Kunstiajalug u Õpilane: Juhendaja: Mesopotaamia u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatseps...
Lubjamördi kasutuselevõtt lubas konstrueerida kaari, võlve ja kupleid. Religioon ja kultuur Rooma autorid olid algusest peale Kreeka kultuurist tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ümber ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka aega eruski eeskujudele. 7 Roomlased hindasid ka omaenda muistseid traditsioone kõrgelt. Kreeklastelt õppides kujundasid roomlased järk-järgult oma originaalse kirjanduse, mille parimad saavutused ei jää kreeklaste omadele vähimalgi määral alla. Ehituskunstis ja tehnoloogias jõudsid roomlased kreeklastest kõrgemale tasemele.
maalikunsti kõrge taseme parimaks näiteks. Väljakaevamiste alusel võib väita ka seda, et mitte ainult suurlinnad ei olnud jõukad vaid kah väiksemad oli heal järjel. Traditsiooniline Rooma usund oli kujunenud etruskide ja kreeklaste usundi mõjul, kuna Rooma usundi kohta puudusid kirjalikud tõendid, arvatakse , et usundid anti edasi suuliselt. Seega on võetud informatsioon teiste kultuuride kirjapanekust. Sealt saab välja lugeda , et roomlased said palju kreeklastelt. Küllaga saadi templite ehitus etruskitelt. Roomlased hindasid väga enda muistseid traditsioone. Ehituses ning tehnoloogias aga jõudisd roomlased kreeklastest suure sammuga ette. Roomlased austasid loodusjõude, loodus oli hingestatud. Igal majal ja igal perel oli oma kaitsevaim nendeks nimetati nuumeneid. Tähtsamad neist olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim- geenius- kes edendas soojätkamist ja tagas selle perekonna püsimise
See, et Mars on andnud nime aasta esimesele kuule (vana kreeka järgi), on samuti seotud jumala kaksikfunktsiooniga sõjajumalana, ent ka kevade- ja vegetatsioonijumalana. Rooma vanimatele asukatele tähendas aasta alus ka uut külvi ja suvise poolaasta sõjaretkede algust. Iseloomuliku näite Marsi kui viljakusejumala rollist leiame palvest, mille vana karm Cato on säilitanud oma teoses põlluharimise kohta (2. Aastasajast eKr). SATURNUS Saturnus on jumal, kelle roomlased on ilmselt kreeklastelt üle võtnud, ent kes mängib roomlaste panteonis ometi tähtsat rolli. Teda kõrvutati kreeka Kronosega ja räägiti, et ta oli tuntud põgenikuna Kreekalt, jälitatuna oma poja Zeusi poolt, ning jäänud Latiumi varjule. Rooma kuningas võttis Saturnuse kenasti vastu ja lubas tal Kapitooliumi jalamile asuda - seal näeb praegugi tema templi varemeid. Ka tema altar oli Kapitooliumil. Kunstiski laenas Saturnus välimuse kreeka Kronoselt; tema pea oli kaetud ja käes oli tal viljasirp, mis oli
rahvakoosolekut saab pidada ainult teatud hulga inimestega, miljonite osalejatega koosolekul ei saa küik ka tänapäeva tehniliste võimaluste juures end mõistliku aja jooksul väljendada. Need on aeglased ning kulukad. Teine otsedemokraatia oluline risk on inimeste vähene osalusvõimekus. Paljudel on poliitika ja valitsemise oskusteave piiratud. Veelgi enam, demagoogidel on lihtne rahvast eksitada. (Jakobson, et al., 2013, lk 112) Otsedemokraatia valitsussüsteem pärineb vanadelt kreeklastelt. Selline demokraatia liik on iseloomulik väiksematele gruppidele ja kogukondadele (http://et.wikipedia.org). 2.2 Esindusdemokraatia Kaudses demokraatias teostavad inimesed võimu kellegi teise kaudu. Peaagu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu – seda nimetatakse esindusdemokraatiaks. 6 Esindusdemokraatia põhimudeliks on kesksete poliitiliste otsuste langetamine
Rooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise vabariigi ajajärgul. Sigrid Nurmeleht 10c. Eellugu. 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. 509. aastal e.Kr kuulutas Rooma ennast pärast etruskidest kuningate kukutamist vabariigiks. Sellega algas Vabariigi varajane ajajärk, mille ajal alistati enda võimule hulga maid ja rahvaid Itaalias ning Roomast sai suurriik. 3. sajandi keskpaigaks oli vallutatud juba kogu Itaalia ja edasi suunduti igasse ilmakaarde, et oma võimsust kasvatada veelgi. Just kolmanda sajandi algusest, täpsemalt aastast 287. e.Kr., algab Rooma ajaloos ka nn. hilise vabariigi ajajärk, mis lõppeb 31. aastal e.Kr keiser Augustuse troonile tulekuga. Hilise vabariigi ajajärku on nimetatud ka Rooma hellenismi perioodiks, kuna just sel per...
