Kõige enam on Eduard Ahrens tähelepanu pälvinud kirjaviisi uuendajana. Vana, 17. sajandi lõpul välja töötatud kirjaviis ei peegeldanud adekvaatselt mitmeid eesti keele fonoloogilises süsteemis olulisi nähtusi, näiteks pikkade ja lühikeste häälikute vastandust. Juba enne Ahrensit olid mitmed autorid juhtinud tähelepanu kirjaviisi puudulikkusele ning pakkunud välja omapoolseid parandusettepanekuid. Kirjaviisi levikule aitas oluliselt kaasa see, et F. R. Kreutzwald, kes alguses soomepärast kirjaviisi ei pooldanud, seda hiljem kaitsma asus ning selle oma teostes tarvitusele võttis. Kõik olulisemad Ahrensile järgnenud eesti keele kirjeldused alates F. J. Wiedemann`i grammatikast (1875) ja K. A. Hermanni kirjutatud esimesest eestikeelsest grammatikast (1884) tuginevad otsesemalt või kaudsemalt Ahrensi keelelistele seisukohtadele ning tema kirjaviis on (minimaalsete muudatustega) kasutusel tänapäevani.
e) hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetised, muretseti põllutöömasinaid, tegeleti sordiaretusega Eesti rahvusliku kutselise kultuuri algus 1. Kutseline kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, kuid arenes sellest sõltumatuks 2. Eestlastest õppejõud Tartu Ülikoolis: Mihkel Veske, Karl August Hermann olid kõrgema hariduse omandanud Leipzigiz 3. Jakob Hurt, Matthias Johann Eisen rahvaluule kogumine, alus rahvaluuleteadusele 4. Fr. R. Fahelmann, Fr. R. Kreutzwald rahvuslik ilukirjandus 5. Miina Härma, Aleksander Lätte, Rudolf Tobias, Artur Kapp Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased 6. Johan Köler rahvuslik maastiku-ja portreemaal 7. August Ludwig Weitzenberg, Amandus Heinrich Adamson - skulptorid
ülikoolis teoloogiat, keeli, hiljem õpetas Riias keeli ja tegeles teadusliku tööga. Keelte peale varakult taipu, 16-aastasena hakkas koostama rootsi keele grammatikat, üliõpilasena tõlkis saksa keelde soomlase C. Gananderi rootsikeelse ,,Mythologia Fennica", täiendades seda omapoolsete arvamustega eesti ainese alusel, esitas vihjeid jumalatele eesti rahvausundis, pannes nii aluse eesti pseudomütoloogiale, mille väljakujundajateks olid F.R.Faehlmann ja F.R. Kreutzwald oma loominguga. Petersoni sulest pärineb ka eesti esimesi filosoofilise proosa näiteid - abstraktsetel teemadel päevik, mis peegeldab ratsionalistlikke seisukohti, väärtustab eetika kategooriaid, väljendab ustavust talupojaseisusele, mõistab hukka võimutsemise, inimeste alistamise, peab õnne aluseks mõistust ja teadmiste pidevat omandamist. Tema kirjanduslikke tõekspidamisi mõjustas antiikkultuur ja 18. saj saksa kirjanduse kõrval ka eesti rahvaluule.
seltsi. Asutati Õpetatud Eesti Selts 1838. aastal. Kogu seltsi tegevus käis saksa keeles, kuid eesmärk oli eesti ajaloo ja kultuuri uurimine. Õpetatud Eesti seltsis, Faehlmann muu hulgas käis välja mõte rahvus eepose kohta. Tegi väga palju eeltööd rahvus eepose kohta. Ta ei uskunud, et eesti rahval on tulevikku, usuvahetuse tõttu. Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg": Üks olulisemaid tegevusi eelärkamisajal oli Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" väljaandmine, Faehlmann algatas ning Kreutzwald viis lõpuni. Ta sündis Virumaal. Ta vanemad olid mõisa teenijad. Ta jõudis põhikooli ning õppis Tartu Ülikoolis arsti teadust. Kreutzwald oli pika aegne arst Võru linnas, 44 aastat. Rahvusliku liikumist on mõjutanud kirjadega, ta avaldas palju töid ärkamisaja kohta. "Kalevipoeg" 1857-1861, ilmus osade kaupa. Rahvaväljaandena 1862. Ilmus välja Soome linnas, sest tsensuuri reeglid olid teistsugused. Kalevipoeg pani aluse uue laadilisele mineviku tunnetusele
ametlikkust või mitte: Ühendkuningriik või Suurbritannia (või isegi Inglismaa), Marshalli Saared või Marshalli saared, Monaco Vürstiriik või Monaco vürstiriik või Monaco. Meie riigi ametlik nimi on Eesti Vabariik ja mitteametlik Eesti vabariik ehk Eesti. 4. Isikud, olendid Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. Nt · isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Iljits Lenin, Rembrandt van Rijn, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I ehk Peeter Esimene; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes, Richard Lõvisüda, kuningas Pippin Lühike, Kupja-Prits, Kaval-Ants, Punahabe, Tiiger, Kibe Käsi; · loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu; · müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles, Perun;
nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. ,,Gilgames" - varaseimad fragmendi 21. sajandist eKr, tahvli versioon säilinud 7. sajandist eKr. Üleskirjutaja koondaja arvatavasi Sînlqiunnini 13.11. sajandil eKr, akkadi keeles. ,,Mahbhrata" - Kujunes tervikuks 4. sajandil eKr kuni 4. sajandil pKr. Tuntakse 15.16. saj. käsikirjade põhjal, sanskriti keeles. ,,Ilijas" ja ,,Odüsseia" 8. sajandil eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes "Kalevipoeg" - Fr. R. Kreutzwald, 18571861 42. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarise: ilma- ehk taeva. Ta oli taevane jumalus. Ta oli müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatööstuse areng läänemere regioonis. Väinamöinen: väinä kui rahulik, lai, sügav, aeglaselt liikuv vesi, väin. Maad loov sukelduv demiurg, veejumalus. Ülivõimsa teadja võrdkuju. Kultuuriheerose, lauliku ja samaani roll. 43
6 Paolini Eragon Jacobsson, 5 Olsson Bert 4 Paolini Vanem 2 Canavan Võlurite gild 2 Lindgren Pipi Pikksukk 2 Raud Kalevipoeg 1 Bienek Ülemnuuskur Osvald 1 Brennan Haldjasõjad 1 Christie Surnud mehe temp 1 Dahl Nõiad 1 Faehlmann Muistendid 1 Fowke Planeet Maa 1 Funke Varaste isand 1 Holmes Lahingud 1 Kreutzwald Kalevipoeg 1 Lindgren Hulkur Rasmus 1 Lindgren Kalle Blomkvist ja Rasmus 1 Lindgren Karlsson katuselt 1 Lindgren Röövlitütar Ronja 1 Lindgren Vahtramäe Emil 1 Lindgren Vennad Lõvisüdamed Väike Tjorven, Pootsman ja 1 Lindgren Mooses 1 Luts Kevade 1 Pervik Arabella, mereröövli tütar 1 Preussler Krabat 1 Pyle Robin Hood
2.Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvamaks. 3.Eesti ala majandusareng kiirenes jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta. 4.Tekkinud eestikeelne ja meelne haritlaskond, kellest paljude tegevus äratas rahva. 1838a. asutatakse Õpetatud Eesti selts, kes võtavad eesmärgiks kohaliku rahva pärimuse ja kultuuri uurimise. Liikmed enamasti kohalikud sakslased, kes huvitusid eestlaste kultuurist. (estofiilid). *Friedrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvuseepose Kalevipoeg, mis sai eesti rahva eeskuju ja sünnilooks. *1857a. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) asutas ajalehe ,,perno postimees" (järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algus) *1864a. nn Palvekirjade aktsioon Vene keistrile, kaebamaks taulpoegade raske olukorra vastu Eestis (I rahvaalgatus Eestis). Poliitika kujunemine Eestis Eesti rahvuslikus liikumises kujunes kaks poliitilist suunda, kes eestlaslikult omavahel üldse läbi ei saanud: 1
pakkudes eneseteostusvõimalusi. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus
Ülikooli hoonete arhitekt J.W.Krause 4) Kirjasõna kalendrid, ajalehed: Kalendrid 1806 ,,Tarto maa rahvwa Näddalileht" 1821-1823,1825 O.W.Masing ,,Marahvwa Näddalileht" 1843 Kuusalu kirikuõpetaja E.Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja eesti kirjakeele nn uus kirjaviis 5) Eesti rahvusliku kirjanduse kujunemine K.J.Peterson, F.Faehlmann, F.Kreutzwald: K.J. Peterson esimene rahvuslik poeet F.R. Faehlmann muistendite kogumise algataja F.R. Kreutzwald eepose ,,Kalevipoeg" looja 6) kiriklikud olud ja usuliikumised: Luteri usk säilitas oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia 1832 kaotas kirikuseadus privilegeeritud seisundi: polnud enam riigiusk Baltimail, vaid 1 lubatud usulahke kogu impeeriumi territooriumil Osades maakondades populaarne Maltsveti liikumine nende rajaja, Juhan Leinberg oli sõnaosav ja julge esineja, kelle sihiks oli rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu 12
Kristjan Jaak Peterson Uurimine algab uurija tõlgendustega. Kõige varasem tõlgendaja oli Kristjan Jaak Peterson, kes tõlgib „Mythologia Fennica“. Laiendatud tõlge – ümberjutustus, märkmed. Toob Soomest sisse erinevaid jumalaid ja mütoloogiategelasi (Vanemuine), paneb aluse pseudomütoloogiale Eestis. Friedrich R. Faehlmann Õpetatud Eesti Selts. Loob mõned romantilised kunstmuistendid Eesti mütoloogia kohta (Koit ja Hämarik). Alustab „Kalevipoja“ kirjutamisega, mida jätkab Kreutzwald, kes põimib sinna pseudomütoloogiat. Ilmub 1861. Kalevipoeg on rahvusliku ärkamisaja üks nurgakive. Ärkamisaja rahvusromantism Rahvuslik pseudomütoloogia (Ilmarine, Murueit ja tütred) Matthias Johann Eisen (1857-1934) Hariduselt teoloog, väga palju kirjutanud mees. Rahvausundiga tegelemiseks sai inspiratsiooni Hurdalt. Erinevalt Hurdast hakkas aga palju kirjutama ning avaldama. Hakkas rahvaraamatuid populariseerima. Teine suund oli teaduslik uurimistöö: artiklid,
