Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone ...
· nad jätsid mere randa kreeklase, kes pidid troojalastele midagi valetama · jäeti selline mulje, et kreeklased(ja nende laevad) olid lahkunud; alles olid vaid puust hobune ja kreeklane · kreeklane rääkis: nad tegid Athena auks hobuse, mingi ohverdusvärk, ta tahtis olla ka troojalane (se oli kõik vale, aga troojalased arvasid, et see on õige) · mees nimega Laokoon hoiatas troojalasi, et kreeklastelt ei tohi midagi vastu võtta · merest tuli välja suur madu, kes kägistas Laokooni ja tema kaks poega(see oli Poseidoni saadetud) · troojalased uskusid kreeklast · ka Priamose tütar Kassandra hoiatas troojalasi(tal olid ennustamise võimed (keegi ei uskunud teda; ta teadis, et Trooja linn hävib) oli saanud Apollonilt) · troojalased tõid Trooja hobuse oma ilnna(kreeka laevastik oli lähelal varjul)
omaks. Aegamööda alistatud maade kultuurid sulasid ühte ja seda nimetatakse araabia kultuuriks. Araabiamaades oli kultuur väga tasemel. Ühed silmapaistvamad ehitised olid islami pühakojad ehk moseed. Hooned olid sammaste ning kuplitega. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust vaimulikud rahvast palvustele kutsusid. Veel rajati ka uhkeid paleesid. Ka kultuur oli kõrgelt arenenud. teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Araabia õpetlane Ibn Rusd austas Aristotelest ja uuris terve elu tema töid. Veel tegelesid araablased astronoomia ja astroloogiaga. Arenenud oli ka arstiteadus. Nad oskasid ravida silmahaiguseid ja mõistsid nakkushaiguste olemust. Ibn Sina oli arst, astronoom ja ka filosoof, kes pani oma meditsiinialased teadmised kirja teosesesse ,,Arstiteaduste kaanon". Araabia kirjanduse muinasjutukogu ,,Tuhat ja üks ööd" on kirjanduse tähtteos.
joogiveega; linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon; peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga 6.Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Teada on väga vähe; hakati looma ajaloolisi eeposeid ; rooma autorid olid algusest peale kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis...
Paljud koridorid lõpevad umbteega ning paljud ristuvad üksteisega. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllalt kõrged. Koridorides on raske hingata, sest püramiidi sisetemperatuur on üle kolmekümne kraadi. Osa koridore on järsu kallakuga, mõned aga lõpevad äkki sügava sahtiga. EHITUSKÄIK: Cheopsi püramiidi ehitamise kohta on kaks peamist teooriat. Esimese järgi, mis pärineb kreeklastelt, arvatakse, et püramiid on ehitatud orjade tööjõuga ja neid sunniti 6 selleks. Sellest teatab kreeka ajaloolane Herodotos. Ta lisab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-aluseid ruumid kalju sees. Seejärel ehitati püramiid ise. On selge, et Herodotos ei saanud ise püramiidi ehitamist näha ja ta on selle informatsiooni
Praxiteles`e "Hermes", Polykleitose "Odakandja". Naise ilu ideal Milose "Venus". Rooma skulptuur ja relieef on ajalooline, vähem mütoloogiline. Kompositsioonid on lihtsamad, keisrite ülistamine(keiser Augustus, Caesar). 8)Kreeka vs Rooma templid. Kreeka templite talad toetusid sammastele. Seinad olid relieefidega kaunistatud. Nad ei kajastanud kunstis reaalsust, vaid ideaali. Kreeka templitel on stiilitunnused olemas: Dooria, Joonia, Korintose. Roomlased võtsid Kreeklastelt kapiteeli üle. Kreeklaste templil oli kõrgrelieef. Roomas oli tempel mitmele jumalale ehitatud. Sammas oli kaunistuseks, tempel asus kõrgemal tasemel, kui Kreeka oma. 9)Kreeka klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. 10)Roomlaste ehitustüübid jne kasutasid lubjamörti, telliseid, rooma betooni, mida vahest kaeti marmoriga. Tavaks oli ka võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituskunstis. 11)Kreeka-Rooma jumalad:Zeus-Jupiter(peajumalad);Aphrodite-Venus(armastuse jumalannad);