Lubjamördi kasutuselevõtt kaarte, võlvide, kuplite ehitus. Välispind ja interjöör kaunistati sammaste ja poolsammastega. · Religioon: sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus Mars Ares :erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera Neptunus Poseidon Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Baccus Dionysus Saturnus Kronos Vesta Hestia Kodukolde jumalanna Vesta oli Rooma riigi koldetule kehastus, mis põles
Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast-Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. PRANTSUSE ampiirstiili tüüpiline, kuid samas ka äärmuslik näide on Pierre Vignoni kavandatud Madeleine'i kirik Pariisis. See jäljendab täielikult antiiktemplit, kusjuures hoonel ei ole ühtegi akent: valgus tuleb katuseavadest. Hoone pääseb hästi mõjule ka oma hea asukoha tõttu - see on laia tänava lõpus.
-katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate ja figuure -kivist alus, puidust pühamu osa, sambad puidust, viilu äär kaunistatud terrakotadega Oskasid hästi teha kupleid, võlve Nende tegemis oskuse parandavad etruskid roomlastele *tiivuline Lõvi Vulvist| 6.saj keskpaik eKr* Rooma impeerium Rooma keisririigi aegsed teed on ikka veel kasutuses Iga vallutatud alaga võetakse üle uued jumalad kõige rohkem võeti üle kreeklastelt Kunsti tehti kreeklaste alusel Tehti palju koopiaid Rooma arhitektuur Ehitustehnilise uuendused Kasutusele võetakse lubimört- siduaine Saavad ehitata uusi konstruktsioone- kaared;võlvid; kuplid Kirjutasid palju traktraate Ehitusmaterjalid : tellis ja betoon Roomlased võtsid üle Kreeka sambad eelistati Korintose stiili Sambad dekoratsiooniks Kasutati poolsammast Foorumid - toredad ja sammaskäikudega väljakud (oluliste ristumisteede kohtadel
t. põletatud savist kirstudel kujutati inimfiguure. Hauakamber kujundati nagu elutuba. Etruskide templid olid puust. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased. Roomlased võtsid palju üle etruskitelt ja kreeklastelt. Isegi jumalad pärinevad Kreekast, ainult teiste nimedega. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed ning kunst jäi vallutatud rahvaste hooleks. Roomlased ehitasi pigem avalikke/ühiskondlikke hooneid ning ajaveetmis ja meelelahutuskohti, jumalad ja usk ei olnud hoonete ehitamise juures tähtis. Austati hoopis valitsejaid ning teisi tähtsaid inimesi, kelle auks püstitati mausoleume ja võidu- ehk triumfikaari. ARHITEKTUUR
AJALUGU 1. Kooli ajalugu · 5 teadmist Hugo Treffneri kohta: o 1845-1912 o Sündis Kanepis o Kolm venda, üks õde o Töötas koduõpetaja eratundide andjana o Aitas korraldada II üldlaulupidu · detsember 1883 Treffneri koolil tegutsemisluba · kool tegutses Hobuse tänaval · 1919 HTG liideti Kubermangugümnaasiumiga · alguses (kuni 1954.a) HTG poistekool · NL'i ajal nimeks A.H.Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass · 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) ...
mouth and a stick in his hand /---/ those, who couldn't read, were pulled by the hair" kõlab nagu nonsenss.) Minnes tagasi kliseede juurde, nende juurde, mille järele (vähemalt filmietetabeleid vaadates) maailm januneb, on üks väga ameerikalik neist (kes teab, võib-olla oli see algselt hoopis inglaslik, sest kas kirjandus ei arenenud seal enne, ja üldsegi, kas ei võtnud nemad palju üle prantslastelt, kes võtsid venelastelt, kes võtsid kreeklastelt?) on Hans. Täiuslik abikaasa, täiuslik isa, täiuslik mees vähemalt mingi hetkeni. Ja täiuslik armastus (nagu Inglil ja Hansul) ületab kõik (vt. lisaks: telepaatia). Hansu surm tuleb lugejale rahustusena, meil on ta pärast hea meel (ja hea meel, et Oksanen seda ülimat Häppi Endi Alleed mööda ei läinud, kus kui nad veel surnud pole, elavad nad tänase päevani õnnelikult...) On sommilegi selge (ja siilile ja saksale), et kontrast on kirjanduses tugev relv. Selleks, et
(matmistornid - dakma) Kuninga laip kaeti vahaga ja paigutati kivist sarkofaagi, mis suleti õhukindlalt Kõik hauakambrid äratavad teatud seltskonna tähelepanu. *Tähtsaim kohustus oli vale vältimine, oli keelatud ka võlgade tegemine, sest see võis kergesti õhutada ja suunata inimest valetama. Käepigistus tugevam kui allkirjastatud leping - parsid (tulekummardajad). Vaenlase vastu leebus võidetu vastu, mis äratas kreeklastes (hellenites).... ,,Templite mahapõletamist õppisime meie kreeklastelt," ütlesid pärslased. Kuningas Kroisos (6-7 saj. e.m.a.) läks oma suure rikkusega ülbeks, läks delfi oraaklite juurde, tuli uimastavat gaasi kas alustada sõda pärslaste vastu? kui sa alustad sõda, hävitad sa suure riigi (Pärsia); sõda võidetakse (kroisos arvas, et tema võidab ja alustas sõda) Pärsia kuningas ei jätnud Kroisost vabadusse, tal oli võimalus olla pärsia õukondlane või nõunik. Suured andestamatud eetilised patud: 1)Laiba põletamine tule reostamine;