domineerima. Venelaste arv eesti ala tööstuslinnades hakkas tõusma sajandivahetuse paiku ja oli seotud tööstustööliste arvu kasvamisega. Alates 19 sajandi keskpaigast ilmusid eesti linnaelanikkonda juudid, (enne seda oli juutide liikumine vene impeeriumis suhteliselt piiratud). Enne I MS elas eesti linnades umbe s5000 juuti. K'ige rohkemjuute oli Tartus (seotud Tartu ülikooliga). 26. Eelärkamisaeg. Estofiilid. Faehlmann ja Õpetatud Eesti Selts. Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg". Rahvusliku ärkamise tingimused Ajaliselt katab eelärkamisaeg 19 sajandi esimest poolt. Viitab ühiskondlikule arengule, mis oli ettevalmistumine eestlaste rahvuslikule liikumisele. Eesti ajalookirjutises suhteliselt uus mõiste, palju kasutanud Mart Laar seda. Estofiilid- need inimesed, kes on muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud. Peamiselt baltiskaslaste hulgast pärievad, kõige mõjukamad olid baltisaksa pastorid. Tegelesid
Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast
Esimesed suuremad rahvalaulude kogumikud Balti provintsides avaldati läti keelealal 19. sajandi algul. Eesti keelealal esialgu suuremaid publikatsioone ei olnud. "Eesti keeleõpetuse" retseptsioon See teos järgib saksa ja ladina grammatikate eeskuju. Tema teene seisneb selles, et ta koondas laialipaisatud käsikirjalised ja trükitud põhja- ja lõunaeesti grammatikad ja leksikonid ühte käsiraamatusse. Esimesed eestlastest literaadid Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald suhtusid Hupelisse kui keelemehesse kriitiliselt, sest tema "Eesti keeleõpetus" oli nende meelest puudulik ja kehv. Baltisakslaste sõnavara koguja Hupeli tegelemine eesti keelega langeb aega, mil hakati esmakordselt tähelepanu pöörama Balti provintsides kõneldava saksa keele omapärale. Niisiis tundis ka Hupel baltisakslaste sõnavara vastu huvi ja andis selle kohta isegi raamatu välja. Hupeli meelest ei pea baltisakslased oma
Peamiselt Köleri kaasabil saadigi keisrilt luba kooli heaks üleriigilist rahakorjandust korraldada, mis andis üsnagi häid tulemusi. (Pukits 1997: 30) Ka teises ärkamisaegses suurettevõtmises – Eesti Kirjameeste Seltsis – oli Köleril suhteliselt tähtis osa etendada. Juba seltsi asutamisel 1872. a. soovitas C. R. Jakobson valida Köler selle auesimeheks.Kuna asutamiskoosolekul olid enamuses aga Jannseni- ja Hurti-meelsed, Jakobson ise pealegi jäi hiljaks, siis valiti auesimeheks Kreutzwald. Kui aga viimane pärast 1881. aasta lõhet seltsis auesimehe ameti maha pani, valiti tema asemele siiski J. Köler. 1891. aastal, kui segadused seltsis juba liiga suureks läksid ja enam ei leidunud autoriteetset juhti, kes liikmete pere vaos oleks hoidnud, valiti J. Köler ka seltsi päris-esimeheks. (Pukits 1997: 31) Köler aitas taotleda luba ka Jakobsoni toimetatud ajalehele, mis sai nimeks „Sakala“.
Peamiselt Köleri kaasabil saadigi keisrilt luba kooli heaks üleriigilist rahakorjandust korraldada, mis andis üsnagi häid tulemusi. (Pukits 1997: 30) Ka teises ärkamisaegses suurettevõtmises Eesti Kirjameeste Seltsis oli Köleril suhteliselt tähtis osa etendada. Juba seltsi asutamisel 1872. a. soovitas C. R. Jakobson valida Köler selle auesimeheks.Kuna asutamiskoosolekul olid enamuses aga Jannseni- ja Hurti-meelsed, Jakobson ise pealegi jäi hiljaks, siis valiti auesimeheks Kreutzwald. Kui aga viimane pärast 1881. aasta lõhet seltsis auesimehe ameti maha pani, valiti tema asemele siiski J. Köler. 1891. aastal, kui segadused seltsis juba liiga suureks läksid ja enam ei leidunud autoriteetset juhti, kes liikmete pere vaos oleks hoidnud, valiti J. Köler ka seltsi päris-esimeheks. (Pukits 1997: 31) Köler aitas taotleda luba ka Jakobsoni toimetatud ajalehele, mis sai nimeks ,,Sakala".
