TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara Korrashoid ... Arhitektuur Tallinn November 2013 1 ERINEVAD ARHITEKTUURI STIILID JA NEID ISELOOMUSTAVAD PILDID. 1.1 Mesopotaamia arhitektuur Joonis 1. Istari värav Berliini muuseumis. Istari värav on Babüloni linnamüüri kaheksas värav.Väga iseloomulik mesopotaamia arhitektuurile, suursugune, uhke ja kõrge. Kujutab pühasid loomi. Värav tuletab igale sisenejale meelde, et sisenetakse kuningakotta. 2 1.2 Egiptuse arhitektuur Kõige iseloomulikum Egiptuse arhitektuurile On püramiidid. Neid ehitati suurtest ...
,ripstsid,poolvääriskivid,mia säravam seda parem. 5.Mida tead kosmeetikast ja soengust? Püsimeik oli , silmad tugevalt värvitud, ihukreemid ja ihuvõied. Parukat kanti ,olid musta v tumesinist värvi. 6.Millised olid vaarao võlusümbolid? Narmastega kepp ja konksukujuline kepp , valehabe , madu . 7.Jalanõud ? Sandaale kanti . 8.Milline tänapäeval kasutusel olev riideese loodi assüüürias? Narmad, tikandid , narmad. 9. mille poolest erineb teistest antiikaja rõivastest kreeta riietus? Õmmeldud vöökohad , rõhutati kõigerohkem vöökohta,korsetid. 10.Milliseid ühiseid jooni on Vana-Kreekas ja Rooma riitetel? Kihiline õmblemata mähitud rõivas? 11.Kui oluliseks peeti antiikajal keha eest hoolitsemist,miks? Väga oluliseks, sest riided paistsid läbi . 12.Millist riietuseset kandsid nii mehed,kui naised? Kitoon. 13.Kuidas nimetati naiste kleiti Vana-Kreekas? Peplos. 14.Millised olid mantlid ,mis materjalist? Õhuke villane, 15.Milliseid jalanõusid kanti
Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)
Kreeta, Santorini, Küpros, Sitsiilia jne. 3.5 tuhat aastat tagasi toimus suurim teadaolev vulkaani purse inim- ajaloos. Keset Vahemerd hävines rahulik saar hävitava jõuga. Korraga hävitas vulkaani purse terve tsivilisatsiooni. Legendi kohaselt hävines Atlantis ühe ööpäevaga selle sama vulkaani purske tagajärjel ja vajus merepõhja tuhandeteks aastateks. See ongi pannud aluse paljudele teooriatele. Kahekümmnenda sajandi algul avastati suursuguse palee varemed Kreeta saarel, mida kutsutakse Knossoseks. Naabersaarelt leiti ka linna varemed, mis olid jäänud tuhandete tonnide vulkaanilise tuha alla. Sellest on tulnud teooria, et see sama palee ja linn võivadki olla Atlantise kadunud tsivilisatsiooni jäänused. Platon kirjeldas oma dialoogides utoopilist linna, mis oli rikas raha ja teaduse poolest. Nende arhidektuur oli tol ajal kõige arenenum. Knossose palees on hulgaliselt esemeid, mis on säilinud 3.5 tuhat aastat
Minea peab minema jumala majja (talle on liisk langenud). Amfiteatris härgadega tantsimine. Alastiolek. Kruusi purustama abielu sõlmima. Sinuhe kavatseb Mineale jumala majja järele minna. 4 ptk Härgade tants. Surnud nooruk. Kuldne hobuvanker. Vaskväravatest minnakse mäe sisse. Minotaurose tagasitulek väikesest uksest. Vahid uinutatakse. 5ptk Kaptah ja lõngakera. Sõnnikuhais. Suur surnud elukas. Minea surm. Sinuhe joob end uimaseks. Kaptah viib Sinuhe seljas minema. · Kreeta saarele probleemideta jõudmine · Kreeta saare eksklusiivne elu · Minea on väljavalitud, ei saa saarelt lahkuda, valvatakse · Jumala majja minek kuldvankriga · Minea surm, Sinuhe lein ning Kreeta saarelt lahkumine IX Raamat KROKODILLISABA I ptk 3 aastat reisinud. Torm. Merehaigus. Simüra. Sinuhe maja on paljaks röövitud, prügihunnik ja kemps. Reederid. Vaarao maksud. Töö arstina. 2 ptk Hoburatsanik Sinuhe juurde. Kuninga Aziru poeg haige. Keftiu ja aastane laps
NB! Suurenda pilte! Jean de Boulogne. Herakles Erymanthose kuldiga. Pronks. Metropolitan Museum, New York 6. Tuli puhastada Augeiase tallid. Augeias oli Elise kuningas, suurim karjakasvataja Peloponnesose poolsaarel. Tal oli nii palju kariloomi, et keegi ei jõudnud lautadesse kogunenud sõnnikuhunnikuid laiali vedada ning sõnnikuhais levis üle kogu poolsaare. Herakles juhtis kahe sealkandis voolava jõe veed läbi tallide ja need uhtusid sõnniku merre. 7. Tuli ohjeldada tuld sülgav Kreeta härg. Kreeta kuningas Minos sai Poseidonilt kingiks imelise sõõrmeist tuld purskava härja. Minose naine Pasiphae armus härjasse sedavõrd, et tema ja eluka vahekorrast sündis MINOTAUROS. Minosel sai ühel päeval härjast villand (eks ikka oma abikaasa veidruse tõttu) ja ta päästis eluka lahti. Herakles tuli kohale, taltsutas härja ja toimetas ta Peloponnesosele. 8. Tuli taltsutada Diomedese hobused. Traaklaste kuningal Diomedesel oli neli metsikut mära,
