konkursse siiamaani. Looming: Armastas peenekoleist, tämbrilist olustikku. Tega oma teoseid korduvalt ringi. Tema klaverimuusika oli tundeline, nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi. Klaveriloomingu äikevormid: etüüdid, prelüüdid, valsid, poloneesid, masurkad, ballaadid, jne. Kir. 142?? klaverikontserti ja u 20 soololaulu. Richard Wagner (1813-1883) Sündis Leipzigis. Tema muusikaõpingud algasid Kreisi koolis Preesdenis. Juba varakult oli huvi kirjanduse ja teatri vastu. Proovis ka ise näidendeid kirjutada. 1830 läks muusikat õppima Leipzigi ülikooli. Selle perioodi loomingus on tunda Mozarti, Beethoveni ja Weberi mõjud. 1832 kirjutas oma esimese ooperi. Zanr, mis kujunes tema loomigus juhtivaks. Töötas koolmeistrina ja muusikadirektorina. 1837-1839 töötas kapelmeistrina Riias, kus dirigeeris nii oopereid kui sümfooniakontserte. Järgnesid aastad Londonis, Pariisis ja Berliinis
Rüütlid ja Eestimaa rüütelkond Eestimaa rüütelkond moodustati 1584. aastal Harju, Viru ja Järvamaa kreisi aadelkondadest. Samal aastal võeti Eestimaa rüütelkonda vastu Läänemaa aadelkond ning neile laienesid samad privileegid. Liivi sõja ajal 4. juuni 6. juuni 1561. aastal andis Eestimaa aadelkond ustavusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le. Ustavusvande leping on aluseks 1584. aastal Eestimaa rüütelkonna Estländische Ritterschaft moodustamiseks koos sellest tulenevate õiguste ja privileegidega. Rüütelkonna loomise peamiseks initsiaatoriks oli Pontus de la Gardie.
Eduard Ahrens E. Ahrens (3.aprill 1803 19.veebruar 1863) oli baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja. Eduard Ahrens sündis Tallinnas kreisi-maamõõtja pojana. On oletatud tema eesti päriolu, kuid senised andmed viitavad, et tegemist oli siiski tüüpilise estofiilse baltisakslasega, kelle isa oli tulnud Tallinnasse Stralsundist ning ema pärines kohalikust baltisaksa suguvõsast. Ahrens õppis 1811-19 Tallinna toomkoolis ja 1819-23 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Kuna ta oli lõpetades 20-aastane, ent pastoriametisse võis astuda alles 25-aastasena, läks ta Pikavere mõisa koduõpetajaks. 1830. aastal tegi ta Eestimaa konsistooriumi ees eksami, mis andis õiguse kirikus jutlustada ning aasta hiljem eksami, mis andis õiguse kirikuõpetaja kohale asuda. 1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama ning külastas ka Prantsusmaad. 1833.aastal tu...
kiriku. Rootsi võimu ajal on Paidesse ehitatud väike puukirik, mis on asunud praeguse kiriku ees. Ka see kirik ei püsinud kaua. 1703. a. Paide vallutamisel venelaste poolt põletati maha nii linn kui kirik. 1730. aastatel on ehitatud nn. asekirik, mis oli olnud aga väga viletsas olukorras. 1767. a. õpetaja D. G. Glanstromi ametisse asumisel asuti uue kiriku ehitamisele. 7. septembril 1771. a. pandi nurgakivi kirikule, mis valmis 1786. aastal ning õnnistati sama aasta 12. juulil Paide kreisi praosti Peetri õpetaja J. Fr. Rinne poolt. Nii kiriku kui ka torni müürid tehti paekivist. Lagi oli puust ja lame, võlvimata. Torni ülemine osa oli puust (torni kõrgus praegu 47,5 m). Erinevalt kirikuarhitektuuri traditsioonidest ehitati Paide kiriku torn kiriku lõunaküljele, see on väljakupoolse pikikülje ette. Seda tingis taotlus siduda väljak ja üksikhoone ansambliks klassitsismi printsiipide järgi. 10. mail 1845. a. hävis Paide kirik tulekahjus