Koolmeistrite ettevalmistamine 19.sajandil ja 20.sajandi algul: koolmeistrite ettevalmistamine jäi 19.sajandi eesti hariduselu pakilisemaks küsimuseks. Esimesena arutati koolmeistrite õpetamise võimalusi Tartu ülikooli koolikomisjonis. Tehti ettepanek rajada kihelkonnakoolide õpetajate väljaõpetamiseks igasse kubermangu riigi kulul seminar. Tulevase õppeasutuse jaoks valiti välja kaks eesti noormeest- Fr. R. Kreutzwald ja F.Andressohn. Seminari avamise katse nurjus rüütelkonna vastuseisu tõttu, kuid uueaegsed pedagoogilised ideed kandis edasi noor Kreutzwald. Pärnus avas J.h.Rosenplänter 1814. aastal eesti koolmeistrite kooli. Täiesti uudseks nähtuseks eesti rahvakoolide ajaloos kujunes Ataste seminar. See omanäoline õppeasutus kätkes endas pestalozzilikke kasvatusideid, kool töötas 18 aastat. 1845. aastal avati koolmeistrite ettevalmistamiseks seminar vigala kihelkonnas Jädiveres
· P. I. Avamine. Ülikooli hoonete arhitekt J. Krause 4) Kirjasõna kalendrid, ajalehed · Kalendrid · 1806. a. Tarto Maa Rahwa Näddalileht · 1820.datel Masing Marahwa Näddali-Leht · 1843. a. Kuusalu kirikuõpetaja Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks P-E. kirjakeele, nn uus kirjaviis 5) Eesti rahvusliku kirjanduse kujunemine K.J.Peterson, F.Faehlmann, F.Kreutzwald · Peterson oli esimene rahvuslik poeet · Faehlmann oli muistendite kogumise algataja · Kreutzwald koostas rahvuseepose ,,Kalevipoeg" 6) kiriklikud olud ja usuliikumised · Olulisel kohal luteri usk, ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk · Tõusulaineid kogus Vennasteliikumine · 1850.datel hakkas levima Maltsveti liikumine mille rajajaks oli Leinberg 12. Eesti vene võimu all XIX saj II poolel 1) Iseloomusta 1849.a/1856.a. talurahvaseadusi sisu, mõju talupoegade edasisele tegevusele
Saj algusest tegutses Tallinnas saksa muusikateater, kus esitati maailmakuulsaid oopereid. (nt Verdi ja Wagner) 18.sajandi lõpuks jõuti Eestis mitmehäälse koorilauluni. Koorid tekkisid kirikute ja kihelkonnakoolide juurde. Silmapaistvaks muusikaelu keskuseks kujunes Laiuse kool. Muusikaelu keskusteks kujunesid veel Torma, Põltsamaa, Väägvere David Wirkhous- Eesti parima puhkpilli orkestri juht Cimze seminarist tulid esimesed Eesti heliloojad Eesti ärkamisaeg: Kreutzwald kirjutas „Kalevipoeg“ Jannsen kirjutas esimesi regulaarselt ilmuvaid ajalehti Hurt algatas rahvaluule kogumise aktsiooni Jakobson pidas 3 kuulsat isamaakõnet Koidula isamaaluule Köler kunstnik, innustas noori kunsti õppima Õpteatud Eesti Seltsi asutamine Kultuurielu keskuseks sai Tartu linn, tähtsaim kultuurielu kordinaator oli Jannsen 1857 toimus Tallinnas Baltisaksa laulupidu, see ärgitas Jannsenit korraldama Eesti
armastuslüürika, mõtteluule, priiuse ülistamine. · Andis välja luulekogud ,,Angervaksad" Goethe ja Schilleri mugandused · ,,Viru lauliku laulud"-sisaldab rohkem algupärast luulet · ,,Viru laulik"-need, kellel on luuleannet, peaksid seda hoidma ja maailma paremaks muutma ning inimesi õpetama. · ,,Ma teretan sind, hommik!" ülistatakse loodust, tuleb ennast armastada. 2.Proosalooming Rahvaraamatute lähteteosteks on saksa autorite raamatud, mida Kreutzwald on ümber töötanud. 1840 jutustus ,,Viina katk", 1850 ,,Reinuvader Rebane", 1857 ,,Kilplased", 1853 ,,Paar sammukest rändamise teel", 1866 ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". Muinasjuttude ideestik on seotud eesti talurahva mõttemaailma ning unistustega. Eriti rõhutab Kreutzwald orjuses vabanemise ideed. ,,Kalevipoeg" eestikeelse väljaandena kirjastati 1862. Kokku üle 19000 värsi. Palju algriimi, parallelismi, võrdlusi, metafoore
Ametiasutustes kehtestati venekeelne asjaajamine, rahvakoolid läksid üle vene õppekeelele. Paljud kooliõpetajad ja muud ametnikud vallandati, asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ja ametnikke Venemaalt. Tartu ülikool kaotas senise autonoomia ja saksa õppekeel asendati peagi vene keelega. Tugevasti levitati rahva seas vene õigeusku. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtuntud vaimsetest juhtidest. Suri kõrgesse ikka jõudnud Kreutzwald, Jannsen lamas halvatuna tõvevoodis. Enneaegselt lõpetas haigus Jakobsoni ja Lydia Koidula elu. Jakob Hurt ja Mihkel Veske olid asunud võõrsile. Eestlastel puudusid sihid ja rahva seas valitses peataolek. Paljud eestlased läksid omavahel ka võimu pärast kaklema ning see aitas ainult kaasa sellele, et venelased said rahulikult siin oma kanda kinnitada. Ado Grenzstein (luuletajanimega Piirikivi) jõudis isegi poliitilise kahekeelsuse ja venestamise õigustamiseni. 1893
