mida juhivad ja mõjutavad muudatused paradigmades. Alljärgnevalt mõned selgitused Slaid 16 joonise juurde: kui liikuda joonise kohaselt protsessi algusest (ringi alumises keskosas) päripäeva ja hinnates paradigmaga seonduvaid staadiume, siis esmalt tuleb rõhutada iga alguse puhul teatud kohanemise staadiumi, mille tulemusena tekib pre8 ehk eelolek. Uue paradigma evolutsiooniline areng viib meid hic et nunc9 staadiumisse ehk tavaolekusse. On võimalikud ja iseenesest ka loomulikud nii kriisid kui (revolutsioonilised) muutused (näiteks kasvõi kohaliku volikogu või külavanema valimised, mis võivad kaasa tuua kriise ja viia oluliste, sh revolutsioonilisteks nimetatavate muudatusteni). See omakorda viib meid post 10 ehk järeloleku staadiumisse, millele järgneb kohanemise periood, mille edukal läbimisel protsess jätkub ja algab uus ring. Kui kohanemine uue ja määrava paradigmaga ei õnnestu, võib see kaasa tuua ka kogukonna kui protsessi lõppemise (siinkohal ei sobi näiteks
Hakati koondama kapitali kontsentreerima ja tsentraliseerima. Aktsiaseltside loomine muutus massiliseks. Suurettevõtted jagasid omavahel mõjusfäärid. Tekkisid monopolid: kartellid, sündikaadid ja trustid ning kontsernid. Monopoolsed ühendused tekkisid kõigepealt tööstusharudes, kus tootmise kontsentratsioon oli kõrge: metallurgias, keemiatööstuses, elektrotehnikas, mäetööstuses, meretranspordis. Monopolide tekkele aitasid kaasa majanduskriisid. Kriisid laostasid väikeseid ja tehniliselt mahajäänud ettevõtteid, mille tulemusena nende kapital läks suurettevõtete käsutusse. Kartell-ettevõtete liit, kus ettevõtted jagavad omavahel müügiturud, määravad kindlaks toodetavate kaupade hinna ja hulga. Ettevõtted säilivad iseseisvatena. Sündikaat-iseseisvate ettevõtete ühendus, kus kaupade turustamist teostab omaette kontor. Trust- monopol, kõikide ettevõtete omand on ühendatud ning nende omanikud on muutunud
tüüpi juhid. Hea liider ei lase probleemidel tekkida, mitte ei lahenda asju, mis on juba tekkinud (Belasco, Stayer 2001). Juhi ja liidri tegevuse võib nende olulisusest ja pakilisusest lähtudes jagada nelja rühma. Tabel 1 Covery liidri tegevuste liigitus PAKILINE MITTE PAKILINE I Tegevused II Tegevused · kriisid · ennetamine · aktuaalsed probleemid · suhete loomine · tähtajalised projektid · uute võimaluste avastamine · prognoosimine III Tegevused IV Tegevused · vahelesegamised · askeldused ja tühi tähi · mõned kõned · mõningane post · mõningane · mõned telefonikõned korrespodents · ajaraiskajad
aastal. Hispaania loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. · Ühendriigid asusid Ladina-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. · Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Euroopas oli Inglismaa, keda peale muude tegurite sidus ameeriklastega tihe kaubavahetus Rahvusvahelised kriisid 20.sajandi algul · Oma osa olukorra teravnemiseks etendas poolsaarel ülevõimule pretendeeriva Serbia agressiivne poliitika. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga · Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid. 1908. Tehtud otsus liita enda riigile otsa Bosnia ja Hertsegoviina, viis Austria-Ungari teravasse vastasseisu Serbia ja tema selja taga seisva Venemaaga