Nad levisid Itaaliasse, üritasid Roomas, Lõuna- Itaalia Sitsiilias, Austia, Tsehhi, Slovakkia, Poola, Bulgaaria, Makedoonia, Kreeka, Prantsusmaa. Nende majandus põhines rauatootmisele, nende sead oli äga osavad(leiutais oda noa, mis võimaldas kõva mulla enne läbi lõigata ning raudvikatiga sai heina varuda). Terast peenendatiringiaetavae käsikividega. KELDID ~10saj eKr ~6saj eKr intensiivne siseränna Läienemine käigus said nad lüüa Roomlastel 387.a eKr, ka kreeklastelt. Taganesid Ilüüriase ja Väike-Aasiaasse. Haarasid Kesk ja Lõuna-Euroopat. Briti saarele õudsid germaanlaste suurel survel belgide nime all Britanniasse katuvelaanid ROOMA VALLUTUS 43.AASTAL Rooma väed maandusid 43.aastal, keldid ja belgid osutasid vastupanu, koraldades ülestõusu. Võideti kelitide pealinn Londonumus, roomlaste väed jäid Inglismaale. Keiser Hadrianus rajas Hadrianuse valli(kindlustusvall Agricola ajal). Antonius Pius rajas uue valli
rahvusvaheliselt mõistetavaks. · Euroopa kohtu väljend: fumus boni iuris Ladina juriidilised terminid · Õigusteaduse keel (perioodika, Iuridica) · Õiguspraktika keel (kohtupidamise keel) Ladina kiri · Bustrophedon kirjutati vaheldumisi paremalt vasakule ja vasakult paremale. Tähendab kreeka keeles künnihärga ümber pöörama. · Jõudnud roomlasteni etruskite vahendusel. Tuleneb kreeklastelt. · 4.sajandil eKr kinnistus vasakult paremale kirjutamine · Gaius Caius C. Julius Ceasar · U ja V küsimus Populus popvlvs Ius ivs Vulgus wlgus, vvlgvs Häälduspõhimõtted · Klassikaline hääldus (räägiti enne meie aja arvamist) Loetakse nagu on kirjutatud. · Traditsiooniline hääldus: Vokaalid: a, e, i, o, u y = ü: hypotheca i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul
veelgi rohkem rõhutavad kreeka filosoofide kokkupõrked rooma ühiskonna ja poliitika teemadel. Põhilisteks kultustoimuguks jab ohverdamine, millega kaasnevad palved. Rooma usund oli külm. Ei pakkunud emotsionaalseid väljundeid. 10neid tuhandeid jumalaid ja igal jumalusel oli oma funktsioon. Etruski mõjul sai populaarseks ennustamine. Praktiseeriti maagiat (nõiad, astroloogid, ennustajad). Suurel määral oli sarnasusi jumalates, Roomlased võtsid kreeklastelt üle jumalaid. Filosoofiat eriti ei esinenud. Iseloomustas ka Suhteliselt spontaanne animism(hingestamine). Rooma palvetel puudus ekstaas, vaimustus ja religioonil polnud kindlaid eetilisi norme- peamine oli tavade range täitmine. Usuti ennetesse ning imetegusid, erakordseid juhtumeid, mis näitasid jumalate viha. Esivanematekultus Roomas - lastakse modelleerida elus, enamasti rikkurite, näod, büstid. Täpsed koopiad! 4) Kuidas roomlased suhtusid teistesse religioonidesse
selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus) Ristiusu teke - I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel.Jeesus ,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Jeesus rääkis,et taevasse saavad ennekõike viletsad ja põlatud.Usuti,et Jumal armastab kõiki.Segadus tekkis ülemkihis.Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks
Jõhvi Vene Gümnaasium Kehakunst. Tätoveerimine, Augustamine. 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 1.Tätoveeringutest.................................................................................................................4 1.1. Tätoveerimise lühiajalugu.......................................................................................4 1.2. Tätoveeringu tegemine..........................................................................................11 1.2.1. Erinevad tatoveerimisvahendid.............................................................................12 1.2.2. Mida peaks teadma tätoveerimisest.......................................................................13 1.2.3. Tätoveerimisega seotud ohu...
