liblikas. Lapsuliblikas on oma perekonna ainus liik. Ta on levinud mitmel pool Euroopas, lõuna poole kuni Põhja-Aafrikani ja ida poole kuni Baikali ja . Ta elab Inglismaal ja Iirimaal, kuid mitte Sotimaal, kus ei kasva talle toiduks sobivaid taimi türnpuud ja paakspuud. Nende otsinguil võib lapsuliblikas pikki maid maha lennata. Levila hõlmab ainult piirkondi, kus kasvab türnpuu või paakspuu, ja ulatub Skandinaavias. Kreetal lapsuliblikas puudub. Mägedes elab kuni 2 km kõrguseni merepinnast. Lapsuliblikas on Eestis tavaline päevaliblikas. Varakevadel, juba esimeste soojade ilmade saabudes ilmuvad lapsuliblikad metsaservadesse, niitudele ja teedele. Neid saab kohata ka linnades, kuigi lapsuliblikas on tegelikult metsaliik ja lagedat avamaastikku ei armasta. Kui enamus liblikaid elab talve kui neile ebasoodsa aastaaja üle nukustaadiumis, siis mõned liblikad talvituvad valmikuna. Seetõttu ongi võimalik neid
tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. Härg seostati labürindiga muidugi sellepärast, et ta oli Kreetal püha loom ning teda võis aina kohata nii elus kui kunstiski. Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti
2. vanimaid kirjanduslikke mälestisi (Homerose eeposed, Hesiodose looming) 3. antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus (Kleis 1965:12-13) 1.2 Kirjanduseelne periood Veel 19. saj. arvati kreeka rahva ja kirjanduse ajalugu algavat 8. saj. eKr. Tänapäeval jälgitakse tänu arheoloogilistele avastustele Kreeka asukate kultuuriajalugu juba kolmandast aastatuhandest eKr. Teise aastatuhande alguseks eKr oli Kreetal kõrgelt arenenud kunst ja kirjaoskus. Algne hieroglüüfkiri asendus lineaarkirjaga, mis aga hilisemal desifreerimisel osutus Kreeka silpkirjaks. Teise aastatuhande lõpul eKr toimus Kreeka kultuuri katastroofiline langus, millega kaasnes kirjaoskuse langus. Uus kultuuriline tõus algas alles 8. saj eKr. (Kleis 1965:15-16) Kreeka folkloorist säilinud napp ainestik näitab, et kreeka kirjanduse aluseks on samad suuliselt
Säilinud siit-sealt pudemetena. Üks on, 2saj m.a.j, "Hellase kirjeldus" Pausaniase kirjutatud nö reisijuht, kus oli mk detailne kirjeldus. Kirjeldab vaatamisväärtusi, eriti pühamuid ja nendes tehtavaid rituaalne ja vahel sellega kaasnevad lugusid. Probleem- liiga hiline, kultused kirja pandud kuulduste järgi. Raidkirjad- info pidustuste finantseerimise või programmi kohta, Kreeta Minose ja Mükeene religoon umbes 1500 e.m.a Enne kreeklaste tulekut oli Kreetal juba lossid olemas. 15.saj tulid, oli lossijärgne periood hävitati kõik peale Knossose ja sealt valitseti suurt osa saart. Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas. Kui Kreetal tõusis üles Minose kultuur, siis samal ajal tõusis ka mandril Mükeene kultuur. Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt pöidlasuurused pitsatid. Kultus
1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline
Vana-Kreeka kunstiajalugu Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn, 2009 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................3 Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus...........................4 Kreeka polis ja valitsemisvormid...................................4 Kreeka teater...................................................................5 Vana-Kreeka kunst: skulptuur ja maalikunst..................6 Sissejuhatus Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast ...
..... kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti E need, mida katavad väga loomulikult kujutatud mereloomad. M U Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannaid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaks. U 13 saj. S Etruskid tutvusid vatakult kreeka E
sellest. Pealiku surma järel kaotas tagaajajate vägi pea ja kangelastele oli tee merele avatud. Mitu eri versiooni venna surmast. Seega olid ka argonautide seiklused lõpukorral. Kohutav katsumus ootas meresõitjaid veel Skylla järsu terava kalju ja Charybdise veekeerise vahel, kus väin lausa kees ja pöörased lained kerkisid taevani. Hera oli aga targu paigutanud sinna merenümfid, kes laeva ohtlikust kohast tervena läbi juhtisid. Edasi oht Kreetal, kus M hoiatas, et varitseb viimane vana pronksitõugu mees, kes oli üleni metallist, välja arvatud üks pahkluu, kust hiiglane oli haavatav. Kui M sellest parajasti rääkis, ilmuski randa kohutav Talos ja ähvardas visata laeva kaljupankadega puruks, kui see lähemale peaks tulema. Mehed puhkama, M palus Hadese koeri, et need hiiglast hävitama. Said hävitatud, korra randuda ja end värskendada ning siis edasi liikuda.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Vana - Kreeka Uurimustöö Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 3 Ülevaade Vana Kreeka perioodidest.............................. 4 Elust olust ....................................................................... 5 Kunst 1) Arhitektuur.............................................................. 6 2) Skulptuur................................................................7 3) Vaasimaal...............................................................9 Tänapäevast leitud sarnasused.......................................10 Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs.............................11 Kasutatud kirjandus......................................................12 ...
