KARL AUGUST HERMANN(1851-1909) Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Tema lapsepõlv möödus väga rasketes majanduslikes tingimustes. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K. A. Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Rahvusliku liikumise erutavad ideed ning peo vaimustav õhkkond haarasid ka noort K. A. Hermanni. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nü...
Rahvusliku ilukirjanduse aluse looja FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN (17981850) TÜ à arst Rahvaluule kogumine, tarvilike raamatute (nt kalender) avaldamine 1842 TÜ eesti keele lektor ,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri" 1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel Müüdid (nt ,,Koit ja Hämarik") Muistendid FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (18031882) Kreiskool ja algkooliõpetaja Õpingud Peterburis ja koduõpetaja TÜ arstiteaduskond 44 aastat Võru linnaarst Kirjavahetus Koidulaga Rahvavalgustuslikud ja õpetlikud raamatud Allegoorilis-satiirilised jutud ,,Reinowadder Rebbane" à J. W. Goethe Romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud Luulelooming Rahvaluule Pöördumine rahva poole ,,Kalevipoeg" (18571861) Tsensor Kalev (om.s tugev, jõuline)
1. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" astub saatusele vastu 2. Shakespeare ,,Hamlet" mõtlev inimene, riigi/võimu moraalne allakäik. ,,Olla või mitte olla..." alla anda või võidelda 3. Goethe ,,Faust" leiab elu mõtte vaibumatust tegutsemisihas ja töös 4. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eestlaste talupoeglik kuningas, vapper, töökas. Ühtaegu inimene ja jumal(surematu) 5. Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola" haridus on eestlastele eluliselt tähtis. Harimatus toob majandusliku kahju. 6. Kitzberg ,,Libahunt" - Eesti ja eestlus. Tiina hindab vabadust, tammarulased aga arvavad, et orirahvas peab olema allaheitlik, et ellu jääda. 7. Balzac ,,Isa Goriot" Rastignac loobub rikkuse nimel hariduse omandamisest. 8
Friedrich Reinhold Kreutzwald . ( 1803 - 1882 . 26.dets ) Sündis Virumaal , Kadrina kihelkonnas . Lapsepõlv möödus Kaarli mõisas . Koolis käis ta Rakvere algkoolis ja kreiskoolis. 1818. asus Hageri kihelkonda. Alustas rahvalaulude üleskirjutamist. Rahvajutte kuulis ta isa toapoisilt . 1819. astus Tallinna Saksa kreiskooli . Sel ajal tõlkis kirjandust eesti keelde . Töötas Tallinnas algkooli õpetajana . Vaheaegadel kogus ... 1824. lahkus Tallinnast ja asus Peterburi elama ja töötas seal koduõpetajana . 1825. sõitis Tartu . 1826. astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Seal tutvus ta Faehlmanniga . Vaheaegadel kogus rahvaluulet. 1824. kolisid vaenmad Paide lähedale Viisu mõisa . Ülikooli päeval tegeles kirjandusega . 1833. asus ta arstiks Võru linnas . Samal aastal abiellus . Võrus töötas 44 aastat .Tõlkis ja kohandas eesti oludele '' Viina katk. '' ( 1840. ) Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''. 1853. jutustas '' Pa...
1.Vallakool 4.Gümnaasium 6.Kirjutage õige nimi.(5p) Kuusalu pastor, kes koostas uue eesti keele grammatika- Eduard Ahrens Eestlasest kunstnik, töötas Peterburis tsaari õukonnas- Johann Köler 1821-1823, 1825 ilmunud Marahwa Näddala-lehe väljaandja- Otto Wilhelm Masing Rajas Valgas kihelkonnakooli õpetajate seminari - Janis Cimze Tartu Ülikooli eesti keele lektor, Õpetatud Eesti Seltsi rajaja- Fr. R. Faehlmann 7.Kes on pildil? Millega sai ta tuntuks?(2p) Pildil on Fr. R. Kreutzwald. Ta oli eesti üks esimesi haritlasi ning rahvuseepose 'Kalevipoeg' autor, mis sai Eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. 8.Mis nime kandis 19.sajandi esimesel kümnendil ilmunud tartumurdeline ajaleht? Miks jäi ajalehe ilmumine lühiajaliseks?(2p) 'Tarto maa rahwa Näddali-Leht', mille ilmumine jäi lühiajaliseks, sest võimud sulgesid selle. 9.Näete pildil üht Läänemaa mõisahoonet. Mis mõisahoonega tegu ning millises arhitektuuristiilis on ta ehitatud?(2p)
Eesti keele areng eestlased on väidetavalt elanud oma aladel üle 5000 aasta. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. KIRJAKEEL See on tervele rahvusele omane ühine normeeritud keelekasutus, mis on nii kõnes kui kirjas reeglitega ühtlustatud. Areng: 13. sajand esimesed eesti keelsed koha- ja isikunimed. Need olid kirja pandud Hendrik Liivimaa kroonika ( 1224-1227) ja Taani hindamisraamatus (1241) 16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid 1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( pr...