Mitmel pool toimusid erinevad võistlused, millest enim pakkus huvi libeda posti otsa ronimine, mille tippu jõudes võis võita auhinna. Õhtul toimus ka kultuurimajas ,,Kannel" suurejooneline pidu, mida külastasid kõigile üllatuseks ka kõrgemad isikud. Võru 150. juubelipidustused toimusid küll 1934. aasta suve vältel, kuid põhiliselt siiski augustikuus. See oli aeg, mil eestlastel oli olemas küll oma riik, kuid kriisid kasvasid üle pea. Riiki tabas majanduskriis, rahva rahulolematus sisepoliitikaga ja põhiseaduse kriis, mil täheldati, et riigikogul olevat liiga suur võim. Linnapea Frits Suit pidas sünnipäeva tähistamist oluliseks, kuna kodukohaga on seotud kõiksugused mälestused ja seetõttu on oluline, et kõigil oleks sel päeval tore olla. 1. juulil toimus Võru, Valga ja Petserimaa laulupidu, kus pidas kõnet Jaan Tõnisson. 19. augusti hommikul toimus jumalateenistus, pärastlõunal rongkäik
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
toimunud ülemineku vähelapselisele perekonnale iseseisvas Eestis. Vananemise etapi läbis Eesti rahvastik väga ruttu ja rahvastiku kasv peaaegu peatus. 1940. aastal elas Eesti praegustes piirides siiski juba 1 054 400 inimest. Ja see oli peaaegu eranditult põlisrahvastik. Põlisrahvastiku arvukus oli suurem kui kunagi varem ja XX sajandil see enam nii kõrgeks ei saanudki. Loomuliku demograafilise kriisi kõrval tabasid Eesti rahvastikku seejärel ka muud kriisid. Teise Maailmasõja ja küüditamise tagajärjel kaotas Eesti põlisrahvastik 200 000 inimest, rääkimata kogu nende aastate loomulikust iibest. Suhteliselt on need inimkaotused suurimate hulgas Euroopas, ainult juudid ja lätlased kaotasid veel suurema osa rahvastikust. Demograafiline siire oli Eestis kaugele edenenud ja rahvaarvu kasv aeglaseks jäänud. Tõsi, Eestisse pöördus tagasi palju nn. ida-eestlasi, varem Venemaale väljarännanuid ja küüditatuid. Tänu
Tänu Egiptuse kuivale kliimale on paljud papüürusrullid või nende katked säilinud tänaseni. Ühiskonna üldilme ja struktuur Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe, nad kujunesid peamiselt losside ja templite ümber ega määranud eriti Egiptuse ühiskonna ja olustiku üldilmet. Valdav enamus nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. Egiptuse riik ja ühiskond toimisid üksikasjadeni reguleeritud süsteemiaj mida peeti jumalate poolt määratuks. Kriisid, mil valitsejad ei suutnud riiki ja ühiskonda normaalselt käigus hoida, tähistasid egiptlaste silmis katastroofilist hälvet loomulikust korraldusest. Põhiolemuselt oli Egiptuse ühiskond stabiilne ja sügavalt traditsiooniline. Rangelt hierarhilise ühiskonna tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Tema võimu toetas suhteliselt väikesearvuline mõjukas ülikkond, kelle hulgast pärinesid kõrgemad riigiametnikud, preestrid ja sõjaväelased
kauplemiseks ühtsed tollitariifid ja ühtne kaubanduspoliitika. Tähsaim oli aga asjaolu, et tagati EMÜ maade vaheline inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Samas hakati ühtlustama EMÜ riikide vahel seadusandlust, rajati Euroopa Sotsiaalfond ja asutati Euroopa Investeerimispank ning hakati hoogustama koostööd arengumaadega. EMÜ lõppeesmärgiks aga kuulutati Euroopa poliitiline integratsioon. Paraku tuleb veel tänagi tõdeda, et see ülesanne on vaid osaliselt täidetud, kuna kriisid EMÜ riikide majanduses, poliitilised vapustused ja äge omavaheline konkurentsivõitlus pole seda lihtsalt võimaldanud. Ent sellele vaatamata õnnestus EMÜ-l sõlmida mõne aastaga ulatuslikud koostöösidemed ÜRO, EFTA, Araabia Liiga, Lome Konventsiooni maadega, Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO-ga ja paljude teiste suurte rahvusvaheliste organisatsioonidega. See tegi EMÜ-st maailma ühe mõjukaima organisatsiooni.