talle püstitada rippaiad · Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel · Marduki templi juures oli ka tsikuraat Piibli Paabeli torn VII Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike-Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks
Ajaloo kokkuvõte Antiik-Kreekast Tegelased: · Minos-Kreeta kuningas · Homeros- pime laulik, kes oli autoriks mitmele eeposele. · Agamemnon- · Myron-Kunstnik, tegi "kettaheitja" · Solon-Ateena seadusandja · Pheidias-Zeusi kuju looja · Aristoteles-filosoof, iseloomustas väga lai silmaring. · Aleksander suur-Kreeka valitseja · Polykleitos-Töötas välja inimese proportsioonid · Herodotos-Hakkas esimesena uurima ajalugu · Aishylos-Ateena tragöödiakirjanik 5 saj esimese poole kuulsaim · Phythagoras-filosoof, matemaatika teoreemi avastaja · Pindaros-koorilüürik, 5 saj. Esimesel poolel. · Poseidon-Merejumal · Sophokles-Ateena tragöödiakirjanik, kelle teosed pärinevad 5 saj, teisest poolest · Platon-filosoof, pani kõik kirja dialoogidena · Sokrates-filosoof, kes ei kirjutanud midagi üles vaid kõik toimus suuliselt. ...
Australopiteekus Lõuna inimahv, elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa Homo habilis Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rän...
Enne, kui hakkasid tekkima suuremad kogukonnad, olid inimesed rännanud juba Maa erinevatesse paikadesse. Alates 3000.aastast e.Kr hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid ehk hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonnad. Väidetavalt on iga tsivilisatsiooni tekkes midagi ühist. Kas see on tõsi või on igal tsivilisatsioonil täiesti omapärane tekkelugu? Kõik esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärealadele, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Kreeta saarel või Hiinas. Põhjus on lihtne, jõgede ümbruses olid viljakad põllumaad ja head tingimused ühiskonna rajamiseks. Igat tsivilisatsiooni iseloomustab ka loovalt kultuurilt üleminek tarbijalikule kultuurile. Tsivilisatsioonide tekkepiirkondades oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele ja metallitöötlusele. Need kaks olid ka peamised tsivilisatsioonide tekkepõhjused.
· Kliima - märg talv; soe ja kuiv suvi. · Pinnavorm - 80% Kreeka territooriumist on mägine. · Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. · Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. · Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Korfu, Kefalloniá ja Lefkáda. Idas ja lõunas kuulubEgeuse mere saarte hulka Euboia, Samos, Chíos, Lesbos ja Kreeta. · Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. · Kreeka kliima jaguneb kolmeks: Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuur jõuabharva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas, Küklaadidel ja Kreetal. Kõrgmäestikuline kliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas (Ípeiroses, Kesk-Kreekas, Tessaalias, Lääne-
Kreeka ja Idamaade tsivilisatsioonid pigem sarnased või erinevad? Kreeka tsivilisatsiooni alguseks loetakse Kreeta-Mükeene perioodi algust umbes 2000a eKr. Kõige varasem Idamaade tsvilisatsioon on Egiptuse oma, mis sai alguse umbes 3000a eKr. Peale seda tekkisid hetiitide ja pärslaste riik ning Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia, India ja Hiina tsivilisatsioonid. Üks sUurimaid erinevusi on valitsemine. Egiptuses oli valitsejaks piiramatu võimuga vaarao, teistes Idamaades enamasti aga kuningas, kes pidi täitma veel mitmeid erinevaid kohustusi - olema näiteks sõjaväejuht ja preester. Kreekas seevastu olid linnriigid ning igal linnriigil oli oma valitseja. Linnriigi Võimu haaras mõni aRistokraatlik ainuvalitseja ehk türann. Hiljem allusid Kreeka linnriigid Makedoonia Kuningale. Pärast Aleksander suure sõjaretki tekkisid vallutatud aladele Idamaadesse kreekapärased linnad. Perioodi, mil kreeklased Valitse...