laavakivi alla. 1748a alustatti esimesi välja kaevamisi ja 1860a algasid regulaarsed välja kavamised kestavad siia maani need kaevandused seal. Linn asetses künakal, oli ümbritsetud ring müüriga. Hoonete ehitamis aeg 6-1 saj ekr. Küllaltki hästi on säilinud foorum , jupiteri tempel , turu hone, ja vanim rooma amfiteater ( 80ekr). 20000 hukkus ainult 2000 inimest. Kultuur Kreeka mõjud Nad võtsid kreeklastelt üle nende alg teoseid ja hakkasid nendest oma asju arendama. Puudusid enamasti täiesti originaalsed teosed nende poolt. Teureetiline teadus ja filosoofia oli neil endil täiesti null. Esmased märgid kultuurist oligi tõlegendamisel kreeka raamatutest. Kirjandus oli väga tema mõjul. Kreeklased olid kõik kirjandusege aluseks. Kõnekunst Kõnekunst oli juba kreekas vägai kõrgel tasemel, poliitikute jaoks oli see vägagi
See oli sügav eeskoda, lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele. * sammastel puudusid kannelüürid, sarnanesid dooria omadele. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. * puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse pehmus. * suurt huvi pakub etruski elamu (tänapäevani) * pearuum oli aatrium, mille ümber paiknesid sümmeetriliselt teised ruumid. * 3. saj e.Kr tulevad Roomlased, võtavad usu kreeklastelt. ROOMA KUNST -vabariigi ajajärgu kunst 3.-1. saj e.Kr -impeeriumi ajajärgu kunst 1. saj lõpp e.Kr 5.saj -3. saj sai valitsevaks roomlaste kultuur ja kunst -1. saj lõpust omandas Rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha -Vabariigi ajal ehitati tellistest, keisririigi ajal kaeti marmoriga ROOMA ARHITEKTUUR -lähtuti Kreeka ja Etruski ehituskunstist -roomlaste praktiline meel tegi siiski palju uuendusi: nt. rooma leetoon, mis saadi ------, vulkaanilise tolmu ja vee segu kivistumisel
ja aasia piirl euroopa kultuuri häll! Kreeklased lõid peaaegu kõik kirjanduse zanrid mis praegugi kasutusel. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus sai tugevaid mõjutusi vanakreeka kirjandusest. Võiks öelda, et rooma kirjandus isegi matkis vanakreeka kirjandust. 5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel? Kuna vanakreeklased kõnelesid kreeka keelt, ja roomlased ladina keelt. Roomlased said oma kirjanduslikud mõjutused kreeklastelt. Siis tõlgitigi kreeka keelsed teosed ladina keelseteks. 6. Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel? · Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele vahetult toetumata. See võrsus suulisest folkloorist, milles küll leidub idamaiseid sugemeid, aga kirjandus ise on ilma ida mõjutusteta.
Iknonograafiliselt: nooruslik, habemega, ränduri sauaga; saua ümer keerdunud madu. Võib olla ka nt kolme näoga, roomapäraselt riides jnejnejne. Raidkivis esineb vähemalt 35 epiteeti tema nimele, sh Moccus (tõlkes ,,siga"). Viimane võib olla ka eraldi jumalus või nt Mercurus-Moccus e seaga seotud jumalus. · Gallia-Apollo antiigis oli ta mitte ainult kultuuri ja muusika jumal vaid ta oli kreeklastelt laenatult rooma panteoni jumal, kelle omadused olid ka tervisejumala omad (Kreeklased omistasid seda Ateena pojale). Caesar toonitab Gallia-Apollo seost tervise üle valitsemist soojaveeallikatega. Mõnikord on tema kõrval abikaasa. Tal võis olla kuni 15 epiteeti. Gallia- Apollo taga võivad olla järgmised jumalad: Belenus, Grannus, Moritasgus, Vindonnus jt.
