El Greco ema ja esimese naise kohta ei ole praktiliselt idagi teada. Teada on, et ta esimene naine oli kreeklanna. El Greco vanem vend, Manoussos Theotokopoulos sündis 1531. aastal ja suri 13.detsembril 1604. aastal. Ta oli jõukas kaupmees ja veetis oma elu viimased aastad (1603-1604) El Greco kodus Toledos, Kreekas. Kolimistest Temale, kui andekale noorele kuntstnikule tundus see loomulik, et ta läheb edasi õppima ja elama Itaaliasse. Kreetal oli sellel ajal Veneetsiaga jamasid, aga õnneks enamus õpetlasi olid sellega nõus, et El Greco sinna õppima läks 1567. aastal. Tema haridustee Veneetsias jäi lühikeseks juba 1570. aastal läks ta Rooma. Seal olles hakkas ta oma Veneetsias õpitut praktiseerima. Pole teada kui kaua ta täpselt Roomas oli, aga umbes 1575-1576. aastatel läks ta Veneetsiasse tagasi. Mitte nagu teised kuntsnikud kes Veneetsiasse olid läinud jäi El Greco on maailimis stiiline kindlalt truuks. Ta maalis
Mükeene kultuuris tomineeris sõdalasaristokraatia. Nad tegid mitmeid sõjakäike Egeuse piirkonnas. Mükeene ajalugu Mükeenelasi võib pidada esimesteks kreeklasteks. Nad ränasid mööda maismaad Balkani poolsaarele ning tõrjusid kõrvale ja segunesid sealsete asukatega, kelleks olid pelasgid ja leleegid. Kreeka ajaperioodi vahemikus 1600-1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtuvat osa. Religioon Juba ammu enne paleekultuuri sündi austati Kreetal mingilaadset jumalannat. Vähesed tekstid räägivad pühapaikadest või usukommetest, arheoloogiliste leidude hulgast on raske tuua esile kultuspaiku ja altareid. Ohvriandide loeteludest võib siiski järeldada, et panteoni kuulusid osad klassikalise kreeka jumalad. Poseidon paistis olevat välja toodud ktoonilise jumalusena, seotuna maavärinatega. Teistest jumalustest on tuvastatud Zeus-Hera paar, Ares, Hermes, Artemis, Dionysos.
Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Mükeene tsivilisatsioon mandri-Kreekas Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon- pronksiaeg Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Kreeta muistsed elanikud olid Väike-Aasia põliselanikud. Minoiline tsivilisatsioon- kuningas Minose valitsemisaeg. Linnad ja nendes linnades olnud lossid. Linn ja loss moodustasid terviku. Knossos ehk Minose palee. Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusa...
täiuslikud inimesed ebaharilikes ja vägivaldsetes seda on lõuendile kantud ka näpuga, tema mõjul poosides; muutus õlimaal peamiseks maalitehnikaks. „Flora“, c. jõulisus, kehad plastilised, valguse-varjuga „Tüdruk puuviljadega“ modelleeritud; 19. El Greco- renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Ta sündis kreetal, töötas seejärel Veneezias, 17. Mõlemad on joonistanud Venusi maali, mis näevad Roomas Toleidos. Toleidos valmisid tuntumad maalid pealtnäha sarnased välja. El Grecot nimetanud nii omapäraseks kunstnikuks, et 18. "Mees kindaga" "Neiu puuviljavaagnaga" porteed on teda ei saa paigutada ühessegi tavapärasesse väga tõetruud ja peegeldavad lisaks inimese välisele kunstikoolkonda
1. Kreeka polised ja demokraatia Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid 2000-1400 eKr, legendaarse kuninga Minose valitsusajal, oli Kreeta saarel hiilgeaeg, seda kõrgkultuuri nimetatakse minoiliseks tsivilisatsiooniks. Perioodile oli iseloomulik losside esile kerkimine, neist tuntuim Kreetal oli Knossos. Hiljem hakkas ka Mandri-Kreeka jõudsalt arenema, ka sinna tekkisid suured, müüridega lossid, neist tuntum kuulsa lõviväravaga Mükeene. Kreeklased vallutasid seejärel ka Kreeta ning tõusid seeläbi ka Knossose valitsejaks. 12. sajandil eKr tabasid tänu rahvaste liikumisele Kreekat purustused, tänu millele vähenes elanikkonna arvukus, inimesed olid vaesemad, lossid jäeti maha. Tsivilisatsiooni uus tõus 8.-6