brand/bränd ja management/mänedžment). Laensõnu on kahte liiki – kultuurilaenud, mis on laenatud koos mõistega, ning sõnad, mis on laenatud ilma otsese põhjuseta juba olemasolevatele sõnadele sünonüümiks. Enamik uusi laensõnu on kultuurilaenud, teist tüüpi laenud on pigem slängilikud ning taotlevad suuremat väljendusrikkust (nt kaif, luuser, kreisi, diil jne). Emakeele Seltsi keeletoimkond 1993. aastal asutatud Emakeele Seltsi keeletoimkond on tänapäeva keelekorraldusliku hooldustöö korraldaja, mille põhiülesandeks on kirjakeele normi arutamine ning normingumuutuste otsustamine. Tänapäeval antakse muudatusi tehes keelekasutajale rohem vabadust, kuid ühtegi varem kehtinud normingut pole ka kehtetuks tehtud. Võrreldes Teise maailmasõja järgse perioodiga on keelekorraldus muutunud palju vabamaks ja
(valitseja + abiline st talupoeg asehaldur. Maa jag Tallinna kuberner nim kupjad/kiltrid) presidentkondadeks (hilj (väepealik, maksude nim vojevoodkondadeks) laekumise valve), jag staarostkondadeks linnuselääni, 4 maakonda e kreisi Valitsemine Riigimaid haldas kuninglik Maapäev Riigimõisasid valitsesid asehaldur, Saaremaa rüütelkond, foogtid, aadlil rohkem aadli esindus, reduktsioon maad, aadli omavalitsus, Eestimaa rüütelkond,
1830-ndatel, linamüügist saadud raha eest, enne L-Eestis, hiljem Saaremaal. 11. Millal taasavati Tartu ülikool, kes oli esimene rektor, millised hooned rajati, kes oli nende hoonete arhitekt? Mis keeles toimus õppetöö? Millised teaduskonnad olid? 1802- et aadlikud ei läheks Euroopasse. Rektor Dorpat. Saksa keel (hiljem vene, 1895). Peahoone 18 ...., J.W. Kruuse. Filo, usu, õigus, arsti. 12. Nimetage 4 kooliastet linnas, talurahvakoolid: Kihelkonna ja kreisi maakonnas. Gümn. Kubermangulinnas. Ülikool; Talurahvas- valla, kihelk, õigeusu maarahvakoolid. 13. Üpetajate seminarid Eestis, eriti Cimze seminar: saksakeelne kihelk. Kooli õpetajateselts. Elementaarkooliõp. Seminar 1828. 14. Millal kehtestati koolikohustus Eestis? 19.s keskel. 1870-80 üle Eesti, peaaegu täielik lugemis- ja kirjutamis kohust. Pilistvere kihelk. ? 15. Esimene eestikeelne ajaleht. O.W. Masing ,,Maarahva Nädalaleht" 1806 (1821)
Immanuel Kant (22. aprill 1724 12. veebruar 1804) Immanuel Kant oli saksa filosoof. Kant leidis, et kõigil inimestel on võime ja vabadus näha asju lisaks isiklikule ka "inimkonna" vaatekohalt. Vabadusega kaasneb kohustus seda, mida me mõistlikuks peame ka ellu viia. Miski hea saab aga mõistlik olla ainult siis, kui see on pidada heaks inimkonnale: "Toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada üldise õiguskorra printsiibiks!". Kanti arvates ei tunneta me maailma sellisena, nagu see on omaette, vaid sellisena, nagu see on meie jaoks. Üksnes kunsti imetletakse sellepärast, mis ta on. Elulugu Immanuel Kant sündis Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Imma...
rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega Virgutas eestlasi talusid ostma Andis õpetusi põllupidajatele Kirjutas hariduse vajalikkusest Uus ajaleht 1864 "Eesti Postimees"- ilmus Tartus J. Hurt Asutas Eesti Kirjameeste Seltsi Esimene eesti keelne kool, mille nimeks sai Aleksandrikooliks C.R. Jakobson Ajaleht ,,Sakala" looja 15)Mida kujutas endast Eesti Aleksandrikooli idee? Kas see realiseerus? Aleksandrikool kujutas endast eesti keelset kreisi kooli, mille ülalpidamiseks saadi raha annetustest, see realiseerus. 16)Seletage:1857, 1865, 1866, 1869, 1870, 1872, 1878. 1857-Perno postimees 1865-Vanemuise loomine, Jakobsoni esimeste kirjade ilmumine 1866-Uus vallaseadus 1869-Esimene üldlaulupidu 1870-Üliõpilasseltsi loomine 1872-Eesti Kirjmeeste Seltsi loomine 1878- Sakala ilmumine 17)Kuidas toimus venestamine Eestis? Kõik ametiasutused muudeti vene keelseks, talurahva õigust kaasa rääkida vähendati
Pindalalt suuremad ja majanduslikult edukamad liidumaad on Nodrhein-Westfalen, Baden- Württemberg ja Baieri. Saksamaal nagu ka teistes arenenud riikides moodustas aastal 2000 linnarahvastiku 76% rahvastikust. Prauguseks on see arv kindlasti tõusnud. Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu linnu ja kreisilinnu, mis kuuluvad kreisi kooseisu. Enamik kreisivabu linnu on suurlinnad. Kesklinnades on kõrged hinnad maa- ja kontoripindadel. Vanalinnadest on tootmine välja tõrjutud. Kreis- haldusüksuse nimetus. Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis. See haldab oma territooriumi valdade omavalitsuse printsiibil. Kreisivaba linn- Saksamaa Liitvabariigis 3.järgu haldusüksus, kreisiga võrdsustatud linn. Kommunaalne territoriallne korporatsioon, millel on Saksamaa omavalitsusõiguse
"TANTS MAAILMADE VAHEL" NYYD `07: Mark-Anthony Turnage. Scorched 19. oktoober 2007 "Estonia" kontserdisaal Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dzässtrio John Parricelli (kitarr, Suurbritannia) Peter Erskine (löökpillid, USA) John Patitucci (kontrabass, USA) Dirigent: Olari Elts Tegemist oli kümnenda rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD `07 raames toimunud kontserdiga, mis leidis aset "Estonia" kontserdisaalis. Kontsert oli pühendatud ühe Briti noorema põlvkonna edukaima helilooja Mark-Anthony Turnage`i loomingule. Kontserdile eelnes Erkki-Sven Tüüri ja külalise vaheline avalik vestlus sealsamas. Positiivne oli see, et oma küsimustega võisid Turnage`i kõnetada ka ülejäänud saalisviibijad. Tegemist oli äärmiselt vaba ja siira, isegi südamliku jutuajamisega, kus õhtu peakangelane demonstreeris huumorimeelt ning avas oma loomeprotsessi ja karjääri tagamaid. Algul oli küsimuseesitajaid üsna kesise võitu, aga kui algus oli lahtu tehtud...
J.Kross ,,Keisri hull" Peategelane: Viljandi kreisi Võisiku mõisa omanik Timotheus von Bock ajalooline isik, keiser Aleksander I tiibadjutant ja sõber, kes teadaolevalt võttis endale naise talurahva hulgast, kirjutas Al. I-le kirja, milles ütles tõtt tema valitsemismeetodite kohta, mille järgselt Aleksander I ta vangistada lasi. Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J
J.Kross ,,Keisri hull" Peategelane: Viljandi kreisi Võisiku mõisa omanik Timotheus von Bock ajalooline isik, keiser Aleksander I tiibadjutant ja sõber, kes teadaolevalt võttis endale naise talurahva hulgast, kirjutas Al. I-le kirja, milles ütles tõtt tema valitsemismeetodite kohta, mille järgselt Aleksander I ta vangistada lasi. Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J
Aastal 1584 kujundati neljast Põhja-Eesti maakonnast (kreisist) Harju, Viru, Järva ja Läänemaast Eestimaa vürstkond, kuid see pole kunagi olnud haldusüksuse nimi. 16. sajandi lõpus võeti kasutusele Eestimaa kubermangu, kui haldusüksuse nimi. Esimene kuberner Lars Ivarsson Fleming määrati Rootsi poolt vallutatud aladele juba 1561. aastal. 1561. aastal Rootsi kuninga poolt kinnitatud seaduste alusel, moodustati 1584. aastal Harju, Viru, Järva ja Läänemaa kreisi aadelkondadest Eestimaa rüütelkond koos oma õiguste ja privileegidega, kellest sai Eesti kubermangus tegelik võimukandja. Rüütelkond teostas võimu kubermangus Maapäeva (Landtag) otsute kaudu, kuni 1917. aastani. 17. sajandi esimesel poolel kasutati kõnekeeles Eestimaa kubermangu, kui haldusüksuse kohta Eestimaa vürstkonna hiljem Eestimaa hertsogkonna nimetust, mis tulenes Rootsi kuninga tiitlistikus olnud Eestimaa hertsogi tiitlist.