Raha saadi annetusteks ja suurim annetaja oli Maarja misa omanik von Bohn. Trkiti Tallinnas, Kleri trkikojas. 6015 trkki ilmus esialgu. Tema piiblitrkke on ilmunud le 20, viimane 1945.aastal. Tema t on kestnud Phjasjast meie ajani. Nuanne noorele piiblist: naudi noorust, ra halvale teele mine. Mtle noores eas oma loojale, sest varsti juavad ktte need vanaduse aastad, kus sa tled, et need ei meeldi mulle. KESKAEGNE KIRJANDUS Keskaeg 476-1492 pKr Haridust hinnati Roomas. Eeskuju veti kreeklastelt. Haridust peeti oluliseks. Naised ei kinud koolis. Hariduse osathtsus vhenes keskajal. Kirjaoskajad inimesed olid siis vaimulikud, mungad. Tegid lesthendusi, mberkirjutisi. Uusi tekste kirjutati, aga vhe. Kirjakeeleks oli ladina keel. Leidus neid, kes tundsid laialdasemat huvi oma elupiirkonna suhtes. Mdid ja muinasjutud silisid Euroopa realadel (Iirimaa, Island). Kirik ei suhtunud mtidesse hsti ja need kuulutati valeks. Nende asemel pdsid vaimulikud edasi kanda jumalasna mtide jms asemel
kõrge kultuuritaseme. Võeti üle foiniikia tähestik, ehitati uhkeid hauakambreid. 7.-6. saj oli kõige tugevam rahvas kogu poolsaarel. Kuigi nad langesid 5. sajandil järk-järgult tugevneva Rooma riigi võimu alla, mõjutas nende kultuur ka edaspidi tugevasti Rooma oma. Rooma riigi kujunemine · Kokkulepe gallidega 4. saj eKr · Kesk-Itaalia · Kreeklastelt Lõuna-Itaalia · Kartaago alad · Makedoonia alad · 1. saj eKr vallutati Gallia, Egiptus ja Mesopotaamia Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus · Rooma linna rajamise legend - Pärimuse järgi asutasid Rooma linna seitsmele künkale 753 a. eKr sõjajumal Marsi pojad Romulus ja Remus. 510 a eKr vallutasid küll etruskid Rooma alad, kuid juba varsti suudeti Etruski kuningas kukutada ning alustada sõdimist ümberkaudsete rahvastega, et oma piire veelgi laiendada
Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. 10.Kreeka ja Rooma kultuuri ajaline jagunemine. Ajastuste põhisisu märksõnadega. - Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu mitte midagi. - Kreeka ja Rooma kultuur on erinevad ja see tuleneb sellest, et neil on erinevad geograafilised asendid. Kuid neil on sarnasusi, sest roomlased on võtnud kreeklastelt kultuuri üle nagu näiteks jumalad. Mõlemad kultuurid kujunesid mõjutustest nende naabritelt. Roomlased said palju teadmisi ja nad arenesid tänu Kreeka kultuurile. -Kreeka kultuur jaguneb kolmeks: Arhailine ajastu, Klassikaline ajastu, Hellenistlik ajastu. 11.Naise roll Kreeka ühiskonnas. Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja
Euripides Euripides elas klassikalisel perioodil, 5.sajandil e.m.a. Euripidese elu langeb kokku sofistika õitseajaga, teiste traagikutega võrreldes võib teda pidada kõige filosoofilisemaks: teda on nimetatud filosoofiks teatrilaval. Oma teostes taotles ta üllatuslikkust traditsiooniliste teemade ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhand...
200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole) Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr – keiser Alexander Severuse surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam Kaubandus, tööstus, raharinglus, hellenistliku õiguskultuuri saavutused, maailmariik. Kreeklastelt laenati õigusfilosoofia, mõisted, juriidiline tehnika. Dokumentide kasutamine muutus üldiseks ja lepinguõigus viidi vastavusse majanduselu vajadustega. ius gentium ja formulaarprotsess (eelnes edictum perpetuum) 212 pKr keiser Caracalla andis rooma kodaniku õigused kõigile vabadele. Hilisklassikaline periood: cognitio ectra ordinem, keiser Alexander Severuse surmast 235 pKr – kuni rooma kokkuvarisemiseni. 1 aste, sama ametnik uuris ja otsustas.
AUDENTESE ERAKOOL Vana-Rooma referaat Koostaja: Ardi Randlaht Klass: 10.D klass Juhedaja: Rainer Vilumaa Sisukord Page 1 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Tiitelleht...................................................................................lk1 Sisukord....................................................................................lk2 Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu.......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu Isegi nimel «Rooma» on huv...