(G. Fink 2000: 37) Veda mütoloogias e. India mütoloogias vastab Zeusile taevajumal Djaus. Tegemist on küll pigem nimelise vastega kui sisulisega. Indias säilitas Djaus oma tähtsuse, vaid oma müütilise paarituse Maaga. Djaus ei ole India mütoloogias eriti oluline jumal. Kreeklastel on Taeva ja Maa paariks hoopis Gaia ja Uranos, kuid siiski on mingis mõttes võimalik analooge leida ka Zeusi ja Hera suhtes. (Puhvel 1996: 135) 4.1 KREETA ZEUS Kogu eelnev informatsioon Zeusist on tema indoeuroopa pool. Veel tuntakse "Kreeta Zeusi", kelle kohta kirjutab Jaan Puhvel, et Zeus oli mäekoopas varjul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust, kelle hauda ikka veel näidati hämmeldunud maismaa-turistidele klassikalises kreekas. Mõte aga sellest, et Zeus on surelik tundus nõmeda
Artemis Diana Jahi-,kuu- ja nõidusejumalanna Jahikoer,vibu, nooled, emah Hephaistos Vulcanus Tule- ja sepatööjumal Sepavasar,tangid · Heraklese 12 vägitegu : 1) Nemea lõvi tapmine 2) Lerna hüdra tapmine 3) Keryneia hirve kinnipüüdmine 4) Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5) Augeiase tallide puhastamine 6) Stymphalose lindude tapmine 7) Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8) Diomedese hobuse äratoomine 9) Hippolyte vöö äratoomine 10)Geryoni kariloomade äratoomine 11)Hesperiidide õunte äratoomine 12)Kerberose äratoomine 9 muusat Nimi Valdkond Sümbol Kalliope Eepiline luule ja kangelaslaulud Sulg käes
Artemis Diana Jahi-,kuu- ja nõidusejumalanna Jahikoer,vibu, nooled, emah Hephaistos Vulcanus Tule- ja sepatööjumal Sepavasar,tangid · Heraklese 12 vägitegu : 1) Nemea lõvi tapmine 2) Lerna hüdra tapmine 3) Keryneia hirve kinnipüüdmine 4) Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5) Augeiase tallide puhastamine 6) Stymphalose lindude tapmine 7) Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8) Diomedese hobuse äratoomine 9) Hippolyte vöö äratoomine 10)Geryoni kariloomade äratoomine 11)Hesperiidide õunte äratoomine 12)Kerberose äratoomine 9 muusat Nimi Valdkond Sümbol Kalliope Eepiline luule ja kangelaslaulud Sulg käes
Poseidon-Vastab number 18.Ta on vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks oli tormine meri. Teda kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Minotauros- Ta oli vanakreeka mütoloogias inimese keha ja pulli peaga koletis. Ta oli Kreeta kuninga Minose naise Pasiphae ja sõnni poeg. Zeus-Vastab number 19. Ta oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata, Zeusil õnnestus pääseda, väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada valmistades võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama
,,Trükivigade eest ei vastuta, puudu on see õpetaja antud riikide tabel( riik- sisepoliitika, välispoliitika, riigikord, majdnsus) +õpik lk 8 Buuride sõda!" Lauri Kasak Kordamine Imperalismiajastusse jõudis maailms 19. sajandi lõpul. Imperalism- Suurriikide püüd hankida kolooniaid ja saavutada seeläbi maailmas võimalikult suur mõjuvõim. 20. sajandi maailmale oli iseloomulik: a) Euroopa valitses maailma, sest peaaegu kogu maailm oli jaotatud kogu Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. b) Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Inglismaa, talle järgnes Prantsusmaa. Paljud rahvad avaldasis koloniseerijatele vastupanu( Näiteks Inglise-Buri sõda 1899-1902). Buurid olid Hollandi päritoluga asunikud, kes olid juba 17. sajandil asunud Lõuna-Aafrikasse, esialgu asustasid nad Kapimaad (lk. 8) 2) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi, mille suunas pidi arenema kogu maai...
Vana Kreeka 1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodi de kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis 2. märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendi le rajatud ühe- või kahekorruselis test põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas m...
1. Maardu Paeingel Miikaeli kirik. Vastavalt elanikkonna kooslusele on suurem osa Maardu usklikest vene õigeusklikud, loomulikult on nende elu paljuski seotud kirikuga. Seetõttu saigi nii linnavõimude kui õigeuskliku elanikkonna jaoks kõige suuremaks uhkuseks uus õigeusupühamu, Maardu Peaingel Miikaeli Kirik, mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal. Maardu Miikaeli kirik on ehitatud Moskva arhitekt P.Vlassovi projekti järgi koguduse annetustest. Ikoonid on kirikule maalinud Tallinnas elutsev meister Nikolai Merkurjev. Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j. kristlaste tagakiusaja,kristlasest abikaasa püha keisrinna Aleksandra ikoon. Nüüd juba manala teed läinud Eestist pärit Moskva ja Venemaa eelmine patriarh Aleksius II autasustas Maardu linnapead ja Maardu õigeu...