Eesti keele KT vastused 1. Maailmas on umbes 6000-7000 keelt. 2. Keelte arvu ei saa täpselt öelda, sest Maailmas on murrad ja murrakud, mida nimetatakse vahel ka keelteks. Maailmas on olemas avastamata keeli. Keeled hääbuvad pidevalt ning ei suudeta kindlaks teha millal ja kui palju. 3. Keele ülesanded: Infovahetus Suhtekorraldus Identiteediväljendus Mainekujundus Maailmatunnetus 4. Keele jätkusuutlikust mõjutavad: Põlvkondlik ülekanne Kõnelejate arv Staatus (nt. riigikeel) Geograafiline asend 5. Lingua franca- suur ja pestiizikas keel, mille taga on kultuuriline/poliitiline võim. 6. 1525.aastal ilmus esimene eesti keelne raamat (katekismus), mis ei ole säilinud. 1535.aastal ilmus esimene säilinud eesti keelne raamat (katekismus). 1739.aastal ilmus esimene eesti keelne piibel, mis pani aluse ee...
Kontrolltöö teemal VÕÕRSÕNA XI klass 1. Kirjuta tsitaatsõna asemele eestikeelne väljend! 1. Vaatasime uut (action-filmi) põnevusfilmi 2. Riiulil on suur valik (aftershave) habemeajamisjärgseid palsameid 3. Kõik TV-kanalid näitavad (reality-show) tõsielusarju 4. Jaan istub (laptop) taga.sülearvuti 5. Valitsuse (briefing) oli puruigav.koosoleks 6. Peeter on ametilt (copywriter) reklaamtekstide koostaja 7. Semud võtsid toidu (drive-in) müügist.sissesõidu 8. Naise (make-up) oli laiali.meik 9. Tiina on ametilt (marketing) spetsialist.turndus 10. Tudeng ostab riided (second-hand). taaskasutus 11. Filmi (soundtrack) meeldib mulle.teema muusika 12. Kursuslased osalesid mitmes (workshop).töötoas 13. See mees olevat (gay).Gei 14. Teose (copyright) kuulub meile.autoriõigus 15. Kinos on kombeks süüa (popcorn).popkorni 16. Meie (team) töötab hästi.meeskond 17. See on linna parim auto(service).teenindus 18. Filmitähte piirasid (paparazzo).ajakirjani...
Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama. ........... Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks (6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23)
Esimesed eestlastest haritlased Fr.R.Faehlmann ja Fr.R.Kreutzwald. Esimese eestvedamisel rajati 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärk oli ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka maa tundmist" 1842.aastal loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing VIII RAHVUSLIK LIIKUMINE RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED: · Pärisorjuse kaotamine 1816/1819 · Haridustaseme suurenemine (kirjaoskajad) · Esimeste eestlastest haritlaste ilmumine (Faehlmann, Kreutzwald, Hurt, Jannsen) · Talude päriseksostmine (laste kooltamine ja oma vara) 1849/1856 · Eeskujuks rahvuslik liikumine Saksamaal (30ndad aastad) · 1866 vallaseaduse rakendamine eestlased said iseseisvamaks RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETAPID: I Elitaarne estofiilide tegevus + Faehlmann, Kreutzwald II Haritlaste liikumine Jannsen, Jakobson, Hurt, Koidula palvekirjad III Seltsiliikumine laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine", põllumeesteseltsid, laulupeo traditsioon 1869
Defoe 1719. a romaanina ilmunud Robinsoni seiklused, tõlge Pärnu kooliõpetajalt H. G. Lorenzonnilt: 1842. a ,,Norema Robinsoni ello ja juhtumised ühhe tühja sare peal". 1840. aastatel läks ilukirjandusliku raamatu tegemine peaaegu täielikult eestlastest autorite- tõlkijate kätte. Kuigi suurem osa ilmunud teostest olid ikka veel mugandatud tõlked saksa rahvaraamatust, ilmus ka kirjanduslukku läinud trükiseid. Faehlmanni ettepanekul tõlkis ja eestipärastas Kreutzwald J. H. D. Zschokke karskusjutustuse ,,Die Brannteweinpest", mis ilmus 1840. a pealkirjaga ,,Wina-katk". Raamatus kirjeldab Kreutzwald viinajoomise hävitavat mõju rahvaste ja üksikute inimeste suhtes ning soovitab viina täielikku mahajätmist. Kreutzwaldi 1843. a trükivalgust näinud ,,Sippelgas" kujutab endast kogumikku nõuandeid lastekasvatuse, majapidamise ja tervishoiu alal ning muid vaimuharivaid jutte ja luuletusi.