2. LAENAMINE Laenamisel tuleb meeles pidada, et alati ei tähista uus sõna uut mõistet. Keelekontaktid on kaasa toonud ka nn tarbetuid laene juba olemasolevate sõnade asemele. Neid on kasutatud näiteks ebasündsa sõna viisakamaks väljendamiseks või kõnele emotsionaalsema ilme andmiseks (Leemets 2003: , Ariste 1981: 106,142 kaudu).3 Tarbetuteks laenudeks loetakse näiteks sõnu cool, feeling ja kreisi. Eesti keeles saaksime end väljendada sõnadega mõnus, tunne ning pöörane. Teiseks võib inglisepärase sõna kasutamist soodustada selle lühidus. Sõna tiim on suupärasem ja lühem kui meeskond või töörühm, samuti on mugavam kasutada sõna šoppama eestikeelsete väljendite sisseoste tegema või poodides käima asemel. Viimaseks laenamise põhjuseks on Leemets välja toonud laenu leebema kõla, nimelt kasutame laene peitesõnadena. Drinkima kõlab viisakamalt kui viina viskama või
kasutamine. Autor nendib, et kuigi selle sõna tähendus on olnud ja on ka praegu 'standardülesannete kogum psüühiliste omaduste või teadmiste ja oskuste mõõtmiseks', kasutatakse seda paljudes muudes tähendustes. 6 Alati ei võeta uus sõna kasutusele tähistamaks uut mõistet. Sõnu võetakse kasutusele uute sõnade asemele. Taolised sõnad on enamasti argikeelsed. Näiteks mõnusa-laheda asemel kasutatakse sõna cool, hullu või pöörase kõrval kreisi. 7 Inglise sõna võib olla populaarsem ka tema lühiduse tõttu, samuti kasutatavad inimesed inglispärast sõna selle parema kõla tõttu. Paljud inimesed eelistavad ingliskeelset varianti, sest selle kirjapilt tundub neile ilusam. Tihti on eesti keelne sõna unustatud ja seda ei teata. 8 Tsitaatsõnade kasutamine Leemets nendib, et uusi mõisteid on palju ja kui emakeeles sobivat sõna pole, siis saab esmalt
EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine “Keel ja ühiskond” X klassile 11. ptk Mare Hallop 25.10.2013 KiNG 30.10.2012 Üldiseloomustus 20. saj algupoolel eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamine 1918 – 1939: o arenes teaduskeel, o kujundati teadlikult eri alade terminoloogiat, o mitmefunktsiooniline kirjakeel (ametlik suhtlus, õiguses, majanduses, teadus-, ilukirjandus-, ajakirjandustekstides). Pärast I ms taastati keelekorraldus 1947, kus nõukogude ajal kohustuslikkus keelekorralduses - üks kindel õige variant, tänapäeval – kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele. Praegu: o sihikindel ja otstarbekohane keelekorraldus, ...
06. 1561 Harju, Viru, Järva rüütelkonnad annavad ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le. 06. 06. 1561 Rootsile alistub ka Tallinna, Põhja-Eesti saab taas nimeks Eestimaa hertsogkond, kuningat asendab kuberner Toompea linnuses. Põhja-Eesti jagatakse väiksemateks haldusüksusteks 7 linnuselääniks keskustega endistes ordulinnustes: Tallinna, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula linuseläänid. Säilib 4 maakonda e kreisi Harju, Viru, Järva, Lääne maakond. Taani võim Saaremaal (1559 1645) 1559 Taani kuningas Frederik II ostab Saare-Lääne piiskopkonna ja annab selle hertsog Magnusele valitseda. TVTG Küllike Kaplinski 2 1560 Magnus saabub Kuressaarde. Saaremaad haldab kuninglik asehaldur. maa jagatakse ametkondadeks, need vakusteks. 1563 Magnus annab Kuressaarele linnaõiguse.
· Kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiniaida ja koolide ehitamine) · Kirikumaksud Majandus 19. saj. · Alguse sai vabrikutööstus · Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur (töödeldi puuvilla) · Kaubandus oli elavam sadamalinnades Tallinnas ja Pärnus · Võeti kasutusele petrooleumilamp · Suurt sissetulekut tõi salakaubandus Hariduselu 19. saj. · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · Teostati koolireform · Gümnaasiumide, kreisi, elementaar, kihelkonna ja vallakoolide loomine · Koolisunduse kehtestamine (18701880) · ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" (1806) · Masingu ,,Maarahwa NädalaLeht" (18211823, 1825) · Kreutzwaldi ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (18481849) · Jannseni ,,Perno Postimees" (1857) · 1843.a. Ahrensi uus eesti keele grammatika Usuelu 19. saj. · Vaimuelu oluliseks kijundajaks jäi luteri usu kirik · 1832.a
Enamike Eesti alade linnuste ümber kujunesid alati suured kaupmeeste ja käsitööliste asulad - alevid. Kirumpää asula on olnud omalaadsete seas üks suuremaid. Sõjavägede ehk - leeride peatumine siin on andnud nime ka Leerimäele - linnuseseljandiku idapoolsele kõrgele osale, mis asus/asub teisel pool maanteed. Kirumpää alev hävis lõplikult arvatavasti 18. sajandi algul Põhjasõja käigus, mille järel seda enam ei taastatud. Kui 1784. aastal rajati mõne kilomeetri kaugusele uus kreisi. ehk maakonnalinn Võru, siis muutus Kirumpää lõplikult kõrvaliseks paigaks, mida jäi läbima ainult tähtis kaugmaantee. Võru rajamisega seoses kasutati linnusevaremeid linna ehitusel paljus ka kivimurruna, mistõttu praeguseks on sellest säilinud vaid mõned üksikud kõrgemad müüritulbad. 2.4 Kaitsealused liigid Looduskaitse seisukohast on eriti olulised liigid, mis kuuluvad kaitse alla nii Eesti
Pindalalt suuremad ja majanduslikult edukamad liidumaad on Nodrhein-Westfalen, Baden- Württemberg ja Baieri. Saksamaal nagu ka teistes arenenud riikides moodustas aastal 2000 linnarahvastiku 76% rahvastikust. Prauguseks on see arv kindlasti tõusnud. Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu linnu ja kreisilinnu, mis kuuluvad kreisi kooseisu. Enamik kreisivabu linnu on suurlinnad. Kesklinnades on kõrged hinnad maa- ja kontoripindadel. Vanalinnadest on tootmine välja tõrjutud. Kasutatud materjal http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saksamaa_rahvastik http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa http://www.google.ee/
tarbetuid laene, mis võetakse olemasolevate sõnade asemele. Seda näiteks tabu tõttu, stiilivarjundite väljendamiseks või kõnele aktuaalsema ja emotsionaalsema ilme andmiseks. Selline sõnavara jääb praegu enamasti argikeelde, argikeel otsib aga teadagi ühe uusi ja emotsionaalsemaid väljendusvõimalusi, täiendades pikki sünonüümiridu. Nii öeldaksegi mõnusa-laheda asemel ka cool, tunde või meeleolu kõrval feeling fiiling, hullu või pöörase kõrval kreisi. Inglispärase sõna kasutamist võib soodustada lühidus: tiim on lühem ja suurepärasem kui meeskond või töörühm, soppama on lühem kui poodides käima või sisseoste tegema. 3. LAEN- JA TSITAATSÕNADE KOHANEMINE JA ÕIGEKIRI See peatükk tutvustab kõigepealt laenude häälik- ja kirjakuju muganemist, teine osa kirjeldab tsitaatsõnade õigekirja ja mugandamist ning kolmas osa käsitleb sõnade tähenduse muutumist. 3.1 Laenude häälik- ja kirjakuju muganemine
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. PÕHJASÕJA ALGUS.............................................................................................. 3 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA.................................................................................... 3 1.2 EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL........................................................4 1.3 PÕHJASÕJA LÕPP............................................................................................... 5 2. EESTI ALA VENE VÕIMU ALL................................................................................ 5 2.1 VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE......................................................................6 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG..............................................................................