18. laul Võitluse võidab ülekaalukald OD. Ilmuv välja ODi naine Penelope, kes ei kiida kosilaste tegusid heaks. Kui kosilased olid lahkunud viisid OD ja Telemachos ära sõjariistad. 19. laul OD palun pojal lahkuda et saaks naisega kahekesi rääkida. Natukese aja pärast tuleb Penelope teenindajate saatel ja hakkab kuduma. Penelope räägib ODile oma saatusest, et siiani õnnestus kosilasi petta, aga enam ei saa. OD ütleb Penelopele et ta nägi teda Kreetal ja et OD ta koduteel. Penelope ei tahtnud ODi uskuda, aga ta ütled et ta on selle maja aukülaline. Penelope palun teenindajatel ODi jalgu pesta, aga OD ei taha, et noored naised ta jalgu peseks. Ta palun endale mõnda vana naist. Vana naine tunneb ODi armi järgi ära. Penelope teatab, et homme seab koik kosilased ritta ja kes laseb vibu läbi 20 kirve, milles auk sees, see saab tema meheks. OD lubab et OD tuleb tagasi. 20. laul Hommikul ärkab OD teenindajate sagimise peale
siseõue. Oli terasse, koridore, trepikäike, palee eri osad paiknesid eri tasapindadel. Elamiseks väga mugav toimis veevärk ja kanalisatsioon.Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad.Lossi seined olid kivist, laed puust. Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitatud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. 3. Milliseid kujutava kunsti liike viljeldi Kreetal? Milline meeleolu neis valitses? Kreeka kunsti kaunim näide on keraamika.Nõud on eredavärvilised ja dekoratiivsed.Ornamentika on väga looduslähedane,isegi naturalistlik.Kogu kreeta kunsti iseloomustab kiidulaul ilule, loodusele.Peamiseks väljendusvahendiks on joon , värv, erksad pinnad ja massid. 4. Mille poolest erinesid omavahel Kreeta saare ja Peloponnesose poolsaare arhitektuur? Luksusliku siseruumide paigutus oli korrapärasem kui kreetal
Vastused. 1. Kirjelda Vanakreeka ühiskonda ja usundit. Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Ise kutsusid kreeklased oma maad
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8
Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad
PÄRNU HANSA GÜMNAASIUM KAKSTEIST OLÜMPLAST - TAEVALIK PEREKOND Referaat Õpilane: Victoria Agafonov 10A klass Õpetaja: Tiiu Sarv Pärnu 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................2 Sissejuhatus.................................................................. .3 Maailma loomine ja jumalate põlvnemine.......................4 Kes moodustasid taevalik perekonna.............................6 Kaksteist olümplast.........................................................7 Kokkuvõte.......................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................10 2 Sissejuhatus Hellenite jumalad o...
10 käsku o Taavet ühendas Kaananimaa ühtseks riigiks (Iisrael); Iisraeli kuningas (11.-10.saj eKr) o Nutumüür iisraellaste püha paik 5. Vana- Kreeka · Ajalooperioodid: o Egeuse kultuur (2000 1400 eKr) tundmatu päritoluga rahvas labürinditaolised lossid rahumeelne kultuur; härjakultuur tsunami hävitas kõrgkultuuri Kreetal Mükeene + Knossose paleed ühed tähtsaimad keskused o Tume ajajärk (1100 800 eKr) kangelasajastu müütide kujunemine + jumalad teame tänu Homerose eepostele Egeuse meri Kreeka sisemereks languseperiood (lossid hävinenud, kiri ununenud, elanikkond vähenenud, peaaegu tsvilisatsioonieelne tase) o Arhailine ajajärk (800 500 eKr) tähestik
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
piimakannu vorm sangata jm. Keraamika Savitöödest terrakota, fajanss.Vaasimaali areng väga selgelt eristatav: eraldada saab mitut eri etappi.Omane ere värvigamma ja dekoratiivsus.Väljendusvahenditest olid esikohal värvid ja maalilised pinnad.Kui Egiptuse kunst oli lineaarne,siis Kreeta kunst oli maaliline. Kui Kreeka saartel Küklaadidel varaminoilisel ajal sissekraapimise 7 tehnika, siis Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga (must, pruun, punane, violetne) ja sellele maaliti valge värviga mustrid tehnika õitseng keskminoilisel ajal..Valgele lisandusid teised värvid punane, tumekollane. Mustrid olid algselt sirgjoonelised, siis muutusid elavamaks ja mitmekesisemaks. Ornamendid: kolmnurgad, kurvid, spiraalid, meander, lained, soonmuster, telliskivimotiiv. MÜKEENE Mükeene linn Homerose eepose "Ilias " kangelase Agamemnoni kodupaik, tähtsaim