Tallinna teeninduskool Allan 031K GASTRONOOMIA AJALUGU Kursusetöö 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Toidu definitsioon ..............................................................................................................................................................4 Toit suures plaanis................................................................................................................................5 ..............................................................................................................................................................7 ............................................................................................................................
savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. Vana-Rooma: Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele. 1. Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks põletatud tellis (odav, vastupidav). Telliste sidujaks etruskidelt üle võetud lubjamört. Kaarte ehitamine, võlvid. Kreeklastelt eeskujuks võetud tasakaalukus, harmoonia. Tuntumad ehitised: *Amfiteatritest Colosseum (50 000 pealtvaatajat) hea kaarte kasutamise näide. Kaaristu-arkaad. *Kõikide jumalate tempel Panteon (kuppel 43,5m, seest üleni marmorist.* Hipodroom Circus Maximus *Akveduktid- puhta vee Roomasse viimise trassid, mis varustasid linna veega. Tuntuim Pont Du Gard (sild üle Gardi jõe). * Termid- spa, meelelahutuseks. Tuntuim Caracalla termid. *Triumfikaared *Aatrium (bassein)- lahtise laeavaga
Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Cloaca maxima Tiberisse suubus Rooma kanalisatsioon Forum Roman...
Eesti saunakukultuur Vajadus ennast pesta ja puhastada on loomupäraselt omane paljudele elusolenditele. Loomade enesepuhastamist võib lugeda instinktiivseks tegevuseks. Inimesel on pikemaajaliste kogemuste najal kujunenud instinktist teadlik pesemisvajadus. Juba ürgajal puutus inimene kokku veega ja märkas, et vesi puhastab nahka, pesemine aga parandab üldist enesetunnet ning aitab vältida haigusi. Ka ilumeele arenemine võis soodustada puhtempiiriliselt omandatud pesemisvajaduse tugevnemist. Esialgu piirdus pesemine suplustega jões, järves või meres. Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkid...
Platoni kirjelduse järgi koosnes terve linn ringide kujulistest maaribadest, mille vahel oli vesi. Neid ühendasid hiiglasuured kanalid. Osaliselt ringikujuline on ka Santorini saar ja selle keskmine vulkaaniline saar. Santorinilt leitud seinamaal kujutas linna Santorini keskmes oleval vulkaanilisel saarel. Seega võisid inimesed elada keskmisel saarel, mis oli arvatavasti ennem vulkaanipurset suurem kui ta on praegu. Atlantise müüt ei pärinenud mitte kreeklastelt vaid egiptlastelt. Egiptlased rääkisid Kreeka muistsele riigipeale Solonile Atlantisest ja seejärel muutus see kreeklaste seas müüdiks. Atlantise nimi pärineb Solonilt, kes selle välja mõtles. Hiljem kirjutas Platon oma versiooni Atlantisest. Samuti võis Platon eksida Atlantise asukohaga, kuna ta kirjutas, et Atlantis asub Atlandi ookeanis. Seega on võimalik et kadunud Atlantise linn võis asuda Santorinil ja sama
Viimane põhjendab moraali moraalist väljaspool asuvate tegurite abil. Eristatud on ka teole või vastupidi tegutsejatele keskenduvaid teooriaid. Siin tahetakse rõhutada, et oluline on see, mida teeme (teole orienteeruv) või mis sorti inimesed me oleme (kas tegutseja isik on ikka kõlbeline isik). 2. Eetika ajaloost. · Eetika algusest Eetika e moraalifilosoofia e normatiivne filosoofia pärineb vanadelt kreeklastelt, täpsemini, Sokrateselt (469-399 eKr), kes pühendus moraalse vooruse loomuse uurimisele s.t ta uuris just asja, mille olemasolus tänapäeva teaduskäsitluse seisukohalt peaks enam kui kahtlema. Sokratese põhiväite olid: õnn on võimatu ilma moraalse puhtuseta (vooruseta); ebaeetiline tegu kahjustab rohkem tegijat kui ohvrit; moraalne puhtus on hinge tervis; pahe tõeline (sügavaim) põhjus on võhiklikkus.
savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. Vana-Rooma: Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele. 1. Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks põletatud tellis (odav, vastupidav). Telliste sidujaks etruskidelt üle võetud lubjamört. Kaarte ehitamine, võlvid. Kreeklastelt eeskujuks võetud tasakaalukus, harmoonia. Tuntumad ehitised: *Amfiteatritest Colosseum (50 000 pealtvaatajat) hea kaarte kasutamise näide. Kaaristu-arkaad. *Kõikide jumalate tempel Panteon (kuppel 43,5m, seest üleni marmorist.* Hipodroom Circus Maximus *Akveduktid- puhta vee Roomasse viimise trassid, mis varustasid linna veega. Tuntuim Pont Du Gard (sild üle Gardi jõe). * Termid- spa, meelelahutuseks. Tuntuim Caracalla termid. *Triumfikaared *Aatrium (bassein)- lahtise laeavaga
Silmi rõhutati lauvärviga, milles oli safranit või söestunud viirukit. Silmade suurendamiseks kasutati kholi ja heledavõitu kulme värviti antimoniga. Ehkki mehed suhtusid naiste meikimisse üsna taunivalt, katsetasid nad ka ise huulte värvimise ja põsepunaga. Meeste meigil on vanas Kreekas kindlad traditsioonid. Selles suhteliselt homoseksuaalses ühiskonnas ei nähtud meeste jumestamises midagi taunimisväärset. Vana Rooma Roomlased võtsid meikimiskombe üle kreeklastelt ja pidasid seda väga oluliseks. Rikka rahvana oli roomlastel enese kaunistamiseks aega ja raha. Räägitakse, et keisrinna Poppeal oli 100 kreeklannast orjatari, kes olid tolle aja kosmeetikud ning keda kutsuti sagae. Nende kunsti nimetati ars fucatria`ks, parandavaks kunstiks, sest see seisnes enamasti jumestamises. Plautus ütleb: ,,Värvimata naine on nagu soolata toit." Rooma luuletaja Ovidius rõhutab oma raamatus naiseilust, et ükski naine ei vääri inetu olemist.
KOOL Vana-Rooma Referaat Koostas: Sinu Nimi Klass: Juhendaja: Õpetaja Nimi Tartus, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas...............................
Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Religioon: Sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus Mars Ares - erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera Neptunus Poseidon Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Baccus Dionysus Saturnus Kronos Vesta Hestia Idamaised ja hellenistlikud usundid Roomas Austati paljusid jumalaid. Erinevate rahvaste uskumused sageli põimunud.Itaalias Bacchuse kultus
kultuuri omaks. Aegamööda alistatud maade kultuurid sulasid ühte ja seda nimetatakse araabia kultuuriks. Araabiamaades oli kultuur väga tasemel. Ühed silmapaistvamad ehitised olid islami pühakojad ehk moseed. Hooned olid sammaste ning kuplitega. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust vaimulikud rahvast palvustele kutsusid. Veel rajati ka uhkeid paleesid. Ka kultuur oli kõrgelt arenenud. teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Araabia õpetlane Ibn Rusd austas Aristotelest ja uuris terve elu tema töid. Veel tegelesid araablased astronoomia ja astroloogiaga. Arenenud oli ka arstiteadus. Nad oskasid ravida silmahaiguseid ja mõistsid nakkushaiguste olemust. Ibn Sina oli arst, astronoom ja ka filosoof, kes pani oma meditsiinialased teadmised kirja teosesesse ,,Arstiteaduste kaanon". Araabia kirjanduse muinasjutukogu ,,Tuhat ja üks ööd" on kirjanduse tähtteos.
perekonna püsimise. b. Ennustamine võeti üle etruskidelt: · Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. · Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest. · Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi. · Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde. c. Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: · Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. · Juno = Hera · Minerva = Athena · Mars = Ares · Venus = Aphrodite · Bacchis = Dionysos · Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. · Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese
vaaraole, iidsed vaaraod hakkasid endale hauakambreid ehitama kohe siis kui nad valitsejaks tõusid. Suurde püramiidi maetud vaarao Hufu sai valitsejaks 2470. aastal eKr. Vaarao Hufu lasi püramiidi ehitada aastatel 2551- 2471 eKr. Esimene teooria püramiidi ehitamise kohta on, et seda ehitasid sajad oskustöölised, kellel oli elamislaager samas kõrval ja nad said oma töö eest palka või ei pidanud selle eest mõnda aega makse tasuma. Teine teooria, mis pärineb kreeklastelt, on, et püramiid on ehitatud orjade tööjõuga ja neid sunniti selleks. Sellest teatab kreeka ajaloolane Herodotos. Ta lisab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-aluseid 4 ruumid kalju sees alles seejärel ehitati püramiid ise. On selge, et Herodotos ei saanud ise püramiidi ehitamist näha ja ta on selle informatsiooni saanud oma eelkäijatelt, kes kogunud