AJALUGU 1) Kreeka ajalooperioodid ja iseloomulikud jooned Minoiline- (2000-1500eKr) Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta saarel. Rahumeelne lossidekultuur. Ttähtsaim ja tuntuim Knossose loss. Lineaarkiri A desifeerimata. Valitseja oli nii usujuht kui ka majanduse korraldaja. Põhipaanita rõõmsate kaunistustega lossid(ilma kaitseta). Kultuuri häving- vulkaanipurse Kreeta saarel. Mükeene- (1500-1100eKr) Maa jagatud kuningriikideks. Valitseja sõjapealik ja majanduse korraldaja. Lineaarkiri B desifreeritud. Müüridega kindlustus(lossid hästi kaitstud kohtades). Keskus Mükeene kindlus. Hävingu põhjus- ikaldused, ülestõusud ja doorlaste sissetung. Müüt Kreeta langusest ja mandri Kreeka tõusust. Tumeperiood- (1100-800eKr) 1100 eKr Doorlaste sisseung Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus
kuskile kindlasse kohta kuju. Egiptuse arhitektuur Egiptuse ehituskunsti vanemad , omapärased ehitised on vana riigi valitsejate hauakambrid ehk püramiidid. Neid on säilinud umbes sada. Suurim püramiid on 146 m kõrge ja väiksem on 66 m. Kõige väiksem püramiid on kõige hoolikamalt ehitatud. Egiptus saab vägemaks riigiks Idamaades, ta saab vägevamaks teiste vallutamistega. Tänu tihedale läbikäimisele teiste riikidega rikastub nende kunst. Ees-Aasiast, Kreeta. Elamu ja lossi arhitektuur ei tähendanud mingit tähelepanu. Egiptuse kujutav kunst - eriti rikkalikult on säilinud egiptuse maal-, ja skulptuurimälestised ja seda ka kõige vanemast ajast. Maali kunsti õpime tundma templite ja haudade seintel. Võime tähele panna teisi iseärasusi, valitsejaid kujutatakse ikka suurematena, kui ametnikke.
Vana-Rooma analoog oli Vesta. Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikese "/wiki/Jumalad"jumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas.Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.Zeusil on palju järglasi. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark.Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse
· Keskaegse puunikerdamise jätkamine · Skulptuuri tellimine kirikute poolt · Skulptuur muutus elulähedasemaks , tunnete väljendamiseks maaliti kujude näod elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelisi juukseid ja riideid. · Maalikunst muutus elulähedasemaks · Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming · Manerismi esindas El Greco. Ta oli pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias. On elanud Toledos Hispaanias, mistõttu teda loetakse kuuluvaks Hispaania kunsti ajalukku. Kunstnikule on omane kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine,kõrgid, ranged, venitatud näod. Maalis ,,Krahv Orgazi haudapanek" kujutas ta keskaegset sündmust. Pildi alaosas on kaasaegsed inimesed, täiesti määratlemata piiridega ruumis liitub maisele seltskonnale
Kreeka- Mükeene periood u 2000- 1100 a eKr pronksiaeg Linnad. Minoiline tsivilisatsioon, mille keskuseks Knossos. 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri- Kreekas, keskuseks Mükeene(kuulsaim kindlustatud loss). 1200 a paljud kreeka kimdlustatud lossid purustati. Kuningas Minos.Lineaarkiri. Austati jumalannasid. Kultusloomaks härg.. "Iilias" ja "Odüsseia" autor Homeros? TUME AJAJÄRK (Homerose ajajärk) u 1100 800 eKr Kreeta Mükeene kultuur hävis, ühiskond langes tsivilisatsioonieelsele tasemele. Kiri ununes ja rahvaarv vähenes. Väljaränne üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule see piirkond kreekaste pidev asuala ja Egeuse meri Kreeka sisemeri. Raua kasutuselevõtt. ARHAILINE AJAJÄRK (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 500 eKr Paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse (lambad, kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad, oliivid) ning käsitööga. Kreeka tähestik(alf...