poolsaarele, kuid mitte Kreeta raua kasutuselevõtt. saarele 1875 1250 625 0 2500 eKr 338-30 Hellenismiperiood: Kreekas ja 800-500 Arhailine periood: 334-326 korraldas Philippos II 2000-1100 Kreeta- Elanikkonna kasv Egeuse mere Mükeene periood: Kreetal poeg Aleksander Suur vallutus- rannikul võeti Linnriikliku korralduse retke, mille tulemuseks oli kogu tekkisid lossid ja neid kujunemine kasutusele ümbritsevad linnad, kirja Ees-Aasia, Egiptuse ja Iraani pronks ja Aristokaatia teke langemine makedoonlaste võimu
oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Ka linnriikides olid kõrgemad kihid, nt Spartas olid spartiaadid, kes moodustasid vaga vaikse enamuse terve riigi elanikkonnast ning Ateena, kus oli vaga palju kodanikke, kes kuulusid riigi nõukokku ning olid teistest kõrgemal positsioonil, mida sel ajal tahtis igauks. 2.Mille poolest oli naise olukord erinev või sarnane Egiptuses, Mesopotaamias, iisraellastel, minoilisel Kreetal ja klassikalise ajastu Kreekas? * Naise olukord oli erinev, Klassikalise ajastu Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus- nad allusid oma kaasale, isale või mõnele muule meessoost isikule. Murdeeas tüdruk voeti 30-40-aastase mehe poolt naiseks tulevase abikaasa ja aia eelneval kokkuleppel. * Egiptuses oli abielunaise õiguslik seisund mehe omaga peaaegu võrdne. Egiptuse naistele kuulus perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna erandlikult kõrge positsioon.
oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Ka linnriikides olid kõrgemad kihid, nt Spartas olid spartiaadid, kes moodustasid vaga vaikse enamuse terve riigi elanikkonnast ning Ateena, kus oli vaga palju kodanikke, kes kuulusid riigi nõukokku ning olid teistest kõrgemal positsioonil, mida sel ajal tahtis igauks. 2.Mille poolest oli naise olukord erinev või sarnane Egiptuses, Mesopotaamias, iisraellastel, minoilisel Kreetal ja klassikalise ajastu Kreekas? * Naise olukord oli erinev, Klassikalise ajastu Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus- nad allusid oma kaasale, isale või mõnele muule meessoost isikule. Murdeeas tüdruk voeti 30-40-aastase mehe poolt naiseks tulevase abikaasa ja aia eelneval kokkuleppel. * Egiptuses oli abielunaise õiguslik seisund mehe omaga peaaegu võrdne. Egiptuse naistele kuulus perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna erandlikult kõrge positsioon.
Aastatuhande keskpaiku kandus see ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. · u 2000 eKr tungisid põhjast Kreekasse indoeuroopa hõimud, tänapäeva kreeklaste esivanemad. Seda just Kreeta kultuuri kiire arengu algusaegadel. Suur osa Egeuse mere saartest, sh Kreeta, jäi uustulnukatel esialgu hõivamata. Ühiskonna ja kultuuri arengutase oli neil madalam kreetalaste omast. · u 1500 eKr toimus Egeuse meres tugev vulkaanipurse, mis tekitas purustusi ka Kreetal. Peagi vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid Kreetal ise valitsema. Uued valitsejad võtsid omaks saarerahva eluviisi ja kombed. Ka kreetalaste kiri kohandati kreeka keelele. Tänapäeval kannab see varasem kreekakeelne kiri nimetust lineaarkiri B. Kuigi teadlased on lahendanud selle lugemise saladuse, ei anna selles kirjutatud tekstid meile mingit teavet ei toonaste valitsejate ega ajaloosündmuste kohta. Kirja kasutati majapidamisaruanneteks. · 15. - 13
pidustusi, mitte sõdu ning võitlusi. 5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse? 3000a eKr 12.saj.eKr. Periodiseeritakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks. 6. Mida teame ühiskonnast ja usundist Egeuse mere saartel? Usundi kohta pole täpseid andmeid 7. Mille poolest erinevad omavahel Kreeta saare ja Peloponnesose poolsaare asulad? Kreetal ei olnud kaitseehitisi, Peloponnesosel oli. 8. Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted ,,labürint" ja ,,kükloopide müürid"? Kükloopilised müürid hiiglaslikud kivimüürid Labürint Konossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan 9. Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgetasemelisem. Seinamaalid ja reljeefid, keraamika, ehituskunst.