1/12 ulatuses eelmise aasta riigi eelarvest kuus. Aluseks võetakse kulutamisel eelmise aasta planeeritud näitajad, kui need on ületatud või tegelikud näitajad kui need on alatäidetud. Riigi eelarve mõjutab oluliselt kogu riigi majandustegevust nt. võib valitsuse ebamõistlik raha kulutamine pidurada majanduse üldist arengut või tekitada majanduskriise. NT. 1997 aasta mitmed maailmamajanduse kriisid said alguse just sellest, et paljude riikide valitsused ei järginud tasakaalustatud kulutamise põhimõtet ning seeläbi kaotasid rahvusvahelise usalduse, mis omakorda pidurdas rahvsuvahelisi finantsmajandussuhteid. Majandus seis mõjutab aga oluliselt riigi eelarvet, kui majanduses ollakse edukas, siis suurenevad töötajate sissetulekud ja selle kaudu maksulaekumised, suureneva laekumise arvelt aga on võimalik kasvatada bilansimahtu. Tihti loovad
- Vastutustundetus - Võimetus püsisuhteks - Madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumis läi - Kalduvus teisi süüdistada Ebastabiilne isiksus - Impulsiivne - Kõikuv meeleolu - Vähene ettemõtlemine - Vägivaldne Impulsiivset tüüpi - Emots. Ebastabiilsus - Vähene impulsikontroll - Vägivallapuhangud Piirialast tüüpi - Ebastabiilne - Ebaselge: minapilt, eesmäegid, eelistused - Intensiivsed, ebastabiilsed suhted - Emots. Kriisid - Enesevigastused, suitsiidiähvardused Histooniline isiksus - Teatraalsus, dramaatilisus - Sisendatavus, mõjutatavus - Labiilne emotsionaalsus - Egotsentriline - Tähelepanuvajadus - Võrgutav välimus või käitumine - Liigne mure kehalise veetluse pärast Anankastne isiksus - Liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus - Reeglite plaanide ja korra liigne tähtsustamine - Täiuslikkuseiha - Kohustendlik, rõõmudest loobumiseni - Liigne pedantsus
Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) Probleemsituatsioon 17. sajandil Tees: Inimesed on loomupäraselt sotsiaalsed Kas vooruslikust kohusetundest piisab? Inimese loomupärane sotsiaalsus Kriisid Euroopa suurriikides: Nauding seltskonnast, hoolitsemine teiste eest. Harmoonia. Kodusõda Inglismaal (1642-1651) Sõprus – sotsiaalsuse tõestus Aadlimäss (Fronde) Prantsusmaal (1648-1652) Inimese sisemine tasakaal -> tasakaal ühiskonnas, ühishüveline poliitika
Küll aga kipuvad nad tihtipeale "küünalt vaka all hoidma" ehk nende võimeid ja tugevaid külgi peavad teised tagant utsitama. Nad on visad ka raskuste talumisel tundehellad. Kui neil lähevad asjad hästi, siis nad ei pane seda tavaliselt enda võimete arvele, vaid asjaolude kokkulanegmisele või juhusele. Partnersuhted Soov olla armastatud ja soov armastada on tema jaoks väga tähtis. Seal on ka kõige suuremad ohud tema jaoks. Eelkõige suhetes partneriga võivad tekkida kriisid ja igasugused konfliktid, vaidlused, pinged on depressiivse inimese jaoks hästi raskesti talutavad, sest need tekitavad kaotushirmu. Tihtipeale depressiivsele inimesele jääb arusaamatuks, miks see nii on, et mida rohkem ta püüab, seda rohkem tekib sinna probleeme. Ta näeb vaeva partneri pärast, aga neid kriise tekib järjest juurde. Ta ei saa aru, et põhjuseks on liigne klammerdumine, millest partner püüab ennast päästa. Depressiivne inimene reageerib sellele paanikaga.