Neljas ristisõda Väga tähtis: · Ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli nind seejärel haarasid nad enda võimu alla Bütsantsi provintsi ja lõid neile aladele Ladina keisrisiigi. · Innocentius kolmas jõudis enda põhieesmärginie ühindades ida-ja läänekristluse katoliku kiriku egiidi alla. Tähtis: · Veneetsiast sai kõige võimsam riik, kuna nende vabariik sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinna ja Kreeta saare, mis kujutas endast olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Oluline: · Bütsantsile tähendas Neljas ristisõda suurimat tagasilööki, kuigi neil õnnesus laevastiku ja raha abiga ristisüdijad südaaladest välja tõrjuda, ei saavutanud impeerium enda endist hiilgust. · 1195.a ilmus välja Angelos, kes lubas tasuda ristisõdijate võlad, liituda Egiptuse vastu ja allutada õigeusu kiriku Rooma paavstile, juhul, kui ta võim suudetakse taastada, aga
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
muinsused? Põhjenda! 3. KNOSSOSE PALEE KREETAL (u. 26 saj. eKr.) NB! Suurenda pilte! a) Knossose palee restaureetud veranda tänapäeval b) Knossose pale rekonstruktsioon c) Knossose palee fresko hüüdnimega ."Prints liiliatega" (See fresko on teostatud A. Evansi näpunäidete järgi) Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600 aastat eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel arenema omanäoline kunst. Siis ei elanud siin veel kreeklased, vaid Kreeta põliselanikud. Nende kasutatud kirja ei ole suudetud tänaseni desifreerida. Kui inglane Arthur Evans 1900. a. alustas Kreeta saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude vanakreeka müütide paikapidavust. Oli ju neis juttu Kreeta paleede toredusest ning valitseja Minose1 võimsusest. Tema järgi nimetatakse kreeta kultuuri ka Minose e. minoiliseks kultuuriks, kuid tihti kasutatakse ka kolmandat nimetust egeuse kultuur
kättemaksujumalannad erinnüsed ja gigandid. Sel viisil tõukaski titaan Kronos oma isa troonilt ja heitis paari oma õe Rheaga. Et säilitada võimu maaila üle, neelas Kronos alla oma lapsed, niipea kui Rhea oli nad sünnitanud. Viimasena sündis Zeus ehk Dias, kuid poja asemel andis Rhea Kronosele mähkmeisse mässitud kivi ning tulevane pea-, taeva- ja äikesejumal jäi ellu. Zeus kasvas üles oma isa Kronose eest peidetuna ühes koopas Kreeta saarel. Seal toitis teda kitsepiimaga nümf Amaltheia. Täiskasvanuna kukutas Zeus oma isa Kronost ning sundis teda allaneelatud õed ja vennad välja oksendama. Nii pääsesid Hestia, Demeter, Hera, Hades ja Poseidon (joonis 2). Sellele sündmusele järgnes sõda titanomahhia, mis lõpes noorte jumalate võiduga. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Poseidon sai mere ja Hades allmaailma.
1. Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m
kuningriik, 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV), Liivimaa Poolale (Sigismund II August), 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II), Ivan IV, Ivo Schenkenbergi tegevus, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583) Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015, Üldajalugu 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka geograafiline asend, Kreeta geograafiline asend, minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära ja ülesanded, linnad, Knossos), minolise kultuuri eripärad võrreldes Mükeene kultuuriga (kestvus, koht, kiri, losside eripära ja ülesanded, linnad, Mükeene loss), 1100 a. eKr rahvaste sissetung. 2. Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 Tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood (aeg,
head. Kujutletakse orje, võõramaalasi, loomi, linde, kalasi jne. Jälgiti tähelepanelikult rassilisi erinevusi ja tunnuseid. 5. Kreeta-Mükeene kunst ( Egeuse ) . ~ 3000 a.eKr. Tegeleti laevandusega, 3000a.eKr. tekkis algeline kõrgkultuur kogu kultuur ja majandus oli seotud merega. Tegeleti kalanduse,kaubandusega, levis ka mererööv. Ei tekkinud tugeva keskvõimuga riike. Kreeta - puudusid kindlustusasulad kuna ei kardetud välismaalasi. Kõige tähtsam oli viljakuskultus. Tekkis kihistatud ühiskond; valitseja võim ei olnud jumalastatud. Lossid Knossus, Phaistos, Hagia Triada. (koosnesid paljudest väikestest ruumidest eri tasapindadel; alumised korrused peam. laoruumid, teistel elutoad; ruumid avanesid siseõue poole; trepid; valgussahtid koridorides) kasutati puidust sambaid (altkitsenevaid)mis värviti
rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid e. primaarsed tsivilisatsioonid: umb. 3000 eKr Mesopotaamia-Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuse tsiv. Niiluse kallastel; 2400 ekr India-Induse jõe ääres; 2000eKr Kreeta saarel, 1700 Hiina Huanghe jõe orus. Hiljem jõudsid tsiv. tasemele ka Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Ülejäänud kõrgkultuurid olid sekundaarsed tsiv. Tsivilisatsiooni tekke probl- kuna esimeste tsivi. ajal kiri veel puudus, siis saab uurida ainult arheoloogiliste leidude põhjal. Arengu üldsuund-varanduslikult kihistunud ühiskond, elati rahvarohkemates ja jõukamates asulates kitsa ülemkihi juhtimise all. Ülemkihi moodustasid rikkamad perek.,ja pealik, kes korraldasid ühiskonna elu
ja matemaatikat. Rhea kaevas oma sõrmed maasse , neist võrsusid daktylosed c. kureedid, d. kabeirid, e. korybandid. austasid Kybelet tantsimisega. Turvistes, trummidega mehed 11. Zeus. a. Mütoloogiline kuju ja olulisemad funktsioonid. Paiskas välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Valitses torme, välku, müristamist ja rahet. b. Mütoloogia põhipunktid. c. Kreeta Zeus. Rhea varjas Zeusi Kreeta saarel. Zeus kehastus ka härjaks ning viis Europa Kreeta saarele; seal tekkis härjakultus vms d. Zeusi võimuletuleku loo seosed Lähis-Ida mütoloogiaga. e. Tähtsamad kultuspaigad, i. sealsed rituaalid ja nendega seonduv mütoloogia: Zeus Lykaios; Olümpia; Zeus Laphystios. 12. Poseidon. a. Kuju ja tähtsamad funktsioonid: merejumal ja maa sisejõudude käsutaja.