a. Rahvalaulude trükis avaldamisega ("Vana Third level kannel") pani aluse eesti rahvaluule Fourth level teaduslikele väljaannetele. "Kui me ei saa saada suureks jõult ega Fifth level arvult, siis võime me saada suureks kultuurilt." romantilisi kirjanikke Friedrich reinhold kreutzwald 1804-1882 Folklorist ja etnoloog Click to edit Master text styles Rahvavalgustuslik Second level Third level kirjandus Fourth level Allegooriline satiir Fifth level
Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu
SAJANDIVAHETUSE KIRJANDUS. Kirjanduse maht kasvas 1890.aastatel oluliselt, ulatudes juba rohkem kui 300 eestikeelse trükiseni aasta kohta. Puudusid küll niisugused mõjukad autorid, nagu olid olnud Kreutzwald ja Koidula, kuid seda enam leidus nende jäljendajaid. Tolleaegse kriitika armastatud epiteete oli ,,suureandeline" ja ajastusse neid ,,suureandelisi" jätkus, ehkki tänapäev enam nende nimegi ei tunne. Aga leidus siiski ka teistsuguseid kirjanikke: tol ajal esilekerkinud autoreist on oma loominguga jäänud eesti kirjandusklassikasse August Kitzberg, Eduard Börnhöhe, Eduard Vilde, Karl Eduard Sööt, Anna Haava, Juhan Liiv jmt. Romantilised jutustused. 1880
asustatud maa uurimine. Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva ajaloo ja kultuuri esemeliste ning kirjalike mälestusmärkide kogumine, muuseumi rajamine. ÕES-i tegevuse algaastail pöörati suurt tähelepanu rahvavalgustuslikule tegevusele. Maarahvale mõeldud kirjandusest ilmusid seltsiga 1839 liitunud Kreutzwaldi "Wina-katk" ja "Sippelgas" ning "Ma-rahwa Kalender", millele tegid kaastööd nii Faehlmann kui Kreutzwald. Korduvad seltsi oma ajalehe asutamise katsed ebaõnnestusid. 1840 hakati aga välja andma "Õpetatud Eesti Seltsi Toimetusi", kus esimeste aastakümnete suurima saavutusena ilmus Kreutzwaldi "Kalewipoeg" ühes saksa tõlkega. 1860. aastail algas koos Venemaa keisririigi venestamispoliitikaga ka ÕES-i tegevuses uus periood. Seltsi asutajaliikmete asemele oli asunud uus saksameelsem põlvkond, mis tingis seltsi eemalejäämise eesti rahvusliku ärkamisaja põhisündmustest
kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. 1860-1885 eesti rahvuslik ärkamisaeg. see oli ennekõike kultuuriline liikumine. eestluse alguseks eesti keel ja kangelaslik minevik. baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed e estofiilid (eesti sõbrad). Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja eesti keelseid õpetlikke raamatuid, uurisid talupoegade kombeid ja rahvapärimusi. Tartu ülikoolis arstiks õppinud Faehlmann ja Kreutzwald on esimesed mõjukad eesti haritlased. Faehlmann kirjutas Kalevipoja aastatel 1857-1861 paralleelselt nii eesti kui ka saksa keeles. esimene eesti soost maalikunstnik on johann köler. Rahvusliku liikumise keskus tartu. see oli ainus ülikoolilinn. 1838 estofiilid koondusid tartus Õpetatud Eesti Seltsi. 1863 asus tartusse köster ja kirjamees jannsen, kes andis välja eesti postimeest. jakobson nimetas lydiat oma kirjutistes koidulaks. 1869 aastal tartus esimene eesti laulupidu
23. juunil 1960. a • püha lind, õnnetooja lind RAHVUSKIVI- PAEKIVI • valiti rahvuskiviks 4. mail 1992. a • leidub rohkesti maa põhjaosas ja saartel • kasutatakse sise- ja välisviimistluses, ehete valmistamisel • kergesti töödeldav RAHVUSEEPOS “KALEVIPOEG” • eesti ennemuistne jutt 20 laulus • koostas Fr. R. Kreutzwald • esmatrükk august 1861. a • ilmunud 17 trükki
Arvestus EK3 1. Eesti keele sõnamoodustusviisid · Liitmine jalg+ratas · Tuletamine suvi+la, herm+ur · Liitmine+tuletamine lai+õlg+ne · Nulltuletus laul+ma tegusõnade puhul 2. Eesti sõnaloojad: · Friedrich Reinhold Kreutzwald: rahvus, voorus, hapnik, süsinik, lämmastik · Karl August Hremann: sünnipäev, kaaskond, koolkond, saatkond, kõnetraat, ilukiri, tuiksoon · Villem Grünthal-Ridala: luide, ulgumeri põgus, kirgas · Johannes Aavik: mõrv, roim, relv, raev, kolp, sark · Johannes Voldemar: veski, iive, sete, maak, üte, elamu · Ain Kaalep: vandel, kineast, lõiming · Manivalde Lubi: küülik · Ustus Agur: kõrgkool
Kreutzwald (1803 1882) Kalevipoja koostaja, Eesti keele terminite kasutuselevõtt, rahvavalgustuslikud teosed ( ,,Viinakatk"), eesti rahva kultuuripärandi jäädvustamine ( Eesti rahva ennemuistsed jutud) Faehlmann (1798 1850) Kalevipoja idee looja, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, müütilised muistendid( Koit ja hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde. 1835 ,,Kalevala"/ 1853 alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts ...