Nemea lõvi tapmise asetas ta Heraklese esimeseks vägiteoks sel ainsal põhjusel, et mitte ühelgi teisel metoobil pole Heraklest habemeta kujutatud). Järgnevate vägitegude järjestus ei ole nii enesestmõistetav siin toetub tänapäevane antiikmütoloogia (uurimine) otseselt Apollodoruse autoriteedile. Heraklese vägitööd jagatakse tavaliselt kahte kuuesesse seeriasse: esimesed kuus toimusid kõik Peloponnesosel (Peloponnesose grupp), ülejäänud kuus aga mujal maailmas ( Kreetal, Traakias, Sküütias, Kaug-Läänes, hesperiidide maal ning allilmas. Kui rääkida Heraklese relvastusest, siis tema enda lemmikuks (ehk ka iseloomulikumaks atribuudiks) oli kindlasti nui. Levinud versiooni kohaselt meisterdas ta selle oliivipuust nuia endale ise, peale seda, kui oli surmanud Lerna Hydra. Tema ülejäänud relvastus oli jumaliku päritoluga mõõga andis talle Hermes, vibu ja nooled kinkis talle Apollon ja tema kullast rinnaplaat oli Hephaistose kätetöö.
haiguse kohta. Tähtsal kohal olid nädalased kevadpidustused, mille käigus pidutses kogu rahvas. Peo viimane päev oli valekuninga päev. ,,Iga aasta valiti valekuninga päeval kõige rumalam ja veidram mees Babülonis ja ta võis ühe päeva valitseda kõige kuningavõimuga ja kuningas ise pidi teda teenima. Kuid päeva lõpus pidi libakuningas surema, sest ei sobinud, et mees, kes ühe päeva oli kuningana valitsenud, jääks elama. Kreeta Inimesed Kreetal teevad seda, mis parasjagu pähe tuleb, seetõttu on nendega ka raske kokkulepeid sõlmida, kuna igaüks otsustab nagu tuju on , ühel hetkel üht ja teisel teist. Nad räägivad ainult headest ja ilusatest asjadest. Surma nende maal ei tunta, nad varjavad surma, kui keegi sureb, siis viiakse lahkunu salaja minema, et mitte teiste tuju rikkuda. Nende hooned ei ole suured ja võimasd, nad peavad ehitades silmas mugavust ja luksuslikust ning ei hooli missugune hoone välja näeb
Lineaarkiri A: Kreeta kun. Minose ajal savitahvlitel silpkiri. (tp. ei osata desifreerida) 7. Lineaarkiri B: Mükeene kultuuri esindajad indoeurooplased kohandasid Kreetalaste kirja enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B (tp. osatakse tõlkida) 8. Ahhailased: Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. 9. Doorlased: Üks kreeka hõime. Elasid Dorises (Kesk-Kreekas), Peloponnesosel (Argolis, Messeenia, Lakoonia), Kreetal, Rhodosel ja Kos'i saarel, Väike-Aasia edelaosas, Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. 10. Joonlased: Joonlasi peetakse Kreekasse rännanud hõimudest vanimaks. 11. Labürint: keerdkäikudega rajatis. Daidalos rajas kuningas Minosele labürindi, kuhu peideti härjapeaga koletis Minotaurus. 12. Kükloobilised müürid: Losse ümbritsevad võimsad kaitseehitised massiivsetest kiviplokkidest. Kreeka pärimuse
VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riikli...
Kui troojalane Paris otsustas kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Juno Sospita. Vatikani Muuseum Juno Regina. Vatikani Muuseum Herat peeti abielu- ja sünnitusjumalannaks. Hera püha loom oli lehm ja teda ennast nimetasid kreeklased veisesilmseks. Hera sümboliks oli paabulind, kuid ka kägu. (Zeus moondas end vihmast nõretavaks käoks ja puges Kreetal puhkava Hera rindade vahele sooja. Õigel hetkel sai linnust taas taevakuningas ja nii neist paar saigi.) Rooma usundiloos pandi Herale nimeks JUNO ja Zeus sai nimeks JUPITER. Mõlema jumala nime kasutavad eurooplased tänapäevalgi: juunikuu on saanud oma nime Junolt ja prantslaste jeudi (neljapäev) on Jupiteri päev. Roomlastele oli Juno palju tähtsam jumalanna kui kreeklastele Hera. Juno kuulus koos Jupiteri ja Minervaga nn Kapitooliumi triaadi e. kolmikusse (roomlaste kolm kõige
Laagri Kool Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud m...