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste
* Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks. * Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraali ehitus. · Keiser Basileios II (976-1025) Bütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt. Vallutas Bulgaaria riigi, Bütsants võimsaim. Turvalisus, käsitöö ja kaubanduse ja kultuuri õitseaeg. *Araablaste sissetung -7. saj vallutasid araablased Vahemere idaranniku ja Egiptuse, Küprose ja Kreeta, rüüstasid Väike-Aasiat, ründasid Konstantinoopolit. Araablasi võideti raskustega, tugevdati sõjaväge jm. *Türklased-seldzukid -11. saj alistanud suurema osa islamimaadest, tungisid Väike- Aasiasse. 1071. a purustasid Bütsantsi väe.Väike-Aasias võeti omaks islami usk ja türgi keel. *Ristisõjad Rooma paavstide ja Lääne-Euroopa feodaalide korrladtatud retks türklaste vastu. 1204
omastamiseks. Esimesteks tsivilisatsioonideks peetakseMesopotaamiat,mis asus eufrati ja tigrise alamjooksul ja kus tänapäeval asub Iraak,umbes samal ajal tekkis teine tsivilisatsioon Egiptuse,seda siis niiluse kallaastel. Esimesed asustused tekkisid jõgede ärrde kuna seal oli tänu regulaarsetele üleujutustele mis tõid kallastele värsket muda väga viljakas maa. Umbes 600 aastat hiljem tekkis Induse jõe ääres esimene India tsivilisatsioon,mõnda aega hiljem tekkis tsivilisatsioon Kreeta saarele ning Hiinasse Huanghe jõe orgu.Algsed tsivilisatsioonid kasvasid üksteisest eraldatult ja omas suunas,seega nimetatakse esimesi tsivilisatsioone primaarseteks tsivilisatsioonideks,hilisemad asustused on juba vanemate tsivilisatsioonide mõjutustega ehk sekundaarne tsivilisatsioon. Kuna tsivilisatsioonide algusaegadel puudus veel kiri siis kahjuks puudub ka palju infot asustuste algsest olemusest seega tuleb palju infot tsivilisatsiooni tekkest tänu
· Metallitöötlemine Tekkimise põhjused · Vägivalla kasutamine · Ühiskonna elu paremini korraldamine Tunnused · Viljelusmajandus · Ühiskonna varanduslik kihistumine · Kujunenud riiklus · Tarvitusel kiri · Usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus Primaarsed tsivilisatsioonid · Mesopotaamia 3000 a eKr · Egiptus 3000 a eKr · India u 2400 eKr · Kreeta u 2000 eKr · Hiina u 1700 eKr · KeskAmeerika ja Peruu MUISTNE EGIPTUS. Egiptuses tekkis tsivilisatsioon · Niilus ( viljakas muld, korrapärased üleujutused ) · Soe kliima · Kaubavahetuseks oli hea asupaik ja võimalused · Kodustati esimesed loomad Niiluse mõju Egiptusele · Viljakas muld · Kaubatee · Loodusjumalate kummardamine Looduslike olude mõju tsivilisatsioonile
linna kaitsejumalaks,xz mille nimi on nüüd Ateena. Poseidon oli sellepeale nii vihane, et pani tormid möllama ja ujutas maa üle. Siis otsustasid ateenlased, et ehitavad Sunioni neemele Poseidonile templi ja kummardavad mõlemat jumalat samapalju. Siis Poseidoni viha rauges ja oli Ateena meremeestele alati toeks. Ja nõnda saigi Ateenast võimas merelinn ja kaev, mille Poseidon Ateena rahvale kinkis on tänapäevanigi seal akropolises. Üks teine legend rääkivat; et kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kaid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. Poseidon on saatnud palju ülbeid meremehi naeruväärsetele retkedele ja neile raskeid katsumusi toonud
SAGELI TALTSUTAMATUKS JUMALAKS , SEST TEMA ELEMENT ON TORMINE MERI. TA KANDIS VÕIMAST KOLMHARKI, MILLEGA TA SUUTIS TEKITADA HETKEGA OOTAMATU TORMIHOO, SEDA MÖLLAMA PANNES. ZEUS LAD. JUPITER: PEAJUMAL, TAEVA JA TUULTE VALITSEJA. ZEUSI MÜÜT: ZEUS OLI VANAKREEKA MÜTOLOOGIAS TITAANIDE KRONOSE JA RHEA POEG . KRONOS TAHTIS KÕIK OMA VASTSÜNDINUD LAPSED ALLA NEELATA. ZEUSIL ÕNNESTUS PÄÄSEDA SEELÄBI, ET TA EMA RHEA ANDIS KRONOSELE NEELAMISEKS MÄHKMETESSE PANDUD KIVI. VÄIKE ZEUS AGA SAADETI KREETA SAARELE JA KASVATATI SEAL ÜLES. KUI ZEUS VANEMAKS SAI, OTSUSTAS TA OMA ISA KUKUTADA . ZEUS VALMISTAS VÕLUJOOGI , MIS PANI TA ISA KÕIKI ALLANEELATUD LAPSI VÄLJA OKSENDAMA. P ÄRAST KRONOSE KUKUTAMIST JAGAS ZEUS MAAILMA OMA VENDADE HADESE JA POSEIDONIGA . ZEUS SAI VALITSEMISEKS TAEVA, POSEIDON MERE JA HADES ALLMAAILMA. MAAPINDA JA JUMALATE KODU OLÜMPOST PEETI ÜHISEKS VALITSEMISE TERRITOORIUMIKS.