*Itaalias Iseenda autoportree *Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" *Itaalias ,,Tütarlaps allikal" *Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal" *Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portree" *Kaarli kiriku absiidimaal ,,Tulge minu juurde" *,,Hiiu naised kaevul" August Weizenberg (1837-1921) Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1)Portreed: nt Ema portree 2) Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: *Fr. R. Kreutzwald, *J. Hurt, *J. V. Jannsen 3)Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: *Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. *Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. *Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist- originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel 4)Allegoorilised tööd *Lootus, *Surematus, *Emaarmastus Amandus Adamson (1855-1929)
Miguelde Cervantes Saavedra "Don Quijote" Klassitsism: 17.saj - toetub antiigile, aga renessansist erinev - mõistusepärane, reeglitele alluv - Boileau (kõrged z: ood ja trag.)(madalad z: novell, romaan) - Descartes "Mõtlen, järelikult olen" TEOSED: Jean Baptiste Moliére "Ihnur", "Tartuffe", "Don Juan" - kukkus läbi trag. näitl. ja kirjutajana, läks üle komöödiale Valgustus: 18.saj - levik: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Katariina II ja Eestis Kreutzwald, Faehlmann, Jannsen - juurutada haridust/teadmisi - võrdses õigused end arendada - kodanikutunne ja -vastutuse juurutamine - mõttevabadus TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e. kasvatusest", "Pihtimused" Swift "Gulliveri reisid" Daniel Defoe "Robinson Crusoe" Romantism: 18.-19.saj - esteet. kateg. ja zanrite segunemine, grotesk, iroonia - isiku- ja loominguvabadus, tundeelu tähtsus - inimese erandlikkus, idealiseerimine
Alles pärast 1816. – 1819. a talurahvaseaduste maksmapanekut hakati laiendama vallakoolide võrku ja asutama kihelkonnakoole. Pisut paremas olukorras olid linnad, kus asutati kreiskoole ja gümnaasiume. Suurt osa hariduse levitamisel etendas Tartus 1828. a asutatud Õpetajate seminar. Tartus töötas ka ülikool, kus omandasid kõrghariduse eesti rahvusliku kirjanduse rajajad FR. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald. Kujunevad eesti kirjakeele põhijooned. Aluseks võetakse elav rahvakeel, uuendatakse eesti keele ortograafiat, ja rajatakse uus kirjaviis; lausestus muudetakse rahvapärasemaks, täiendatakse sõnavara. Johann Heinrich Rosenplänter, eesti kultuuritegelane, andis välja teaduslikku ajakirja “Beiträge...”, mis ilmus 20 köites. See sisaldas kirjutisi eesti keele õigekirjutuse, sõnade käänamise ja sõnavara kohta
the highest peak in Third level Estonia, reaching 318 Fourth level metres above sea level. Fifth level Sig hts! Promoter of Võru town is George von Browne. Julius Kuperjanov Author of epos is Fa Friedrich Reinhold Kreutzwald. mo Lieutenant Julius us Kuperjanov. peo ple in võr u cou nty You can visit: § Munamäetower Pokumaa § Setumaa kingdom § carstown § witch country § Pokumaa Thi ngs to do
Hernhuutlased Eestis Vennaste ehk hernhuutlaste ideed tõid rändkäsitöölised 1730. aastate alguses Eestisse, ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Erakordselt tähtis oli vennasteliikumine ka talurahva eneseteadvuse kasvamisel. Koguduste seisukord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Vennastekogudused andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sõjandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsional...
Kalevipoeg 5.lugu Regina Gjardman Kalevipoeg Soomes mmik oli koitmas vipoeg, kangelane ujus meres Soome poole me rand hakkas juba paistma päev kätte jõudis, oli ka Kalevipoeg Soomes k me Tuuslar oli paadi randa jättnud eg otsis pilguga Tuuslarit eg oli nii väsinud ja mõtles, et magab t astas, tõusis tuul ja algas äike Suur Tamm ütart merest s istutasid nad tamme ja kuuse kiige juurd amuna vaatama äike öösel,aga Eit ise eg t ja lendas ära alakeldrisse s oli kasvamas kala tagasi vette asüdamega ja lasi kala vette as juba nii suureks, et selle ladvad lõhkus otsima tarka, kes selle maha raiuks aale, heina riisuma ta omaenda kotka oli mees ll oli kirves otkas tõi neile targa kohale, kes raius ta Reisi Jätkamine oeg ärkas ja imestas, et magas terve päev s, hakkas ema ja Tuuslarit otsima alju peale ja nägi kuristiku kõrval tuuletarg Kättemaks Tuuslarile amme ...