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid üksteistest sõltumatud ja
kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Enamik teadlasi arvab, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest, kes asustasid saart enne indoeurooplaste hulka kuuluvate kreeklaste sisserännet. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Küllap soodustas saare asend Egeuse mere piirkonna ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel kultuurikontakte muu maailmaga ja võõrmõjude ühendamist originaalseks kõrgkultuuriks. Hilisemas Kreeka mütoloogias seostus Kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega. Seetõttu nimetataksegi Kreeka tsivilisatsiooni minoiliseks. Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid
1300 (1600) ruumi. Vasak pool hoonest oli sakraal. Suur siseõu seal toimusid pulli hüppamised. Valguskaev ei esine akent hoone välisseinas, aknad on siseseinas. Sambad on allapoole ahenevad, puidust (sükomooripuust). Hoone vahetalad on puidust, et oleks vedrutavam (maavärinate pärast). Hoonel oli puidust karkass, hoone ise oli kivist. Sideainena kasutati mörti. Müütiline kuningas Minos. Tema järgi nime saanud kultuur tekkis 3. saj e. Kr Kreetal. 14. Ussjumalanna Keraamilised kujud. Naisfiguurid ussidega ussjumalannad, preestrinnad. Maod olid koduloomad, sest aitasid maavärinate asjus. Tundsid ette ja laid jalga. 15. Kamarese vaasid Kamarese vaasid geomeetrilised mustrid (valge ja punane) tumedal taustal. 19. ja 18. saj e.Kr. Leitud Kamarese koopast. 1700 ema. 16. Mükeene Mükeene oli tipptasemel kultuur 1413 saj. e.Kr. Asus Peloponnesose poolsaarel. Olid kindlusmüürid suurtest tahutud kiviplaatidest. Ilma sideaineta
hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : 1) Varasem minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. (2000-1400 eKr) -Elanikud mittekreeklased. -Müütiline Knossose kuningas Minos. -Linnad, lossid lahutamatu tervik. Tuntuim Knossos, mille loss on Minose palee. -Luksuslik sisustus, vannitoad, äravoolurennid, viljasalved, töökojad, kultusruumid. -Eraldiseisvad templid puudusid. -Lineaarkiri A Kreetal loetamatu. -Valitsesid preester-kuningad. -Kindlustamata lossid, sõjakate joonte puudumine. -Kunst: rahumeelne, elurõõmus temaatika. -Naise suur tähtsus, kujutatud esiplaanil. (Matriarhaalne naiste valitsetud ühiskond.) -Religioon: austati jumalannasid. -Ohverdati. Pidulikud rongkäigud. -Härjakultus ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Europe, Minose ja Minotauruse müüdid. -1500 kultuur hävis. Mandrilt arhalilaste rünnakud, Kreeta vallutamine.
käis alla Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr · Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased · Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele · Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased-ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad · Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse · Suurim neist on Knossose palee Kreetal · Selle lossi mõõtmed ja maht ületavad kõik teadaolevad vanaaja lossid · Loss on korrapäratu põhiplaaniga, ehitatud labürindina ja 2-3 korruseline · Lossi keskel asus suur siseõu · Knossose palee oli kindlustamata, puudus kaitsemüür · Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud · Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina · Kreeta ehitajad on samuti kasutanud sambaid katuse ja talastiku toestamiseks
krihviga niiskesse savitahvlisse. Kiri tekkis algul Sumeris,siis Akkadis ja levis kõikjal Idamaades. Kiri arenes piltkirjast sünamärkidega silpkirjaks. Hieroglüüfid- vanaegiptuse kirjaviisi kreeka nimetamise. Lingvistikas on neli kirjasüsteemi: ideograafiline kiri,logograafilis-süllaabiline (sõna-silbiline),süllaabiline ja alfabeediline (hääliku täheline märkimine). Kreeta ehk Minose kiri oli loodud Kreetal enne kreeka hõimude sissetungi. Algul oli ideograafiline kiri,hiljem sõna-silbiline kiri. Eelmise sajandi algusest oli teada Egeuse mere 3 kirjasüsteemi,üks oli hieroglüüfkiri,teised kaks olid lineaarkirjad A ja B. Praegu eristatakse kahte kreeta ja kahte kreeta- mükeene kirja kuju. Kreeta piltkirjas on umbes 150 ideogrammi:inimene,loomad,taimed ja esemed. Lineaarkiri oli kiri,kus grafeemid ehk märgid koosnevad liinidest,joontest,mitte piltidest. Lineaarkirja B savitahvleid ja
Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid eluruumidesse vett. Alumisel korrusel säilitati veinivarusid ja teravilja. Lossikambrite seintel olid uhked maalid. Need maalid kujutasid lilli, liblikaid, sportlike mehi ja naisi. Kreetalastel oli ka oma kiri. Tänapäeval ei saada aga kreetta keelest midagi aru. Kreeklased uskusid et Kreetal valitses kuningas Minos. Kreetalased olid head meresõitjad. Nad vahetasid egiptlaste, foiniiklaste ja babüloonlastega kaupu. Pilt Knossose palee seinalt. Mükeene kultuur. Kreeklased õppisid kreetalastelt niimõndagi ja seega nimetatakse kreeta ja kreeklaste kultuuri Kreeta-Mükeene preioodiks. Hiljem nimetasid kreeklased oma esivanemaid ahhailasteks. Nende losse ümbritsesid kivimüürid. Hilisemad kreeklased nimetaisd neid kükloopilisteks müürideks
Milline keel võis olla tema emakeel? 9. Kuninganna Kleopatra VII surma järel Egiptus romaniseerus. Mida see tähendab? 7. Kolmest Guiza püramiidist on vaid keskmise püramiidi tipp kaetud siledate kiviplaatidega. Miks on need püramiidid suuremalt jaolt krobelised? 8. Kes oli see riigimees, kes andis tõuke egüptoloogia sünnile? Kui vana on see teadus? 10. Kas Prantsusmaa peaks Egiptuse riigile tagasi andma Louvre'is eksponeeritud Egiptuse muinsused? Põhjenda! 3. KNOSSOSE PALEE KREETAL (u. 26 saj. eKr.) NB! Suurenda pilte! a) Knossose palee restaureetud veranda tänapäeval b) Knossose pale rekonstruktsioon c) Knossose palee fresko hüüdnimega ."Prints liiliatega" (See fresko on teostatud A. Evansi näpunäidete järgi) Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600 aastat eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel arenema omanäoline kunst. Siis ei elanud siin veel kreeklased, vaid Kreeta põliselanikud. Nende kasutatud kirja ei ole suudetud tänaseni desifreerida
mandril. Toonase Kreeka elanikud olid püsivates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasiaga, said sealt olulisi mõjutusi, kuid ei jäänud oma ühiskonna ja kultuuri artengutasemelt kummastki neist oluliselt maha. U 3000 eKr sai Kreekas ja Egeuse rannikul alguse pronksiaeg. Tekkisid suuremad asulad. U 2200 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele arvatavasti kreeklaste esivanemad. Kreeta saar jäi nende poolt hõivamata. Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeklased ei ole arvatavasti Kreeka põlisasukad. Enne nende saabumist elas siin tõenäoliselt mingi meile teadmata päritolu rahvas (või rahvad), kes juba varasest ajast alates haris põldu ja pidas küllalt tihedaid ülemerekontakte idapoolsete naaberaladega. Sealtkaudu õpiti III aastatuhandel e. Kr. ka vaske kasutama. Umbes 2000 eKr. jõudis see rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. U 2000 eKr arenesid Kreeta saare asulatest lossid ja neid ümbritsevad linnad
nendega kergel kujul ja suhteliselt mänglevalt. 2.3.Minose Kreeta Egeuse mere ümber (tänapäeva Kreeka ja Türgi vahel) oli vahemikus 26001400 e.Kr. kõrgelt arenenud tsivilisatsioon Kreeta saarel, Küklaadide saarestikus, LõunaKreekas ja VäikeAasia läänerannikul, seda kutsutakse ka Egeuse tsivilisatsiooniks. See oli peaaegu tuhat aastat enne VanaKreeka kõrgeltarenenud tsivilisatsiooni esiletõusu. Kreetal nimetatakse seda aega Minose tsivilisatsiooniks kreeka mütoloogiast tuntud kuningas Minose järgi. Kreeka mütoloogia järgi oli Minose isaks jumal Zeus ja emaks Europe, Fenicia printsess. Euroopa maailmajagu näibki olevat tema järgi nimetatud. Egeuse mere ümbruskond on karateajaloolastele huvitav koht, kuna sealt on pärit tõendeid võitluskunstide maadluse ja poksi eksistentsist. "Bullleap" (härjahüpe) oli väga akrobaatiline ala ja nõudis süstemaatilisi treeninguid
kuiv, kuum, vihma harva, jõed väiksed, veevaesed, suvel kuivavad, liigendatud mererannik, meri on peamine ühendustee. Kreeta-Mükeene ajajärk: umb. 2000-1100 eKr Omamoodi kõrgkultuur ning jagunes 2-ks-minoiliseks Kreeta kultuuriks ja mükeene Kreeka kultuuriks. Minoiline-2000-1400 eKr, Kreeta saar, legendaarne kuningas Minos. Kreetalsed kasut. silpkirja, nn. lineaarkirja A, kuid seda ei osata tänap lugeda, seetõttu infot vähe. Põhilist rolli mängisid Kreetal lossid, mis oli peamine majanduskeskus. Neist täht. ja tuntuim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Losside sees olid nt. basseinid, vannitoad, viljasalved jne. Lossid olid kindlustamata, sest Kreetas valitses rahulolu, rõõmsus, seal puudusid sõjakad jooned. Kreekas aga olid just sõjakad jooned. Teiseks olid lossid usukeskused ja kultusepaigad, kolmandaks oli loss valitseja asupaik ja poliitilise võimu keskus. Losside seintele maalitud freskod kujut