· Nad sulatasid rauda ja valmistasid pronksesemeid · Pronksimäär tuld sülgav, lõvi peaga koletis, seljast tuleb kitse pea ja sabaks on madu. · Kapitooliumi emahunt. Rooma linna asutajad Romulus ja Remus. · Neil olid korrapärase planeeringuga, võimsate müüride ja väravatega linnad. · Linnades olid teed, veehoidlad, templid. Templid paigutati kõrgetele alustele poodiumile. · Kunstis on palju mõjutusi kreeklastelt. · Kunstiteostel kujutatud inimestel torkab silma suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandli silmad ja lopsakad huuled. · Hauakambrite seinamaalid olid elurõõmsate stseenidega, kuna usuti hauatagusesse ellu ja püüti seda meeldivaks teha. · Sarkofaagid olid kunstipäraselt kujutatud neil külitavad patjadele toetuvad abielupaarid. · Varakristlik ja varase keskaja kunst
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
h) teatrid- kreeka eeskujude järgi ehitatud poolringikujulise orkestraga katuseta ehitised, mida ümbritsesid tribüünid. Esimese kivist teatri Rooma linna lasi 55 eKr ehitada Pompeius. Tänu lubimördi kasutamisele said roomlased ehitada kaari, võlve ning kupleid, mistõttu erinesid Rooma ehitised kreeklaste rajatistest. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 12 Kreeklastelt võeti üle sammaste ja poolsammaste kasutamine. Silmapaistvaid tulemusi saavutasid roomlased ka teede rajamises (n Via Appia, ld k Appiuse tee; tähtsaim Roomast kuni Lõuna-Itaaliani kulgev maantee) ning sildade ehitamises. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 13 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon:
Roomlased olid tõelised veinitundjad. Kui nad koloniseerisid umbes sajandi jooksul Kristuse sündimise aegu alad, mida praegu tuntakse Kesk-Euroopa all, olid neil alati kaasas viinamarjaväädid ja nad õpetasid sealseid elanikke veini valmistama. Sel ajal kujunesid välja mõned kuulsad veiniregioonid, nagu Burgundia, Bordeaaux, Champagne ja Mosel. Viinamarjakasvatuse rajasid Itaalias kreeklased. 170 aastate paiku e.m.a võtsid roomlased Lõuna-Itaalias viinamarjakasvatuse kreeklastelt üle. Veinikaubandus lõi õitsele - seda oli vaja selleks, et hoida roomlaste malevat lõbusas meeleolus nende sõjaretkedel Euroopas. Umbes sellest ajast on pärit ka esimene Itaalia tippvein, aastakäiguga 121 e.m.a. Falernumist. Seda veini valmistatakse ka tänapäeval. Veinitööstus rajati keiser Augustuse valitsusajal (27 e.m.a. - 14 m.a.j.). Selle aja veinid olid enamasti valged veinid, magusa karamellitooniga ja põletatud madeirastiiliga.
h) teatrid- kreeka eeskujude järgi ehitatud poolringikujulise orkestraga katuseta ehitised, mida ümbritsesid tribüünid. Esimese kivist teatri Rooma linna lasi 55 eKr ehitada Pompeius. Tänu lubimördi kasutamisele said roomlased ehitada kaari, võlve ning kupleid, mistõttu erinesid Rooma ehitised kreeklaste rajatistest. Vana-Rooma ANTIIKAEG 12 Kreeklastelt võeti üle sammaste ja poolsammaste kasutamine. Silmapaistvaid tulemusi saavutasid roomlased ka teede rajamises (n Via Appia, ld k Appiuse tee; tähtsaim Roomast kuni Lõuna-Itaaliani kulgev maantee) ning sildade ehitamises. Vana-Rooma ANTIIKAEG 13 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon: Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale
Ta kaotas ja esile kerkis Teeba riik. Lahing toimus 371 eKr, millega teebalased tegid Sparta ülemvöimule löpu. Makedoonia töus ja klassikalise ajajärgu löpp Makedoonlased olid kreeklastega lähedane sugulasrahvas nad osalesid olümpiamängudel ja nende ülikkonna seas levisid kreeka kultuur, keel, kombed. Makedoonia kuninga Philippos II valitsusajal muutus Makedoonia Balkani riikudele ohtlikuks. Philippos ei astunud nendega küll otsesesse lahingusse, olles kellegi liitlane, saades kreeklastelt isegi poolehoidu. Makedoonia peamiseks vastuhakkajaks oli Ateena, eesotsas riigi- ja könemees Demosthenes, kes väitis, et Philippos tahab hoopiski kreeklasi orjastada. Loodi Kreeka liiduvägi Chaironeia, kuid see sai 338 eKr lüüa, millega löppes Kreeka linnriikide iseseisvus ja ka klassikaline ajajärk. Algas hellenismiperiood (§20) §15 Riik ja ühiskond polis kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond oli väike
LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal sõjakäike uute maade või ülestõusnud alamate alistamiseks, hävitasid linnu, röövisid kokku tohutut sõjasaaki ja orja...