Eksisteeris veel kaks kirjakeelt, 19. sajandi leksikoloogia oli suuremalt jaolt sõnade (väljendite) kogumine ja publitseerimine. Sajandi lõpupoole hakatakse looma uusi eesti sõnu, tegeldakse teadlikult laenamise ja sõnamoodustusega. Esimesed eesti keele sõnavara kogujad ja sedakaudu ka uurijad olid baltisaksa pastorid, kes said innustust Rosenplänteri üleskutsest tuua eesti rahvakeelest juurde uusi sõnu. Neile lisandusid ka esimesed eesti soost haritlased, nt K. J. Peterson, Fr. R. Kreutzwald jt. Seda tüüpi keeleartiklid koosnesid enamasti pikkadest sõnade, kõnekäändude ja ka nimede loenditest, harvem selgitati sõnade tähendust või sünonüümide tähenduserinevusi. Suurimad leksikograafilised allikad enne F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatut (1869) olid 18. sajandi alguskümnenditest pärinev Salomo Heinrich Vestringi eesti-saksa sõnaraamat (umbes 7000 märksõna) ning A. W. Hupeli sõnaraamat (I osa 1780, II osa 1818). 19
endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes tõsta ajutiselt nende enesehinnangut, tundes, et keegi neid tahab, minema. kuid Toomase lahkumine taandab kõik need emotsioonid sootuks. Kuid mitte kõiki, keda Nipernaadi kohtab, ei taba halb õnn. Oma rännaku jooksul suudab ta kakluste tekitamise, südamete Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" murdmise, pettuste ja põldude ujutamise kõrval ka inimesi kokku viia ja elusid päästa. Siiski pole need võrreldevad kogu kahjuga, Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" mida rändur tekitab. Oma suvise rännakuga jõuab Nipernaadi käia parvega külas Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid" vaesel jõeäärsel talurahval, saada taluperemeheks, olla järgmises
ümbrusega, sel on võimalik teha umbes poolekilomeetrine ring ümber varemete. Tähistatud on Meeksi oja ja Piusa jõe ristumiskoht ning suursugused vaated linnuse tornidele. Linnuse varemete juurest jõuab Vastseliina parki, mille rajas möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel tookordne mõisa omanik Q. v. Liphardt . Sagedasti külastas Vastseliina mõisat ja parki Friedrich Reinhold Rreutzwald, kes kutsuti 1831. aasta kooleraepideemia ajal mõisasse koondatud haigeid ravima. Kreutzwald sõbrunes Liphardtiga ja osales tema korraldatud jahipidudel. Rada jätkub pargi parempoolsest nurgast vana hobuseteed mööda üle Piusajõe talu nurme. Esimene suurem liivakivipaljand ilmub nähtavale umbes pool kilomeetrit pärast Vastseliina parki. Ühel kuumal suvepäeval läinud keegi sulapoiss Paap allpool müüri olevasse võrendikku suplema ja uppunud. Sellest ajast peale nimetabki rahvas seda paljandit Paabu müüriks kalda kõrgus 9 m, paljand 6 m.
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
"Kalevalas" kukub puu tüvi ida poole ja oksad langevad põhja poole. "Kalevipojas" langeb kaheharulise tamme üks latv Vene randa ja teine Soome randa. Teisest harust tekib "Soome sild." "Soome silla" mõistet kui eestlaste ja soomlaste kujundlikku ühendajat üle Soome lahe, on hiljem kahe maa kultuurisuhtluses korduvalt kasutatud. Mitme folkloristi arvates on rahvalaul Suurest Tammest rännanud ükskord kaua aega tagasi Soome lahe lõunakaldalt põhjakaldale. F. R. Kreutzwald Eestis ja E. Lönnrot Soomes korjasid kumbki oma maa rahvalaulikute suust loo üles ja põimisid rahvuseeposesse. Eesti ja soome pärimuskultuuris seostub tamm mõnigi kord Kuradiga. Läänemeresoomlaste suuline traditsioon seostab tamme ja Kuradit järgnevalt. Nimelt on mõlemalt poolt Soome lahte rahvasuust talletatud muistend sellest, miks tammel talvel lehed küljes püsivad. Soomepoolne variant jutustab, et Kurat olevat kord läinud Jumala käest paluma põrgusse uusi hingi
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõ...
talurahvaseadustest. Nii jäigi rahvavalgustuslik tee. Teisalt on selle põhjus ka soov rahvast harida. Masing rajas eesti ajakirjanduse traditsioonid, Masingu eeskuju nakatas Faehlmanni ja Kreutzwaldi, samuti Jannsenit. NB! Masing nimetab end kirjutistes sakslaseks ja tituleerib ennast "meie" kui sakslane. Seega säilitas ta tahtlikult distantsi enda ja lehelugeja vahel. Varasem ajakirjanik Eestis Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Oli päritolult eestlane, pärisorjade laps. Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas mõisakingsepa pojana. Õppis algul Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, hiljem pääses juhuslikult (vanemate palvevendlike sidemete kaudu) Tallinna kreiskooli, kus sai kooliõpetaja ettevalmistuse. Algul töötaski mõnda aega poistekoolides õpetajana, siis läks koduõpetajaks Peterburgi. Seega kogu haridus oli saksakeelne ja ka töötas saksa keeles.