Püüdis kinni ja lasi Tirynsis lahti. iv. 4. püüda kinni Erymanthose metskult v. 5. Kuningas Augeiase tallide puhastamine. Sai tehtud tänu jõe voolusuuna muutmisele. Ei arvestatud, kuna sai selle eest tasu. vi. 6. Tappa õelad Stymphalose linnud. Lasi nooltega paljud maha ning peletas ülejäänud Hephaistose pronkskõristi abil. vii. 7. Püüda Kreetal kinni sõnn, kelle Minos oli jätnud ohverdamata. Tõi selle jälle Tirynsisse. viii. 8. Taltsutada Traakia kuningas Diomedese metsikud inimsööjad hobused. Teel päästis Tessaalia kuninga, saades Thanatosest (Surm)n maadluses jagu. ix. 9. Amatsoonide kuninganna Hippolytese kuldse vöö hankimine x. 10. varastama kuningas Geryneuse veised ja ajama need Tirynsisse, kus
Sparta rajajaks oli esimene seadusandja Lykurgos. Riiki juhtisid kaks väepealikud-kuningat ja kaks preester-kuningat. Geruusia - vanemate nõukogu. Sinna valiti 28+2 väepealikkut ja kuningat. Need oli ligi 60 aastased vanamehed. Geront - geruusia liige. Apella - Sparta rahvakoosolek. Efoor - apella otsuste teavitaja. Hopliidid - raskerelvastatud jalaväelased. Faalanks - lahingurivistus. 1.4.2 ATEENA. Theesus - ühendas Ateena. Egeuse poeg, kes tappis Kreetal Knossose lossis pühvli. Metoik - Ateenas mitte sündinud vaba kodanik. Areopaag - Ateena nõukogu, mis käis koos Arese künkal. Arhont - Ateena ametnik. Esimesed Ateena seadused andis välja Drakon (7. sajandil eKr), need olid väga karmid seadused. VI sajandil kehtestas kuningas Solon seadused panid aluse demokraatlikule riigikorale. Solon kaotas võlaorjuse ning ühtlustas mõõdusüsteemid, suurendas rahvakoosoleku õigusi, jagas Ateena elanikud varaliselt nelja rühma.
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusaeg Euroopas referaat Nimi: Katri-Helena Kaasik Klass: 10a Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................3. 2. Valgustusaeg............................................................................6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee..........................................
esimeseks vägiteoks sel ainsal põhjusel, et mitte ühelgi teisel metoobil pole Heraklest habemeta kujutatud). Järgnevate vägitegude järjestus ei ole nii enesestmõistetav siin toetub tänapäevane antiikmütoloogia (uurimine) otseselt Apollodoruse autoriteedile. Heraklese vägitööd jagatakse tavaliselt kahte kuuesesse seeriasse: esimesed kuus toimusid kõik Peloponnesosel (Peloponnesose grupp), ülejäänud kuus aga mujal maailmas ( Kreetal, Traakias, Sküütias, Kaug-Läänes, hesperiidide maal ning allilmas. Kui rääkida Heraklese relvastusest, siis tema enda lemmikuks (ehk ka iseloomulikumaks atribuudiks) oli kindlasti nui. Levinud versiooni kohaselt meisterdas ta selle oliivipuust nuia endale ise, peale seda, kui oli surmanud Lerna Hydra. Tema ülejäänud relvastus oli jumaliku päritoluga mõõga andis talle Hermes, vibu ja nooled kinkis talle Apollon ja tema kullast rinnaplaat oli Hephaistose kätetöö.
st. üks rida paremalt vasakule, järgmine rida vastupidi. ~IV saj. e. Kr. hakati kirjutama nii, nagu me praegu kirjutame. Klassikaline kreeka tähestik koosneb 24 tähest. Lisamärgid (stigma, koppa, sampi) tähendasid 6, 90, 900. 403 a. e. Kr. oli klassikaline tähestik. Paljud kreeka tekstid tulid meieni käsikirjades, tekst oli V saj-ni kreeka keeles, kuid tähestik oli muutunud (nt. [beeta] muutus B [vee]). Kreeka tähestikust on mitmeid variante. Kõige vanemad Kreetal Theloses ja Meloses. Ida-Kreeta tähestik või Ioonia-Mileetose tähestik oli Väike-Aasias Ioonias, Aioolias, Atikas, Küklaatides, Argoses. VII saj. e. Kr. olid võtnud tähestikku ja VIII saj. e. Kr. . Lääne- Kreeka tähestik tekkis hiljem Itaalias. Peamine erinevus X (hii muutus iksiks). 6 Kreeka tähestik: 1., [ alfa] üks , [beeta] maja