Rooma suurim amfiteater Colosseum mahutas 50tuhat pealtvaatajat. h) teatrid- kreeka eeskujude järgi ehitatud poolringikujulise orkestraga katuseta ehitised, mida ümbritsesid tribüünid. Esimese kivist teatri Rooma linna lasi 55 eKr ehitada Pompeius. Tänu lubimördi kasutamisele said roomlased ehitada kaari, võlve ning kupleid, mistõttu erinesid Rooma ehitised kreeklaste rajatistest. Kreeklastelt võeti üle sammaste ja poolsammaste kasutamine. Silmapaistvaid tulemusi saavutasid roomlased ka teede rajamises (n Via Appia, ld k Appiuse tee; tähtsaim Roomast kuni Lõuna-Itaaliani kulgev maantee) ning sildade ehitamises. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 4. RELIGIOON ROOMA RIIGIS - POLÜTEISM JA RISTIUSK: 4.1. Rooma polüteistlik religioon:
I - 753-510 kuningriik: senat+rahvakoosolekud (hääletusorgan, enamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid. II - 510 kihutati kuningas minema ja Roomast sai res Publica (eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele). Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius). 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja. Koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused (emakeeles, avalikud). II – Vabariik (510-31 eKr) Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun; senat, plebistsiit o Ius civile (rooma kodanikele) o Ius gentium (teistele rahvastele) o Ius naturale (filosoofiline) III- Printsipaat 31 eKr – 284 pKr o Juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus IV- Dominaat ehk ainuvalitsus 284 pKr – lõpuni
maadlemas. See näitab, et ka naised oli etruskidel maadlemisest huvitatud. Tuleb ka ära mainida, et etruskid kasutasid vange erinevatel tseremooniatel ohvriandidena. Näiteks pidid vangid omavahel kas siis relvadega või ilma võitlema, võitjad jäid ellu, kaotajad aga ohverdati. Etruskid korraldasid ka loomadevahelisi ja looma ja inimese vahelisi võistlusi. Sellised võistlused on hiljem üle kandunud Rooma gladiaatorite võistlustesse. Roomlased Roomlased võtsid kreeklastelt üle nende olümpiamängud ja jätkasid neid kuni 393.AD. Olümpiamängude iseloom võis selle aja jooksul loomulikult muutuda. Näiteks kasutasid kreeka poksijad himantes't, pehmeid ribasid oma käte ümber, ent rooma poksijad hakkasid kasutama caestus't, metallist katet, mis pidi vastast tõsisemalt vigastama. Gladiaatorid ei võistelnud üksnes üksteise vaid ka loomade, näiteks lõvide vastu.
See soodustas ka ühtse riigi teket, samas kasutasid itaaliased merd vähem kui kreeklased ja olid kehvemad meremehed. Itaalias elas palju erinevaid rahvaid, kes alati ei saanud ka üksteisega hästi läbi ja toimus palju sõdasid. Keskel ja lõunas elasid itaalikud, kes jagunesid väiksemateks gruppideks, aga nad sarnasesid üksteisele. Itaalial on väga tugev mõju Kreeka kultuurist, nende kolooniate tõttu . Itaaliased võtsid kreeklastelt üle ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, eeposed, jumalad, müüdid ja aritokraatliku eluviisi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu, aga arvatakse, et nad on pärit Väike-Aasiast, aga mõned arvavad, et nad on Itaalia põliselanikud. Nad võtsid omaks kreeka keel ja kohandasid seda endale, selle tõttu me suudame seda tänapäeval lugeda. Nende kultuuri ja ajalugu saab ainult oletada arheloogiliste väljakaevamiste tulemusena. Nad olid osavad meresõitjad ja
Imede saar A.D. 1348 liikust idamaalt katk kulutulena. Genova- linn kus tegelased elasid otsustati katkukartuses sulgeda. Kuid päev enne linna sulgemis silmus sadamasse üks suur must hallide purjedega larev millesarnast polnud siinmail enne nähtud arvati et see oli Portugali oma. Laev jäi kaugemale sadamast ja sealt väljusid paadis kolm meest Jacopo, Ruffo ja Beppo, kes olid tulnud, et anda üle kiri kaupmehele- Hr. Casarmanale. Sadamas tuli meestele vastu Casarmana poeg Niccolo kes küll ütles et ta annab isale ise kirja edasi, kuid meremehed polnud sellega nõus kuna neil oli käsk anda kiri isklikult edasi, pidades niccolot sulaseks. Hiljem kui Noccolo oli meremehed koju juhatanud käskis ikkagi isa Tal kirja avada mis oli ahga kohutavalt kehvasti kirjutatud ja mingis võõras keeles. hiljem selgus et see oli Kreeka keel ja tolle kija oli kirjutanud Nikeforos- kes oli kaupmehe vana sõber ja sõjakaaslane. Hr. Casarmana otsustas saata oma te...
Roomlaste jaoks pole tempel enam nii tähtis, eelistati ehitada midagi kasulikku. Näiteks kulutati aega ja vahendeid teede ja viaduktide ehitamisele. Pumpsasid veesüsteemiks polnud, ja kõik oli loomulik langus. Aastal 375 jaguneb Rooma riik kaheks, Ida ja Lääneks. Uueks pealinnaks saab Bütsants, praegune Istanbul, aastal 375.Lääne Rooma lõpuks saab barbarite tulek 476 . Rooma maailmavaate aluseks on sõda, näiteks Romuluse isa oli sõjajumal Marss. Roomlased võtavad kreeklastelt palju üle: kuidas ehitavad, jumalad. Ühiskondlikud hooned on väga olulised, nt Basiilika, lõbustusasutused, Amfiteater, kus oleksid gladiaatorite võistlused, teed, termid (tänapäeva mõistes spad). Näiteks triumfikaar, milles väljendub Rooma sõjakus. Arhitektuur peab toetama põhimõtet, et meie oleme nii võimsad ja uhked. Teiseks tunnuseks on inseneriehitus. Tulevad kasutusele uued materjalid ja uued ehitustehnilised võtted. Ehitised on väljast ilusad ja seest mitte.