Katuses oli avaus, kust tuli valgus sisse (komplumium), selle all põrandas vihmavee jaoks (implumium). Eriline kultuuriline tähendus on etruskite haudadel, kaljuhaudadel. Kuulsamad: Cornetos, Orvietos, Vulci. Egiptastle järel 2. rahvas, kes pööras surmajärgsele elule nii palju tähelepanu. Sarkofaagid olid kujutistega kaanetatud. Seintel olid seinajoonised. Mehed tumedamad, tumedamad, naised heledamad. Täisskulptuure tehti ka - Kapitooliumi emahunt, ROOMA KUNST Võtsid kreeklastelt hästi palju loomingulistes valdkondades üle. Võeti üle kirandust ka. Pragmaatilistes valdkondades olid roomlased tugevad, õigusteadus, sõjateadus. Rooma kunst baseerus vana-Itaalia kultuuridel Terra Mare ja Villa Noval. Leiutused: lubimört, võlv, kuplid Arhitektuurisaavutused: · Võimalikult sirged teed, kui takistus tuli, tuli see läbi murda. Tunnelid, sillad. Sillutatud teed, kindla vahemaa tagant puhkekohad.
vintsutustest. Nad sõitsid mõni aeg vaikides, äkitselt ehmus Lafreniuse hobune varju üle. Rutilius hüppas sadulast maha ja jooksis kraavi kukkunud kaaslasele appi. Aga enne seda tundis ta tugevat lööki seljas ja juba siis langes ka teine hoop talle õlale. Meeste vahel tekkis rüselus. Lafrenius tappis Rutiliuse, ise ta suri mõni hetk peale seda, avastades, et Rutilius oli talle enne surma noaga kaelale haava löönud. · Peplum (lk 301) roomaste poolt kreeklastelt ülevõetud naisterõivas, õlgadel kinnitatav käisteta mantel. · Venus (lk 301)(kreeklastel Aphrodite) armastuse- ja ilujumalanna. Venus annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav". Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad (tuvi, jänes, varblane, ka luik ja ilusad lilled: roos, mürt, õunapuuõis ning ülane), mis viitavad tema võimule looduse üle.
Hiinas leiutatakse ka must püssirohi. 12. Rooma arhitektuur 8. sajandil e.Kr. ühinesid seitsmel künkal asuvad külad Rooma linnriigiks. 6. sajandi lõpul kehtestati Roomas vabariik. Samm-sammult hakkas see alistama ümbrukaudseid linnu ja rahvaid. Tasahaaval kasvas Roomast tohutu impeerium. Rooma kultuur on suuresti mõjutatud ümberkaudsete rahvaste kommetest, suuresti Kreeka omast (nendega oli palju kokkupuuteid, ka etruskid olid neist mõjutatud). Enamik jumalaid oli üle võetud Kreeklastelt, neid jäljendades tegeleteti ka filosoofia ja kirjandusega. Visuaalses kunstis on Kreeka mõju samuti tugev. Siiski oli Rooma kunstis ka omapära. Tugevasti avaldus see arhitektuuris, sest kasutusele võeti uusi tehnilisi võtteid, näiteks lubimördi ja betooni kasutuselevõtt, tänu millele sai kasutada ka põletatud telliseid. See võimaldas ehitada tehniliselt keerulisemaid kaari, võlve, kupleid. Silindervõlv - pooliku külili silindri kujuga, ritta pandud kaared.