Kultuurishoki terminit kasutati esimest korda 1958 aastal. , seda defineeritakse kui rahutust või ebameeldivat tunnet, mis tekib siis kui inimene läheb tema jaoks täiesti uudsesse keskkonda. Tekib nii psüühiline kui füüsiline ebamugavustunne. Sümptomid: kurbus, melanhoolsus, valud, allergiad. Enesekindluse puudumine, koduigatsus, identiteedikriis jne. Kultuurisokil on 5 faasi: 1. faas - eufooria lühike periood, naudib uut ümbrust, on kõigega rahul; 2. faas tekivad kriisid igapäevaelus, raskused, kommunikatsioonihäired. Inimene tunneb kurbust ja üksindustunnet; 3. faas inimene tunnetab, et ta mõistab võõrast kultuuri, tunneb teatavat rahulolu ja on psüühiliselt tasakaalus; 4. faas inimene mõistab et uuel kultuuril on nii häid kui halbu külgi. Inimene hakkab ennast tunnetama koduselt uues kultuuris, toimub integreerumine. Kultuuriga kohanemine, kujuneb lõplik hoiak kultuuri suhtes; 5. faas nimetatakse nn
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...
(nt Soome lahe sulustrateegiad, kindlustuste ehitamine, Soome venestamine ) ja samuti SB huvid Põhjamaade julgeolek sattus ohtu (Saksamaa/Venema-SB konflikt võimalik). Rootsi vanamoodsa rooduarmee lõplik likvideerimine ja üldise sõjaväekohustuse kehtestamine (1901). Skandinaavse erapooletuspoliitika algus Rootsil õnnestus konfliktidest distantseerumine alates 1814. aastast. Taani ainsad sõjalised konfliktid olid Slesvig-Holsteini kriisid (1848-51 ja 1864). Rootsil ja Taanil õnnestus jääda erapooletuks ka Krimmi sõja ajal (1853-56) , kuigi SB ja Prantsusmaa laevastik tegutses piirkonnas Venemaa vastureaktsioon. Rootsi parempoolsete eestvedamisel algas võimas relvastumine 1914. aasta alguses. Taanis pealinna kindlustamine alates 1880. aastast ja kartused, kas väikeriik suudab end kaitsta. Norra eeskujuks oli erapooletu Sveits (1905---) 1907 rahvusvaheline leping Norra territooriumi puutumatuse kohta
1969 Mõrv hotellis -- uut perioodi võiks nimetada psühhomoodernistlikuks perioodiks. Unt väljub realistliku kirjutamise raamidest. Esialgu mängib minigi tegelase psühholoogia olulist rolli. 1971 Kuu nagu kustuv päike 1972 Tühirand – poolpikkadest romaanidest üks neid, mida hilisemad kriitikud on korduvalt meenutanud. See ilmus esialgu „Loomingus“ ja hiljem ka raamatuvormis. Undil on selle teose ilmumise ajal suured kriisid, mida ta läbi põeb, hakkab teist korda elukaaslasest lahku minema. Kui ta hakkab teist korda lahku minema, siis ta kirjutab esimese lahkumineku läbi. Prototüüpsust ei maksa otsida, sest see toimib siiski universaalse armastuskolmnurga loona, sõltumata taustadest. Selle alapealkiri ongi „Lovestory“ – kaks meest, üks naine. Peategelane sõitis puhkama oma naisega lääne saartele, mis oli poolsuletud tsoon, see annab ka teosele olulise mõõtme.
ajakirjanikuna, tema väljaanne 1887. aastal alustanud "Linda" Viljandis oli esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale. Kultuurilooliselt on oluline kriitika arendamine. Rahvusliku liikumise suurjuhtide (Mihkel Veske, Karl August Hermann, Hugo Treffner) ebamäärased taoltused, organiseerimisvõimetus ja oskamatus, vastastikused nääklemised, salakaebused ja kaasaloovimised venestusprotsessiga tõid endaga kaasa usaldamatuse laiema üldsuse poole. Tugevnesid protestid ja kriisid rahvusliku rõhumise vastu, 1888. aastal alanud Hurda suur rahvaluulekogumine. Uute trükikodade rajamisega suurenes eestlastest kirjastajate osatähtsus, rohkem hakkas ilmuma eestikeelseid raamatuid ja ajalehti. Muutused hakkasid toimuma algupärase ilukirjanduse temaatikas, probleemistikus ja loomingulise meetodi osas. Kandavamaks muutus EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 18
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi ...