Kui Ariadne oli sügavasse unne vajunud, andis ta kõigile kaaslastele märku laevale asuda. Purjed tõsteti üles ja mindi merele ilma Ariadneta, kes nii siiralt ateenlasi aidanud oli. Kuid Theseuse seesugune tänamatus ei jäänud taevaste jõudude poolt karistamata. Enne Kreetale purjetamist oli Theseus isale lubanud, et kui kõik laabub hästi ja ta jääb ellu, tõmbab ta Ateenale lähenedes masti valge purje. Kui aga peaks juhtuma, et ta Kreetal hukkub, käsib ta kaptenil laevale musta purje üles tõmmata. Ateenale lähenedes oli aga Theseuse rõõmujoovastus nii suur, et ta unustas purjed vahetamata. Juhtuski nii, et vana Aigeus, näinud ülevalt Ateena akropolilt musta purjega laeva randumas, viskus ahastuses Akropoli kaljult alla. Sellest ajast peale kannabki Egeuse meri Theseuse isa Aigeuse nime. Theseusest endast sai aga Ateena ja kogu Atika kuningas. Kord läks Theseus oma sõbra lapiidide1 kuninga Peirithoose pulma
Sissejuhatus antiikreligiooni Kronoloogia Egeuse kultuur kõige vanem kõrgkultuur, tekkinud 3. aastatuhande lõpus eKr. Keskuseks Kreeta, esimene tsivilisatsioon Euroopa alal. Kreeta kiri (lineaarkiri A) on desifreerimata, muistsete asukate tekste me ei oska lugeda, on üritatud desifreerida, aga edutult. Allikad tsivilisatsiooni kohta on ehitised, maalingud, skulptuurid ja tarbeesemed Kreeta tsivilisatsiooni iseloomustavad paleed ja nende ümber asuvad... 15. saj eKr toimusid Kreetal suured purustused, samal ajal asendus lineaarkiri A lineaarkiri B-ga, mis on desifreeritud ja kreeka keeles. See viitab uute hõimude sissetungile. Lineaarkiri B tõestab kreeklaste olemasolu Kreetal 15. sajandil. Kuigi Kreeta jäi asustatuks, ei ole saar enam oluline keskus, mandrile tekkisid uued keskused, tähtsaim oli Mükeene. Mükeene tsivilisatsiooni tuntakse paremini kui Kreeta tsivilisatsiooni (tänu kirjale). Tsivilisatsiooni iseloomustavad kindlustatud alad.
Nad leidsid Minea surnukeha ning Sinuhe oli veendunud, et ta suri Minotaurose mõõga läbi ja et too ta vette ka veel viskas. Sinuhe oli masenduses ning kaotas usu jumalasse, peale seda alustasid nad sõitu Süüriasse. · Minotauros (lk 263) Minotauros on pooleldi mees ja pooleldi härg/sõnn. Müüdi järgi laskis Minos ehitada koletis (sõnn) Minotaurose jaoks labürindi, kes pärast surma (ta tapeti) hakkas allilmas surnute üle valitsema. Kreetal oli veel müüt, et iga 9 aasta tagant olevat kuningas Minos nõudnud kättemaksuks oma poja tapmise eest Ateena kuninga Aigeuse poolt 7 neiu ja 7 noormehe ohverdamist Minotaurosele. · Pime maja/Knossose palee (lk 284) - Ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt keskõue ümber mitmel korrusel ning olid omavahel ühendatud koridoride ja treppidega. Paleed rajati tihti eelmiste varemetele. Knossose palees oli üle 1500 ruumi ning kogupindala
suulise kultuuri oluline roll (kiri kirjandus) 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? Pärgament oli tehtud loomanahast, vastupidavam kui papüürus (niiskusele ja ajale, tules hävisid muidugi mõlemad, aga abi oli sellest ikka) 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? Pronksiaja kultuurid (enne antiiki). Minoiline kultuur Kreetal jt Egeuse mere saartel varasem, ~2200 eKr. Olulisel kohal naised, naisjumalused, härjad. Keskus Knossoses. Ilmselt ei rääkinud üldse indoeuroopa keeli, kasutusel lineaarkiri A, ei osata tänapäeval lugeda. Minoilise kultuuri tõrjus välja Mükeene kultuur (Mandri-Kreekast). Kreeklaste jaoks n-ö "kangelaste ajastu", kus toimusid paljud müütilised sündmused (Oidipuse lugu, Trooja sõda). Protokreeka keel, kasutusel
Kaevati välja kaks lossi - Knososes ja Phaistoses. Eriti üllatavad oma suurusega Knosose palee jäänused, mis koosnesid hulgast ruumidest. Kreeka muistendi järgi nimetas Evans ta kuningas Minose paleeks. Kreeka muistendite seas esineb jutustus sellest, kuidas Kreeta võimas kuningas Minos käskinud osaval meistril Daidalosel ehitada Knososesse suur palee. Selles oli hulk suuri ja väikesi saale ning koridore, milles võis kergesti ära eksida. Seda paleed nimetati labürindiks. Kreetal avastati samuti teisigi ehitisi: töökodasid, ladusid, toredaid hauakambreid, väikesi losse jne. Kunsti ja käsitöö mälestusesemeist on meie päevini säilinud peamiselt ilusaid savinõud kunstipäraste kirjatistega, pronkskujukesi, relvi jne. Ruumide siseseinad, nõud ja muud kodused tarbeesemed on kaunistatud mitmesuguste rahva elu kujutavate piltidega. On kujutatud naiste tantsu, meeste rusikavõitlust, sõdurite sõjaretki; vahel joonistati loomi, härjajahti, samuti lilli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