Eeposte tegelasteks on vägilased või muinasjumalad. Eeposed väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Eristatakse rahva- ja kunsteeposi. Rahvaeeposed põhinevad kangelaslugudel, mis laulik on üheks liitnud; kunsteepose on koostanud teadaolev autor rahvaeeposte eeskujul. Vanimad eeposed on sumerite "Gilgemes" ning kreeklaste "Ilias" ja "Odüsseia". Eestlaste eepose "Kalevipoeg" on rahvapärimuste põhjal kirjutanud Friedrich Reinhold Kreutzwald (18031882). Näiteks: sumeri eepos "Gilgames", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rolandi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Eesti Kirjanikkude Liit kirjanikke koondav organisatsioon, mis asutati 1922. aasta oktoobris Tallinnas. Liidu peamised organiseerijad olid
*1868-tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas täielikule raharendile üleminekut.. *kadakasakslus- eestlased, kes end igal viisil püüdsid sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu. 32. Vaimuelu Eestis 19. saj. I poolel Lk. 158-161 (kõrg-ja talupojakultuur, Tartu ülikool 1802, Wilhelm Struve, Karl Ernst von Baer, Janis Cimze seminar, Õpetatud Eesti Selts 1838, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzwald, estofiilid) *Kõrg- ja talupojakultuur- Eesti kultuuripilt jagunes 19 sajandil kaheks Baltisaksa kõrgkultuuriks ja eestlaste kui põlistahva talupojakultuuriks. Baltisaksa kultuurielu oli endisel seotud Lääne-Euroopa vaimsete suundumuste ja arenguga, mõjutades omakorda ka eestlaste kultuuri. 19.sau algas senise talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju. *Tartu Ülikool 1802- Põhjasõja ajal katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestit
Eemal olles kohtas ta samasuguseid teisitimõtlejaid. Lõuna Ühing liikmed vahistati. Puskin saadeti Odessasse. Puskini arvates on rahvas orjameelne ja ei tahagi uudsust, ei väärigi, ei osata tahta. ,,Nõuks võtsin külvitööle minna". 2. ,,Jevgeni Onegin" 3. Eesti kirjanduse lätteil (kroonikaist kuni Kr.J.Petersonini) Pilet 15 1. M. Lermontovi elu ja looming 2. ,,Meie aja kangelane" 3. Fr.R.Kreutzwaldi elu ja looming Kreutzwald (1803-1882) Sündis Virumaal kingsepa pojana. 1815.a-l sai isa mõisnikult vabakirja ja nii sai perekonnanimest Reinholdsen Kreutzwald (see on saksa keeles Ristimets see oli aga tema sünnikoha nimi). Käis elementaarkoolis, kreiskoolis. Ta oli hoolas. Õpingud jäid aga pooleli halva majandusliku olukorra tõttu. Hiljem avanes tal siiski edasiõppimise võimalus avatava seminari õpetajaks. 1825.a-l lõpetas gümnaasiumi ja läks Peterburi Arstiteaduse Akadeemiasse
Nad koguvad ka lisaks oma juttudele ka teiste käest tekste. · Rahvaluule uurija peab suutma sulanduda massi, kuna sellest sõltub kas ja kui palju talle usaldatakse. Rahvaluule uurijal on tähtis vanus, elukogemus ja paratamatult pisut ka sug Kogumine Kogumisüleskutsed ja kogumised korrespondentide abil Teaduslikud ekspesitsioonid kogumisvõistlused Esimesed rahvaluule kogumise üleskotsed Johann Heinrich Rosenplänter Fr. R Kreutzwald. Jakob Hurt 1860. aastal esimesed rahvaluule kirjapanekud kodus. Süsteemne tää EkmS-i presidendina 1872. a-st ( korrespondentide võrgu loomine: Üleskotsed, juhendid , aruanded) Stipendaatid ( nt Oskar Kallas ja Mihkel Ostrov 1888 ja 1889 aastal.) abli kohalikelt kooliõtetajatelt. Nad olid vahendajad, kes aitasid minna noortel sinna, kuhu neil endlil oli raske minna. Välitööd ei olnud kerged. Välitööd Setumaal 1884., 1886. 1902. 1902 a
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle ...
