikogu. Iga järgneva aastaga läks võimalus interneti teel valimistel osaleda populaarsemaks . Erinevad uuringud näitavad, et e-valimised on ennast kümne aastaga Eestis tõestanud. Lihtne on küll sedamoodi hääletada oma lemmik kandidaadi poolt, kuid e-valimised ei ole läbipaistvad ning seetõttu ei saa seda 100% usaldada. Igal aastal on ka neid, kes väidavad, et valimistulemusi on võltsitud, olgu see siis e-valimistel või paberkandjal. Selle...
loomine. Seda kehastab riigikogu. Ühekojaline Riigikogu on meil. Riigikogu liige 101 meil, vanuseline piirang 21, ülempiirangut ei ole. Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Oma tegevuses on riigikogu liige sõltumatu. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga enne tähtaegselt teda tagasi kutsuda ei saa. Kõigile neile on antud isikupuutumatus (saadikupuutumatus) riigikogu liiget ei tohi kriminaal vastutusele võtta ilma riigikogu enamuse loata. Ettepaneku võtta riigikogu liige kriminaal vastutusele teeb õiguskantsler ja see ettepanek peab saama riigikogu enamuse heakskiidu. Süüteod: 1. väärteod kergemad õigusrikkumised. maksimum 30 päeva, rahatrahv kõigub 60 18000 krooni. 2. kurteod raskemad õigusrikkumised. Rahatrahv või vabaduse kaotus. Riigikogu volitused lõpevad ennetähtaegselt : 1. kui riigikogu liige astub tööle mingisse riigiametisse
TALLINNA ÜLIKOOLI ÕIGUSAKADEEMIA Õigusteaduskond Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus......................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