11. Kuidas kujutati Egiptuse kujutavas kunstis vaaraosid ja kuidas lihtrahvast? Vaarosid kujutati kas seistes või istudes ja üsnagi suurtena. Lihtrahvast kujutati väikestena ja alati töötades 12. Nimeta templi liike. Millistest osadest nad koosnesid? Kaljutempel, tavaline tempel. Püloon, lahtine sammassaal, sammassaal, jumalakuju asupaik 13. Mida tead a)Knossose lossist, b) Kükloopide müürist, c) Mükeene lõviväravast. Kus asuvad? Kirjelda! a)Knossose loss- asub Kreetal, koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonsaal, sammassaale, vaateterasse, isegi vannitube. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid , tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline b) Kükloopide müür- Kükloopide müür on Mükeene linna müür, mis on laotud säärase mõõtmega
jumalad, vaaraod. 2. Lihtinimesed, loomad. MUUTUSED UUE AJA ARHITEKTUURIS: Loobutakse püramiidide ehitamisest ja hakati rajama templikomplekse ja hauakambreid. AINUJUMAL ATON: Enhatoni portree, Nofrete, Atoni pere kummardab- templid avatakse valgusele. VANAKREEKA JA-ROOMA : KNOSSOSE PALEE: Põhiplaan: Labürint (MÜÜT; Minotaurusest).Valgus tuleb läbi katuseavade või sammaste vahelt. Sambad puidust, alt kitsenevad. Värvitud kollase, punase, mustaga. KUJUTAVA KUNSTI LIIKE KREETAL Seinamaal e FRISKO skulptuur, keraamika, metall. MEELEOLU; Rõõmus, teemad seotud ümbritseva looduse ja merega. Usuga seotud teemad mängulised(mängud sõnniga). ERINEVUS: Meeleolu, Kreeta teemad seotud õnneliku eluga, keskkonnaga. VANAKREEKA seinamaalid seotud jumalate, inimeste omavaliste võitluste, ajalooliste sündmustega või spordiga. VANAKREEKA KOLM ARHITEKTUURI STIILI; SAMBAD DOORIA STIIL: Kõige vanem, jõuline, raskepärane stiil.
Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest). Mait Kõiv. Kreeka ajalugu
Vahemerel toimub pidevalt maavärinaid, mis on laastanud Knossost. Teadlased on kindlaks teinud, et Knossose ehitajad oskasid ehitada maavärina kindlaid hooneid. Kuid see ei kaitsnud neid suure katastroofi eest, mis nad lõpuks hävitas. Kreeta naabrusel olevalt saaarelt, nimega Santorini, avastati tuha alt linna jäänused. Linn oli maetud tuha alla, mis säilitas linna üle 30 sajandi. Ka siin linnas on arhidektuur väga kõrgel tasemel, täpselt nagu Kreetal, mis edestas kõiki teisi selle aja kultuure. Ka sel linnal oli arenenud veesüsteem, kusjuures oli igal majal tualett ja vannituba. Santorini on vulkaaniline saar, vulkaan purskus 3.5 tuhat aastat tagasi, hävitades osaliselt saare ja tehes ränka kahju ka ümbruses asuvatele saartele. Vulkaanipurse oli hiigelsuur, kuna vulkaani tükke on leitud nii Niiluse delta lähedalt kui ka Mustast merest. Platoni kirjelduse järgi oli Atlantis ringi kujuline linn, milles oli kõrgelt
pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. · Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. Sõnnimäng Naise kujutis aka Pariisitar Skulptuur · Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. · Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. · Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel. · 15. sajandil e.m.a tulid Peloponnesose poolsaarelt seni Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid Knossose. Nüüdsest peale läks võim Egeuse merel
neil mitmeid erinevusi ja sarnasusi. Kreeta saarel oli minoiline tsivilisatsioon, hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased, arvatakse, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Mükeene kultuuri esindajad olid aga indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a. eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga, lahingutes kasutati näiteks hobukaarikuid ja 1500 a. eKr vallutasid Kreeklased Kreeta saare. Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid.