kunstnik E. Munch. - ,,Kahekesi" pliiatsijoonistus, sümbolistlik, inspireeritud Munchi ,,Suveööst", armastajapaar, huvitav taust. - Kalevipoja temaatika- ,,Kandlemängija", ,,Tüli Soome sepa juures" rahvusromantism - 1914 Tallinnasse, seal elu lõpuni. - 1 tuntumaid töid suureformaadiline joonistus ,,Viru vanne" 1928, guass, süsi, kujutab Rakvere vallimäe legendaarset vannet saada Eesti rahvuse edasiviijaks (selle andsid Nocks, Kreutzwald, Faehlmann). - ,,Kalevipoja" illustratsioonid, teda aidanud graafik H. Mugasto- väiksemad illustratsioonid (initsiaalid). Raud siiski tervet lehte täitvad illustratsioonid ise. 1935 ilmub raua ja Mugaste illustreeritud Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" mustad söejoonistused nt. ,,Linnuse rajamine", ,,Kosjaskäik", ,,Kalevipoeg suremas". 1937 Pariisi maailmanäitusel võitnud ,,Kalevipoja" illustratsioonidega raamatukujunduse peaauhinna.
,,Koit ja Hämarik"- armunud noored, kohtuvad 1 kord aastas jaanipäeval ,,Vanemuise laul", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Endla järv ja Juta" Faehlmann oli see, kes hakkas meie eepost kirjutama Kuid tema kirjutises oli puudu Kalevipoja kohta ja retked kaugemale Muutis Kalevipoja lugu suuresti Tegi Kalevipoja hiiuks, oli negatiivne tegelane F.R. KREUTZWALD Pärit Eesti perest Vanemad mõisateenistujad Sündis Ristimetsas Tavapärane haridus 2-3 aastat algkooli õpetaja Tallinnas Maal vanemate juures hakkas rahvaluulet kirja panema Temast pidi saama arst Oli Peterburis koduõpetaja Selle rahaga astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda Tutvus Faehlmanniga seal, sõbrad ja mõttekaaslased Võru linnas arst Kosis Saksa naise, 3 last
- kõik suurem ja võimsam kui elu - jutustamistoon rahulik Eeposed tekkeloo järgi: Rahvaeepos - anonüümsed - kandusid suuliselt edasi - tuginevad müütidele Kunsteepos - rahvaeeposte eeskujul kirja pandud Rahvuseepos - koomiline - loomtegelased Eeposeid: - sumeri „Gilgameš“ (22.saj.eKr) - kreeklaste „Ilias“ ja „Odüsseia“ (8.saj.eKr) - Dante „Jumalik tragöödia“ (1307-1321) - Kreutzwald „Kalevipoeg“ (1862) Eepika alaliik romaan Romaan - eepika suurvorm - sünniajaks peetakse 1605. mil ilmus Gervantese „Don Quijote“ - tänapäevase kuju sai paar sajandit tagasi - kirjandusteosest sai müügiobjekt - 18.saj tekkis laialdane lugejaskond (võidukäik algas Danieli Defoe „Robinson Gruesoga“ ) Võrdlus eeposega - eepos on värsivormis - romaan on maisem žanr - on alati seotud kaasajaga Romaani tegelased
Kirjutas luuletusi saksa autorite eeskujul, näiteks kogu ,,Angervaksad". Kalevipoega on mainitud juba varasemas kirjanduses, kuid huvi elavnes 19. saj alguses. Kalevipoja muistendite motiive proovis tervikuks ühendada Faehlmann, kes sai valmis eepose visandiga. Kangelaslaul pidi koosnema 7 või 12 laulust ning värsivormis jutustama Kalevipoja elust, kangelastegudest ja seiklustest. Faehlmann kogus muistendeid ja lugusid, kuid teost asus kirjutama Kreutzwald, sest Faehlmanni tabas surm. Kreutzwald käis lugudele ka lisa kogumas. Esimene katse ,,Kalevipoeg" avaldada ebaõnnestus, sest ei läbinud tsensuuri. Põhjalikult ümber töötatuna ilmus teos annete kaupa ÕES-i toimetistes 1857-61. Kokku oli teoses 20 lugu ja üle 19 000 värsi. Eepos on kirjutatud regivärsilist rahvalaulu vabalt jäljendavas vormis, u kaheksandik värsse pärineb ehtsatest rahvalauludest. Eeposest sai oluline eesti kirjandust tutvustav teos (tõlgitud paljudesse keeltesse). Eepose motiivil on
1803 hakati õpetama ka eesti keelt. Koolikorralduse alused: 1. kihelkonnakooli vallakool 2. kreiskool (maakonna kool) õppetöö kas saksa keelne või vähesel määral vene keelne 3. gümnaasium 4. ülikool Cimze seminar valmistas ette kihelkonnakooli õpetajaid. 1843 anti välja grammatika Ahrens. Võttis aluseks PõhjaEesti keskmurde. Tuli kirjutada, nagu kuulsid. Estofiilid baltisakslastest eesti keele ja kultuuri huvilised. ÕES 1838 I põlvkond: F. R. Kreutzwald ja F. R. Faehlmann. Koler lahkus, tööd polnud. J. V. Jannsen (tänav) 1864 kolis Tartu Eesti Postimees 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine. Tartu põllumeste seltsi esimees. Ise polnud tegev põllumees. Aga ikkagi. Kasvas Vanemuisest välja laulupeo idee. Kogu Eestit hõlmava laulupeoni. Esitati tsaarile palve korraldamiseks. Selle loa saamine võttis aega kaks aastat. Kõik polnud nõus saksik tegevus. Vastu olid näiteks Köler ja Jakobson (500)
Ärkamisaja eelduseks oli Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson (radikaalsem suund, baltisakslaste vastane) ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte "Sakala", J. V. Jannsen oli väga populaarsete ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" algataja. Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi esimene juht. Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede "Perno Postimees", "Eesti Postimees" ja "Sakala" ilmuma hakkamine, ning ka mitmesuguste seltside "Vanemuine" ja "Estonia"