1872. aasta lõpuks oli koos peaaegu 10 000 rubla. Abikomiteede kõige tihedam võrgustik oli Viljandi- ja Tartumaal. Koosolekud muutuvad regulaarseks, hakkavad toimuma igal aastal. Tavaliselt käidi koos Vanemuise Seltsi ruumides Tähe tänava alguses. Seda kooskäimist on tagantjärgi kõrgelt hinnatud. Toimub teatav muutus üksikud tegelased muutuvad rohkem koostegutsevateks. Isetegemise asemele hakkab tulema organiseeritum tegevus. 1870. aastatele on iseloomulikud mitmesugused kriisid, mis eriti selgelt tulevad välja kümnendi keskpaiku. Võib öelda, et on toimunud teatav paigalseis, rahvuslik liikumine ei ole laienenud. Seda on nimetatud ,,teise aasta kriisiks" pärast suuremat entusiasmi tuleb teatav langus. Kriisiperioodi iseloomustavad mitmed nähtused: inimeste osavõtt üritustest ja ettevõtmistest muutub loiumaks. 1870. aastate keskpaigas ka rahade laekumine pidurdub. Ilmneb, et mitmel pool entusiasmiga rajatud abikomiteed ei ole töövõimelised.
Tekkinud tühikut omamaise kirjanduse väljaandmisel hakkas täitma tõlkekirjandus. Tõlge võib omanda kirjandussüsteemis juhtpositsiooni ja võib hakata vormima vastava maa kirjanduspilti. Tingimused, mis võimaldavad tõlgetel omandada kultuuris keskse positsiooni, sõltuvad ühiskonna ja tema kultuuri arengutasemest. Eesti puhul oli taasiseseisvumisajal tegemist kultuuri arengutasemega, kus kirjanduses leidsid aset pöördelised muutused, kriisid ja tekkis teatud kirjanduslik vaakum. (Tarrend 2005: 31). 1990ndate esimesel poolel alustasid ägedat rünnakut kirjastusturul muganduste pakkujad Egmont Estonia (1992), Kirilill (1994) ja Ersen (1995), mis võtsid enesele suure osa potentsiaalsetest ostjatest. Sel ajal ei olnud ükski Eesti kirjastus võimeline avaldama trükitehniliselt nii hästi teostatud, erksate värvide ja kõvade kaantega raamatuid. Nii andiski algupärane lastekirjandus käest võimaluse ennast raamatuturul
Ajakirjanikele, kes kohale ei saanud tulla, võib pärast üritust toimetada pressipaketid kulleriga toimetustesse. 7. Meediakriisi tekkimise põhjused, ennetamine ja reageerimse viisid Meediasuhtlus kriisi ajal Kommunikatsiooni juhtimine kriisi ajal nõuab suhtekorraldajalt suurt professionaalsust. Algajale võib see olla väga raske (kui mitte võimatu) ülesanne. Ka kogenud avalike suhete spetsialistile võib kriisiolukorraga toimetulek käia üle jõu. Kriisid tekivad ootamatult, ebasobival ajal (nädalavahetusel, pühade ajal) ja siis, kui vastutavad isikud on puhkusel või haiged ning omavaheline suhtlemine raske. Kuidas kriisi ennetada? Väga paljusid kriise saab lahendada mitte siis, kui need käes on, vaid riske ja ohte ette nähes ning kriisiolukordadeks tõhusate meetmete võtmist kavandades. Üha rohkem ettevõtteid ja organisatsioone pöörab tähelepanu ennetavale kriisikommunikatsioonile
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks ...