Võrdvääristas naised meestega. Tegevuse arenemine on loogiline ja rangelt põhjendatud. Kolmas traagik Euripides kujutas inimesi nii nagu nad on. Tema tragöödiate mütoloogiline süzee oli vaid väliseks vormiks. Käsitles väga mitmesuguseid kreeka ühiskonda huvitavaid probleeme, esitati ja arutati uusi teooriaid. 11. Vana-Rooma kultuuri ja riikluse lühike ülevaade. Dominantsemad tunnused. Roomlased võtsid väga palju eeskuju kreeklastelt. Kreeka alfabeedi põhjal tekkis ladina tähestik. Linnu kaunistati Kreeka kujudega ning valmistati nendest koopiaid. Maalikunstnike temaatika oli väga lai: mütoloogilised süzeed, ajaloosündmused, igapäevane olustik, natüürmordid. Portreed paistsid silma oma tõepärasusega. Loodi maailma esimesed ratsafiguurid. Ka kirjanduses ja kunstis kreeklaste mõju suur. Esialgu jutustati kreeka teoseid ladina keeles ümber. Ajapikku muutus rooma kirjandus iseseisvaks. Kõige kuulsam poeet Vergilius
Kyme oli kõige põhjapoolsem Kreeka asula Itaalias. Sitsiilias kuulsaim Kreeka linnriik oli Sürakuusa. Sitsiilias puutusid kreeklased kokku ka foiniiklastega. Etruskid tulid Itaaliasse ca samal ajal kui kreeklased, nad asustasid esialgu Toscana maakonna ja üritasid tungida ka lõunapoole aga nende edasitung peatati. Etruskite päritolu ei teata aga Herodotos on öelnud, et nad tulid Väike-Aasiast näljahädade sunnil. Kirja etruskid laenasid kreeklastelt aga nende keelt ei tunta. Etruski kultuuris on palju Kreeka mõjusid aga ka orientaalset ja originaalset osa. Ühiskond oli kihistunud, kõrgeima kihi moodustas ülikkond kes olid ühtlasi preestrid (nim. lukumoonid). Etruskid olid tuntud oma ennustuskunsti poolest, ennustati looma maksa järgi. Selline ennustusviis oli tuntud ka varem, roomlased võtsid selle üle. Etruskid püstitasid linnu, aga neil ei tekkinud ühtset riiki. Etruskid hakkasid
Seinu ehtisid suured kaunistused, sest inimeste kujutamist koraan ei lubanud. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Rajati ka uhkeid paleesid kaliifidele ja teistele kõrgetele aukandjatele. Eriti suursugune oli Bagdadi kaliifiloss arvukate purskkaevude ja ilu- ning viljapuuaedadega. Samuti hoolitseti teaduse arengu eest. Araabia teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Paljude kreeka õpetlaste tööd tõlgiti araabia keelde. Eriti kõrgelt hindasid araablased kreeka filosoofi Aristotelest. Kuulus araabia õpetlane, Hispaaniast pärit Ibn Rusd ( euroopapäraselt Averroes ) arvas, et kogu jumalik tarkus on Aristotelese teostes kirja pandud. . Araabia üheks kirjanduse tähtteoseks peetakse ,, Tuhat ja üks ööd ,,. Sinna on kogutud paljude islamiusuliste rahvaste loomingut, peale araabia lugude on seal ka india ja pärsia lugusid.
Võib öelda, et need on judaistlikud ja varakristlikud. Apokrüüfilised kujutised on protestantide poolt Piiblist välja jäetud, aga neid aktsepteeritakse Rooma katoliku ning ortodoksi kirikutes.Apokrüüfid ei ole pühakiri, sest nad sisaldavad mitmeid vigu ning on juutlike piirkondade poolt hüljatud. Katoliiklased ütlevad, et apokrüüfid on piiblivälised kirjad. 2. Vanim keskaegne eepika. Iiri saagad, islandi eepika Vanim keskaegne eepika Haridust hinnati Roomas. Eeskuju võeti kreeklastelt. Haridust peeti oluliseks. Naised ei käinud koolis. Hariduse osatähtsus vähenes keskajal. Kirjaoskajad inimesed olid siis vaimulikud, mungad. Tegid ülestähendusi, ümberkirjutisi. Uusi tekste kirjutati, aga vähe. Suurimad varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valkonda. Müüdid ja muinasjutud säilisid Euroopa äärealadel (Iirimaa, Island). Kirik ei suhtunud müütidesse hästi ja need kuulutati valeks. Nende asemel püüdsid