Räägiti euroopas palju rahvasterõhumise alt vabastamise ja rahvusriikide tekke võimalustelt *Need ideed olid seotud muudatustega majanduselus ja sotsaalpoliitikas *19.Saj. Keskel oli Eestaste majanduslik olukord üldiselt hea *1838 Loodi Ülikooli juurde ,,Õpetatud Eesti Selts" Juht ja eestvedaja oli arsti Friedrich Robert Faehlmann, oli Arst. Olid Saksa soost õpetlased. Uuriti Eesti keelt ja rahva minevikku. Koguti rahvalt suulisi pärimusi *1857-1861 ilmus rhvuseepos kalevipoeg, F.R Kreutzwald *Eestlased hakkasid rohkem mõtlema oma olukorrale ja tulevikule *1860-1870 nimetati rahvuslikuks ärkamisajaks *1864 koostati ja saadeti Tsaarile mõisnike vastane palve kiri(Ettevõtmis juhtis Johann Köler) *Nõusti eestikeelset asjaajamist ja valla omavalitsuste vabastamist mõisnike kontrolli alt *1857 Hakkas Vändra köster hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma Perno Postimees *Toimetaja töös abistas teda tütar Lydia koidula
9. pilet ,,Rebaseromaan", vagantide luule, Francois Villon "Rebaseromaan" ... on 13. saj. Prantsuse kirjanduse suurteos. Loomaeepos: loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. Teost läbib sotsiaalne satiir. Loomades ja nende seiklustes peegeldub ühiskonnasuhteid(sageli humoorikalt). Saksakeelsest tõlkest "Rebane Reineke" mugandas Goethe om eepose, Goethet omakorda Kreutzwald ("Reinuvader Rebane"). Vagantide luule Vagantideks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihtipeale sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppevaheaegadel vaeseid skolaare(üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
ka oli 7aastat. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmustning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli üks eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes Muistend Kalevipojast, visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust, tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht (Ülikooli 21), kus ta elas 4 aastat. Friedrich Robert Faehlmanni monument Kevadel 1927 moodustasid Tartu Eesti Arstide Selts ja Eesti Kirjanduse Selts komitee, mille ülesandeks oli Faehlmanni mälestuse jäädvustamine
prohvetid (Maltsvet, Järva Jaan) 7. Ühtse Eesti kirjaviisi ja grammatika tekkimine sh. üldise kirjaoskuse saavutamine eestlastel. 1838.a. loodud Õpetatud Eesti Selts tegeles estofiilidest balti-sakslaste juhtimisel Eesti maa ja rahva uurimisega, mis valmistas samuti ette eestlaste rahvuslikku ärkamist. Seltsi tuntuimad liikmed olid rahvuseepose „Kalevipoeg“ loojad Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald Ärkamisaja alguseks võib lugeda pideva Eesti ajakirjanduse algust 1857.a. kui Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) hakkas välja andma ajalehte “Perno Postimees” (rahvust loov suundumus avaldus juba lehe esimeses numbris: „Terre, armas Eesti rahwas!; Minna , Perno Postimees; Kulutama olen wahwas; Keik, mis sünnib ilma sees.“) Eestlaste organiseerumine algas kahe suurema aktsiooniga: Esimese eestikeelse keskkooli –
..............................31 Heiki Vilep...........................................................................................................................................32 Felix Kotta............................................................................................................................................32 Ralf Parve.............................................................................................................................................34 FR. R. Kreutzwald...............................................................................................................................35 Fr. Faehlmann......................................................................................................................................39 E. Peterson-Särgava.............................................................................................................................41 Ellen Niit...............................................................
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta...
Klopstocki) mõju. ·Friedrich Robert Faehlmann- 1798-1850. Oli eesti kirjamees ja arst. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Oli eepose mõtte algataja. ·Friedrich Reinhold Kreutzwald - 1803-1882. Oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". ·Kalevipoeg- eesti eepos. Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult.
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt ot...
6. Rahvaluule uurimismeetodeid, rahvaluule uurimine Eestis 19.-20. saj (E.Laugaste) Uurimismeetodid: kogumine, kirjapanemine, talletamine, analüüsimine, väljaandmine. Rahvaluule uurimine 19.-20. sajand: 1830-ndail alustas Õpetatud Eesti Selts, mis tegeles rahvaluule kogumise ja uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann ,,Kalevipoja"-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R. Kreutzwald ,,Kalevipoja" koostamine eesti rahvamuistenditest, muinasjuttude kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu ,,Ehstnische Volkslieder" kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann käsitleb eesti rahvaluule keelt (,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" G. J
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel ig...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