kuldraamatukokku. Raamat on olemas kuues keeles: Soome (2002), Norra, Ungari (2004), Vene (2008), Läti (2009) ja Prantsuse (2014). Raamatu põhjal on tehtud mitmeid teatrilavastusi. Raamatust ilmus ka selle aasta alguses film, mis on olnud sammuti edukas. Kuid kuidas suutis üks raamat nii populaarseks osutada? Üheks raamatu kirjutamise põhjuseks oli Kivirähkil kusagilt loetud Tuglase arvamus sellest, et eestlastel ikkagi pole oma õiget eepost, sest Kreutzwald jättis kasutamata tohutul hulgal rahvapärimusi, keskendudes üksnes Kalevipojale. Mõned inimesed peavad sellepärast ka raamatut 21. sajandi eeposeks. ,,Rehepappi" iseloomustab väga hästi tüüpilisi eestlasi koomilises võtmes. ,,Kultusromaan "Rehepapp" ei kujuta eestlasi ja meie elu kõverpeeglis, vaid annab vägagi vahetu pildi meist ning meie tõelisest loomusest. Võtame nüüd hetkeks aja maha ja mõtleme rahulikult oma tutvuskonna ning laiemalt kogu meie ühiskonna peale
· Kirjandus- Kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid., levik ei ületanud Baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE. · ESTOFIILIDE LIIKUMINE-kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu . - Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. - Liitusid ka eesti haritlased: Fr. R. Kreutzwald, D.H.Jürgenson, Fr. R. Faehlmann. · Õpetatud Eesti Selts- 1838.a Tartu ülikooli juures, Faehlmanni eestvedamisel. - Eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. · Eestimaa Kirjanduslik Ühing- loodi 1842 Tallinnas, estofiilne suurorganisaktsioon. · ,,maa sool" rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED JA SIHID.
KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust, värsse üle 19 000. Algus- Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldus. Lõpp- Kangelase surm, vanaisa annab talle tööks põrguväravate valvamise.
Eesti ärkamisaeg oli 19 saj. teisel poolel. Hoogustus rahvusliku kultuuri areng, hakati arendama eesti keelt, kirjutama eestikeelseid raamatuid, koguma rahvaluulet. Aastatel 1857- 1861 pani kirja F.R. Kreutzwald rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Hakati ka välja andma eesti keelseid ajalehti. Esimene eestikeelne ajaleht oli Perno Postimees ning see ilmus ainult Pärnumaal ja väljaandjaks oli J.V. Jannsen. Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev.
widespread egalitarianism out of practical reasons (see e.g.: Everyman's right and universal suffrage), and the ideals of closeness to nature and self-sufficiency. Estonian culture developed in earnest during the nineteenth-century period of national awakening. Elements of Estonian peasant culture, such as songs and folktales, were brought together by the country's first cultural elite after 1850. Between 1857 and 1861, Friedrich Reinhold Kreutzwald compiled and published the Estonian national epic, Kalevipoeg (Son of Kalev), which was based on various folklore themes. Written in verse, the epic tells the story of Kalevipoeg, the mythical ancient ruler of Estonia. Another achievement of this period was the establishment of Estonia's first regularly published Estonian-language newspaper, Perno Postimees , originally published in Pärnu by Johann Voldemar Jannsen in 1857. In 1878 Carl Robert Jakobson
Konradi lugu Olen 50-aastane Võru rikkur Konrad Kreutzwald. Minu lugu algab ühel ilusal hommikul Võrumaal. Päike paistis ning tatsasin mööda turgu ringi. Mulle meeldib soliidne välja näha ning kannan isegi turule minnes oma ülikonda. Turul vaatasid vastu samad näod nagu alati. Mõtlesin, et saab olema tavaline tegevuste vaba nädalavahetus nagu ikka, kuid viimase leti taga märkasin noort neidu. Pikad blondid juuksed, mis ulatusid pealaest maani, kuigi see vahemaa väga pikk ei olnud