3. Tegevuse põhjus ( inimene kissitab, sest päike paistab silma 4. Eesmärgiline põhjus ( õpilane läheb ülikooli, et saada targaks) Inimese tegevuste siht ja mõte on õnn. Loomutäius inimene realiseerib kogu oma potentsiaali. Mõistuslikud ja kombelised voorused. Aristotelese riigiteooria ideaalne riigikord on aristokraatia( paremate võim) ja demokraatia segu. Keskaeg 476 1492 ( läänerooma viimase kreisi kukutamine Kolumbus avastas ameerika ) 5-15 sajand Irenaeus Sündis 2.saj. p.Kr. Keskajaeelne filosoof. Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria
1. Kolmanda laulupeo mõtte areng ja toimkonna moodustamine Teise laulupeo ajal organiseerisid C.R. Jakobsoni mõtteosalised M.Veske juhtimisel erikoosoleku, mis oli peokorraldajate suhtes opositsiooniliselt häälestatud. Koosoleku käigust ega tulemustest pole säilinud ühtegi dokumenti, kuid selle järelmõju oli küllalt tugev ja mõjutas oluliselt järgneva kolmanda laulupeo eeltöid. Nähtavasti jõuti koosolekul otsusele, et ülemaalist rahvuslikku laulupidu on võimatu edaspidi korraldada ja selle asemel tuleks seada väiksemad, ühe maakonna laulupeod. Ilmselt loodeti neid kergemalt allutada endale, st C.R. Jakobsoni pooldajate ringkonnale ja välja lülitada J.V. Jannseni kirikliku ,,partei" ja baltisakslaste domineeriv mõjuvõim. M.Veske hakkas tegema eeltöid uue peo (või uute pidude) korraldamiseks. Koosolekul ja mujalgi kerkis üles küsimus järgmisest laulupeost. 1880. aastal täitus 25 aastat keiser Aleksander II valitsemisest ja seda juubel...
Esimees oli viitsekuberner, liikmeteks ökonoomiadirektor, nõunik, 2 assessorit ja kubermangu rentmeister. Allus algul kubernerile, siis senatile, seejörel rahandusministeeriumile. Ülesanded: Raharingluse korraldamine (kubermangu tasandil). Otseste js kaudsete maksude ning riiklike koormiste arvestus ja sissenõudmine, kroonuehitiste ja riiklike tuluallikate haldamine, järelvalve erakaubanduse ja töönduse üle, rentreide tegevuse kontrollimine. Rentrei (-1922) rahadusorgan kreisi tasandil. Riigikassa osakonnad maakonnas või kubermangus. Allusid kubermangu kroonupalatile. Ülesanded: koraliste ja erakorraliste riigimaksude kogumine ja maksualuste kohta arvestuse pidamine, tempelmarkide, aktipaberite, vekslipaberite, pidupiletite markide, mängukaartide müümine, rahavahetamine, rahasaadetiste edasitoimetamine. Statistikakomitee 1854-1917 asutus statistiliste andmete kogumiseks vastava kubarmangu kohta. Allus kubernerile ja keskstatistikakomiteele.
Tema isa Anton Wiralt(1867-1933) pärines Järvamaalt Esna vallast Viisu mõisa rentniku ja kangru Mart Wiralti perekonnast, ema Sophie-Elisabeth (1872-1951) oli Harjumaalt, Aruvalla mõisa tisleri ja aedniku Jüri Asuri tütar. Teenistuse otsinguil sattusid mõlemad Robidetsi mõisa Peterburi kubermangu Tsarskoje Seloo keisri Gubanitsa vallas, kus 20.märtsil 1898.aastal sündiski Eduard Viiralt. 1899. ja 1901.aastal sündisid pojad Oskad ja August viimane juba sama kreisi Sosnitsa vallas Kalitino mõisas, kus Anton Wiralt viis viimast aastat kupjana töötas. 1909. aasta märtsis naasis ta perekonnaga Eestisse, kus sai mõisavalitsejaks Schillingite Varangu mõisas Järvamaal. Poisid pandi algul Koeru haridusseltsi kooli, siis aga 1907. aastal avatud saksa erakooli sealsamas. Vene ja saksa keele oskuse kõrval sai Viiralt sellest koolist kaasa ka prantsuse keele algete tundmise.