lucius junius brutus, tema kujusid oli paljudes ametiasustustes. palju portreebüste on säilunud julius caesarist. ta on ennast veidi ilustanud ise, ta kandis parukat, sest oli noorusest alates kiilakas. tavaliselt ei häbenenud rooma ülikud kiilaspead, kortsus nägu ega peast eemalehoiduvaid kõrvu. oli kombes kasutada surimaske e. imagot võeti vaid ülikutelt, neid kes olid hakkama saanud kuriteoga, neilt neid ei võetud. ei kardetud nende võtmisel koledaid nägusid vms. roomalsed võtsid kreeklastelt üle kolosside tegemise. mis olid siis tohutu suured skulptuurid, kolosse hakati tegema elavatest inimestest. suurimakolossi lasi teha endast keiser nero , see oli 40 m kõrge. see alus colosseumi juures, colosseumi nime nero kolossist tuligi. see koloss kukutati pärast keiser nero võimult langemist. osaliselt on säilunud constantinuse koloss, is on tehtud 4. saj pKr. omapärane alaliik on ratsamonument. kreeklased neid ei teinud. ratsamonumente on
Algselt olid jutustused mütoloogilise sisuga. Hiljem hakati lisaks võitlustele ja kangelastegudele kujutama ka igapäevaseid olustikustseene. Hellenistlik kunst 1.Hellenismi (sõnast "hellen" kreeka keeles `kreeklane') tähistab kreeka kultuuri. Mille poolest ta erineb varasemast kreeka kultuurist? Kreeka kultuur segunes Idamaade omaga. 2.Kelle tegevust tegi võimalikuks hellenismi tekke ja leviku? 4.sajandil eKr vallutas Makedoonia Kreeka linnriigid. Nad võtsid kreeklastelt palju üle. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu tagajärjel levis Kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. 3.Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Aleksander suri noorena ja uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad olid väepealikud. 4.Nimeta hellenismi tähtsaimaid keskusi? Hellenismi tähtsaimad keskused olid Ateena, Aleksandria ja Pergamaon (Väike- Aasias) 5
Haualeidude põhjal on ajaloolased kindlaks teinud, et etruski naised olid väga kõrgelt haritud ja neil oli ühiskonnas äärmiselt tähtis positsioon. Arvatakse, et just naised olid Etruurias tähtsamate sündmuste üleskirjutajateks. Mõned kultuuriajaloolased peavad etrusklannasid tänini kõige vabamateks ja mõjukamateks naisteks ajaloos. Usutakse, et vanad roomlased võtsid ka kirjakunsti üle just etruskidelt ning arendasid seda hiljem omal moel edasi. Etruskid laenasid oma tähestiku kreeklastelt, kes olid selle omakorda laenuks saanud foiniiklastelt. Sama kirjaviis võeti omaks kõigis kolmes keeles, olenemata nende täiesti erinevast ülesehitusest. Etruski tähestik desifreeriti juba XV sajandil, sõnade tähendus on jäänud aga tänaseni saladuseks. Säilinud on suures osas vaid haudadesse kaasa pandud ohvritalitluste kirjeldused. Alles pole aga ühtegi teksti, mille põhjal võiks rekonstrueerida etruskide igapäevase kõnekeele.
Vääneldes suudabki ta pea tõsta korraks nii kõrgele, et ulatub vajutama oma teravad hambad kotka rindu. Metskiut valu tundes toob lind kuuldavale valuhüüde, avab küünised ja laseb saagi lahti. Madu langeb maha ja eemaldub vongeldes. Pulydamas, kes on ometi vapper mees, läheb seda nähes näost kaameks. ,,Madu on Zeusi märk, Hektor," lausub ta. ,,Näen selles ettekuulutust! Zeus annab meile sellega teada, et jõuame küll laevade juurde välja, aga saame lõpuks siiski kreeklastelt veriselt lüüa!" ,,Mis sa seletad, Polydamas?" hüüab Hektor. ,,Kas sa arvad, et see kotkas ja madu mulle midagi korda lähevad? Mina ei usu muud kui taplust, ja selles ei ole me võidust kaugel! Sa ehk kardad võidelda, kardad surma? Pane tähele kui sa kavatsed hakata kõrvale hoidma, siis tapan ma su oma kätega! Edasi! Kõik jõud värava peale! Murrame selle maha, troojalased!" Mehi valjuhäälsete hüüetega õhutades koondab