kangelasmüüdid, mis pajatavad muinasrahvaste kangelastest(näiteks Kalevipoeg) ja viimasena on tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid selle üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamat ,,Rehepapp", milles on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. On öeldud, et kui rahval pole oma eepost, siis pole rahvust ennastki olemas. Eestil on oma eepos ,,Kalevipoeg", mille kirjutas F.R Kreutzwald. Selle peategelane on Kalevipoeg, keda kujutletakse kui töörügajat, võitlejat ja teomeest, kes hoolib oma rahvast ja kaitseb neid. Eestlasi on alati hüütud töörahvaks, ja seda on ka Kalevipoeg, aga eestlased on ka võitleja rahvas. Eestlased on algusaegadest saati oma vabaduse eest võidelnud ja teevad seda ka tulevikus. Kalevipoeg on olnud eeskujuks paljudele eestlastele ja on ka andnud inspiratsiooni Eesti kirjanikele. Paljud kirjanikud on viidanud ,,Kalevipoja"
aastal ja sellest sai Keiserlik Tartu Ülikool mida juhtis Vene riik. Tartu Ülikool oli Vene keiseriigi ainus ülikool, kus õpetöö toimus saksa keeles. See võimalds kutsuda Kesk-Euroopast professoreid. Ülikooli silmapaistvamateks teadlasteks olid : F.G W. Struve, M.H. Jacob, N.I. Pirgov, G.H. Hess. Maailma kuulsaks said teadlased K.E von Baer, C. Clasu, R Buscheim jmt. Tartu ülikoolis on hariduse saanud mitmes rahvulikus liikumisese osalenud eestlased K.J. Peterson, F.R Faelman , F.R. Kreutzwald, J. Hurt, K. Päts. Esimese Maalilmasõja ajal evakueeriti suur osa ülikooli varadest. 1918. evakueeriti Tartust õppejõude ja vene üliõpilasi Voronezi, kus asutati ülikool. 15. IX 1918 avasid saksa okupatsiooni võimud ülikooli Landesuniversität Dorpat'ina. 1919. aastast alates on Tartu Ülikool esimene eestikeelne ülikool. 1940 jõustus uus põhikiri ülikooli nimetati Tartu Riiklikuks Ülikooliks (TRÜ) Tartu Ülikoolis on üheksa teaduskonda ja viis üle Eesti paiknevat kolledzit
olnud toetust oodata, tuli kool rahva enese papiga rajada ja ülal pidada. Kooli käimapanekuks vajalik nuts tuli kokku kraapida annetuste teel. Selleks loodi komiteed peaaegu kõikides Eesti kihelkondades. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus laksutati keelt kõigi tähtsamate Eesti küsimuste üle. 1871. Aastal tööd alustanud peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed popimad eesti kutid: J. Hurt, C. R. Jakobson, J.V. Jannsen, Fr. R. Kreutzwald jt. Juba 1874. Aastaks oli kokku kühveldatud nii palju raha, et koolile võidi sebida maja Põltsamaa külje alla Kaarlimõisasse.
10 A Viljandi 2009 Teekonna algus Viljandi-Võru-Rõuge-Pokumaa-Urvaste-Sangaste-Viljandi Teekond algas meil hommikul kell 8.00 väljasõiduga kooli juurest. Sõit kestis tükk aega, aga seda sai huvitavalt sisustatud. Kuulasime muusikat, mängisime konsooliga, Rääkisime huvitavat juttu ning mängisime kaarte. Peatus Võrus Friedrich Reinhold Kreutzwald Külastasime tema kodumuuseumit. Saime teada väga palju huvitavat informatsiooni tema elukohta mida ma varem ei teadnud. Mõned Olulised Faktid mida kirja panin: *Töötas arstina, praksis oli tal oma kodus, talvel tegi visiite koju saaniga ning kandis hundi nahkset kasukat. *Sündis 26. detsembril 1803 ja suri 25. augustil 1882 . *Suhtles Koidulaga ja julgustas teda kirjutama ning oli ise suur kirjanik. Käisime veel Estonia pardal hukkud Võru linnavalitsuse liikmete mälestus sammast
rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu, 1845.a. ilmus kogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", saksaliku laulu
Tööleht Kuidas muinasjutte liigitatakse? 1.Loomamuinasjutud 2.Imemuinasjutud 3.Novellilaadsed muinasjutud 4.Kunstmuinasjutud Mille järgi need ära tunned? (Tunnused) 1.Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnusjooned-rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. 2.Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üldloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele. 3.Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös.Üleloomulikus puudub, kangelased saavutavad edu nutikuse või osavuse abil. 4.Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit. Nimeta vähemalt 5 tunnust, millest saad aru, et tegemist on muinasjutuga. 1.Tegelased on alati vastandatud headeks ja halbadeks. 2.Kannatava tegelase asetamine sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelas...
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello ...