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS.................
Nii ait kui tall, mis mõlemad on kogukad uhke kaaristuga maakivist hooned, lasti ehitada Paul Krüdeneri aegu 1846-1847 , valitsejamaja on veidi hilisem. Kas olid majandusraskused või liiga luksuslik elu (nii kirjutab Hupel nördinult Lahmuse 37 teenijast), kuid mõis müüdi 1858. aastal 40000 hõberubla eest Vastemõisa rentnikule Ludwig Rathlefile, kes oli oma aja kohta edukas ja lugupeetud põllumees (Pärnu kreisi maakonna kohtunik, Pärnu-Viljandi põllumajandusliku ühingu presidendiks valitud 13 korda) Peale nende hoonete on Lahmuse mõisa hoonetest tänaseks säilinud veel vesiveski, juustumaja, sepikoda, sammastega hobusetall, kõrts(eravalduses), sigala, laut. Lahmuse mõisa vesiveski ehitus jääb aastatesse 1846-1857. Täiskeldriga hoone on ehitatud maakivimüüridele, kasutatav on ka katusealune kogu ulatuses. Algselt töötas veski põhiliselt linavabriku ja villavabrikuna
taevani aga tema=ise on nagu selline nukrakene eks=ole (.) ja $jaah$ ja koomikule on hästi tähtis kohe nagu vahetu reaktsioon ja niipea kui nagu võibolla kui seda ei tule ää siis ää õ (.) langetakse musta masendusse et võibolla seal (.) noh üks võibolla mingisuguseid selliseid otsitud põhjuseid noh minu=poolt otsitud põhjuseid võibolla on see et ta ju telemaailmas õ praegu üritas ka (.) ääm ilma teha ühes telesarjas telesarjaga the kreisi uans mis siis lõppes pärast esimest hooaega sest no telejaam tõmbas stepsli seinast välja [ja] J.M: [no=juhtub] selliseid [läbikukkumisi] 49 K: [apsoluutselt] aga aga koomikule ä on see selge märk võib-olla sellest et ä ta=i ole naljakas ta=i naeruta kedagi
kehtima nagu ta oli olnud 17. sajandil. Eestimaa hertsogkond ja Liivimaa hertosgkond. Eestimaa kubermand ja Liivimaa kubermang. Mis vahe neil on? Hertsogkond on poliitiline ja territoriaalne üksus ja kubermang on administratiivne üksus. 10 Eestimaal oli neli maakonda (kreisi) ajaloolised maakonnad (Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa). Liivimaal oli neli kreisi (Riia, Võnnu, Tartu ja Pärnu). Ka nende maakondade piiride osas on toimunud teatavaid kosmeetilisi muudatusi, mis toimusid rahvusi silmas pidades, seda oli eelkõige vaja kohtutööks. 1710 aasta eel ja järel tuleb maakonnapiirid alles paika loksutada. 1704. aasta vallutatud alad liidetakse vastloodud Ingerimaa (hilisem Peterburi kubermag) kubermanguga. Kubermangu eesotsas oli Aleksander Danilovits Mensikov. Temast saab esialgu Ingerimaa kindralkuberner
1584 astutakse üks kaalukamaid välispol samme, mille mõju ulatub 18-19 sajandini. 1584 a kutsus toonane eestimaa asehaldur Pontus de la gardie tln maapäeval kokku kõik rootsi alal olevad rüütelkonnad ( harju viru, järvamaa, lääne). Tegi ettepankeu, et nad kõik ühineksid. 20 märtsil 1584 a. Kuningas kinnitas selle 25 augustil 1584. Sellega juhtus see, et sündis eestimaa tähtsaim seisulik kogu- eestimaa rüütelkond. 1584 a sünnib ka Eestimaa hertsogkond. Eestimaa jaot 4 kreisi vahel ( mk), 4 kreisi ka eestimaa rüütelkonna alusel. Sama ala on ka eestima asehalduala, valitsemiskeskusega tln.Asehaldusala eesotsas tln asehaldur, kindlat nimetust tal ei ole, sageli aga ka eestimaa asehaldur. Kuna tln omaette asehaldusüksus, tehakse vahet pea ja kindralasehalduri vahel. Struktuur on paljuski aadli omavalitsust silmas pidades. Selle kõrval ka riiklik administratuur, mis on palju keerulisem. Eesti asehaldusala jaguneb linnuse läänideks