ametlik fännileht, kus nad andsid infot, ja mitteametlik, millega nad ei tegele (kuulub ilmselt kellelegi teisele), aga kus oli ka palju küsimusi ja muresid – vastamata, väga kurb vaatepilt.) 75 Otsi abijõude organisatsiooni seest ning tööta vahetustega. (Meie seda algul ei teinud, nii et mõnele inimesele vastasime topelt ja uue nädala alguseks ülemäära puhanud ka ei olnud.) Võimalikud kriisid ja nendele reageerimise viisid sõltuvad otseselt organisatsiooni tegevusalast ja spetsiifikast. Minu sõnum siin on eelkõige see, et mõelge mitu sammu ette, et te suudaksite hallata kõiki organisatsiooni kommunikatsioonikanaleid ning pöörata kõik raskused võimalusteks ja need enda kasuks tööle panna. 76 Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärk on anda organisatsiooni turunduse, kommunikatsiooni, suhtekorralduse
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
Poliitilise päevakorra kujunemise lähtemuutujad Erakonnad – Ideoloogia; partei programm; partei juhttegelased Poliitilised muutused riigis (nt uus koalitsioon: parempoolsed asenduvad vasakpoolsetega Hispaania näide Iraagist lahkumise kohta) Poliitilised liidrid – kõik teemad, mida tajutakse ühiskonnas olulistena ning mis kutsuvad esile avalikkuse huvi ning on nende pädevuses President (nt ühiskondlik lepe) Peaminister Ministrid Aktiivsed poliitikud Kriisid – põhimõtteliselt on probleem eksisteerinud pikemat aega, kuid mingi konkreetse sündmuse tulemusena hakatakse tegelema nn „tule kustutamisega“ (nt Võhma või Kehra juhtum) Huvigruppide surve (nt AÜ-d ja alampalk) Meedia surve ning avalik diskussioon (nt vanemapalk, Riigikogu hüvitised) Kohtusüsteemist tulenev muutus (nt valimisliitude keelustamine) Poliitika rakendamisest tulenevad puudused (nt toimetuleku toetus ja üliõpilased)
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu...
Nõukogude süsteem juunikuuni oli killustatud, Petr nõukogu ei omanud mingeid juhtimisõigusi, iga kohalik nõukogu tegutses nii, nagu ise oskas. Kõik kohalikud nõukogud suuremal või vähemal määral tunnustasid Petr Nõuk autoriteeti, teda austati. Valitsemissüsteemi, mis nüüd kujunes, on nimetatud kaksikvõimuks. Tegelik võim oli siiski AV-l, Revol Demokr oli pigem valitsuse kritiseerija, õhutaja rollis. Üldjuhul AV ja Revol Demokr koostöö siiski sujus, olulisem oli hoopis kriisid, mis aeg-ajalt lahvatasid AV ja Revol Demokr vastuoludest. I oluline kriis sai alguse seoses sõjaga. Vaatamata revolutsioonile sõda ju jätkus. AV luges end endise valitsuse õiguslikuks järeltulijaks- tähendas, et vana valitsuse poolt sõlmitud lepingud välisriikidega kehtisid automaatselt edasi, Vm oli jätkuvalt Antandi osaleja ja keskriikide vaenlane. Märtsi lõpus AV kuulutas välja uued sõja eesmärgid.
Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik. Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine. Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. Algkodu: Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Ühiskonnakorraldus: Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega
Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik. Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine. Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. Algkodu: Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Ühiskonnakorraldus:
Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik. Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine. Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. Algkodu: Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Ühiskonnakorraldus: Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega
" Tekitab hämmingut, et naine võib nii kirjutada. Selgelt on sisse kirjutatud sõjavastasus. Luuletustes on palju surma, meeleolud on ahastavad, samas on tunda autori kaastunnet inimeste vastu, kes on elule jalgu jäänud. Eelnevale vastukaaluks on selge igatsus rahuliku elu ja töö järele. Sokeerib lugejat tugeva naturalismimõjuga. ,,Hääl varjust" 20-ndate II poolel. Jätkab ajaluulet. Selgelt on näha autori tugevad sisemised vastuolud ja kriisid. Palju räägib üksindusest. Jätkub loodustemaatika, mis on varasema loominguga võrreldes nihkesse keeratud. Luules on sarkasmi ja irooniat. Under näitab nende inimeste elu, kes on jäänud elu ääremaadele viletsusse. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" ootamatu täielik muudatus. Kvalitatiivselt on see Underi parim, tugevaim kogu. Leiab rõõmu loodusest, lastest, unistustest ja armastusest. Selgelt toob välja inimese seotuse loodusega, näitab kuidas loodus mõjutab inimtundeid
sobivaimat kandidaati teiste hulgast eristada. Stressiintervjuu. Stressiga toimetuleku hindamiseks tekitatakse intervjuu käigus tahtlikke pingeolukordi. Näiteks minnakse hoiatamata üle CV-s esile toodud võõrkeelele või palutakse sooritada arvutioperatsioone ametioskusena nõutud MS Project programmis. Seda intervjuu liiki kasutatakse projektijuhi jt ametikohtade puhul, kus kestvad pingeseisundid ja kriisid on prognoositavad. Intervjueeritava stressi suurendamiseks viib seda mõnikord läbi mitu intervjueerijat korraga. Intervjuu lõpus selgitatakse kandidaadile, miks valiti just niisugune intervjueerimise meetod, tänatakse ja tunnustatakse pingeolukorras toimetuleku eest. Üldiselt on soovitatav stressiintervjuu lasta läbi viia professionaalil. Käitumisintervjuu. Kuna projektigrupi igal liikmel on lisaks meeskonnatööle ka
Ka reaalselt suhete silumiseks NL poolt tehti üsna palju. 1953 lõppes Korea sõda- üks olulisi momente uues välispoliitilises suhtlemises. Parandati kohe suhteid Jugoslaaviaga, ka Türgiga 53-54, 55 toodi NL väed välja Austriast. 1956 hakati kõnelema Jaapaniga jne. Moskva positiivsus oli selgelt tunda. Teiselt poolt käitus Hruštšov eriti just valitsemisaja teisel perioodil välispoliitikas ka väga isepäiselt, toob kaasa mitmed olulised sügavad rahvusvahelised kriisid: Berliini kriisi, raketikriisi jne. Mitmetes välispol küsimustes H ei võtnud oma nõuandjaid kuulda, vaid tegi oma heaks arvamise järgi. Eriti kaugele rahvusvaheline kriis arenes 1961 a-l seoses raketikriisiga Kuubal. Suurema konflikti vallandumise võimalus oli täiesti reaalselt olemas. Hruštsov ka 1962 kriisi puhul lõpuks ikkagi andis järele. Moskva poliitika Idablokis- Moskva suhtus esialgu pehmemalt idablokki, aga murrangumoment on suhetes kindlasti 1956 a
Laps on rahulolematu kõigi asjade suhtes, mida talle pakutakse. Kangekaelsusest erineb trots selle poolest, et on suunatud väljapoole, suhestub välisega ja on esile kutsutud soovist jääda oma tahtmise juurde. Neljandaks kriisi sümptomiks on i s e m e e l s u s, mis seisneb tendentsis iseseisvusele. Laps tahab nüüd kõike ise teha. Lapsevanema kiirustamine ja närvilisus muudavad ka lapse närviliseks ja rahutuks. Lapsevanemal on oluline säilitada rahu ja tasakaal ning mõista, et kriisid on murrangulised, pöördelised punktid lapse arengus. Areng on läbi kriiside edasiliikumine kõrgemale tasemele ainult siis, kui kriis laheneb positiivselt. Kogu lapse käitumine väljendab protesti ümbritsevate vastu, laps oleks nagu püsivas konfliktis nendega. Korralikust perest pärit laps võib hakata vanduma, nimetama vanemaid lolliks, kuigi laps selliseid sõnu varem ei tundnud. Iseloomulik on, et jonnitakse ema ja isaga, mitte võõraste inimestega, näiteks õpetajaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