Kaksikkirves. Santorin ehk Thera saar ja vulkaan 1621 eKr. Tuulekoobaste tempel - sealt on välja kaevatud nii tempel kui inimese ohverdamise stseen (4 luukere ja müütilise looma peaga pronksist pistoda). Mükeene Mükeene on Egeuse kultuuri hilisem ajajärk 1400 1200 eKr. Lõvide värav(1300 eKr) - üks kuulsamaid ehitisi Mükeenes. See on peavärav, ehitatud liivakivist. Üldjuhul on lossid kõik kindlustamata-ilma kaitsemüürideta. Seinad laoti kivist ja ilma mördita. NB! Kreetal tarvitati mörti! Kükloopilised e. kükloopsed müürid. Kuningate haudade ring - sealt on leitud 5 saht- e. kaevushauda. (Leidis Heinrich Schliemann.) Surnutele pandi kaasa kullast ehteid. Kui laip oli kõdunenud, võeti ehted ära. Kuppelhauad - munaja kujuga pseudokuplid. Kivid laoti üha väiksemate ringidena. Tholos ümarhoone kreeka kultuuris, siin: hauakamber. Dromos kaldtee hauakambrini (aeti kinni, kaevati välja). Talamos - kamber, kõrvalruum hauas.
jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Aphrodite, viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal. Vanemad ja sünd: Zeusi vanemad on titaanid Rheia ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed Armuseiklused: Zeus oli kreeklaste silmis mehe võimekuse kehastus, samas vastandusid tema suhted alati harilikule ettekujutusele romantilisest armastusest ja püsisuhetest
Tõhusaid kasutajaid soosiva vee hinnakujundusstruktuuri ja ebasoodsate põllumajandustoetuste likvideerimise tulemusena väheneb tõenäoliselt põllumajanduses kasutatava niisutusvee kogus märkimisväärselt. Tegutsemistavade muutmine Lisaks niisutamismeetodite muutmisele on võimalik vett säästa ja kulusid vähendada ka koolitus- ja teadmiste jagamise kavade abil, mille raames õpetatakse põllumajandustootjatele tõhusamaid veekasutusmeetodeid. Näiteks Kreetal on 9-10% veesääst saavutatud niisutusalase nõustamisteenistusega. Teenistus teavitab põllukultuure mõjutavate tingimuste igapäevastele prognoosidele tuginedes põllumajandustootjaid telefoni teel sellest, millal ja kuidas põllukultuure kasta. Põllumajandustavade muutmine võib kulutõhusalt parandada ka teistele kasutajatele saadaoleva vee kvaliteeti. Näiteks anorgaaniliste ja orgaaniliste väetiste ning pestitsiidide kasutamine võib
-„Magav Venus”, töös valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit. „Äike”, seal avaldub inimese vahetu side loodusega, idülliline 18.Mida tead Tiziani pintslitööst ja värvikasutusest, nimeta mõni töö?-Värvis õlivärvidega, värvi oli tihtipeale paksult, maalis ka näpputega. „Flora”, „tüdruk puuviljadega” 19.Mida tead El Greco elukäigust?- 19. El Greco- renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Ta sündis kreetal, töötas seejärel Veneezias, Roomas Toleidos. Toleidos valmisid tuntumad maalid El Grecot nimetanud nii omapäraseks kunstnikuks, et teda ei saa paigutada ühessegi tavapärasesse kunstikoolkonda. 1. Millise hoiaku poolest erineb 15.sajandi kultuur gootiaegsest? - Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.), 15
Kreeta-Mükeene Koostasid: Sirli Mändmets ja Kristina Bauer Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta- Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tege...