kultuurile aluse. Elamutüüp, mis väga kaua Itaalias püsis, on sealt pärit. Uskusid hauatagusesse ellu, kuigi ümberringi ei olnud selliseid rohkem. Hauakambrite olemasolu tõttu on ka nende kunsti väga palju säilinud. Võtsid eeskuju kõrvalolevatest kultuuridest, näiteks tempel oli nagu Kreekas. b. Templid! 6. Rooma kultuur a. Võtab hästi palju üle kreeklastelt ja etruskidelt. b. Erinevaid ehitisi tuleb konkreetselt teada. c. Tänu roomlastele on säilinud ka kreeka skulptuuri(tegid koopiad). d. Nende enda skulptuur on realistlik portree ja ratsa monument. Portree on tulnud esivanemate kultuse tõttu. Austasid vanemaid väga! Nad teeb reaalset inimest, tõepärast. e. Elamutüüp on sama, mis etruskidelt. f. Maalikunsti alla käib maal ja mosaiik(
KOKKUVÕTE Vana-Kreeka kultuur ja muusika selle olulise komponendina on tähtis kultuuripärand ning on oluliselt mõjutanud tänapäeva lääne kultuuri. Hindamatu panuse on andnud mitmed Vana-Kreeka poeedid, luues tuntud värsijalad, ja filosoofid, kelle mõtlemises näeme tänapäevase maailmatõlgendamise alustalasid. Nähtusi tänapäeva kultuuripildis on ehk lihtsam lahti mõtestada, teades eelnenut, seda, kuidas tänasesse päeva on jõutud. Ja kas ei ole meil vanadelt kreeklastelt ehk isegi õppida muusika olulisusest. 15 Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006 Lisa 1 Immortal Aphrodite, beautiful-throned, wiles-weaving child of Zeus, I beg you, Queen,
sillataolised pikalt kulgevad ehitised. Veejuhe koosnes võlvidest, mis võisid olla isegi kolmekordsed. 9. Millistes kultuurivaldkondades: 1) jäid roomlased kreeklastele alla Näitekirjanduses: kreeklaste kirjutatud teoseid teame me tänapäevani nt. ,,Kuningas Oidipus". Kreeklased olid ka väga head skulptuurikunstis: enamus roomlaste skulptuurikunstist on kreeklaste koopiad. Ka arhitektuuris võtsid roomlased põhijooned kreeklastelt üle. Jäid alla ka teoreetiliste teaduste ja filosoofia vallas. 2) ületasid kreeklasi Roomlased valdasid paremini ehituskunsti, nad hakkasid ehitama raskemaid ehitisi (nt akvedukte e veejuhtmeid, terme, kaari ja võlve, mitmekorruseliseid ehitisi jm raskeid ehitisi), veel võtsid nad kasutusele betoon ja lubimört. Rooma templid olid suuremad ja rooma ehitised moodustasid ühtse terviku. 10. Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis
Persepolise. Persepolise kuningaloss põletati. 330 vallutati Ekbatana. Dareios tapeti oma kaaskondlaste poolt ja Aleksander käsitas end nüüdsest tema õigusjärglasena. Samal aastal paljastati esimene Makedoonia aristokraatide vandenõu Aleksandri vastu, mille tagajärjel lasi Aleksander tappa Parmenioni. 330 327 vallutati Iraani idaosa (Partia jt piirkonnad) ja Kesk-Aasia (Baktria ja Sogdiana), kohates seal tugevat vastupanu. Sel ajal hakkas Aleksander nõudma makedoonlastelt ja kreeklastelt idamaise kombe kohaselt enda kui kuninga ees näoli maha heitmist (proskynesis), mis tekitas suurt vastuseisu ja põhjustas uue Aleksandri- vastase vandenõu. See paljastati ja vandenõulsed hukati. Tugevdamaks sidemeid kohaliku aristokraatiaga võttis Aleksander naiseks Baktria valitseja tütre Roxane. 327 tungis Aleksander Indiasse ja võitis lahingus Hydaspese jõe kaldal kohaliku kuninga Porose väge. Peagi keeldusid aga sõjamehed edasi minemast ja Aleksander oli sunnitud
ning keraamika müügiks. 13. Rooma arhitektuuri süsteem. (õp. Lk 77-81) 8. Sajandil eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Rooma linna asutas 753. a Romulus. Roomast sai aegade suurim linn. Asus kolmel mandril: aafrika, Aasia ja Euroopa. Rooma kultuur on seotud palju hellenistliku kultuuriga. Samuti ka etruskidega. Oma jumalad võtsid üle nad kreeklastelt, vahetades ära ainult nende nimed. Roomlaste elulaad oli lihtne. Oluliseks peeti riigi teenimist sõjaväes või ametnikuna. Kõige tähtsam mida roomlased arhitektuuris arendasid oli sidematejal - lubimört, 2. saj. e.Kr. See oli tugev materjal. Roomlsed võtsid kasutusele ka põletatud telliskivid (40x50cm). Varem sellist asja ei tuntud. Võtsid ka algelise betooni kasutusele, kus kasutati vulkaanilist tuhka.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