vaibuma, leiab aga uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870).,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Fr.R. Kreutzwald ja C.R.Jakobson.(teatrist veel: Näidendid ja teater) Ka luule alal näeme pärast ,,Emajõe Ööbikut'' lähenemist tegelikkusele, kuigi romantiline laad ei võimaldanud siin samasugust konkreetsust kui dramaatika ja jutuloomingu alal. Samas ta jätkab ballaadide kirjutamist ning seekord oli ballaadi ,,Narva neitsi'' aluseks Fr.R.Kreutzwaldi kohamuistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa luitunud seinte
Valgustus ratsionalistlik uusaja filosoofia, mille põhiideeks on mõistus. Usk, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik ühiskonda muuta, selle korraldust parandada. Kirjandus peab levitama vaimuvalgust. Humanistlikud ideed. Vormilt nõutakse selgust, reeglipära, harmooniat. · Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? 18. sajandi II poolel. · Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid. O. W. Masing, F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald, J. V. Jannsen... Palun kirjeldage lühidalt mõnd loetud valgustuslikku teost: mida sisaldab, missugune on autori hoiak lugeja suhtes jne. Willmanni ,,Juttud ja teggud" - Õpetlikud ja moraliseerivad lühijutud, õpetused mesilaste pidamiseks, sentimentaalne cräp ,,Jüri ja Elts". - Autori hoiak on isalik. Ta manitseb ja õpetab, ometi jääb ta ise feodaalsüsteemi piiresse ja ei hakka teoses talupoegade iseolemist jms välja tooma. St manitseb olema
baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol ajal kirkuõpetajad ja koolmeistrid. Friedrich Robert Faehlmann - ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald - ,,Kalevipoeg" Rahvusliku ärkamise algus Ühiskonnaelus toimusid suured muutused ka täna raudteede, tööstuse, linnade arengu läbi. Majandusliku aluse pani murrang omandisuhetes - talude päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Kultuuris toimus suur edasiminek: kirjaoskus sai üldiseks, eestikeelne trükisõnas kasvas, aegapidi tekkis laiahaardeline eestikeelsete kultuurikanalite võrk. Eestlaste jõukus kasvas ja haridus laienes, millega hoogsustus rahvusliku liikumise
Ametiasutustes,ka nendes,kus enne oli kasutusel eesti keel,kehtestati venekeelne asjaamine.Seni eestikeelseisse rahvakoolidesse tuli vene õppekeel;emakeelse õpetuse õigus püsis 1892. aastani.Paljud kooliõpetajad,valla-ja kohtukirjutajadvallandati,asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnike Venemaalt.Soositi vene õigeusu levikut. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest.Suri kõrgesse ikka jõudnud Kreutzwald,Jansen lamas halvatune tõvevoodis.Enneaegselt lõpetas haigus C.R Jakobsoni ja Lydia Koidula elu.Jakob Hurt ja Mihkel Veske olid asunud võõrsile.Valitses üldine peataolek ja sihtide ähmasus.Omavahelises väiklases võimuvõitluses võeti appi intriigid ja salakaebused,aidates nõnda tahes-tahtmata venestusele kaasa.Sellega paistis eriti silma Põhja-Eesti ajalehe ,,Valgus"toimetaja Jakob Kõrv. Must aasta eestlastele oli 1893.Siis sulges sovinistlike vaadetega Eestimaa kuberner S
saavutamiseks. Aastail 1857-61 trükivalgust näinud eepos "Kalevipoeg" sai algtõuke Elias Lönnroti koostatud soome eeposest "Kalevala". Meie rahvaluulepärandis ei esine tegelikult seesuguseid laule, nagu eepose järgi arvata võiks. "Kalevipoja" sisu ja kangelased pärinevad mitmetest eesti rahvatraditsiooni muistenditest ja juttudest, kus tegelased ei pruugi sugugi positiivsed kangelased olla ning sündmustikulgi puudub seotus ja heroiline mõõde. Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes arstiameti kõrval tegeles põhjalikult ka kirjandusega, vormis need rahvajutud regivärssi vastavalt oma võimetele, lisades nii kangelaslikkust kui ka kaunidust sinna, kus seda vajalikuks pidas. Kuid saadud tulemus saavutas kahtlemata oma eesmärgi - Kalevipoeg on rahva mällu kinnistunud pärimusliku rahvusliku kangelasena, kelle teod ja tegemised kajastavad meie rahva priiuseaegset kuldset minevikku
On inimesi, kes mõistavad absurdse all mingisugust negatiivset või tobedat nähtust. Tegelikult pole sel vahet, kuidas absurdsust mõistetakse, sest mõttelõnga edasi arendades jõuame selleni, et absurdsus võib endast kujutada hoopis midagi uhket või heroilist. Kõige märkimisväärsemad teod sünnivad alati absurdiga kõrvuti olles. Heaks näiteks sobib siin kohal Kreutzwaldi loodud eestlaste eepos „Kalevipoeg“. Kreutzwald lõi „Kalevipoja“, olles ise arvamusel, et eestlased on väljasurev ja tulevikuta rahvas. Absurd, kas pole? Selles absurdsuses elame Eestis tänapäevalgi. Rein Taagepera on kirjutanud, et eesti rahva suurus läheneb sellisele kriitilisele piirile, millest alla poole laskudes pole meil enam võimalik eksisteerida täismõõdulise rahvusena. Tegelikult oleme sellele piirile juba rahvusluse tekkimisest saati õige lähedal. Suures osas kogeme seda kõik, kuid enda teadmata. Meie
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31 detsembril 1798 aastal Ao mõisas mõisa valitseja Heinrich Johann Faehlmanni perekonnas viienda lapsena. Ta suri 22. aprill 1850 Tartus tuberkuloosi. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on ta lemmik lause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Ta on tuntud kirjamees ja arst. 7 aastaselt suri ta ema ja teda hakkas kasvatama mõisaomanik von Paykull. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Haridus Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast kuni 1814 aastani, peale seda läks ta Tartu Kubermangugümnaasiumisse kus ta õppis kuni 1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas. Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu. Töö Alates 1824 aastast hakkas Faehlmann töötama arstina. Ta oli esimene eestlasest doktorikraadiga arst maailmas. Hiljem oli ta ülikoolis...