-,,Magav Venus", töös valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit. ,,Äike", seal avaldub inimese vahetu side loodusega, idülliline 18. Mida tead Tiziani pintslitööst ja värvikasutusest, nimeta mõni töö?-Värvis õlivärvidega, värvi oli tihtipeale paksult, maalis ka näpputega. ,,Flora", ,,tüdruk puuviljadega" 19. Mida tead El Greco elukäigust?- 19. El Greco- renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Ta sündis kreetal, töötas seejärel Veneezias, Roomas Toleidos. Toleidos valmisid tuntumad maalid El Grecot nimetanud nii omapäraseks kunstnikuks, et teda ei saa paigutada ühessegi tavapärasesse kunstikoolkonda. 1. Millise hoiaku poolest erineb 5.sajandi kultuur gootiaegsest? - Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.), 15.saj
Järkjärgult toimusid muutused Euroopa ühiskonnas tugev sotsiaalne kihistumine. Ebavõrdsus ühiskonnas kajastub hauapanustes. Minose kultuur Mõju ulatus kaugele kultuuri levikupiirist. Kultuuri uurimine algas 19. saj lõpul. 1876. a. kaevas Schliemann Mükeenes, 1880. a Orchomenoses ja 18841885 Tirynsis. Pani aluse Egeuse piirkonna arheoloogilisele uurimisele. 1886. a käis ta Kreetal. Pani paika Knossose palee asukoha Kephala künkal. Nagu Troojal ja Mükeenes, nii oli Schliemann siingi teinud eeltööd uurides kreeka klassikute andmeid. 28 1899. a tuli Kreetale inglane Arthur Evans; 19001920. a kaevas Knossost. Hiljem on uurimisega tegelenud Platon ja Marinatos. Evans töötas välja oma kronoloogia. Kultuur jagatud järgmiselt: vara-minose, kesk-minose, hilis-minose kultuur. Igal perioodil 3 alletappi (I, II, III)
riskantset rituaalset mängu mängides. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Selle arengus on võib eraldada mitut etappi, kusjuures kõigile neile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega - niivõrd loomulikud, lausa ruumiliselt tajutavad on neil kaheksajalad, kalad, meritähed jne. palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega. Neid peeti seal kodude kaitsjaks. skulptuur oli äärmiselt stiliseeritud. MÜKEENE KUNST sõjakus kultuurile omane Kreetaga võrreldes karm, askeetlik ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. TIRYNSI linnus, Peloponnesose poolsaarel, idaosas. kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud kivimüür. luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal
Kunstiajaloo KT konspekt – Mathias Ranna 1.Kreeta-Mükeene (sarnasused, erinevused) Sarnasused: • lossid olid labürinditaolise plaaniga • lineaarkiri • sarnased jumalad/jumalannad Erinevused: • Kreeta lossid kindlustamata, Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest
olümpiamängude algust ning lõpuks loetakse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse kukutamist gootide (germaanlaste) poolt. Vaatamata sellele, jäi Ida-Rooma veel püsima tuhandeteks aastateks. Egeuse kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kõige silmapaistvamad arhitektuuriteosed olid lossid. Lossid olid tavaliselt mitmekorrulised, alumisel korrusel oli laoruumid, ülistel aga pidulikumad ruumid. Seinad olid tüüpiliselt kivist ning laed olid puidust. Sambad Kreetal olid puust ning nende peamised värvid olid must, punane ja kollane. Märkamisväärseim loss on Knossose loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Ka selle lossi puhul esinesid sambad, mis olid värvitud mustaks, kollaseks ja punaseks. 1. Knossose lossi interjöör 2. Knossose loss Kujutav kunst Egeuse kujutav kunst koosnes peamiselt skulptuuridest, kuldmaskidest, seinamaalidest ja vaasidest
Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tuntuim ja tähtsaim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossidel oli mitu otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid. Loss oli ka valitseja asupaik seega poliitilise võimu keskus.lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuusi peamisi iseärasusi on kindlustuste,relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja spordivõistlusi. Levinud oli härja kujutamine. Kõige olulisem joon oli naiste suhteline domineerimine.neid kujutati meestest
Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku tihedust Albaania (98,5 in/km²), Makedoonia (82,2 in/km²), Bulgaaria (65,2 in/km²) ja Türgiga (97 in/km²), ei tõuse Kreeka teiste seast kuigi esile, kuna riigi territooriumist on 80% mägine ning seetõttu on paljud alad elamiseks kõlbmatud. Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinna Ateena ümbruses ning teistes linnades/linnapiirkondades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuval Irákleiol. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule ning tihedam asustus on ka saartel. Suhteliselt vähe inimesi elab sisemaal ning mägisematel aladel võib elada ruutkilomeetri kohta 1–5 inimest. Kreekas, nagu teisteski Euroopa riikides on keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat ja naistel 82,8 aastat. Kreeka on läbi teinud demograafilise ülemineku etapid ning ta liigitatakse kaasaegse rahvastiku tüübiga riikide hulka ehk siis on madal sündimus ja
Kreeta ja Mükeene kultuuri. Sarnasused: austati jumalannasid, (templites) - oraakel (ennustaja, inimeste palvete vahendaja lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja jumalatele) 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) kultusepaigad, loss eesotsas kõrgem võimukandja, suured müsteeriumid salajased usukultused vapustused (Kreetal 1500 eKr, Mükeenes 1200 eKr). 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. Zeus taevajumal, Erinevused: aeg: Kreeta 2000-1400 eKr, Mükeene 1500-1100 Hera abielu kaitsja, Hephaistos tule-ja sepatöö jumal, Ares eKr, kiri: Kreeta - lineaarkiri A (piltkiri), Mükeene lineaarkiri sõjajumal, Hermes jumalate käskjalg, teekäiate jumal, Artemis B (savitahvlitel), keskus: K-Knossose loss, M-Mükeene loss, loomade- ja jahijumal, Apollon ilu-ja kunstijumal, Dionysos asustus K- losside ümber rahvarohked linnad, M- ...