VI sajandi teisel poolel langesid kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 500 eKr puhkes nende ülestõus, mille pärslased mõne aasta järel karmilt maha surusid. Mileetos hävitati. 490 saatis Pärsia kuningas Dareios mereretke Kreekasse, mis sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480 tungis Kreekasse Pärsia kuningas Xerxes hiigelväe ja suure laevaastiku eesotsas. Pärsia laevastik purustati Salamise lahingus. Pärsia maavägi sai kreeklastelt lüüa ja tõrjuti maalt välja järgmisel aastal. Klassikalise Kreeka hiilgeaeg V sajandil Orjandus Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Orje oli palju (täpsemat hulka pole andmete puudusel võimalik kindlaks teha). Nende hulgas oli nii võlgade katteks orjusse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisse ostetud barbareid. Viimased moodustasid aga enamuse. Aegamööda kujunes kreeklastel arusaam, et
VI sajandi teisel poolel langesid kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 500 eKr puhkes nende ülestõus, mille pärslased mõne aasta järel karmilt maha surusid. Mileetos hävitati. 490 saatis Pärsia kuningas Dareios mereretke Kreekasse, mis sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480 tungis Kreekasse Pärsia kuningas Xerxes hiigelväe ja suure laevaastiku eesotsas. Pärsia laevastik purustati Salamise lahingus. Pärsia maavägi sai kreeklastelt lüüa ja tõrjuti maalt välja järgmisel aastal. Klassikalise Kreeka hiilgeaeg V sajandil Orjandus Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Orje oli palju (täpsemat hulka pole andmete puudusel võimalik kindlaks teha). Nende hulgas oli nii võlgade katteks orjusse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisse ostetud barbareid. Viimased moodustasid aga enamuse. Aegamööda kujunes kreeklastel arusaam, et
saj keskel ekr. Enne seda oli tavaõigus e suuliselt edasi kantud. Kirjutamata seadusi pidi keegi peast teadma ja tõlgendama ja lausub. Sellisel juhul on võimalus neid mitte öelda. Üks patriitside ja plebeide vahelise võitluse tulemus. 12 tahvli seadus. Olid välja pandud. Väga palju pühendatakse ruumi seadustele, nt kellegi õunapuu maharaiumisele, piirikivi tõstmine. Paljude seaduste rikkumise puhul- sacer esto e lindprii. Vana ühiskonna jälge palju. Inspiratsiooni saadi kreeklastelt. Käisid delegatsioonid lõuna itaalias e magna craecia, oli vallutatud kreeklaste poolt+ osa sitsiiliast. Rooma hakkab kiiremini kasvama. Hakkab võõraid vastu võtma. Roomast saab linn, kuhu võõrad võivad minna ja kuhu sulavad sisse. Väga erinev kreeka kultuurist. Kreeka polised andsid väga raskelt kondakondsust. polis-civitas(kodanikkond, polise vaste). Rooma võtab tänapäeva mõistes rohkem riigi kuju. Roomaga piirnevad alad saavad järk-järgult kodanikuõigused
,,Odüsseia" nagu ,, Ilias" ülistab vaprust ja tarkust. 2) Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada. Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema
2. Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada. Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest
Geenius maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Ennustamine võeti üle etruskidelt: Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest.
Geenius maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Ennustamine võeti üle etruskidelt: Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c)Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest.
Geenius – maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Ennustamine võeti üle etruskidelt: Augurid – riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c)Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: Jupiter = Zeus – taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia – kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid – Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest.