Ajaloo kontrolltöö ,,Antiik-Kreeka" kordamisküsimused 10.klassile 1 Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateerige need. 2 Loetlege Kreeta ja Mükeene ajajärgu kultuuri ühiseid ning erinevaid jooni. 3 Millisteks perioodideks jagatakse Vana-Kreeka ajalugu? Dateerige ja iseloomustage lühidalt. 4 Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna- ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesid. Tooge näiteks kaks sarnasust ning kaks eripära nii Ateena kui Sparta kohta. 5 Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi riigi kohta üks näide.
Kordamine (Ajalugu) Tsivilisatsioonide (ehk kõrgkultuur) esimesed tekke tunnused 1. Kiri 2. Linnade rajamine 3. Riigivõimu teke 4. Õigussüsteem 5. Religioon Tsivilisatsioonide tekkimise eeldused 1. Paikne eluviis 2. Põllundus koos karjakasvatusega 3. Savinõude kasutusele võtt 4. Rahvastiku juurde kasv 5. Kaubanduse areng Vanimad tsivilisatsioonid 1. Mesopotaamia 2. Egiptus 3. India 4. Hiina 5. Kreeka Ajalooteadus- humanitaarteadus mis uurib inimestega ja temaga seonduvat Antropogenees- inimese kujunemine Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2. Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr) 3. Arhailine periood (umbes 800-500 ekr) 4. Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr) 5. Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr) Klassikaline Kree...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna erinevused ja sarnasused. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Nii Kreeka kui ka Rooma elanikest moodustas enamiku lihtrahvas. Enamus neist tegeles põlluharimise või käsitööga. Rooma linnade kasvades suurenes seal varatute linnaelanike hulk, kellele hakati riigi kulul vilja jagama. Kreeka käsitööliste oluko...
Maavarad: boksiit, raua-niklimaak, kromiit, magnesiit, pruunsütt (ligniit), asbesti, smirglit, pliid, vaske ja hõbedat. Egeuse mere põhjast on leitud vähesel määral naftat ja maagaasi. Rahvastik 97% rahvastikust on kreeklased, piirialadel elab makedoonlasi, albaanlasi ja türklasi. Sisserändajaid on palju kuna Kreekl on soodne geograafiline asend. Rahvastiku tihedus on 85.3 in/km2. 90% rahvastikust räägib uuskreeka keelt. Turism Suurimaks turismikohaks on Kreekas Kreeta (saar). Seal käivad puhkamas paljud inimesed, enamasti Euroopast, kuid ka mujalt maailmast. Aastal 2007 oli Kreeka hiinlaste suurimaks reisipunktiks. 4 Haridus 1975. aastast kehtib kohustuslik 9. kl haridus. Kutseharidust annavad madalama ja kõrgema astme kutsekoolid, tehnikakoolid, kolledzid ja instituudid. asutamisaasta Tuntuimad Kreeka kõrgkoolid: Kaunite Kunstide Kõrgkool (Ateenas) 1836
Zeus! Kronose valitsemise tõttu pääses maailma kõiksugu kurjust seega näis Zeusi sünd lootuste sünnina ning tema ellujäämine paistis olevat parema maailma eest võitlemise algus. Kõik Kreeta jumalikud tõttasid lapsukesele toeks, kes nägi päevavalgust Dikte mäel. Kõik arvasid et just Zeusi käed vabastavad maailma ahelaist. Nümfid ja metsade drüaadid hoolitsesid lapsukese eest väga hästi. Kõik aga kartsid et Kronos võib kuulda lapse nuttu, seepärast alati kui pisike nutma hakkas tegid Kureedid niipalju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle. Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat. Isegi mesilased tõid Zeusile iga päev oma imemagusat mett.