1. oskab võrrelda Kreeta-Mükeene kultuuri; Kreeta kultuur oli vanem Mükeene kultuurist(Kreeta-2000-1400eKr;Mükeene-15saj eKr) Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja(,kuid selle järgi ei saa kindlat pildi tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes) Kreeta lineaarkirja A ei osata tänaseni selgelt lugeda, Mükeene lineaarkiri B on tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ja nende ümber kujunesid rahvarohked linnad(Knossose palee). Mükeene kultuuri rahvas kindlustas oma lossid hiiglaslike müüridega. Lossid etendasid sõltumatute omavahel sõjajalal olevate riikide rolli. Linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid labürinditaolise põhiplaaniga ning neid kasutati sarnaselt ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus p...
Kreekas 5. sajand enne meie aega. Maailma kirjandusele on aluse pannud kreeka mütoloogia. Vana-Kreekast on pärit teater, olümpiamängud, eeposed ja kirjanduse põhiliigid eepika (jutustav), lüürika (luule), dramaatika (näitekirjandus). Jumalad: Olympos- Kreeka kõrgeim mäetipp, jumalate eluase. Seal nautisid na elu ja positiivseid asju. Surelikke sinna ei lastud. Zeus- peajumal, taevajumal, kõrgeim jumal, jumalate ja inimeste isa, sündis Kreetal. Hera- Zeusi naine, kõrgeim jumalanna, taevajumalanna, abielujumalanna. Poseidon- Kreeka merede ja vete jumal, maa hoidja, tekitas torme ja maavärinaid Hades- allilma jumal, kardeti ja vihati Ares- sõjajumal, julm, isegi jumalate poolt vihatud Apollon- päikese ja valguse jumal, muusika kaitsejumal Hephaistos- tule ja sepakunsti jumal, vigaste jalgadega, lonkur. Hermes- jumalate käskjalg, mitmekülgne jumal, karjamaade, teede,
Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. 19. ja 20. sajandi vahetusel kaevati välja nende jäänused ja tehti kindlaks põhiplaanid. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesuurustest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse keskõue megaroni. See oli suur ristkülikukujuline saal kahe sambaga sissekäigu juures. Megaron oli eeskujuks hilisemate kreeka templite ehitamisel. Suurim palee Kreetal Knossos ehitati 1700 1400 aastate vahel eKr. 1300 ruumi, mis ümbritsesid megroni, ühendasid erinevate suuruste ja suundadega koridorid. Võrreldes teiste selle aegsete lossidega oli seal neid palju. Kahekümne nelja tuhande ruutmeetriga loss, mille seinad olid laotud ilma mördita ja sidumata kividest, peitis endas veel teatrit, võimsaid sissekäike igas neljas küljes ja suuri hoiukambreid (, mida nimetatakse ka ajakirjadeks)
Kordamisküsimused 1.Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused) V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad.
2. Muistsetel kreeklasetel olid sidemed naabermaadega. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Saare asend soodustas Eugese mere piirkonna ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel kultuurikontakte muu maailmaga. Sidemed Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega. 3. Tähtsamad ehitused olid lossid. Sest lossid ja linnad olid tihedalt kokku kasvanud, nad moodustasid lahutamatu terviku. Tuntuim Knossose loss. Lossid olid usu, majanduse keskused. 4. Kreetal puudus sõjategevus. Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis sõjategevus ei mänginud suurt rolli. 5. Naist peeti tähtsamaks kui meest. Piltide ja kujukeste põhjal võib arvata, et kreeklased austasid eelkõige jumalannasid, see haakub hästi naise üldise tähtsusega minoilises ühiskonnas. Jumalanna madudega. 6. Religioonis olid olulisel kohal pühad loomad. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi. Härg oli kõige olulisem kultusloom- kombetalitused.
Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak
Miks võib Hellase kultuuri pidada Euroopa kultuuri hälliks? Tsivilisatsiooni lahutamatu tunnusjoon on kiri. Kreeta saare minoilise kultuuri lineaarkiri A sai alguse umbes 2000. aastal eKr. Kuna kiri on riigi tekkimise eeldus, võimegi Euroopa esmaseks kõrgkultuuriks pidada just minoilist kultuuri. Loodud lineaarkiri (mida tänapäeval ei osata lugeda) oli eeldus bürokraatliku lossimajanduse tekkeks. Umbes 1600 eKr tekkis tsivilisatsioon Kreeka mandriosas Mükeenes. 15. sajandil eKr Kreetal aset leidnud vallutuste järel võeti omaks ka lineaarkiri A, millest kujunes lineaarkiri B. Kuna viimane on dešifreeritud, saame kirjalike allikate põhjal teha järeldusi ka Mükeene bürokraatliku lossimajanduse kohta. Tumedal ajajärgul kiri unustati. Nii tumedal ajajärgul kui ka arhailisel perioodil rajasid hellenid aktiivselt kolooniaid ehk asumaid, näiteks Sitsiilasse 734 eKr. Kolonisatsiooni eeldus oli asjaolu, et kreeklased olid head meresõitjad ning otsene väljarände
Linnriigi valitsemine - poliitika 17. Trooja sõda (1200 eKr) Lääne Rooma riigi lõpp (476) Rooma linna rajamine (753) Augustus saab Rooma valitsejaks (30 eKr) Hellenismiperiood (338-30 eKr) Kreeklaste ajaarvamise algus (776 eKr) olümpiam. Kuningate aeg Roomas (753-510 eKr) Ristiusust saab Roomas ainuke lubatud usund (380) Roomlaste ajaarvamise algus (753 eKr) Roomlased vallutavad kogu Itaalia (265 eKr) Minoilise tsivilisatsiooni algus Kreetal (2000 eKr) 18. R K Jupiter- (Zeus) peajumal; taeva, pikse ja tormijumal. Neptunus – (Poseidon) merede valitseja. Pluto- (Hades) allilma valitseja. Juno- (Hera) peajumala abikaasa, abielu kaitsja. Ceres- ( Demeter) põlluviljakuse jumalanna. Vesta- (Hestia) kodukolde jumalanna, kehastas kogu riigi koldetuld. Saturnus – ( Kronos) põllutööde edendaja ja ammuse kuldaja kehastaja. Minerva – (Athena) tarkusejumalanna.
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsa...
Maaraputaja nime all. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. (Wikipedia, Zeus) 1.1 ZEUSI SÜND JA LAPSEPÕLV Zeusi vanemad olid titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kivi oli Kronose maos nii raske, et ta lasi Gaial anda endale rohtu, mis ajas iiveldama ja ta oksendas koos kiviga välja ka kõik teised allaneelatud lapsed. Selle sama kivi paigutas Zeus Delfisse, kui ta oli pärast rasket võitlust tõuganud võimult oma isa ning paisanud ta Tartarosse koos talle appitulnud titaanidega
mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal. Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lisaks elu- ja kultusruumide sisaldasid lossid veel viljasalvi, töökodasid ja muud. Seega on alust arvata, et lossid olid ka majanduskeskused. Kreetal polnud eraldiseisvaid templeid, mistõttu võisid lossid olla ka religioonikeskused
a. See on üks suurimatest plasti tootjastest Kreekas. Kompamii omab tütarettevõtteid Prantsusmaal, Rumeenias, Poolas, Venemaal, Türgis ja Hiinas ning ekspordib toodangut enam kui 50 riiki üle kogu maailma (vt ka joonis 10). Joonis 10: Plastika Kritis'e tehas Iraklionis Kreetal 14 4. RAHVASTIK 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine Kreekas elab 2011. aasta seisuga 10,8 miljonit inimest.1 See teeb Kreekast keskmise suurusega riigi. 2001. aasta rahvaloenduse järgi jagunes riigi elanikkond (~11 miljonit) regioonide vahel järgnevalt: Regioon Rahvaarv Egeuse saared 508 807
Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas. Mionoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Hilisemas kreeka mütoloogias seostus kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega, seetõttu nim Kreeta tsiv. Minoiliseks; linnad milles kerkisid esile lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. Mükeene tsivilisatsioon
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13....