milline oli kuningavõimu ja nõukogu vahekord. Hilist pärsia impeeriumi aega on kajastatud kreeka tekstides on räägitud rahvakoosolekutest, aga me ei tea kuna see oli. Foniiklaste religioon Kaanoni religioon, varasemast ajast on tõendid Ugariti linnast leitud savitahvlitel tähestiku tekstidest. Kaks suurt jumalat El ja Baal(isand) pronksi aega puudutab 13 saj eKr, foniiklaste ajast meil siukest allika gruppi pole, teated tulevad hajalistest tekstidest, osa tuleb ka VT ja kreeklastelt. Seal on näha et Baale asutatakse ikka(erinevad jumalad hilisemas tekstides) kõige tuntum Baal on Tyrose Baal tuntud kui Melkart(vokaalid maha)tähendab linna kuningat.Tyrose peajumal, tema kultuses oli tuli olulisel kohal , altaril põles tuli, toodi ka inimohvreid kriisi situatsioonides (väiksed lapsed, imikud). VT on lakkamatult nimetatud Aštarte (Ištari- kohalik versioon)erootilised sõjakad jumalannad, seotud foniikiale oluliselt meresõiduga.(VT räägitud mitmuses ka nendest)
Järjekindlad korrapärased tänavaseinad ja tagahoovid andsid teed defineerivate mägede ja Tiberi jõe kaldajoone topograafilistele muudatustele. Kui kreeklaste planeering oli sageli instinktiivne, kuigi ka tihti korrapärane, siis roomlased kasutasid juba teadlikult korrapärast planeeringut. Maastikukujunduse kõrgpunkt saabus Roomas keiser Augustuse ajal ja pärast teda. Kõik hooned kajastasid oma põhimõttelt Kreeka templi universaalse vormi printsiipe; kreeklastelt võeti üldse palju üle. Roomas püüti rajada Panteoni. Rooma oli struktuur tihedalt kokku põimitud kitsastest varjulistest tänavatest koos kohati avatud tagahoovidega. Väikesed elamublokkide ühikud lõid peene tekstuuri, mis vastandus suurte avalike hoonetega ja kogunemiskohtadega linnas, mida kasutati palvusteks, valitsuse, meelelahutus- ja äritegevuseks. Panteon, oma olemuselt massiivne rahvakoosolekute hall, mis ehitati üles umbes 100. a AD - suure imperaatori
Esimesed inimesed ilmusid sinna 20 10 000 aastat tagasi, siis oli seal parem kliima, kuivem. Nad tegelesid peamiselt jahiga.). Niiluse jõgi annab Egiptusele omapära, mis eristab teda teistest Sahara kõrbe osadest. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda (nn.alluviaalsed kaldad, uhtmaa, uhtmuld) ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ("Ta Kemet" või "Kemi" see oli enesenimetus, "Egiptus" pärineb kreeklastelt: Memfise üheks nimetuseks oli egiptlastel "Het-ka-Ptah"(või Hi-ka-Ptah), mis tähendab " Ptahi - vaimu valdus (või loss)" ). Seal, kus lõppes "must maa", Niiluse orust idas ja läänes, algas "punane maa" tohutu suur ühetooniline pruun kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi, kust võib leida vaid mõne üksiku rohelise oaasi. Ülem-Egiptuse org lõunas moodustas pika kitsa ala, mida piirasid kõrgemate tippudega madalad mäed; Alam-Egiptuse Niiluse delta põhjas laius
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile. Nendelt võtsid nad üle nii ehitistüübid, kui ehituskonstruktsioonid, kohandades ja täiustades neid. Roomlaste ehituskunsti iseloomustamiseks sobib kõige paremini määratlus- inseneriehitus, roomlased olid esimesed, kes nägid puhtinseneriehitusteski arhitektuuriobjekte. Insenerlikke teadmisi rakendati ehitustegevuses väga jõudsalt. Ehitistüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid. Nagu Kreekas, nii on need Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Erinevalt kreeka templist ei asetse rooma tempel stülobaadil vaid poodiumil, kuhu pääseb ainult esiküljel oleva trepi kaudu ( ka etruski tempel seisis poodiumil, kuhu viis trepp esiküljelt ). Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on
Iirimaa ja Island. 12 saj keskpaigast muutus mõjukaks rüütelkonna kultuur. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Keskne motiiv oli daamikultus. Sellest ajast kadus ka igasugune anonüümsus. Viljakaim leviala oli Prantsusmaa (laulikud põhjas truväärid, lõunas trubaduurid). Levima hakkasid rüütliromaanid (Lõvirüütel, Tristan jt). Vanim keskaegne eepika Haridust hinnati Roomas. Eeskuju võeti kreeklastelt. Haridust peeti oluliseks. Naised ei käinud koolis. Hariduse osatähtsus vähenes keskajal. Kirjaoskajad inimesed olid siis vaimulikud, mungad. Tegid ülestähendusi, ümberkirjutisi. Uusi tekste kirjutati, aga vähe. Suurimad varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valkonda. Müüdid ja muinasjutud säilisid Euroopa äärealadel (Iirimaa, Island). Kirik ei suhtunud müütidesse hästi ja need kuulutati valeks. Nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