Jõud ja energia Elektrijaamade märkimiseks Saksamaal haakristiks Roomas crux gammata Kreekas tetraskelion või gammadion Inglismaal fulfot Kristlikus sümboolikas nimetatakse svastikat samuti Crux Gammata Nimetus tuleneb Kreeka tähest gamma, gammadion on 4 gamma märki kokkupandult LABÜRINT sümboliseerib inimese eluteed, surma ja uuestisündi Väljapääs Kirikupõrandale tehtud labürint Korra kristallvõre Labürinditants Kreeta labürint Nelikümmend - 40 Ajaperioodi Plejaadide täheparv Surnu haihtumine Täpne arv Jõud Sodiaag Kaheksakand Eesti rahvariiete mustrites ja tarbeesemetel Õnne sümbol Ilmakaartele viitav tuulteroos Kaev ja allikas Jokker või siis Narr Käitumine Õigus näidata Iseendale truu Valetamise oskuse puudumine Uus algus Väärtus Teekond- valik Reaalsus Pentagramm korrapärane tähtviisnurk Sumerid Kirjamärk UB Kuninglik raidekiri
Tintoretto maalil on laud suunatud diagonaalselt pildi sisse, Leonardo maalil on laud horisontaalselt. Tintoretto teosel on Kristus küll pildi keskel, kuid ruumi sügavuses, ja esiplaanil on hoopis teenijad. Leonardo teosel on Kristus varju jäetud, et tuua ta teiste seast esile. Nii Tintoretto kui ka Leonardo maalidel on tegelaste näod nagu omaette portreed. 8. Mida tead El Greco elukäigust? Ta oli pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias aastatel 1560-1576, pärast seda elas Toledos Hispaanias, mistõttu teda tihti loetakse kuuluvaks hispaania kunsti ajalukku. Siiski on tema loomingu lähtekoht Veneetsia manerismis, mille Hispaania müstikasse kalduv usuelu aitas anda sügavama sisu. 9. Mille abil väljendas El Greco oma sügavaid usutundeid? Kehade väljavenitamine ja mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine teenivad kirglikku usutunnete väljendust. 10
11 B-K Sisukord Üldinfo Asend Rahvastik Majandus Maavarad ja eksport Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba: punase ja halli passi omanikele viisa kohustuslik Elektrivool: 220 V Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud. Asend Põhjas asub neli naaberriiki: Albaani, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, sa arte ja poolsaarterohke. Selle pikkusjoon 14 880 km. Kreeka paikneb Balkani poolsaare
• Barokk • Veesüsteemid • 1714. aastal Läti • Rundale loss • Bartolomeo Rastrelli • Kuramaa hertsogi Ernst von Bironi jaoks Ukraina • Pääsupesa loss • Krimmi poolsaar • 19.saj Türgi • Dolmabahce palee • Sultan Abdülmecid I lasi 19.saj keskel ehitada • Üle 600 meetri laiune fassaad • Uusbarokk ja klassitsistlik • 260 ruumi, 15 tonni kulda Kreeka • Kreeta • Knossose palee • 1700 eKr • 1335 eKr maavärin • Väljakaevami ne 1900. aastal Eesti • Alatskivi loss • Uusgooti stiilis • Restaureerimine • Arved von Nolckeni kestis kümmekond • 1880–1885 aastat • Külastajatele avati 2011. aastal • Sngaste loss • Otto Pius Hippius • Lossil oli 99 ruumi, • 1879–1881 kuna ehitusaegse
Mere nimi. Vahemere nimi tuleneb mere asendist. Nimelt Vahemeri asub Euraasia ja Aafrika vahel. Sisemeri. Vahemeri on sisemeri, mida eraldab Gibraltari väin Atlandi ookeanist. Vahemeri on Dardanellide väina, Marmara mere ja Bosporuse väina kaudu ühenduses Musta merega ning Suessi kanali kaudu Runase merega. Joonis 1. Vahemere asend. Meres asuvad ka paljud saared nagu näiteks Malta, Korsika, Sardiinia ja ühed kuulsamatki turismi saared nagu Kreeta ja Küpros. Loomulikult asuvad Vahemeres ka paljud muud saared. Vahemeres on ka palju poolsaari nagu näiteks Apeniini poolsaar, Balkani poolsaar, Pürenee poolsaar jt. Joonis 2. Pürenee poolsaar. Suurus. Vahemeri on üks suurimaid meresid. Vahemere pindala on 2 505 000 km², samas näiteks Punase mere pindala on 450 000 km² . Sügavus. Vahemere keskmine sügavus on 1438m. Kuid sügavaim on Helleni süvik,mille sügavus ulatub kuni 5121m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