● Aitas kaasa lugemisoskuse arenemisele, avardas silmaringi. ● Rikastas kirjakeele sõnavara. 14. Millega on läinud ajalukku keelemees Otto Wilhelm Masing? ● Võttis õ-häälku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud. ● Andis välja Marahwa Näddala-Leht. 15. Kes pani aluse uuele kirjaviisile? Mis oli uue kirjaviisi eeskujuks? ● Eduard Ahrens ● Soome keel 16. Miks on Friedrich Reinhold Kreutzwald oluline isik eesti kirjakeele ajaloos? ● Ta oli uue kirjaviisi propageerija ja sõnavara rikastaja. 17. Johannes Aavik. Tema keelekorralduslikud ja uuenduslikud põhimõtted. Too välja viis Aaviku loodud või laenatud sõna. ● Põhimõtted: otstarbekohasus, ilu, omapärasus ● Sõnad: relv, meenuma, nõme, range, reetma, veenma, roim 18. Johannes Voldemar Veski. Tema keelekorralduslikud ja uuenduslikud põhimõtted. Too välja viis Veski loodud või laenatud sõna.
Kolmas tsükkel. 1880. algus. 1880- Jakob Hurt siirdub St.Peterburgi Eesti Jaani koguduse pastoriks J.V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks. 1881- Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine; Keisriks saab sl 1882- C.R. Jakobsoni surm 1884- juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp 1888- avati Aleksandrikool, algas J.Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumine. Tähtsat seltsimehed. Friedrich Reinhold Kreutzwald. Ametilt nii arst kui ka kirjanik. Peamiselt on looming rahvusvalgustuslik (tõlk. Saksa keelest "Winakatk"- võitles joomapahe vastu.) Avaldas lugusi "Maarahva kasulises kalendris" (ilmus ligi 30 aastat). Luulekogu "Viru lauliku laulud". Eeskujuks Koidulale,Veskele,Reinvaldile jt luuletajatele. Eepos- pikk värsivormiline jutustav teos, luule varaseim suurvorm, milel aineks on vägilaste või jumalate teod.1853- "Alg-Kalevipoeg" 1857 valmis 20 loost koosnev "Kalevipoeg." 4. 1860-1870
Valgas tegutses Cimze juhtumisel nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19. sajandi keskel mindi üle kohustuslikule koolisundlusele. EESTIKEELNE KIRJASÕNA 19. sajandil oli peamiseks kirjanduseks ilmalik kirjandus, mida levitati peamiselt kalendrites. Esimese eestikeelse ajalehena hakkas ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821- 1823, 1825) Marahwa Näddali-Leht ning Friedrich Reinhold Kreutzwald andis mõnda aega hiljem välja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849). Püsivale eesti keelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jansen, kelle teoimetuses hakkas 1857. aastal ilmuma Perno Postimees. 19. sajandil teisel poolel soodustas kirjakeele levikut ühtse kirjakeele võidulepääs. 1843.aastal võttis Eduard Ahrensil aluseks põhja-eesti kirjakeele ja andis välja raamatu eesti keele grammatika kohta.
palvemajad. Mitmes kohas väljus liikumine kontrolli alt, hävitati ehteid ja riideid, vahest mindi lausa äärmustesse. Hernhuutlus aitas päris palju kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, päevikute ja kirjavahetuste pidamine pakkus indu kirjutamisoskuse omandamiseks, andsid tõuke koorilaulu ja puhkpilli levikule eestlaste hulgas. Hernhhutlikest perekondadest olid pärit ka F.R. Kreutzwald, C.R. Jakobson, J.Hurt, V.Reiman ning J.Tõnisson. Teoloogiline ratsionalism saavutas sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muudusid õpetlikuks. Ratsionalistliku õpetaja jutlus andis kuulajale mõnegi kasuliku näpunäite või tegi ta rikkamaks mõne elutarkuse poolest. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, põhiliselt Baltikumis valitsevat pärisorjust.
5) Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim. 6) Kui oleme raha ära pannud seifi, võime minna golfi mängima. 7) Ema ütles mulle, et ma pean minema poodi. Ta lisas veel, et ma ei kulutaks raha tähtsusetutele asjadele. 8) Isa, keda ma nägin viimat lapsepõlves, tuli mulle külla ja tahtis minuga reisile minna. Ta ütles: "Poiss, tule siia. Mis sa arvad,"värisedes võttis ta ema pildi taskust välja,"kui läheks õige puhkama ja otsime ema ka üles?" 11) Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. 12) Mulle meeldib Eesti Ekspress, kuigi Cosmopolitan tundub teinekord huvitavam 13) Aprillis on lihavõtted, juunis on jaanipäev, detsembris on jõulud. 14) Mina olen eestlane ja mulle meeldib eesti keel. Samas eestikeelsed väljaanded pole teinekord nii huvitavad kui on välismaised. 15) Mulle meeldib Nestle kakao Nesquik koos Tere piimaga. 16) Saame kokku Raekoja platsil ja lähme edasi mööda Pikka jalga, kuni jõuame
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