aastateni, kus massiliselt jagatakse linnuselääne erinevatele läänisaajatele, mis tähendab, et nad lähevad erakätesse ja riik sinna enam ei sekku. See tähendab, et võimu teostamine läheb riigilt kohalikele mõisatele, ehk mõisad muutuvad haldusüksustele. See jääb kestma kuni 19.sajandi reformideni. Kui moodustatakse Liivimaa kubermang, siis hakatakse vaatama, millised alad võiksid sina kuuluda. 1629.aastal otsustatakse piir tõmmata Tartu kreisi järgi. Tallinn- Tartu mnt 100 km post, Tartu-Jõhvi, kus on Rannapungerja jõgi. Kreisid ei teosta tsiviilvõimu. 17.saj Narva liidetakse Ingerimaaga. 1629.aastaga moodustatakse Liivimaa kindlralkubermang. Liivimaa esimene kindralkuberner Johan Skytte (1629-1634). Eestimaa kuberner Erik Oxenstierna (1646-1652). Kubermanguvalitsuse otsused väljastati plakatitena. Plakateid on säilinud tohutult palju. Plakatid tuli teatavaks teha üle maa, seega tehti neid mitmeid versioone, et saata
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
.....................................88 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................95 1944. aasta..............................................................................................................................................................99 Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad, vallad, linnad, alevid. Eestimaa kubermangus oli neli kreisi ehk maakonda - Harjumaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Jörvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Maakonnakeskused olid Kuressaare, Tallinn, Pärnu, Paide, Rakvere, Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus
17. sajandist hakkavad ilmuma maa-arstid. 1632 Tartu ülikool ja arstiteaduskond selles 1715 Tallinna mereväehospital 1766 Põltsamaa haigla 1797. a Vene tsaarivalitsuse ukaas loob kubermangude meditsiinivalitsused (neile alluvad linna- ja kreisiarstid) Üldise Hoolekande Kolleegiumi all. Juba varem oli Vene seadusandlus korraldanud meditsiinisüsteemi kreiside (maakondade/rajoonide) tasemel 1783. a asehalduskorra sisseseadmisel pandi igasse kreisi ametisse arst ja kirurg koos abilistega (sh kreisiämmaemand). Kreisiarsti ülesanded olid haigete ravi, rõugepookimised, epideemiate ja nakkusahiguste vastaste meetmete rakendamine, kohtumeditsiinilised protseduurid; järelevalve haiglate, apteekide, vaestemajade, vanglate jt asutuste sanitaarolukorra üle, kuid ka nt ilmavaatlused. 19. sajandil asutati selge sihiga ka rõugepanemise ja koolerakomiteesid.
65 keskametkonna ees. Riigi kohahalduse organid koos keskorganitega on puhtalt riiklikud institutsioonid. Peale selle esineb mõnedes riikides kohaliku omavalitsuse autonoomse halduse kombinatsioone riigi kohahaldusega. Sel juhul on tegemist nn segasüsteemidega, mis ei ole enam ei puhtalt riiklikud ega ka omavalitsuslikud (nt Saksa Liitvabariigi kreisi tasand). P.3. FUNKTSIOONID Kohahalduse üldfunktsiooni võime jaotada tema iseloomu alusel: 1) terrioriaalne üldhaldus; 2) spetsiifiline valitsemisala haldus; 3) kitsa, spetsiifilise funktsiooni täitmine. Viimane tähendab, et ei ole tegemist mitte territoriaalse üldhalduse või mingi pideva valdkonna haldamisega, vaid üksnes ühe kindla funktsiooni täitmisega (nt territoriaalsed valimisorganid). Kõigi kolme ülaltoodud funktsiooni täitmist korraldatakse kas:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