Välismaalased olid neile barbarid. Kreeta kultuur- põhineb u. 2000 a. Ekr. Esimesed põliselanikud olid väike aasia rahvad. Müütides on kuulus Kreeta valitseja Minos ja tema järgi nim. Seda tsivilisatsiooni minoiliseks. Kultuuri iseloomustasid suured lossid, mis meenutasid labürinte, kuhu ära võis eksida. Kõige kuulsam neist on Knossose palee. Lossis olid väga rõõmsate toonidega seinad, mille peal kujutati loodust, naisi, härgi n'shit. Teadlased oletavad, et Kreetal võis olla naistel võim. Lossid olid kindlustamatta. Kreeta kultuur hävis 1400 ekr. Toimus suur vulkaani purse Thera saarel. Mükeene kultuur- elukohtadeks olid lossid, mis olid sõjaliselt kindlustatud. Kreeka ajalugu jaotatakse perioodidesse 1)Tume ajajärk 1180 899 ekr. 2)Arhailine 800 500 ekr. Tume ajajärk Mükeene kultuur hävines, lossid olid varemes, kõrgkultuuri ei olnud enam. Arhailine inimeste elujärg hakkas paranema, inimesi hakkas rohkem sündima, linnad
L�hidalt erinevatest perioodidest KREETA-M�KEENE e. EGEUSE PERIOOD 2000-1100 a. eKr lossid ja neid �mbritsevad linnad kiri minoiline tsivilisatsioon (Kreeta), t�htsaim keskus Knossos sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga tsivilisatsioonid kujunemine Mandri-Kreekas 1600 eKr t�htsaim keskus M�keene 1500 eKr vallutati Kreeta kindlustatud lossid ********************************************************************** Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Knossose kuningas Minos. Tsivilisatsioonis olid lossid ja nende �mber linnad. Tuntuim - Knossos. Eluruumid linnades olid luksuslikud. Kreetalased olid v�lja arendanud oma lineaarkirja A (silpkiri), mis on de�ifreerimata. Losside valitsemiskorralduses oli eesotsas preester-kuningad. S�jakad jooned puudusid. Religioon Kreetalased austasid jumalannasid. Neile ohverdati. Olulisel kohal oli h�rg, kes oli t�htsamaid kultusloomi.
Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lineaarkiri A ( templitega savitahvlitele kirjutatud silpkiri; pole desifreeritud ). Peamine allikamaterjal Arheoloogilised allikad ja müüdid. Kreeta kultuur oli lossidetsivilisatsioon:
Kreeta e minoiline 2000 1400 eKr Kreeta saarel ja kultuur lähematel Egeuse mere saartel Mükeene kultuur 1600 1100 eKr Mandri-Kreeka lõunaosas 2.2. Kreeta kultuuri (2000 1400 eKr) kujunemine: Kreetal ja seda ümbritsevatel väiksematel Egeuse mere saartel kujunes pronksiajal Egiptuse ja Ees-Asia kõrgkultuuridelt saadavate mõjutuste tulemusena III ja II at vahetusel eKr välja omanäoline tsivilisatsioon. Erinevalt teistest varasematest kõrgkultuuridest (Egiptus, Mesopotaamias, Induse kultuur, Hiinas) pole Kreeta tsivilisatsiooni loomises mingit rolli suurte jõgede olemasolul. Selle loojate etniline
põhja poole. Seal elasid teised rahvad ja ühiskondlikud olid olid teistsugused. Elu oli karmim ja sõjakam, mis avaldas mõju ka kunstile. Ehitusmälestustest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide pagutus oli korrapärasem kui Kreetal. Tirynsis on Kreeta lossidega võrreldes palju suurem ja kesksem pikergune saal megaron. Selle põhiplaan on eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanidele. Mükeene linn on laotud samasugustest kivipankadest nagu Tirynsi linnuski. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine inimesele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi hiiglaste-kükloopide kätetööks. Siit tuleb ka nimetus kükloopide müürid
saartega ning poolsaartega. · Peamine ühendustee oli meri. · Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. · Kreeklased nimetasid end hellenidideks. Kreeta- Mükeene tsivilisatsioon.(2000-1100 ekr) · Kreeka ajaloo varaseim ajajärk. · Kreeka tsivilisatsioon sai alguse kreeta saarelt. · Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli. · Tuntuim linn oli Knossos. · Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides. · Kreetalased arendasid välja lineaarkirja. · Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. · Ei ole teada, kas lossid olid iseseisvad või moodustasid tervet saart hõlmava riigi. · Religiooni kohta võib oletada leitud esemete põhjal. Kreetas oli naine tähtsal kohal, eelkõige austati erinevaid jumalannasid
idamailt). Substraat ja varane adstraat võisid olla ühtlased, sest samalaadsed eelajaloolised kohanimede suffiksid esinevad Kreekas ja Väike-Aasia ( Parnassos : Halikarnassos ). Sellele alusele ladestus põhjast aegamööda indoeuroopa-keelsete kreeklaste asustus, alates umbes 2000 e.m.a ja lõppedes doorslaste tulekuga umbes 1200 e.m.a. Umbes 1600 e.m.a valitses Kreeka maismaad sõjakas aristokraatia kindlustatud kantsides nagu Mükeene, Kreetal seevastu kindlustas minoa merevägi avali paleede müüritu turvalisuse. Umbes 1400 oli aga kreeklaste merejõud piisavalt tugev Kreeta invasiooniks. Thera vulkaanisaare plahvatuse pimsirahe hävitas Kreeklaste vallutatud Knossose ja Kydonia linnad, kus kuumuses säilisid savitahvlid silpkijralise kreeka keelega, ajal, mil mujal Kreetas kasutati veel arusaamatut ,,minoa" kirja ja keelt. Sama ,,kreeka mükeene" keel
Võrsed on kollakaspruunid. Tumerohelised sirged okkad on lühemad ja jämedamad kui korsika mustal männil. Austria musta männi käbid on hellekollakaspruunid ning seemnesoomuste väline külg on must. Owen Johnson & David More ,,Euroopa Puud" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2005, lk 124 Krimmi must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana) Krimmu must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana) on musta männi (Pinus nigra) alamliik, mis on levinud Balkani ida- ja lõunaosas, Kreetal, Küprosel, Väike-Aasias, Krimmis, Lääne-Kaukaasias ning harva ka kultuurtaimena Briti saartel. Krimmi musta männi võra on tihe laimunaja kujuga ning lamedaladvaline. Puu tüvi hargneb 2-10 meetri kõrgusel mitmeks peenemaks tüvaks ning tüve kõrgus võib ulatuda kuni 40 meetrini. Krimmi musta männi jämedad oksad on tõusvad või horisontaalsed. Puu koor sarnaneb korsika musta männi koorega. Hallikad- tumerohelised jäigad okkad kinnituvad võrsele tihedalt
b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole a) kindlustatud lossid ja linnamüürid Tirynsi linnus ja Mükeene linn võimsate ringmüüridega korrapärasem siseruumide paigutus kui Kreetal b) kükloopide müürid usuti,et kivide mõõtmed on inimese kättetööks üle jõu käivad c) Mükeene lõvivärav suurt kivimürakt ja ülal nendele toetuv kolmnurkne kiviplaat, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga d)Mükeene maa-alused kuppelhauad näitavad arhitektuuri arengut e) kujutav kunst jäi põhijoontes Mükeenes Kreetaga samaks f) kõrgel järjel oli tarbekunst (keraamika, kullassepatöö)
oma legendides, kus räägitakse Kreeta kuningast Minosest. Minose järgi on unstiajaloolased nimetanud Kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks. · Peloponnesose poolsaare ehitusmäletistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. · Tirynsi linnust ümbritseb võimas , suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Selle siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. · Agamemnoni kodupaik oli Mükeene linn. · Mükeene Lõvivärav koosneb kolmest suurest kivimürakast ja nendele toetuvast kiviplaadist. · Mükeene ümbrusest on leitud ka kuppelhaudu. · Mükeene kujutav kunst jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst. Megraon pikerkune saal Tarbekunst nt kullasepatöö ja keraamika Vanakreeka kunst 1. Vana ajastu -600eKr 2. Arhailine e. Vana aeg 600-480 eKr
Nisuga varustati kogu piirkonda. Käsitöö, kaubandus ja meresõit olid nõrgal tasemel. Korintos oli käsitöökeskus. Kokku nim neid Sparta riigiks. Eluiga oli u 40 aastat. 30-aastane oli täisealine. Kui spartalane sündis, siis viidi ta Gerontide nõukogu ette. Nemad otsustasid elu või surma. Kreeka ajaloo periodiseering. 1. Kreeta-Mükeene periood: 12. saj eKr, 2 keskust, 2 eri kultuuri: · Kreetal polnud ühtegi vaenlast, laevastik oli Vahemere tugevaim. Kaitseehitisi polnud vaja. Kogu raha läks kunsti ja kultuuri arendamiseks. Kunstis puudus jahi ja sõjapidamise motiiv. Metsloomi saarel ei olnud. · Mükeene oli mandri-kreeka keskus. Paiknes Lõuna-Kreekas. Ühtset riiki polnud. Väga tugev armee. Tohutud kaitseehitised. Majad ehitati ilma sideaineta. Mükeene sõdis pidevalt. Peale
VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomuliku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
